1.Üldpõhimõtted ja õiguslik vorm

Euroopa Parlament teeb ettepaneku nimetada 28. režiimiga hõlmatud ettevõtlusvorm ühtseks Euroopa äriühinguks (Societas Europaea Unificata, S.EU). S.EUd käsitlevad õigusnormid peavad olema kõigis liikmesriikides ühesugused ning siseturu killustatuse kõrvaldamiseks ei tohi liikmesriigid säilitada ega kehtestada oma riigisiseses õiguses sätteid, mis erinevad nendest õigusnormidest. Tugeva, ambitsioonika ja põhjaliku õigusraamistiku tagamiseks nõuab Euroopa Parlament tungivalt, et S.EU võetaks kasutusele õiguslikul alusel, millega nähakse ette seadusandlik tavamenetlus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletusega nõukogus. Sellepärast on Euroopa Parlament vastu ELi toimimise lepingu artikli 352 lõike 1 kasutamisele õigusliku alusena. Euroopa Parlament kritiseerib tõhustatud koostöö kasutamist, kuna 28. režiimi kohaldataks sel juhul ainult liikmesriikide alarühma suhtes, mis siseturu killustatuse kõrvaldamise asemel killustaks seda veelgi ja kahjustaks S.EUde atraktiivsust, mida sellisel juhul ei tunnustataks kogu liidus. 28. režiimi, millega kehtestatakse S.EU, vastuvõtmiseks võib olla vaja ühe põhjaliku seadusandliku akti asemel mitut seadusandlikku akti. Sellisel juhul tuleks iga eraldi seadusandliku ettepanekuga pakkuda avalike huvide, näiteks tööõiguse ning töötajate ja ametiühingute õiguste kaitsmise seisukohast samu kaitsemeetmeid. Režiimi äriühinguõiguse elemendid tuleb vastu võtta ELi toimimise lepingu artikli 50 ja artikli 114 lõike 1 alusel, mis on ainsad õiguslikud alused, mida saab kasutada äriühinguõiguse valdkonna seadusandlike aktide puhul, millega nähakse ette seadusandlik tavamenetlus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletusega nõukogus; ELi toimimise lepingu artikliga 50 võimaldatakse siiski ainult direktiivide vastuvõtmist. Selle taustal ei peaks S.EU olema sõltumatu üleeuroopaline ettevõtlusvorm, vaid riiklik ettevõtlusvorm kõigis liikmesriikides ning see peab koosnema teatavatest olulistest elementidest, mis on liidu õigusega ühtlustatud, et vältida ülereguleerimist ja lahknevaid riiklikke S.EUsid, mis oleksid vastuolus 28. režiimi eesmärgiga. Lühend S.EU tuleks lisada olemasolevate riiklike ettevõtlusvormide lühendite hulka.

S.EU peaks tuginema riigisisese õiguse alusel loodud ettevõtlusvormidele. Liikmesriikidel peaks olema vabadus otsustada, kas lubada olemasolevatel riiklikel ettevõtlusvormidel muutuda S.EUks või luua uus riiklik ettevõtlusvorm. Riikliku ettevõtlusvormi asutajad või omanikud peaksid saama vabatahtlikult valida uue režiimi, mis võimaldaks kasutada äriühingu märgist „S.EU“.

S.EUd tuleks kõigi liikmesriikide õiguskordades automaatselt tunnustada piiratud vastutusega äriühinguna.

S.EU loomisel tuleks kohaldada selle liikmesriigi õigust, kus kõnealune äriühing on registreeritud. Erandina sellest põhimõttest ja selleks, et kaitsta eelnevalt kindlaks määratud avalikke huve, peaks olema võimalik selgitada välja kohaldatav õigus olulise ühendava teguri, mitte asutamiskoha alusel.

