1.väljendab sügavat muret ELi ja selle liikmesriike mõjutava eluasemekriisi pärast, mis õõnestab väärikust, võrdsust ja sotsiaalset ühtekuuluvust; rõhutab, et miljonid eurooplased seisavad eluasemekriisi tõttu silmitsi ebakindlate elamistingimustega; rõhutab, et selle eluasemekriisi tuumaks on taskukohasus, eelkõige noorte, väikese ja keskmise sissetulekuga perede ning vähekaitstud rühmade, sealhulgas eakate ja kodutute jaoks, kes kogevad suuremaid takistusi juurdepääsul piisavale eluasemele; väljendab muret probleemide pärast, millega noored puutuvad kokku vanematekodust lahkumisel ning isiklike valikute tegemisel, mis mõjutavad nende töö- ja eraelu, näiteks pere loomine või õppimine ja esimese töökoha leidmine vastavalt nende kvalifikatsioonile;

2.väljendab muret eluasemekriisi kahjulike sotsiaal-majanduslike tagajärgede pärast, mis takistavad inimeste juurdepääsu tööhõivele ja töötajate liikuvust suurlinnapiirkondades asuvatele töökohtadele, põhjustades muu hulgas töötajate nappust; rõhutab, et eluasemekriis on muutunud takistuseks Euroopa konkurentsivõimele, kuna see vähendab tootlikkust ja muudab piirkonnad investeeringute jaoks vähem atraktiivseks; väljendab muret eluasemekriisi mõju pärast inimeste ostujõule, mis tekitab ettevõtetele raskusi sobiva tööjõu leidmisel; kohustub ergutama liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremat poliitilist tahet kohandatud ja uuenduslike lahenduste väljatöötamisel ning eluasemepoliitika integreerimisel laiematesse sotsiaal- ja majandusstrateegiatesse;

3.väljendab suurt heameelt komisjoni võetud kohustuse üle koostada ja viia ellu Euroopa taskukohaste eluasemete kava; tuletab meelde, et taskukohaste eluasemete kavas tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet, võttes arvesse iga liikmesriigi konkreetseid vajadusi; on seisukohal, et taskukohaste eluasemete kava tuleb kavandada nii, et see käsitleks eluasemekriisi kui sotsiaalset hädaolukorda;

4.kutsub komisjoni üles võtma nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi seisukohti eluasemekriisi kohta; kutsub komisjoni üles kutsuma kokku esimese ELi elamumajanduse tippkohtumise, mis keskenduks konkreetsetele lahendustele; rõhutab, et Euroopa taskukohaste eluasemete kavas tuleks seada esikohale meetmed, millega suurendatakse tõelist taskukohasust ning toetatakse liikmesriike inimväärsete, kestlike ja taskukohaste eluasemete pakkumisel miljonitele eurooplastele; juhib tähelepanu sellele, et eluasemeküsimused kuuluvad liikmesriikide pädevusse, kuid tunnistab, et valdkondlikud ELi õigusaktid võivad mõjutada hoonete ehitamise üldist tasuvust ja kulukust ning majade renoveerimist ja kasutusotstarbe muutmist; rõhutab, et on olemas ELi algatused, mis võivad anda eluasemekriisiga tegelemisel tõelist lisaväärtust, kasutades muu hulgas ära ühtse turu kogu potentsiaali ehitussektoris, võimaldades suuremaid investeeringuid ELi vahendite kasutamise kaudu, tõstes eluasemete kvaliteedistandardeid, täiustades tõendeid andmete kogumise ja jagamise kaudu, toetades jõupingutusi ja investeeringuid täiendus- ja ümberõppesse, hõlbustades ehitustöötajate liikuvust ning edendades lubade andmise lihtsustamist; nõuab, et Euroopa taskukohaste eluasemete kava viidaks kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ning et see aitaks võidelda sotsiaalse ebavõrdsuse vastu, kaotada vaesuse ELis ning edendada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust ja ülespoole suunatud lähenemist;

5.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid austaksid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asjakohaseid pädevusi ning rõhutaksid nende keskset rolli eluasemevajaduste väljaselgitamisel ja riiklikesse strateegiatesse panustamisel kohalikule elanikkonnale suunatud meetmete väljatöötamisel; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid motiveeriksid omavalitsusi ja piirkondi edendama elamute ehitamist, renoveerimist ja kasutusotstarbe muutmist oma piirkonnas; märgib lisaks, et kuigi see mõjutab eriti linna- ja tööstuspiirkondi, laieneb eluasemekriis kõigile piirkondadele, eelkõige püsivate ebasoodsate geograafiliste tingimustega piirkondadele, nagu maa- ja sisemaapiirkonnad, saared, äärepoolseimad piirkonnad, suure pendelrändekoormusega piirialad ning ranniku- ja äärealad, eelkõige need, mida ohustab rahvastiku vähenemine; rõhutab, kui oluline on luua ja edendada integreeritud linnastrateegiaid, mis hõlmavad haridust, tervishoidu, taristut (nt vesi ja elekter), ühistransporti ja vaba aega, tagades demograafiliste probleemide tulemusliku integreerimise poliitika kujundamisse kõigil tasanditel; nõuab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oleks otsene ja sihtotstarbeline juurdepääs ELi eluasemefondidele ning neile antaks volitused neid hallata, kuna nad tunnevad paremini kohalikke vajadusi, mis võimaldab neil seega eluasemeprobleemide lahendamiseks kiiresti tegutseda;

6.rõhutab, et Euroopa taskukohaste eluasemete kavasse tuleb kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused; nõuab konsultatsioonimehhanismide, koordineerimise ja omavalitsustevahelise koostöö tõhustamist, samuti partnerluste tugevdamist ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kohalike eksperditeadmiste võimendamist, kuna neil on parimad võimalused tagada kava edukas koostamine ja rakendamine; nõuab peamiste sidusrühmade aktiivset osalemist eluasemepoliitika kujundamisel ja rakendamisel kohalikul tasandil; nõuab, et ELi tasandi algatustes võetaks arvesse piirkondlike olude mitmekesisust, tunnistades, et erinevad territoriaalsed kontekstid (nt kriitilised punktid suurlinnades, kahanevad piirkonnad, saared ja äärepoolseimad piirkonnad) nõuavad kohandatud lähenemisviise;

7.nõuab lihtsustamise edendamist mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi kaudu ja kooskõlas partnerluspõhimõttega, sealhulgas integreeritud haldusstruktuuride ja digimeetmetega, nagu täielikult digiteeritud loamenetlused ja lubade andmisega seotud e-kommunikatsioon, et toetada inimväärsete, kestlike ja taskukohaste eluasemeprojektide arendamist, võttes arvesse vajadust renoveerida olemasolev elamufond;

8.kutsub komisjoni üles edendama koostööd ja avaldama parimaid tavasid, mis kajastavad vähenenud või väheneva rahvastikuga piirkondade ning piiri-, saare- ja äärepoolseimate piirkondade ees seisvate probleemide mitmekesisust, ning vältima seda, et eluasemepoliitika põhjustaks rahvastikukadu teatavates piirkondades; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid toetaksid kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, et suurendada avalike, ühistuliste ja mittetulunduslike eluasemete pakkumist; nõuab digitaalse ühenduvuse projektide ja transpordiühenduse edendamist pealinnade, suurlinnade ja linnakeskustega, kuna need võivad aidata võidelda rahvastikukao vastu, tagada õigust paigale jääda ja võimaldada kohalikul elanikkonnal elada oma päritolukohas, suurendades samal ajal turul kättesaadavate eluruumide arvu ja renoveerides olemasolevat elamufondi; nõuab, et komisjon koostaks sellega seoses konkreetse eluasemekava, milles käsitletakse nii ehitus- kui ka renoveerimisvajadusi maa-, saare- ja äärepoolseimates piirkondades ning piiriülest koostööd, mida toetab uuring elamistingimuste kohta nendes Euroopa piirkondades; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama algatusi, näiteks ühtekuuluvuspoliitika kaudu, et elavdada maapiirkondi, parandades taristut, toetades eluasemete arendamise programme ja edendades poliitikat, mis soodustab maapiirkondade taaselustamist ja toetab väikelinnade arengut, et tegeleda ainulaadsete probleemidega, nagu piiratud taristu ja majanduslikud võimalused;

9.toetab integreeritud territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiaid, mille eesmärk on muuta maapiirkonnad koostööl ja osalusel põhinevate lähenemisviiside kaudu vastupidavamaks, nagu on kirjeldatud ELi maapiirkondade pikaajalises visioonis ja maaelupakti koostööraamistikus, et tegeleda maa-, äärepoolsete ja mägipiirkondade ainulaadsete probleemidega eluasemepoliitikas; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku nn ELi saarte põhikirja kohta, millega kaasneks maaelupaktiga sarnane saartepakt, mille eesmärk on tunnustada saarelist asendit eristava tunnusena ja kehtestada konkreetsed poliitikameetmed saarte toetamiseks saarelisest asendist tulenevate lisakulude katmisel, et tagada saartel inimväärne, kestlik ja taskukohane eluase;

10.rõhutab vajadust meetmete järele, et kaitsta elanike eluaset ning säilitada linnakogukondade mitmekesisus ja elujõulisus ning linnade pikaajaline elamiskõlblikkus; rõhutab lisaks, kui oluline on tegeleda linnaplaneerimises ja taaselustamispoliitikas keskklassistumise probleemiga, tagades, et taaselustamispüüdlused ei põhjustaks elanike, sealhulgas pikaajaliste elanike ja eakate koduomanike ümberasustamist ega taskukohaste eluasemete kadumist; rõhutab vajadust eraldada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele piisavad vahendid suutlikkuse suurendamise toetamiseks ning abistada liikmesriike nende territoriaalse arengu poliitikas, edendades ehitust, kasutusotstarbe muutmist, renoveerimist, investeeringuid ning lihtsustades loa- ja haldusmenetlusi maapiirkondades, väikestes ja keskmise suurusega omavalitsustes ning vähematraktiivseteks peetavates piirkondades; toonitab, et paljud omavalitsused kannatavad tõsise personalipuuduse käes, mis piirab nende suutlikkust kavandada, pakkuda ja hallata munitsipaal- ja sotsiaaleluruume ning tagada nõuetekohane järelevalve erasektori tegevuse üle; rõhutab, et ebapiisav haldussuutlikkus on üks tegureid, mis tingib juhtimisvigu, pikalevenivaid loamenetlusi ja puudulikku jõustamist ebaseaduslike tavade ohjamisel;

11.rõhutab, et eluasemekriisi peamiste põhjuste hulgas on ebapiisav eluasemete pakkumine, piiratud investeeringud taskukohastesse ja munitsipaaleluruumidesse, ebapiisavad õigusraamistikud, valitsuse ebapiisav planeerimine ja juhtimine, kõrged maahinnad, konkureeriv ruumiline nõudlus, suurenevad ehituskulud, kasvavad energia- ja kommunaalkulud, taristuga seotud kitsaskohad, pikad loamenetlused, rahvastiku kasv ja demograafilised muutused, tööjõupuudus, liigne keskendumine finantsspekuleerimisele ning püsiv ebakõla eluasemenõudluse ja -pakkumise vahel; rõhutab vajadust suurendada investeeringuid ja eluasemete pakkumist, sealhulgas ühistuliste, sotsiaalsete ja mittetulunduslike mudelite raames, et aidata hindu alandada; kutsub avaliku sektori asutusi üles võtma kiireloomulisi meetmeid taskukohaste eluasemete pakkumise suurendamiseks, vähendades regulatiivset koormust, hoidudes täiendavate halduskohustuste lisamisest, kõrvaldades tarbetud takistused ja bürokraatia ning leevendades kohalikes, riiklikes ja ELi õigusaktides esinevaid kitsaskohti, mis kahjustavad ehitus- ja renoveerimissektori konkurentsivõimet; nõuab, et EL hindaks horisontaalselt ja põhjalikult asjakohaseid õigusakte, mis mõjutavad taskukohaste, kvaliteetsete ja energiatõhusate eluasemete pakkumist, vältides tarbetut dubleerimist ja lisakoormust Euroopa kodanikele; nõuab sellega seoses, et komisjon ja Euroopa Kontrollikoda korraldaksid ühise regulatiivse auditi ELi õigusaktide kohta, mis võivad takistada taskukohaste eluasemete pakkumist; on seisukohal, et selline audit peaks kõrvaldama tuvastatud puudused; tuletab meelde, et tõendid näitavad, et hinnakontrolli ja riikliku sekkumisega võivad kaasneda ootamatud tulemused ning et kõik sellised meetmed peaksid olema turumoonutuste piiramiseks sihtotstarbelised; märgib, et sellised meetmed tekitavad ebakindlust, pärsivad investeeringuid ja heidutavad neid, kes võiksid aidata pakkumist suurendada; nõuab, et liikmesriikidel ja piirkondadel oleks liidu õigusaktide eluasemega seotud eesmärkide saavutamisel paindlikkus, lähtuvalt nende konkreetsetest asjaoludest ja vajadustest;

