1.rõhutab, et edukas üleminek kestlikumatele energiaallikatele, kaasaegsematele majandusvaldkondadele ja digiteeritumale majandusele mängib olulist rolli liidu ettevõtjate pikaajalise konkurentsivõime tagamisel üleilmsel turul ning peab viima kvaliteetsete töökohtade loomiseni liidus; rõhutab vajadust tagada, et äriühingud ja töötajad oleksid igati valmis kasutama ära võimalusi, mis tulenevad üleminekust uutele ja uuenduslikele lahendustele, ning rõhutab, kui olulised on kollektiivlepingutega hõlmatud inimväärne töö ja töökohad, mis on hädavajalikud, et tagada sotsiaalne progress ja ülemineku aktsepteerimine; on veendunud, et õigusraamistik töökohal õiglase ülemineku probleemide ja võimaluste käsitlemiseks on oluline, et tagada piisavad miinimumstandardid, mis annavad nii töötajatele kui ka tööandjatele selguse ja struktuuri muutuste prognoosimisel ja juhtimisel ning lõppkokkuvõttes parandavad liidu vastupanuvõimet, konkurentsivõimet ja ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist ning sotsiaalset õiglust; rõhutab, et piirkonnad saavad toetada õiglast üleminekut, ühendades sotsiaalkaitse, majanduse mitmekesistamise ja territoriaalse koordineerimise, et vähendada negatiivset mõju, tugevdada kohalikku majandust ja edendada kaasavat arengut;

2.toonitab, et süsinikuheite vähendamise mõju tööhõivele on tunda ka mujal kui fossiilkütuste valdkonnas, kus töökohtade arv kahaneb, ning sellel on laiem mõju töökohtade ümbermääratlemisele ja üldisele üleminekule tööturul; väljendab sellega seoses heameelt kvaliteetsete töökohtade õigusakti väljakuulutamise üle, mille eesmärk on tagada, et tööhõivetavad vastaksid tänapäeva majanduse arengule; rõhutab, et see õigusakt peab koos Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava ja uue kvaliteetsete töökohtade tegevuskava eelseisva ajakohastamisega sisaldama konkreetseid meetmeid, millega parandada märgatavalt töötingimusi, tervishoidu ja ohutust, demokraatiat tööl, kollektiivläbirääkimistega hõlmatust ning töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate koolitamist ja oskusi ning tagada ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika õigusaktide tulemuslik jõustamine; rõhutab, et sellised meetmed annavad ka võimaluse toetada liidu tööandjaid, eelkõige VKEsid, konkurentsivõime hoidmisel ja parandamisel, andes selge raamistiku, sealhulgas praktilised juhised ja abivahendid muutuste ennetamiseks ja juhtimiseks partnerluses töötajatega, ning investeerida kutseharidusse ja -õppesse, töötajate täiend- ja ümberõppesse, et tegeleda oskuste ja tööjõu nappusega, mis takistab tootlikkust ja majanduskasvu, aga ka töötajate tulevikuväljavaateid;

3.rõhutab, et digiüleminekut tuleb ellu viia inimkesksel viisil, vältides töötajate liigset jälgimist ja tagades õiguse mitte olla kättesaadav ning õiglase tööaja korralduse;

