–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 16 ja 31,
–võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ELT L 18, 21.1.1997, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1996/71/oj., mida muudeti direktiiviga (EL) 2018/957,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“) ELT L 159, 28.5.2014, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/67/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK, mida muudeti direktiiviga (EL) 2024/1712 ELT L 101, 15.4.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/36/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded ELT L 168, 30.6.2009, lk 24, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/52/oj. (tööandjate karistuste direktiiv),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ELT L 94, 28.3.2014, lk 65, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/24/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1760, mis käsitleb äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ja määrust (EL) 2023/2859 ELT L, 2024/1760, 5.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1760/oj.,
–võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2024. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/957 (millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) kohaldamise ja rakendamise kohta (COM(2024)0320),
–võttes arvesse komisjoni 26. mai 2025. aasta aruannet Euroopa Tööjõuameti hindamise kohta (COM(2025)0256),
–võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2021–2027. Tööohutus ja töötervishoid muutuvas töömaailmas“ (COM(2021)0323), sealhulgas nulleesmärgil põhinevat lähenemisviisi tööga seotud surmajuhtumitele ELis,
–võttes arvesse komisjoni 2020. aasta mai väljaannet „Making Socially Responsible Public Procurement Work – 71 Good Practice Cases“ (Sotsiaalselt vastutustundlikud riigihanked – 71 hea tava juhtumit) https://data.europa.eu/doi/10.2826/844552,
–võttes arvesse Euroopa Tööjõuameti 2025. aasta aruannet „Posting of third‑country nationals: Contracting chains, recruitment patterns, and enforcement issues“ (Kolmandate riikide kodanike lähetamine: allhankeahelad, värbamismudelid ja täitmise tagamisega seotud probleemid) https://www.ela.europa.eu/sites/default/files/2025-03/ELA-posting-third-country-nationals-report.pdf,
–võttes arvesse Euroopa Tööjõuameti 2023. aasta veebruari aruannet „Cooperation practices, possibilities and challenges between Member States – specifically in relation to the posting of third‑country nationals“ (Liikmesriikide vahelised koostöötavad, võimalused ja probleemid, eelkõige seoses kolmandate riikide kodanike lähetamisega) https://www.ela.europa.eu/sites/default/files/2023-04/ela-report-posting-third-country-nationals.pdf,
–võttes arvesse Euroopa Tööjõuameti 20. septembri 2023. aasta aruannet „Construction sector: Issues in information provision, enforcement of labour mobility law, social security coordination regulations, and cooperation between Member States“ (Ehitustööstus: teabe esitamise, tööjõu liikuvust käsitlevate õigusaktide jõustamise, sotsiaalkindlustuse koordineerimise eeskirjade ja liikmesriikidevahelise koostööga seotud küsimused) https://www.ela.europa.eu/en/publications/construction-sector-issues-information-provision-enforcement-labour-mobility-law,
–võttes arvesse Europoli 2024. aasta detsembri aruannet „Leveraging legitimacy: How the EU’s most threatening criminal networks abuse legal business structures“ (Seaduslikkuse ärakasutamine: kuidas ELi kõige ohtlikumad kuritegelikud võrgustikud kuritarvitavad seaduslikke äristruktuure),
–võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööinspektsiooni üldpõhimõtteid käsitlevate suuniste artiklit 10,
–võttes arvesse ILO konventsiooni eratööhõivebüroode kohta (konventsioon nr 181, 1997);
–võttes arvesse ILO konventsiooni ohutuse ja tervishoiu kohta ehitussektoris (konventsioon nr 167, 1988),
–võttes arvesse oma 25. novembri 2021. aasta resolutsiooni Euroopa sotsiaalkindlustuspassi kasutuselevõtu kohta sotsiaalkindlustusõiguste digitaalse jõustamise ja õiglase liikuvuse parandamiseks ELT C 224, 8.6.2022, lk 81.,