12.nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku eluasemete tagamise lihtsustamise paketi kohta, mille eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada keerukaid reegleid, mis praegu aeglustavad eluasemete ehitamist ja renoveerimist kogu Euroopas, vähendades halduskoormust, ühtlustades kattuvustega määrusi ja lühendades loamenetlusi; rõhutab, et selline algatus muudaks lihtsamaks ja kiiremaks inimväärsete, kestlike ja taskukohaste eluasemete pakkumise, sealhulgas avaliku sektori ja sotsiaaleluruumide pakkumise, või eluasemete renoveerimise ja ehituskulude vähendamise; tunnistab, et lihtsustamise ja vajaduse korral sihipärase paindlikkuse võimaldamisega kaotataks tarbetud tõkked, säilitades samal ajal peamised ohutus-, keskkonna- ja sotsiaalsed standardid, et kiirendada loamenetlusi ning uute elamute ehitamist ja olemasolevate renoveerimist, võimaldades eluasemete pakkumisel nõudlusele järele jõuda ja muutes eluasemed kogu Euroopas taskukohasemaks;

13.nõuab tungivalt kestlikke jõupingutusi ehitusmaa kättesaadavuse parandamiseks, eelkõige tihedalt asustatud piirkondades; rõhutab, et vastutus riigi omandis olevat maad ja planeerimisprotsesse käsitlevate otsuste eest peab jääma riiklikele ja munitsipaalasutustele; nõuab tungivalt, et pädevad avaliku sektori asutused võtaksid kasutusele riigi omandis oleva maa, vaataksid läbi üldplaneeringute regulatsioonid ja liigitaksid taristuvalmis maa viivitamatu arendamise eesmärgil ümber, et kiirendada taskukohaste eluasemete ning ühistuliste, sotsiaalsete ja mittetulunduslike mudelite pakkumist; rõhutab, et mis tahes maakasutusstrateegia puhul peavad eluasemevajadused olema tasakaalus kvaliteetsete ehitusstandarditega; rõhutab, et eluasemete, sealhulgas avaliku taristu arendamine tuleb alati integreerida linnapiirkondade laiematesse arengustrateegiatesse, et tagada sotsiaalne sidusus ning vältida sotsiaal-majanduslikku segregatsiooni ja turgu moonutavaid tavasid; kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles võtma kasutusele integreeritud lähenemisviise, mis tagavad ehitusprojektide arendamise nii keskkonnaalaseid kui ka sotsiaalseid eesmärke arvesse võttes; kutsub liikmesriike üles integreerima linnaplaneerimisse keskkonnariskide hindamised, tagades, et kaitsemeetmete ja vastupidava taristu puhul seatakse esikohale teatavad kliimaga seotud katastroofide suhtes ohustatud piirkonnad;

14.rõhutab, et juba on välja töötatud lahendused, mis võimaldavad uute eluasemete ehitamist, ilma et seejuures hõivataks uusi looduslikke alasid, aga ka ehituskvaliteedi parandamist, eluasemete pakkumise ja mitmekesisuse suurendamist; rõhutab, et need lahendused ulatuvad horisontaalse ja vertikaalse asustustiheduse mõnetisest suurendamisest, mida kavandatakse koos kohalike elanikega, kuni linnapiirkondade uuendamiseni, sealhulgas kergete eluasemete arendamiseni;

15.rõhutab, et elamiskõlblike mahajäetud tööstusalade näol on tegu võimaliku täiendava arendusteks kasutatava linnamaa reserviga; kutsub liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles kaardistama oma territooriumil mahajäetud tööstusalasid, mida saaks kasutada elamuehituseks, ning võtma kasutusele nn mahajäetud tööstusalade passid, määrates kindlaks tingimused, mille alusel muudetakse mahajäetud tööstusalad linnaplaneeringutes automaatselt elamuarendusaladeks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles aktiivselt edendama mahajäetud või alakasutatud alade taastamist olemasolevas linnaruumis, tagades samal ajal, et sellised taaselustamisprojektid aitavad kaasa taskukohasuse, keskkonnasäästlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele;

16.kutsub pädevaid ametiasutusi üles andma vastutavatele institutsioonidele taotluste tulemuslikuks ja õigeaegseks menetlemiseks piisavad vahendid, et tagada loamenetluste kiirem ja lihtsam läbiviimine, sealhulgas selliste meetmete abil nagu ametiasutuse vaikiva nõusoleku põhimõtte kehtestamine uute ehitus- ja renoveerimistööde ehituslubade väljastamisel, välja arvatud juhtudel, mis hõlmavad inimeste ohutust, keskkonnanorme ja -kaitsemeetmeid või kultuuri-, ajaloo-, arheoloogia- või arhitektuuripärandi säilitamise nõudeid, mida tuleb kaitsta; tuletab meelde, kui olulised on kaasavad planeerimisprotsessid ja eluaseme sotsiaalne funktsioon; kutsub komisjoni üles nõudma tungivalt, et liikmesriigid seaksid eesmärgiks elamute ehituslubade väljastamise 60päevase tähtaja jooksul, et pakkuda inimväärset, kestlikku ja taskukohast eluaset; kutsub liikmesriike üles edendama eluasemete pakkumist prioriteetsete meetmete kaudu, mis võimaldavad riiklikul tasandil aktiveerida lühemaid menetlusi, ning kehtestama kiirmenetlused kiireloomulise nappuse seisukohalt kriitilise tähtsusega eluasemeprojektide heakskiitmiseks;

17.kutsub komisjoni üles uurima, kuidas toetada liikmesriike nende jõupingutustes hallata tulemuslikult linnaplaneerimis- ja loamenetlusi, andes selleks suuniseid, pakkudes tehnilist abi ja piisavaid vahendeid kohalike omavalitsuste tehnilise ja haldussuutlikkuse tugevdamiseks programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa Regionaalarengu Fondi raames või ajakohastades liikmesriikidele mõeldud veebipõhiseid nõustamisvahendeid; toetab lisaks loamenetluste digitaliseerimise edendamist koostalitlusvõimeliste riiklike platvormide kaudu, mis võimaldavad ehitus-, kasutusotstarbe muutmise ja renoveerimistaotluste elektroonilist esitamist, jälgimist ja heakskiitmist; nõuab lisaks, et riiklikul tasandil loodaks ühtsed kontaktpunktid, mis pakuvad nõustamistuge haldusviivituste vähendamiseks kooskõlas komisjoni algatusega „Arukate hoonete arukas rahastamine“ ja renoveerimislainega; kutsub komisjoni üles koostama uuringu, milles hinnatakse lubade saamiseks ja loamenetluste läbimiseks kuluva liigse aja põhjuseid ning mis sisaldab parimate tavade kogumit, et suurendada tõhusust; rõhutab, et loamenetlused peaksid tagama läbipaistvuse ja hõlbustama andmete jagamist kohalike omavalitsuste, arendajate ja kodanike vahel, järgides samal ajal ELi andmekaitsestandardeid; rõhutab vajadust lubade, ehituse, keskkonnanõuete ning omandiõigusega seotud õigeaegsete, hästi rahastatud ja põhjalike kohtumenetluste ja otsuste järele, et vältida pikki õigusvaidlusi ning tagada, et protsessid oleksid nii kiired kui ka töökindlad;

18.rõhutab vajadust renoveerimis- ja kasutusotstarbe muutmise meetmete järele, et tegeleda killustatud eluasemepoliitika ja pikkade loamenetlustega, mis võivad takistada olemasoleva hoonestuse arendamist; kutsub liikmesriike üles pakkuma täiendavaid stiimuleid lagunenud elamute renoveerimiseks ning rõhutab asjaolu, et taotlemisprotsess peaks seejuures jääma lihtsaks; nõuab, et renoveeritud eluasemed tehtaks kättesaadavaks elamispinna ootel olevatele inimestele või esmakordsetele koduostjatele, tunnistades nende vajadusi; kutsub liikmesriike üles rakendama uut lähenemisviisi ja rahastama asjakohaselt projekte, mille eesmärk on renoveerida traditsioonilistes mitte-elamupiirkondades asuvate hoonete ülemised korrused täies mahus elamispindadeks, et rahuldada kiiresti kohalike kogukondade vajadust elamispinna järele;

19.on veendunud, et EL peaks võrdseid võimalusi säilitades tagama ELi vahendite tõhusa kasutamise, mis peaks olema suunatud inimväärse, kestliku ja taskukohase eluaseme tagamisele kõigile; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima komisjoni renoveerimislaine strateegia, sealhulgas eramajade uuendamise toetuskavad, täielikult eluasemepoliitikasse, tagades, et hoonete renoveerimisel ei keskenduta mitte ainult energiatõhususele ja süsinikuheite vähendamisele, vaid ka sotsiaalsele õiglusele ja taskukohaste eluasemete pakkumise laiendamisele, parandades elukvaliteeti, vältides renoveerimisest tingitud ebaproportsionaalset üüritõusu ja vähendades pikaajalisi eluasemekulusid; rõhutab, kui oluline on kehtestada kavandatavas Euroopa taskukohaste eluasemete kavas konkreetsed renoveerimiseraldised ning aidata parandada elamusektori keskmist energiatõhususe taset, prioriseerides seejuures halvimate tõhususnäitajatega hooneid; kutsub liikmesriike, kes seisavad silmitsi madala tõhususega mitmekorruseliste standardhoonete suure kontsentratsiooniga, üles töötama välja mehhanismid, mis muudavad võimalikuks ELi eesmärkide saavutamiseks vajaliku renoveerimismäära; toetab stiimuleid elamute renoveerimiseks tihedalt asustatud piirkondades ja pooldab lahendusi, mis motiveerivad omanikke maju uuesti turule laskma, et teha need kättesaadavaks pikaajaliseks üürimiseks, eelkõige surve all olevates linnapiirkondades; rõhutab, et eluasemepoliitika kavandamisel peaks pädevatel asutustel olema võimalik viia läbi üks ja ühtne põhjalik keskkonnamõju hindamine, vältides tarbetut dubleerimist, ning viia konkreetse geograafilise piirkonna jaoks enne eluasemeprojektide arendamist lõpule vajalikud haldus- ja menetlusetapid;

20.kutsub avaliku sektori asutusi üles suurendama jõupingutusi energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks, sealhulgas kiirendama ja lihtsustama energiatõhusate renoveerimislubade ja -litsentside menetlusi; kutsub liikmesriike üles toetama energiaostuvõimetuid leibkondi, et võidelda energiaostuvõimetuse vastu; rõhutab kliimameetmete sotsiaalkavade tähtsust renoveerimise toetamisel, et aidata võidelda kõrgete energiahindadega; kutsub komisjoni üles seirama tähelepanelikult energiaostuvõimetuse ennetamisel seni tehtud edusamme;

21.tuletab meelde, et hoonete energiatõhususe direktiivi eesmärk on vähendada kodumajapidamiste energiatarbimist; tunnistab, et hoonete energiatõhususe direktiivis on hoonetele kehtestatud nõuded, mis võivad mõjutada ehituskulusid; märgib keskkonnastandardite, näiteks energiamärgise tähtsust ja nõuab meetmeid tagamaks, et need standardid ei avaldaks negatiivset mõju ei üüri- ega kinnisvaraturule; väljendab muret kasutatavate arvutusmeetodite ja vastuolude pärast elamute energiamärgistamisel, mis peaks õigesti kajastama hoonete tegelikku energiatõhusust; hoiatab sellise märgistamise võimalike tagajärgede eest; tunnistab, et energiatõhususe direktiivi rakendamine praktikas avaldab negatiivset mõju paljudele ehitusettevõtjatele ja eraomanikele; rõhutab vajadust tagada, et õigusaktid ei tooks kaasa suuremaid kulusid nii üürnikele kui ka kinnisvara ostjatele; nõuab energiatõhusamaks renoveerimise projektide kättesaadavuse parandamist tehnilise abi ja nõustamisteenuste kaudu; kutsub liikmesriike üles hõlbustama sotsiaaleluruumide elanike osalemist energiakogukondades, toetades kodanike juhitud renoveerimist, austades samal ajal riiklikke prioriteete ja olemasolevaid ressursse;

