1.toetab liidu ja riiklike teadus- ja innovatsiooniprioriteetide ühtlustamist, et tagada vastastikune täiendavus, süvendada ülikoolide, teadusasutuste, piirkondade, liikmesriikide ja tööstuse koostööd, luua toimiv juhtimisraamistik, muuta teadlasekarjäär ja erainvesteeringute tegemine atraktiivsemaks ning saavutada liidu eesmärk investeerida teadus- ja arendustegevusse 3 % SKPst;

2.nõuab, et Euroopa teadusruumi 2025.–2027. aasta poliitilises tegevuskavas sätestatud vabatahtliku koostöö suhtes rakendataks kahetasandilist lähenemisviisi koos seadusandlike meetmetega, sealhulgas Euroopa teadusruumi käsitlev õigusakt ja seda täiendavad algatused, et luua Euroopa teadusruumile raamistik, mis oleks siduv ja mille täitmine tagatakse;

3.soovitab valida Euroopa teadusruumi käsitleva õigusakti liigiks määruse, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 179 sätestatud eesmärgid, tagades selleks määruse vahetu kohaldatavuse kõigis liikmesriikides, ergutades erainvesteeringute tegemist teadus- ja arendustegevusse, toetades teadlaste, teadusliku teabe ja tehnoloogia vaba liikumist ning aidates vähendada siseturu killustatust;

4.kinnitab veel kord vabade teadusuuringute ja institutsioonilise autonoomia tähtsust; nõuab, et Euroopa teadusruumi käsitleva õigusakti ettepanekuga kaasneks eraldi seadusandlik ettepanek, milles kehtestataks selge teadusuuringute põhivabadust kaitsev õiguslik alus, sealhulgas teadlaste õiguste, eetilise käitumise, teadusuuringute usaldusväärsuse ja institutsioonilise autonoomia miinimumnõuded, ning et õigusakti toetataks tulemuslike seiremehhanismidega;

5.nõuab, et Euroopa teadusruumi käsitlevasse õigusakti lisataks liidu eesmärk investeerida 2030. aastaks teadus- ja arendustegevusse vähemalt 3 % liidu SKPst, mida täiendatakse teadus- ja arendustegevuse kogukulude riiklike eesmärkidega, mis aitavad saavutada liidu eesmärke; kutsub liikmesriike üles parandama teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute koordineerimist riiklike tegevuskavade ja eesmärkide kaudu, et tagada avaliku ja erasektori rahastuse vastastikune täiendavus; tunnistab, et teadusuuringutega tegelevatel ettevõtetel ja tööstussektoritel on erainvesteeringute eestvedamisel, nimetatud 3 % eesmärgi saavutamisel ja kvaliteetsete töökohtade soodustamisel keskne tähtsus;

6.nõuab sätete vastuvõtmist, mille alusel suurendataks erasektori osalust ELi teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemis tõhusama koordineerimise ning avaliku ja erasektori partnerlussuhete kaudu, et kõrvaldada püsivad investeerimislüngad ja turu killustatus ning viia lõpule kapitaliturgude liidu loomine, et hoogustada teadmiste väärindamist, suurendada tehnoloogilist suveräänsust ja toetada piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme;

7.nõuab suuremat toetust avaliku sektori teadusuuringutele, suurendades selliste Euroopa programmide nagu programmi „Euroopa horisont“ rahastamist; julgustab liikmesriike eraldama ülikoolidele ja riiklikele teadusasutustele rohkem rahalisi vahendeid;

8.kutsub liikmesriike üles viima läbi reforme, et kõrvaldada teadlaste ja teadmiste vaba liikumise takistused ning edendada piiriülest koostööd ja innovatsiooni, et muuta Euroopa kaasavaks ja atraktiivseks ülemaailmseks teaduskogukonnaks;

9.soovitab, et Euroopa teadusruumi käsitlevas õigusaktis tuginetaks kavadele, mõõdetavatele parameetritele ning seire-, aruandlus- ja hindamisvahenditele ning et sellega püütaks luua tasakaal uurimisvaldkondade ning alus- ja rakendusuuringute vahel;

10.nõuab Euroopa teadusruumi tõhusamat juhtimist ning olemasolevate poliitika- ja seirevahendite ratsionaliseerimist;

11.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama riiklike ja ELi teadus- ja innovatsioonialgatuste koordineerimist kooskõlas Euroopa teadusruumi üldiste prioriteetidega, tagades riiklike ja liidu rahastamisvahendite ja poliitika koostoime, et tugevdada teaduse ja tehnoloogia valdkonnas Euroopa üleilmset juhtpositsiooni;

12.nõuab tugevamate ja kaasavamate Euroopa innovatsiooni ja tehnoloogia ökosüsteemide loomist, et toetada ülikoolide, teadusasutuste, idufirmade, VKEde ja tööstusvaldkonna koostööd, et tagada tulemuslik ja turvaline teadmussiire ja tulemuste mõjusamat rakendamine Euroopa ettevõtetes ning soodustada täiend- ja ümberõpet ning elukestvat õpet; rõhutab vajadust lahendada liikmesriikide vahelisi teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna erinevusi, pidades silmas eelkõige madalama teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriike, et soodustada nende osalemist liidu programmides;

13.rõhutab, et Euroopa teadusruumi toimimiseks on vaja teadlaste ja teadmiste vaba liikumist ning piiriülest koostööd; nõuab konkreetsete meetmete võtmist, et soodustada ja lihtsustada teadlaste, eelkõige noorte ja karjääri alustavate teadlaste karjäärivõimalusi ning edendada liikuvust, kvalifikatsiooni vastastikust tunnustamist ja viisamenetluse hõlbustamist; kinnitab oma toetust Euroopa teadlaste hartale; märgib, et kaug- ja hübriidtöö annavad teadlastele võimaluse töötada teistes liikmesriikides, ilma et nad peaksid kolima;

14.nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, eelkõige alaesindatud sektorites, soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi ning vähendaksid sealjuures soolist palgalõhet;

15.rõhutab vajadust tagada teadmiste avatud ja turvaline liikumine, parem juurdepääs teadustaristule, teadmiste väärindamine ning kujunemisjärgus tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellekti eetiline ja usaldusväärne kasutamine kooskõlas ELi väärtuste ja põhiõigustega; rõhutab, kui olulised on teadusjulgeolek, teadusuuringute usaldusväärsus ning riiklikult rahastatud teadusuuringute tulemuslik levitamine (sealhulgas raamatukogudes) nii, et samal ajal tagatakse ka intellektuaalomandi õiguste kaitse;

16.soovitab kooskõlastada Euroopa teadusruumi käsitlevat õigusakti kehtivate ja tulevaste algatustega, nagu Euroopa innovatsiooniakt, Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakt, teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm ning Euroopa haridusruum, et tagada vastastikku tugevdavad reformid, innovatsiooni omaksvõtt, talentide liikuvus ja rahastamine;

17.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.