1.rõhutab, et ELi sotsiaalsesse mudelisse investeerimine annab konkurentsieelise; nõuab, et sotsiaalkaitse ja heaoluriikide tulevikku käsitleva kõrgetasemelise töörühma soovitused ning Letta ja Draghi aruannete soovitused integreeritaks Euroopa poolaasta protsessi, et kaitsta ja tugevdada ELi sotsiaalset turumajandust; rõhutab vajadust tasakaalustatud lähenemisviisi järele, mis toetab nii sotsiaalseid õigusi, avalikke teenuseid, kollektiivläbirääkimiste struktuure ja katvust kui ka konkurentsivõimet; väljendab heameelt Euroopa sotsiaalõiguste samba integreerimise üle majanduse juhtimise raamistikku ja kutsub liikmesriike üles kasutama võimalust pikendada kohandamisperioodi, et investeerida Euroopa sotsiaalõiguste samba prioriteetidesse; nõuab, et integreeritud juhtimisraamistik kajastuks ELi institutsioonide siseprotsessides ning et nende majandus- ja sotsiaalorganid oleksid kaasatud võrdsel määral;

2.nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid Euroopa sotsiaalõiguste sammast täiel määral; rõhutab, et poliitilised kohustused peavad Euroopa sotsiaalõiguste samba ajakohastatud tegevuskavas väljenduma konkreetsete ja ambitsioonikate meetmete näol, mida toetavad selged ja mõõdetavad eesmärgid ning usaldusväärsed seirenäitajad, et võidelda tulemuslikult vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning toetada töötajaid rohe- ja digiüleminekuga toimetulekul, eelkõige seoses oskuste, kutsehariduse ja elukestva õppega; nõuab, et Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eesmärgid lõimitaks Euroopa poolaasta keskmesse ja võetaks Euroopa poolaasta hindamistel võrdlusalusteks; märgib, et komisjoni ettepanekus 2026. aasta ühise tööhõivearuande kohta keskendutakse suures osas oskuste nappusele ja tööjõupuudusele ning selles ei hinnata põhjalikult Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtte rakendamist, nagu on nõutud määruses (EL) 2024/1263; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevastes tsüklites käsitletaks kõiki Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid, et saada sotsiaalsest olukorrast ELis täpne ja täielik ülevaade;

3.väljendab heameelt komisjoni eesmärgi üle kaotada vaesus 2050. aastaks, Euroopa taskukohaste eluasemete kava üle ja komisjoni kavatsuse üle esitada ettepanek kvaliteetsete töökohtade õigusakti kohta; väljendab lisaks heameelt ELi esimese vaesusevastase strateegia üle ja Euroopa lastegarantii tugevdamise üle; rõhutab, et Euroopa poolaasta, Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava järelmeetmete ja tulevaste õigusaktide vahel on vaja tagada sidusus koos mõõdetavate eesmärkide ja vastavate riigipõhiste soovitustega;

4.tuletab meelde komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni 2019. aastal võetud kohustust tagada, et igal vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus oleval lapsel Euroopas oleksid kõige põhilisemad õigused, nagu õigus tervishoiule ja haridusele, ja selle järel 14. juunil 2021. aastal vastu võetud nõukogu soovitust (EL) 2021/1004, millega loodi Euroopa lastegarantii ELT L 223, 22.6.2021, lk 14, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2021/1004/oj.; rõhutab, et Euroopa lastegarantii eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma mahuka sihtotstarbelise eelarveta nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; kordab sellega seoses oma nõudmist, et Euroopa lastegarantiile nähtaks ette ulatuslik, vähemalt 20 miljardi euro suurune sihtotstarbeline eelarve; toonitab pakilist vajadust näha see sihtotstarbeline eelarve ette järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, et võtta meetmeid laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kasvava probleemi lahendamiseks;