22.kutsub liikmesriike üles võtma eluasemepoliitika jaoks vastu tõhusa ja stiimulitel põhineva maksusüsteemi; kutsub komisjoni üles põhjalikult hindama, kuidas riikliku tasandi maksusoodustused mõjutavad eluasemeturgu; rõhutab, et eelarvepoliitika peaks teenima sotsiaalset kaasatust; on seisukohal, et OECD rahvusvahelised standardid seoses eluasemepoliitikaga on osutunud kasulikuks, sest need soodustavad eluasemeinvesteeringuid ja aitavad ohjeldada survet eluasemehindadele, stimuleerides seeläbi pakkumist suure nõudlusega piirkondades; kutsub liikmesriike üles kehtestama maksusoodustused eluasemete renoveerimiseks ja uuteks ehitisteks; nõuab pärast põhjalikku mõjuhinnangut käibemaksudirektiivi Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/112/oj). reformimist, et võimaldada liikmesriikidel oma kindlaksmääratud sotsiaalpoliitika raames rakendada eriti madalat käibemaksumäära eluasemete pakkumisele ja ehitamisele, nende renoveerimisele, ümberehitamisele ja parandamisele, sealhulgas lammutamisele ja rekonstrueerimisele, eluasemete ja eravalduses olevate eluruumide remondile ning kinnisvara üürileandmisele eluasemena kasutamiseks; rõhutab, et sellised meetmed peaksid austama eelarveneutraalsust, olema kooskõlas ELi eesmärkidega ning seadma esikohale väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondade toetamise;

23.rõhutab, et maksupoliitika kuulub liikmesriikide ainupädevusse; nõuab liikmesriikides tasakaalustatud maksustruktuuri tagamist, tugevdamaks jõupingutusi, et kõrvaldada uute eluasemeturule sisenejate maksutõkkeid, nagu kõrged registreerimismaksud teatavates riikides, edendades samal ajal maksutingimusi, mis muudaksid pikaajalise üürimise taskukohasemaks, stabiilsemaks ja turvalisemaks; kutsub liikmesriike üles vaatama läbi oma maksusüsteemid, et suurendada liikuvust ja tagada eluasemete tõhusam kasutamine; kutsub liikmesriike üles tagama, et eluasemepoliitika raames pakutavad maksu- ja finantssoodustused soodustaksid inimväärset, kestlikku ja taskukohast eluasemeturgu, vältides hinnainflatsiooni ja turgu moonutavaid tavasid, mis halvendaksid juurdepääsu eluasemele;

24.nõuab, et komisjon analüüsiks erinevaid põhjuseid, sealhulgas õigusakte, mis mõjutavad ehitus- ja renoveerimistöödeks vajalike materjalide ja toodete hinda ja tarnimist, et parandada nende kättesaadavust ja tagada, et varasemate ehituslahenduste renoveerimise kulud ei suureneks hüppeliselt, kooskõlas ELi pädevuse ja subsidiaarsuse põhimõttega; peab kahetsusväärseks ühtse ühtse turu puudumist ehitus- ja renoveerimismaterjalide ja -toodete jaoks; kutsub komisjoni üles parandama uuenduslike ja kestlike toodete kasutuse laiendamist ja nende kättesaadavust kõigis liikmesriikides; nõuab erilist kontrolli konkurentsi üle ehitusmaterjalide sektoris, et tagada sektori konkurentsivõime; on veendunud, et taskukohaste eluasemete saavutamiseks ja tulevikukindla hoonefondi tagamiseks on vaja uuenduslikke lahendusi, kusjuures üheks lahenduseks võiks olla pigem eeltootmine või ehitusplatsiväline renoveerimine kui kohapeal ehitamine, mis võib ehitusaega oluliselt lühendada ja aidata kõrvaldada tarnelünki; rõhutab, et tööstuslik eeltootmine võib lühendada ehitusaega 20–50 %, vähendades seega ka töödest tulenevaid häiringuid, võimaldades märkimisväärset energiasäästu ja kulude kokkuhoidu; on veendunud materjalide ringluse ja ehitussektori vastupanuvõime olulisuses, muu hulgas projekteerimise kaudu, mis hõlbustab korduskasutamist ja kohalike ehitusmaterjalide hankimist; nõuab, et komisjon uuriks imporditariifide mõju renoveerimis- ja ehitussektori jaoks vajalike oluliste ehitusmaterjalide varustuskindlusele ja hindadele ning uuriks võimalusi selliste materjalide puhul uute turgude leidmiseks, sealhulgas strateegiliste kokkulepete edendamise kaudu; nõuab eluasemesektori jaoks oluliste materjalide ja toodete ühtse turu tugevdamist; nõuab sellega seoses ehitustoodete määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2024. aasta määrus (EL) 2024/3110, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 (ELT L, 2024/3110, 18.12.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/3110/oj). kiiret rakendamist ja kogu ELi hõlmavaid sertifitseerimisviise, et toetada kestlikku ehitust ja konkurentsivõimet;

25.rõhutab, kui oluline on, et EL suurendaks oma tööstuslikku suveräänsust ehitus- ja renoveerimissektoris ning töötaks välja meetmed lünkade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks sektori tootmisahelas; kutsub liikmesriike üles suurendama Euroopa Liidus toodetud ehitusmaterjalide kasutamist, toetades seeläbi kohalike töökohtade loomist ja tõstes ELi konkurentsivõimet; kutsub avaliku sektori asutusi üles stimuleerima Euroopas toodetud tehnoloogiaid, kohaldades riigihangetes Euroopa eelistamise põhimõtet; kutsub komisjoni üles kehtestama kestliku ehituse sektoris ELi kaasrahastatavate projektide jaoks minimaalsed päritoluklauslid Euroopas valmistatud komponentidele ning käivitama toetusprogrammid, mis soodustavad tööstuse ümberkorraldust, teadusuuringuid ja investeeringuid Euroopa väärtusahelas; rõhutab ametiasutuste ja tööstuse kohustust tagada kõrged ehitusstandardid, kaitse defektsete ehitusmaterjalide eest ja vastutus; rõhutab vajadust asjakohaste ELi tasandi kaitsemeetmete järele, et kaitsta tarbijaid ja töötajaid; rõhutab, kui oluline on parandada Euroopa hoonete kestlikkust ja vastupidavust ning stimuleerida kestlikku ja püsivat renoveerimist, võttes samal ajal nõuetekohaselt arvesse renoveerimist vajavates eluruumides elavate leibkondade olukorda ja piiranguid;

26.rõhutab, et õigusraamistikud peaksid toetama innovatsiooni; julgustab pädevaid ametiasutusi investeerima eluasemesektori tootlikkusse ja innovatsiooni, et suurendada mahte ja vähendada ehituskulusid, parandades samal ajal elamufondi kvaliteeti energiatõhususe, siseõhu kvaliteedi ja ventilatsiooni, heli- ja soojusisolatsiooni, konstruktsiooni tugevuse ning juurdepääsetavuse seisukohast, ning edendama ehitusprotsessi tootlikkust ja tõhusust kiiremate, kulutõhusamate ja vähem töömahukate meetodite, sealhulgas vajaduse korral ehitustehnika industrialiseerimise, eelkoostamise ja digitaliseerimise abil, tagades samal ajal traditsiooniliste ja hübriidehitusmeetodite jätkuva toetamise, eelkõige renoveerimise kontekstis;

27.nõuab, et uued eluruumid vastaksid mõistlikele kvaliteedi- ja elamiskõlblikkuse standarditele isolatsiooni, energiatõhususe, siseõhu kvaliteedi ja tuleohutuse valdkonnas; nõuab paremat koordineerimist ELi tasandil tuleohutuse suurendamiseks liikmesriikides; kutsub pädevaid ametiasutusi üles tagama, et innovatsioon eluasemesektoris toetaks kohalikke ettevõtteid ja traditsioonilist käsitööndust ega tooks kaasa eluasemekulude suurenemist ega elanike ümberasustamist; nõuab, et ELi ja liikmesriikide rahaliste vahenditega suurendataks toetust innovatsioonile ja teadusuuringutele ehitussektoris, näiteks Euroopa mikroettevõtjate ja VKEde juhitavatele projektidele, mis keskenduvad uute materjalide ja ehitusmeetodite uurimisele, ning seotaks innovatsioonitoetus taskukohasusega; kutsub üles kasutama Euroopa rahastamisvahendeid, et toetada VKEde võimekuse kasvu moodulelamute ja ehitusplatsivälise ehituse valdkonnas; nõuab arukate kodulahenduste ja -tehnoloogiate väljatöötamist ja kasutuselevõttu; kutsub üles standardima ehitusteabe modelleerimist (BIM); kutsub üles tugevdama Euroopa ehitussektori vaatluskeskust; nõuab, et innovatsioon käiks käsikäes tööstandardite, ohutute töötingimuste ning õiglaste ja stabiilsete töölepingutega, et muuta ehitussektor atraktiivsemaks; kutsub komisjoni üles käivitama nn eluasemeorgude (Housing Valley) algatuse, millega luuakse innovatsiooniorgude (Innovation Valley) mudelil põhinevate eluasemelahenduste koostöökeskused;

28.rõhutab, et eluasemepoliitika peab leidma õiglase tasakaalu omanikuõiguste kaitsmise ning üürnike kaitsmise vahel; tuletab meelde, et ELi kodanikel on õigus omada, kasutada, käsutada ja pärida seaduslikult omandatud vara; mõistab teravalt hukka era- ja avaliku vara ebaseadusliku hõivamise kogu Euroopas ehk skvottimise, mis rikub põhiõigust eraomandile; kutsub liikmesriike üles seda põhiõigust kaitsma ja võtma omanike kaitseks rangemaid meetmeid, tagades kinnisvara tagasisaamiseks kiired ja toimivad õiguslikud mehhanismid, sealhulgas õigeaegsed kohtumäärused väljatõstmiste kohta, tugevdades selliste tegude ohvrite kaitset, taastades seadusliku valduse ja kaitstes õigusriiki; rõhutab, et eluasemete ebaseaduslik hõivamine võib põhjustada ebakindlust, linnade taandarengut ja sotsiaalseid pingeid ning õõnestada sotsiaalset ühtekuuluvust; on seisukohal, et omanike seaduslik võimalus oma eluruumide üle kontrolli taastada ei ole mitte ainult aususe ja õigluse küsimus, vaid see on ülioluline ka selleks, et säilitada investorite usaldus ja üüripindade pakkumine; nõuab kooskõlastatud poliitikat ELi tasandil, et käsitleda ja piirata eluasemete hõivamist, tagades omandiõiguse ja omanike õiguskindluse, mis on olulised elemendid majandusliku stabiilsuse ja turvalisuse tagamiseks, kaitstes eelkõige väikeomanikke, näiteks pensionäre, kes sõltuvad üüritulust kui elatusvahendist; nõuab sellega seoses paremat koostööd, andmete kogumist ja teabe jagamist liikmesriikide vahel; nõuab Europoli vahendite paremat kasutamist, kui tekib kahtlus organiseeritud kuritegevuse seotusest skvottimisega, uurides muu hulgas veebiplatvormi pakutavat lisaväärtust ja selle võimalikku loomist;

