1.tuletab meelde vajadust tagada, et ELi eelarvega täidetakse liidu poliitilisi prioriteete, sealhulgas suurendatakse konkurentsivõimet, edendatakse kestlikku ja kaasavat heaolu ning tagatakse ELi kui geopoliitilise osaleja suveräänsus ja sõltumatus; rõhutab, et regulatiivsed muudatused on nende eesmärkide saavutamiseks sama olulised kui rahastamismeetmed; rõhutab, et ELi kulutustega tuleks saavutada käegakatsutavaid tulemusi kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning need tuleks investeerida valdkondadesse, kus ELi ühismeetmetel on suurem mõju ja lisaväärtus kui riiklikel või piirkondlikel poliitikameetmetel;

2.rõhutab, et konkurentsivõime suurendamise meetmed võivad tuua kaasa laiemat ühiskondlikku kasu, tingimusel et need meetmed keskenduvad jätkuvalt tootlikkusele, majanduskasvule ja töökohtade loomisele; rõhutab, et ELi eelarve mis tahes üldise tulemusraamistikuga peaksid eelkõige kaasnema majanduslikud saavutused ja mõõdetavad poliitilised tulemused, võttes samas asjakohasel juhul arvesse laiemat ühiskondlikku mõju, kahjustamata tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtteid;

3.peab hädavajalikuks, et ELi eelarve keskenduks rohkem tulemustele ning et iga kulutatud euro annaks kodanikele ja ettevõtjatele mõõdetavat väärtust; kinnitab veel kord vajadust kehtestada ja kasutada tulemusnäitajaid, mis on konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja tähtajalised (SMART), tagades ELi ressursside tõhusa, tulemusliku ja kestliku kasutamise, et jälgida ja hinnata edusammude tegemist ELi poliitikaeesmärkide saavutamisel; on seisukohal, et programmide tulemuslikkuse hindamisel on olulised igat liiki näitajad ning seetõttu tuleks püüda saavutada tasakaal sisend-, väljund-, saavutus- ja mõjunäitajate vahel; rõhutab, et tulemusnäitajad tuleb konkreetselt tuletada iga programmi eesmärkidest; rõhutab, et asjakohaste näitajate valimisel tuleks arvesse võtta ka kaasnevat halduskoormust, andmete kogumise kulusid ning võrreldavust ja agregeeritavust;

4.märgib murega, et kontrollikoda on oma auditites korduvalt tuvastanud, et enamik ELi rahastamisprogrammide puhul kasutatavaid tulemusnäitajaid on sisend- ja väljundnäitajad, mis ei anna asjakohast teavet ELi rahastatud meetmete eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta; peab kahetsusväärseks ka asjaolu, et paljudel juhtudel tuvastati, et näitajate võrdlusandmed puudusid ning et näitajate puhul kasutatud alusandmed ei olnud jälgitavad ega usaldusväärsed; väljendab muret selle pärast, et tulemusnäitajate määratlused on rahastamisprogrammide lõikes erinevad; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi rahastatavate projektide puhul kasutatavad näitajad oleksid mõõdetavad, kontrollitavad ja põhineksid usaldusväärsetel andmeallikatel, mis tagavad alusandmete jälgitavuse kuni lepingu ja vahendite lõpliku saaja tasandini, koos selgete võrdlusväärtuste ja määratlustega, et vältida lahknevaid tõlgendusi;

5.peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi eelarve tulemusraamistik aastateks 2021–2027 on endiselt liiga keeruline ja killustatud; võtab kahetsusega teadmiseks komisjoni hinnangu Mõjuhinnangu aruanne (SWD(2025)0590), mis on lisatud komisjoni ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse raamistik (COM(2025)0545)., et 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus kasutatakse rohkem kui 5000 erisugust tulemusnäitajat, mis ei ole agregeeritavad, mis raskendab ELi kulutuste tulemuslikkuse põhjalikku hindamist eri rahastamisvahendite lõikes, ning et taaste- ja vastupidavusrahastu raames on kindlaks määratud ligikaudu 7000 eesmärki ja sihti, mis vastavad erisugustele vajadustele, näiteks tulemuslikkuse hindamine eelarveprojekti kontekstis ning programmide, liikmesriikide kavade ja väljamaksete tegemise seire ja hindamine;

