1.toonitab, et mis tahes uus tehnoloogia tuleb kasutusele võtta ja seda tuleb kasutada üldise eesmärgiga teenida inimesi ning et selle puhul tuleks juhinduda vaikimisi eetilisuse ja ettevaatuspõhimõttest ning inimkesksest lähenemisviisist ning seda peavad juhtima inimesed, tuginedes inimjärelevalvet käsitlevatele sätetele, mis on esitatud tehisintellekti käsitleva määruse artiklis 14 ja isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 22;

2.tuletab meelde, et digiüleminek, sealhulgas tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise kasvav kasutamine, võib anda tööturu jaoks positiivseid tulemusi ja luua uusi tööhõivevõimalusi; on siiski mures märkimisväärsete probleemide pärast, mida see tekitab töötajatele, eelkõige töö- ja tööhõivetingimuste valdkonnas; toonitab seetõttu, et kõik uued tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise algatused peavad tagama digiajastul kvaliteetsed töökohad ja kaitsma töötajate heaolu;

3.rõhutab, et uued tehnoloogiad töökohal võivad kujutada endast olulist konkurentsi- ja tootlikkusalast eelist, toetavad innovatsiooni ja võivad anda neid kasutavatele äriühingutele paremat tulu; toonitab sellega seoses asjaolu, et äriühinguid tuleks julgustada selliseid tehnoloogiaid vastutustundlikul, läbipaistval ja kaasaval viisil integreerima, austades töötajate eraelu puutumatust ja andmekaitset, et luua töötajates usaldust; rõhutab, et selliste tehnoloogiate kasutamist töökohal tuleks hoolikalt jälgida, mitte piirata;

4.rõhutab, et tehisintellekt võib olla innovatiivse ettevõtluse keskse tähtsusega võimaldi, eriti mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisel, et nad saaksid kasvada, parandada tootlikkust ja konkureerida digimajanduses; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles proportsionaalsuse ja tegevuse elujõulisuse põhimõtteid järgides hõlbustama idufirmade ja väikeettevõtjate juurdepääsu tehisintellektiga seotud vahenditele, teadmistele ja taristule, sealhulgas sihipäraste liidu programmide ja nõustamistoe kaudu; rõhutab, et investeeringud, mida tehakse liidu tasandil tehisintellekti, võivad aidata luua uusi töökohti ning ka vastupanuvõimelisema ja konkurentsivõimelisema mikro- ja väikeettevõtjate ökosüsteemi kogu liidus; tunneb heameelt komisjoni 8. oktoobri 2025. aasta teatises „Tehisintellekti kasutamise strateegia“ esitatud valdkondlike juhtalgatuste üle;

5.tunnistab, et asjakohaste töötingimuste ning töötajate heaolu, turvalisuse, autonoomia ja kutsealase arengu tagamiseks ning üldise kohanemisvõime ja äriühingute konkurentsivõime suurendamiseks on väga oluline pakkuda töökohasiseselt teadmisi, haridust ning pidevat oskuste täiendamist ja ümberõpet töökohal kasutusele võetavate uute tehnoloogiate alal, eelkõige nende alal, mis mõjutavad otseselt töötajate ülesandeid ja tulemuslikkust Juhtumiuuringud: https://healthy-workplaces.osha.europa.eu/et/media-centre/news/real-world-learnings-implementing-worker-management-through-ai.; rõhutab, et koolitus on oluline ka tööandjatele, juhtidele ja muudele isikutele, kes selliseid süsteeme igapäevaselt kasutavad, arendavad ja nende kasutamist jälgivad; rõhutab, et töötajaid ja nende esindajaid, sealhulgas ametiühinguid, tuleks teavitada selliste tehnoloogiate kasutuselevõtu menetlustest ja nendesse kaasata, et saavutada häid tulemusi, ning neile tuleb anda piisavalt aega ja toetust selliste tehnoloogiatega tutvumiseks;

6.tunneb heameelt oskuste liidu algatuse üle; kutsub komisjoni üles tagama, et oodatav kvaliteetsete töökohtade tegevuskava kajastab täielikult vajadust pideva oskuste täiendamise, ümberõppe ja töökohasisese täiendkoolituse järele, sealhulgas tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise valdkonnas, tagades kõigile töötajatele individuaalse õiguse koolitusele; rõhutab, et kõigis asjakohastes algatustes, mille eesmärk on toetada töötajaid ja äriühinguid selles üleminekus, tuleb prioriseerida oskuste arendamist tehisintellekti ja digiülemineku valdkonnas, et tugevdada Euroopa tööturgu ja ülemaailmset konkurentsivõimet; rõhutab, et neid algatusi tuleb asjakohaselt toetada, sealhulgas piisavate rahaliste vahendite eraldamisega liidu ja riiklikul tasandil;

