1.rõhutab, et kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide, ELi õigusaktide ja ÜRO Pariisi kokkuleppega nõuab struktureeritud, kaasavat ja õiglast üleminekut kõigis ELi kalandus- ja vesiviljelussektorites;

2.rõhutab, et see üleminek peab aitama sisuliselt kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele, kahjustamata kalanduskogukondade vastupanuvõimet või sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust, tagades samal ajal nende elatusvahendite kaitse kooskõlas kestliku arengu kolme sambaga;

3.rõhutab, et on vaja süsinikuheite realistliku ja etapiviisilise vähendamise tegevuskava, mis lähtuks parimatest kättesaadavatest teadusandmetest, järgides tehnoloogia arengut, logistilisi täiustusi, alternatiivkütuste kättesaadavust ja seadusandlikku ajakava, et tagada selle reaalne ja tulemuslik rakendamine kõigis laevastikusegmentides;

4.nõuab koordineeritud ja pikaajalisi poliitikaraamistikke, näiteks prioriteete, mis on esitatud komisjoni 5. juuni 2025. aasta teatises „Euroopa maailmamerepakt“ (COM(2025)0281), et vähendada kalanduse ja vesiviljeluse süsinikuheidet ning tagada, et ühtegi laevastikusegmenti ega piirkonda ei jäeta kõrvale;

5.tunnistab, et süsinikuheite vähendamine ja energiasüsteemi ümberkujundamine kujutavad endast kalandussektorile märkimisväärset probleemi, eelkõige väiksemate ettevõtjate jaoks, kelle finants- ja tehniline suutlikkus on piiratud; tuletab meelde, et kaasava ja õiglase ülemineku saavutamiseks on vaja kõrvaldada struktuursed juurdepääsutõkked, sealhulgas suured sisenemiskulud, koolituse puudumine ja ebapiisav sadamataristu; rõhutab, et ühtne lähenemisviis ei ole kõigile sobiv, arvestades laevastike, piirkondade ja sotsiaal-majanduslike olude mitmekesisust kogu ELis; tuletab meelde, et 2021. aastal moodustas väikesemahuline rannapüügilaevastik ELi aktiivsest laevastikust 76 % ja ELi äärepoolseimates piirkondades peaaegu kogu laevastiku;

6.rõhutab, et ELi laevastiku moderniseerimisse, energiatõhususse ja kestlikkusse investeerimisel esineb märkimisväärseid piiranguid ja takistusi; rõhutab seetõttu, et ELi süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks tuleb lisaks moderniseerimisele kaaluda ka laevade uuendamise võimalusi, võttes arvesse laevastiku kõrget keskmist vanust – 31,5 aastat;

7.teeb seetõttu ettepaneku edendada uuendamiskavade stimuleerimist koostöös erasektori osalejatega ning riiklike ja ELi rahaliste vahendite toel, et hõlbustada laevastiku uuendamist kaasaegsemate, ohutumate ja keskkonnahoidlikumate laevadega, suurendades atraktiivsust, et soodustada põlvkondade vahetumist, ning suurendada usaldust kalandussektori, avaliku sektori asutuste, ametiasutuste ja investorite vahel;

8.peab kahetsusväärseks, et ühise kalanduspoliitika ja EMKVFi praegune raamistik piirab tõsiselt avaliku sektori toetuse võimalusi, mis pärsib ka erainvesteeringuid laevade uuendamisse, takistades ELi kalalaevastiku süsinikuheite vähendamiseks vajalikke arenguid; nõuab seetõttu kehtiva õigusraamistiku muutmist; peab kahetsusväärseks, et praegused rahalised stiimulid ei ole sektori vajaduste rahuldamiseks piisavad, ning on seisukohal, et tuleb välja töötada ja kasutusele võtta uued mehhanismid finantsvõimenduse pakkumiseks;

9.palub, et komisjon teeks kindlaks ja looks lisaks EMKVFile täiendavaid ja piisavaid rahastamisvahendeid, sealhulgas uuenduslikke rahastamismudeleid, et toetada sektori tohutuid investeerimisvajadusi süsinikuheite vähendamiseks ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks;

10.soovitab komisjonil toetada laevade projekteerimise alaseid teadusuuringuid, sealhulgas peale jõuseadmete ka muid uuendusi, nagu laevakere hüdrodünaamika parandamine, kerged komposiitmaterjalid ning hüdrauliliste ja mehaaniliste süsteemide asendamine elektriajamitega;

11.märgib, et kui tehnilised lahendused ja piisav rahaline toetus muutuvad kättesaadavaks, võivad liikmesriigid kaaluda, kas lisada süsinikuheite vähendamiseks tehtavad jõupingutused ettevõtjatele püügikvootide eraldamise kriteeriumide hulka, vastavalt ühise kalanduspoliitika artiklile 17;

12.rõhutab, et energiasüsteemi ümberkujundamine peab olema kaasav ja kättesaadav sektori kõigile segmentidele ning seetõttu tuleb seda ELi poliitika väljatöötamisel täielikult arvesse võtta, eelkõige väikesemahulise ja käsitööndusliku kalapüügiga tegelevate kalurite puhul, ning seda tuleb toetada avaliku sektori investeeringute, koolituse ja teadmussiirdega;

13.tunnistab, et praegu ei paku ükski jõuseadme- ega kütusetehnoloogia kindlat lahendust kalandussektori süsinikuheite vähendamiseks ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks, kuna laevatüübid ja tegevusprofiilid on väga erinevad ning piirkondlik mitmekesisus on väga suur;