4.rõhutab, et muutuste ennetamine ja ohjamine on äärmiselt oluline, et nii tööandjad kui ka töötajad, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning kogukonnad saaksid edukalt orienteeruda rohe- ja digipöördes ja tulla tulemuslikult toime ebasoodsatest geopoliitilistest sündmustest tulenevate majanduslike probleemidega ning muuta need võimalusteks; rõhutab, et ülemineku eelnev kavandamine võib hoida ennetavalt ära koondamisi ja viia töökohtade loomiseni, suurendada ettevõtete pikaajalist vastupanuvõimet ja võimaldada kasutada olemasolevaid ressursse parimal viisil; rõhutab, et sellised kavad eeldavad otsuseid, mis tõenäoliselt toovad kaasa olulisi muutusi töökorralduses, ning seetõttu tuleb need välja töötada laiaulatuslikus partnerluses sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimiste raames, austades täielikult õigust olla informeeritud ja ära kuulatud; kutsub sellega seoses komisjoni üles jälgima ja jõustama direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud raamistiku täielikku rakendamist; kutsub lisaks liikmesriike üles võimaldama asjaomastel tasanditel sotsiaaldialoogi, et soodustada ühelt töökohalt teisele liikumist, eelkõige kutsealade puhul, mis võivad kaduda või mille järele nõudlus märkimisväärselt väheneda; tuletab meelde direktiivis (EL) 2019/1023 sätestatud varajase hoiatamise vahendeid ja on veendunud, et selliste vahendite kohandamisega nii, et need hõlmaksid ka kaksiküleminekuga seotud asjaolusid, tagataks ettevõtete tegevuses toimuvate tulevaste muutuste parem avastamine ja neile reageerimine; rõhutab vajadust pakkuda ettevõtetele stiimuleid oma üleminekukavade koostamiseks; rõhutab, et sidusrühmad ja kodanikuühiskond tuleb kaasata ülemineku kavandamise varaseimatest etappidest, tagades nende sisulise osalemise, mitte hilises etapis konsulteerimise;

5.rõhutab, et oskustööliste nappust saab sisuliselt vähendada üksnes hariduse, (ümber)kvalifitseerumise ja koolitusvõimaluste kättesaadavuse ja juurdepääsetavusega tegelemisega ning töötingimuste parandamisega; rõhutab, et töötajate ja tööandjate vaheline sotsiaaldialoog koolitusvõimaluste tingimuste üle, mis on kooskõlas tööturu vajadustega ning mille puhul peetakse kinni töö- ja eraelu tasakaalust, on oluline ja seda tuleks hõlbustada „Employment and Social Developments in Europe 2024“ (Tööhõive ja sotsiaalareng Euroopas 2024), Euroopa Komisjon, lk 20.; on kindlalt veendunud, et töötajate individuaalne õigus koolitusele tööajal, millega kõrvaldatakse peamised takistused koolitusel osalemisele, võib tagada kvaliteetse täiend- või ümberõppe, töötajate koolituse ja karjääri arendamise toetuse, et tagada tööandjatele prognoositav ja stabiilne oskustööjõu pakkumine; rõhutab vajadust tegeleda kulutõkkega, tagades, et koolitus on töötajatele tasuta ning seda toetatakse rahastamise, maksusoodustuste ja partnerlustega; toonitab, et riiklikud institutsioonid ja sotsiaalpartnerid vastutavad töötajate koolitamise eest, ning rõhutab nende olulist rolli õiguse koolitusele rakendamisel; nõuab sellega seoses, et liikmesriigid seaksid esikohale töötajate ja nende tööandjate ühiselt välja töötatud koolituskavad ja edendaksid neid, tagades, et täiend- ja ümberõpe vastavad tegelikule nõudlusele ja aitavad kaasa karjääri edenemisele;

6.rõhutab vajadust kaasata noored sisuliselt ausa ja õiglase üleminekuga seotud poliitika kavandamisse, rakendamisse ja järelevalvesse; nõuab suuremaid pingutusi noortegarantii rakendamiseks, tagades, et liikmesriigid eraldaksid sihtotstarbeliselt rohkem vahendeid, st vähemalt 15 % oma ESF+ vahenditest sihtotstarbelistele meetmetele ja struktuurireformidele, millega toetatakse kvaliteetset noorte tööhõivet ning kutseharidust ja -õpet, eelkõige tasustatud ja kvaliteetset praktikat ja õpipoisiõpet, ning lihtsustatakse koolist tööle siirdumist, haridusse või koolitusse naasmist ja teise võimaluse haridust;