5.rõhutab, kui oluline on kaotada laste vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, et katkestada põlvkondadevahelised tsüklid; väljendab heameelt selle üle, et 2025. aasta kevadpaketis lisati kõigisse riigiaruannetesse hinnang lastegarantii rakendamise kohta, ning julgustab jätkama edusammude jälgimist Euroopa poolaasta raames; peab siiski kahetsusväärseks, et nende järelduste alusel ei ole võetud järelmeetmeid, kuna 2025. aastal esitati ainult kaks riigipõhist soovitust, milles kutsuti üles võtma meetmeid laste vaesuse vastu võitlemiseks; on seisukohal, et riigipõhised soovitused peaksid kajastama seda, kas liikmesriigi eelarve vastab ESF+ määruses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013 (ELT L 231, 30.6.2021, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1057/oj). sätestatud laste vaesuse vastu võitlemise miinimumeraldise nõuetele;

6.kordab oma nõudmist suurendada Euroopa lastegarantii rahastamist märkimisväärse sihtotstarbelise eelarvega ning et liikmesriigid kannaksid vähemalt 5 % neile eraldatud ESF+ vahenditest eelarvesse sihtotstarbelisena laste vaesuse vastu võitlemiseks ja laste heaolu edendamiseks, kusjuures vähemalt 10 % nähakse ette sihtotstarbeliselt liikmesriikidele, kus laste vaesuse tase ületab ELi keskmist;

7.tunneb muret noorte töötuse taseme pärast, mis on ELi üldisest töötuse määrast endiselt üle kahe korra kõrgem; rõhutab, et noorte puhul on oluline täiendada tööhõive aktiveerimise meetmeid pideva toetusega, sealhulgas juurdepääsuga integreeritud sotsiaalteenustele, eluasemele ja vaimse tervise toele, et tagada nende jätkuv osalemine hariduses või tööhõives; rõhutab, et liikmesriigid peavad investeerima tugevdatud noortegarantiisse, et tagada kvaliteetne ja õigeaegne toetus kõigile alla 30-aastastele noortele, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid tugevdatud noortegarantii kasutamist vahendina, millega toetada hooldusasutusest lahkujaid ja vältida toetuslõhe tekkimist, sealhulgas pakkudes neile juurdepääsu karjäärinõustamisele;

8.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama Euroopa poolaasta raames kvaliteetset ja õiglaselt tasustatud praktikat ning vältima selle väärkasutamist tavapärase tööhõive asendajana; nõuab, et tulevane direktiiv praktikantide töötingimuste parandamise kohta Komisjoni 20. märtsi 2024. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse praktikantide töötingimuste parandamist ja täitmise tagamist ning võitlust olukorraga, kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana (praktikadirektiiv) (COM(2024)0132). oleks ambitsioonikas ja kõikehõlmav, tagades praktikantide õiguste täieliku kaitse, sealhulgas võimaluse põhiõiguste rikkumise korral praktika ilma piiranguteta lõpetada, ning nõuab läbirääkimiste kiiret lõpuleviimist;

9.on seisukohal, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse püsivalt kõrgete tasemete ennetamiseks ja kaotamiseks on vaja võtta meetmeid ELi ja liikmesriikide tasandil, ning väljendab sellega seoses heameelt esimese ELi vaesusevastase strateegia väljakuulutamise üle; on veendunud, et strateegias tuleb esitada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse juurpõhjuste ja mitmemõõtmeliste aspektidega tegelemiseks terviklik lähenemisviis koos konkreetsete meetmete, tugeva eelarveeraldise, selgete eesmärkide, vahe-eesmärkide ja struktuurimeetmetega, tagades samal ajal tõhusa rakendamise ja seire; kutsub liikmesriike üles rakendama piisava miinimumpalga direktiivi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (ELT L 275, 25.10.2022, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2041/oj)., et võidelda palgavaesuse vastu ja luua stiimuleid töötamiseks; nõuab, et ELi vaesusevastases strateegias seataks kesksele kohale võitlus laste vaesuse vastu, et murda välja vaesuse nõiaringist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult nõukogu soovitust piisava miinimumsissetuleku kohta Nõukogu 30. jaanuari 2023. aasta soovitus piisava miinimumsissetuleku kohta, mis tagab aktiivse kaasamise 2023/C 41/01 (ELT C 41, 3.2.2023, lk 1).;