6.rõhutab eelkõige, et taaste- ja vastupidavusrahastu ülesehitus ei taga ELi vahendite kasutamise piisavat jälgitavust, läbipaistvust ja auditeeritavust ega tulemuste võrreldavust muude ELi rahastamisvahendite tulemustega; kutsub komisjoni üles looma edaspidiste vahendite jaoks terviklikuma, ühtlustatuma, läbipaistvama ja kontrollitavama tulemusnäitajate raamistiku, tagades, et Euroopa Parlament ja kontrollikoda saavad täielikult täita oma järelevalvekohustusi; kutsub komisjoni üles analüüsima tulemuspõhiste vahendite rakendamist muudes riikides ja piirkondades, võttes arvesse saadud kogemusi;

7.võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku, mille kohaselt seirataks 2028.–2034. aasta mitmeaastast finantsraamistikku, sealhulgas Euroopa Konkurentsivõime Fondi (ECF), standarditud tulemusnäitajate kogumi abil, mida kohaldatakse kõigi ELi eelarveprogrammide suhtes, nagu on sätestatud komisjoni ettepanekus võtta vastu tulemusraamistiku määrus COM(2025)0545.; võtab teadmiseks ettepaneku kasutada Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames eelarveliste tagatiste ja rahastamisvahendite puhul tulemusraamistiku lihtsustatud kohaldamist;

8.on seisukohal, et ELi eelarve tulemusraamistikku tuleks lihtsustada, et tagada ühtlustatud ja proportsionaalne lähenemine ELi kulutuste mõju täpseks mõõtmiseks kõigis liikmesriikides, ratsionaliseerida üldist halduskoormust ja aruandluskohustusi, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja kohalike omavalitsuste jaoks, ning suurendada läbipaistvust, vähendades teabe üleküllust, võimaldades samal ajal siiski täielikult ära kasutada ELi rahastamise mõju, sealhulgas ELi sekkumiste lisaväärtust, mida liikmesriigid üksi tegutsedes ei suudaks saavutada; kutsub komisjoni üles ühtlustama näitajaid, lihtsustama vorme, vältima andmepäringute dubleerimist ja kohaldama ühekordsuse põhimõtet;

9.on seisukohal, et mõju saab kõige paremini hinnata hindamiste abil; rõhutab, et Euroopa Konkurentsivõime Fond ja kõik tulevased vahendid peavad sisaldama komisjoni vahehindamisi; kutsub komisjoni üles tagama, et parandusmeetmed, sealhulgas need, mida kontrollikoda pärast oma auditeid soovitab, võetakse viivitamata kasutusele, kui saavutused ei vasta eesmärkidele;

10.rõhutab, et lihtsustamine ei tohiks toimuda läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja auditeeritavuse arvelt, vaid peaks aitama ratsionaliseerida aruandlust ning muutma teabe ELi rahastamise tulemuslikkuse kohta kättesaadavamaks ja kasulikumaks; rõhutab lisaks, et näitajate arvu vähendamisega peaks kaasnema kulude-tulude ja riskianalüüs; rõhutab vajadust tuua välja selgemad seosed kulutuste ja mõõdetavate poliitiliste tulemuste vahel;

11.tuletab meelde, et andmete kogumise lähenemisviisid on liikmesriikide vahel ja ka liikmesriikide sees erinevad, mis muudab tulemusandmete agregeerimise ja võrdlemise ELi tasandil keeruliseks; kordab oma nõudmist, et komisjon töötaks välja turvalise ja koostalitlusvõimelise IT-taristu, kasutades samal ajal ära tehisintellekti, masinõppe ja andmekaeve suutlikkust, et parandada poliitika elluviimist ning hõlbustada seiret, aruandlust ja järelevalvet; rõhutab, et tehisintellekti kasutamisega seires ja andmetöötluses peab kaasnema kindel inimjärelevalve ja see peab juhinduma eetilistest põhimõtetest, et vältida väärkasutust ja algoritmilist diskrimineerimist või kallutatust ning tagada läbipaistvus ja usaldusväärsus, tagades samal ajal andmekaitse ja põhiõiguste täieliku austamise;