Selleks et saavutada S.EU põhielementide osas õiguskindlus, peab ELi toimimise lepingu artikli 50 ja artikli 114 lõike 1 alusel vastu võetud direktiiv olema maksimaalse ühtlustamise direktiiv.

Euroopa Parlament on teadlik ohust, et automaatselt tunnustatud S.EU võib viia töötajaid, nende esindajaid ja ametiühinguid ning teisi nõrgemaid pooli ja avalikke huve kaitsvatest kohustuslikest riigisisestest õigusnormidest kõrvalehoidmiseni. S.EU kontsernisiseste eeskirjadega ei tohiks seega piirata liidu ega liikmesriigi õiguse kohaldamist individuaalse ja kollektiivse tööõiguse valdkonnas, sealhulgas töötajate äriühingu tegevusest osavõtu eeskirjade kohaldamist, ning need peaksid sisaldama kaitsemeetmeid, mis takistavad tulemuslikult S.EU kuritarvituslikku kasutamist.

2.Kohaldamisala

Liikmesriigid peaksid oma riigisiseses õiguskorras sätestama õigusnormid, mis nende järgimise korral võimaldavad riiklikul ettevõtlusvormil lisada oma äriühingu nimele lühendi S.EU. S.EUna registreerimiseks peab riiklik ettevõtlusvorm vastama järgmistele nõuetele:

–see peab olema õigusvõimeline juriidiline isik, mida tunnustatakse registreerimise kuupäeval automaatselt kõigis liikmesriikides;

–tegemist peab olema piiratud vastutusega äriühinguga, milles omanike vastutus äriühingu võlgade eest piirdub nende maksete summaga;

–see ei tohi olla börsil noteeritud äriühing;

–selle peab olema loonud üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, kes on liidu elanikud või on liidus asutatud;

–sellel peab olema võimalik tegutseda sõltumatu üksikettevõtte või S.EU emaettevõtja tütarettevõttena;

–selle registrijärgne asukoht peab olema ühes liikmesriikidest;

–sel peab olema õigus viia oma registrijärgne asukoht üle teise liikmesriiki, ilma et selleks oleks juriidilise isiku staatuse järjepidevust tagava ühtlustatud korra kohaselt nõutud tegevuse lõpetamine või äriühingu uuesti asutamine.

Selleks et asutada äriühing, millel on õigus end S.EUna registreerida, tuleb selle äriühingu registreerimiseks määrata kohe sissemakstava miinimumkapitali nõudeks 1 euro, olenemata asjaomase riigisisese õigusega muidu nõutavast miinimumkapitalist.

Võlausaldajate kaitse tagamiseks peaks komisjon esitama tervikliku õigusraamistiku, mis hõlmab alternatiivseid mehhanisme, nagu maksevõime testid. Sellised alternatiivsed mehhanismid peaksid olema proportsionaalsed ja läbipaistvad ning sisaldama selgeid kriteeriume äriühingute rahandusliku usaldusväärsuse hindamiseks ja võlausaldajate riskide maandamiseks.

Lihtsustamise huvides ei tohiks S.EUna registreerimise võimalus piirduda uue uuenduslike ettevõtete kategooria ega muude kitsendavate teguritega, kuna see tekitaks täiendavat bürokraatiat ja tarbetut bürokraatlikku koormust.

Kui S.EU kavatseb end börsil noteerida, tuleks nõuda, et see muudaks end riigisisese või liidu õiguse alusel aktsiaseltsiks, järgides riigisiseseid ja liidu ümberkujundamise õigusnorme.

3.Ettevõtlusvormi loomine

S.EU loomine ja registreerimine peaks olema täielikult digitaalne ja vastama ühekordsuse põhimõttele, mille kohaselt äriühingud, kes esitavad dokumendi ühes liikmesriigis, ei peaks esitama seda uuesti teises liikmesriigis. S.EU loomine tuleb lõpule viia 48 tunni jooksul.