7.rõhutab Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) olulist rolli nii praeguste kui ka tulevaste töötajate, tööandjate ja juhtide ettevalmistamisel digiüleminekuks, investeerides sihipäraselt oskuste arendamisse, koolitusse ja kaasavatesse tööhõivevõimalustesse; kutsub komisjoni üles säilitama ja veelgi tugevdama seda fondi 2027. aasta järgsel perioodil viisil, millega tagatakse ligipääs digitaalsete oskuste täiendamisele ja digitaalsele ümberõppele kõigi töötajate jaoks, pöörates erilist tähelepanu nendele, kes töötavad tehnoloogilistest muutustest kõige enam mõjutatud sektorites ja piirkondades, et see saaks ka tulevikus olla liidu peamine õiglase, kaasava, innovatiivse ja konkurentsivõimelise digiülemineku toetamise vahend;

8.toonitab, et strateegilised avaliku sektori investeeringud tehisintellekti on olulised, et täiendada erasektori innovatsiooni, tagada tehisintellekti eetiline ja läbipaistev juhtimine ning hõlbustada võrdset juurdepääsu digivahenditele ja -oskustele kõigis piirkondades; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kiirendaksid tehisintellektiga seotud meetmete rakendamist oma riiklike taaste- ja vastupidavuskavade raames, tehes tihedat koostööd piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, et maksimeerida rahastu panust õiglasesse ja konkurentsivõimelisesse digiüleminekusse;

9.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima ka edaspidi nõudlust ja pakkumist tööturul ning edendama koostööd haridusasutuste, tööandjate ja ametiühingute vahel, et paremini prognoosida oskusi, mida on tulevikus vaja digiülemineku potentsiaali ärakasutamiseks; toonitab, et põhjalik oskuste hindamine aitab töötajatel, tööandjatel ja koolituse pakkujatel teha kindlaks oskuste täiendamise ja ümberõppe vajadused, mis on seotud tehisintellekti ja algoritmilise juhtimisega töökohal; rõhutab, et selline hindamine peaks olema praktiline, kättesaadav ja kohandatud VKEde spetsiifilisele tegelikule olukorrale ning olema aluseks sihtotstarbelistele koolitusprogrammidele, mida toetatakse olemasolevatest liidu ja riiklikest rahalistest vahenditest; tunneb heameelt ettepaneku üle luua Euroopa oskuste prognoosimise vaatluskeskus; rõhutab, et praegune disagregeeritud andmete puudumine kasutatavate tehisintellekti- ja algoritmilise juhtimise süsteemide levimuse ja liigi ning niisuguste töötajate kategooriate kohta, kelle suhtes neid kohaldatakse, takistab tõenduspõhist poliitikakujundamist, ning nõuab tungivalt, et komisjon parandaks andmete kogumist selles valdkonnas;

10.rõhutab, et kooskõlas subsidiaarsuse ja riiklike töösuhete süsteemide austamise põhimõttega võivad liikmesriigid lubada sotsiaalpartneritel säilitada, läbi rääkida, sõlmida ja jõustada kollektiivlepinguid, et rakendada või täiendada liidu tasandil kehtestatud tehisintellekti ja algoritmilist juhtimist käsitlevaid norme;

11.on mures selle pärast, et tehisintellekti- ja algoritmilise juhtimise süsteemide kasutamine aitab järk-järgult kaotada teatavaid algtaseme töökohti, mis traditsiooniliselt kujutavad endast olulist tööturule juurdepääsu teed, ning rõhutab asjaolu, et need ohud mõjutavad ebaproportsionaalsel määral noori ja esmakordseid tööotsijaid; rõhutab, et selleks, et liit saaks kasu digiüleminekust töökohal ning luua ja kujundada ümber töökohti, tuleb tagada, et töötajatel, sealhulgas algtaseme ja madala kvalifikatsiooniga töötajatel, on digiajastul töötamiseks vajalikud oskused; toonitab, et tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise arengu mitte teada olev täielik mõju mõjutab juba muud liiki tööd ja muid töötajate kategooriaid, sealhulgas kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles võtma ennetavaid meetmeid, sealhulgas integreerima asjakohase digioskustealase koolituse riiklikesse haridussüsteemidesse, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe õppekavadesse, tagamaks, et tööturule sisenevaid noori toetatakse piisavalt ja et neile pakutakse arenevas digimajanduses otstarbekaid tööhõivevõimalusi;