10.tuletab meelde, kui oluline on parandada mittepalgaliste töötajate juurdepääsu sotsiaalkaitsele, ning kutsub komisjoni üles kasutama Euroopa poolaasta protsessi, et jälgida nõukogu soovituse (milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele) Nõukogu 8. novembri 2019. aasta soovitus, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele (ELT C 387, 15.11.2019, lk 1). rakendamist riigisisesel tasandil, sealhulgas riigipõhiste soovituste raames; tuletab meelde, et kuna kultuuri- ja loomesektoris on füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal enam kui kaks korda suurem kui elanikkonnas üldiselt, on selle sektori jaoks vaja sihipäraseid meetmeid; väljendab sellega seoses heameelt teate üle, et luuakse ELi loovisikute harta, mille eesmärk on tuua esile olulisemad põhiküsimused ja kohustused selles sektoris õiglaste töötingimuste tagamiseks, kuid nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks selle juba 2026. aastal, kuna tegemist on pikaajaliste probleemidega;

11.peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei järgi aktiivsemalt romasid käsitleva ELi strateegilise raamistiku eesmärke ning need ei saa Euroopa poolaasta protsessis, eelkõige riigipõhistes soovitustes, pidevat tähelepanu; rõhutab strateegilise raamistiku eesmärki vähendada romade ja muu elanikkonna vahelist tööhõivelõhet poole võrra ning tagada, et 2030. aastaks on vähemalt 60 % romadest palgatööl; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vastu integreeritud ja võrdõiguslikkusele suunatud lähenemisviisi ning tagaksid, et avaliku sektori poliitika ja teenused jõuaksid tulemuslikult kõigi romadeni, sealhulgas äärepoolsetes ja maapiirkondades elavate romadeni;

12.tuletab murega meelde püsivat puuetega inimeste tööhõivelõhet, mis on ligikaudu 24 %, ning teisest küljest ELi eesmärki minna kõigi asjaomaste inimeste puhul asutusepõhiselt hoolduselt üle kogukonna- või perepõhisele hooldusele; kutsub komisjoni üles võitlema puuetega inimeste tööhõivelõhe vastu Euroopa poolaasta kaudu, sealhulgas riigipõhistes soovitustes, ning ajakohastama ELi puuetega inimeste õiguste strateegiat aastateks 2021–2030 kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, lisades uued juhtalgatused, sealhulgas Euroopa puuetega inimeste tööhõive ja oskuste garantii; kordab oma üleskutset komisjonile esitada deinstitutsionaliseerimise tegevuskava, mis hõlmaks kõiki seni hoolekandeasutustes elavaid rühmi, sealhulgas lapsi, puuetega inimesi, vaimse tervise probleemidega inimesi ja kodutuid; rõhutab, et Euroopa poolaasta raames tuleks jälgida deinstitutsionaliseerimise edusamme, ning kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära ESF+ ning muid ELi ja riiklikke vahendeid, et see protsess lõpule viia, arendada kogukonnapõhist hooldust ja investeerida ennetusse;

13.väljendab heameelt sotsiaalse lähenemise raamistiku püsiva lisamise üle Euroopa poolaastasse; rõhutab nii selle kui ka sotsiaalnäitajate tulemustabeli tähtsust riskide tuvastamisel ja ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise edusammude jälgimisel, ebavõrdsuse vähendamisel, sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamisel ning inimväärsete töötingimuste ja toetusmeetmete edendamisel, et tagada üleminekul õiglus; kutsub komisjoni üles arendama selle uue raamistiku raames edasi uuenduslikke kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid analüüsivahendeid, et seda Euroopa poolaasta tulevastes tsüklites optimaalselt ära kasutada; kutsub komisjoni üles analüüsi teises etapis analüüsima ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist ohustavaid riske, mida ta rõhutas oma 2025. aasta ühises tööhõivearuandes, sealhulgas alaesindatud rühmade tööhõivetulemusi, haridussüsteemist varakult lahkumist ja täiskasvanuharidust ning vaesust, ning arutama asjaomaste liikmesriikidega nende riskide kõrvaldamiseks võetud või kavandatud meetmeid; märgib, et ühises tööhõivearuandes kindlaks tehtud probleemide lahendamine aitab saavutada ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist;