12.nõuab kindlalt, et näitajate andmed ja metoodika tehtaks reaalajas avalikult kättesaadavaks koostalitlusvõimelise seire-, aruandlus- ja auditisüsteemi abil, suurendades seeläbi läbipaistvust ja tagades jälgitavuse kuni projekti ja vahendite lõpliku saaja tasandini; rõhutab ELi vahendite puhul vahendite lõplike saajate läbipaistvuse tähtsust; rõhutab, et ELi rahastamine, sealhulgas kaudse eelarve täitmise raames, peab olema läbipaistev ning võimaldama tulemuslikku auditeerimist ja topeltrahastamise vältimist; rõhutab lisaks, et need andmed peaksid sisaldama põhjalikku teavet rahastatud projektide kohta;

13.kutsub komisjoni üles tugevdama oma tulemusaruandlust, integreerides ELi vahenditega seotud finants- ja tulemusteabe, ning avaldama kooskõlas OECD soovitustega OECD (2025), „Strengthening performance reporting practices“ (Tulemusaruandluse tugevdamine), OECD Papers on Budgeting, nr 2025/07, OECD Publishing, Pariis. selged ja kasutajasõbralikud tulemus- ja kulukokkuvõtted, sealhulgas üheleheküljelised ülevaated ja interaktiivsed tulemustabelid masinloetavate andmekogumitega;

14.peab oluliseks kontrollida tulemusnäitajate kehtestamiseks kasutatavate andmete usaldusväärsust ja see tagada; märgib murega, et kuna luuakse ja üha rohkem kasutatakse selliseid rakendamismudeleid nagu taaste- ja vastupidavusrahastu, mis põhinevad kuludega sidumata rahastamisel – mille puhul tehakse väljamaksed eelnevalt seatud eesmärkide ja sihtide saavutamise alusel –, võivad andmete usaldusväärsuse puudused muuta keerulisemaks ELi finantshuvide kaitsmise; nõuab seetõttu seatud eesmärkide ja sihtide kohustuslikku eel- ja järelkontrolli, pettusekahtluste või tõsiste rikkumiste süstemaatilist edastamist Euroopa Pettustevastasele Ametile ja Euroopa Prokuratuurile ning võimalust maksed peatada;

15.kutsub komisjoni üles lisama oma tulemusaruannetesse tulemusnäitajate puhul kasutatavaid kvaliteeditagamise meetmeid käsitleva sisulise teabe; rõhutab, et näitajate asjakohasuse ja usaldusväärsuse korrapärane ja läbipaistev läbivaatamine on oluline, et tagada usaldusväärsus ja üldsuse usaldus ELi kulutuste suhtes; nõuab, et liikmesriikide esitatud tulemusandmeid kontrollitaks sõltumatult, sealhulgas riiklike auditeerimisasutuste ja kontrollikoja poolt, ning et tulemused tehtaks Euroopa Parlamendile kättesaadavaks; nõuab lisaks, et kontrolliaruanded ja andmekogumid tehtaks pädevatele järelevalveasutustele kättesaadavaks juurdepääsetavas, võrreldavas ja kontrollitavas vormingus, millega kindlustataks kodanikele juurdepääs ELi vahendite kasutamise kontrolli tulemustele, tagades samal ajal andmekaitse- ja konfidentsiaalsuseeskirjade järgimise;

16.rõhutab, et tulemuslik tulemusjuhtimine eeldab õigusriigi põhimõtte austamist ja ELi finantshuvide kaitset; tuletab meelde, et kui kontrollisüsteemides esineb jätkuvalt tõsiseid puudusi, tuleb maksed peatada ja kohaldada finantskorrektsioone;