14.juhib tähelepanu asjaolule, et kõigile ühtne lähenemisviis ei ole asjakohane, kuna uued tehnoloogiad, näiteks alternatiivkütuste lahendused, ei suuda rahuldada kõigi laevastike vajadusi; rõhutab, et tuleb hinnata kalalaevade energiaolukorda, et maksimeerida nende tõhusust, ning et arvesse tuleb võtta konkreetsete laevastike vajadusi;

15.rõhutab, et on vaja pakkuda asjakohast toetust ja investeeringuid, et vältida kasvavaid kütusekulusid, ning rõhutab, et seni, kuni puhtad jõuseadmed või alternatiivsed energiaallikad ei ole kaubanduslikus mahus kättesaadavad ja õigusraamistikku ei ole nende rakendamiseks kohandatud, ei tohiks ELi kalalaevastiku suhtes kehtestada kütuse maksustamist käsitlevaid ELi tasandi reegleid, kuna sellised meetmed süvendaksid sotsiaal-majanduslikke probleeme, millega kalandusettevõtjad kõrgete energiahindade ja inflatsiooni tõttu juba niigi toime peavad tulema;

16.rõhutab, et jõuseadmete vahetamine toob lisaks laevade kohandamisele vältimatult kaasa suured muudatused sadama infrastruktuuris ja rajatistes;

17.kutsub komisjoni üles kaaluma koos liikmesriikidega kavasid, mis hõlbustavad ja toetavad paremini investeeringuid puhtasse energiasse, mis on kohandatud kohalikele oludele ja vajadustele, et edendada energiasüsteemi ümberkujundamist ning tagada õiglane üleminek laevastiku süsinikuheite vähendamisele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele;

18.rõhutab, et moderniseerimise, süsinikuheite vähendamise ja energiasüsteemi ümberkujundamise meetmete puhul tuleb arvesse võtta, et on vaja kohandatud ja kättesaadavaid toetuskavasid, et tagada laevastiku keskkonnaalane ja majanduslik elujõulisus; rõhutab, et ELi rahastamise, näiteks EMKVFi puhul on koos riigiabi ja erasektori vahenditega oluline rahastada vajalikke investeeringuid sadamatesse, energiataristutesse ja laevadesse alates projekteerimisest kuni tarnimiseni, et anda piisavalt ruumi süsinikuheite vähendamiseks ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks, suurendada laevade sotsiaalset tonnaaži, tagada meeskonnale sobivad töö- ja puhkeruumid ning piisav meeskonnakoolitus, samuti aidata kaasa mereressursside kestlikule kasutamisele;

19.rõhutab, et väikesemahuline kalapüük toimub üldiselt väiksema keskkonna- ja süsinikumõjuga ning seetõttu on sellel sõltuvalt piirkonnast oluline roll nende piirkondade ökoloogilises ja sotsiaalses struktuuris; palub, et komisjon looks ja rakendaks tihedas koostöös liikmesriikidega väikesemahulise, käsitööndusliku ja rannapüügi toetusmehhanisme, mis aitaks lahendada sektori selle osa spetsiifilisi probleeme;

20.rõhutab, et rahastamisvajadused nõuavad komisjonilt põhjalikku uurimistööd ja lahendusi, mis hõlmavad ka liidu kodanikele ja spetsialiseerunud pankadele, näiteks merenduspankadele, mõeldud säästutooteid, et pakkuda nendele finantstoodetele Euroopa tagatisega rahastamist ja Euroopa Investeerimispanga tuge;

21.nõuab ühise kalanduspoliitika täielikku rakendamist, et tagada kalandus- ja vesiviljelustegevuse õiglane haldamine, luua sotsiaal-majanduslikku kasu, aidata kaasa toiduainete kättesaadavusele ning minimeerida nende tegevuse mõju elupaikadele ja mereökosüsteemidele, taastades ja hoides püütavate liikide populatsioonid tasemetel, mis ületavad maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikku taset; on seisukohal, et selle kohaldamisel tuleb arvesse võtta erinevate merepiirkondade eripära; rõhutab, kui oluline on võtta EMKVF täielikult kasutusele, et toetada ühise kalanduspoliitika rakendamist ja laevastiku energiasüsteemi ümberkujundamist; peab kahetsusväärseks, et ühise kalanduspoliitika ja EMKVFiga kehtestatakse tonnaažil põhinevad ranged püügivõimsuse piirangud, piirates uute jõuseadmete paigaldamist ja kütuse ladustamist ning takistades kalurite ohutuse, töötingimuste ja elementaarse mugavuse parandamist;

22.tuletab meelde, et ühise kalanduspoliitika käimasoleva hindamise ja selle võimaliku läbivaatamise käigus tuleks hinnata ja arvesse võtta ELi laevastiku olukorda ja vajalikke parandusi; rõhutab, et liikmesriigid vastutavad oma riiklike püügivõimsuse ülemmäärade haldamise eest, nagu on sätestatud ühises kalanduspoliitikas; juhib tähelepanu sellele, et kalandussektoris on nende piirangute kohaldamine koos liikmesriikide piirava lähenemisviisiga tekitanud takistusi laevastiku süsinikuheite vähendamisele ja energiasüsteemi ümberkujundamisele; rõhutab, kui oluline on ühise kalanduspoliitika ja EMKVFi kaudu antav toetus, et saavutada ELi kestlik kalalaevastik selle kolmes mõõtmes, mida toetatakse tulevases mitmeaastases finantsraamistikus piisava ja vajaliku rahastamisega;