7.rõhutab, et liikmesriigid peavad piirkondi kaasates toetama ettevõtjaid ja töötajaid, töötades riigi tasandil välja õiglase ülemineku strateegiad ja poliitikameetmed, mis on kohandatud kohalikele eripäradele; rõhutab, et sellistes riiklikes strateegiates tuleks kindlaks teha ülemineku mõju piirkondadele, üksikutele sektoritele ja vastavale tööjõule ning neis tuleks sätestada terviklik ja valdkonnaülene kava mõju leevendamiseks; rõhutab, kui oluline on töötada välja kohaliku ja piirkondliku majanduse ülemineku pikaajaline visioon ja strateegia, kaasates avaliku ja erasektori osalejad, kodanikuühiskonna ja sotsiaalmajanduses osalejad; rõhutab, et töötajate hoidmiseks ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks on vaja otseinvesteeringuid innovatsiooni ja piirkondliku atraktiivsuse parandamisse kvaliteetse, taskukohase ja ligipääsetava taristu, avalike teenuste ja kommunaalteenuste ajakohastamise ja tagamise kaudu;

8.peab hädavajalikuks edendada Euroopa tööstusettevõtete majanduslikku elujõulisust ning vältida võimaluse korral sulgemist ja sunniviisilist koondamist; rõhutab, kui oluline on toetada ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, et vältida sunniviisilisi koondamisi, näiteks ajutiste toetusprogrammidega töötajate kaitsmiseks üleminekute ajal, et vältida strateegilise tööstussuutlikkuse ja kvalifitseeritud tööjõu kadumist; märgib, et kui ühelt töökohalt teisele liikumine on vajalik, on oluline hoida töötajaid samas piirkonnas, andes neile samal ajal piisavalt aega ümberkorraldusteks ja piirates isiklikku rahalist kahju; nõuab tugevamat kaitset ebaõiglase koondamise eest ning seda, et restruktureerimisest mõjutatud töötajatele tagataks juurdepääs piisavale hüvitisele, ümberõppevõimalused ja toetus uue töökoha tagamiseks;

9.rõhutab, et Eurostati piirkondlikud prognoosid näitavad, et 2020. ja 2030. aastatel väheneb tööealise elanikkonna arv paljudel aladel jätkuvalt, eelkõige piirkondades, mida juba praegu mõjutab vananemine ja geograafiline liikuvus; rõhutab, et sellised suundumused võivad nõrgestada tööjõupakkumist ja ohustada omakorda pikaajalist arengut hetkel, mil kvalifitseeritud töötajad on rohe- ja digipöörde jaoks hädavajalikud; rõhutab, kui oluline on inimeste õigus jääda oma piirkonda või kohalikku piirkonda ning vajadus sihipäraste strateegiate järele maa- ja äärepoolsetes piirkondades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama kohapõhist poliitikat, mille kaudu tekitatakse majanduslikke võimalusi nii maapiirkondade inimestele kui ka ettevõtjatele, meelitatakse ligi erainvesteeringuid ja luuakse kohalikke töökohti; rõhutab, et sellised strateegiad on vajalikud, et tugevdada majanduslikke võimalusi maapiirkondades, toetada kvaliteetsete töökohtade loomist, innovatsiooni ja kohaliku tööstuse uuendamist ning lõppkokkuvõttes tagada, et kodanikud saavad oma kogukonnas oma tulevikku kujundada;