Loomisel peaks S.EU saama ühtse digiidentiteedi ja äriühingu tunnuskoodi, et ühtlustada registreerimist, suurendada läbipaistvust ja usaldust, hõlbustada äriühingu identiteedi kontrollimist ning võidelda pettuse, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidmise vastu, tagades samal ajal õiguskindluse.

Nende eesmärkide saavutamise hõlbustamiseks peaks komisjon looma või integreerima olemasolevatesse struktuuridesse S.EUde jaoks ühtse liidu tasandi digiportaali, mis toimib S.EUde jaoks digitaalse otsese kontaktpunktina, ja seda haldama. See portaal peaks täiendama ja laiendama olemasolevat registrite sidestamise süsteemi, pakkudes piiriüleseks kasutamiseks ühtlustatud ühtset liidest, ilma et loodaks uut eraldi või paralleelset registrit. Digiportaal ei tohiks asendada kehtivaid riiklikke asutamiseeskirju, vaid peaks pigem toimima ühise platvormina, kuhu koondatakse kogu investoritele vajalik asjakohane teave. Seetõttu peaksid liikmesriigid edastama dokumendid automaatselt portaali, tagades nende tunnustamise ja sidusrühmade tõrgeteta juurdepääsu. Platvorm peaks andma teavet ka riiklike menetluste ja ressursside kohta ning S.EUdele juurdepääsu investorite näidisdokumentidele, võimaldama kontrollida identimisandmeid, dokumentide e-allkirjastamist, aktsiate müüki ja jaotamist, juhatuse otsuste koostamist ja vastuvõtmist ning e-arveldamise teenuste osutamist. Selle digiportaali kasutamisel S.EU registreerimiseks peab äriühing valima asutamiskohaks liikmesriigi ja seda tehes ka asutamise suhtes kohaldatava riigisisese õiguse.

Ühtne liidu tasandi digiportaal peaks võimaldama äriühingutel S.EUna registreerida ja otsida S.EUna registreeritud äriühingut. Registrisse lisamist, kande täiendamist ja ajakohastamist tuleks digiportaalis teha ühekordsuse põhimõtte alusel ning portaal peaks olema kättesaadav kõigis liikmesriikides mitmekeelse liidese ja harmoneeritud identifitseerimisstandardite põhjal vastavalt määrusele (EL) nr 910/2014. Digiportaal võiks toimida loalise hajusraamatu võrgus, mis salvestab muutmata ajatempliga olulisi äriühinguga seotud sündmusi, näiteks registreeringuid või aktsiate ülekandeid.

Tuleks ette näha võimalus, et kõik äriühingu asutamiseks vajalikud rahalised sissemaksed saab teha enne pangakonto avamise lõpuleviimist riiklikule usaldusasutusele. Pärast pangakonto avamist peaks usaldusasutus kandma rahalised sissemaksed sellele pangakontole.

4.Kaitsemeetmed

S.EUsid käsitlevate normidega ei tohiks piirata liidu ja liikmesriikide tööõiguse kohaldamist, sealhulgas norme, mis käsitlevad töötajate, töötajate esindajate või mõlema osavõttu äriühingu tegevusest, nagu on määratletud direktiivi 2001/86/EÜ artikli 2 punktis k. Põhimõtteliselt peaks päritoluliikmesriik kohtlema S.EUd samamoodi nagu riigisisest piiratud vastutusega ettevõtlusvormi, millele see on rajatud, ning iga vastuvõttev liikmesriik peaks kohtlema S.EUd samamoodi nagu võrreldavaid liidu välisriigi õiguse alusel tegutsevaid äriühinguid, tagades samal ajal, et S.EU kunstlik kasutamine eesmärgiga hoida kõrvale töötajate osavõtu praegusest kaitsetasemest liikmesriikide õiguses hoitakse tulemuslikult ära.