23.väljendab heameelt asjaolu üle, et praeguse EMKVFiga luuakse võimalus aidata kaasa ELi laevade töö-, elu- ja ohutustingimuste parandamisele, suurendamata nende püügivõimsust, pöörates erilist tähelepanu rannalähedase ja väikesemahulise rannapüügi laevadele; rõhutab, et EMKVF aitab kaasa kalanduse kestlikkusele ja sinisele majandusele, panustades ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 14 rakendamisse; väljendab siiski muret selle pärast, et liikmesriigid ei ole neid võimalusi laialdaselt kasutanud, ning on veendunud, et liiga piiravad reeglid on tekitanud sellega seoses takistusi;

24.on seisukohal, et fossiilkütustest sõltuvuse vähendamine ei tohiks muuta ELi oma laevastiku arendamisel, ehitamisel ja ajakohastamisel sõltuvaks kolmandatest riikidest; juhib tähelepanu sellele, et ELi strateegiline autonoomia peab olema kesksel kohal kõigis poliitikavaldkondades, sealhulgas süsinikuheite vähendamisel, energiasüsteemi ümberkujundamisel ja laevastiku ajakohastamisel, eelkõige osana tulevasest meretööstuse strateegiast;

25.nõuab, et meretööstuse strateegia, mille eesmärk on toetada sinist majandust ning kindlustada või taastada Euroopa ülemaailmne juhtpositsioon meretehnoloogia valdkonnas, hõlmaks ka kalalaevastiku;

26.rõhutab, et selleks, et leida konkreetsed ja realistlikud viisid laevastiku ajakohastamiseks ja süsinikuheite vähendamiseks, on vaja terviklikku lähenemisviisi kogu merenduse väärtusahela ulatuses (sealhulgas laevaomanikud, sadamad, energiatarnijad, laevatehased, projekteerimiskonsultandid, seadmete tarnijad, klassifikatsiooniühingud, rahastajad, teadlased jne) ning see nõuab koostööd algatuste ja programmide kaudu, millega edendatakse heiteta laevu ja sadamataristut;

27.märgib sellega seoses, kui olulised on meetmed, millega stimuleeritakse nõudlust kestlike laevakütuste järele, näiteks ELi poliitikavahendite ja eesmärkide kasutamine, ning vajaliku taristu kasutuselevõtu stimuleerimine ja hõlbustamine;

28.väljendab sellega seoses heameelt komisjoni poolt 2023. aastal käivitatud ELi kalanduse ja vesiviljeluse energiasüsteemi ümberkujundamise partnerluse töö üle, mis peaks toimima koostööplatvormina, mille eesmärk on kiirendada energiasüsteemi ümberkujundamist ELi kalandus- ja vesiviljelussektoris; rõhutab selle partnerluse raames toimuva koostöö ja dialoogi tähtsust, kuid toonitab, et see peab viima süsinikuheite vähendamiseks vajalike tingimuste konkreetse paranemiseni, et eesmärke saaks saavutada;

29.juhib tähelepanu vajadusele suurendada sektori konkurentsivõimet ja toetada selle kestlikku üleminekut, pakkudes ettevõtjatele ja rannikukogukondadele kestlikku tulevikku, luues ELi ning kalandus- ja vesiviljelussektori vahel uue strateegilise pakti;

30.rõhutab, et on vaja pakkuda stiimuleid rakendusuuringuteks ja tehnoloogiliseks innovatsiooniks ringmajanduse valdkonnas kalandussektoris, sealhulgas püügivahendite valdkonnas, edendades katsealgatusi ja territoriaalseid projekte, mis toetavad koostoimet kalandussektori ettevõtjate, kalanduse kohalike tegevusrühmade, jäätmekäitlusettevõtjate, ringlussevõtuettevõtete ja muude majandustegevuses osalejate vahel, et suurendada ressursitõhusust, parandada sektori konkurentsivõimet ja luua uusi kohalikke tööhõivevõimalusi;

31.rõhutab, et äärepoolseimate piirkondade geograafiline kaugus, saareline asend ja väiksus nõuavad diferentseeritud lähenemisviisi nende kalandussektorite süsinikuheite vähendamisele, võttes arvesse raskusi, mis nende laevastikel on tehnoloogilise ja kestliku üleminekuga kaasneva süsinikuheite vähendamise ja ajakohastamise protsessi järgimisel; rõhutab, et varasemates rahastamisvahendites, nagu kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programm, võeti arvesse nende piirkondade eripära, mida on tunnustatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349; rõhutab, et edaspidi tuleb seda rahastamisvahendite, õigusraamistike ja innovatsioonistrateegiate kavandamisel ja rakendamisel täielikult arvesse võtta;

32.märgib, et äärepoolseimate piirkondade kalalaevastikud on valdavalt väikesemahulised ja vananevad ning peavad toime tulema suurenevate ohutusriskide ning halvenevate töö- ja elutingimustega; märgib lisaks, et nende struktuurseid tingimusi ja kaugusest tulenevaid lisakulusid süvendab veelgi äärmuslike ilmastikutingimuste kasvav mõju; rõhutab, et selline olukord piirab juurdepääsu ressurssidele ning ohustab nende territooriumide toiduga kindlustatust ja kohalikku majandust;