10.tuletab meelde, et VKEd on peamised püsiva kohaliku tööhõive loojad; rõhutab vajadust hõlbustada lihtsustatud, proportsionaalset ja VKE-sõbralikku juurdepääsu ülemineku rahastamisele, sealhulgas võimaldades klastrite loomist juurdepääsuks rahalistele vahenditele ja seoses aruandekohustustega, digitaalseid ühtseid kontaktpunkte ja kohustuslikku tehnilist abi, et suunata projektide kavandamist ja nõuetele vastavust; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja piirkondlikud ametiasutused looksid ja tugevdaksid mõjutatud piirkondades ettevõtluse toetamise programme, et aidata idufirmadel ja VKEdel kasvada ja edu saavutada; rõhutab, et investeerimisstiimulid koos sotsiaalsete tingimustega võivad aidata meelitada ettevõtteid haavatavatesse piirkondadesse, tagades samal ajal kohaliku majanduse kestliku arengu; rõhutab vajadust aidata ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, tegeleda oskuste nappuse probleemiga liidus ning edendada ümber- ja täiendõpet, aidates inimestel omandada kvaliteetsete töökohtade jaoks vajalikke oskusi; kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama VKEdele tulevase õiglase ülemineku rahastamise raames sihtotstarbelise toetuse; kutsub lisaks Euroopa Komisjoni üles jälgima VKEde osalemist õiglase ülemineku programmides;

11.rõhutab, et sotsiaalmajandusel, eelkõige töölelõimimisega tegelevatel sotsiaalsetel ettevõtetel, on oluline roll kaasava ja õiglase ülemineku tagamisel; rõhutab vajadust toetada juurdepääsu rahastamisele, suutlikkuse suurendamist ja tehnilist abi;

12.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hõlbustama nii suuremahulisi kui ka väikesemahulisi investeeringuid ja töötama välja poliitikameetmeid, mille abil luuakse erasektorile, eelkõige VKEdele, majanduslikke võimalusi, vähendades halduskoormust ja kaasrahastamise nõudeid ning lihtsustades juurdepääsu rahastamisele, austades samal ajal töötajate ja tarbijakaitseõigusi; rõhutab, et sellised investeeringud on tähtsad, et tugevdada Euroopa tööstuslikku ja tehnoloogilist baasi, luua kvaliteetseid töökohti ja tagada kvalifitseeritud tööjõud, kes on võimeline kohanema kohalike olude, ressursside ja konkreetsete vajadustega, et kasutada täielikult ära piirkondlikku potentsiaali ning edendada konkurentsivõimet, kestlikku majanduskasvu ja pikaajalist väärtuste loomist; rõhutab, et ettevõtjad ja väikeettevõtjad on investeerimisel, innovatsioonis ja töökohtade loomisel kesksel kohal, eelkõige maa- ja vähem arenenud piirkondades, ning et rahastamisvahendid ja tehniline abi peavad olema nende vajadustele kohandatud, et kasutada nende potentsiaali rohe- ja digimajanduses täielikult ära ning edendada kestlikku majanduskasvu ja pikaajalist väärtuse loomist;

13.märgib, et puuduvad täpsed eristatud andmed kaksikülemineku tõttu kaotatud, loodud või sellest mõjutatud töökohtade arvu kohta; rõhutab, kui oluline on prognoosida muutusi tööturul ja oskuste vajaduse suundumusi mõjusa poliitika ja õigeaegse reageerimise jaoks; rõhutab vajadust teha kindlaks parimad tavad, neid vahetada ja edendada; nõuab asjakohaste andmete kogumise ja üleminekupoliitika mõju analüüsi konsolideerimist; rõhutab, et energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse näitajad tuleks süstemaatiliselt integreerida õiglase ülemineku järelevalvesüsteemidesse, tagamaks et rahastamise ja töökohtade loomise meetmetega käsitletaks kõigepealt vähekaitstud leibkondi;

14.toetab kogukonna tasandi renoveerimiskavasid, mis hõlmavad linnaosasid või külasid, vähendades kulusid, tugevdades ühtekuuluvust ja kiirendades üleminekut;

