‘Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesolevas määruses kehtestatakse siin nimetatud tingimustel lennureisijate minimaalsed õigused järgmistes olukordades:a)neid keeldutakse pardale lubamast;b)nende lend tühistatakse, hilineb või lennuaega muudetakse;c)nad jäävad jätkulennult maha;d)nende reisiklassi muudetakse.’

‘b) „lendu teostav lennuettevõtja“ – lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud õhuveoteenuse lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud kõnealuse reisijaga lepingu, sealhulgas lennuettevõtja, kes kasutab teise lennuettevõtja õhusõidukit kas selle teise lennuettevõtja meeskonnaga või meeskonnata;c)„liidu lennuettevõtja“ – lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on välja andnud liikmesriik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008* sätetele;ca) „lennujaama käitaja“ – asutus, kelle ainu- või lisaülesanne olukorrast olenevalt on hallata ja juhtida lennujaama taristut või lennujaamade võrgustiku taristut riiklike õigusnormide või lepingute alusel ning koordineerida ja kontrollida asjaomases lennujaamas või lennujaamade võrgustikus tegutsevate eri käitajate tegevust; [ME 56]d)„reisikorraldaja“ – isik Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2302** artikli 3 punkti 8 tähenduses;e)„pakettreis“ – direktiivi (EL) 2015/2302 artikli 3 punktis 2 määratletud teenused;f)„pilet“ – mis tahes vormis kehtiv tõend õhuveoteenuse lepingu kohta;fa) „lennupileti maksumus“ – broneerimisprotsessi lõpus makstav lõplik hind, mis sisaldab lennupileti hinda ja kõiki kohaldatavaid piletiga hõlmatud valikuliste ja kohustuslike teenuste eest makstavaid makse, tasusid ja lisasummasid, välja arvatud vahendustasud, olenemata sellest, kas nende lisade ja tasude eest on makse tehtud koos transporditeenuse eest tasumisega või eraldi, hilisemas etapis; [ME 57]fb) „broneering“ – tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud; [ME 58]

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1008/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2302/oj).’;

‘h) „lõppsihtkoht“ – lennu sihtkoht või reisi puhul viimase jätkulennu sihtkoht;i)„puuetega inimene“ ja „piiratud liikumisvõimega isikinimene“ – isikinimene, kellel on püsiv või ajutine füüsiline või vaimu-, intellekti- või meelepuue, mis koostoimes eri takistustega ei võimalda kõnealusel isikul kasutada transpordivahendit täielikult ja tulemuslikult teiste reisijatega võrdsetel alustel, või kelle liikumisvõime transpordivahendi kasutamisel onliikuvus on reisi ajal füüsilise (sensoorse või lokomotoorse, alalise või ajutise) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele reisijatele kättesaadava teenuse kohandamist tema erivajadustele; [ME 60]j)„pardale lubamisest keeldumine“ – reisijate õhusõidukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on pardaleminekuks kohale ilmunud artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimustel, või kui reisijatele on eelnevalt teatatud, et neid nende tahte vastaselt keeldutakse pardale lubamast, välja arvatud juhul, kui pardale lubamisest keeldumiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus, julgestusnõuded või puudulikud reisidokumendid; [ME 61]k)„vabatahtlik“ – reisija, kes on pardaleminekuks kohale ilmunud artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimustel ning kes on reisijatele suunatud lennuettevõtja teadaande korral valmis hüvitise vastu õhusõiduki pardale minekust loobuma;l)„tühistamine“ – varem kavandatud lennu, mille kohta oli sõlmitud õhuveoteenuse leping, ärajätmine, sealhulgas olukorrad,i)kui õhkutõusnud õhusõiduk kas suunati mis tahes põhjusel ümber muusse kui piletil märgitud sihtlennujaama või naasis lähtelennujaama ega saanud jätkata lendu piletil märgitud sihtlennujaama, välja arvatud juhul, kui tegelik sihtlennujaam ja piletil märgitud sihtlennujaam teenindavad sama linna või piirkonda ning lennuettevõtja tagas reisijale transpordi piletil märgitud sihtlennujaama; või [ME 62]ii)kui reisijale on väljastatud lennupilet ja reisija piletil märgitud väljumisaega on muudetud varasemaks rohkem kui ühe tunni võrra, välja arvatud juhul, kui lennule registreerimise ja pardalemineku aeg ei muutu või kui reisija kasutas muudetud sõiduplaaniga lendu;.’; [ME 63]

‘m) „kolmas riik“ – mis tahes riik või liikmesriigi territooriumi osa, mille suhtes ei kohaldata aluslepinguid;n)„hilinemine väljumisel“– reisija piletil märgitud väljumisaja ja lennu tegeliku väljumisaja erinevus;o)„hilinemine saabumisel“– reisija piletil märgitud saabumisaja ja lennu tegeliku saabumisaja erinevus; lendu, mille puhul õhusõiduk tõusis õhku, kuid oli seejärel sunnitud pöörduma tagasi lähtelennujaama, ning tõusis uuesti õhku hilisemal ajal, käsitatakse samuti kui saabumisel hilinenud lendu; [ME 64]p)„reisiklass“ – õhusõiduki reisijatesalongi osa, mida iseloomustab erinev istmetüüpkas õhuveoteenuste lepingus märgitud konkreetne kood või erinevate istmete kombinatsioon, erinev istmete paigutus või mis tahes muu erinev reisijatele pakutav teenindus, näiteks reisijatele pakutav eritoitlustamine, võrreldes salongi teiste osadega; [ME 65]q)„õhuveoteenuse leping“ – lennuettevõtja või tema volitatud esindaja ja reisija või reisijate vahel sõlmitud leping ühe või mitme lennu osutamiseks; [ME 66]r) „erakorralised asjaolud“ – asjaolud, mis oma olemuselt või tekkepõhjuselt ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt, nagu näiteks lisa punktis 1 esitatud erakorraliste asjaolude mittetäielikus loetelus sisalduvad asjaolud, kuid nende hulka ei kuulu lisa punktis 2 esitatud asjaolude mittetäielikus loetelus sisalduvad asjaolud; [ME 67]s)„lend“ – õhuvedu, mida tehakse ühe õhusõidukiga kahe piletil märgitud lennujaama vahel eelnevalt kindlaks määratud marsruudi, sõiduplaani ja kindla identifitseerimisnumbri alusel, olenemata sellest, kas tehakse peatusi üksnes tehnilistel või käituslikel põhjustel;t)„jätkulend“ – ühe reisi osaks olevveolepingu ja/või ühe broneeringu numbri alusel toimuv lend, mille eesmärk on võimaldada reisijal ühe reisi raames lahkuda algsest väljumiskohast ja saabuda ümberistumiskohta, et sealt edasi minna teisele lennule, või lend, mille eesmärk on võimaldada reisijal lahkuda ümberistumiskohast ja saabuda järgmisesse ümberistumiskohta või oma lõppsihtkohta; [ME 68]u)„vahepeatus“ – õhuveoteenuse lepingu alusel toimuva reisi tahtlik katkestamine ajavahemikuks, mis ületab aega, mis on vajalik otsetransiidiks, või ümberistumise korral ajavahemikuks, mis tavaliselt kestab järgmise jätkulennu väljumisajani ja hõlmab erijuhtudel ööbimist;v)„reis“ – lend või jätkulennud, millega reisija veetakse sama õhuveoteenuse lepingu alusel algsest väljumiskohast reisija lõppsihtkohta, kusjuures edasi-tagasi lende käsitatakse eraldi reisidena;w)„väljumisaeg“– aeg, mil õhusõiduk lahkub seisuplatsilt kas tagasipukseerituna või omal jõul (liikumise algus);x)„saabumisaeg“– aeg, mil õhusõiduk saabub seisuplatsile ja seisupidur on sisse lülitatud (liikumise lõpp);y)„viivitus lennurajal“ – 30 minutit ületav ajavahemik, mille jooksul õhusõiduk on maapinnal ning mis väljumise korral kestab alates õhusõiduki uste sulgemisest kuni õhusõiduki õhkutõusmiseni ja saabumise korral 30 minutit ületav ajavahemik alates õhusõiduki maandumisest kuni õhusõiduki uste avamiseni;z)„öö“ – ajavahemik alates keskööst kuni kella 6.00ni;za)„laps“ – isik, kes on lennu või esimese jätkulennu, mis toimuvad õhuveoteenuse lepingu alusel, väljumiskuupäeval noorem kui 14-aastane;zaa) „saatjata laps“ – laps, kes reisib ilma täiskasvanud hooldajata ja kelle eest lennuettevõtja on kohustunud hoolitsema vastavalt avaldatud eeskirjadele; [ME 69]zb)„väikelaps“ – isik, kes on lennu või esimese jätkulennu, mis toimuvad õhuveoteenuse lepingu alusel, väljumiskuupäeval noorem kui kaheaastane;zc)„püsiv andmekandja“ – vahend, mis võimaldab reisijal säilitada teavet nii, et sellele on teabe eesmärgiga vastavuses oleva aja jooksul võimalik hilisemaks kasutamiseks ligi pääseda, ja mis võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada;zd)„ligipääsetav vorm“ – vorm, mis tagab puuetega inimeste või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks ligipääsu mis tahes asjakohasele teabele, sealhulgas võimaldab kõnealuste isikute jaoks ligipääsu sama hõlpsal ja mugaval viisil kui isiku jaoks, kellel ei ole puuet, ning mis vastab ligipääsetavusnõuetele, mis on kindlaks määratud kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882*;ze)„tõrge“ – pardale lubamisest keeldumine, lennu tühistamine, hilinemine väljumisel, hilinemine saabumisel või viivitus lennurajal;zf)„algne väljumiskoht“ – lennu või jätkulende sisaldava reisi puhul esimese lennu väljumiskoht;zfa) „isiklik ese“ – registreerimata pagas, mis vastab julgestus- ja ohutusnõuetele, tingimusel et selle maksimaalsed mõõtmed on 40 × 30 × 15 cm või see mahub reisija istekoha ees oleva istme alla; [ME 70]zfb) „käsipagas“ – registreerimata pagas, mis ei ole isiklik ese ning mis vastab julgestus- ja ohutusnõuetele. [ME 71]

_________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj).’

‘Artikkel 3

Kohaldamisala

1.Käesolevat määrust kohaldatakse:a)reisijate suhtes, kes lendavad välja asutamislepingute kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast;b)reisijate suhtes, kes lendavad kolmandas riigis asuvast lennujaamast asutamislepingute kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil asuvasse lennujaama, ning kui sellistele reisijatele ei ole antud samaväärset hüvitust või makstud hüvitistsamaväärset kompensatsiooni ning kui nad pole saanud abi selles kolmandas riigis, kui asjaomast lendu teostav lennuettevõtja on liidu lennuettevõtja. [ME 72]

2.Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et:a)reisijal on pilet asjaomasele lennule võib)lennuettevõtja või vahendaja on suunanud reisija lennult, mille jaoks tal oli pilet, teisele lennule, olenemata põhjusest.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata reisijate suhtes, kes reisivad tasuta või soodushinnaga, mis ei ole vahetult või kaudselt avalikkusele kättesaadav. Seda kohaldatakse siiski reisijate suhtes, kellel on lennuettevõtja või vahendaja poolt püsikliendiprogrammi või muu äriprogrammi alusel väljastatud piletid. [ME 73]

4.Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 2 punkti d kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende reisijate suhtes, kes reisivad jäigatiivalise mootorõhusõidukiga.

5.Kui ei ole sätestatud teisiti, vastutab lendu teostav lennuettevõtja käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmise eest.

6.Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 12 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust ka direktiivi (EL) 2015/2302 artikli 3 punktis 3 määratletud pakettreisilepingute alusel veetavate reisijate suhtes, välja arvatud juhul, kui nimetatud pakettreisileping lõpetatakse või selle täitmist mõjutavad muud põhjused kui selle lennu tõrge.

7. Käesoleva määruse artiklit 7 ei kohaldata, kui lennutõrge tekib jätkulennul, mis nii väljub Gröönimaa lennujaamast kui ka saabub Gröönimaa lennujaama. [ME 74]

8. Käesolev määrus ei piira Hispaania Kuningriigi õiguslikku seisukohta Gibraltari territooriumi ega asjaomase maakitsuse ja sellele ehitatud lennujaama suhtes. [ME 75]

Seda kohaldatakse Gibraltari lennujaama suhtes, kui Hispaania Kuningriigil on pärast vaidluse lahendamist Ühendkuningriigiga võimalik teostada tegelikku kontrolli kõnealuse lennujaama üle ja tagada käesoleva määruse kohaldamine kõnealuse lennujaama suhtes. Hispaania Kuningriik teavitab komisjoni, kui need tingimused on täidetud, ja komisjon avaldab Euroopa Liidu Teatajas teate vaidluse lahendamise kohta. Käesolevat määrust kohaldatakse kõnealuse lennujaama suhtes alates kõnealuse teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevale järgneva kuu esimesest päevast.“ [ME 76]

‘Artikkel 4

Pardale lubamisest keeldumine

1.Käesolevat artiklit kohaldatakse reisijate suhtes, kes ilmuvad väravasse pärast lennule registreerimist veebis või registreerimist lennujaamas, nagu on ette nähtud, ning ajal, mille lendu teostav lennuettevõtja või vahendaja on eelnevalt kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) teada andnud, või kui pardalemineku aega ei ole märgitud, siis hiljemalt 45 minutit enne reisija piletil märgitud väljumisaega. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka reisijate suhtes, kes ei ilmu pardaleminekuks kohale, kui neile on eelnevalt teatatud, et neid keeldutakse nende tahte vastaselt pardale lubamast.

2.Kui lendu teostav lennuettevõtja võib mõistlikkuse piires eeldada, et pardale lubamisest keeldumine on tõenäoline, teavitab ta sellest viivitamata asjaomaseid reisijaid. Samal ajal annab lendu teostav lennuettevõtja asjaomastele reisijatele teada nende konkreetsetest õigustest, mis neil käesoleva määruse alusel sellisel juhul on, eelkõige mis puudutab õigust pileti ostuhinna tagasimaksmisele või, teekonna muutmisele artikli 8 aluselja hüvitisele ning õigust abile artikli 9 aluselvastavalt käesolevale määrusele. [ME 77]

Lendu teostav lennuettevõtja püüab leida vabatahtlikke tingimustel, milles iga vabatahtlik reisija ja lendu teostav lennuettevõtja omavahel kokku lepivad. KõnealuneLennuettevõtja teavitab vabatahtlikke nende õigustest käesoleva määruse alusel. Hüvitist käsitlev kokkulepe vabatahtlikuga asendab vabatahtliku õiguse artikli 7 lõikes 1 sätestatud hüvitise saamiseks ainult juhul, kui vabatahtlik selle kokkuleppe selgesõnaliselt kas allkirjastatud dokumendi või püsival andmekandjal digitaalse dokumendiga kinnitab. Sellise kinnituse puudumise korral peab vabatahtlik saama põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast pardale lubamisest keeldumistviivitamata artikli 7 lõike 1 kohase hüvitise lendu teostavalt lennuettevõtjalt, kes keeldub teda pardale lubamast. [ME 78]

3.Kui vabatahtlike arv ei ole piisav selleks, et lubada ülejäänud piletiga reisijad pardale, võib lendu teostav lennuettevõtja keelduda reisijaid, välja arvatud artiklis 11 osutatud reisijad, nende tahte vastaselt pardale lubamast.