33.nõuab, et EMKVFi ja muude ELi vahendite raames kohandataks rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ja investeerimisprioriteete, et kajastada äärepoolseimate piirkondade struktuurilisi piiranguid ja keskkonna vähest kaitstust, tagades, et energiasüsteemi ümberkujundamine ei süvenda ebavõrdsust ega takista nende territooriumide sotsiaal-majanduslikku kestlikkust;

34.rõhutab, et väikesemahuline rannapüük, eriti saartel ja äärepoolseimates piirkondades, on toiduga kindlustatuse ning paljude kohalike kogukondade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise struktuuri nurgakivi, kus juurdepääs värsketele ja tervislikele valguallikatele on tihedalt seotud kohaliku kalapüügi elujõulisusega; kutsub komisjoni üles tagama, et keskkonnaeesmärgid oleks täielikult kooskõlas väikesemahulise rannapüügi majandusliku jätkusuutlikkusega;

35.nõuab tõhustatud koostööd samas merepiirkonnas ja merebasseinis tegutsevate kolmandate riikidega, eelkõige piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, kui see on asjakohane ja juba loodud, et vahetada parimaid tavasid, koordineerida investeeringuid ja kehtestada ühised eesmärgid kalanduse süsinikuheite vähendamiseks, energiasüsteemi ümberkujundamiseks ja keskkonnasäästlikkuseks, et tagada ühiste reeglite kohaldamine, järgides samal ajal vastastikkuse põhimõtet ja õiglaseid tingimusi kõigi ettevõtjate jaoks;

36.märgib, et arenguriikides ja avamerel tegutsevad kaugpüügilaevastikud seisavad silmitsi ületamatu takistusega, et taristud, nagu sadamad, laevatehased ning uute kütuste ja jõuseadmete ladustamiskeskused nendes riikides, ei ole ette valmistatud ega sobi vähese süsinikuheitega laevade vajaduste rahuldamiseks;

37.teeb ettepaneku, et komisjon vaataks läbi kogu kalandus- ja vesiviljelustoodete impordi süsiniku- ja keskkonnamõju, et vältida ebavõrdseid tingimusi ülemaailmsete konkurentidega, kelle suhtes ei kohaldata sama rangeid õigusraamistikke või samaväärseid keskkonna-, tervishoiu- ja sotsiaalseid standardeid;

38.rõhutab, et ELi kalalaevastiku ajakohastamine on kestlikumale ja vastupidavamale sektorile ülemineku põhielement ning selle käigus tuleks lahendada nii tehnoloogilisi kui ka inimestega seotud probleeme, tagades, et energiatõhusust, digisuutlikkust ja tööohutust edendatakse koos töötingimuste parandamisega pardal;

39.kordab, et suuremat kogumahutavust või ümberkujundatud laevade konstruktsiooni, mis võimaldab kasutada alternatiivseid jõuseadmeid või parandada ohutust, ei tohiks pidada püügivõimsuse suurendamisele kaasa aitavaks ega seetõttu ülepüügi ohtu suurendavaks; rõhutab vajadust lahutada kalapüügivõimsus kogutonnaažist, et luua õiglane ja tõenduspõhine poliitikaraamistik süsinikuheite vähendamise, energiasüsteemi ümberkujundamise või ohutuse parandamise valdkonnas;

40.nõuab avaliku sektori toetust, et seada prioriteediks laevade uuendamine, mis toob kaasa nii keskkonnakasu kui ka sotsiaalse progressi, ning suurem suutlikkus saagi nõuetekohaseks säilitamiseks pardal, sealhulgas külmladustamise ja -säilitamise süsteemid riiklike püügivõimsuse ülemmäärade piires;

41.kutsub liikmesriike üles kasutama ELi ja riiklikku rahalist toetust, et seada esikohale moderniseerimisstrateegiad, mis tugevdavad kalandusettevõtete pikaajalist kestlikkust, edendavad kohalikke väärtusahelaid ja tagavad kaluritele võimaluse jätkata oma tööd õiglastes, prognoositavates ja majanduslikult elujõulistes tingimustes;

42.rõhutab oma seisukohta, et põlvkondade vahetumine võib käia käsikäes Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega ja vajadusega tagada meremajanduses digiüleminek; märgib, et selleks ei ole vaja mitte ainult meelitada noori kalandussektorisse, vaid tagada ka töö- ja elutingimuste parandamine pardal, pakkuda paremaid majutustingimusi ja rajatisi meeskonna heaolu suurendamiseks, tagada nõuetekohane koolitus ja teave ning pakkuda atraktiivseid karjääriväljavaateid ja võimalust parandada oma isiklikku olukorda, eelkõige pakkudes õiglasi ja stabiilseid sissetulekuvõimalusi ning tagades kestlikkuse;

43.rõhutab, et noorte kalurite põlvkonnad aitavad kaasa oma kohalike kogukondade ühtekuuluvusele, eelkõige kõige isoleeritumates rannikupiirkondades ja vähemate töövõimalustega piirkondades, ja nii saavad nad aidata kaasa sektori majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonnaalasele arengule; rõhutab ka vajadust tugevdada naiste rolli selles sektoris, suurendades liikuvust ja tööhõivevõimalusi kogu ELis ilma raskuste või piiranguteta nende oskuste ja koolituse tunnustamisel; märgib, et see aitaks parandada tööstusharu mainet ja muuta seda atraktiivsemaks;