–võttes arvesse oma 13. märtsi 2025. aasta resolutsiooni restruktureerimisprotsesside sotsiaalsete ja tööhõiveaspektide kohta: vajadus kaitsta töökohti ja töötajate õigusi ELT C, C/2025/3156, 20.6.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3156/oj.,
–võttes arvesse oma 18. jaanuari 2024. aasta resolutsiooni Euroopa Tööjõuameti volituste läbivaatamise kohta ELT C, C/2024/5741, 17.10.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/5741/oj.,
–võttes arvesse oma 9. septembri 2025. aasta resolutsiooni riigihangete kohta Vastuvõetud tekstid, P10_TA(2025)0174.,
–võttes arvesse 16. aprilli 2024. aasta La Hulpe’i deklaratsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba tuleviku kohta,
–võttes arvesse Val Duchesse’i sotsiaalpartnerite tippkohtumise 31. jaanuari 2024. aasta kolmepoolset deklaratsiooni, millega toetatakse tõhusat Euroopa sotsiaaldialoogi,
–võttes arvesse komisjoni 31. jaanuari 2013. aasta rohelist raamatut ebaausate kauplemistavade kohta Euroopa ettevõtjatevahelises toiduainete ja muude kaupade tarneahelas (COM(2013)0037),
–võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2025. aasta teatist „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025)0030),
–võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse kuuendat Euroopa töötingimuste uuringut,
–võttes arvesse Mario Draghi 9. septembri 2024. aasta aruannet „The future of European competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik) (edaspidi „Draghi aruanne“),
–võttes arvesse Enrico Letta 17. aprilli 2024. aasta aprilli aruannet „Much more than a market – speed, security, solidarity: empowering the Single Market to deliver a sustainable future and prosperity for all EU Citizens“ (Palju enamat kui turg. Kiirus, turvalisus, solidaarsus: siseturu tugevdamine kõigile ELi kodanikele kestliku tuleviku ja jõukuse tagamiseks) (edaspidi „Letta aruanne“),
–võttes arvesse Madalmaade, Belgia, Taani, Saksamaa, Itaalia, Läti ja Luksemburgi 14. veebruari 2025. aasta seisukohta komisjoni 2024.–2029. aasta ELi poliitiliste prioriteetide ja kolmandate riikide kodanike õiglase lähetamise kohta,
–võttes arvesse Euroopa Kohtu 5. aprilli 2017. aasta otsust kohtuasjas C-298/15, „Borta“ UAB vs. Klaipėdos valstybinio jūrų uosto direkcija VĮ Euroopa Kohtu 5. aprilli 2017. aasta otsus kohtuasjas Borta UAB vs. Klaipėdos valstybinio jūrų uosto direkcija VĮ, C-298/15, ECLI:EU:C:2017:266., mis käsitleb riigihankeid,
–võttes arvesse liikmesriikide strateegiaid tööalase ärakasutamise, sunniviisilise töö ja deklareerimata töö vastu võitlemiseks Vt näiteks: Saksamaa töö- ja sotsiaalministeeriumi kava „Nationaler Aktionsplan gegen Arbeitsausbeutung und Zwangsarbeit“ (2025), Itaalia töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi kava „Piano nazionale per la lotta al lavoro sommerso“ (2022), Hispaania kaasamisküsimuste, sotsiaalkindlustus- ja rändeministeeriumi kava „Plan de Acción contra el Trabajo Forzoso“ (2021), Rootsi valitsuse strateegiat „Nationell strategi mot arbetslivskriminalitet“ (2022) ja lisaks Norra valitsuse strateegiat „Strategi mot arbeidslivskriminalitet“ (2021).,
–võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
–võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust,
–võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A10-0256/2025),
A.arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba 5. põhimõte tuletab meelde, et töösuhte liigist ja kestusest hoolimata on töötajatel õigus õiglasele ja võrdsele kohtlemisele seoses töötingimustega ning juurdepääsuga sotsiaalkaitsele ja koolitusele; arvestades, et samuti tuletab see meelde, et tuleks vältida töösuhteid, mis viivad ebakindlate töötingimusteni;
B.arvestades, et piiriüleste teenuste osutamise vabadus on üks siseturu neljast aluspõhimõttest, ning arvestades, et alltöövõtt on osa teenuste osutamise vabadusest ja asutamisvabadusest; arvestades, et EL peab säilitama ja suurendama oma konkurentsivõimet, et ettevõtted saaksid jõudsalt areneda, ning pöörama erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd); arvestades, et samuti tuleb luua selged ja proportsionaalsed õigusnormid, mis ei tekita tarbetut koormust, ning parandada nende täitmist;