4.Lendu teostav lennuettevõtja esitab reisijatele, keda ta keeldus pardale lubamast, viivitamata teabe artiklite 15a ja 16a kohase kaebuste käsitlemise kohta.

Lendu teostav lennuettevõtja, kes keeldub reisijad pardale lubamast, pakub asjaomastele reisijatele põhjendamatu viivituseta selgelt võimalust valida pileti ostuhinna tagasimaksmise ja teekonna muutmise vahel vastavalt artiklile 8. Erandina artikli 8 lõike 1 punktist a, kui reisijatel, keda keelduti pardale lubamast, on õigus pileti ostuhinna tagasimaksmisele, tehakse see põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast pardale lubamisest keeldumistmakstakse see tagasi viivitamata. [ME 79]

Lendu teostav lennuettevõtja, kes keeldub reisijaid pardale lubamast, pakub asjaomastele reisijatele abi vastavalt artiklile 9. Erandina artikli 9 lõike 1 punktist a pakutakse toitu ja jooke viivitamata.

Lendu teostav lennuettevõtja, kes keeldub reisijaid nende tahte vastaselt pardale lubamast, maksab asjaomastele reisijatele viivitamata hüvitist vastavalt artikli 7 lõikele 1 põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul pärast pardale lubamisest keeldumist. [ME 80]

5. Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse ka tagasilendude suhtes, kui reisijat keeldutakse pardale lubamast põhjusel, et reisija ei kasutanud sama õhuveoteenuse lepingu alusel toimunud varasemat lendu. [ME 81]

5a. Reisijat ei keelduta pardale lubamast tagasilennul, sealhulgas sellise reisi puhul, mis sisaldab ümberistumisi, põhjendusel, et ta ei läinud edasi-tagasi piletiga hõlmatud väljuvale lennule või ei maksnud sellekohast lisatasu. Kui reisijaid ei lubata pardale sellise põhjendusega, kuigi nad selleks soovi avaldavad, kohaldatakse käesolevat artiklit. Lisaks maksab lendu teostav lennuettevõtja reisijatele viivitamata hüvitist vastavalt artiklile 7 ning abistab neid vastavalt artiklitele 8 ja 9.“ [ME 82]

6. Kui reisija või vahendaja nõuab ühe või mitme reisija ees- või perekonnanimes tehtud kirjavea parandamist või juhul, kui vastavad nimed on muudetud halduslikel põhjustel, peab lendu teostav lennuettevõtja seda parandama või muutma vähemalt ühe korra hiljemalt 48 tundi enne väljumisaega, ilma et reisija või vahendaja peaks maksma lisatasu.“ [ME 83]

‘Artikkel 5

Tühistamine

1.Lennu tühistamise korral teavitab lendu teostav lennuettevõtja lennu tühistamisest viivitamata asjaomaseid reisijaid. Samal ajal annab lendu teostav lennuettevõtja asjaomastele reisijatele teada nende konkreetsetest õigustest, mis neil käesoleva määruse alusel sellisel juhul on, eelkõige mis puudutab pileti ostuhinna tagasimaksmist või teekonna muutmist artikli 8 alusel ning abi pakkumist artikli 9 alusel, ning annab teavet artiklis 7 määratletud hüvitise taotlemise korra kohta ning artiklite 15a ja 16a kohaselt toimuva kaebuste käsitlemise kohta.

Lendu teostav lennuettevõtja teatab põhjendamatu viivituseta asjaomastele reisijateleteavitab asjaomaseid reisijaid tühistamise põhjused. Reisijatel on õigus saada taotluse alusel tühistamise põhjused kirjalikult. Lendu teostav lennuettevõtja esitab sellise teabe selgelt seitsme kalendripäeva jooksul alates taotluse esitamisestpõhjustest elektrooniliselt niipea, kui see teave on kättesaadav, ja igal juhul hiljemalt 30 minutit pärast kavandatud väljumisaega. [ME 84]

2.Tühistatud lendu teostav lennuettevõtja pakub asjaomastele reisijatele põhjendamatu viivituseta selgelt võimalust valida pileti ostuhinna tagasimaksmise ja teekonna muutmise vahel vastavalt artiklile 8.

3.Lendu teostav lennuettevõtja pakub asjaomastele reisijatele abi vastavalt artiklile 9.

4.Reisijatel on õigus saada lendu teostavalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artikli 7 lõikele 1 ja 3, kui nad valivad pileti ostuhinna tagasimaksmise vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile a või teekonna muutmise vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile c, võija/või kui nad, olles valinud teekonna muutmise vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile b, saabuvad oma lõppsihtkohta hilinemisega, mis ületab artikli 7 lõikes 2 sätestatud ajalisi künniseidajalise künnise. Selleks esitab lennuettevõtja süstemaatiliselt ning reisijale ligipääsetavas vormis ja püsival andmekandjal eeltäidetud dokumendivormi vastavalt määruse [2023/0437(COD)] (liidus reisijate õiguste järgimise tagamise kohta) artiklile 16aa. Lennuettevõtja esitab vastuse artikli 7 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul. [ME 85]

5.Lendu teostav lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja et tühistamist ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja oleks võtnud kõik mõistlikud meetmed. Sellistele erakorralistele asjaoludele võib tugineda üksnes niivõrd, kuivõrd need mõjutavad asjaomast lendu või vähemalt ühte samale õhusõidukile kavandatud kolmest eelnevast lennusteelnevat lendu, ning tingimusel, et selle asjaolu esinemise ja lennu tühistamise vahel on otsene põhjuslik seos. Otsese põhjusliku seose olemasolu tõendamise kohustus lasub lendu teostaval lennuettevõtjal. Juhul kui lennuettevõtja ei esita kirjalikult tõendeid erakorraliste asjaolude ilmnemisest, maksab ta artiklis 7 osutatud hüvitist. [ME 86]

6.Õigust saada lõike 3 kohast abi ja lõike 4 kohast hüvitist ei kohaldata, kui reisijat on tühistamisest teavitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne reisija piletil märgitud väljumiskuupäeva. Kohustus tõendada, kas ja millal on reisijat lennu tühistamisest teavitatud, lasub lendu teostaval lennuettevõtjal.

6a. Kui lend tühistatakse lennuettevõtja maksejõuetuse, pankroti, tegevuse peatamise või lõpetamise tõttu, on sõiduvõimaluseta jäänud reisijatel õigus tagasimaksele, tagasilennule väljumiskohta või marsruudi muutmisele ja hoolitsusele, nagu on ette nähtud käesoleva määruse artiklites 8 ja 9. Samasugune õigus tagasimaksele on ka neil reisijatel, kes pole oma lennureisi veel alustanud. Lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on võtnud kõik vajalikud meetmed, nagu kindlustuslepingu sõlmimine või tagatisfondi loomine, et vajaduse korral tagada sõiduvõimaluseta jäänud reisijate eest hoolitsemine, neile tagasimakse tegemine või nende marsruudi muutmine. Nimetatud õigusi kohaldatakse kõigile asjaomastele reisijatele, olenemata nende elukohast, reisi lähtekohast või pileti müügikohast.“ [ME 87]

‘Artikkel 6

Hilinemine

1.Kui lendu teostav lennuettevõtja eeldab lennu hilinemist, teavitab ta sellest asjaomaseid reisijaid võimaluse piires viivitamata, kuid hiljemalt reisija piletil märgitud väljumisajal. Reisijatele antakse võimaluse piires regulaarselt reaalajas teavet. Samal ajal annab lendu teostav lennuettevõtja asjaomastele reisijatele teada nende konkreetsetest õigustest, mis neil käesoleva määruse alusel sellisel juhul on, eelkõige mis puudutab abi andmist artikli 9 alusel, annab teavet artiklis 7 määratletud hüvitise taotlemise korra kohta ning artiklite 15a ja 16a kohaselt toimuva kaebuste käsitlemise kohta.

Lendu teostav lennuettevõtja teatab põhjendamatu viivituseta asjaomastele reisijatele lennu hilinemise põhjused niipea, kui see teave on kättesaadav, ja igal juhul hiljemalt 30 minutit pärast kavandatud väljumisaega. Reisijatel on õigus saada taotluse alusel hilinemisega saabumise põhjused kirjalikult. Hilinenud lendu teostav lennuettevõtja esitab sellise teabe selgelt seitsme kalendripäevasaadab 48 tunni jooksul alates taotluse esitamisestpärast reisitõrget reisijatele eeltäidetud ühtse vormi pileti ostuhinna tagasimaksmise ja hüvitise taotlemiseks vastavalt artiklile 6c. [ME 88]

2.Lendu teostav lennuettevõtja pakub asjaomastele reisijatele abi vastavalt artiklile 9.

3.Kui hilinemise kestus jõuab artikli 7 lõikes 2 sätestatud ajaliste künnisteniajalise künniseni, arvutatuna alates reisija piletil märgitud väljumisajast, pakub lendu teostav lennuettevõtja asjaomastele reisijatele põhjendamatu viivituseta võimalust valida pileti ostuhinna tagasimaksmise ja teekonna muutmise vahel vastavalt artiklile 8. [ME 89]

3a. Reisijatel on õigus saada lendu teostavalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui nad väljuvad mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuavad oma lõppsihtkohta kahetunnise või pikema hilinemisega pärast kavandatud saabumisaega, tingimusel et enne väljumist ja pärast hilinenud saabumist reisija poolt kaotatud koguaeg on võrdne artikli 7 lõikes 2 sätestatud künnisega või ületab seda. [ME 90]

4.Reisijatel on õigus saada hilinenud lendu teostavalt lennuettevõtjalt taotluse alusel artikli 7 lõigete 1 ja 3 kohaselt hüvitist, kui nad saabuvad oma lõppsihtkohta hilinemisega, mis ületab artikli 7 lõikes 2 sätestatud ajalisi künniseidajalist künnist. Selleks esitab lendu teostav lennuettevõtja süstemaatiliselt 48 tunni jooksul pärast hilinemist reisijale eeltäidetud dokumendivormi vastavalt määruse [2023/0437(COD)] (liidus reisijate õiguste järgimise tagamise kohta) artiklile 16aa. [ME 91]

Reisijatel on õigus saada hilinenud lendu teostavalt lennuettevõtjalt taotluse alusel hüvitist vastavalt artikli 7 lõikele 1 ja 3, kui nad valivad pileti ostuhinna tagasimaksmise vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile a või teekonna muutmise vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile c, või kui nad, olles valinud teekonna muutmise vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile b, saabuvad oma lõppsihtkohta hilinemisega, mis ületab artikli 7 lõikes 2 sätestatud ajalisi künniseidajalist künnist. [ME 92]

5.Käesolevat artiklit kohaldatakse ka juhul, kui reisija piletil märgitud väljumisaja lükkas edasi lendu teostav lennuettevõtja.

Õigust saada lõike 2 kohast abi ja lõike 4 kohast hüvitist ei kohaldata, kui reisijat on sellisest muudatusest teavitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne reisija piletil märgitud väljumisaega. Kohustus tõendada, kas ja millal on reisijat teavitatud väljumisaja muutmisest, lasub lendu teostaval lennuettevõtjal.

6.Lendu teostav lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et hilinemise saabumisel põhjustasid erakorralised asjaolud ja et hilinemist ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja oleks võtnud kõik mõistlikud meetmed. Sellistele erakorralistele asjaoludele võib tugineda üksnes niivõrd, kuivõrd need mõjutavad asjaomast lendu või vähemalt ühte samale õhusõidukile kavandatud kolmest eelnevast lennustsellele eelnenud lendu, ning tingimusel, et selle asjaolu esinemise ja järgmise lennu väljumise hilinemise vahel on otsene põhjuslik seos. Otsese põhjusliku seose olemasolu tõendamise kohustus lasub lendu teostaval lennuettevõtjal. Juhul kui lennuettevõtja ei esita kirjalikult tõendeid erakorraliste asjaolude ilmnemisest, maksab ta artiklis 7 osutatud hüvitist. Ülalmainitu ei vabasta lennuettevõtjaid kohustusest osutada reisijatele artiklis 9 ette nähtud abi.“ [ME 93]

‘Artikkel 6a

Viivitus lennurajal

1.Lennurajal tekkinud viivituse korral teavitab lendu teostav lennuettevõtja reisijaid võimaluse piires korrapäraselt ja reaalajas.

2.Kui lennurajal tekib viivitus, tagab lendu teostav lennuettevõtja ohutus- või julgestusalaseid piiranguid arvesse võttes reisijatesalongi piisava kütmise või jahutamise, laseb tasuta kasutada lennukitualette ja tagab, et artiklis 11 osutatud reisijad saavad vajalikku tähelepanu. Lendu teostav lennuettevõtja pakub pardaltasuta joogivett, välja arvatud juhul, kui selle tõttu pikeneks viivitus lennurajal või kui seda ei ole võimalik ühitada lennuohutuse või lennundusjulgestuse nõuetega.

3.Kui asutamislepingute kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil asuvas kommertsreisiliiklusega lennujaamas on viivitus lennurajal kestnud kolmkaks tundi, pöördub õhusõiduk tagasi väravasse või mõnda teise õhusõidukist väljumiseks sobivasse kohta, kus reisijatel lubatakse õhusõidukist väljuda. Viivitust lennurajal võib pikendada üle nimetatud aja ainult juhul, kui õhusõiduk ei saa oma kohalt lennurajal lahkuda ohutuse, sisserände, lennujuhtimise või julgestusega seotud põhjustel. [ME 94]

4.Lõike 3 kohaselt lennukist väljunud reisijatel on artiklis 6 ja asjakohasel juhul artiklis 11 sätestatud õigused, võttes arvesse viivitust lennurajal ja reisija piletil märgitud väljumisaega.