29.julgustab kinnisvaraomanikke pakkuma pikaajalisi ja stabiilseid üürilepinguid, et suurendada üürnike valduskindlust ja tagada suurem prognoositavus; julgustab liikmesriike suurendama eraüürisektori läbipaistvust reklaamitud hindade alusel, et parandada üürnike eluasemetingimusi, ning tugevdama sellega seoses riiklikke õigusakte; kutsub liikmesriike üles tugevdama üürnike õiguste kaitset, sealhulgas ergutades veebipõhiseid üüriplatvorme andma teavet keskmiste üürihindade taseme kohta piirkonnas, et tagada õiglased tingimused ja vältida üüri ebaproportsionaalset suurenemist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama oma pühendumust võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise tagamisele eluasemesektoris; nõuab sotsiaalteenistustelt koordineeritud reageerimist, et lahendada üürnike ja omanike vahelisi konflikte ning vältida asjaosaliste, sealhulgas väikeomanike ja vähekaitstud üürnike edasist vähest kaitstust nendes tingimustes; julgustab liikmesriike pakkuma õiguslikke vaidluste lahendamise mehhanisme eluasemega seotud vaidluste lahendamiseks, näiteks üürilepingute pikaajalise või kuritarvitusliku täitmata jätmise korral, mis jätab omanikud ilma oma kodu õiguspärasest kasutamise võimalusest, samuti üürileandjate puhul, kes ei täida oma kohustusi üürnike ees; kutsub avaliku sektori asutusi üles kaitsma perekondi, eelkõige lastega perekondi, näiteks nii, et hõlbustatakse juurdepääsu ajutistele varjupaikadele, et tegeleda lühiajalise vähese kaitstuse juhtumitega, kusjuures vastutus vähekaitstud perekondade kaitse eest kuulub pädevatele asutustele; rõhutab, et kohalikud omavalitsused peavad kindlaks tegema kinnisvara-, juhtimis- ja ohutusnõuete rikkumise juhtumid ja nendega tegelema, aidates tõsta standardeid eraüüriturul; mõistab hukka kuritahtlikud tavad eluasemeturgudel, mis seavad vähekaitstud olukorras olevad üürnikud sobimatutesse, ohtlikesse või ebasanitaarsetesse tingimustesse; toetab üürnike liitude ja eluasemega tegelevate kodanikuühiskonna osalejate rolli eluasemepoliitika sidusrühmadena;

30.väljendab muret tööjõupuuduse ja konkurentsivõime puudumise pärast ehitus- ja renoveerimissektoris ning oskustööliste nappuse pärast; nõuab, et Euroopa taskukohaste eluasemete kava oleks seotud ELi kvaliteetsete töökohtade tegevuskavaga; rõhutab, et eluasemekriisi ei saa lahendada ilma täielikult koolitatud ja liikuva ehitustööjõuta; rõhutab, kui oluline on parandada ehitustöötajate töötingimusi, et tegeleda tööjõupuudusega ja meelitada ligi kvalifitseeritud tööjõudu; rõhutab seetõttu vajadust tagada õiglane palk, stabiilne tööhõive, ohutud töötingimused, paremad lepingud ning tervishoiu- ja ohutusstandardid; rõhutab, et töötajate õigusi tuleks austada ja jõustada, ning ergutab toimivat seiret, sealhulgas digitaalsete vahendite ja äriregistrite kasutamist pettuste avastamiseks; nõuab riiklikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ehitusplatsidel; nõuab ELi tööohutuse ja töötervishoiu õigustiku rakendamise tugevdamist; nõuab, et liikmesriigid parandaksid kollektiivläbirääkimiste taset ehitus- ja renoveerimissektoris;

31.rõhutab, et tulevase Euroopa elamuehitusstrateegia raames on äärmiselt oluline tegeleda paremini oskuste nappusega, et tagada vajalike oskustööliste kättesaadavus ehitussektori tõhususe parandamiseks; julgustab liikmesriike, avaliku sektori asutusi ja ehitusettevõtteid investeerima rohkem ehitussektoriga seotud kutseharidusse ja -õppesse, töökohapõhisesse õppesse, samuti elukestvasse õppesse, et tihedas koostöös sotsiaalpartneritega täiendada nende sektorite töötajate oskusi ja ümberõpet, sealhulgas moodulelamuehituse, energiatõhusa ehituse ja renoveerimise, uute kestlike ehitusmaterjalide ja digilahendustega seotud oskusi; rõhutab vajadust laiendada kutseharidust ja -õpet ehitussektoris ning parandada juurdepääsu oskuste koolitusele piirkondades, kus ehitustoodang on väike; nõuab tänapäevastele ehitusmeetoditele keskenduvaid kutseõppe ja töökohapõhise õppe programme; rõhutab vajadust kiirendada ehitusvaldkonna töökohapõhist õpet moodul-hübriidõppe kaudu; rõhutab vajadust koolitada ehitustööstuse töötajaid nullnetotehnoloogia valdkonnas ning rakendada sellega seotud oskusi kogu tootmisahelas ja kõigil oskuste tasemetel, tagamaks, et ka madala kvalifikatsiooniga töötajad saaksid kasu uute tehnoloogiate alasest koolitusest; kutsub liikmesriike üles aktiivselt edendama ja kasutusele võtma nullnetotööstuse oskuste akadeemiate toodetud sisu; kutsub liikmesriike üles nägema õpilastele ette vabatahtliku, asjakohase ja tööstusharu poolt reguleeritud ehitusplatsikoolituse; nõuab, et ELi fonde, näiteks ESF+ kasutataks selleks, et toetada oskuste arendamist ehitus- ja renoveerimissektoris;

32.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama tööjõu liikuvust ehitussektoris, mis on üks viis oskuste nappuse leevendamiseks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon kasutaksid kooskõlas Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) ehitustööstuse oskuskaardiga mõjusalt olemasolevaid vahendeid ehitussektoris oskuste vastavusse viimiseks tööturu vajadustega, et aidata tõsise tööjõupuudusega piirkondi ja edendada kvalifitseeritud töötajate piiriüleseid võimalusi; rõhutab vajadust tagada liikuvate töötajate kaitse, sealhulgas võrdsed õigused, inimväärsed töötingimused ja juurdepääs koolitusele, et tagada õiglane liikuvus; kutsub komisjoni üles hõlbustama minimaalse halduskoormusega ELi-sisest liikuvust selliste algatuste kaudu, mille eesmärk on tugevdada kutsekvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist sektoris, sealhulgas vajaduse korral kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajate puhul; rõhutab, et Euroopa elamuehituse strateegia raames on vaja tunnustada ja valideerida kutseoskusi ja -kvalifikatsioone üle kogu ELi; kutsub komisjoni üles vaatama läbi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/36/oj)., et parandada kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist selles sektoris; pooldab komisjoni ettepanekut oskuste ülekantavuse algatuse kohta, mille eesmärk on parandada oskuste ja kvalifikatsioonide ülekantavust kogu ELis, olenemata sellest, kus need on oskuste liidu raames omandatud; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua ühtne digitaalne deklareerimisportaal töötajate lähetamise halduskoormuse vähendamiseks Euroopa Komisjon, „Uus digiplatvorm lähetatud töötajate deklareerimiseks“, Euroopa Komisjoni veebisait, november 2024, https://commission.europa.eu/news-and-media/news/new-digital-platform-declaring-posted-workers-2024-11-14_et. ning nõuab selle kiiret läbirääkimist ja rakendamist; nõuab, et riiklikud tööõigusaktid toetaksid jõupingutusi pikaajalise tööjõupuuduse probleemi lahendamiseks;

33.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et seaduslikel võõr- ja hooajatöötajatel, kelle majutust pakub nende tööandja, oleks tagatud juurdepääs inimväärsele, kestlikule ja taskukohasele eluasemele; rõhutab, et ühtegi töötajat ei tohiks sundida elama ülerahvastatud või halbades tingimustes; nõuab sellega seoses tõhustatud seiret; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima kontsentreeritud majutuse sotsiaalset ja territoriaalset mõju võõr- ja hooajatöötajatele; rõhutab vajadust hinnata, kas selline ruumiline segregatsioon kahjustab sotsiaalset ühtekuuluvust ja kogukondade lõimumist; nõuab, et liikmesriigid koguksid piirkondlikul ja kohalikul tasandil andmeid tööandja pakutava majutuse asukoha ja tingimuste kohta; nõuab Euroopa Tööjõuameti volituste läbivaatamist, et tõhustada piiriülest jõustamistegevust;

34.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jõuliselt toetama ehitus- ja eluasemesektoris tegutsevaid mikroettevõtjaid, VKEsid ja iseenda tööandjaid, muu hulgas pakkudes vajalikke ja kättesaadavaid rahastamisvahendeid ning tagades riigihankelepingute õigeaegse tasumise, kõrvaldades samal ajal haldusliku koormuse, mis on seotud tasumisele kuuluvate maksetega; rõhutab, kui oluline on parandada õigusraamistikke, mis takistavad mikroettevõtjate, VKEde ja iseenda tööandjate üldist ja tööalast konkurentsivõimet, ning tegeleda ELi ühtlustatud tulemuspõhiste standardite puudumise ja pikalevenivate standardimistähtaegade probleemiga, mis takistab uuenduslike ehitusmaterjalide kasutuselevõttu, et meelitada ligi ja edendada talente ning võimaldada lihtsamat turulepääsu; tunnustab iseenda tööandjate panust olulise tööjõuna nendes sektorites ning nõuab erikaitset, et tagada neile stabiilsus, õiglane kohtlemine ja sotsiaalne kaitse; kutsub komisjoni ja EIP Gruppi üles lihtsustama mikroettevõtjate ja käsitööliste juurdepääsu ELi rahastamiskavadele, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondadele ja rahvastikukaoga piirkondadele, et säilitada kohalikke oskusi ja tööhõivet; rõhutab, et mikroettevõtjate ja iseenda tööandjate toetamine ei ole mitte ainult majanduslik, vaid ka kultuuriline ja sotsiaalne prioriteet, sest see säilitab kohalikke traditsioone ja tugevdab kogukonna isemajandamist; rõhutab vajadust toetada laiema strateegia osana VKEsid, sealhulgas elamuühistuid ja sotsiaalseid ettevõtteid, et lahendada inimväärsete, taskukohaste ja kestlike eluasemete pikaajalise pakkumise küsimus;

35.tuletab meelde avalike hangete olulist rolli ehitussektoris, sest need moodustavad olulise osa sektori tegevusest; juhib tähelepanu sellele, et riigihanked on aja jooksul keerukamaks muutunud, mistõttu omavalitsustel on üha raskem ehituslepinguid sõlmida; kutsub komisjoni üles oluliselt lihtsustama ELi hankealaseid õigusakte; kutsub avaliku sektori asutusi üles mõjusalt reguleerima alltöövõttu, tagades, et avaliku sektori vahenditest toetataks neid ettevõtteid, kes pakuvad kvaliteetseid sotsiaalseid töötingimusi ja järgivad tööstusstandardeid; kutsub komisjoni üles kaaluma sotsiaalsete ja keskkonnastandardite lisamist riigihangete direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/24/oj). eelseisvasse läbivaatamisse ning tagama alltöövõtjate ja alltöövõtu ulatuse läbipaistvuse; märgib, et täiendavate kriteeriumide kehtestamine riigihankemenetlustes võib suurendada hankemenetluse keerukust, mõjutades pakkujatevahelist konkurentsi ja hindu; rõhutab, et selliste kriteeriumide hoolikas kavandamine on oluline, et tagada kooskõla eesmärgiga hõlbustada taskukohasemate eluasemete ehitamist; on veendunud, et Euroopa elamuehituse strateegia peaks tagama, et riigihankelepinguid ei sõlmita korruptsioonis või inimõiguste rikkumises süüdi mõistetud ettevõtetega; kutsub liikmesriike üles kohandama oma hankereegleid, et aidata avalikul sektoril vältida suhtlemist töövõtjatega, kellel ei ole tõendatud suutlikkust või nõutavaid eksperditeadmisi;

36.tunnistab, et avaliku sektori, sotsiaal-, ühistuliste, mittetulunduslike ja piiratud kasumile orienteeritud eluasemete kättesaadavus ja eraldamine võib aidata tagada taskukohasust, stabiilsust ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning suurendada eluasemete pakkumist sellistele rühmadele nagu väikese sissetulekuga leibkonnad, noored, üliõpilased, eakad, puuetega inimesed ja elutähtsate kutsealade töötajad; rõhutab, kui oluline on tagada nende eluasememudelite moodustatava osa piisavus; kutsub avaliku sektori asutusi üles tagama sihipärase toetuse nendele eluasememudelitele, kuna need pakuvad pikaajalist taskukohasust, stabiilsust ja kogukondlikku väärtust; kutsub liikmesriike üles kehtestama mehhanisme, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel kaaluda juba olemasolevate üldkasutatavate hoonete renoveerimist, neile täiendavate korruste lisamist või pööningute ümberehitamist ning kasutamata, eelkõige ajaloolistes linnakeskustes ja äärelinnades asuvate üldkasutatavate hoonete renoveerimist ja kasutusotstarbe muutmist vastavalt vajadusele avaliku sektori või sotsiaaleluruumideks, säilitades samal ajal ajalooliste hoonete arhitektuurilise või pärandväärtuse; rõhutab vajadust uurida koostööpõhiste eluasemelahenduste, sealhulgas kohalike organisatsioonide hallatavate ühistuliste, mittetulunduslike, piiratud kasumile orienteeritud ja kogukonna juhitud eluasememudelite potentsiaali, et edendada inimväärseid, taskukohaseid ja kestlikke eluasemevõimalusi ning tugevdada kogukonna kaasatust;