C.arvestades, et tööalane ärakasutamine ja kuritarvitamine kujutab endast suure riskiga sektorites tõsist probleemi ning avaldub mitmesugustes vormides, sealhulgas, aga mitte ainult, tööga seotud kuritegevus, deklareerimata töö, varimajandus, sotsiaalne dumping, tööalane ärakasutamine ja kaasaegne orjandus;
D.arvestades, et tööalase ärakasutamise ja kuritarvitamise oht on kõrgem mõningates sektorites, nagu ehitus, põllumajandus, külalismajandus, majapidamistööd, transport ja logistika, liha- ja toiduainetööstus, puhastus ja hooldus Euroopa Komisjoni neljas aruanne inimkaubandusvastases võitluses tehtud edusammude kohta, COM(2022)0736 final. Euroopa Komisjoni viies aruanne inimkaubandusvastases võitluses tehtud edusammude kohta, COM(2025)0008 final.; arvestades, et naised on alltöövõtu ja töövahenduse raames tehtavates hooldus-, puhastus- ja külalismajanduse sektoris tehtavates töödes ebaproportsionaalselt esindatud;
E.arvestades, et tööalase ärakasutamise ja kuritarvitamise tagajärjed ulatuvad kaugemale töötajatest, kes on sunnitud töötama ebaõiglastes ja ohtlikes tingimustes, saama ebapiisavat palka, elama taunimisväärsetes elamistingimustes ja töötama ebakindlates töösuhetes, kuna need mõjutavad ka ettevõtteid, eelkõige VKEsid, kes on ebaõiglase konkurentsi ja siseturu moonutuste ohvrid;
F.arvestades, et Europol rõhutab, et 86 % kõige ohtlikumatest kuritegelikest võrgustikest kasutab oma kuritegeliku tegevuse osana seaduslikke äristruktuure, mis kujutab endast suurt ohtu ausale konkurentsile siseturul; arvestades, et komisjoni analüüs ja Euroopa Tööjõuameti operatiivne teave näitavad, et suurenenud on pikkade ja keeruliste alltöövõtuahelate ning petturlike töövahendusvormidega seotud tööalase ärakasutamise ja kuritarvitamise oht Euroopa Tööjõuamet, „Posting of third-country nationals: contracting chains, recruitment patterns, and enforcement issues“ (Kolmandate riikide kodanike lähetamine: allhankeahelad, värbamismudelid ja täitmise tagamisega seotud probleemid), 2025; Euroopa Tööjõuamet, „Counteracting undeclared work and labour exploitation of third-country national workers“ (Võitlus deklareerimata töö ja kolmandate riikide kodanikest töötajate tööalase ärakasutamise vastu), 2021; Euroopa Tööjõuamet, „Tackling undeclared work in supply chains – Learning Resource Paper“ (Võitlus deklareerimata töö vastu tarneahelates – õppematerjal) (2022); Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/957 (millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) kohaldamise ja rakendamise kohta (COM(2024)0320).;
G.arvestades, et enamikus sektorites, kus tööalase ärakasutamise oht on suur, on levinud suur tööjõumahukus koos tuginemisega vertikaalsetele ja horisontaalsetele pikkadele ja keerukatele alltöövõtuahelatele Komisjoni teatis „Suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes“ (ELT C 259, 21.7.2023, lk 1)., mis kahjustab läbipaistvust, sotsiaalpartnerite rolli, kohaldatavaid kollektiivlepinguid ja demokraatiat töökohal; arvestades, et suure riskiga sektoreid iseloomustab sageli suur sõltuvus töövahendajatest, lähetatud töötajatest, ELi liikuvatest töötajatest ja kolmandate riikide kodanikest; arvestades, et mõned mittestandardsed tööhõivevormid ja keerukad piiriülesed kokkulepped võivad kohustusi hägustada, takistada teadlikkuse suurendamist ning raskendada kohaldatava tööõiguse ja kollektiivlepingute täitmise tagamist, samuti töölubade, sotsiaalkindlustusmaksete, maksude tasumise ja töötajate identiteedi kontrollimist;
H.arvestades, et töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide nõuete rikkumine on tööalase ärakasutamise lahutamatu osa, mis kahjustab komisjoni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2021−2027 sätestatud tööga seotud surmajuhtumite nulleesmärki; arvestades, et ILO konventsiooniga nr 167 pannakse peatöövõtjatele kohustus koordineerida töötervishoiu ja tööohutuse meetmeid;