Artikkel 6b

Jätkulennust mahajäämine ühe õhuveoteenuse lepingu alusel tehtava reisi jooksul

1.Kui reisija jääb reisi jooksul jätkulennust maha tõrke tõttu eelmisel lennul, on tõrkega lendu teostav lennuettevõtja kohustatud pakkuma reisijale teekonna muutmist vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile b ja abi vastavalt artiklile 9.

2.Kui lendu teostaval lennuettevõtjal ei ole võimalik pakkuda reisijale uut lendu artikli 7 lõike 2 punktides a ja b sätestatud ajavahemike jooksul arvestatuna alates jätkulennust mahajäänud reisija piletil märgitud väljumisajast, pakub lendu teostav lennuettevõtja asjaomasele reisijale põhjendamatu viivituseta ja selgelt võimalust valida vastavalt artiklile 8 pileti ostuhinna tagasimaksmise ja teekonna muutmise vahel.

3.Reisijatel on samuti õigus saada taotluse alusel tõrkega lendu teostavalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artikli 7 lõigetele 1 ja 3, kui nad saabuvad oma lõppsihtkohta hilinemisega, mis ületab artikli 7 lõikes 2 sätestatud ajalisi künniseidajalist künnist. [ME 95]

Reisijatel on õigus saada tõrkega lendu teostavalt lennuettevõtjalt taotluse alusel hüvitist vastavalt artikli 7 lõigetele 1 ja 3, kui nad valivad pileti ostuhinna tagasimaksmise vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile a või teekonna muutmise vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile c, või kui nad, olles valinud teekonna muutmise vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile b, saabuvad oma lõppsihtkohta hilinemisega, mis ületab artikli 7 lõikes 2 sätestatud ajalisi künniseidajalist künnist. [ME 96]

Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaldamisel esitab lendu teostav lennuettevõtja süstemaatiliselt 48 tunni jooksul pärast jätkulennust mahajäämist reisijale eeltäidetud dokumendivormi vastavalt määruse [2023/0437(COD)] (liidus reisijate õiguste järgimise tagamise kohta) artiklile 16aa. [ME 97]

4. Kui reisija kavandab ja teeb vahepeatuse, loetakse lennujaam, kus vahepeatus tehakse, reisija lõppsihtkohaks. [ME 98]

Artikkel 6c

Erakorralised asjaolud

1. Erakorraliste asjaoludena käsitatakse sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja jäävad väljapoole selle lennuettevõtja tegelikku kontrolli. Käesoleva määruse kohaldamisel piirduvad erakorralised asjaolud lisas esitatud asjaoludega.

2. Kui reisijal on õigus saada lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6, saadab lennuettevõtja reisijale 48 tunni jooksul kirjalikult teabe erakorraliste asjaolude esinemise või puudumise kohta ning annab juurdepääsu eeltäidetud ühtsele dokumendivormile vastavalt [määruse [2023/..] (liidus reisijate õiguste järgimise tagamise kohta) artiklile 16aa].

3. Ebatavalise sündmuse korral, mis leiab aset väljaspool ühe või mitme liikmesriigi kontrolli ja avaldab lennutranspordile ulatuslikku negatiivset mõju ning mis ei ole esitatud käesoleva määruse lisas, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 16h vastu delegeeritud õigusakt lisas esitatud ammendava loetelu muutmiseks, lisades sellesse asjaomase erakorralise asjaolu, kui see on sellisele ebatavalisele sündmusele reageerimiseks tingimata vajalik.“ [ME 99]

‘Artikkel 7

Õigus hüvitisele

1.Tõrke korral kohaldatakse artiklites 4, 5, 6 või 6a ja käesolevas artiklis määratletud tingimustel järgmisi hüvitissummasid:a)300 eurot kõigi liidusiseste reiside puhul jakõikide reiside puhul, mille pikkus on 3 500kuni 1 500 kilomeetrit või vähem; [ME 100]b)500400 eurot kõikide reiside puhul, mille pikkus on üle 1 500–3 500 kilomeetri.kilomeetrit; [ME 101]ba) 600 eurot kõikide üle 3 500 kilomeetri pikkuste reiside puhul. [ME 102]

Erandina punktist a määratakse hüvitissummad reiside puhul, mis toimuvad äärepoolseimate piirkondade ja liikmesriigi muude territooriumite vahel, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid, reiside tegeliku vahemaa alusel. [ME 103]

1a. Iga kolme aasta järel võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti, millega kohandatakse käesolevas lõikes osutatud hüvitissummasid automaatselt kolme eelneva aasta üldise inflatsioonimääraga, mis põhineb Eurostati poolt määruse (EL) 2016/792* kohaselt avaldatud Euroopa tarbijahinnaindeksil. [ME 104]

2.Kui tegemist on hilinemisega saabumisel, mille põhjustas teekonna muutmine artikli 5 kohase tühistamise tõttu, artikli 6 kohase hilinemisega saabumisel või artikli 6b kohase hilinemisega saabumisel pärast jätkulennust mahajäämist, tekib õigus hüvitisele, kui hilinemine saabumisel on pikem kui:artikli 6 lõike 3a kohaselt kolm tundi või rohkem, olenemata reisi pikkusest. [ME 105]a) neli tundi kõigi liidusiseste reiside puhul ja reiside puhul, mille pikkus on 3 500 kilomeetrit või vähem; [ME 106]b) kuus tundi reiside puhul, mille pikkus on üle 3 500 kilomeetri. [ME 107]

3.Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse vahemaa määramisel aluseks algse väljumiskoha ja lõppsihtkoha vaheline vahemaa. Jätkulennu puhul võetakse arvesse ainult algset väljumiskohta ja lõppsihtkoha lennujaama. Neid vahemaid mõõdetakse suurringjoone meetodil.

4.Kui reisija on valinud oma reisi jätkamise vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile bpunktidele a, b või c ja muudetud teekonnal toimub järjekordne tõrge, võib reisijal tekkidasäilib reisija õigus hüvitisele ainult üks kord reisi jooksulteekonna muutmisel tema algsesse väljumiskohta või lõppsihtkohta. [ME 108]

4a. Lõikes 1 osutatud hüvitis makstakse elektroonilise pangaülekandega taotluse esitanud reisija osutatud kontole. Lendu teostav lennuettevõtja ja taotluse esitanud reisija võivad püsival andmekandjal kokku leppida, et hüvitist makstakse ainult krediitkaardiga või sularahas. [ME 109]

4b. Kohustus tõendada, millal ja kuidas reisija nõustus käesoleva artikli lõikes 4a sätestatud hüvitise maksmise vormi käsitleva kokkuleppega, lasub lendu teostaval lennuettevõtjal. [ME 110]

5.Reisija esitab käesoleva artikli kohase hüvitise taotluse kuue kuu, kasutades lendu teostava lennuettevõtja saadetud eeltäidetud ühtset dokumendivormi, ühe aasta jooksul alates reisija piletil märgitud tegelikust väljumiskuupäevast. 14 kalendripäevakuupäevast, mil lend toimus või pidi toimuma. Seitsme tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest lendu teostav lennuettevõtja kas maksab hüvitist või esitab reisijale põhjenduse hüvitise maksmata jätmise kohta vastavalt artikli 5 lõikele 5 või artikli 6 lõikele 6 ja artiklile 6c, lisades vajaduse korral selge ja põhjendatud selgituse erakorraliste asjaolude kohta. Kui lennujaama juhtorgan aktiveerib oma hädaolukorra lahendamise kava, võib seda tähtaega pikendada 30 kalendripäevani. [ME 111]

Kui lendu teostav lennuettevõtja taotletud hüvitist ei maksa, võib reisija esitada artikli 16a kohaselt kaebuse.

6. Hüvitis makstakse sularahas või, kui reisija on andnud selleks nõusoleku allkirjastatud dokumendis või mõnes püsival andmekandjal esitatud digitaalses dokumendis, siis muul viisil. [ME 112]

_____________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/792, mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95 (ELT L 135, 24.5.2016, lk 11).“

‘Artikkel 8

Õigus tagasimaksele või teekonna muutmisele

1.Tõrke korral pakutakse reisijatelepakub lendu teostav lennuettevõtja ilma edasise aruteluta ning artiklites 4, 5, 6 või 6b ja käesolevas artiklis määratletudsätestatud tingimustel reisijatele tasuta valikut järgmiste võimaluste vahel: [ME 113]a)kogu pileti ostuhinna automaatne tagasi maksmine 14 kalendripäevaseitsme tööpäeva jooksul alates tõrkega lennusellest, kui reisija on eeltäidetud ühtse dokumendivormiga esitanud taotluse piletil märgitud väljumiskuupäevast sularahas või, kuitõrkega lennu kohta, üksnes elektroonilise pangaülekandega, krediitkaardi tagasimaksega või pangakorraldusena volitatud reisija on sellega nõustunud allkirjastatud dokumendis või püsival andmekandjal digitaalses dokumendis, mis tahes muul viisilosutatud kontole reisi või reiside toimumata osa või osade eest ning reisi või reiside juba toimunud osa või osade eest, kui lend ei täida enam reisija algse reisiplaaniga seotud otstarvet, koos asjakohasel juhul tagasilennuga algsesse väljumiskohta esimesel võimalusel pärast reisija piletil märgitud väljumisaega või kokkuleppel reisijaga enne seda aega; [ME 114]b)reisija reisi jätkamine võrreldavatel veotingimustel, muutes reisija teekonda nii, et ta saabub lõppsihtkohta esimesel võimalusel pärast reisija piletil märgitud väljumisaega või kokkuleppel reisijaga enne seda aega, või [ME 115]c)teekonna muutmine võrreldavatel veotingimustel nii, et reisija saabub lõppsihtkohta reisijale sobival hilisemal kuupäeval, sõltuvalt vabade kohtade olemasolust. [ME 116]

Lendu teostav lennuettevõtja esitab reisijatele käesoleva artikli kohase teabe selgel ja üheselt mõistetaval viisil elektrooniliselt ning reisija taotlusel muul viisil, näiteks paberkandjal. [ME 117]

Kui lennujaama juhtorgan aktiveerib artikli 10a kohaselt oma hädaolukorra lahendamise kava, võib käesoleva lõike punktis a osutatud tähtaega pikendada 30 kalendripäevani. [ME 118]

2.Selleks et reisija saabuksjõuaks lõike 1 kohaselt kindlaks määratud sihtkohta esimesel võimalusel ja reisi kogukestusega, mis on võimalikult lähedane algse lennu kavandatud reisiajale, pakub lendu teostav lennuettevõtja reisijale kaalumiseks ning allkirjastatud dokumendis või püsival andmekandjal esitatud digitaalses dokumendis nõusoleku andmiseks vähemalt ühe järgmistest alternatiivsetest võimalustest, lähtudes vabade kohtade olemasolust ning eeldusel, et see toimub õhuveoteenuse lepingus sätestatuga võrreldavatel transporditingimustel: [ME 119]a)lend või jätkulennud, mis järgivad õhuveoteenuse lepingus ettenähtuga sama teekonda;b)erinev lennuteekond, sealhulgas õhuveoteenuse lepingus märgitud lähte- ja sihtlennujaama vahellennujaamaga võrreldes alternatiivsetesse lennujaamadesse viiv või neist lähtuv teekond, millisel juhul kannab lendu teostav lennuettevõtja kulud, mis tehakse reisija transportimiseks õhuveoteenuse lepingus märgitud lennujaamadest alternatiivsetesse lennujaamadesse või alternatiivsetest lennujaamadest õhuveoteenuse lepingus märgitud lennujaamadesse; [ME 120]ba) õhuveoteenuse lepingus märgitud lennujaamaga võrreldes alternatiivsetesse lennujaamadesse viiv või neist lähtuv teekond, millisel juhul kannab lendu teostav lennuettevõtja kulud, mis tehakse reisija veoks õhuveoteenuse lepingus märgitud lennujaamast ja alternatiivsesse lennujaama; [ME 121]c)teise lennuettevõtja osutatavate teenuste kasutamine või,d)kui see on läbitava vahemaa puhul sobiv, muu transpordiliigi kasutamine.

Kui teekonda muudetakse selliselt, et see kulgeb mõne muu transpordiliigi või muu lennuettevõtja kaudu, vastutab lendu teostav lennuettevõtja teabe andmise, abi pakkumise ja teekonna muutmise eest ainult kuni kõnealuse teekonna muutmise teenuse lõpetamiseni. Lendu teostav lennuettevõtja jääb vastutavaks lõppsihtkohta saabumise hilinemise korral hüvitise maksmise eest vastavalt artiklile 7. Muu transpordiliigi puhul vastutab muudetud teekonna lendu teostav lennuettevõtja kõigi muude selle teenusega seotud õiguste eest vastavalt selle transpordiliigi puhul reisijate õigusi käsitlevatele kohaldatavatele liidu õigusaktidele. [ME 122]

3.Kui reisija teavitas lendu teostavat lennuettevõtjat oma valikust jätkata oma reisi vastavalt lõike 1 punktile b ja lõikele 4 ning kui lendu teostav lennuettevõtja ei ole pakkunud teekonna muutmist kolme tunni jooksul, võib reisija ise korraldada oma teekonna muutmise võrreldavatel veotingimustel vastavalt lõikele 32. Kui reisija otsustab teekonna muutmise ise korraldada, teavitab ta sellest lendu teostavat lennuettevõtjat. Reisijal on õigus keelduda teekonna muutmise võimalustest, kui need ei toimu võrreldavatel veotingimustel, ja sel juhul säilib tal teekonna muutmise ootamise ajal õigus artiklis 9 osutatud abile. [ME 123]

Tühistamise korral kohaldatakse esimest lõiku alates reisija piletil märgitud väljumisajast.

Kui reisijad korraldavad oma teekonna muutmist iseseisvalt, peavad nad piirduma üksnes selliste kuludega, mis on vajalikud, mõistlikud ja asjakohased. Lendu teostav lennuettevõtja maksab tagasi reisija kantud kulud, mis ei ületa 400 % reisija pileti või piletite kogumaksumusest, 14 kalendripäevaseitsme tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest. Kui lennujaama juhtorgan aktiveerib oma hädaolukorra lahendamise kava, võib seda tähtaega pikendada 30 kalendripäevani. [ME 124]

4.Reisija võib valida lõike 1 punkti a kohase tagasimakse või lõike 1 punkti c kohase võimaluse vahel muuta teekonda nii, et reis toimuks hilisemal kuupäeval, omades seda valikuvõimalust niikaua, kuni ta on aktsepteerinud lendu teostava lennuettevõtja poolt lõike 1 punkti b kohaselt pakutud teekonna muutmise esimesel võimalusel või kuni reisija on otsustanud lõike 3 kohaselt ise oma teekonda muuta.