Individuaalsete töölepingute suhtes kohaldatav õigus määratakse endiselt kindlaks üksnes määruse (EÜ) nr 593/2008 artikli 8 alusel ning kohtualluvus individuaalsete töölepingute puhul määratakse jätkuvalt kindlaks määruse (EL) nr 1215/2012 II peatüki 5. jao, sealhulgas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktika alusel. Seega ei tohi poolte valik jätta töötajaid ilma kaitsest, mis on neile ette nähtud imperatiivsete sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda.

Mis puudutab töötajate osavõttu, siis tuleb S.EU suhtes kohaldada registrijärgse asukoha liikmesriigis kehtivaid eeskirju töötajate osavõtu kohta, kui need on olemas. Kui S.EU tegeleb aga majandustegevusega, mis hõlmab töötamist teises liikmesriigis, asutamata filiaali, esindust või tütarettevõtjat, tuleb S.EU suhtes kohaldada töökohajärgses liikmesriigis kehtivaid töötajate osavõttu käsitlevaid õigusnorme, kui need on olemas, välja arvatud juhul, kui S.EU registrijärgse asukoha õiguskorras on ette nähtud vähemalt samal tasemel töötajate juhatuse tasandil esindatuse õigusi, nagu on nõutud töökohajärgse õigusega. Vajaduse korral peaks S.EU oma põhikirja vastavalt kohandama.

Kui kohaldatavat õigust ei ole võimalik eelmises lõigus sätestatud põhimõtete kohaselt kindlaks määrata, tuleb varuvariandina algatada direktiivi 2001/86/EÜ artiklites 3–7 sätestatuga samaväärne läbirääkimismenetlus, kui töötajate arv jõuab vähemalt ühes liikmesriigis künniseni, mis käivitab töötajate juhatuse tasandil esindatuse õigused selles liikmesriigis, tingimusel, et S.EU ei ole veel kehtestanud töötajate osavõttu või tingimusel, et künniseni jõudmine toob kaasa muudatusi olemasolevas töötajate osavõtus.

Kui olemasolev riiklik äriühing kujundatakse ümber S.EUks, tuleb mutatis mutandis kohaldada direktiivi (EL) 2017/1132 artikleid 86l, 133 ja 160l, tingimusel et juba kehtestatud töötajate osalemise õigustest ei hoita kõrvale.

5.Pikaajaliste strateegiate ja vabatahtlike vormide edendamine

Selleks et stimuleerida Euroopa uuenduslikke ettevõtteid, meelitada ligi investeeringuid ja luua alternatiivseid võimalusi juurdepääsuks kapitalile ja rahastamismudelitele ning vältida uuendustegevuse, mida sageli toetatakse Euroopa teadustöö riikliku rahastamise vahenditest, ümberpaigutamist väljapoole liitu, peaksid liikmesriigid kehtestama õigusnormid, mis võimaldavad äriühingutel vabatahtlikult ja pöördumatult kasutada täiendavaid õiguskaitsesüsteeme. Selliste täiendavate õiguskaitsesüsteemide eesmärk peaks olema aidata Euroopa äriühinguid, kes võivad soovida end kaitsta konkurentsi kõrvaldavate omandamiste ja ümberpaigutamise eest. Need kavad võivad hõlmata järgmist:

—hääleõiguse ja majanduslike õiguste eraldamine eri liiki aktsiate, sealhulgas erineva hääleõigusega aktsiate, vetoaktsiate ja eelisaktsiate kaudu;

—hääleõiguse liigitamine mitteülekantavaks ja mittepäritavaks;

—kasumi jaotamine investoritele või majanduslike õiguste omajatele lepingulise kokkuleppe alusel, mis on ajaliselt või summade poolest piiratud ja mille kumbki pool võib igal ajal lõpetada;

—piiriülese ümberkujundamise piiramine üksusteks, kes on valinud täiendava õiguskaitsesüsteemi, eelkõige varalukkude puhul.