17.on seisukohal, et õigusriigi põhimõte on ELi konkurentsivõime tugevdamise oluline eeltingimus; rõhutab, et õigusriigiga seotud probleemid mõjutavad negatiivselt investorite usaldust, tarbijate usaldust ja ühtse turu terviklikkust, nagu on märgitud komisjoni 2025. aasta aruandes õigusriigi kohta; on seetõttu seisukohal, et ELi eelarve tulemusraamistik peaks hõlmama ka õigusriigiga seotud näitajaid, nagu kohtusüsteemi toimimine, korruptsioonivastane võitlus ning tulemuslik kontrolli- ja tasakaalustussüsteem, mis aitavad kaasa õiguskindlusele ja prognoositavale keskkonnale, milles ettevõtjad tegutsevad;

18.tuletab meelde, et Draghi aruandes nõutakse tungivalt, et EL jätkaks põhjalikke reforme konkurentsivõime suurendamiseks, keskendudes innovatsioonile, süsinikuheite vähendamisele ja kaitsele, ning nõuab suurte investeeringute tegemist strateegilistesse sektoritesse, nagu taastuvenergia, digitaristu ja kõrgtehnoloogiline tootmine, mida toetab õigusnormide lihtsustamine ja tugevam koordineerimine ELi tasandil; on sellega seoses seisukohal, et usaldusväärne tulemusraamistik ja näitajate süsteem on olulised edusammude jälgimiseks ja ELi konkurentsivõimele, majanduslikule tugevusele, kestlikkusele ja vastupanuvõimele avalduva mõju mõõtmiseks, sidudes tulemuslikkuse otseselt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtetega;

19.rõhutab, et konkurentsivõimele suunatud kulutustes tuleks lühiajalise ümberjaotamise asemel seada esikohale tõhusus ja pikaajaline tootlikkuse kasv; rõhutab, et ELi vahendid tuleks suunata turu ebatõhususe kõrvaldamiseks, erainvesteeringute hoogustamiseks ja mõõdetava majandusliku mõju ja selge lisaväärtusega projektide toetamiseks;

20.rõhutab, et Draghi aruande soovituste rakendamist tuleks jälgida asjakohaste, usaldusväärsete ja läbipaistvate tulemusnäitajatega, mis kajastavad ELi edusamme oma konkurentsivõime ja majanduskasvu suurendamisel innovatsiooni, tehnoloogilise juhtpositsiooni ja tööstuse vastupanuvõime kaudu, tagades samal ajal sotsiaalse õigluse; rõhutab, et näitajad tuleb hoolikalt välja töötada ja need peaksid kajastama mitte ainult väljundeid (nt rahastatud projektide arv), vaid ka saavutusi ja mõju (nt tootlikkuse kasv, heitkoguste vähenemine, loodud kestlikud ja turvalised töökohad, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse parandamine, kaubandusbilansi muutused, ekspordi mitmekesistamise suurendamine, ELi programmide võimendav mõju, eriti erainvesteeringute kaasamise puhul, ning tugevdatud strateegiline autonoomia), et mõõta ELi kulutuste tõhusust ja tulemuslikkust; tuletab meelde, et reformid on konkurentsivõime eesmärkide saavutamise lahutamatu osa ja peavad kajastuma tulemuslikkuse mõõtmise raamistikes;

21.tuletab meelde, et vahendite kasutamise või eelarve täitmise määra näitajad annavad teavet pigem haldusalaste edusammude kui ELi kulutuste tegeliku majandusliku või ühiskondliku mõju kohta; rõhutab, et sellised näitajad võivad tekitada eksitava ettekujutuse edust, kui vahendid on täielikult ära kasutatud, kuid ei ole toonud kaasa mõõdetavat paranemist innovatsioonis, investeeringutes või tööhõives; tuletab meelde, et kontrollikoda on korduvalt kritiseerinud liigset tuginemist rahastamismääradele ja maksete vahe-eesmärkidele ELi programmide tulemusraamistikus; nõuab üleminekut saavutus- ja mõjunäitajatele, mis kajastaksid ELi kulutuste tegelikku mõju konkurentsivõimele;