12.rõhutab, et digitehnoloogia laialdasem kasutamine töökohal toob kaasa nii võimalusi kui ka probleeme, samas kui selle ülemineku täielik mõju ei ole veel teada; on seisukohal, et ühest küljest võivad sellised tehnoloogiad suurendada paindlikkust ja võimaldada paremat töö- ja eraelu tasakaalu tänu kaugtööle ja paindlikule töökorraldusele; tunnistab aga teisest küljest, et need põhjustavad arvukaid ohtusid töötajate vaimsele tervisele ning nende töö- ja eraelu tasakaalule, hägustades töö- ja eraelu vahelisi piire, kuna töötajate surve olla igal ajal kättesaadav aina suureneb; toonitab ühtlasi, et algoritmilise juhtimisega kaasnevad andmekaitseriskid, sealhulgas liigne jälgimine ja töötajate järelevalve väljaspool töökohta; toonitab asjaolu, et sellised arengusuundumused võivad korraliku haldamise puudumise korral põhjustada liigset tööstressi, läbipõlemist, suuremaid tööga seotud psühhosotsiaalseid riske, autonoomia kadu ning sotsiaalse ja tööalase eraldatuse ulatuslikumat tajumist;

13.tunnistab, et algoritmiline juhtimine võib asjakohase inimjärelevalveta olla töötajatele, eelkõige naistöötajatele, kahjuliku diskrimineerimise ja kallutatuse allikas, rõhutab, et tehisintellekti- ja algoritmilise juhtimise süsteemide kavandamisel, kasutuselevõtul ja kasutamisel tuleb ennetavalt vältida kallutatust ja diskrimineerimist, eelkõige soo, rassilise või etnilise päritolu, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse või muude kaitstud tunnuste alusel, et edendada ja kaitsta võrdõiguslikkust ja mitmekesisust töökohal; on mures selle pärast, et vähekaitstud elanikkonnarühmadel on töökohal väiksem juurdepääs tehisintellektiga seotud töövõimalustele ja tootlikkust suurendavatele tehisintellektivahenditele https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/publications/reports/2024/10/who-will-be-the-workers-most-affected-by-ai_fb7fcccd/14dc6f89-en.pdf, mis võib takistada tehisintellekti eeliste laialdast ja õiglast jagamist;

14.tunnistab, et tehisintellekt ja algoritmiline juhtimine võivad parandada tõhusust ning võimaldada individuaalset kohandumist töökeskkondade ja üldiste töötingimustega, kuid võib suurendada ka sooritussurvet, mis võib põhjustada tõsiseid tervise- ja ohutusriske, nagu luu- ja lihaskonna ning südame-veresoonkonna vaevused või vaimne või füüsiline kurnatus, mille tõttu jätavad töötajad ohutusalased hoiatusteated tähelepanuta või eiravad neid, mis suurendab märkimisväärselt tööõnnetuste riski; rõhutab, et tehisintellekti- ja algoritmiliste juhtimise süsteemide kasutamine peaks olema toetav vahend, millel on töötajate jaoks tõeline lisaväärtus, ning et töötajate väljavaated selle integreerimiseks töökohtadesse on suures osas uurimata;

15.toonitab vajadust neid riske terviklikult jälgida ja käsitleda ning seda, et töökohal tehisintellektivahendite või algoritmilise juhtimise süsteemide mis tahes uue kasutuselevõtu või kasutamise märkimisväärse muutmise suhtes tuleks kohaldada tervise ja ohutuse hindamist, mis hõlmab kooskõlas direktiiviga 89/391/EMÜ riskide hindamist ja ennetamist ning kaitsemeetmete võtmist, mis kuuluvad tööandjate vastutusalasse, ning pidevat seiret, võttes arvesse uusimaid teaduslikke arusaamu, ning toonitab vajadust tagada nende hindamiste puhul inimjärelevalve ja -kontroll; ergutab koostöös sotsiaalpartneritega töötama asjakohasel tasandil välja niisugused sektoripõhised suunised tehisintellekti vastutustundliku kasutuselevõtu kohta töökohal, millega tagatakse põhiõiguste austamine ja parimate tavade vahetamine;