37.märgib sotsiaaleluasemelahenduste rolli laiemas eluasemestrateegias ning on seisukohal, et EL peaks kaitsma liikmesriikide olemasolevaid edukaid sotsiaaleluasemete jagamise mudeleid ja riiklikke tavasid nende eluasemepoliitikas; rõhutab, et sotsiaaleluruumid võivad aidata lahendada ebakvaliteetse eluaseme ja tõrjutuse olukordi, mis mõjutavad vähekaitstud rühmi; rõhutab, kui oluline on eelistada projekte, mille eesmärk on edendada kaasavaid naabruskondi, kus on võimalusi kõigi jaoks; tunnistab avaliku sektori elamufondi hoolduskulusid ning julgustab seetõttu tõhusaid ja tulemuslikke protsesse, mille eesmärk on vähendada avaliku halduse asutuste ja kodanike eelarvekoormust; peab väga oluliseks tagada, et sotsiaaleluruumide eraldamisel kehtestatakse läbipaistvad ja objektiivsed abikõlblikkuse kriteeriumid, mis kajastavad kohalikke eluasemetingimusi, tagades samal ajal avaliku sektori vahendite tõhusa ja proportsionaalse kasutamise; rõhutab, et avaliku sektori eluasemete puhul ei olene taskukohase eluaseme tagamine mitte ainult ehituskuludest, vaid ka halduse ja teenuste osutamise jätkusuutlikkusest; rõhutab kvalifitseeritud eluasemepakkujate keskset rolli kvaliteedi ja taskukohasuse säilitamisel aja jooksul; nõuab avaliku sektori rahastamist haldus- ja teeninduskulude osaliseks toetamiseks, millega muudetaks eluase elanikele taskukohasemaks;

38.on seisukohal, et sotsiaalmajanduse üksused võivad anda märkimisväärse panuse taskukohaste eluasemete ja sotsiaaleluruumide pakkumise suurendamisse, eriti kui nad kohustuvad seda ülesannet pikas perspektiivis täitma, ning võivad täiendada erasektori üksuste rolli; märgib, kui olulised on avaliku ja erasektori koostöömehhanismid, sealhulgas piiratud kasumiga avaliku ja erasektori partnerlused, mis võivad keskenduda taskukohaste eluasemete haldamisele ja aidata kaasa tasakaalustatud turu saavutamisele kogu liidus; peab hädavajalikuks mobiliseerida sotsiaalsete eesmärkidega erainvesteeringuid sotsiaalmajanduse üksuste kaudu, mis kujutavad endast turgu täiendavat kestlikku sotsiaalmajanduse mudelit, tugevdades seeläbi territoriaalset ühtekuuluvust; rõhutab, et taskukohaste ja sotsiaaleluruumide projektid, mida rahastavad ühistuliste, piiratud kasumile orienteeritud või mittetulunduslike mudelite alusel tegutsevad osalejad, toetavad eesmärki parandada eluasemete taskukohasust kohalike kogukondade jaoks; tuletab meelde, et avaliku sektori rahastamise saamise kriteeriumid peaksid võimaldama osaleda sotsiaalmajanduse üksustel, kes suunavad investeeringuid üldist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamisse ja võivad pühendada valdava osa oma tegevusest taskukohaste eluasemete pikaajalisele haldamisele;

39.väljendab heameelt komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 2025. aasta septembri teadaande Euroopa Komisjon, „President von der Leyeni 2025. aasta liidu olukorra aruanne“, Euroopa Komisjoni veebisait, 10. september 2025. üle lühiajalise üürimise seadusandliku algatuse kohta, et tegeleda allesjäänud regulatiivsete lünkadega; kutsub komisjoni üles esitama täiendavat teavet ja andmeid lahendamata küsimuste ning ELi sekkumise sobivuse kohta; on veendunud, et sellise algatuse eesmärk peaks olema tagada õiglane tasakaal turismi arendamise ja eluaseme taskukohasuse vahel ning et sellise algatusega tuleks seada ELi tasandil ühised eesmärgid, jättes samal ajal liikmesriikidele, piirkondadele ja kohalikele omavalitsustele paindlikkuse kavandada ja rakendada meetmeid, mis on kohandatud nende spetsiifilistele tegelikele territoriaalsetele oludele ja eluasemeturgudele; kutsub komisjoni üles viima läbi põhjaliku andme- ja tõenduspõhise mõjuhindamise lühiajalise üürimise suure leviku mõju kohta eluasemehindadele ja taskukohasusele, kättesaadavusele ja üürnike valduskindlusele nii makro- kui ka mikrokinnisvaraturgudel pärast lühiajalist üürimist käsitleva määruse (EL) 2024/1028 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1028, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1028, 29.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1028/oj). täielikku rakendamist, pöörates erilist tähelepanu selle mõjule pikaajaliselt üüritavatele eluruumidele; võtab teadmiseks, et liikmesriikidel on määruse rakendamiseks aega kuni 20. maini 2026; tunnistab süsteemi koostalitlusvõimega seotud võimalikke raskusi ja probleeme, millega mikroettevõtjad ja VKEd käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel kokku puutuvad; tunnistab, et lühiajalise üürimise suur levik võib avaldada territooriumidele erinevat mõju sõltuvalt nende eripärast; tunnistab õigusselguse puudumist seoses teatavate riiklike ja kohalike õigusaktide vastavusega ELi õigusele; kutsub komisjoni üles selgitama suuniste abil raamistikku, milles avaliku sektori asutused saavad tegutseda; kutsub ametiasutusi üles nõudma digiplatvormidelt turismikorterite ebaseaduslike kuulutuste eemaldamist; on seisukohal, et vaja on rohkem andmeid, kuid on mures, et ülemäärane koormus võib takistada väikeettevõtete, näiteks säästva ja maaturismi ettevõtete arengut; on veendunud, et mis tahes meetmete osas tuleks konsulteerida kohalike omavalitsuste, ühenduste ja asjaomaste sidusrühmadega, kuna neil on parimad võimalused vajalike meetmete kindlaksmääramiseks, sealhulgas pingelise eluasemeturuga piirkondades, ning et need meetmed ei tohi turismi pärssida; nõuab selle tagamist, et lühiajalise üürimise suur levik ei ohustaks sotsiaalset struktuuri, taskukohasust ja pikaajalist elamiskõlblikkust linnades;

40.tuletab meelde, et Euroopa Kohtu otsuses liidetud kohtuasjades C-724/18 ja C-727/18 Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 22. september 2020, Cali Apartments SCI ja HX vs. Procureur général près la cour d’appel de Paris ja Ville de Paris, C-724/18 ja C-727/18, ECLI:EU:C:2020:743. märgiti, et võib esineda õigustatud avalik huvi kehtestada mehhanismid lühiajalise üürimise reguleerimiseks riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, tingimusel et võetud meetmed on vajalikud, piisavad ja proportsionaalsed; nõuab tasakaalustatud lähenemisviisi, milles ühendatakse eraomandi õigus, omanikele õiguskindluse tagamine ja säästev turism vajadusega säilitada eluasemete kättesaadavus ja elamiskõlblikkus ajaloolistes linnakeskustes; on seisukohal, et teatavad meetmed võiksid aidata linnakeskustel taastada inimeste elupaigaga seotud funktsioone, näiteks piisavad ja proportsionaalsed loaandmise süsteemid ja suurem läbipaistvus seoses suuremahulise välismaise kinnisvaraomandamisega, et seirata eluasemete kättesaadavust, naabrite ühenduste või peamise omaniku nõusolek või ohutus-, kvaliteedi- ja tarbijakaitsestandardid, tagades, et need poliitikameetmed oleksid proportsionaalsed ja kohandatud konkreetsetele oludele; rõhutab vajadust meetmete järele, et kaitsta elanike eluaset ning säilitada linnakogukondade mitmekesisus ja elujõulisus; nõuab, et turismitegevust ja selle positiivset mõju kohalikule majandusele tasakaalustataks eluasemete kättesaadavuse säilitamisega kohalikele elanikele ning strateegilistele ja elutähtsate kutsealade töötajatele pikas perspektiivis;

41.nõuab tungivalt erainvesteeringute kaasamist, kuna on vaja täiendada avaliku sektori jõupingutusi inimväärsete, kestlike ja taskukohaste eluasemete nappusega tegelemisel ning kuna avalik sektor üksi ei suuda lahendada praegust likviidsuse puudumist turul; tunnistab erasektori, ühistute ja börsil noteeritud kinnisvaraettevõtjate strateegilist rolli ELi eluasemekriisi lahendamisel, sest nad võimaldavad juurdepääsu kapitalile, pakuvad suures mahus taskukohaseid eluasemeid ja sotsiaaleluruume ning toetavad ehitus- ja kestlikkusalast innovatsiooni; kutsub komisjoni üles uurima välismaiste kinnisvaraostude mõju; märgib, et turupõhised eluasemelahendused on endiselt tulemuslik viis pakkumise kestlikuks suurendamiseks, ning rõhutab sellega seoses investeerimissõbraliku õiguskeskkonna tähtsust; nõuab, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid looksid tingimused pikaajaliste, vastutustundlike, usaldusväärsete ja stabiilsete erainvesteeringute ligimeelitamiseks ja kaasamiseks eluasemete ehitamiseks, kasutusotstarbe muutmiseks ja renoveerimiseks madala ja keskmise sissetulekuga leibkondadele; nõuab erakapitali piiriülese kättesaadavuse parandamiseks ühe võimalusena hoiuste ja investeeringute liidu väljakujundamist; juhib tähelepanu võimendavale mõjule, mida väikesemahulised avaliku sektori vahendid suudavad turul saavutada; kutsub liikmesriike üles uurima sihtotstarbeliste eluasemetesse investeerimise vahendite võimalusi, et suunata erasäästud taskukohastesse eluasemeprojektidesse; juhib tähelepanu vajadusele rakendada kohalike omavalitsuste tulemuspõhist rahastamist ja vastutust, sidudes stiimulid eluaseme pakkumisega seotud eesmärkidega; nõuab sotsiaalse mõju indeksi loomist, et mõõta ja määratleda sotsiaaleluruumidesse ja taskukohastesse eluasemetesse tehtud investeeringutest tulenevat täiendavust eesmärgiga meelitada sektorisse rohkem investeeringuid;

42.rõhutab suurenevaid raskusi eluaseme rahastamisele juurdepääsul, kuna madala ja keskmise sissetulekuga leibkondadel on üha raskem eluasemelaenu saada, sealhulgas eluaseme omandamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täiendavalt uurima poliitikaid, mille eesmärk on tagada õiglane ja kestlik juurdepääs eluaseme rahastamisele, eelkõige esmakordsete ning madala ja keskmise sissetulekuga koduostjate jaoks; rõhutab, et makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja järelevalveasutused, sealhulgas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Keskpank, peavad oma järelevalveraamistikes ja riskihindamistes süsteemseid riske arvesse võtma; märgib, et kapitalinõuete direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj). võimaldab liikmesriikidel kehtestada teatavate riskipositsioonide jaoks süsteemse riski puhvrid ja et mõned liikmesriigid on otsustanud kehtestada süsteemse riski puhvrid teatavate elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioonide jaoks, mis suurendavad ärikinnisvara rahastamiskulusid; kutsub Euroopa Pangandusjärelevalvet üles kasutama täielikult ära oma suunistes sätestatud paindlikkusmeetmeid, et toetada elamukinnisvarale seatud hüpoteeke, tagades samal ajal finantsstabiilsuse; kutsub liikmesriike üles hoolikalt hindama süsteemse riski puhvrite taseme asjakohasust elamukinnisvaraga tagatud riskipositsioonide puhul; toetab kapitalinõuete määruses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj). sätestatud võimalust lubada maa omandamise, arendamise ja ehitamisega seotud riskipositsioonide eeliskohtlemist, hõlbustades seeläbi juurdepääsu eluasemearenduse rahastamisele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama kinnisvaratehingute läbipaistvust ning seirama kinnisvarafondide ning pankade ja muude institutsionaalsete investorite omavahelisi seoseid, et teha kindlaks võimalikud negatiivse mõju ülekandumise kanalid ja kaitsta finantsstabiilsust; väljendab sellega seoses heameelt ELi väärtpaberistamise raamistiku läbivaatamise üle, mille komisjon esitas 17. juunil 2025 eesmärgiga teha ruumi pankade bilansis ja suurendada pankade laenuandmisvõimet; kutsub komisjoni üles hindama kapitalinõuete määruse mõju väikestele ehitusettevõtetele, et tagada eluasemeprojektide laenude proportsionaalne käsitlemine, kajastades asjaolu, et väiksema süsteemse riskiga projekte müüvad, kindlustavad või tagavad sageli avaliku sektori asutused;