Reisija teavitab oma valikust lendu teostavat lennuettevõtjat.

4a. Lendu teostav lennuettevõtja esitab reisijatele käesoleva artikli kohase teabe selgel ja üheselt mõistetaval viisil elektrooniliselt ning reisija taotlusel muul viisil, näiteks paberkandjal. Reisija valiku tõendamise kohustus lasub lendu teostaval lennuettevõtjal. Selleks tagab lendu teostav lennuettevõtja ka, et reisija poolt käesoleva artikli kohaselt tehtud valikut kinnitatakse allkirjastatud dokumendiga või mis tahes digitaalse vahendiga püsival andmekandjal.“ [ME 125]

‘Artikkel 9

Õigus abile

1.Tõrke korral ning vastavalt artiklites 4, 5, 6, 6a ja 6b ja käesolevas artiklis osutatud tingimustele ning kui nende lennu või alternatiivse transpordimooduse ooteaega pikendatakse vähemalt kahe tunni võrraKui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele tasuta: [ME 126]a)toitu ja jooke iga kahetunnise ooteaja järel;b)eine kolme tunni pärast ja seejärel iga viie ootetunni järel, maksimaalselt kolm einekorda päevas;c)tekstisõnumeid, internetiühendust ja kahte telefonikõnet. [ME 127]

Lendu teostav lennuettevõtja võib esimese lõigu alusel pakutavat abi piirata või selle pakkumisest keelduda, kui selle pakkumine viivitaks täiendavalt hilinenud lennu väljumist või teekonna muutmist, sealhulgas alternatiivse transpordimooduse väljumist.

2.Kui tuleb oodata üks öö või mitu ööd, pakutakse reisijatele lennu või alternatiivse transpordimooduse ootamise ajaks lisaks sellele tasuta:a)hotellimajutust;b)transporti lennujaamast hotellimajutusse ja tagasi.

3.Lendu teostav lennuettevõtja võib kasutada lõike 1 punktides a ja b ja lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmiseks vautšereid. Lõike 1 kohaselt pakutavad vautšerid peavad olema kasutatavad kõigis kauplustes, kus müüakse toitu ja jooke selles lennujaamas, kus asjaomased reisijad on sunnitud ootama, nende lennu pardal ja asjakohasel juhul lõike 2 punkti a kohaselt pakutud majutuskohas. Lõike 2 punktis a osutatud vautšerit saab väljastada üksnes juhul, kui lendu teostav lennuettevõtja on asjaomase reisija jaoks eelnevalt broneerinud toa. [ME 128]

4.Kui lendu teostav lennuettevõtja ei täida lõigetest 1, 2 ja 3 tulenevaid kohustusi, võivad asjaomased reisijad teha seda omal kulul. Tõrkega lendu teostav lennuettevõtja maksab reisijate kantud kulud tagasi 14 kalendripäeva jooksul alates tagasimakse taotluse esitamisest sel määral, mil need kulud olid vajalikud, mõistlikud ja proportsionaalsed võrreldes ooteajaga ning majutuse, toidu ja joogi maksumusega lennujaamas, kus reisijad on sunnitud ootama. Kui lennuettevõtja ei paku hotellimajutust kolme tunni jooksul, on reisijal õigus korraldada oma majutus ise ja lennuettevõtja hüvitab talle kulud vastava kviitungi esitamisel seitsme tööpäeva jooksul. Kui lennujaama juhtorgan aktiveerib oma hädaolukorra lahendamise kava, võib seda tähtaega pikendada 30[...] kalendripäevani. Hüvitatakse summa kuni majutuskulude ülemmäärani, millele on osutatud komisjoni avaldatud indeksis, mis kajastab liikmesriikide hindu kooskõlas Eurostati andmetega ja mida on korrutatud koefitsiendiga 2, et võtta arvesse piiratud kättesaadavust ja tipptunnihindu ning stimuleerida majutuse pakkumist lendu teostavate lennuettevõtjate kaudu kolmetunnise tähtaja jooksul. Kui koefitsiendiga korrutatud ülemmäär ei ole piisav, et võimaldada asjaomasel reisijal leida sobiv majutus, ei vabasta reisija õigus ise majutust korraldada lendu teostavat lennuettevõtjat majutuse pakkumise kohustusest. [ME 129]

5.Kõigis liidu kommertsreisiliiklusega lennujaamades kehtestab lennujaama haldaja korra, millega tagatakse tasuta joogivee ja elektrooniliste seadmete laadimisjaamade olemasolu, olenemata päevaajast, lennuajast või terminalist. [ME 130]

6.Kui tõrke põhjuseks on erakorralised asjaolud ning tõrget ei oleks saanud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja oleks võtnud kõik mõistlikud meetmed, võib lennuettevõtja piirata lõike 2 punkti a kohaselt pakutava majutuse kogukestust maksimaalselt kolmele ööle.

7.Kui reisija otsustab oma reisi algses väljumiskohas artikli 8 lõike 1 punkti a kohase tagasimakse kasuks või valib artikli 8 lõike 1 punkti c kohase võimaluse muuta teekonda nii, et reis toimub hilisemal kuupäeval, ei ole tal seoses asjaomase lennuga enam õigusi lõigete 1 ja 2 kohasele abile.“

‘Artikkel 10

Reisiklassi muutmine

1.Kui lendu teostav lennuettevõtja paigutab reisija kõrgemasse reisiklassi, kui ostetud piletiga on ette nähtud, ei nõua ta selle eest lisatasu.

2.Kui lendu teostav lennuettevõtja paigutab reisija madalamasse reisiklassi kui ostetud piletiga ette nähtud, maksabhüvitab ta, ilma et reisija peaks seda eraldi taotlema, artikli 7 lõikes 6 osutatud viisil 14 päevaseitsme tööpäeva jooksul pärast reisija madalamasse reisiklassi paigutamist reisijale hüvitist summas, mis on vähemalt: [ME 131]a)4030 % lennu hinnast kõikide lendude puhul, mille pikkus on 35001 500 kilomeetrit või vähem, või [ME 132]b)7550 % lennu hinnast kõigi liidusiseste lendude puhul, mille pikkus on üle 35001 500 kilomeetri., ja kõigi muude lendude puhul, mille pikkus on 1 500–3 500 kilomeetrit, või [ME 133]ba) 75 % lennu hinnast kõigi muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul, sealhulgas liikmesriikide Euroopa territooriumi ja Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade vahelised lennud. [ME 134]

3.Kui piletil ei ole lennu hinda märgitud, võetakse lõikes 2 osutatud hüvitissumma arvutamisel aluseks asjaomase lennu pikkuse proportsioon võrreldes õhuveoteenuse lepingus märgitud kogupikkusega ning arvutus tehakse vastavalt artikli 7 lõikele 3.

4.Käesolevas artiklis osutatud lennu hind ei hõlma piletil märgitud maksusid ja tasusid, kui nende maksude või tasude maksmise nõue ega nende summa ei sõltu sellest, millisesse reisiklassi kõnealune pilet osteti.

5.Käesolevat artiklit ei kohaldata eelistekõrvalteenuste suhtes, mis sisalduvad kallima hinna eest samas reisiklassison reisiklassist sõltumatud ja mida müüakse eraldi, näiteks teatav istekoht või toitlustamine.“ [ME 135]

‘Artikkel 10a

Lennujaama hädaolukorra lahendamise kava

1.Liidu lennujaamades, mille aastane reisijateveo maht vähemalt kolmel järjestikusel aastal on vähemalt neli miljonit reisijaton üle viie miljoni reisija, tagab lennujaama haldaja, et lennujaama haldaja ja lennujaama oluliste teenuseosutajate, eelkõige lennuettevõtjate ja maapealse teeninduse teenuste osutajate tegevuse koordineerimiseks kasutatakse nõuetekohast hädaolukorra lahendamise kava, milles on arvestatud selliste võimalike olukordadega, kus paljud lennud tühistatakse, hilinevad või nii tühistatakse kui hilinevad, mistõttu märkimisväärne hulk reisijaid on sunnitud lennujaamas ootama. Koostatakse hädaolukorra lahendamise kava selle tagamiseks, et lennujaamas ootama sunnitud reisijatele antakse piisavat teavet, ning et selles on ette nähtud reisijate ooteaja ja ebamugavuste vähendamise kord. [ME 136]

2.Lennujaama hädaolukorra lahendamise kavades võetakse arvesse artiklis 11 osutatud reisijate konkreetseid ja individuaalseid vajadusi.

3.Hädaolukorra lahendamise kava koostatakse eelkõige nõukogu direktiivis 96/67/EÜ** osutatud lennujaama kasutajate komitee ning samuti maapealse teeninduse teenuste osutajate ja muude lennujaama oluliste teenuseosutajate, sealhulgas puuetega või piiratud liikumisvõimega reisijatele eriabi osutajate osavõtul. Vajaduse korral kaasatakse hädaolukorra lahendamise kava koostamisse asjaomased ametiasutused. Hädaolukorra lahendamise kava sisaldab ka selle isiku või nende isikute kontaktandmeid, kelle lennujaama kasutajate komiteesse kuuluvad lennuettevõtjad on määranud paljude lendude tühistamise, paljude hilinemiste või nii paljude tühistamiste kui hilinemiste korral end kohapeal esindama. Lennuettevõtja tagab, et igal määratud isikul on vajalikud vahendid reisijate eest hoolitsemiseks kooskõlas käesolevast määrusest tulenevate kohustustega lennutõrke korral. [ME 137]

4.Lennujaama haldaja edastab hädaolukorra lahendamise kava direktiivis 96/67/EÜ osutatud lennujaama kasutajate komiteele ja taotluse alusel riiklikule rakendusasutusele, kellele on käesoleva määrusekes on määratud artikli 16 lõike 1 kohaselt. Riiklik rakendusasutus teostab järelevalvet usaldatud käesoleva määruse jõustamineartikli nõuete täitmise üle lennujaama haldaja poolt. [ME 138]

5.Liikmesriik võib otsustada, et mõni tema territooriumil asuv lennujaam, mis ei ole hõlmatud lõikega 1, peab täitma lõigetes 1–4 sätestatud kohustusi.

6.Liidu lennujaamades, mille reisijate aastane hulk jääb allapoole lõikes 1 sätestatud künnist või mis ei ole hõlmatud lõike 5 kohase liikmesriigi otsusega, teeb lennujaama haldaja kõik mõistlikud jõupingutused, et koordineerida lennujaama kasutajate tegevust ja näha lennujaama kasutajatega ette kord, kuidas teavitada lennujaamas ootama sunnitud reisijaid juhul, kui paljude lendude tühistamise, paljude hilinemiste või nii paljude tühistamiste kui hilinemiste tagajärjel on sunnitud lennujaamas ootama märkimisväärne arv reisijaid.

_____________

* Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades (EÜT L 272, 25.10.1996, lk 36, http://data.europa.eu/eli/dir/1996/67/oj).“

‘Artikkel 11

Erivajadustega reisijad

-1. Käesolevas artiklis sätestatud puuetega inimeste ja piiratud liikumisvõimega isikute õigused ei piira õigusi, mida nad võivad kasutada määruse (EÜ) nr 1107/2006 alusel. [ME 139]

1.Kogu käesoleva määruse alusel reisijatele esitatav teave esitatakse ligipääsetavas vormis.

2.Käesolevat artiklit kohaldatakse puuetega inimeste, piiratud liikumisvõimega isikute, väikelaste, saatjata laste ja rasedate suhtes, tingimusel et lendu teostavale lennuettevõtjale on nende konkreetsetest abivajadustest teatatud hiljemalt ajal, mil reisitõrkest teatatakse. Seda kohaldatakse ka isikute suhtes, kes vajavad eriarstiabi, tingimusel et lendu teostavale lennuettevõtjale on nende eriarstiabi vajadustest teatatud hiljemalt lennule registreerimise ajal. Lendu teostavad lennuettevõtjad võivad nõuda selliste vajaduste tõendamist.

Loetakse, et selline teade hõlmab kõiki õhuveoteenuse lepingu alusel toimuvaid lende.

3.Hiljemalt lennule registreerimisel ja olenevalt sellest, kas on selliseid vabu istekohti, pakutakseLennuettevõtja pakub lõikes 2 osutatud isikuid või last sama õhuveoteenuse lepingu alusel saatvale isikule tasuta võimalust istuda saadetava kõrvalistmel. Kui kõrvaliste ei ole vaba, püüab lennuettevõtja aidata saatva(te)l isiku(te)l leida kõrvuti istekohti. [ME 140]

4.Lennuettevõtjad annavad pardaleminekul eesõiguse lõikes 2 osutatud isikutele ja kõikidele neid saatvatele isikutele ja tunnustatud abikoertele, samuti lapsevankris või ‑kärus olevatele lastele koos neid saatva isikuga. [ME 141]

4a. Lennuettevõtjad tagavad ilma lisatasuta, et väikelapsi ja lapsi, kes vajavad lapsevankrit või ‑käru, saab vedada lapsevankris või ‑kärus kuni lähteväravani või õhusõiduki ukseni ning et lapsevanker või ‑käru on neile lennuki õhusõiduki juures kättesaadav, välja arvatud juhul, kui esineb ohutus-, turvalisus-, mahutavus- või tegevusalaseid piiranguid. [ME 142]

4b. Kui lennujaam ei täida määruse (EÜ) nr 1107/2006 artiklitest 7 ja 8 tulenevaid kohustusi ning selle tulemusena jäävad puudega isikud ja piiratud liikumisvõimega isikud või saatjata alaealised oma lennust maha, vastutab lennuettevõtja kõnealustele reisijatele hüvitise maksmise, teekonna muutmise ja neile abi pakkumise eest vastavalt käesoleva määruse artiklitele 7, 8 ja 9. Hiljemalt [käesoleva muutmismääruse kohaldamise kuupäev] määrab komisjon selle määruse artikli 16bd kohase rakendusaktiga kindlaks lennuettevõtja ja lennujaama haldaja vastavate kohustuste kohaldamise üksikasjaliku korra ning õiguskaitsevahendid. Kõnealuse rakendusaktiga ei tohi kahjustada lennuettevõtja kohustusi seoses reisijatele käesoleva lõike kohase hüvitise maksmise, teekonna muutmise ja neile abi pakkumisega. [ME 143]

5.Teekonna muutmisel ja abi pakkumisel kooskõlas artiklitega 8 ja 9 pööravad lendu teostavad lennuettevõtjad erilist tähelepanu lõikes 2 osutatud isikute vajadustele. Lennuettevõtjad pakuvad võimalikult kiiresti kõnealustele isikutele, sealhulgas kõikidele neid saatvatele isikutele ja tunnustatud abikoertele teekonna muutmist ja abi.