44.on seisukohal, et põlvkondade vahetumine ei tohi kaasa tuua põlvkondadevahelist põrkumist ning igas vanuses kalurid peaksid olema kaasatud, et tagada tasakaalu rohe- ja digiüleminekus ja kindlustada, et kogemuste pärand ei läheks kaduma;

45.rõhutab digiülemineku strateegilist rolli kalalaevastiku ajakohastamisel, süsinikuheite vähendamisel ja energiasüsteemi ümberkujundamisel, mis parandab ka tegevuse tõhusust, meresõiduohutust ja kalurite töötingimusi; rõhutab, et selliste digivahendite ja -süsteemide toetamine, mis parandavad navigeerimist, ilmaennustust, teabevahetust ja jälgitavust, eelkõige väikesemahulistes laevastikes, toetab ka kütusekulude vähendamist ja aitab kaasa majanduslikult elujõulisemale süsinikuheite vähendamise protsessile; rõhutab, et digiüleminek peab käima käsikäes piisava koolituse, suutlikkuse suurendamise ja kaasavate tehnoloogiate kavandamisega, võttes arvesse kasutajate mitmekesisust ja tagades, et digilahendused aitavad kaasa parema töökeskkonna loomisele ja tehnoloogilise kasu õiglasele jaotamisele kogu sektoris;

46.rõhutab, et EMKVFi kaudu tuleb teha kalalaevade energiaauditeid; rõhutab, et võimaluse korral tuleb soodustada optimeerimist ja moderniseerimist, et parandada laevade energiatõhusust ja edendada tehnoloogiate, eelkõige tehisintellekti kasutamist püügimarsruutide optimeerimiseks, et vähendada kalanduse süsinikuheidet taskukohasemal viisil;

47.rõhutab, kui oluline on parandada keskkonna-, sotsiaal-majanduslike ja tegevusandmete kogumist, kättesaadavust ja kasutamist kalandussektoris, sealhulgas digitaalsete vahendite ja osaluspõhise järelevalve lähenemisviiside kaudu; rõhutab, et asjakohased ja õigeaegsed andmed on hädavajalikud, et saaks teha teaduspõhiseid otsuseid ning kohandada poliitikat muutuvate ökoloogiliste ja majanduslike tingimustega; nõuab teadmussüsteemide, sealhulgas teadusuuringute, traditsiooniliste ökoloogiliste teadmiste ja reaalajas operatiivandmete tihedamat integreerimist, et toetada kalanduse reageerimisvõimelisemat, õiglasemat ja kestlikumat juhtimist;

48.nõuab lisaks, et süsinikuheite vähendamiseks ja energiasüsteemi ümberkujundamiseks tehtavale tööle eraldataks sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid, et toetada laevade kohandamist vastavalt töötajate heaolu miinimumstandarditele kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega ning rahvusvaheliste meretöö konventsioonidega (nt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsioon), sealhulgas tuleb tagada joogivesi, ohutu majutus, piisav toit, kaitse väsimuse eest ja juurdepääs arstiabile; on seisukohal, et need parandused on hädavajalikud, et tagada väärikus töökohal, ennetada õnnetusi ja edendada sektori sotsiaalset kestlikkust;

49.rõhutab, et ajakohastamine, süsinikuheite vähendamine ja energiasüsteemi ümberkujundamine peaksid samuti aitama kaasa ELi kalandussektori majanduslikule elujõulisusele, tööhõivevõimalustele ja konkurentsivõimele ning ei tohi ohustada sektori kasumlikkust ega ELi strateegilist toidualast sõltumatust;

50.rõhutab, et investeeringud laevade kohandamisse, digitaalsetesse vahenditesse ja kalandustoodete säilitamisvõimalustesse pardal võivad aidata vähendada tegevuskulusid ja heitkoguseid, parandada toodete kvaliteeti ja suurendada saagi turuväärtust, tingimusel et kehtestatud eesmärkide saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi toetab teaduspõhine ja koordineeritud juhtimine kõigis piirkondades ning avaliku ja erasektori rahastamine ja hästi jõustatud turuinstrumendid;

51.kordab, et kalanduse ajakohastamist, süsinikuheite vähendamist ja energiasüsteemi ümberkujundamist tuleb vaadelda osana laiemast ranniku- ja merearengu strateegiast, mis hõlmab mereala ruumilist planeerimist, elurikkuse säilitamist, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning taastuvenergia kasutuselevõttu; rõhutab, et kalapüügiga tegelevate kogukondade marginaliseerumise vältimiseks on vaja tasakaalustatud ja kooskõlastatud lähenemisviisi; tõstab esile säästva kalanduse, ookeanide kaitse, puhta energia ja kohaliku arengu vahelise positiivse koostoime potentsiaali, kui seda hallatakse terviklike, kaasavate, teaduspõhiste ja territoriaalselt kohandatud raamistike kaudu;