43.rõhutab, kui oluline on kaitsta finantsstabiilsust ja tagada, et rahastamisvahendid aitaksid kaasa eluaseme taskukohasusele; toonitab stabiilsuse ja kasvu pakti rolli finantsstabiilsuse tagamisel ELis, mis on eluasemete leviku eeltingimus; rõhutab, et nii üldine kui ka riiklik vabastusklausel peaksid jääma erandlikuks ja ajutiseks vahendiks; toonitab, et kõik avaliku sektori investeeringud eluasemesse peavad jääma kooskõlla liidu eelarvereeglitega;

44.nõuab tugevamaid ja läbipaistvamaid mehhanisme avaliku ja erasektori vaheliseks koostööks eluasemepoliitika valdkonnas, et kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid Euroopa kaasrahastamisraamistike kaudu, mis ühendavad avaliku sektori investeeringud era- ja avaliku sektori osalejate suutlikkuse ja innovatsiooniga; rõhutab, et sellised partnerlused võivad mitmekordistada avaliku sektori vahendite mõju ning kiirendada kvaliteetsete ja taskukohaste eluasemete arendamist; kutsub avaliku sektori asutusi üles tagama, et sellised partnerlused oleksid kooskõlas avaliku huvi ja pikaajaliste taskukohasuse eesmärkidega; kutsub avaliku sektori asutusi üles võimendama erasektori eksperditeadmisi, pakkudes vajaduse korral sihipäraseid pikaajalisi stiimuleid ettevõtetele ja sidusrühmadele, kes on seotud tõeliste taskukohaste eluasemete projektidega, sealhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeeringutega, näiteks taristu arendamisse linna-, linnalähi-, maa- ja hõredalt asustatud piirkondades; juhib tähelepanu rollile, mida seejuures võivad täita riiklikud tugipangad ja -finantseerimisasutused; julgustab komisjoni tagama, et renoveerimislaine ja Euroopa taskukohaste eluasemete kava looksid reaalseid investeerimisvõimalusi, hõlbustades vastutustundlikke ja läbipaistvaid avaliku ja erasektori partnerlusi ulatuslikes linnade uuendamise ja taristu arendamise projektides; rõhutab, et valitsuse abimeetmed peaksid erainvesteeringuid täiendama, et vältida nende väljatõrjumist ja tagada pikaajaline finantsstabiilsus ning samal ajal tagada, et toetusmeetmed ei koorma liigselt maksumaksjaid ega moonuta turgu;

45.pooldab investeeringute strateegilist, vastutustundlikku ja tõhusat kasutuselevõttu eluasemesektoris sihtotstarbeliste ELi vahendite kasutamise kaudu, millega võimaldataks suuremaid eluasemeinvesteeringuid, konsolideerides ja eraldades praegu hajutatud rahalisi vahendeid mitme programmi, näiteks ühtekuuluvuspoliitika fondide, programmi „InvestEU“ või taasterahastu „NextGenerationEU“, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu raames, ning rõhutab EIP ning riiklike tugipankade ja finantseerimisasutuste rolli, kui see on teostatav, tagades liikmesriikide pädevuste austamise; kutsub komisjoni üles esitama soovitusi sihtotstarbeliste rahastamismehhanismide kohta, mille kaudu anda liikmesriikidele pikaajalisi laene kiireloomuliste eluasemeprojektide rahastamiseks; julgustab liikmesriike paigutama oma riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kasutamata vahendid ümber rahastamisvahenditesse, et võimaldada sotsiaalsete, avaliku sektori, ühistuliste ja taskukohaste eluasemete ehitamist ja renoveerimist, tingimusel et nende vahendite haldamine on usaldatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele; julgustab komisjoni ja liikmesriike kaasama tõhusaid, läbipaistvaid, kaasavaid ja õiglaseid jaotusmehhanisme ELi fondidest ja rahastamisvahenditest toetuse saajatele, näiteks kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, tagades majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse; juhib tähelepanu sellele, et ebaühtlane majandusareng Euroopa eri piirkondades ja sellest tulenev ELi-sisene majandusränne suurendavad märkimisväärselt survet eluasemehindadele; rõhutab sellega seoses ELi ühtekuuluvuspoliitika tähtsust seoses regionaalarenguga praegu ja tulevikus; nõuab lihtsustatud ühtse kontaktpunkti digiplatvormi, et võimaldada kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele otsest juurdepääsu ELi eluasemefondidele; nõuab, et ELi rahastamiskavad töötataks välja lihtsustatud menetluste, sealhulgas eelmakse- ja toetusmehhanismide abil, et tagada võrdne juurdepääs ka väiksematele majandustele ja piiratud haldussuutlikkusega omavalitsustele ning kiirendada sotsiaaleluruumidesse ja taskukohastesse eluasemetesse investeerimist; toetab riiklikke jõupingutusi eluaseme omamise valdkonnas, mis võimaldaks leibkondadel tekitada vara, mida on võimalik järgnevatele põlvkondadele edasi anda; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kohaldaksid uute eluasemete rahastamiskavade kavandamisel ja rakendamisel paindlikkust, mis võimaldaks nii avaliku kui ka erasektori eluasemete võrdset kasutust; soovitab tugevdada programmi „InvestEU“ aastateks 2028–2034, et suurendada inimväärsetele, kestlikele ja taskukohastele eluasemeprojektidele ELi eelarvest antavate tagatiste mahtu; kutsub komisjoni üles tugevdama sihtotstarbelisi eluasemestruktuure ja uurima täiendavalt lisaväärtust, mida võiks anda Euroopa eluasemeameti loomine, mis kogub ja analüüsib riiklike statistikaametite, Eurostati ja Eurofoundi esitatud asjakohaseid andmeid, et toetada parimate tavade jagamist, anda liikmesriikidele ning piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele tehnilist abi ja suuniseid ning toetada suutlikkuse suurendamist kõigil tasanditel, et maksimeerida koostoimet ja koostööd eri institutsioonide vahel;

46.rõhutab ühtekuuluvuspoliitika olulist rolli majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel ELis, piirkondadevaheliste erinevuste vähendamisel ning ühtse turu killustumise ja moonutamise vältimisel; leiab, et selle potentsiaali linna- ja maaelu arenguprobleemide lahendamisel võiks veelgi tugevdada; kutsub liikmesriike üles kasutama olemasolevat paindlikkust, et võimaldada eluasemega seotud eesmärkide lisamist Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja õiglase ülemineku fondi raamesse; nõuab suuremat rahalist toetust kohalikele, piirkondlikele ja linnaasutustele inimväärsete, kestlike ja taskukohaste sotsiaaleluruumide arendamiseks, julgustades samal ajal liikmesriike tagama ELi rahaliste vahendite tõhusa ja läbipaistva kasutamise kõigil riiklikel, piirkondlikel ja kohalikel valitsemistasanditel; rõhutab, et sellised investeeringud peavad olema seotud pikaajalise taskukohasusega, et tagada püsiv kasu kogukondadele; rõhutab, et avaliku sektori toetus eluasemeprojektidele peaks olema seotud heal valitsemistaval põhinevate linna- ja regionaalarengu strateegiatega; nõuab, et ELi investeeringute puhul järgitaks eakate ja puuetega inimeste juurdepääsumeetmeid ning et neid kasutataks sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise vahendina; kutsub komisjoni üles julgustama liikmesriike esitama riikliku eluasemelõhe analüüsi ja riikliku eluaseme pakkumise kava, millele on lisatud lubade andmise vahe-eesmärgid ja rahastamise kooskõlastamise meetmed; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vastu mitmeaastased sotsiaaleluruumide pakkumise eesmärgid, sealhulgas seoses taristu ja teenustega; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks ehitus- ja taastamisprojektidele piirkondades, mida on mõjutanud loodusõnnetused ja katastroofid ning mis võivad nendega kokku puutuda, rõhutades kohanemise ja ruumilise planeerimise tähtsust, sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi ja ESF+ tulemuslikku kasutamist toetusmeetmete rahastamiseks; rõhutab, kui oluline on tagada, et Euroopa Regionaalarengu Fond ja programm „InvestEU“ pakuksid piisavaid vahendeid olemasolevate eluasemete ajakohastamiseks;

47.toetab rolli, mida EIP etendab taskukohaste eluasemete sektori rahastamise toetamisel avalikust ja erasektorist; toetab EIP Grupi taskukohase eluaseme tegevuskava ja kavatsust lahendada koostöös komisjoniga ühised probleemid seoses taskukohaste eluasemete rahastamisele juurdepääsu tagamisega, sealhulgas stimuleerida investeeringuid uuenduslikku ehitusse, et vähendada kulusid ja ehitusele kuluvat aega; toetab koos riiklike tugipankade ja finantseerimisasutustega üleeuroopalise investeerimisplatvormi loomist, mille eesmärk on suurendada inimväärsete, kestlike ja taskukohaste eluasemete rahastamist ja toetada liikmesriike vajaduse korral toetavate poliitikaraamistike väljatöötamisel, säilitades samal ajal EIP rolli investeerimispangana ja kaitstes selle AAA-reitingut; rõhutab, et EIP keskset rolli, mida ta võib koostöös riiklike tugipankade, Euroopa Nõukogu Arengupanga ja rahvusvaheliste finantsasutustega etendada selliste investeeringute tegemisel, mis toetavad sotsiaalset ühtekuuluvust inimväärsete, kestlike ja taskukohaste eluasemete pakkumiseks; kinnitab veel kord, et seda tuleks arendada avatud struktuuri alusel, tagades riiklike tugipankade ja finantseerimisasutuste sisulise ja tulemusliku osalemise; kutsub komisjoni üles edendama riiklike tugipankade ja finantseerimisasutuste tööd heade tavade vahetamise ja Euroopa taskukohaste eluasemete kava kiire rakendamise kaudu, tuginedes nende pikaajalistele eksperditeadmistele ja piirkondlikele sidemetele taskukohaste eluasemete ja sotsiaaleluruumide rahastamisel; väljendab heameelt rahastatavate projektide liikide üle, nagu taskukohane eluase elutähtsatele kutsealadele, üliõpilaste majutus ja eakate eluasemed; rõhutab, et EIP toetatavate investeeringute puhul tuleb seada esikohale pikaajaline taskukohasus; toetab veebiportaali „More homes. Better homes“ kui üleeuroopalise investeerimisplatvormi alustala loomist; rõhutab, et riiklikud tugipangad ja finantseerimisasutused peaksid olema algusest peale kaasatud mis tahes asjakohase ELi tasandi portaali või vahendi väljatöötamisse; nõuab, et EIP uuriks võimalust luua Euroopa rahastamisplatvorm, mille eesmärk on suurendada inimväärsete, kestlike ja taskukohaste eluasemete rahastamist ja väärtpaberistamist; väljendab heameelt EIP uute eluasemete ühtse kontaktpunkti portaali üle, mis pakub eluasemealast nõustamist ja edendab innovatsiooni ehitussektoris; kutsub EIPd üles laiendama juurdepääsu madala intressiga pikaajalistele laenudele, mis on tagatud ELi tagatistega nagu ka eluasemega seotud rahastamise mahtu ja geograafilist ulatust, võttes arvesse mitte ainult energiatõhususe ja kestlikkuse kriteeriume, vaid ka kohaliku kogukonna vajadusi ja prioriteete ning elamufondi renoveerimist kogu Euroopas; juhib tähelepanu sellele, et kasvavale nõudlusele eluasemete järele tuleb vastata meetmetega, mille eesmärk on suurendada sotsiaalsete, inimväärsete, kestlike ja taskukohaste eluasemete pakkumist;