22.rõhutab, et konkurentsivõime sõltub sidusast eeltingimuste valikust, sealhulgas kvalifitseeritud ja tervest tööjõust, tõhusast strateegilisest taristust, tugevast finantssektorist, mis suudab pakkuda innovatsioonile kohandatud rahastamist, ning hästi toimivatest institutsioonidest ja turgudest, mis premeerivad tulemuslikkust ja ettevõtlust; kutsub komisjoni üles töötama välja konkreetsed tulemusnäitajad, mis kajastavad neid struktuurseid tegureid ning nende panust tootlikkusse ja majanduskasvu;

23.tuletab meelde, et Draghi aruandes rõhutatakse, et tipptasemel teadusuuringud ja innovatsioon on ELi konkurentsivõime jaoks väga olulised ning et ELi teadus- ja innovatsioonisüsteemis, sealhulgas programmis „Euroopa horisont“, peaks olema ainult üks valikukriteerium, nimelt tipptase; kordab sellega seoses oma seisukohta, et teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamine peaks jätkuvalt juhinduma tipptaseme põhimõttest ja jääma tulemuspõhiseks;

24.rõhutab, et projektitasandi andmed peaksid olema aluseks eelarve kaudse täitmise raames rakendatavate rahastamisvahendite, näiteks programmi „InvestEU“ tõhustatud tulemusaruandlusele; märgib siiski, et need peaksid olema standardvormis ja piirduma programmi edukuse mõõtmiseks vajaliku põhiteabega, näiteks avaliku ja erasektori investeeringute kaasamisega, mida ilma programmita ei oleks saanud teha; tunnistab, et rahastamisvahendite turu- ja nõudluspõhise olemuse tõttu sõltub selliste programmide tulemuslikkus nende kasutuselevõtust turul ning et see piirab komisjoni suutlikkust kehtestada eelnevalt kindlaks määratud eesmärke ja sihte;

25.rõhutab, et ELi konkurentsivõime suurendamine nõuab üleminekut lühiajaliselt kriisiohjelt pikaajalisele strateegiale, mis põhineb innovatsioonil, tõhususel, kestlikkusel, strateegilisel autonoomial ja üleilmsel avatusel; nõuab uuendatud kohustust tugevdada ühtset turgu, vähendada regulatiivset killustatust ja tagada, et ELi programmid toetaksid reaalmajandust; rõhutab, et Euroopa konkurentsivõime projektide edu sõltub avaliku ja erasektori kapitali kaasamisest; kutsub komisjoni üles võtma kasutusele konkreetsed näitajad, et mõõta ELi vahendite võimendavat mõju avaliku ja erasektori investeeringute kaasamisel, avaliku ja erasektori rahastamise suhet ning saavutatud investeeringutasuvust;

26.peab vajalikuks põhjaliku riskide eelhindamise raamistiku loomist, eelkõige kõrge riski ja tulu profiiliga projektide jaoks, et tagada nende lisaväärtuse, kulude ja tulude tasakaalustatud hindamine; rõhutab, et ELi poliitikaeesmärkide saavutamiseks konkurentsivõime valdkonnas on vaja tugevat auditi- ja kontrollisüsteemi, mida toetab sidus riskihindamise metoodika; rõhutab, et sellise metoodikaga tuleks võimaldada proportsionaalseid riskitasemeid, mis on olulised innovatsiooni edendamiseks, tagades samal ajal piisavad kaitsemeetmed ELi eelarve kaitsmiseks, eelkõige pettuste ja mitterahaliste riskide eest;

27.teeb ettepaneku, et selleks, et paremini hinnata ELi rahastamise mõju konkurentsivõimele, tuleks kasutada põhjalikumat makromajanduslikku modelleerimist, millesse oleks integreeritud uusimad edusammud majandusuuringutes; märgib, et mudelid, mis kajastavad kodumajapidamiste ja ettevõtete heterogeensust ja jaotuslikku mõju, võimaldavad anda põhjalikuma eelhinnangu ELi rahastamise mõju kohta tootlikkusele, investeerimiskäitumisele ja piirkondlikule konkurentsivõimele; teeb ettepaneku, et seda lähenemisviisi täiendataks mikroandmete ja piirkondlike tulemusnäitajate kasutamisega, et parandada tõendusbaasi poliitika kujundamiseks ja rahaliste vahendite suunamiseks;