14.kutsub komisjoni üles parandama ja ajakohastama sotsiaalvaldkonna tulemustabelit ning tagama, et see kajastaks ebavõrdsuse põhjuseid ja mõju, sealhulgas võrdseid võimalusi, kvaliteetset tööhõivet, jõukuse jaotust, juurdepääsu avalikele ja sotsiaalteenustele, piisavaid pensione, eluaset ja kodutust, vaimset tervist, diskrimineerimist ning keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste sotsiaalset mõju; kutsub komisjoni üles käsitlema palgavaesust sotsiaalvaldkonna tulemustabelis hoiatussignaalina ja esitama riigipõhiseid soovitusi, kui sellised suundumused püsivad; rõhutab vajadust lahendada probleemid, mis on tulemustabelis saanud märke „kriitilise tähtsusega“ või „jälgimist vajav“, sealhulgas haridussüsteemist varakult lahkumine, liiga suured eluasemekulud, sotsiaalsiirete mõju, puuetega inimeste tööhõivelõhe, rahuldamata vajadus arstiabi järele inimeste endi hinnangul, lapsehoid, põhilised digioskused ja laste vaesus; nõuab sotsiaalse progressi indeksi ja soolise võrdõiguslikkuse indeksi lisamist, et mõõta paremini ebavõrdsust, juurdepääsu võimalustele ja heaolu, kasutades disagregeeritud andmeid; rõhutab vajadust õigeaegsete, ühtlustatud ja läbipaistvate andmete ja meetodite järele, et parandada tõenduspõhist poliitikakujundamist ja sihipäraseid sotsiaalseid investeeringuid, ning vajadust viia sotsiaalvaldkonna tulemustabel kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba kõigi 20 põhimõttega;

15.tuletab meelde, et vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riski näitaja ei kajasta piisavalt vaesuse ja keeruka ebavõrdsuse juurpõhjuseid, eelkõige väljaspool tavaleibkondi elavate inimeste kaasamist, vaesuse kvalitatiivseid aspekte ja kogetud tõrjutust, ning võtab ühtlasi arvesse, et vaesus hõlmab enamat kui ebapiisav sissetulek või materiaalne puudus; kutsub sotsiaalkaitsekomiteed üles tegema tööd vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riski statistilise näitaja uuendamiseks, eesmärgiga seda laiendada, et arusaamine vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest oleks tõhusam, disagregeeritud ja mitmemõõtmelisem;

16.tuletab meelde, et sotsiaalsetel investeeringutel võib olla positiivne mõju majanduskasvule, tootlikkusele ja konkurentsivõimele ning et need võivad ühtlasi aidata kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkusele ning edendada ülespoole suunatud sotsiaalset ühtekuuluvust, elu- ja töötingimusi ning vähekaitstud elanikkonnarühmade kaasamist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidama sotsiaalseid investeeringuid kestliku majanduskasvu aluseks ja keskenduma investeeringutele, mis on tõestanud oma tulemuslikkust majanduskasvu, tootlikkuse, töökohtade kvaliteedi ja suurema tööturul osalemise seisukohast; kutsub liikmesriike üles kasutama kuni 31. detsembrini 2026 täiel määral ja sihipäraselt taaste- ja vastupidavusrahastut, et lahendada riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud probleeme; nõuab, et komisjon annaks suuniseid erainvesteeringute ning avaliku ja erasektori partnerluste võimendamiseks, et kõrvaldada sotsiaaltaristu puudujäägid; väljendab heameelt sotsiaalsete investeeringute teadmuskeskuse loomise üle, mille eesmärk on tõhustada vastastikust õppimist ja tehnilist abi, jätkata sotsiaalnäitajate õigeaegsuse ja kättesaadavuse parandamist, vähendada viivitusi vaesuse ja ebavõrdsuse suundumuste hindamisel ning parandada liikmesriikide juurdepääsu andmetele poliitika hindamiseks ja mõjuhinnangu tegemiseks;