48.kutsub komisjoni üles analüüsima eluasemehindade dünaamikat, sealhulgas olemasolevaid tõendeid võimaliku kuritarvitusliku spekuleerimise kohta, ning kutsuma selle analüüsi põhjal liikmesriike üles võtma võimalikke asjakohaseid meetmeid; rõhutab, kui oluline on kaitsta finantsstabiilsust ja tagada, et rahastamisvahendid aitaksid tagada kõigile inimväärse, kestliku ja taskukohase eluaseme; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama kinnisvaratehingute läbipaistvust, sealhulgas parema andmekogumise ja võimalike ELi tasandi vahendite abil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vahetama andmeid ja parimaid tavasid, et võidelda kuritahtliku finantsspekuleerimise ja spekulatiivsete ostude vastu, vähendades kohalike eluasemeturgude destabiliseerimise tõenäosust; kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et stimuleerida vabade ja mahajäetud kodude uuesti kasutusele võtmist, kuna see on oluline pakkumise suurendamiseks, taskukohasuse tagamiseks ja kogukondade taaselustamiseks; rõhutab, et avaliku sektori investeeringud eluasemetesse peaksid teenima avalikke huve ja pakkuma pikaajalist väärtust; väljendab heameelt seoses avaliku sektori omandimudelitega, mille puhul eluase jääb avaliku sektori haldusse, mis võib olla teatavates kontekstides kasulik, et vältida kuritahtlikku keskendumist finantsspekuleerimisele, rõhutades, et ka erakätesse siirduvad eluasemeprojektid on õiguspärased; rõhutab, et liikmesriikidel peaks olema vabadus valida, kuidas neid projekte kooskõlas oma riikliku poliitikaga juhtida;

49.rõhutab vajadust pöörata erilist tähelepanu noorematele ja tulevastele põlvkondadele, eriti piirkondades, kus majandusliku iseseisvuse määr on madal ja noortel kulub vanematekodust lahkumiseks rohkem aega; märgib, et noored sõltuvad eluasemevalduse peamise vormina üha enam üüriturust Paz-Pardo, G., „Younger generations and the lost dream of home ownership“ (Noorem põlvkond ja kadunud unistus oma kodust), Euroopa Keskpanga veebisait, 26. jaanuar 2022, https://www.ecb.europa.eu/press/research-publications/resbull/2022/html/ecb.rb220126~4542d3cea0.en.html., ning nõuab seetõttu tugevamaid üürnike ja omandiõigusi ning kaitset, et tagada noorematele põlvkondadele stabiilsus ja taskukohasus; kutsub komisjoni üles uurima ja edendama piirkondlikke ja kohalikke parimaid tavasid seoses noortele mõeldud eluasemealgatustega, kasutades lihtsustatud menetlusi, sealhulgas esmakordsete ostjate kavasid; kutsub liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi üles edendama meetmeid, mis võimaldavad noortel saada eluasemelaenu, sealhulgas stiimuleid nagu madalamad tehinguhinnad noortele ostjatele ning esmakordsetele ostjatele; nõuab, et esmakordsed ostjad, kes kasutavad kinnisvara teatava ajavahemiku jooksul ise, vabastataks tehingumaksudest; toetab madala intressiga laenude andmist noortele ja esmakordsetele ostjatele; rõhutab, et tööturule sisenevatele noortele taskukohase eluaseme pakkumist võiks tunnustada sotsiaalpoliitika strateegilise mõõtmena; nõuab, et liikmesriigid integreeriksid noorte eluasemevajadused oma riiklikesse reformikavadesse Euroopa poolaasta raames; kutsub liikmesriike üles kohandama planeerimisseadusi, et võimaldada noortel ehitada perekonnale kuuluval maal taskukohaseid eluruume, võimaldades maapiirkondade ja põlvkondadevahelisi eluasemelahendusi; kutsub liikmesriike üles võtma vastu sihtotstarbelisi stiimuleid, sealhulgas ELi vahendite kasutamisel, taskukohaste ja sotsiaaleluruumide ehitamiseks ja renoveerimiseks noorte jaoks; nõuab, et kaalutaks stiimuleid (näiteks maksusoodustused või toetusmeetmed üürnikele) väikekinnisvaraomanikele, kes üürivad peredele või noortele eluaset pikaajaliste lepingute alusel, eelkõige piirkondades, kus eluasemekulud turujõudude tõttu kasvavad; leiab, et ka muud rahalised stiimulid kinnisvaraomanikele võivad hindu alandada, suurendades samal ajal üürielamute arvu; toonitab, kui oluline on lihtsustada haldus- ja tehingutega seotud menetlusi, sealhulgas täiendavaid ja eluasemega seotud kulusid, et suurendada läbipaistvust, prognoositavust ja taskukohasust, eelkõige noorte ja esmakordsete ostjate jaoks kogu ELis;

50.nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku võtta vastu nõukogu soovitus, milles käsitletakse noorte eluasemekriisi ja mille eesmärk on parandada noorte juurdepääsu piisavale ja taskukohasele eluasemele; rõhutab, et nõukogu sellise soovituse rakendamiseks peaksid liikmesriigid esitama vabatahtlikkuse alusel riiklikud tegevuskavad, milles sätestatakse konkreetsed meetmed ja vajaduse korral uued poliitikameetmed, et lahendada noorte probleeme seoses taskukohasuse ja eluasemest ilmajätmisega;

51.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama inimväärsed, kestlikud ja taskukohased eluasemelahendused üliõpilastele; rõhutab vajadust edendada paremat juurdepääsu üürieluasemelahendustele, toetades teise linna kolivate üliõpilaste riigisisest liikuvust, samuti programmi „Erasmus+“ kogemusi, akadeemilisi vahetusprogramme ja praktikat; kutsub komisjoni üles käivitama üliõpilaste eluruumide Euroopa mudelit, mis hõlmaks enamat pelgast majutusest, et edendada üliõpilaste heaolu, kogukonnaelu ja isiklikku arengut; kutsub liikmesriike üles koostama riiklikke eluasemestrateegiaid, mis sisaldaksid sätteid üliõpilaste majutuse kohta, parandades üliõpilaste majutusvõimalusi nii avalikus kui ka erasektoris; rõhutab, et taskukohast üliõpilaste eluaset tuleb tunnustada hariduspoliitika olulise mõõtmena; kutsub liikmesriike üles stimuleerima taskukohase üliõpilaste majutuse arendamist kõrgharidusasutuste lähedal, et rahuldada kasvavat nõudlust; nõuab, et EL lisaks noorte majutuse oma investeeringute ja poliitika tegevuskavasse, toetades muu hulgas üliõpilaskeskuste ja muude noorte eluasemealgatuste rahastamist avaliku ja erasektori partnerluste kaudu; nõuab, et ELi vahenditest pakutaks sihtotstarbelisi stiimuleid taskukohaste ja korralike eluruumide ehitamiseks üliõpilastele; rõhutab, et taskukohase juurdepääsu tagamine kvaliteetsele üliõpilaste eluasemele, mis pakub haridus- ja kogukonnateenuseid, nõuab uuenduslikke era-, avaliku sektori ning avaliku ja erasektori ühiseid rahastamisraamistikke, milles avaliku sektori toetus täiendab erasektori panust; rõhutab, et ELi eluasemepoliitika peaks olema kooskõlas eluks vajalike oskuste, kodanikuaktiivsuse ja vaimse tervise valdkonnaüleste eesmärkidega, mis on sätestatud teatises „Oskuste liit“ ja Euroopa noortestrateegias 2019–2027; soovitab luua katseprojekti, et laiendada üliõpilaste eluruumide integreeritud mudeleid, milles on ühendatud taskukohane majutus haridus- ja kogukonnaprogrammidega;

52.tuletab meelde komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 2019. aastal võetud kohustust tagada, et igal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse, sealhulgas kodutuse ohus oleval lapsel Euroopas oleksid kõige põhilisemad õigused, nagu õigus tervishoiule, eluasemele ja haridusele, ja sellele järgnenud 14. juunil 2021. aastal vastu võetud nõukogu soovitust (EL) 2021/1004, millega loodi Euroopa lastegarantiiELT L 223, 22.6.2021, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2021/1004/oj.; rõhutab, et Euroopa lastegarantii eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma mahuka sihtotstarbelise eelarveta nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; kordab sellega seoses oma nõudmist, et Euroopa lastegarantiile nähtaks ette ulatuslik, vähemalt 20 miljardi euro suurune sihtotstarbeline eelarve; toonitab pakilist vajadust näha selline sihtotstarbeline eelarve ette järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, et võtta meetmeid laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, sealhulgas kodutuse kasvava probleemi lahendamiseks;

53.kutsub liikmesriike üles tegelema madala ja keskmise sissetulekuga leibkondade raskustega eluasemele juurdepääsul, pöörates erilist tähelepanu strateegiliste ja elutähtsate kutsealade töötajatele, sealhulgas tervishoiutöötajatele, õpetajatele, õiguskaitseametnikele, tuletõrjujatele, sotsiaal- ja hooldustöötajatele ning teistele peamistele avaliku teenistuse töötajatele, tagades samal ajal tasakaalustatud lepingulised raamistikud, mis kaitsevad nii vähekaitstud üürnikke kui ka väikeüürileandjaid; kutsub liikmesriike üles kehtestama parimate tavadena sotsiaaleluaseme mudelid, milles pööratakse erilist tähelepanu strateegiliste ja elutähtsate kutsealade töötajatele; nõuab toetust kõigile taskukohastele eluasemevõimalustele, sealhulgas üüri-, avaliku sektori, ühistu-, piiratud kasumile orienteeritud ja mittetulundusmudelitele, tagades sellega seoses pikaajalise taskukohasuse ning stabiilse ja turvalise üürikorralduse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid oma taskukohasuse kriteeriumid läbi ja vajaduse korral muudaksid neid, et need ka tegelikult kajastaksid elukallidust ning tagaksid väikese ja keskmise sissetulekuga leibkondadele juurdepääsu inimväärsele, kestlikule ja taskukohasele eluasemele;

54.väljendab heameelt seoses komisjoni 5. juunil 2025 algatatud konsultatsiooniga ja võtab teadmiseks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste riigiabireeglite läbivaatamise, et hõlbustada inimväärsete, kestlike ja taskukohaste eluasemete pakkumist kiiremal ja tõhusamal viisil, võimaldades samal ajal suuremat paindlikkust riiklike investeeringute hõlbustamiseks; rõhutab, et liikmesriikidel peaks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega olema kaalutlusõigus toetada seda vastavalt oma kohalikele, piirkondlikele või riiklikele vajadustele; rõhutab, kui oluline on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste reeglite kavandatavate muudatuste mõju eelhindamine riikide kaupa; rõhutab, et riigiabireeglite läbivaatamine ei tohiks toimuda liikmesriikide sotsiaaleluruumidesse tehtavate investeeringute arvelt, vaid sellega võiks võimaldada suuremat paindlikkust, et hõlbustada avaliku sektori investeeringuid eluasemetesse, austades samal ajal riiklike turgude mitmekesisust; tunnistab riske, mida tuleks arvesse võtta, sealhulgas võimalikku era- ja avaliku sektori väljatõrjumist, sotsiaaleluruumidesse plaanitud investeeringute ümberpaigutamist, kooskõla ELi kohtupraktikaga ja ühtse turu terviklikkust; tuletab meelde üldist majandushuvi pakkuvate teenuste algset eesmärki ja asjaolu, et kohaldamisala laiendamine laiematele sihtrühmadele ei suuna ressursse kõige vähem kaitstud rühmadelt kõrvale; väljendab muret selle pärast, et sotsiaaleluruumide sihtrühma laiendamine nende reeglite alusel võib süvendada turumoonutusi ja kahjustada ausat konkurentsi; rõhutab, et taskukohaste eluasemete pakkumisel on oluline säilitada õige tasakaal sotsiaaleluruumidega seotud vajaduste rahuldamise ning konkurentsivõimelise ja tõhusa eluasemeturu säilitamise vahel kõigi nii avaliku kui ka erasektori teenuseosutajate jaoks; rõhutab vajadust tagada, et mis tahes tulevased taskukohaste eluasemetega seotud raamistikud jääksid avatuks, võimaldades nii avaliku kui ka erasektori ettevõtjatel osaleda, säilitades seeläbi võrdsed tingimused ja ennetades põhjendamatut turult väljatõrjumist;