52.juhib tähelepanu sellele, et hiljutises Euroopa Parlamendi seminari aruandes Euroopa Parlament, „Workshop on the future of the EU fishing fleet – First assessment of Member States’ EMKVF programmes for 2021–2027“ (Seminar ELi kalalaevastiku tuleviku kohta – liikmesriikide EMKVFi 2021.–2027. aasta programmide esimene hindamine), struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika osakond, 19. november 2024. soovitatakse, et tulevastes kalanduse toetusvahendites tuleks kaaluda vähem piiravaid tingimusi, et toetada esimese kalalaeva soetamist, mootori uuendamist või asendamist ning laevade täiustamist, mis nõuab lisatonnaaži, kohaldades samal ajal piiranguid, et vältida liigset püügivõimsust või ülepüüki üksikute laevastikusegmentide või kogu riigi laevastiku tasandil; rõhutab, et samal ajal tuleks üksikutel kalalaevadel võimaldada kohaneda majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete vajadustega;

53.nõuab seetõttu praegu EMKVFi artiklites 13, 17, 18 ja 19 sätestatud rahastamiskõlblikkuse sätete läbivaatamist, et võimaldada avaliku sektori toetust laevade uuendamiseks või asendamiseks, mille eesmärk on rangelt parandada ohutust, töö- ja elutingimusi, energiatõhusust ja säästvate püügitehnikate kasutuselevõttu; rõhutab, et selline toetus ei tohiks suurendada püügivõimsust ega -koormust ning peaks sõltuma kõrgete keskkonna- ja sotsiaalsete standardite järgimisest, tagades samal ajal majandusliku elujõulisuse ja põlvkondade vahetuse, eelkõige äärepoolseimates piirkondades ja rannikualadel, kus laevastiku hinnangud näitavad, et püügikoormus on olemasolevate ressurssidega tasakaalus;

54.rõhutab, et on vaja EMKVFi vahehindamist ning ÜKP reeglid ja asjaomased suunised tuleb sihipäraselt läbi vaadata, et võtta arvesse alternatiivkütuste ladustamise, energia- ja jõuseadmete ruumi- ja projekteerimisnõudeid ning muuta riigiabi raamistik laevade ehitamisel ja ajakohastamisel paindlikumaks; nõuab sihtotstarbelise hädaabifondi loomist, et kiirendada sõidukipargi uuendamist, võimaldades seeläbi realistlikku üleminekut puhta energia tehnoloogiatele;

55.rõhutab tungivat vajadust tegeleda probleemiga, et puuduvad kaetud tööruumid, sanitaarruumid, piisavad puhkeruumid ja ohutusvahendid, kuna see mõjutab praegu paljusid väikesemahulisi ja rannalähedase püügi laevu; märgib, et praegustes ELi püügivõimsuse määratlustes ei tehta vahet laeva tegevuspiirkondadel ja laevadel sotsiaalsete ja ohutustingimuste parandamisega tegelevatel piirkondadel; rõhutab, et see pärsib investeerimist olulistesse uuendustesse, nagu kaitstud tööruumid, puhkealad ja sanitaarrajatised, mis on inimväärsete töö- ja elutingimuste tagamisel keskse tähtsusega; kutsub komisjoni üles leidma lahendust, mis võtaks tasakaalustatult arvesse kalurite vajadusi ja vajadust tagada, et ELi laevastiku püügivõimsust ei suurendata, eelkõige jättes püügivõimsuse arvutamisel arvestamata sotsiaalsete tingimuste ja ohutusega seotud tonnaaži;

56.palub, et komisjon vaataks sel eesmärgil põhjalikult läbi püügivõimsust ja kalapüügi mõju mõõtvad näitajad, säilitades samal ajal ülepüüki ennetava raamistiku ja piirangud;

57.rõhutab, et kalandussektori energiasüsteemi ümberkujundamine nõuab märkimisväärseid investeeringuid, mis ei ole alati teostatav väikeettevõtjate jaoks, kes sõltuvad üksnes tavapärastest ressurssidest; kutsub komisjoni üles muutma süsinikuheite vähendamine vahendiks, millega toetada rannapüügi elujõulisust ELis, ning kaaluma kalandus- ja vesiviljelussektoris vähese tähtsusega abi ülemmäära ajutist ja kohandatud tõstmist, et toetada vähese heitega tehnoloogiate kasutuselevõttu, laevastiku kestlikku uuendamist ja/või kohandamist ja energiatõhusust kogu tarneahelas, mis tuleb läbi viia koostöös laevastiku selle valdkonna spetsialistidega, et stimuleerida investeeringuid;

58.rõhutab, et püügivahendite ja -tehnika innovatsioon peaks põhinema parimatel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel ja juhinduma selgetest keskkonnaeesmärkidest, aidates parandada selektiivsust, vähendada kaaspüüki või juhupüüki, minimeerida kaotatud ja mahajäetud püügivahendite ohtu, optimeerida laevateid, majanduslikku kasu ja vähendada mõju mereelupaikadele; rõhutab vajadust sihipäraste avaliku ja erasektori investeeringute ning regulatiivse toetuse järele, et edendada püügivahendite arendamist, katsetamist ja laiendamist, mis parandab nii ökoloogilisi tulemusi kui ka säästvate laevastike operatiivset elujõulisust;

59.kutsub komisjoni üles toetama innovatsiooni, investeerides püügivahendite selektiivsuse suurendamisse, sadamataristu parandamisse ja kalalaevade ajakohastamisse, mille eesmärk on parandada tervist, ohutust ja töötingimusi, suurendada energiatõhusust, vähendada heitkoguseid ja parandada püügi kvaliteeti;