15.peab kahetsusväärseks, et mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 ettepanek ei sisalda eraldi vahendit õiglase ülemineku käsitlemiseks; rõhutab, et jätkuvalt on vaja sihtotstarbelist rahastamist, et toetada mõjutatud piirkondi rohepöördest tulenevate probleemidega tegelemisel; nõuab sellega seoses, et õiglase ülemineku fondi laiendataks ja suurendataks 2027. aasta järgseks programmitöö perioodiks, millega tagatakse, et see toimib eelarve jagatud täitmise ja partnerluse põhimõtete kohaselt, ühtekuuluvuspoliitika raames ja suurema eelarvega; rõhutab, et uus fond peaks toetama tööandjaid, et tagada töötajate õigus saada koolitust, ning üleminekukavade rakendamist ettevõtte tasandil; rõhutab, et koolitus peaks olema kvaliteetne, kooskõlas tööturu vajadustega ning selle tulemuseks peaks olema kvalifikatsioonid ja tunnistused, mis on valideeritud läbipaistvate ja selgete sertifitseerimissüsteemide abil, mis võimaldavad liikmesriikidevahelist vastastikust tunnustamist; nõuab tungivalt, et ülemineku rahastamine hõlmaks sotsiaalseid tingimusi kaasamise toetamiseks;

16.tuletab meelde, et hoolimata oma ümberkujundamise ambitsioonist on õiglase ülemineku fondi eesmärkide saavutamisel olnud märkimisväärseid probleeme, eelkõige seoses võrdsete tulemuste tagamisega ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele fondile juurdepääsu võimaldamisega „Just Transition in the World of Work“ (Õiglane üleminek töömaailmas), EPRS, september 2025 https://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/BRIE/2025/774668/EPRS_BRI(2025)774668_EN.pdf.; nõuab, et VKEdel oleks juurdepääs õiglase ülemineku fondile lihtsam, pakkudes neile tehnilist abi ja vähendades halduskoormust;

17.rõhutab, kui oluline on digioskuste arendamine nii alg- kui ka kõrgema taseme töötajate jaoks; rõhutab vajadust õpetada kodanikele põhilist digikirjaoskust, andmeteadlikkust ja veebipõhiste vahendite ohutut kasutamist, et jääda töö- ja kohanemisvõimeliseks, edendades samal ajal kõrgema taseme oskusi;

18.rõhutab, et haridus- ja koolitusasutused peavad suurendama oma koolituse asjakohasust, et vastata konkurentsivõimelise tööturu vajadustele, ning valmistama õppurid, koolitajad ja õpetajad ette asjakohaste teadmiste ja oskustega, et olla aktiivsed muutuste elluviijad õiglasel üleminekul rohelisele majandusele ja ühiskonnale kõigi jaoks; rõhutab, et koolitus on tulemuslik siis, kui on piisavalt selliseid õpetajaid ja koolitajaid, kellel on ajakohased teadmised kestliku ja rohelise majanduse, energiatõhususe ning keskkonnahoidliku ja digitehnoloogia kohta; rõhutab nende hädavajalikkust õigete oskuste ja võimete edendamisel nii noorema kui ka vanema põlvkonna töötajate jaoks ning rohepöördest mõjutatud inimeste asjakohase ümber- ja täiendõppe edendamisel; rõhutab, et selliste õpetajate ja koolitajate haridus ja koolitus peaks seetõttu olema Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil igas vajalike oskuste strateegias prioriteet;

19.rõhutab, et avaliku ja erasektori otseinvesteeringud keskkonnahoidlikku taristusse, taastuvenergia projektidesse ja ringmajandusse on vajalikud, et elavdada kohalikku majandust ja aidata kaasa kvaliteetsete töökohtade loomisele; rõhutab vajadust võimendada piirkondlikke varasid, investeerides sektoritesse, mis on piirkondades hästi arenenud või millel on seal suhtelised eelised; usub, et piirkondlik spetsialiseerumine võib olla keskkonnahoidlike tööstusklastrite alus; rõhutab, et teadusuuringute ja innovatsiooni toetamine ning ülikoolide ja ettevõtjate vahelise koostöö soodustamine võib edendada uusi kestlikke ärimudeleid;