6.Artikli 9 lõiget 6 ei kohaldata lõikes 2 nimetatud reisijate ega neid saatvate isikute ja tunnustatud abikoerte suhtes.“

„Artikkel 11a

Õigus isiklikule esemele ja käsipagasile

1. Reisijatel peab alati olema lubatud võtta õhusõiduki salongi kaasa üks isiklik ese, näiteks väike kott, käekott, seljakott või sülearvutikott, tingimusel et seda saab ohutult paigutada reisija ees oleva istme alla. Lennuettevõtjad ei võta reisijalt selle isikliku eseme eest lisatasusid lisaks lennupileti hinnale. Lennuettevõtjad on kohustatud esitama broneerimisel ja pärast broneeringu tegemist selge, läbipaistva ja kergesti ligipääsetava teabe isikliku eseme kaalu ja mõõtmetega seotud nõuete kohta, tagades reisijate täieliku informeerituse enne reisi algust.

2. Reisijatel peab alati olema lubatud võtta õhusõiduki salongi kaasa üks ühik käsipagasit. Käsipagasi suhtes, mille maksimumsuurus on 100 cm (pikkuse, laiuse ja kõrguse summa) ja maksimaalne kaal 7 kilo, ei kohaldata lennupileti hinnalisa. Lennuettevõtjad võivad täiendava või suurema käsipagasi suhtes kohaldada eri reegleid.

Käsipagasit võib vedada õhusõiduki salongis (käsipagasina) või lastiruumis. Lennuettevõtja võib käsipagasi pardale võtmisest keelduda ainult õhusõiduki tüübist tulenevatel ohutuskaalutlustel, mis on seotud käsipagasi kaalu või mõõtmetega.

Lennuettevõtjad on kohustatud esitama broneerimisel ja pärast broneeringu tegemist selge, läbipaistva ja kergesti ligipääsetava teabe käsipagasi kaalu ja mõõtmetega seotud nõuete kohta, tagades reisijate täieliku informeerituse enne reisi algust.

3. Juhuks, kui isiklik ese või käsipagas unustatakse õhusõiduki salongi, määravad lendu teostav ja lepinguline lennuettevõtja eelnevalt kindlaks, kes vastutab järgnevate taotluste käsitlemise eest. Määratud vastutav lennuettevõtja teavitab reisijaid broneeringu lõpuleviimisel automaatselt maha unustatud isiklike esemete või käsipagasi kättesaamise korrast. See teave edastatakse selgelt ja põhjalikult ning see sisaldab elektroonilisi kontaktandmeid, kohaldatavaid vorme ja muid asjakohaseid üksikasju, mis reisijale on vajalikud taotluse algatamiseks.“ [ME 144]

„Artikkel 11aa

Õigus pileti üleandmiseks asjaomase reisija või tema lähedase pereliikme surma korral

1. Pileti üleandmine teisele isikule on lubatud asjaomase reisija või tema lähedase pereliikme surma korral. Reisija, keda kaotus puudutab, või surnud reisija asju ajav isik võib taotleda pileti üleandmist, kui ta esitab püsival andmekandjal asjakohased tõendavad dokumendid.

2. Lennuettevõtjad, käitajad või vahendajad on kohustatud menetlema selliseid taotlusi läbipaistvatel ja õiglastel tingimustel.

3. Kui selline taotlus esitatakse vähemalt 72 tundi enne lendu ja kui püsival andmekandjal esitatakse asjakohased tõendavad dokumendid, loetakse seda igal juhul mõistlikuks ja selle eest ei võeta lisatasu.

4. Kui selline taotlus esitatakse 72 tunni jooksul enne lennu väljumist ja kui püsival andmekandjal esitatakse asjakohased tõendavad dokumendid, teavitab lennuettevõtja või vahendaja üleandjat võimalikest tekkinud tasudest. Need tasud peavad olema mõistlikud ja ei tohi ületada tegelikke kulusid, mida lennuettevõtja või vahendaja seoses pileti üleandmisega kannab.“ [ME 145]

„Artikkel 11b

Lennule registreerimine

1. Reisijatel on õigus registreerida end lennule internetis või lennujaamas ilma lisatasuta. Selleks võivad lennuettevõtjad pakkuda lennujaamas iseteenindusega registreerimisautomaate, et lennule registreerimist hõlbustada.

2. Reisijatel on õigus omal äranägemisel valida, kas kasutada pardakaarti paberkandjal või digitaalsel kujul.“ [ME 146]

‘Artikkel 12

Muud õigused

1.Käesolev määrus ei mõjuta reisijate õigusi, mis tulenevad muudest õigusaktidest, sealhulgas direktiivist (EL) 2015/2302, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleva määruse artikli 7 või artikli 10 lõike 2 alusel makstud hüvitise võib muude õigusaktide, näiteks direktiivi (EL) 2015/2302 alusel antavast hüvitisest või hinnaalandusest maha arvata, kui õigused, mille eest hüvitist makstakse või hinda alandatakse, kaitsevad samu huve või neil on sama eesmärk. Samamoodi arvatakse käesoleva määruse artikli 7 või artikli 10 lõike 2 alusel antavast hüvitisest maha muude õigusaktide, näiteks direktiivi (EL) 2015/2302 alusel antav hüvitis või hinnaalandus, kui õigused, mille eest hüvitist või hinnaalandust antakse, kaitsevad sama huvi või neil on sama eesmärk.

Olenemata pakettreisikorraldaja õigusest taotleda direktiivi (EL) 2015/2302 artikli 22 kohast hüvitist või tagasimakset ning ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 13 kohaldamist ja erandina artikli 8 lõike 1 punktist a, kui lend on osa direktiivi (EL) 2015/2302 artikli 3 punktis 3 määratletud pakettreisilepingust, ei ole reisijatel käesoleva määruse alusel õigust tagasimaksele, kui vastav õigus tuleneb direktiivist (EL) 2015/2302.

2.Ilma et see piiraks riigisisese õiguse, sealhulgas kohtupraktika asjakohaste põhimõtete ja normide kohaldamist, ei kohaldata lõiget 1 vabatahtlike suhtes artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimustel.

3.Kui reisijale on kolmanda riigi õigusaktide kohaselt hüvitist juba makstud või tagasimakse tehtud, arvatakse sellise hüvitise või tagasimakse summa maha käesoleva määruse alusel makstava hüvitise või tagasimakse summast.“

„Artikkel 12a

Õigekirjavigade parandamine

1. Kui lendu teostav lennuettevõtja saab taotluse hiljemalt 48 tundi enne kavandatud väljumisaega, parandab ta reisija nimes esinevad õigekirjavead või ajakohastab haldusliku muudatuse korral reisija nime. Sellist parandamist või ajakohastamist tehakse vähemalt üks kord tasuta.

2. Lõikes 1 osutatud taotlust võivad esitada järgmised isikud:a) reisija seoses selle reisija nimega või iga sellise reisija nimega, kelle pilet on osa samast lennutranspordilepingust kui taotluse esitanud reisija pilet;b) vahendaja seoses sellise reisija nimega, kelle nimel on vahendaja broneeringu teinud.

Lõike 1 kohaselt tehtud parandused või uuendused ei tohi kaasa tuua pileti üleandmist reisijalt teisele isikule.“ [ME 147]

‘Artikkel 13

Õigus kahjude hüvitamisele

Kui lendu teostav lennuettevõtja maksab hüvitist või täidab muid käesoleva määruse kohaseid kohustusi, ei või käesoleva määruse või riigisisese õiguse sätteid tõlgendada nii, et see kitsendaks õigust taotleda vastavalt kohaldatavale liidu või riigisisesele õigusele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt. Eelkõige ei kitsenda käesolev määrus mitte mingil viisil lendu teostava lennuettevõtja õigust taotleda hüvitist või nõuda kulude katmist lennujaamalt või muult kolmandalt isikult, kellega lendu teostav lennuettevõtja on lepingu sõlminud.’ [ME 148]

‘Artikkel 14

Reisijate teavitamise kohustus

1.Lendu teostav lennuettevõtja esitabja vahendaja esitavad oma veebisaidil ja mobiilirakenduses selgel, juurdepääsetaval ja üheselt mõistetaval viisil teadaande, milles täpsustabtäpsustavad käesoleva määruse kohased õigused, sealhulgas teabe kaebuste menetlemise korra kohta. Selle nõude täitmiseks võib lendu teostav lennuettevõtja kasutada käesoleva määruse sätete kokkuvõtet, mille komisjon on koostanud ja üldsusele kättesaadavaks teinud kõigis liidu ametlikes keeltes. [ME 149]

2.Lennupiletite või jätkulendude piletite pakkumisel ja enne nendeselliste piletite ostmist teavitavad lennuettevõtjad ja vahendajad reisijat järgmisest:a)pakutava pileti või pakutavate piletite liik, eelkõige see, kas pilet või piletid on hõlmatud ühe õhuveoteenuse lepinguga või omavahel liidetud eraldi õhuveoteenuse lepingutega;b)reisijate, lendu teostava lennuettevõtja ja vahendaja õigused ja kohustused, mis tulenevad käesolevast määrusest ja mis on lisatud õhuveoteenuse lepingule, sealhulgas teave tagasimaksmismenetluse kohta;ba) põhilised reisiteenused ja võimalikud hinnalisad;c)artikli 4 lõikes 6 sätestatud tähtaeg, mille jooksul, ja kord, mille kohaselt reisija võib taotleda nime muutmist ilma lisatasuta; ningd)õhuveoteenuse lepingu tingimused.

Esimese lõigu punktis b sätestatud teavitamisnõude täitmiseks võivad lennuettevõtja ja vahendaja kasutada käesoleva määruse sätete kokkuvõtet, mille komisjon on koostanud ja üldsusele kättesaadavaks teinud kõigis liidu ametlikes keeltes. [ME 150]

3. Vahendaja või lennuettevõtja, kes müüb mitme õhuveoteenuse lepinguga hõlmatud pileteid, teatab reisijale enne piletite ostmist, et need on hõlmatud eraldi õhuveoteenuse lepingutega ning nende suhtes ei kohaldata artiklite 7, 8 ja 9 kohast õigust hüvitisele, tagasimaksmisele, teekonna muutmisele või abile järgmistest eraldi õhuveoteenuse lepingu alusel toimuvatest lendudest mahajäämise korral. Kõnealune teave esitatakse piletite müümisel selgelt.

Lennuettevõtjad ja vahendajad esitavad käesoleva lõike kohase teabe õhuveoteenuse lepingu keeles ja püsival andmekandjal rahvusvaheliselt kasutatavas keeles. [ME 151]

4.Lennujaama haldaja tagabja lendu teostav lennuettevõtja tagavad, et registreerimislaudades (sealhulgas iseteenindusega registreerimisautomaatides), veebisaidil ja lähteväravates oleks selgeltreisijatele selgesti nähtavalt esitatud järgmine tekst: „Kui Teid keeldutakse pardale lubamast või kui Teie lend tühistatakse või hilineb väljumisel vähemalt kaks tundi või lõppsihtkohta saabumisel rohkem kui kolm tundi, küsige registreerimislauast või lähteväravast teadaannet oma õiguste, eelkõige tagasimakse või teekonna muutmise, pakutava abi ja võimaliku hüvitise kohta.“ Kõnealune tekst peab olema esitatud vähemalt lennujaama asukoha keeles või keeltes ja ühes rahvusvaheliselt kasutatavas keeles. Samuti tagavad lennujaama haldaja ja lendu teostav lennuettevõtja, et registreerimislaudades kuvatakse teksti kõrval ruutkood või muud tehnilised vahendid, mille abil saab juurdepääsu reisijate õigusi käsitlevale komisjoni mobiilirakendusele, mis sisaldab käesoleva määruse kokkuvõtet. Selleks teevad lennujaama haldajad koostööd lendu teostavate lennuettevõtjatega. [ME 152]

4a. Broneerimise ajal annavad lendu teostavad lennuettevõtjad reisijatele teavet kaebuste käsitlemise menetluste ja artiklis 15aa määratletud asjakohaste tähtaegade kohta. Teave kaebuste menetlemise kohta peab olema kättesaadav ka lennuettevõtjate ja vahendajate veebisaitidel ja rakendustes ning see tuleb edastada e-kirjas, milles teavitatakse reisijaid kõigist sündmustest, mis võivad anda aluse käesolevas määruses sätestatud õigusteks. [ME 153]

4b. Lennuettevõtjad seavad kõigis lennujaamades, kus nad tegutsevad, sisse kontaktpunktid, kus nad tagavad kontaktisikute või asjaomase lennuettevõtja poolt tellitud kolmanda isiku kohalolu, et pakkuda reisijatele vajalikku teavet nende õiguste, sealhulgas kaebuste esitamise korra kohta, eesmärgiga neid abistada ja võtta kohe meetmeid reisi tühistamise või hilinemise, pardale lubamisest keeldumise või kadunud või hilinenud pagasi korral. Lennuettevõtjate tööajal ja kuni viimase reisija lahkumiseni viimasest lennukist ning aja jooksul, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et reisija täidab passi- ja tolliformaalsused, võtab välja registreeritud pagasi ja jõuab kiirustamata määratud kontaktpunkti, on need kontaktpunktid avatud, et abistada reisijaid muu hulgas seoses tagasimaksmise, teekonna muutmise ja ümberbroneerimisega ning võtta vastu reisijate kaebusi. [ME 154]

4c. Lendu teostav lennuettevõtja esitab elektroonilistel piletitel ning elektroonilistel ja trükitud pardakaartidel reisijatele selgesti loetava ja läbipaistva teabe reisijate õiguste kohta ja kontaktid abi saamiseks. [ME 155]

4d. Mis tahes reisikatkestuse korral, mis annaks aluse kasutada käesolevas määruses sätestatud õigusi, teavitab lendu teostav lennuettevõtja mõjutatud reisijaid võimalikult kiiresti ja täies mahus ning saadab neile teate, milles sätestatakse käesolevast määrusest tuleneva tagasimaksmise, teekonna muutmise, hüvitise ja abi eeskirjad, sealhulgas asjakohasel juhul teave artikli 9 lõike 4 kohaste võimalike piirangute kohta, ning saadab reisijale ka artikli 15a kohase eeltäidetud ühtse vormi. Samuti antakse reisijale kirjalikult riikliku rakendusasutuse või muu artikli 16 kohaselt määratud asutuse kontaktandmed. [ME 156]