Äriühingutel, kes on teinud otsuse selliste täiendavate õiguskaitsesüsteemide kasuks, peaks olema võimalik lisada oma äriühingu nimele märge „juhtomanduses“.

Direktiivi (EL) 2017/1132 tuleks seoses piiriülese ümberkujundamise, ühinemiste ja jagunemistega muuta, et võimaldada liikmesriikidel, kes on otsustanud võtta kasutusele oma riikliku ettevõtlusvormi, piirata sellise riikliku ettevõtlusvormi piiriülest ümberkujundamist ettevõtlusvormideks, mis kehtivad teistes liikmesriikides, kus on võimalikud ka sarnased juhtomanduse vormid.

6.Talentide ligimeelitamine ja toetamine

Kvalifitseeritud ja uuenduslike talentide ligimeelitamine on ülioluline majanduskasvu edendamiseks, innovatsiooni soodustamiseks ja konkurentsivõime säilitamiseks kiiresti areneval maailmaturul. Tootlikkuse kasv, innovatsioon ja sotsiaalne kaasatus peavad olema üksteisega tihedalt seotud. S.EU raamistik peaks hõlbustama vaba liikumist liidus, ilma et haldusmenetlustes oleks vaja vahendajaid, järgides samal ajal kohaldatavaid liidu ja liikmesriikide töö- ja sotsiaalõiguse norme. S.EU peaks kehtestama kogu liidus vabatahtlikud ühtlustatud õigusnormid töötajate rahalise osaluse kavade, eriti töötajate aktsiaomandi kavade ülesehituse kohta, mille rakendamist hõlbustatakse eraldi juriidilise isiku ja töötajate aktsiaoptsioonide kavade loomise kaudu. See mitte ainult ei võimalda VKEdel ning idu- ja kasvufirmadel meelitada ligi talente ja ergutada pikaajalist pühendumist ning hõlbustada olemasolevate eraldi raamistike ülesehituse tõttu tegevust eri riikide turgudel, vaid edendab ka töötajate täielikku ja õiglast osalemist väärtuses, mida nad aitavad luua oma tööjõu ja intellektuaalse kapitali kaudu. Vabatahtlikke töötajate aktsiaomandi kavasid ja töötajate aktsiaoptsioonide kavasid käsitlevates ühtlustatud õigusnormides tuleks keskenduda töötajate rahalise osaluse kavade äriühinguõiguse põhielementide, raamistiku ja struktuurielementide ühtlustamisele, ilma et see mõjutaks eelarve-eeskirju. S.EU raames ühtlustatud õigusnormide väljatöötamisel tuleb arvesse võtta järgmisi põhimõtteid:

—eeltingimusena ei tohiks töötajate rahalise osaluse kavad mingil juhul asendada ega vähendada tavapärast põhipalka ega mis tahes muud liiki makseid, näiteks sotsiaalkindlustusmakseid, vaid need peaksid olema hüvitis, mis täiendab kõiki sotsiaalseid ja lepingulisi õigusi;

—läbipaistvus ja demokraatlik valitsemistava peavad olema selliste kavade koostamisel ja rakendamisel kesksel kohal;

—sellistes kavades osalemine peab olema mittediskrimineeriv, avatud ja mõeldud üksnes kõigile töötajatele;

—sellistes kavades osalemine peab jääma töötajate jaoks vabatahtlikuks ja selliste kavade ülesehitus peab jääma S.EUde jaoks valikuliseks;

—selliste kavadega peavad kaasnema mehhanismid töötajate kaitsmiseks põhjendamatute finantsriskide eest.

Komisjon peaks sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides ja parimate tavade põhjal koostama S.EUdele suunised, et hõlbustada rakendamist, suurendada teadlikkust töötajate rahalisest osalusest ja tagada töötajate rahalise osaluse kavade ühtlustamine liikmesriikides. Suunised peaksid sisaldama teavet töötajate finantsriskide kohta, neis tuleks täpsustada töötajate väljaostuvõimalused ja demokraatlik valitsemistava ning kaaluda mõju töötajatele.