20.rõhutab, et õiglase ülemineku eesmärkide saavutamiseks on vaja sidusat ja integreeritud poliitikameetmete kombinatsiooni; nõuab, et ELi kliima- ja tööstusmeetmetes võetaks arvesse kaasamise, sotsiaalkaitse ja oskustega seotud eesmärke; rõhutab, kui oluline on tagada, et Euroopa ja liikmesriikide rahalisi vahendeid kasutatakse rohe- ja digipöörde hõlbustamiseks, sealhulgas edendades sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi; nõuab, et ELi rahastamine ja liikmesriikide antav riigiabi viidaks kooskõlla Euroopa tööstuspoliitikaga, et pakkuda kvaliteetseid töökohti, edendada kollektiivläbirääkimisi, järgida ELi töötajate õigusi ja tööstandardeid, parandada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet ja tagada paremad töötingimused;

21.kutsub liikmesriike üles tagama kvaliteetsete oskuste ja kutseõppe programmide piisav rahastamine, mis on pikaajaline investeering töötajate ja ettevõtete tootlikkusesse, majanduskasvu ja konkurentsivõimesse; kutsub liikmesriike üles kasutama oskuste liidu rakendamiseks komisjoni toetusel strateegiliselt olemasolevaid liidu vahendeid, eelkõige oskuste garantiid; kutsub liikmesriike üles suurendama heitkogustega kauplemise süsteemist saadavate riigi tulude kasutamist töötajate koolitamiseks ja tööjõu ümberjaotamiseks, eelkõige rohke CO2-heitega piirkondade töötajate puhul; kutsub komisjoni üles uurima ja esitama suuniseid selle kohta, kuidas liikmesriikide ja ettevõtjate vaheliste avaliku ja erasektori partnerlustega saaks rahastada töötajate koolitust, ümber- ja täiendõpet, eelkõige töötajate õigust koolitusele;

22.tuletab meelde, kui oluline on puuete peavoolustamine ja intersektsionaalne lähenemine noortele, vanemaealistele, madala kvalifikatsiooniga ja naistöötajatele kõigis kaksiküleminekut käsitlevates poliitikameetmetes, nagu mõistlike abinõude pakkumine hariduses ja koolituses;

23.tuletab meelde Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) rolli rohe- ja digipöördest mõjutatud töötajate toetamisel ülejäänud programmitöö perioodil ning julgustab liikmesriike komisjoni toetusel fondi täiel määral ära kasutama; väljendab heameelt praeguse EGFi kavandatud läbivaatamise eesmärgi üle toetada ennetavalt töötajaid, keda mõjutab peatne koondamine, ja kiirendada taotluste heakskiitmise menetlust; rõhutab siiski, kui tähtis on tagada, et ümberstruktureerimisel olevad ettevõtted, kes soovivad fondist toetust taotleda, teeksid seda täielikus koostöös töötajate ja nende esindajatega, sealhulgas individuaalsete meetmete paketi kavandamisel; võtab murega teadmiseks fondi tegevuse lõpetamise mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 ettepanekus; rõhutab aktiivsete tööturumeetmete ja sotsiaalkaitse tähtsust koondatud töötajate tööturule naasmisel pärast suuri ümberkorraldusi; kutsub komisjoni üles tagama järgmises mitmeaastases finantsraamistikus jätkuva sihtotstarbelise toetuse töötajatele, keda ohustavad suured ümberkorraldused või koondamine;

24.tuletab meelde, kui oluline on tagada töötajate kõrgetasemeline töötervishoid ja tööohutus; rõhutab, kui oluline on kaksikülemineku kontekstis tegeleda ennetavalt tööülesannete, töökorralduse ja töökohtadega seotud muutuvate tööohutuse ja töötervishoiu riskidega, eelkõige keskkonna- ja psühhosotsiaalsete riskidega; kutsub komisjoni üles vaatama põhjalikult läbi praeguse töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku ning kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse õigusraamistiku, et teha kindlaks allesjäänud lüngad ja tagada, et ELi õigustik on jätkuvalt eesmärgipärane, ning aidata kaasa 2027. aasta järgse strateegilise raamistiku väljatöötamisele;