28.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama ja järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul järjepidevalt kasutama ühtlustatud põhinäitajaid, näiteks neid, mis on juba osa Euroopa innovatsiooni tulemustabelist, ja mille eesmärk on edendada konkurentsivõimet kõigis liikmesriikides, et võimaldada andmete võrreldavust, võrdlusanalüüsi ja agregeerimist ELi tasandil, võimaldades samal ajal asjakohasel juhul kasutada ka riiklikele või piirkondlikele vajadustele kohandatud näitajaid; rõhutab, et näitajate määratlemisel ja läbivaatamisel tuleks konsulteerida kõigi asjaomaste sidusrühmadega, tagamaks, et need kajastavad tegelikke konkurentsivõime vajadusi, järgides samal ajal kõrgeid töö- ja sotsiaalseid standardeid;

29.on seisukohal, et innovatsiooni edendavate ja strateegilisi tehnoloogiaid toetavate projektide puhul võiks kasutada järgmisi väljundnäitajaid: kaasatud ELi ja erasektori rahaliste vahendite maht, rahastatud projektide arv sektorite kaupa (st tehisintellekt, kvanttehnoloogia, biotehnoloogia) ning ELis loodud või laiendatud ükssarvikute, idu- ja kasvufirmade arv, kes on saanud ELi rahalisi vahendeid, mõõtes vajaduse korral ka nende rahastatud idufirmade osakaalu, mida juhivad naised; on seisukohal, et saavutusnäitajad võiksid hõlmata ELi rahastatud projektide raames esitatud patentide arvu, ELi investeeringute tasuvust sektorite kaupa, tööhõive määra muutust, ELi rahastatud ettevõtete püsimajäämise määra kolme aasta möödudes, Euroopa esmaste avalike pakkumiste arvu kasvu, eksportivate ettevõtete arvu kasvu ja suure digimahukusega ettevõtete arvu; on seisukohal, et on vaja jälgida selliseid mõjunäitajaid nagu süva- ja digitehnoloogia (nt konkreetsete seadmete tüübid) tootmismahu suurenemine (toodang aasta kohta), ELi investeeritud riskikapitali mahu suurenemine, ELi ettevõtete turukapitalisatsiooni suurenemine ning ELi rahastatud uuendustest tulenev turuleviimine ja tulude kasv, ning nendest näitajatest aru anda;

30.on seisukohal, et ELi strateegilise sõltuvuse vähendamiseks tuleks toetada tööstuse ümberpaigutamist ja omavarustatust kriitilise tähtsusega toorainetega; teeb ettepaneku mõõta edusamme väljundnäitajatega, nagu ELi ümber asunud projektide ja VKEde arv, loodud või laiendatud idu- ja kasvufirmade arv (mõõtes vajaduse korral ka naiste juhitud idu- ja kasvufirmade osakaalu) ning tööstuses töökohtade loomise tase sihtpiirkondades; on seisukohal, et saavutusnäitajad võiksid hõlmata uutest strateegilistest partnerriikidest imporditud või EList hangitud kriitiliste toorainete osakaalu suurenemist ning ringlussevõetud kriitiliste toorainete mahu suurenemist (tonnides), suuremat tootlikkust ja kogulisandväärtust sihipärastes väärtusahelates, suuremat tarnekindlust ja paremaid kaubandustulemusi;

31.rõhutab vajadust investeerida nutivõrkudesse, energia salvestamisse ja vesinikukoridoridesse, et edendada vastupidavat ja konkurentsivõimelist energiasüsteemi; rõhutab, et sellega seotud meetmed on olulised, et vähendada energiahindade volatiilsust, tugevdada tööstuse konkurentsivõimet ja tagada Euroopa üleminek kestlikule, vähese süsinikuheitega majandusele;