Lisaks peaks komisjon 28. režiimi paketi osana käsitlema töötajate rahalise osaluse maksustamise küsimusi, et tagada õiguslik sidusus ja piiriülene kohaldatavus. Kuni kogu liitu hõlmava ühtlustamise saavutamiseni tuleks liikmesriike tungivalt julgustada võtma ennetavalt vastu töötajate rahalise osaluse toetamise meetmeid, mis on kooskõlas S.EU eesmärkidega, et muuta see atraktiivseks nii tööandjate kui ka töötajate jaoks, edendades piiriülest liikuvust ja õiglust.

Selleks et tugevdada S.EUde innovatsioonivõimekust ja kiirendada teadusuuringute tulemuste turustamist, peaks seadusandliku ettepanekuga kaasnema meetmed, millega edendatakse ja hõlbustatakse struktureeritud partnerlust S.EUde ja ülikoolide, teadusasutuste ja tehnosiirdekeskuste vahel. Komisjon peaks töötama selliste partnerluste jaoks välja juhised ja koostöölepingute näidised, tagades, et need on kõikide poolte jaoks lihtsad, läbipaistvad ja õiglased.

7.Riskikapitali kaasamine

Liikmesriigid peaksid võtma kasutusele ühtlustatud omakapitalilaadse võlainstrumendi, mis võimaldab investoritel investeerida äriühingutesse ilma äriühingu üle kontrolli omandamata (nt kasumis osalemise õigused, hääleõiguseta osalus või kasumiga seotud laenud). Sellised omakapitalilaadsed võlainstrumendid peaksid vastama järgmistele nõuetele:

—need loodi äriühingu ja investori vahelise lepingulise kokkuleppe sõlmimisel kapitali sissemakse tegemiseks; sellises kokkuleppes peab olema täpsustatud investeeritud põhisumma, see peab sisaldama kindlaksmääratud tagasimaksekuupäeva ja selles tuleb ette näha hüvitis, mis võib olla fikseeritud või muutuva intressimääraga või kasumiosaluse vormis;

—on tavapäraste võlanõuetega võrreldes madalamal positsioonil;

—neid käsitletakse regulatiivsetel ja raamatupidamislikel eesmärkidel omakapitalina või omakapitali asendava kapitalina.

Selleks et suurendada õiguskindlust siseturu 27 riiklikus jurisdiktsioonis ja vähendada turule sisenemise tõkkeid S.EUdesse investeerimisel, peaks komisjon hõlbustama S.EUde jaoks põhikirja, aktsionäride lepingute ja kõigi muude asjakohaste dokumentide standardsete mitmekeelsete mudelite väljatöötamist ning looma platvormi, kus need näidisdokumendid ja praktiline teave tehakse kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavaks.

Komisjon peaks ametisse nimetama eksperdirühma, kelle ülesanne on töötada välja standarditud kvaliteetsed näidispõhikirjad, mis vastavad S.EUdele kehtestatud ühtlustatud nõuetele. Eksperdirühma peaksid muu hulgas kuuluma asutajate, investorite ja ametiühingute esindajad.

Komisjon peaks ametisse nimetama ka täiendava eksperdirühma, kelle ülesanne on töötada välja standardsed, õiglased ja kvaliteetsed aktsionäride näidislepingud. Selliste aktsionäride näidislepingutega tuleks luua tasakaal asutajate ja investorite huvide vahel. Kõnealusesse eksperdirühma peaksid muu hulgas kuuluma asutajate ja riskikapitaliinvestorite esindajad.

Komisjon peaks toetama olemasolevaid algatusi, mis käsitlevad Euroopa ja võrdleva äriõiguse alaseid teadusuuringuid ja teavet, ning neile tuginema, et luua kõigis liidu ametlikes keeltes avatud juurdepääsuga ja võrreldav teave äritegevuse reguleerimise kohta liikmesriikides.