25.rõhutab, et kaksikülemineku ajal võivad töökohtade ümberkujundamine ja restruktureerimine põhjustada psühhosotsiaalseid riske, nagu stress, ebakindlus ja töökoha kaotamise oht; rõhutada vajadust kaitsta üleminekute ajal töötajate vaimset tervist ja psühhosotsiaalset heaolu, sealhulgas töökoha riskihindamise ja tugiteenuste kaudu; nõuab, et ettevõtete üleminekukavadesse lisataks vaimse tervise toetusprogrammid, mis hõlmavad nõustamist, stressi juhtimist ning töö- ja eraelu tasakaalustamise kavasid;

26.rõhutab, kui oluline on toetada töötajaid nende ümberkujundavate, põhi- ja kognitiivsete oskuste tugevdamisel, nagu loov ja kriitiline mõtlemine, prognoosimine, vastupanuvõime, paindlikkus ja reageerimisvõime, motivatsioon ja eneseteadlikkus, uudishimu ja elukestev õpe, tunnistades, kui oluline on töötajate suutlikkus kohaneda muutuvate töökohtadega ja eneseusk, ning luua uusi lahendusi, mis on vajalikud rohe- ja digipöörde jaoks;

27.peab kiiduväärseks Cedefopi poliitikaülevaadet Euroopa kvalifikatsioonikaardi koostamise kohta, mis suurendab kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust ja ülekantavust kogu Euroopas; rõhutab, et selline kaart peab hõlmama enamat kui akadeemiline tegevus ja olema konkurentsivõime, tööturu asjakohasuse ja liikuvuse praktiline töövahend; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et Euroopa kvalifikatsiooniraamistik oleks tihedalt seotud majandusvajaduste, tööstuspoliitika ja oskustesse investeerimisega, ning kaardistama põhjalikult ja süstemaatiliselt praegust oskuste nappuse olukorda piirkondlikul tasandil ning prognoosima tulevast nõudlust oskuste järele; rõhutab, et selline kaardistamine peaks hõlmama mõjuhinnangut ning selle põhjal tuleks võtta valdkondlikke ja territoriaalseid meetmeid, et kasutada ära rohepöörde potentsiaali kõigis piirkondades;

28.rõhutab, et tugevad sotsiaalsed turvavõrgud ja sotsiaalkaitsesüsteemid on olulised töötajate toetamiseks ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks üleminekuperioodidel; kutsub liikmesriike üles ajakohastama ja tugevdama sotsiaalpartnerite ja asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega konsulteerides oma sotsiaalkaitsesüsteeme ja olulisi avalikke teenuseid, tagades samal ajal nende pikaajalise kestlikkuse ja hoidudes suurendamast VKEde rahalist koormust, pöörates erilist tähelepanu tervishoiule, transpordile, haridusele, sotsiaalse kaasamise poliitikale, sissetulekutoetusele ning taskukohastele eluasemetele ning mittetulunduslike sotsiaalteenuste osutajate toetamisele, et tagada vastupanuvõime tööturgu mõjutavast kaksiküleminekust tulenevate šokkide suhtes ning tagada, et töökoha kaotusest mõjutatud töötajad saaksid säilitada oma elatustaseme nii palju kui võimalik;

29.nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult nõukogu soovitust töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitse kohta; kutsub komisjoni üles jälgima selliste meetmete võtmisel riske ja edusamme sotsiaalvaldkonna tulemustabeli ja sotsiaalse lähenemise raamistiku kaudu; rõhutab, kui oluline on tagada, et avalikud tööturuasutused oleksid tööturu muutuva arengu jaoks asjakohased, et tagada toetus ja hõlbustada üleminekute tõttu töökohtade vahetamist;