60.tuletab meelde vajadust järgida uuenduslike püügivahendite ja -tehnikate väljatöötamisel ja kasutuselevõtmisel ettevaatuspõhimõtet; rõhutab, et uuenduslike püügivahendite ja -tehnoloogiate väljatöötamisel ja kasutuselevõtmisel on oluline edendada ökosüsteemipõhist lähenemisviisi, et vähendada kaaspüüki, minimeerida juhupüüki, vähendada merepõhja mõju ja parandada kütusesäästlikkust; rõhutab, et katseprojektid ja katsepüük peaksid jääma laevade kestuse ja arvu poolest piiratuks, et katsetada uusi püügivahendeid ja jõuseadmeid ning tagada, et suuremahulist kasutuselevõttu ei toimu enne, kui nende keskkonna-, sotsiaalset ja majanduslikku mõju on teaduslikult, sõltumatult ja täielikult hinnatud ning need on osutunud ohutuks ja kestlikuks;

61.rõhutab tungivat vajadust investeerida ja võtta kasutusele sellised püügitehnoloogiad, mis vähendavad soovimatut püüki, parandavad selektiivsust ja minimeerivad ökosüsteemi häireid; rõhutab, et tehnoloogilist üleminekut selles sektoris tuleb hõlbustada ajasäästlikumalt ning juhinduda tuleb tehnoloogianeutraalsusest ja kindlatest teaduslikest tõenditest, sealhulgas kõigist kestlikkuse aspektidest; nõuab, et püügivahendite heakskiitmist, rahastamiskõlblikkust ja regulatiivset paindlikkust käsitlevad otsustusprotsessid põhineksid parimatel kättesaadavatel teadusandmetel, oleksid kooskõlas kõigi asjakohaste poliitikameetmete ja reeglitega ning aitaksid kaasa kestlikkuse kõigi kolme samba rakendamisele;

62.palub komisjonil võtta arvesse iga merepiirkonna eripära ja piirkondlikke erinevusi, kiirendada piirkondadeks jaotamist ja mitmeaastaste majandamiskavade kohandamist kooskõlas nende selektiivsuse eesmärkidega ning seada prioriteediks ökosüsteeme vähem mõjutavate püügivahendite kasutamise, tehes tihedat koostööd nõuandekomiteedega ja kaasates kohalikke laevastikke, võttes arvesse sotsiaal-majanduslikku mõju ja kliimamuutusi;

63.rõhutab, et on vaja spetsiaalseid eelarveridasid, et rahastada tulevases mitmeaastases finantsraamistikus süsinikuheite vähendamise ja energiasüsteemi ümberkujundamise alaseid teadusuuringuid, näiteks Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmi „Euroopa horisont“ raames;

64.rõhutab, et seda, mil määral saab teaduslikke uuendusi kaluritele üle kanda, võib takistada spetsialistide sissetuleku kaotuse oht katseetappides; kutsub komisjoni üles kaaluma rahalist toetust, et seda ohtu leevendada ja kiirendada selektiivsemate ja väiksema mõjuga püügivahendite kasutuselevõttu;

65.tunnistab kalurite kasvavat panust kliimameetmetesse ja keskkonnakaitsesse selliste tegevuste kaudu nagu mereprügi, sealhulgas kaotatud või mahajäetud püügivahendite kogumine; rõhutab, et seda rolli tuleks julgustada ja toetada sihipäraste stiimulite, piisava sadamataristu ja ringmajanduse eesmärkidega seotud täiendavate tuluvoogude loomise kaudu; rõhutab, et kalurite ökoloogilise panuse edendamine aitab tugevdada selle kutseala sotsiaalset vastuvõetavust, tugevdab nende rolli mere kaitsjana ning aitab kaasa laiemate kestlikkuse ja mere taastamise eesmärkide saavutamisele;

66.kutsub komisjoni üles tagama, et uuenduslike püügivahendite kavandamisse, arendamisse ja hindamisse kaasatakse kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas väikesemahulise kalapüügiga tegelevad kalurid, tootjaorganisatsioonid ja rannikukogukonnad, selle asemel et kasutada kõigile ühesugust lähenemisviisi; rõhutab, et kaasav juhtimine tugevdab reeglite legitiimsust, praktilisust ja aktsepteerimist, võimaldades samal ajal kohalike ökoloogiliste teadmiste ja omandatud kogemuste kaasamist;

67.nõuab, et avalikus poliitikas ja rahastamisvahendites seataks esikohale toetus neile kaluritele ja kogukondadele, kes võtavad kasutusele kestlikud püügivahendid ja -tavad, mis aitavad kaasa elurikkuse säilitamisele ja ressursside pikaajalisele stabiilsusele; rõhutab, et kestlike meetodite ja ökosüsteemipõhise lähenemisviisi tunnustamine ja toetamine kalanduses on oluline, et tagada rannikukogukondade vastupanuvõime, säilitada traditsioonilised teadmised ning edendada sektoris õiglast ja kaasavat üleminekut;

68.nõuab tehisintellektil põhinevate avastamistehnoloogia süsteemide integreerimist, et toetada selektiivseid püügitavasid, parandada püügiteavet ja vähendada soovimatut püüki; on veendunud, et arukate tehnoloogiate kombineerimine uuenduslike püügivahenditega võib suurendada selektiivsust ja keskkonnatoimet;