4e. Lennuettevõtjad ja vajaduse korral vahendajad esitavad käesoleva artikli kohase teabe õhuveoteenuse lepingu keeles ning rahvusvaheliselt kasutatavas keeles ja püsival andmekandjal. [ME 157]

4f. Kui see on tehniliselt võimalik, korraldatakse käesoleva määrusega nõutav reisijatele teabe esitamine ja reisijatega teabe vahetamine elektrooniliselt. Sellise teabeedastuse korral tagavad lennuettevõtjad ja vahendajad, et igasugune kirjavahetus, sealhulgas selle kuupäev ja kellaaeg, on võimalik säilitada hiljem üle vaatamiseks. Kohustus tõendada, kas ja millal lennuettevõtjad ja vahendajad on reisijatele vajaliku teabe esitanud, lasub lennuettevõtjatel ja vahendajatel. Kõik sidevahendid peavad võimaldama reisijal lennuettevõtjate ja vahendajatega kiiresti ja tasuta ühendust võtta ja tulemuslikult suhelda. [ME 158]

4g. Pimedate ja nägemispuudega inimeste, kognitiivse või intellektipuudega inimeste ja piiratud liikumisvõimega inimeste suhtes kohaldatakse käesoleva artikli sätteid, kasutades selleks sobivaid ja kättesaadavaid vahendeid. [ME 159]

4h. Lennujaama haldaja tagab, et üldine teave reisijate õiguste kohta on selgesti loetav ja nähtavalt esitatud lennujaama reisijate alal. Samuti tagab ta saadud teabe põhjal, et lennujaamas viibivaid reisijaid teavitatakse nende õigustest ja põhjustest lennu hilinemise või tõrgete, näiteks nende lennureisi tühistamise korral, ning nende õigustest seoses kõnealuste hilinemiste ja tõrgetega ning nende õigustest juhul, kui lennuettevõtja lõpetab ootamatult tegevuse, näiteks maksejõuetuse või lennutegevusloa tühistamise korral. [ME 160]

4i. Kui lend tühistatakse või selle väljumine hilineb, teavitab lendu teostav lennuettevõtja reisijaid tekkinud olukorrast, sealhulgas tõrgete põhjusest kohe, kui tal on selle kohta teavet, ja mitte mingil juhul hiljem kui 30 minutit pärast kavandatud väljumisaega, samuti eeldatavast väljumisajast, tingimusel et lennuettevõtja on saanud reisija kontaktandmed kooskõlas [*õiguste järgimise tagamise määrusega], kui pilet soetati vahendaja kaudu. [ME 161]

4j. Lennuettevõtjad ja vahendajad võtavad kasutusele kõikidele reisi broneerinud reisijatele mõeldud kättesaadava ja tõhusa abitelefoni; selle abitelefoniteenuse kaudu antakse teavet ja tehakse alternatiivseid pakkumisi lennutõrgete korral ning kõne hind ei tohi mingil juhul ületada kohaliku kõne hinda. [ME 162]

4k. Igasuguses reisijale saadetavas elektroonilises teates, milles teda teavitatakse tühistamisest, pikaajalisest hilinemisest või sõiduplaani muutmisest, märgitakse selgelt, et reisijal võib olla õigus saada käesoleva määruse alusel hüvitist ja/või abi.“ [ME 163]

‘Artikkel 15a

Kaebus lennuettevõtjale või vahendajale

1.Iga lennuettevõtja ja iga vahendaja peab seadma oma vastutusalas sisse käesoleva määrusega hõlmatud õiguste ja kohustustega seotud kaebuste menetlemise mehhanismi. Nad teevad oma kontaktandmed kättesaadavaks õhuveoteenuse lepingu keeles ja ühes rahvusvaheliselt kasutatavas keeles. Kaebuste menetlemise korraga seotud üksikasjad on kättesaadavad üldsusele, sealhulgas puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele ligipääsetavas vormis. Samuti teavitavad nad reisijaid selgelt liikmesriikide poolt artikli 16 kohaselt määratud asutuse või asutuste ning artikli 16ac alusel vaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutava asutuse või vastutavate asutuste kontaktandmetest ja vajaduse korral nende vastavatest kohustustest. Selline teave on kättesaadav selle liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus lennuettevõtja ja vahendaja tegutsevad. [ME 164]

2.Kui reisija esitabReisijad võivad lõikes 1 osutatud mehhanismi kasutades kaebuse, tuleb see kaebuskaudu esitada kuue kuu jooksul kaebuse aluseks oleva tõrke kuupäevast. Lennuettevõtja või vahendaja, kelleleigale asjaomasele lennuettevõtjale või vahendajale seoses nende vastava vastutusalaga. Kaebus on adresseeritud, esitab 30 kalendripäeva jooksul pärast kaebuse esitamist põhjendatud vastuse või nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel teavitab reisijat sellest, et reisija saab lõpliku vastuse vähem kui kahe kuutuleb esitada ühe aasta jooksul alates kaebuse esitamise kuupäevast. Juhul kui vaidlust ei olnud võimalik lahendada, sisaldab vastus ka artikli 16 alusel määratud asutuse või asutuste või punkti 16a kohaste vaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutava asutuse või vastutavate asutuste asjakohaseid kontaktandmeid, sealhulgas sellise asutuse või asutuste postiaadressi, veebisaiti ja e-posti aadressi, mil lend väljus või pidi väljuma. [ME 165]

2a. Kui lennuettevõtja tugineb selles erakorraliste asjaolude esinemisele, on ta kohustatud teatama reisijale tühistamise või hilinemise põhjustanud konkreetsed asjaolud. Lisaks peab lennuettevõtja tõendama, et ta võttis kõik mõistlikud meetmed tühistamise või hilinemise ärahoidmiseks. [ME 166]

2b. Kohustus tõendada, et reisijatele on vajalik teave antud, lasub lennuettevõtjal ja vahendajal. [ME 167]

3.Kui reisija esitabKaebuse saaja kinnitab reisijale seitsme tööpäeva jooksul alates kaebuse lõikes 1 osutatud mehhanismi kaudu, ei piira see tema õigust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks vastavalt artiklile 16a või õigust pöörduda riigisisese õiguse kohase aegumistähtajakättesaamisest, et on tema kaebuse kätte saanud. Kahe kuu jooksul alates kaebuse saamisest annab kaebuse saaja reisijale põhjendatud vastuse. Kui kaebuse saaja ei anna nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul kohtu poolesellist vastust, siis lähtutakse sellest, et ta on reisija nõudeid aktsepteerinud. [ME 168]

3a. Põhjendatud vastuse esitamisel peab kaebuse saaja reisijat selgelt teavitama ka liikmesriikide poolt artikli 16 kohaselt määratud asutuse või asutuste ning artikli 16a alusel vaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutava asutuse või vastutavate asutuste kontaktandmetest ja vajaduse korral nende vastavatest kohustustest. [ME 169]

3b. Kui lennuettevõtja tugineb erakorraliste asjaolude esinemisele, on ta kohustatud teatama reisijale konkreetsed asjaolud, mis põhjustasid tühistamise või hilinemise. Lisaks peab lennuettevõtja tõendama, et ta võttis kõik mõistlikud meetmed, et tühistamine või hilinemine ära hoida. [ME 170]

3c. Kohustus tõendada, et reisijatele on vajalik teave antud, lasub lennuettevõtjal ja vahendajal.’ [ME 171]

‘Artikkel 16

JõustamineRiiklike rakendusasutuste määramine [ME 172]

1.Iga liikmesriik määrab riikliku rakendusasutuse või riiklikud rakendusasutused, kes vastutavad käesoleva määruse jõustamise eest seoses tema territooriumil paiknevatest lennujaamadest väljuvate ja sinna saabuvate reisidega. Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt määratud asutuse või asutused, kes vastutavad käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamise eest. [ME 173]

2.Riiklik rakendusasutus jälgib hoolikalt käesoleva määruse nõuete järgimist ja võtab reisijate õiguste tagamiseks vajalikud meetmedIga asutus on organisatsiooniliselt, rahastamisotsuste tegemisel ja õigusliku struktuuri poolest ning otsustusprotsessis sõltumatu mis tahes lennuettevõtjast, lennujaama haldajast ja vahendajast või muudest ärihuvidest. [ME 174]

2a. Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva artikli kohaselt määratud asutuse või asutused ning selle või nende vastutusala, sealhulgas nendega seotud mis tahes muudatused. Komisjon ja määratud asutus või asutused avaldavad selle teabe oma veebisaidil. [ME 175]

3. Reisijad võivad teatada riiklikule rakendusasutusele käesoleva määruse väidetavast rikkumisest. Samuti võib riiklik rakendusasutus neid teada antud väidetavaid rikkumisi uurida ja otsustada jõustamismeetmete rakendamise üle nendes teadetes sisalduva teabe alusel. [ME 176]

4. Karistused, mida liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse rikkumise korral, on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Eelkõige peavad kõnealused karistused olema piisavad selleks, et pakkuda lennuettevõtjatele ja vahendajatele finantsstiimuleid käesoleva määruse pidevaks järgimiseks. [ME 177]

5. Riiklikud rakendusasutused avaldavad oma veebisaitidel … [kuus aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta järel aruande oma tegevuse, jõustamismeetmete ja nende tulemuste, sealhulgas kohaldatud karistuste kohta. Sellised aruanded esitatakse ka komisjonile. [ME 178]

6.Lendu teostavad lennuettevõtjad ja vahendajad edastavad riiklikele rakendusasutustele nõutavad kontaktandmed isiku või isikute või asutuse kohta, kes on määratud nende nimel alaliselt tegutsema ja võtma vastu riikliku rakendusasutuse või riiklike rakendusasutuste poolt väljastatud dokumente käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste käsitlemisel liikmesriigis, kus lennuettevõtjad tegutsevad. Käesoleva määruse jõustamise tagamiseks võivad riiklikud rakendusasutused seda teavet üksteisega vahetada.’

„Artikkel 16-a

Täitmise tagamisega seotud ülesanded

1. Riiklik rakendusasutus jälgib tähelepanelikult käesoleva määruse täitmist ja võtab vajalikud meetmed, et tagada reisijate õiguste järgimine.

2. Riiklikud rakendusasutused võivad nõuda lennuettevõtjatelt, lennujaama haldajatelt ja vahendajatelt oma lõikes 1 osutatud ülesannete täitmiseks vajalike dokumentide ja teabe esitamist. Sellised dokumendid ja teave esitatakse ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest, kui riiklik rakendusasutus ei ole ette näinud teisiti.

3. Riiklikud rakendusasutused võtavad oma ülesannete täitmisel vajaduse korral arvesse teavet, mida neile esitab kaebuste menetlemiseks määratud teine asutus, nagu on määratletud artikli 16b lõikes 2.

4. Kahe või mitme ELi liikmesriigi vaheliste lennuteenuste puhul võivad riiklikud rakendusasutused teha järelevalvet ühiselt.

5. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikule rakendusasutusele antakse piisavad volitused täitmise tagamise meetmete võtmiseks.

6. Kui lennuettevõtja põhjendab käesoleva määruse alusel hüvitise maksmisest keeldumist erakorraliste asjaoludega, esitab lennuettevõtja riiklikele rakendusasutustele 48 tunni jooksul oma väite ja seonduvate tehniliste probleemide põhjendamiseks piisavad tõendid. Lisaks sellele peab lennuettevõtja tõendama, et kõnealuse reisi tühistamise või lennu hilinemise vältimiseks on võetud kõik mõistlikud meetmed.

7. Võimaluse korral jagab riiklik rakendusasutus seda teavet käesolevas määruses osutatud asutustega, kes vastutavad vaidluste kohtuvälise lahendamise eest.

8. Riiklikud rakendusasutused avaldavad iga kahe aasta järel 30. juuniks aruanded, mis sisaldavad statistikat nende tegevuse kohta, sealhulgas asjakohasel juhul kahel eelneval kalendriaastal kohaldatud karistuste kohta.

9. Andmete põhjal, mida lennuettevõtjad, lennujaamade haldajad ja vahendajad peavad esitama artiklis 15a määratletud teenuse kvaliteedi normide kohta, avaldab riiklik rakendusasutus statistika kaebuste arvu ja tüübi, tühistamiste, pardale lubamisest keeldumiste ja hilinemiste arvu ja kestuse ning kaotsiläinud, hilinenud või kahjustatud pagasi kohta.

10. Lennuettevõtjad ja vahendajad annavad oma kontaktandmed nende liikmesriikide riiklikele rakendusasutustele, kus nad tegutsevad.“ [ME 179]

„Artikkel 16-aa

Kaebuste menetlemine riiklikes rakendusasutustes ja muudes asutustes

1. Ilma et see piiraks tarbijate õigusi kasutada alternatiivseid õiguskaitsevahendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/11/EL1a, võib reisija pärast seda, kui ta on artikli 13a kohaselt esitanud kaebuse lennuettevõtjale või vahendajale ning seda kaebust ei ole rahuldatud, esitada hiljemalt ühe aasta jooksul pärast algse kaebuse lennuettevõtja- või vahendajapoolset tagasilükkamist käsitleva teate saamist kaebuse riiklikule rakendusasutusele või muule käesoleva artikli lõike 2 kohaselt määratud asutusele.

2. Iga reisija võib esitada riiklikule rakendusasutusele või muule liikmesriigi poolt selleks määratud asutusele kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta mis tahes lennujaamas, mis asub liikmesriigi territooriumil, või sellisesse lennujaama mis tahes liikmesriigi territooriumil asuvast lennujaamast või kolmandast riigist saabuva lennuga seotud rikkumise kohta.

3. Kaebust menetlev riiklik rakendusasutus või muu lõike 2 kohaselt määratud asutus teatab kaebuse saamisest kahe nädala jooksul pärast selle kättesaamist. Kaebuse menetlemine kestab kuni kolm kuud alates kaebuse toimiku avamisest. Kaebuste menetlemine tehakse puuetega inimestele ja piiratud liikumisvõimega inimestele kättesaadavaks ligipääsetavas vormis.

4. Kaebust, mis on seotud lennujaama haldaja toimepandud väidetava rikkumisega, käsitleb riiklik rakendusasutus või muu lõike 2 kohaselt määratud asutus selles liikmesriigis, mille territooriumil vahejuhtum aset leidis.

5. Riiklikud rakendusasutused või muud käesoleva artikli lõike 2 kohaselt määratud asutused peavad suutma käsitleda reisijate üksikkaebusi ning neile antakse vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/23941b artiklis 9 määratletud minimaalsed uurimis- ja täitmise tagamise volitused.

6. Riiklike rakendusasutuste või muu lõike 2 alusel määratud asutuse otsused on mõlemale poolele siduvad ja täitmisele pööratavad, ilma et see piiraks poolte õigust pöörduda kohtu poole.