17.tuletab meelde, et sotsiaalsete investeeringute oluline osa on sotsiaalmajandus, millel on ainulaadne roll kaasavate ja uuenduslike lahenduste väljatöötamisel kohalikul tasandil, kus ta aitab kaasa kvaliteetsete töökohtade loomisele, taskukohaste ja kättesaadavate sotsiaal- ja lähiteenuste pakkumisele ning rohe- ja digiüleminekule; märgib, et üldsuse toetus sotsiaalmajandusele on tugev – 88 % Eurobaromeetri uuringule vastanutest toetab seda edendavaid strateegiaid ja õigusakte; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama oma raamtingimusi, hõlbustades juurdepääsu rahastamisele, pakkudes suutlikkuse suurendamise võimalusi ja tagades nähtavuse, ning kajastama sotsiaalmajanduse tegevuskava eesmärke Euroopa poolaasta raames, sealhulgas riigipõhiste soovituste ja ELi vahendite sihipärase kasutamise kaudu;

18.rõhutab, et komisjoni taskukohaste eluasemete kava tuleks Euroopa poolaastasse paremini integreerida ning riigipõhistes soovitustes tuleks seega pöörata suuremat tähelepanu taskukohastele, inimväärsetele ja kestlikele eluasemetele, eelkõige madala ja keskmise sissetulekuga rühmade, samuti puuetega inimeste ja eakate puhul; nõuab tugevamat järelevalvet edusammude üle, mida liikmesriigid teevad äärmises vaesuses elavatele roma kogukondadele juurdepääsu tagamisel piisavale, turvalisele ja segregatsioonivabale eluasemele; tuletab meelde riikidele, kes on allkirjastanud Lissaboni deklaratsiooni kodutuse vastu võitlemise Euroopa platvormi kohta, et kodutuse kaotamise eesmärk on seatud 2030. aastaks; kutsub liikmesriike üles kombineerima meetmeid, millega suurendatakse pakkumist, vähendatakse ehituskulusid ja võideldakse ehitussektoris ja elamumajanduses esineva tööjõupuuduse vastu, nõudluse poolele pakutava toetusega, mis võimaldab inimestele, eelkõige vähekaitstud olukorras leibkondadele, juurdepääsu taskukohasele, inimväärsele ja kestlikule eluasemele; rõhutab, et riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad ning investeerimisstrateegiad peaksid toetama sotsiaaleluruume ja taskukohaseid eluasemeid, kodutuse ennetamist ja vähendamist ning hoonete renoveerimist, et vähendada energiaostuvõimetust ja parandada elamistingimusi, eelkõige vähekaitstud leibkondade jaoks; tuletab meelde, et alates 2026. aastast rahastatakse liikmesriike kliimameetmete sotsiaalfondist, et toetada vähekaitstud leibkondi ja mikroettevõtjaid;

19.rõhutab, et investeerimine kvaliteetsesse ja kättesaadavasse haridusse ja elukestvasse õppesse, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe ning töökohapõhise õppe kaudu, on strateegiline sotsiaalne investeering, mis on oluline, kui pidada silmas ühtekuuluvust ja kaasatust ning tööjõu ettevalmistamist rohe- ja digiüleminekuks ning ELi kaitsevajadusi; väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu nõukogu soovitus inimkapitali kohta ELis ja selle üle, et ettepanekus keskendutakse oskuste nappuse probleemi lahendamisele, oskuste prognoosimise kasutamisele oskuste strateegiate väljatöötamiseks ning mitmesuguste põhioskuste, sealhulgas digikirjaoskuse, kodaniku- ja tehisintellektipädevuse arendamisele, et valmistada inimesi ette tänapäevaseks eluks; tunnistab, et ebapiisavad investeeringud inimkapitali takistavad innovatsiooni, konkurentsivõimet ja inimeste võimet saavutada oma täielik potentsiaal;