55.peab vajalikuks edendada Euroopa tegevuskava perede toetamiseks, pöörates erilist tähelepanu suurperedele, üksikvanemaga peredele ja vähekaitstud olukorras olevatele peredele, kellel on raskusi eluasemega seotud ebakindluse tõttu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima perede eluasemega seotud vajadused Euroopa taskukohaste eluasemete kavasse ja Euroopa lastegarantiisse, tagamaks, et ükski laps ei kasva üles ebapiisava eluaseme tingimustes; tunnistab põlvkondadevahelise eluasemelõhe olemasolu, kuna eluaseme saamise hilinemine piirab nooremate põlvkondade võimet elada iseseisvalt ja teha vabasid eluvalikuid ja süvendab Euroopa demograafilisi probleeme; tuletab meelde, et eluase on peamine tegur demograafilise dünaamika toetamisel ja rahvastiku vähenemisega tegelemisel, eelkõige piirkondades, mis seisavad silmitsi rahvastikukao ja väljarändega; hoiatab, et mitteadekvaatne eluasemepoliitika seab ohtu demograafilise arengu ELis; tuletab meelde, et Euroopa on vananev maailmajagu, mis kujutab endast eluasemesektori jaoks probleemi; palub komisjonil lisada vananemisega kohanemine kõikidesse eluasemega seotud poliitikameetmetesse; nõuab eluasemepoliitikat, mis tagaks õigeaegse juurdepääsu taskukohasele eluasemele, vähendaks ebatervislikke eluasemeid ja edendaks perekondade stabiilsust kõigis eluetappides; ergutab liikmesriike lisama oma riiklikesse eluasemestrateegiatesse ja tulevastesse ELi rahastamisprogrammidesse demograafilised prioriteedid; kutsub liikmesriike üles kehtestama peredele sihipäraseid rahalisi stiimuleid, et hõlbustada kodu omamist ja pikaajalisi üürilepinguid, leevendades seeläbi nende finantskoormust, mõjutades positiivselt demograafilisi suundumusi ja tugevdades sotsiaalset stabiilsust Euroopas; kutsub liikmesriike üles kaasama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi täielikult peredele suunatud eluasemeprogrammide väljatöötamisse; tunnistab, et koduga seotud erasektori kogumisfondid on praktiline ja toimiv vahend, mille abil üksikisikud ja perekonnad saavad investeerida eluasemesse ja soodustada paremat juurdepääsu rahastamisele hüpoteeklaenu abil; kutsub liikmesriike üles hõlbustama nende meetmete rakendamist ja edendamist osana laiematest jõupingutustest eluasemekriisi lahendamiseks; märgib suure murega, et ülerahvastatud või ebastabiilne eluase mõjutab laste õppeedukust; nõuab, et märkimisväärselt suurendataks Euroopa lastegarantiid, et tagada juurdepääs piisavale eluasemele ja sellega seotud sotsiaalsete vajaduste täitmisele; nõuab iga-aastast seiret edusammude üle, mida on ELis tehtud laste eluasemevaesuse kaotamiseks, ja aruandlust selle kohta;

56.rõhutab, kui oluline on tagada eakamatele ligipääsetavate ja eakasõbralike eluasemete kättesaadavus; tunnistab eakate ees seisvaid probleeme, mis on seotud eluaseme hoolduskulude ja nende hooldevajadustega; toonitab probleeme, millega seisavad silmitsi eakad koduomanikud, kes ei saa endale lubada oma kinnisvara renoveerimist, et see vastaks uutele energiatõhususe standarditele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pakkuma vähekaitstud koduomanikele sihipäraseid, vabatahtlikke ja mittebürokraatlikke toetusmeetmeid; julgustab liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi edendama mitme põlvkonna elukorraldust, kogukonnapõhist eluaset, kaaseluasemealgatusi ja muid uuenduslikke lahendusi nii pikaajalise hoolduse kui ka eakate elamise jaoks, mis võivad tuua majanduslikku ja sotsiaalset kasu ning aidata vähendada sotsiaalhoolekandesüsteemidele avalduvat survet ja tugevdada kohalikke kogukondi; tunnistab integreeritud pensionikogukondade ja koos elavate eakate mudelite rolli, mis annavad eakamatele võimaluse elada kauem iseseisvalt, vähendades sõltuvust pikaajalisest hooldusest;

57.rõhutab, et liikmesriigid, majutusasutused ja erasektor peaksid andma perevägivalla all kannatanutele asjakohast abi, näiteks ajutist erakorralist majutust varjupaikades ja hoolduskeskustes, ning et üksikisikutele tuleks pakkuda lahendusi kiirete haldusmenetluste kaudu; kutsub komisjoni üles integreerima soolise vägivallaga seotud kaalutlused ELi eluasemepoliitikasse;

58.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama nõuetekohast tähelepanu puuetega inimeste jaoks juurdepääsetava eluaseme küsimusele; hoiatab selliste juurdepääsetavate eluruumide väga väikese pakkumise eest ning kahjuliku mõju eest, mida see avaldab puuetega inimeste sotsiaal-majanduslikule integratsioonile ja nende suutlikkusele elada iseseisvalt; nõuab, et elamufond muudetaks puuetega inimestele kättesaadavamaks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid märkimisväärselt juurdepääsetavate eluasemete pakkumist ja kehtestaksid mehhanismid, millega tagatakse juurdepääsetavate eluruumide piisav osakaal uutes ehitistes; nõuab ELi puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) täielikku rakendamist; rõhutab, et juurdepääsetav eluase on puuetega inimeste ühiskonnas täieliku osalemise eeltingimus; nõuab sihipäraseid ja tulemuslikke meetmeid, mille eesmärk on tagada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaste eluasemega seotud ligipääsetavusnõuete täielik ja järjepidev rakendamine; rõhutab vajadust tagada nii juurdepääsetava eluaseme kättesaadavus kui ka hooldus ning piisavate kogukonnapõhiste tugiteenuste pakkumine, mis on kohandatud isiku funktsionaalsetele ja kognitiivsetele võimetele, sealhulgas toetatud elukorraldus; toetab avaliku sektori, avaliku ja erasektori ning erasektori ühistulisi eluasemealgatusi, sealhulgas puuetega inimeste jaoks, kus kogukonnad töötavad ühiselt välja ja haldavad eluasemeprojekte, millega edendatakse sotsiaalset ühtekuuluvust ja tagatakse pikaajaliselt taskukohasus; kutsub liikmesriike üles tagama puuetega inimestele terviklike, kättesaadavate ja süsteemsete kogukonnapõhiste teenuste osutamise; rõhutab, et elukohas osutatavad tugiteenused on hädavajalikud, et võimaldada iseseisvat elamist ja sotsiaalset kaasatust ning vältida olukorda, kus puuetega inimesed on sunnitud pöörduma abi saamiseks hoolekandeasutustesse;

59.rõhutab, et kodutus on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõige rängem vorm; tuletab meelde, et kodutuse vastu võitlemise meetmed kuuluvad peamiselt liikmesriikide pädevusse, samas kui EL peaks neid jõupingutusi toetama ja koordineerima; nõuab kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi tugevdamist, et koordineerida ja vahetada teavet ning jagada häid tavasid; palub komisjonil tagada koostoime ELi vaesusevastase strateegia, uue Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava, kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi ja Euroopa taskukohaste eluasemete kava vahel; nõuab Euroopa lastegarantii ambitsioonikat ja kiirendatud rakendamist kogu ELis, et ennetada laste kodutust ja selle vastu võidelda; kutsub komisjoni üles pakkuma kodutuse vastu võitlemiseks tehnilist abi, suutlikkuse suurendamist ja poliitilist toetust ning seirama selles valdkonnas tehtavaid edusamme; kutsub komisjoni ja riiklikke statistikaasutusi üles tugevdama eluasemeandmete kogumist ja ühtlustamist; märgib, et strateegia „Esmalt eluase“ on osutunud teatavates riiklikes kontekstides kasulikuks, samas kui selle rakendamine jääb iga liikmesriigi vastutusalasse; kutsub liikmesriike üles töötama välja ja rakendama eluasemepõhiseid strateegiaid kodutuse vähendamiseks ning laiendama tõenduspõhiseid sekkumisi, nagu lähenemisviis „Esmalt eluase“; kutsub liikmesriike üles tagama kodututele sotsiaaleluruumide kättesaadavus; kutsub liikmesriike üles võtma Euroopa lastegarantii rakendamisel vastu riiklikud eesmärgid, et vältida laste väljatõstmist juhtudel, kui eksisteerib selge kodutuks jäämise oht; kutsub liikmesriike üles võitlema kodutute diskrimineerimise vastu; tunnistab valitsusväliste organisatsioonide rolli kodutuse probleemiga tegelemisel ja eluaseme stabiilsuse toetamisel;

60.rõhutab, et turusekkumised peavad põhinema avaliku sektori asutuste valduses olevatel usaldusväärsetel andmetel; rõhutab avalike andmete rolli eluasemepoliitika loomisel; väljendab heameelt Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat käsitleva määruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2025. aasta määrus (EL) 2025/2458, mis käsitleb Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 862/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 763/2008 ja (EL) nr 1260/2013 (ELT L, 2025/2458, 12.12.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/2458/oj). vastuvõtmise üle, mis annab Eurostatile suurema suutlikkuse koguda andmeid eluasemetingimuste ja eluasemele juurdepääsu kohta kogu ELis; kutsub komisjoni üles käivitama hiljuti vastu võetud Euroopa rahvastiku- ja eluasemestatistikat käsitleva määruse raames uusi katseprojekte ja teostatavusuuringuid, milles keskendutaks puuetega inimeste juurdepääsule piisavale ja taskukohasele eluasemele; kutsub Eurostati üles koguma, analüüsima ja jagama riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi eluasemeandmeid hiljuti loodud spetsiaalse ELi digiplatvormi kaudu, et toetada tõenditepõhist poliitikakujundamist, suurendada läbipaistvust, seirata vabu eluruume, elamispindade alakasutust ja ümberehitamise potentsiaali ning anda ELi hoonefondi vaatluskeskusele lisateavet eluruumide ja hoone tehnosüsteemide kvaliteedi kohta; kutsub komisjoni üles koguma ja avaldama sooliselt eristatud andmeid eluasemele juurdepääsu ja sotsiaaleluruumide kavade kohta; kutsub komisjoni üles koostama igal aastal Euroopa eluasemearuande, et hinnata eluaseme olukorda Euroopas, mis sisaldaks andmeid taskukohasuse, üüri ja hindade arengu, maa ja kinnisvara omandiõiguse, üürnike valduskindluse, kodutuse ja eluasemega seotud tõrjutuse kohta; nõuab täiendavaid perioodilisi aruandeid ELi eluasemevahendite eraldamise ja mõju kohta; kutsub liikmesriike üles nõudma, et kohalikud omavalitsused esitaksid korrapäraselt aruandeid taristu läbilaskevõime kohta, võttes arvesse eluasemeprojekte, registreeriksid vabad eluasemed ning motiveeriksid omanikke neid renoveerima ja välja üürima; nõuab, et EL parandaks seiret ja annaks vajaduse korral liikmesriikidele vahendid elamukinnisvaraturu paremaks järelevalveks; kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa poolaasta protsessis ning riigipõhistes soovitustes pööratakse suuremat tähelepanu taskukohase, kestliku ja inimväärse eluasemega seotud näitajatele; nõuab, et andmelünkade täitmiseks kasutataks täielikult ära ELi maaomandi vaatluskeskuse katseprojekti, et parandada maaomandi seiret ja teha kindlaks head tavad, et toetada noorte juurdepääsu maale; kutsub liikmesriike üles parandama maaturu läbipaistvust ja tegelema teatavate rühmade, näiteks noorte põllumajandustootjate maale juurdepääsu probleemiga; kutsub komisjoni üles kehtestama eluasemeandmete kogumise ja töötlemise metoodika ning määrama kindlaks ühiste näitajate kogumi, et tagada võrreldavus liikmesriikide vahel; nõuab, et elukalliduse, kodanike ostujõu ja nende üldise heaolu mõõtmisel võetaks arvesse eluasemekulusid; nõuab omanike kasutuses olevate eluasemete kulude lisamist tarbijahindade harmoneeritud indeksisse, et kajastada inflatsioonistatistikas paremini tegelikke eluasemekulusid;

61.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ülemkogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Regioonide Komiteele ning ELi piirkondlike omavalitsuste juhtidele.