_____________

1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi 2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (ELT L 165, 18.6.2013, lk 63, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/11/oj).

1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2394/oj).“ [ME 180]

„Artikkel 16-ab

1. Kui liikmesriik on käesoleva määruse artiklite 16 ja 16b alusel määranud eri asutused, tagavad need asutused kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 asjakohase teabe vahetamise omavahel, et aidata riiklikul rakendusasutusel täita järelevalve ja täitmise tagamise ülesandeid ning et artikli 16b alusel määratud kaebuste menetlemise üksus saaks koguda üksikute kaebuste uurimiseks vajalikku teavet.

2. Eri liikmesriikide riiklikud rakendusasutused vahetavad piiriülese koordineerimise eesmärgil andmeid oma töö ja otsustuspõhimõtete ning tavade kohta. Selle ülesande täitmisel toetab neid komisjon.“ [ME 181]

„Artikkel 16-ac

Riiklike rakendusasutuste inspekteerimine

1. Komisjon võib riiklikke rakendusasutusi inspekteerida, et jälgida määruse kohaldamist liikmesriikides ja anda soovitusi selle täitmise tagamise parandamiseks.

2. Aegsasti enne inspekteerimist teavitab komisjon sellest asjaomast liikmesriiki.

3. Iga komisjoni inspekteerimisaruanne edastatakse asjaomase liikmesriigi riiklikule rakendusasutusele, kes esitab oma vastuses meetmed tuvastatud rikkumiste kõrvaldamiseks ja soovituste järgimiseks.

4. Aruanne koos riikliku rakendusasutuse vastusega edastatakse seejärel asjakohasel juhul teiste liikmesriikide riiklikele rakendusasutustele.“ [ME 182]

„Artikkel 16-ad

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist normidest ja meetmetest komisjonile ning annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

2. Artiklis 16c osutatud koostöö raames uurib artikli 16b lõike 4 või 5 tähenduses pädev riiklik rakendusasutus kaebust käsitleva riikliku rakendusasutuse taotluse alusel käesoleva määruse rikkumist, mille viimati nimetatud rakendusasutus on avastanud, ning määrab vajaduse korral karistused.“ [ME 183]

„Artikkel 16-ae

Liikmesriikide ja komisjoni koostöö

1. Liikmesriigid edastavad komisjonile regulaarselt olulise teabe käesoleva määruse kohaldamise kohta ning komisjon teeb selle teabe elektrooniliselt kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

2. Komisjoni taotlusel uurivad riiklikud rakendusasutused konkreetseid juhtumeid, kus kahtlustatakse, et üks või mitu lennuettevõtjat või lennujaama haldajat ei täida käesolevas määruses sätestatud kohustusi, ning teatavad oma järeldustest komisjonile nelja kuu jooksul alates taotluse saamisest.

3. Komisjon toetab liikmesriikidevahelist dialoogi käesoleva määruse riigisisese tõlgendamise ja kohaldamise kohta ning edendab nende vahel sellealast koostööd [õiguste järgimise tagamise määruse] artiklis 16a osutatud komitee kaudu.

4. Komisjon uurib liikmesriigi või riikliku rakendusasutuse taotlusel või omal algatusel juhtumeid, kus käesoleva määruse mis tahes sätte kohaldamises ja täitmise tagamises esinevad erinevused.

5. Komisjon võib asjakohasel juhul võtta vastu suunised, et edendada käesoleva määruse ühtset kohaldamist.“ [ME 184]

‘Artikkel 16a

Vaidluste kohtuväline lahendamine

Liikmesriigid tagavad, et lennureisijatel on võimalik pöörduda käesolevast määrusest tulenevate kaebuste või taotluste alaste individuaalsete vaidlustega asutusse või asutustesse, kes vastutavad vaidluste kohtuvälise lahendamise eest. Liikmesriigid teatavad komisjonile asutuse või asutused, kes vastutavad käesoleva artikli kohaste vaidluste lahendamise eest. Liikmesriigid võivad otsustada, et käesolevat artiklit kohaldatakse üksnesKäesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate lennuettevõtjate võija vahendajate ja tarbijate vahelisteosalemine vaidluste suhteskohtuvälise lahendamise menetlustes on kohustuslik ja nende otsused siduvad, ilma et see piiraks poolte õigust pöörduda kohtusse.’ [ME 185]

„Artikkel 16aa

Nõuetele vastavust tõendavad dokumendid

1. Liidu lennuettevõtjad koostavad ja esitavad neile määruse (EÜ) nr 1008/2008 alusel lennutegevusloa väljastanud riiklikule rakendusasutusele ja komisjonile [1. jaanuariks xxxx] dokumendi, milles näidatakse piisavalt põhjalikult, et nende töökord on piisav, et tagada järjekindel vastavus kõikidele käesoleva määruse asjakohastele artiklitele.

2. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse nõuetele vastavust tõendavate dokumentide minimaalne sisu. Minimaalne sisu peab sisaldama vähemalt hädaolukorra lahendamise kavasid peamiste tõrgete puhuks, määrama kindlaks isikud, kes vastutavad abi osutamise ja muude õiguste eest, samuti menetlused ja korra, mille abil kaebusi käsitletakse ning abi osutatakse ja hüvitist pakutakse, ning reisijatega suhtlemiseks ettenähtud menetlused ja vormid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16c lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3. Kõik teised liidu lennujaamast lähtuvaid teenuseid osutavad lennuettevõtjad esitavad nõuetele vastavust tõendava dokumendi kõikide nende tegutsemiskohaks olevate liikmesriikide rakendusasutustele ja komisjonile.

4. Lennuettevõtjad vaatavad oma nõuetele vastavust tõendavad dokumendid läbi ja esitavad ajakohastatud versiooni asjakohastele riiklikele rakendusasutustele ja komisjonile iga kolme aasta järel alates [1. jaanuarist xxxx].

5. Riiklik rakendusasutus võtab lennuettevõtjate esitatud nõuetele vastavust tõendavaid dokumente arvesse, kontrollides võimaluse korral nende dokumentide kehtivust kaebustes esitatud teabe taustal.“ [ME 186]

„Artikkel 16ab

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 6c ja artiklis 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäevast]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 6c ja artiklis 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 6c ja 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.“ [ME 187]

„Artikkel 16ac

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab reisijaõiguste komitee, kuhu kuulub igast liikmesriigist kaks esindajat, kellest vähemalt üks esindab riiklikku rakendusasutust. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.“ [ME 188]

‘Artikkel 17

Läbivaatamine ja aruanne

1. Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga kolme aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande lisas esitatud erakorraliste asjaolude loetelu kohta, võttes arvesse igale aruandele eelnenud kahe aasta jooksul toimunud lendude õigeaegset ja tõhusat teostamist mõjutavaid sündmusi.

Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. [ME 189]

2.Hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise, jõustamise ja tulemuste kohta. Komisjon lisab teabe lennureisijate parema kaitsmise kohta nendel kolmandatest riikidest saabuvatel lendudel, mida teostavad kolmandate riikide lennuettevõtjad.

Kõnealune aruanne sisaldab ka ülevaadet artikli 7 lõikes 1 sätestatud summadest ja artikli 10 lõikes 2 sätestatud protsendimääradest, võttes muu hulgas arvesse piletihindade arengut, inflatsioonimäära ja statistikat pardale lubamisest keeldumist, tühistamiste, hilinemiste ja jätkulendudest mahajäämiste kohta, mida saab seostada lennuettevõtjatega, ning statistikat reisiklassi alandamise kohta viie eelneva aasta jooksul. [ME 190]

Aruandes, mille peab esimese lõigu kohaselt esitama hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva], hindab komisjon samuti:a) käesoleva määruse kohaldamisala läbivaatamise vajalikkust ja teostatavust, et veelgi parandada reisijate kaitset ja võrdseid tingimusi liidu ja kolmandate riikide lennuettevõtjatele ning ühendatuse aspekte. Eelkõige hindab komisjon, milline on kohtualluvuskonflikti ja jõustamisega seotud raskuste oht ning soovitab viise, kuidas seda ohtu leevendada ja neid raskusi kõrvaldada; [ME 191]b) artikli 7 lõikes 2 sätestatud ajaliste künniste kohandamise vajadust, tuginedes hilinemiste ja tühistamiste muutumise statistikale igal aastal alates ... [kaks aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] ja viiel komisjoni hindamisele eelneval aastal; [ME 192]c)hüvitistaotluste või hüvitismaksete täiendava automatiseerimise teostatavus viivituste korral.

Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.“

‘b) „liidu lennuettevõtja“ – lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on välja andnud liikmesriik vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008* sätetele;

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, p. 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1008/oj).’;

‘h) „liikumisabivahend“ – vahend, mis on ette nähtud puuetega inimeste või piiratud liikumisvõimega isikute abistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006* artikli 2 punkti a tähenduses;i)„tunnustatud abikoer“ – koer, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe puuetega inimeste iseseisvuse ja ise otsustamise võime suurendamiseks ning kes on ametlikult tunnustatud kooskõlas kohaldatavate riigisiseste õigusnormidega, kui sellised normid on olemas;j)„ligipääsetav vorm“ – vorm, mis tagab puuetega inimeste või piiratud liikumisvõimega isikute jaoks ligipääsu mis tahes asjakohasele teabele, sealhulgas võimaldab kõnealuste isikute jaoks ligipääsu sama hõlpsal ja mugaval viisil kui isiku jaoks, kellel ei ole puuet, ning mis vastab ligipääsetavusnõuetele, mis on kindlaks määratud kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/882**;k)„vahendaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole lennuettevõtja ja kes sõlmib oma kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega seotud eesmärkidel tegutsedes lennuettevõtja või reisija nimel veolepinguid;l)„isiklik ese“ – registreerimata pagas, mida käsitatakse reisijateveo vajaliku osana ning mis vastab julgestus- ja ohutusnõuetele, tingimusel et selle maksimaalsed mõõtmed on 40 × 30 × 15 cm või see mahub reisija istekoha ees oleva istme alla; [ME 193]m)„käsipagas“ – registreerimata pagas, mis ei ole isiklik ese ning mis vastab julgestus- ja ohutusnõuetele.

________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1. ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1107/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj).’

‘Liidu lennuettevõtja vastutuse suhtes, mis on seotud reisijate ja nende pagasiga, kohaldatakse kõiki Montreali konventsiooni asjakohaseid sätteid. See hõlmab liidu lennuettevõtja vastutust reisija või pagasi hilinemise korral.’

„2. Kõigis liidu lennujaamades loovad liidu lennuettevõtja ja tema nimel tegutsevad maapealsed käitlejad teenuse, millega pakutakse reisijatele kaebuse vorme, millega neil on võimalik saabumisel kohe esitada kaebus kahjustatud või hilinenud pagasi kohta. Samuti tagab liidu lennuettevõtja, et reisijatele antakse ruutkoodide kaudu käesolevas lõikes osutatud kaebuse vormile lihtne ja kasutajasõbralik juurdepääs. Sellised ruutkoodid edastatakse ja kuvatakse selgelt ja nähtavalt, sealhulgas registreerimislaudades, lennujaama teeninduslaudades, lähteväravates ja lennuettevõtja veebisaidil või samaväärsel veebiplatvormil, et võimaldada reisijatel kaebuse vormile kiiresti ja põhjendamatute raskusteta juurde pääseda. Lennuettevõtja võtab kõnealuse kaebuse vormi, mille võib esitada ka avaldusena vara kadumise kohta (Property Irregularity Report ehk PIR), lennujaamas kaebusena vastu kooskõlas Montréali konventsiooni artikli 31 lõikega 2. See võimalus ei mõjuta reisija õigust esitada kaebus muul viisil Montréali konventsiooniga ette nähtud tähtaegade jooksul. [ME 194]

2a. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada standarditud nõudevorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 6f lõikes 2 osutatud nõuande/kontrollimenetlusega.“ [ME 195]

‘Artikkel 3a

Täiendav summa, mida liidu lennuettevõtja võib, ilma et see piiraks artikli 6a kohaldamist, Montréali konventsiooni artikli 22 lõike 2 kohaselt nõuda, kui reisija on esitanud erideklaratsiooni sihtkohas üleantava pagasi väärtuse kohta, põhineb tasumääral, mis kajastab täiendavaid veo- ja kindlustuskulusid sellise pagasi puhul, mille väärtus on suurem kui vastutuse piirmäär. See tasumäär tehakse reisijatele taotluse alusel teatavaks.’

‘Artikkel 5

1.Reisija vigastuse või surma korral peab liidu lennuettevõtja viivitamata, ja igal juhul mitte hiljem kui 15 päeva pärast hüvitist saama õigustatud füüsilise isiku tuvastamist, tegema ettemakse, mis katab vahetud majanduslikud vajadused võrdeliselt kahju suurusega.

2.Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on reisija surma korral tehtav ettemakse iga reisija kohta vähemalt 16 % vastutuse piirmäärast, mis on kehtestatud vastavalt Montréali konventsiooni artikli 21 lõikele 1 ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni poolt vastavalt Montréali konventsiooni artikli 24 lõikele 2.

3.Ettemakse ei tähenda vastutuse omaksvõttu ja selle võib liidu lennuettevõtja vastutuse alusel makstavatest edaspidistest summadest maha arvata, kuid see ei kuulu tagasimaksmisele, välja arvatud Montreali konventsiooni artikliga 20 ettenähtud juhtudel või juhul, kui isikul, kes sai ettemakse, ei olnud õigust hüvitisele.