I.arvestades, et petturlike ja kuritegelike osalejate kohalolek Euroopa töökohtadel kujutab endast ka julgeolekuriski, eelkõige kui see mõjutab elutähtsaid sektoreid, nagu transport ja logistika, ehitus, energeetika ja tervishoid, või tegevusi, eelkõige puhastus- ja hooldustöid, mis on seotud juurdepääsuga julgeoleku seisukohast tundlikele töökohtadele;
J.arvestades, et komisjoni Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, Eftheia, HIVA-KU Leuven, IRIS, Milieu ja WIIW, Töötajate lähetamine – eeldeklareerimisandmete kogumine: võrdlusaasta 2022, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024. ja Euroopa Tööjõuameti juhtumiuuringu aruande Euroopa Tööjõuameti aruanne lähetatud kolmandate riikide kodanike lepinguliste ahelate ja värbamismustrite kohta, märts 2025, ning Euroopa Tööjõuameti aruanne liikmesriikidevahelise koostöö tavade, võimaluste ja probleemide kohta, eelkõige seoses kolmandate riikide kodanike lähetamisega, veebruar 2023. järgi on kolmandate riikide kodanikest töötajate lähetamine tõusuteel, kusjuures iga neljas lähetatud töötaja on kolmanda riigi kodanik; arvestades, et liikuvad ja võõrtöötajad, sealhulgas kolmandatest riikidest pärit töötajad, on tööalase ärakasutamise ja tööga seotud kuritegevuse suhtes eriti kaitsetud ning satuvad sageli lõksu, kuna sõltuvad viisast, ülemäärastest värbamistasudest, reisi korraldamisest ja majutusest; arvestades, et kolmandate riikide kodanikud kalduvad vähem tõenäoliselt organiseeruma ja ametiühinguga liituma ning neil on rohkem raskusi kohtusüsteemile juurdepääsul ja oma õiguste kaitsmisel;
K.arvestades, et üha sagedamini esineb petturlikku tava „töölevõtmine lähetamiseks“, mille puhul kolmandate riikide kodanikke võetakse tööle mitte liikmesriigis, kus nad tööle võetakse, vaid ainult selleks, et saata neid teise liikmesriiki lähetusse; arvestades, et Euroopa Tööjõuamet on tuvastanud, et see on üha suurenev reeglite täitmise tagamisega seotud probleem Euroopa Tööjõuameti aruanne „Posting of third-country nationals: contracting chains, recruitment patterns, and enforcement issues“ (Kolmandate riikide kodanike lähetamine: allhankeahelad, värbamismudelid ja täitmise tagamisega seotud probleemid), 2025.;
L.arvestades, et horisontaalne ja vertikaalne alltöövõtt on paljudes sektorites oluline tava, eelkõige suuremahuliste projektide puhul, kuna see hõlbustab paindlikku juurdepääsu eriteadmistele ja käsitleb konkreetseid vajadusi kulutõhusal viisil; arvestades, et alltöövõtt on tööhõivemaastiku oluline osa, eriti VKEde ja mikroettevõtjate jaoks; arvestades, et alltöövõtt võib luua avaliku sektori hankijate jaoks lisaväärtust ning suurendada tõhusust ja innovatsiooni, eelkõige sektorites, kus konkurents on ülemaailmne; arvestades, et alltöövõtt ei ole iseenesest problemaatiline, eriti kui on vajadus konkreetsete pädevuste järele; arvestades, et hästi toimiv alltöövõtt on ELis oluline ausa konkurentsi jaoks, millest saavad eelkõige kasu VKEd; arvestades, et alltöövõtu ulatus on sektorite ja ettevõtete lõikes väga erinev;
M.arvestades, et pikad ja keerulised alltöövõtuahelad siiski võivad moonutada ausat konkurentsi, varjata vastutavust, kahjustada töötajate õigusi ning suurendada kelmuse ja pettuse, tööalase ärakasutamise, kuritegevuse sisseimbumise ning töötajate töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske, eriti suure riskiga sektorites ja piiriülestes olukordades; arvestades, et läbipaistvuse ja järelevalve puudumine laiendatud alltöövõtukokkulepetes võib teatavatel juhtudel muuta kohaldatava liidu ja riigisisese õiguse järgimise tagamise avaliku sektori hankijate jaoks raskemaks;
N.arvestades, et alltöövõttu piiravad normid võivad kahjustada ettevõtete väärtusahelaid, eelkõige ülemaailmsele konkurentsile avatud sektorites; arvestades, et selliseid meetmeid tuleb tasakaalustada vajadusega kaitsta VKEsid, kes tegutsevad sektorites, kus kuritarvitamisega seotud alltöövõtu oht on väike ja kus erinevalt suure riskiga sektoritest ei ole vaja alltöövõtuahelaid piirata; arvestades, et solidaarvastutus alltöövõtuahelas täidab kaht eesmärki: pakub võimalust abi saada töötajatel, keda on ära kasutatud, ja motiveerib kogu ahela töövõtjaid vabatahtlikult piirama alltöövõtu pikkust ja keerukust;