8.Eriotstarbeline vaidluste lahendamine

Selleks et kiirendada S.EUdega seotud vaidluste lahendamist, tuleks luua alternatiivne vaidluste lahendamise erimehhanism. Kõnealuses mehhanismis osalemiseks on vaja asjaomaste poolte nõusolekut. Individuaalse ja kollektiivse tööõigusega seotud vaidlused tuleks sellest mehhanismist välja jätta ning sellistel juhtudel tuleks kohtualluvus kindlaks määrata vastavalt määruse (EL) nr 1215/2012 artiklitele 20–23.

Lisaks peaksid liikmesriigid kaaluma oma riiklikes kohtutes spetsiaalse vaekogu loomist – kas ühe konkreetse kohtu ühe vaekogu riigi tasandil või ühe vaekogu iga föderaalüksuse ühes konkreetses kohtus, sõltuvalt asjaomasest riiklikust kohtusüsteemist. Sellised vaekogud peaksid olema loodud selleks, et lahendada äriühingute vahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi, mis on seotud S.EU ettevõtlusvormiga, S.EUde või S.EU aktsiate omandamisest tulenevaid või sellega seotud vaidlusi ning S.EU ja selle juhatuse või nõukogu liikmete vahelisi vaidlusi. Liikmesriigid peaksid tagama, et sellistes vaekogudes on menetlusi võimalik ellu viia inglise keeles, tingimusel et asjaomased pooled on sellega nõus.

9.Mõju hindamine, läbivaatamine ja üldine hindamine

28. režiimi tulemuslikkust innovatsiooni edendamisel, konkurentsivõime suurendamisel, õiguskindluse tagamisel ning liidu ja liikmesriikide sotsiaal- ja töönormidest kõrvalehoidmise vältimisel tuleks pidevalt jälgida.

Komisjon peaks viima läbi ja avaldama põhjaliku ja läbipaistva mõjuhinnangu koos iga uue 28. režiimiga seotud õigusakti ettepanekuga, keskendudes sotsiaalsetele, fiskaalsetele ja õiguslikele tagajärgedele, samuti liidu ja riiklike kaitsestandardite nõrgenemise ohule. Õiguskindluse ja ühtsuse tagamiseks peaks komisjon hindama ka olemasolevaid riiklikke mudeleid ja parimaid tavasid, näiteks riiklike äriregistrite funktsionaalsust ja automatiseeritud digiprotsesse, mis hõlbustavad äriühingute loomist, säilitades samal ajal kõrged läbipaistvuse ja vastutuse standardid. Komisjon peaks konkreetselt uurima võimalusi menetluste optimeerimiseks, et tagada kogu registreerimisprotsessi, sealhulgas lisakontrollide ja vastavuskontrollide lõpuleviimine 48 tunni jooksul, ilma et see mõjutaks õiguskindlust ja järgides menetluslikke tagatisi.

Lisaks peaks komisjon tagama 28. režiimi põhjaliku ja vajaduse korral korrapärase läbivaatamise, sealhulgas hindama selle kasutuselevõtu määra äriühingutes, eelkõige VKEdes ning idu- ja kasvufirmades, selle vastavust muutuvatele äri- ja ühiskondlikele vajadustele, liidu konkurentsivõimele, sotsiaalkaitsele ja tööhõivele ning selle üldist sobivust ettenähtud otstarbeks.

Komisjon peaks iga nelja aasta järel hindama uue õigusakti võimalikku mõju VKEde arengule ja majanduskasvule ning vastavust ja mõju liidu ja liikmesriikide tööõiguse ja töötajate kaitse standarditele ning esitama selle kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, et tagada kohanemine uute probleemidega. Kui see on asjakohane, tuleks sellele aruandele lisada läbivaatamiseks seadusandlikud ettepanekud.