69.rõhutab, et püügivahendite ja -tehnika majandamine peaks põhinema kaasavatel ja kohandatavatel juhtimisraamistikel, mis kajastavad laevastike, merepiirkondade ja püügitavade mitmekesisust kogu ELis, ning juhib tähelepanu sellele, kui oluline on tagada, et see õigusraamistik oleks selge, prognoositav ja pikaajaliste poliitiliste eesmärkidega; rõhutab vajadust tugevdada koostööd teadlaste, kalurite ja ametiasutuste vahel uute püügivahendite väljatöötamisel, katsetamisel ja hindamisel, edendades vastastikust usaldust ja jagatud vastutust kestlike tulemuste eest; nõuab ajatõhusaid otsustusprotsesse, mis on läbipaistvad, kaasavad ja suudavad arvesse võtta muutuvat sotsiaal-ökoloogilist tegelikkust kohapeal;

70.rõhutab, et on vaja parandada püügikoormuse mõõtmist majandamisvahendite abil, mis ei põhine üksnes merepäevadel, ning hakata kaaluma tegelikku aega, mille jooksul püügivahendit püügiks kasutatakse – veesoleku aega või aktiivset kalapüüki; nõuab seetõttu, et vajaduse korral vaadataks läbi kalapüügi määratlused ELi õigusaktides, et need kajastaksid paremini püügivahendite erinevaid kasutusomadusi ning aitaksid muuta püügikoormuse haldamist õiglasemaks ja toimivamaks;

71.julgustab kasutama katseprojekte ja rõhutab nende tähtsust nii innovatsiooni näitajatena kui ka hüppelauana tehnoloogilise küpsuse taseme saavutamiseks, mis on vajalik, et saada nõutav heakskiit ja olla valmis nii turustamiseks kui ka laiemaks kasutuselevõtuks; nõuab, et kõige mõjusamaid katseprojekte jälgitaks, et vältida esitatud projektide dubleerimist või tegelikult siiski mõjusate projektide ebaõnnestumist;

72.juhib tähelepanu sellele, et kalurid võivad katseprojektides osaledes kogeda saagi ja sissetuleku vähenemist; rõhutab, et EMKVFi reeglite kohaldamine katseprojektide suhtes piirab tegelikkuses mõnesid eksperimente; kutsub komisjoni, liikmesriike ja piirkondlikke ametiasutusi üles arendama nn eluslaborite kasutamist, et ühitada innovatsioon kohalike algatustega ja võimaldada praktilist katsetamist, tagamaks, et uued uuendused praktikas toimivad ega tekita sektorile tarbetut koormust;

73.nõuab, et töötataks välja ühine ELi märgistamise ja jälgitavuse raamistik, mis võimaldab tarbijatel ja ostjatel tuvastada kõrgetele keskkonna-, sanitaar- ja sotsiaalsetele standarditele vastavaid kalandustooteid;

74.rõhutab, et kalandussektori ökoloogilise ja digitaalse ülemineku, sealhulgas süsinikuheite vähendamise ja energiasüsteemi ümberkujundamise edu sõltub kvalifitseeritud ja hästi koolitatud töötajate kättesaadavusest; nõuab olemasolevate ELi programmide, näiteks programmi „Erasmus+“, Euroopa Sotsiaalfond+ ja EMKVFi paremat kasutamist, et toetada nii ametlikku kui ka mitteametlikku koolitust tööohutuse, digivahendite, keskkonnateadlikkuse ja säästvate püügitehnikate valdkonnas; rõhutab, kui oluline on tunnustada ja rahastada uute tehnoloogiate ja mootorite rakendamiseks ja kasutamiseks vajalikku kutseõpet ning kogemuste kaudu omandatud praktilisi oskusi ja hõlbustada teadmiste põlvkondadevahelist edasiandmist; rõhutab, et koolitus peaks olema pidev, kaasav ja kohandatud kalurite ja rannikukogukondade muutuvatele vajadustele, eelkõige kõrvalistes ja struktuuriliselt ebasoodsas olukorras olevates piirkondades;

75.rõhutab vesiviljeluse, karpide ja vetikate kasvatamise sektorite potentsiaali meie toidusüsteemi süsinikujalajälje vähendamisel; väljendab heameelt, et vähese süsinikuheitega tavad on üha sagedasemad, näiteks kestlik sööt ja vähese süsinikuheitega praamide kasutamine, ning nõuab seetõttu selliste tehnoloogiate ulatuslikumat arendamist ettevõtetes, kui see on asjakohane; rõhutab, et edasises arengus tuleks seada esikohale kestlikud vesiviljelustootjad, kes väldivad mere elurikkuse kahjustamist, luues samal ajal rannikukogukondadele sotsiaal-majanduslikku kasu;

76.on arvamusel, et ühise vesiviljeluspoliitika loomine ühise kalanduspoliitikaga samadel alustel koos kvantifitseeritud eesmärkide vastuvõtmisega vesiviljeluse arendamiseks võib kaasa aidata hästi läbimõeldud süsinikuheite vähendamise ja energiasüsteemi ümberkujundamise protsessile ELi sinises majanduses;

77.rõhutab, kui oluline on selge ja sidus õigusraamistik koos mõõdetavate kestlikkuse kriteeriumide ja näitajatega, et suunata ja jälgida vesiviljeluse arengut ELis, sealhulgas paremat mereruumi planeerimist; nõuab seetõttu suuremaid investeeringuid ja poliitikameetmeid, et toetada kestlikku mere- ja siseveevesiviljelust, karpide ja vetikate kasvatamist kui Euroopa vähese heitega sinise majanduse strateegia lahutamatut osa ning suurendada vesiviljeluse vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule;

78.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.