O.arvestades, et mõni liikmesriik on võtnud vastu õigusaktid, millega piiratakse teatavates sektorites alltöövõtuahelate pikkust või keelatakse alltöövõtt täielikult Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat, ECORYS, HIVA-KU Leuven, Spark Legal and Policy Consulting ja WMP Consult, „Study supporting the Monitoring of the Posting of Workers Directive 2018/957/EU and of the Enforcement Directive 2014/67/EU – The situation of temporary cross-border mobile workers and workers in subcontracting chains“ (Töötajate lähetamise direktiivi 2018/957/EL ja jõustamisdirektiivi 2014/67/EU toetav uuring – piiriüleselt liikuvate ajutiste töötajate ja töötajate olukord alltöövõtuahelas), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2024., mis on suurendanud otse värvatud töötajate hulka; arvestades, et komisjon on seisukohal, et alltöövõtuahelate tasandite arvu piiramine ja/või alltöövõtuga seotud vastutuse laiendamine kogu ahelale võib aidata liikmesriikidel kui peamistel töötajate lähetamise normide täitmise tagamise eest vastutavatel osalejatel ja vajaduse korral sotsiaalpartneritel proportsionaalsel ja mittediskrimineerival alusel suurendada alltöövõtuahelate läbipaistvust ja vastutust Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/957 (millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) kohaldamise ja rakendamise kohta (COM(2024)0320).; arvestades, et leidub ettevõtjaid, kes on oma alltöövõtuahelate pikkust piiranud vabatahtlikult;
P.arvestades, et töövahenduse tava ei ole liidu õiguses määratletud, välja arvatud renditöö Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. juuni 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/957 (millega muudetakse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) kohaldamise ja rakendamise kohta (COM(2024)0320).; arvestades, et töövahendus võib esineda mitmes vormis, alates väljakujunenud ettevõtetest kuni üksikute värbajateni; arvestades, et isegi mitteametlikud vahendajad ja kuritarvitavad vahendajad (gangmasters) võivad end töövahendajateks maskeerida;
Q.arvestades, et ebaausad kaubandustavad, sealhulgas ostmine kestliku tootmiskulu hinnast madalama hinnaga, lühikeste tarneaegade kehtestamine ja hilinenud maksed, on peamised kuritarvitamisega seotud alltöövõttu soodustavad tegurid; arvestades, et VKEd, kes osalevad riigihankelepingutes alltöövõtu kaudu, kannatavad sageli peatöövõtjate hilinenud maksete tõttu;
R.arvestades, et sektorites, kus alltöövõtt on levinud, on tagamine, et üleviidud töötajate õigused ja töötingimused jäävad töövõtja vahetamise korral samaks, oluline kaitsemeede, millega tagatakse töösuhete stabiilsus, kindlustatakse tervishoiu- ja ohutusstandardid ning hoitakse ära sotsiaalne dumping;
S.arvestades, et mõningaid reguleerimata või varjatud töövahendajate juhtumeid kasutatakse tööõiguse ja tööandja vastutuse varjamiseks ja neist kõrvalehoidmiseks, eelkõige suure riskiga sektorites; arvestades, et kuritarvitavaid värbamis- ja vahendustavasid seostatakse sageli teabe võltsimise või varjamisega, kirjalike lepingute esitamata jätmisega, ebaseaduslike värbamistasude nõudmisega, ülemääraste majutuskulude mahaarvamisega palgast, töötajatelt transpordi, koolituse, varustuse või töölubade eest tasu nõudmisega, passide konfiskeerimisega, sunniviisilise tööga ja ametiühinguga liitumise ärahoidmisega; arvestades, et selliste rikkumiste vastu võib aidata võidelda parem ja sihipärasem töökeskkonna järelevalve;
T.arvestades, et vastuseks nendele probleemidele on mitu ELi riiki vastu võtnud riiklikud tegevuskavad ja poliitikad, mille eesmärk on võidelda tööalase ärakasutamise vastu, sealhulgas võttes meetmeid allhankeahelas ja töövahendajate poolt toimuva kuritarvitamise vastu Näiteks Rootsi (https://www.regeringen.se/contentassets/f6f461b310984b598ee4f7a2d83350d0/nationell-strategi-mot-arbetslivskriminalitet.pdf), Soome (https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/165395/TEM_2024_5.pdf), Itaalia, Saksamaa (https://www.bmas.de/DE/Service/Presse/Meldungen/2025/nationaler-aktionsplan-gegen-arbeitsausbeutung-und-zwangsarbeit-beschlossen.html), Hispaania ja Norra (https://www.regjeringen.no/no/dokumenter/strategi-mot-arbeidslivskriminalitet-2021/id2831867/).;