32.on seisukohal, et energiakulude vähendamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks tuleks püüelda tööstusliku energia ühisostude ja tööstuse süsinikuheite vähendamise poole, tagades samal ajal, et sellest tulenevad meetmed ei mõjutaks põhjendamatult ühegi liikmesriigi energiajulgeolekut; teeb ettepaneku mõõta edusamme selliste väljundnäitajatega nagu osalevate ettevõtete arv, energiaostude maht ja taastuvenergia osakaal ühislepingutes; on seisukohal, et kasutada võiks selliseid saavutusnäitajaid nagu elektritootmises kasutusele võetud täiendav energiavõimsus (MW); on lisaks seisukohal, et mõjunäitajad võiksid hõlmata keskmiste energiahindade muutusi sihttööstustes, tarnekatkestuste vähendamist, puhta energia kasutamise suurendamist ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist (nt CO2 ekvivalenttonnides);

33.on seisukohal, et EL peaks investeerima talentidesse strateegilistes ja elutähtsates sektorites, et suurendada oma pikaajalist konkurentsivõimet võimeka tööjõu kaudu, sealhulgas toetades osalemist kutseõppes, elukestvas õppes ja oskuste arendamises; teeb ettepaneku mõõta edusamme väljundnäitajatega, nagu igal aastal koolitatud inimeste arv (pöörates erilist tähelepanu soolisele tasakaalule ja sotsiaalsele kaasatusele), nende inimeste arv, kes on lõpetanud ülikooli matemaatika, teaduse, tehnoloogia või inseneeria (MATI) erialal või kes on läbinud mõnele MATI-valdkonnale keskenduva kutsehariduse ja -õppe, täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe programmides osalemise määr ning partnerettevõtete ja sotsiaalpartnerite rahulolu määr; on seisukohal, et saavutusnäitajad võiksid hõlmata muutusi tööhõive määras, koolituselt või ajutiselt töölt alalisele tööle ülemineku määra, tööhõive määra, palgatõusu määra ja töökohtade säilitamise määra sihtsektorites;

34.märgib murega, et ülemäärane regulatiivne ja halduskoormus kahjustab jätkuvalt ELi ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste ülemaailmsete majandusblokkidega; rõhutab, et see koormus suurendab tegevuskulusid, vähendab sektorite tootlikkust ja takistab uute ettevõtete turule sisenemist, pärssides seeläbi konkurentsi ja innovatsiooni; märgib lisaks, et selline ebatõhusus võib kaasa tuua ka kõrgemad hinnad tarbijatele;

35.on seisukohal, et nii rohe- kui ka digipöörde kiirendamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata uuenduslikele VKEdele, kelle jaoks lihtsustamine on ülioluline; rõhutab, et lihtsustamisel tuleks keskenduda tarbetu bürokraatia ja halduskulude vähendamisele VKEde jaoks; toonitab, et lihtsustamisel tuleb tagada proportsionaalne ja tõhus õigusraamistik, mis tagab õiguskindluse ja nõuetekohase mõjuhinnangu; teeb ettepaneku mõõta halduskoormuse vähendamisel tehtud edusamme selliste näitajatega nagu heakskiidetud projektide arv ja VKEdega lõpule viidud projektide arv aastas, taotlusmenetlustega seotud kaebuste või vaidluste arvu vähenemine ning ELi rahalistele vahenditele juurdepääsuks vajaliku aja lühenemine alates taotluse esitamisest kuni vahendite väljamaksmiseni;

36.kutsub komisjoni üles veelgi suurendama jõupingutusi regulatiivse koormuse vähendamiseks ning tagama, et ELi õigusaktid oleksid proportsionaalsed, tõenduspõhised ning annaksid kodanikele ja ettevõtjatele selget lisaväärtust; on seisukohal, et praegune lähenemisviis „üks sisse, üks välja“ ei ole sellega seoses piisav; nõuab seetõttu põhimõtte „üks sisse, kaks välja“ kohaldamist, mille kohaselt kompenseeritaks mis tahes uute kulude lisamine regulatiivsete kohustuste kaudu muudest ELi õigusaktidest tulenevate regulatiivsete kulude vähendamisega vähemalt kaks korda suuremal määral, et saavutada regulatiivse koormuse netovähenemine, käsitledes samal ajal eraldi ettevõtjate ja avaliku halduse koormust;

37.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.