1.tuletab meelde, et oma 10. juuli 2025. aasta resolutsioonis Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2025)0162. nõudis Euroopa Parlament Joseph Figueira Martini viivitamatut ja tingimusteta vabastamist; taunib asjaolu, et KAVi ametivõimud eiravad seda nõuet jätkuvalt, mis halvendab Joseph Figueira Martini olukorda veelgi;

2.nõuab, et KAVi ametivõimud vabastaksid Joseph Figueira Martini viivitamata ja tingimusteta; rõhutab, et ELi kodaniku jätkuv vabaduse piiramine sellises olukorras on endiselt vastuvõetamatu, pidades silmas tõsiseid kahtlusi menetluse nõuetekohasuse ja õigluse suhtes;

3.nõuab tungivalt, et KAVi ametivõimud annaksid Joseph Figueira Martinile viivitamata loa meditsiiniliseks evakuatsiooniks, pidades silmas tema tervise tõsist halvenemist ja nägemispuude tekkimist, ning tagaksid samal ajal täielikus kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, et ta saaks viivitamata ja takistusteta eriarstiabi, sealhulgas sõltumatute arstide poolt, samuti õigus- ja konsulaarabi ning võimaluse kohtuda pereliikmetega;

4.kutsub komisjoni, komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja nõukogu üles kehtestama koostöös Belgia ja Portugaliga juhul, kui KAVi ametivõimud Joseph Figueira Martini õiguste rikkumist jätkavad, sihipärased sanktsioonid – sealhulgas reisikeelud ja varade külmutamine – kõigile isikutele, kes tema meelevaldse kinnipidamise, väärkohtlemise ja süüdimõistmise eest vastutavad;

5.nõuab, et Euroopa Parlament korraldaks KAVi ajutise lähetuse, et hinnata Joseph Figueira Martini olukorda ja suurendada survet tema vabastamiseks;

6.nõuab kindlalt, et kõigis kohtumenetlustes, sealhulgas apellatsioonimenetlustes, järgitaks rangelt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ning KAVi riiklikus õigusraamistikus sätestatud nõuetekohase menetluse tagatisi, märkides, et nende rikkumine tähendab põhiõiguste rikkumist;

7.kordab oma üleskutset nõukogule nimetada Wagneri grupp terroriorganisatsiooniks;

8.rõhutab ELi ja selle liikmesriikide kohustust kaitsta humanitaar- ja arenguabitöötajaid igas olukorras ning mõistab hukka nende meelevaldse vahistamise, kinnipidamise ja kohtu alla andmise; rõhutab, et sellised teod rikuvad rahvusvahelist humanitaarõigust ja humanitaartöötajate õigusi;

9.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Kesk-Aafrika Vabariigi valitsusele ja parlamendile, Aafrika Liidule ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.