16.toonitab kooskõlas direktiiviga 2002/14/EÜ sotsiaaldialoogi ning töötajate ja nende esindajate aktiivse kaasamise olulist rolli töökohal tehisintellekti- ja algoritmilise juhtimise tehnoloogiate kasutuselevõtul, kasutamisel ja hindamisel, eelkõige kasutamise kohandamiseks eri sektorites; rõhutab, et töötajate ja nende esindajate sisuline osalemine kõigi etappide otsustusprotsessides ning teabe andmine ja ärakuulamine ning töökohasisese täiendkoolituse pakkumine selleks, et hõlbustada uute tehnoloogiate kasutamist kõigi töötajate poolt, suurendades autonoomiatunnetust, (enese)kindlust ja usaldust, aitavad maandada uute tehnoloogiate riske ning toovad kaasa tehisintellekti parema, tulemuslikuma ja inimkeskse integreerimise töökohal;

17.toonitab, et töökohal tehisintellekti- ja algoritmilise juhtimise süsteemide kasutuselevõtu ja kasutamise valdkonnas on vaja kooskõlas inimkontrolli põhimõttega selgelt kindlaks määratud järelevalvekohustusi, et tagada vastutus ja tulemuslik inimjärelevalve ning võimaldada töötajatel teha kindlaks inimesest kontaktpunkt juhuks, kui neil on vaja oma õigusi kasutada; rõhutab, et tulemuslik inimjärelevalve ja -läbivaatus eeldavad tõelist suutlikkust tehisintellektisüsteemide toimimist mõista, jälgida ja vajaduse korral sellesse sekkuda, võttes arvesse keerukatest ja läbipaistmatutest tehisintellektisüsteemidest tingitud olemuslikke probleeme ning automatiseerimise kallutatuse riske; toonitab seetõttu, et inimjärelevalve ei tohi olla pelgalt formaalne tegevus, vaid kättesaadav kaitsemeede tehisintellekti otsuste kontrollimiseks, selgitamiseks ja parandamiseks, ning et sellisel inimesest kontaktpunktil peab olema selle ülesande täitmiseks vajalikud pädevus, väljaõpe ja volitused;

18.toonitab, et tööd tegevate isikute isikuandmeid saab koondada kollektiivsesse andmebaasi, mida võiksid töödelda algoritmid, mistõttu on vaja ka kollektiivsel tasandil elluviidavat andmekaitset;

19.rõhutab tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise potentsiaali puuetega inimeste tööturule kaasamisel; tunnistab aga, et puuetega inimesed, eakamad töötajad ja vähekaitstud isikud võivad töökohal uute tehnoloogiatega kohanemisel kogeda spetsiifilisi probleeme; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et äriühingud, kes võtavad kasutusele tehisintellekti- ja algoritmilise juhtimise süsteemid, näeksid ette kaasavad ja kohandatud toetusmeetmed, millega edendatakse puuetega inimeste ulatuslikumat osalemist tööturul ja nende juurdepääsu uutele tehnoloogiatele; rõhutab, et tehnoloogia arengust peaksid kasu saama kõik;

20.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama puuetega inimestele õiguse toimivatele mõistlikele abinõudele nende arvessevõtmiseks vastavalt direktiivile 2000/78/EÜ ning austama nende lõplikku õigust otsustada selle üle, kas töökohal kasutatavad tehisintellektil põhinevad tugitehnoloogiad on nende individuaalsetele vajadustele kohandatud; rõhutab sellega seoses, kui tähtsad on paindlikud töömeetodid ja töökohasisene täiendkoolitus ning tegelikud võimalused hakata tugitehnoloogiat kasutama puuetega inimeste ja nende esindajatega konsulteerides; kutsub komisjoni üles integreerima töökohal tehisintellekti kasutamise mõju liidu puuetega inimeste õiguste strateegia eelseisvasse läbivaatamisse;

21.rõhutab, et kui liit soovib olla digiüleminekul esirinnas, peab ta näitama eeskuju, kehtestades kõrged standardid töökohal tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise kasutuselevõtuks, sealhulgas selged normid läbipaistvuse ja inimjärelevalve kohta;