U.arvestades, et vastuseks nendele probleemidele on ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil ning sektoripõhisel ja sektoritevahelisel tasandil tegutsevad sotsiaalpartnerid võtnud meetmeid, et lahendada kuritarvitamisega seotud alltöövõtu ja tööjõu vahendamise probleeme, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste ja ühiste algatuste kaudu, millega kaitstakse ehtsaid ettevõtjaid ja kaitstakse töötajate õigusi;
V.arvestades, et juba on olemas spetsiaalsed õigusaktid, millega reguleeritakse alltöövõttu tsiviillennunduses, sealhulgas õhusõidukite, meeskonna, hoolduse ja kindlustuse rentimist, mida tuntakse ka kui märgrenti; arvestades, et märgrendi kasutamine on laienenud edasi selle kavandatud kasutusalast ehk tippkoormuse ajal tekkiva vajaduse katmisest; arvestades, et komisjon peaks tegelema märgrendiga seotud probleemidega eelseisval lennuteenuste määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta, ELT L 293, 31.10.2008, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1008/oj). läbivaatamisel;
W.arvestades, et komisjon tõstab esile Norra Skieni mudelit Euroopa Komisjon: Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet, „Making Socially Responsible Public Procurement Work – 71 Good Practice Cases“ (Sotsiaalselt vastutustundlikud riigihanked – 71 hea tava juhtumit), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2020., mille töötasid ühiselt välja Skieni omavalitsus, ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid ning mis hõlmab rangeid piiranguid pikkadele alltöövõtjate tasanditele ning ajutise tööjõu eelnevat heakskiitmist, mille eesmärk on tagada vastutus ja inimväärsed töötingimused suure riskiga sektorites;
X.arvestades, et liikmesriigid, komisjon ja sotsiaalpartnerid võtsid La Hulpe deklaratsioonis kohustuse pöörata erilist tähelepanu alltöövõtu ja renditöö valdkonna meetmetele, tunnistades, et need kaks nähtust kujutavad endast ühiseid probleeme Euroopa tööturgudele; arvestades, et Letta aruandes rõhutatakse kiireloomulist vajadust reguleerida allhanketavasid, et vältida ärakasutamist ja kuritarvitamist; arvestades, et aruandes hoiatatakse, et kontrollimata alltöövõtuahelad võivad kaasa tuua tööstandardite nõrgenemise, sotsiaalse dumpingu ja ausa konkurentsi kahjustamise ning tervishoiu- ja ohutusalaste kohustuste rikkumise;
Y.arvestades, et direktiivi 2014/67/EL artikli 12 lõikes 2 nõutakse liikmesriikidelt vastutuse kehtestamist ehitussektoris alltöövõtu korral töötajate lähetamisel ning artikli 12 lõikes 1 antakse liikmesriikidele võimalus laiendada seda teistele sektoritele ja kehtestada rangemad vastutust käsitlevad normid;
Z.arvestades, et enamikus liikmesriikides kehtivad alltöövõtuahelate ja töövahendajate reguleerimise kohta teatavad normid, milles võetakse arvesse riigisiseseid eripärasid; arvestades, et reguleerimise tase erineb liikmesriigiti siiski märkimisväärselt, põhjustades siseturu killustatust; arvestades, et probleemid püsivad alltöövõtuahelate ja töövahendajate reguleerimist käsitlevate siseturu normide eri tõlgenduste tõttu; arvestades, et direktiiviga 2014/24/EL ei anta avaliku sektori hankijatele piisavalt vahendeid, et käsitleda tulemuslikult avaliku hanke lepingute rikkumist, ning mõnedel juhtudel isegi takistatakse ametiasutusi, kes soovivad võtta ennetavaid meetmeid;
AA.arvestades, et deklareerimata töö, inimkaubanduse ja tööalase ärakasutamise vastu võitlemine nõuab rangeid kontrolle, piiriüleseid kontrolle ja vahendajate ranget litsentsimist/registreerimist; arvestades, et alltöövõtu ja tööjõu vahendamise kuritarvituslike vormidega seotud probleeme võib aidata lahendada kehtivate normide täitmise tagamine ja parem koostöö liikmesriikide vahel;