30.rõhutab, kui oluline on sihipärane poliitika, et toetada rohe- ja digipöördest enim mõjutatud inimesi, eelkõige haavatavas olukorras olevaid inimesi; rõhutab, et vaja on aktiivset toetust ja varajast sekkumist, hoidmaks ära seda, et haavatavas olukorras olevad inimesed jäävad pikaajaliselt töötuks või kaotavad lootuse; kutsub liikmesriike üles märkimisväärselt suurendama aktiivset toetust kvaliteetsete töökohtade loomisele, eelkõige toetades juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ja nende säilitamist, edendades ettevõtlust ja soodustades kvaliteetsete töökohtade loomist; rõhutab töölelõimimise programmide, sihtotstarbeliste hangete ja kohalike riiklike ehitustööde rolli üleminekutöökohtade loomisel; rõhutab vajadust suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust, et kaasata edukalt investeeringuid, teha sihtrühmadega koostööd sotsiaaltoetuste kavade väljatöötamisel ja rakendamisel ning mõõta jaotuslikku mõju;

31.rõhutab vajadust toetada lühendatud tööaja kavasid ja üleminekutest mõjutatud töötajate sihipärase toetamise tähtsust, tuginedes TERAga seotud positiivsetele kogemustele; nõuab, et komisjon teeks ettepaneku tugevdatud TERA mehhanismi kohta, mille eesmärk on rohe- ja digipööre, kuna selliste ajutiste tööhõivekaitsemeetmete toetamine kriisi ajal võib stabiliseerida tööhõivepoliitikale ja õiglase ülemineku meetmetele suunatud avaliku sektori kulutusi, et leevendada ELi majanduse vajaliku ümberkujundamise vahetut mõju töökohtadele kooskõlas õiglase ülemineku eesmärkidega;

32.rõhutab, et mõju tööhõivele on piirkonniti ja elanikkonna lõikes erinev; rõhutab sellega seoses vajadust kaasata kohalikke kodanikke ja sidusrühmi, muu hulgas asjakohaseid kodanikuühiskonna organisatsioone, ning suurendada nende mõjuvõimu, et nad oleksid üleminekus aktiivsed osalejad; rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema otseselt kaasatud projektide kavandamisse, valimisse ja järelevalvesse, tagamaks, et rahastamine vastab konkreetsetele kohalikele vajadustele ja toetab piirkondade majanduse mitmekesistamist; rõhutab, et avaliku sektori asutused peavad ülemineku juhtimisel osalema strateegilises konsultatsioonis ja koostöös sotsiaalpartneritega; rõhutab, et sisuka osalemise saab tagada konsultatsioonidega varajases etapis ning sotsiaalpartnerite, VKEde, kodanikuühiskonna, sotsiaalmajanduse esindajate ja noorte selgete volituste ja hääleõigusega piirkondlikes koordineerimisorganites;

33.rõhutab, et kollektiivläbirääkimised on õiglase palga, sotsiaalse õigluse ja demokraatia jaoks töökohal keskse tähtsusega, kuid nende katvus on endiselt ebaühtlane; tuletab meelde, et liikmesriigid, kelle kollektiivläbirääkimiste katvus on alla 80 %, on kohustatud koostama riiklikud tegevuskavad, mis sisaldavad selgeid tähtaegu ja erimeetmeid katvuse suurendamiseks; kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele suuniseid ja tuge läbirääkimissüsteemide tugevdamiseks, eelkõige valdkondlikul tasandil, kaasates täielikult sotsiaalpartnerid; rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid toetama sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamise rahastamist, eelkõige piirkondlikul tasandil, osana nõukogu soovituse (õiglase kliimaneutraalsusele ülemineku tagamise kohta) rakendamisest, et osaleda struktureeritud sotsiaaldialoogis ja kollektiivläbirääkimistel ettevõtte tasandi üleminekukavade üle;

34.on seisukohal, et taotletavate ettepanekute finantsmõju tuleks katta olemasolevatest eelarveassigneeringutest;

35.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud soovitused komisjonile ja nõukogule.