22.tuletab meelde, et kehtiv liidu õigustik on oluline element algoritmilise juhtimise ja tehisintellekti töökohal kasutamise reguleerimisel; tunneb sellega seoses heameelt platvormitöö direktiivi üle, millega kehtestatakse muu hulgas normid läbipaistvuse, andmekaitse, inimjärelevalve ja -läbivaatuse, teavitamise ja konsulteerimise ning tervise ja ohutuse kohta sektorites, kus sellised tehnoloogiad kujundavad üha enam tööalaseid otsuseid, ja tehisintellekti käsitleva määruse üle ning tuletab meelde määrust (EL) 2016/679; rõhutab siiski, et sellest õigusraamistikust hoolimata on töötajate kaitses, õigustes ja töötingimustes endiselt mitmeid lünki, mis on seotud selliste vahendite kasutamisega töökohal, sealhulgas seoses isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatuse, töö- ja eraelu tasakaalu ning õigusega mitte olla kättesaadav; toonitab, et platvormitöö direktiivi sätteid algoritmilise juhtimise kohta (eelkõige töötajate õigus läbipaistvusele, läbivaatamisele inimese poolt, töötajate teavitamisele ja nendega konsulteerimisele ning töötervishoiule ja tööohutusele) kohaldatakse üksnes platvormitööd tegevate isikute suhtes, jättes muud töötajad, kelle suhtes kohaldatakse algoritmilist juhtimist üha enam, vähem kaitstuks; toonitab vajadust tagada kõigi töötajate võrdne kohtlemine ja see, et tulevased algatused oleksid kooskõlas platvormitöö direktiivis kehtestatud kaitseraamistikuga;

23.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et Euroopa äriühingutel ja avaliku sektori asutustel on juurdepääs usaldusväärsetele ja sõltumatutele tehisintellektivahenditele, mis on välja töötatud kooskõlas Euroopa demokraatlike väärtustega, vältides tehnoloogilist sõltuvust ELi-välistest jurisdiktsioonidest pärit tarnijatest;

24.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et töökohal algoritmiliste süsteemide kasutuselevõtul eelistatakse liidus arendatud, treenitud ja majutatud tehnoloogiate kasutamist, et tagada põhiõigused, andmekaitse, küberturvalisus ja strateegiline autonoomia;

25.toonitab, et Euroopa tasandi regulatiivseid meetmeid tuleks hoolikalt kaaluda ja neile peaks eelnema kehtivate õigusaktide analüüs ning need tuleks töötada välja koostöös sotsiaalpartneritega ja subsidiaarsust austades, et tagada ühtlustatud lahendus koos töötajate kõrgetasemelise kaitsega kogu liidus ja võrdsed tingimused siseturul, sealhulgas kehtivate Euroopa ja riiklike õigusraamistike täieliku rakendamise kaudu; rõhutab, kui oluline on tagada prognoositav regulatiivne keskkond, et edendada innovatsiooni, konkurentsivõimet ja ausat konkurentsi; kutsub komisjoni üles tagama, et mis tahes õigusaktides ja algatustes, mis on seotud algoritmilise juhtimisega töökohal, välditakse dubleerimist või kattumist kehtivate asjakohaste liidu instrumentidega ning et nendega ei tekitata tarbetut halduskoormust, eriti VKEdele, vähendatakse kulusid ja hõlbustakse nõuete täitmist;

26.tunnistab, et äriühingud, eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), seisavad juba praegu silmitsi märkimisväärsete probleemidega lahkukulgevas ja üha keerukamas regulatiivses raamistikus toimetulekul; rõhutab vajadust kohandatud suuniste, vahendite ja toetusmehhanismide järele, et aidata VKEdel kõiki nõudeid tulemuslikult rakendada;

27.kutsub komisjoni üles koostama mõjuhinnangu, mida täiendab konkurentsivõime- ja VKE-test, ning esitama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punkti b alusel koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga b ja artikli 16 lõikega 2 ning eespool nimetatud meetmete võtmise tulemuste põhjal ettepaneku algoritmilise juhtimise kohta töökohal, järgides käesoleva dokumendi lisas esitatud soovitusi, millega kõrvaldaks allesjäänud lüngad kehtivates õigusaktides, välditaks kattuvate õigusaktide loomist ja parandaks siseturu ühtlustamist;

28.on seisukohal, et taotletavate ettepanekute finantsmõju tuleks katta olemasolevatest eelarveassigneeringutest;

29.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.