3a. Pagasi kaotsimineku, hilinemise või kahjustumise korral maksavad lennuettevõtjad esmalt hüvitist reisijatele, kellega neil on sõlmitud leping, enne kui neil on võimalik esitada lennujaamade või teenuseosutajate vastu nõue selliste kahjude hüvitamiseks, mille eest nad ei ole tingimata vastutavad.’ [ME 196]

‘1. Liidus õhuveoteenust müües annavad kõik lennuettevõtjad reisijatele selgel ja kättesaadaval viisil põhjalikku teavet menetluste kohta, mida tuleb järgida pagasi kaotsimineku, hilinemise või kahjustumise korral.Kõik Lennuettevõtjad tagavad liidus õhuveoteenuse müümisel, et reisijatele tehakse kõikides müügipunktides, sealhulgas telefoni ja interneti kaudu müümisel, kättesaadavaks kokkuvõte, mis sisaldab reisijate ja nende pagasiga seotud vastutust käsitlevaid põhisätteid, sealhulgas kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaegu ja teavet pagasit käsitleva erideklaratsioonideerideklaratsiooni esitamise võimaluse kohta. Selle teavitamisnõude täitmiseks kasutavad liidu lennuettevõtjad lisas sisalduvat teadet. Sellist kokkuvõtet või teadet ei saa kasutada hüvitisnõude alusena ega käesoleva määruse või MontrealiMontréali konventsiooni sätete tõlgendamiseks.’; [ME 197]

„1a. Kõik lennuettevõtjad tagavad liidus õhuveoteenuse müümisel, et reisijatele tehakse kõikides müügipunktides, sealhulgas telefoni ja interneti kaudu müümisel kättesaadavaks kokkuvõte, mis sisaldab reisijate ja nende pagasiga seotud vastutust käsitlevaid põhisätteid, sealhulgas kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaegu ja teavet pagasit käsitleva erideklaratsioonide esitamise võimaluse kohta. Selle teavitamisnõude täitmiseks kasutavad liidu lennuettevõtjad lisas sisalduvat teadet. Sellist kokkuvõtet või teadet ei saa kasutada hüvitisnõude alusena ega käesoleva määruse või Montréali konventsiooni sätete tõlgendamiseks. Komisjonil on õigus võtta lisas esitatud summade, v.a artikli 5 lõikes 2 nimetatud summa kohandamiseks vastu artikli 6d kohaseid delegeeritud õigusakte, mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on teinud vastavalt Montréali konventsiooni artikli 24 lõikele 2.“; [ME 198]

‘– puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikutele antav teave nende õiguse kohta esitada tasuta erideklaratsioon oma liikumisabivahendite väärtuse kohta.’;

‘3. Kõikide õhuvedude puhul, mida teevad liidu lennuettevõtjad, on lõigetes 1 ja 2 sätestatud teavitamisnõuete kohaselt esitatavad ülemmäärad need, mis on kehtestatud käesoleva määrusega, välja arvatud juhul, kui liidu lennuettevõtja kohaldab vabatahtlikult suuremaid ülemmäärasid. Kõikide õhuvedude puhul, mida teevad kolmandate riikide lennuettevõtjad, kehtivad lõiked 1 ja 2 üksnes vedude suhtes, mis suunduvad liitu, lähtuvad liidust või toimuvad liidu piires.’;

‘4. Kõik lennuettevõtjad teevad oma mobiilirakendustes ja veebisaitidel kättesaadavaks vormi, mis võimaldab reisijal viivitamata esitada internetis või paberkandjal kaebuse kahjustatud, hilinenud või kaotsiläinud pagasi kohta. Kaebuse vormi esitamise kuupäeva loeb lennuettevõtja Montréali konventsiooni artikli 31 lõigete 2 ja 3 kohaseks kaebuse esitamise kuupäevaks, isegi juhul kui lennuettevõtja nõuab hiljem lisateavet. Käesolev lõige ei mõjuta reisija õigust esitada kaebus muul viisil Montréali konventsiooniga ette nähtud tähtaegade jooksul.

5.Kogu käesoleva artikli kohaselt esitatav teave ja kaebuse vormid esitatakse ligipääsetavas vormis ja tehakse kättesaadavaks ka isikutele, kes ei kasuta digivahendeid.

6.Kõiki käesoleva artikli kohaseid teavitamiskohustusi kohaldatakse ka vahendajate suhtes, kui need müüvad õhuvedusid liitu, liidust välja või liidu sees.’

‘Artikkel 6a

1.Registreeritud liikumisabivahendite või tunnustatud abikoerte vedamisel tagabteavitab liidu lennuettevõtja reisijaid nende õigustest ning tagab, et kõigile puuetega inimestele või piiratud liikumisvõimega isikuteleinimestele pakutakse võimalust esitada Montréali konventsiooni artikli 22 lõike 2 kohane erideklaratsioon sihtkohas ligipääsetavas vormis kättetoimetamise kohta samal ajal määruse (EÜ) nr 1107/2006 artikli 6 kohase teatega broneerimisel või hiljemalt siis, kui abivahendid antakse üle lennuettevõtjale ning tunnustatud abikoera puhul hiljemalt pardaleminekul. Sellisel juhul ei nõua liidu lennuettevõtja asjaomastelt reisijatelt lisatasu. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse selle erideklaratsiooni näidisvorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli [6f lõikes 2] osutatud nõuandemenetlusega. Abivahendite hävimise, kaotsimineku, kahjustumise või hilinemise korral või tunnustatud abikoera surma või vigastuse korral võib liidu lennuettevõtja nõuda puuetega inimestelt või piiratud liikumisvõimega isikutelt huvide erideklaratsioonis deklareeritud summa põhjendamiseks liikumisabivahendi või tunnustatud abikoera asendamise, sealhulgas ajutise asendamise kulude tõendamist. [ME 199]

Liidu lennuettevõtja nimel õhuvedusid müües pakuvadteavitavad vahendajad asjaomastele reisijateleasjaomaseid reisijaid nende õigustest ja pakuvad neile võimalust esitada broneerimisel ja samal ajal määruse (EÜ) nr 1107/2006 artikli 6 kohase teatega ligipääsetavas vormis erideklaratsioon vastavalt Montréali konventsiooni artikli 22 lõikele 2. Erideklaratsioon esitatakse samadel tingimustel, mis on sätestatud esimeses lõigus. Vahendaja edastab deklaratsiooni võimalikult kiiresti liidu lennuettevõtjale. [ME 200]

2.Registreeritud liikumisabivahendite hävimise, kaotsimineku, kahjustumise või hilinemise korral või tunnustatud abikoera surma või vigastuse korral on liidu lennuettevõtja kohustatud tasuma summa, mis ei ületa reisija deklareeritud summat, välja arvatud juhul, kui ettevõtja suudab tõendada, et deklareeritud summa on suurem kui üle antud abivahendi või abikoera tegelik väärtus.

3.Lõike 2 kohaldamisel ja ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1107/2006 artiklite 7 ja 8 ning I lisa neljanda lõigu kohaldamist, teevad liidu lennuettevõtjad kiiresti kõik mõistlikud jõupingutused, et viivitamata vajalikud registreeritud liikumisabivahendid ajutiselt asendada ja leida ajutised lahendused tunnustatud abikoerte asendamiseks. Puuetega inimestel või piiratud liikumisvõimega isikutel lubatakse kõnealune ajutine asendus endale jätta, kuni lõikes 3 osutatud hüvitis on tasutud või kuni liidu lennuettevõtjad on hüvitanud juriidilistele või füüsilistele isikutele liikumisabivahendite või tunnustatud abikoera vajaliku ajutise asendamise kulud.

4.Lõike 4 järgimine ei tähenda liidu lennuettevõtja vastutuse omaksvõttu.

Artikkel 6aa

1. Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 16 alusel määratud riiklik rakendusasutus tagab käesoleva määruse järgimise. Selleks kontrollib ta järgmist:a) õhuveoteenuse lepingu tingimused;b) erideklaratsiooni esitamise võimaluse süstemaatiline pakkumine registreeritud liikumisabivahendite jaoks ja nende vahendite kahjustumise korral makstava hüvitise asjakohane suurus;c) kohaldataval juhul ettemakse tegemine artikli 5 lõike 1 alusel;d) artikli 6 kohaldamine.

2. Selleks et jälgida piiratud liikumisvõimega reisijate ja puuetega reisijate õiguste kaitsmist nende liikumis- või muude abivahendite kahjustumise korral, uurib riiklik rakendusasutus ja võtab arvesse ka teavet, milles käsitletakse kõnealuste vahenditega seotud kaebusi, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 16a alusel määratud asutustele.

3. Karistused, mida liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse rikkumise korral, on mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

4. Riiklikud rakendusasutused avaldavad määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 16 lõike 6 kohastes aastaaruannetes ka statistilised andmed oma tegevuse ja käesoleva määruse kohaldamisega seoses rakendatud karistuste kohta. [ME 201]

Artikkel 6b

1.Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaldamist, peavad kõik lennuettevõtjad ja vahendajad, kui nad müüvad õhuvedusid liitu, liidust välja või liidu sees, esitama broneerimisel ning oma mobiilirakendustes ja veebisaidil ning lisaks lennuettevõtjate puhul taotluse alusel lennujaamas (sealhulgas iseteenindusega registreerimisautomaatides) ligipääsetavas vormis järgmise teabe:–igal reisija broneeringusse kuuluval lennul mõõtmete ja kaaluna väljendatud maksimaalne pagasi piirnorm, mis vastab asjaomasele reisiklassile ning mille reisija võib pardale kaasa võtta ja registreerida lastiruumis vedamiseks;–kõik asjaomase maksimaalse pagasi piirnormi puhul pagasiühikute arvu suhtes kohaldatavad piirangud;–tingimused, millest lähtudes veetakse õhusõiduki salongis või lastiruumis hapraid või väärisesemeid, näiteks muusikariistu, spordivarustust, lapsekärusid ja väikelapse istmeid;–ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, võimalikud lisatasud, mida kohaldatakse registreeritud ja registreerimata pagasi, sealhulgas artiklis 6c osutatud muusikariistade vedamisel;–konkreetsed põhjused, mis võivad takistada registreerimata pagasi pardale kaasavõtmist vastavalt lõikele 3.

Põhilisi reisiteenuseid ja lisatasusid peab saama selgelt tuvastada ning osta üksteisest sõltumatult. [ME 202]

Kui käsipagas viiakse lennukisse mineku ajal või enne lennuki õhkutõusmist salongist lastiruumi, tuleb see reisijale lennukist väljumisel käsipagasina tagastada. [ME 203]

2.Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1107/2006 kohaldamist, lubavad lennuettevõtjad reisijatel lisatasuta pardale kaasa võtta isikliku eseme ja käsipagasi mõõtmetega kuni 100 cm (pikkuse, laiuse ja kõrguse summa) kooskõlas määrusega (EÜ) nr 261/2004. Käsipagasi piirnorme võib väljendada maksimaalsete mõõtmetena või kogu lubatud käsipagasi maksimaalse kaaluna reisija kohta või mõlemana, kuid ilma kaasaskantavate esemete konkreetse arvu piiranguta. [ME 204]

3.Kui konkreetsetel põhjustel, näiteks ohutusest või veomahust tulenevalt või õhusõiduki tüübi muutmise tõttu pärast lennu broneerimist ei ole võimalik salongis vedada lõikes 2 osutatud isiklikku eset või käsipagasit, võib lennuettevõtja vedada sellist registreerimata pagasit õhusõiduki lastiruumis, kuid ei või reisijalt selle eest lisatasu nõuda.

4.Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse kõigi lennuettevõtjate suhtes, kelle lennud väljuvad lennujaamast, mis asub liikmesriigi territooriumil, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid, ning kõigi liidu lennuettevõtjate suhtes, kelle lennud saabuvad liikmesriigi territooriumile, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid. [ME 205]

5.Käesolev artikkel ei mõjuta registreerimata pagasile liidu normidega, nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 300/2008* ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/1998**, ning rahvusvaheliste julgestus- ja ohutusnormidega sätestatud piirangute kohaldamist.

Artikkel 6c

1.Liidu lennuettevõtja lubab reisijal võtta õhusõiduki salongi kaasa muusikariista, kui kohaldatavatest julgestus- ja ohutusnormidest ning asjaomase õhusõiduki tehnilistest omadustest ja piirangutest ei tulene teisiti. Muusikariistu lubatakse vedada õhusõiduki salongis tingimusel, et need muusikainstrumendid paigutatakse salongis asuvasse sobivasse pagasihoidikusse või asjakohase istme alla. Kui muusikariist on õhusõiduki salongis lubatud, on see osa reisija lubatud käsipagasist. Lennuettevõtja võib määrata kindlaks, et muusikariist on osa reisija registreerimata pagasist, mistõttu ei või seda, et käsipagasile, mis võetakse salongi lisaks lubatud registreerimata pagasile lisaks kaasa võttakäsipagasile, kohaldatakse lisatasu. [ME 206]

2.Kui kohaldatavatest julgestus- ja ohutusnormidest ei tulene teisiti, siis võib lennuettevõtja, juhul Kui muusikariist on liiga suur selleks, et ohutult mahtuda salongis asuvasse sobivasse pagasihoidikusse või asjakohase istme alla, võib lennuettevõtja nõuda teise pileti eest maksmist, kui sellist muusikariista veetakse registreerimata pagasinakäsipagasina teisel istmel. Lisaks võidakse reisijatelt nõuda, et nad valiksid ja ostaksid niiSellisele lisapiletile ei kohaldata asjakohast lennujaamast lahkumise tasu. Teise istekoha ostmise korral teeb lennuettevõtja mõistlikke pingutusi, et paigutada asjaomane reisija kui ka muusikariista jaoksja muusikariist kõrvuti istekohad, millest üks on alati aknapoolne istekoht muusikariista jaoksistmetele. Võimaluse ja vajaduse korral veetakse muusikariistu õhusõiduki lastiruumi köetavas osas, kui kohaldatavatest ohutusnormidest ning asjaomase õhusõiduki ruumipiirangutest ja tehnilistest omadustest ei tulene teisiti. [ME 207]

2a. Kui on ruumi ja kui seda taotletakse, veetakse muusikariistu õhusõiduki lastiruumi köetavas osas, kui kohaldatavatest ohutuseeskirjadest ning asjaomase õhusõiduki ruumipiirangutest ja tehnilistest omadustest ei tulene teisiti. Lennuettevõtjad tagavad, et muusikariistale kinnitatakse spetsiaalne hästi nähtav lipik, millega tagatakse muusikariista vajaliku hoolikusega käsitsemine. Õhusõidukis võib lastina vedada ainult selliseid muusikariistu, mis on nõuetekohaselt pakitud spetsiaalselt selle muusikariista jaoks ettenähtud jäigast ja/või kõvast materjalist kasti või kotti. [ME 208]

2b. Lennuettevõtja toob broneerimisel ja oma tingimustes selgelt esile aluse, mille kohaselt muusikariistu transporditakse, sealhulgas kohaldatavad tasud, muusikariistade vedamise ruumid, mis on asjaomasel lennukil olemas, ja kõnealuste ruumide mõõtmed. Kui broneerida tuleb teine iste, pakutakse reisijatele võrgus võimalust broneerida kõnealune teine iste. [ME 209]

Artikkel 6d

1. Komisjoni abistab reisijaõiguste komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.“ [ME 210]

_____________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 9.4.2008, lk 72, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/300/oj).

** Komisjoni 5. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed, (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2015/1998/oj).’

‘Artikkel 7

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt … [viiskolm aastat pärast käesoleva muutmismääruse jõustumise kuupäeva] aruande käesoleva määruse toimimise ja tulemuste kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.’ [ME 211]