20.rõhutab vajadust oskuste nappust käsitlevate ELi algatuste järele, mis pakuksid suuremat toetust terviklikele ja kaasavatele haridus- ja koolitussüsteemidele, sealhulgas aktiivse tööturupoliitika, isiklike õppekontode ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste kaudu, ning tugevdaksid mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise menetlusi; rõhutab lisaks, kui oluline on oskuste nappuse probleemi lahendamiseks parandada ja hõlbustada töötajate õiglast liikuvust ELis ning kui tähtis roll on seejuures seaduslikul rändel ja välismaiste kvalifikatsioonide tunnustamisel; tunneb muret selle pärast, et täiskasvanute, eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate, eakamate töötajate, kolmandate riikide kodanike ja puuetega inimeste osalemine koolitustel jääb enamikus liikmesriikides tunduvalt alla 60 % eesmärgi; kutsub komisjoni üles esitama tulevases töötajate õiglase liikuvuse paketis oskuste nappusele konkreetseid lahendusi ja tegelema püsivate probleemidega, tagades, et tulevases oskuste ülekantavuse algatuses kõrvaldatakse oskuste tunnustamisel praegu esinevad takistused;

21.on kindlalt veendunud, et töötajate individuaalne õigus koolitusele tööajal, tänu millele kõrvaldatakse peamised takistused koolitusel osalemisele, võib tagada kvaliteetse täiend- või ümberõppe, töötajate koolituse ja karjääri arendamise toetuse, et tagada tööandjatele prognoositav ja stabiilne oskustööjõu pakkumine; rõhutab vajadust kõrvaldada kulutõke, tagades, et koolitus on töötajatele tasuta ning seda toetatakse rahastamise, maksusoodustuste ja partnerlustega; toonitab, et töötajate koolitamise eest vastutavad riiklikud institutsioonid ja sotsiaalpartnerid, ning rõhutab nende olulist rolli koolituse saamise õiguse rakendamisel; kutsub sellega seoses liikmesriike üles töötajate ja nende tööandjate ühiselt välja töötatud koolituskavad esikohale seadma ja neid edendama, tagades, et täiend- ja ümberõpe vastavad tegelikule turunõudlusele ja aitavad kaasa karjääri edenemisele; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas töötajate koolitust, ümber- ja täiendõpet, eelkõige töötajate õigust koolitusele, saaks rahastada liikmesriikide ja ettevõtete vaheliste avaliku ja erasektori partnerlustega, ja esitama selle kohta suuniseid;

22.rõhutab, et põlvkondadevahelisest õiglusest peab saama Euroopa poolaasta struktuurne osa; kutsub komisjoni üles integreerima oma põlvkondadevahelise õigluse strateegia raames Euroopa poolaasta hindamisraamistikku näitajad, mis käsitlevad noorte ja eakate heaolu, juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, eluaseme taskukohasust, kättesaadavust, füüsilist juurdepääsetavust, miinimumsissetuleku ja pensionide piisavust, juurdepääsu kvaliteetsetele vaimse tervise teenustele ning kvaliteetset haridust ja oskusi, ning hindama eelarve- ja reformisoovituste pikaajalist ja jaotuslikku mõju; kutsub komisjoni üles hindama poliitiliste soovituste, sealhulgas alainvesteerimise pikaajalist majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju tulevastele põlvkondadele; rõhutab vajadust integreerida Euroopa poolaastasse paremini demograafiliste muutuste ja eluea pikenemise mõju; rõhutab, et demograafilised muutused nõuavad poliitikameetmeid tööjõus osalemise suurendamiseks; rõhutab vajadust meetmete järele, mis toetavad aktiivsena vananemist ning tagavad pensioni- ja hooldussüsteemide pikaajalise jätkusuutlikkuse; on seisukohal, et riigipõhiste soovitustega tuleks edendada pensione, millega tagatakse kõigile inimväärne elu, heaolu ja juurdepääs kvaliteetsetele, taskukohastele tervishoiu- ja ennetusteenustele;

23.rõhutab, et Euroopa poolaasta raames tuleb kaitsekulutusi kavandada koordineeritult, tõhusalt, läbipaistvalt ja Euroopale kohaselt, et maksimeerida ühiskondlikku kasu; rõhutab, et julgeolekuga seotud investeeringud peaksid hõlmama ühiskonna vastupanuvõimet, sealhulgas tsiviilelanikkonnale suurt kasu pakkuvat taristut, sotsiaalkaitset, kodanikuharidust, demokraatia vastupanuvõimet ja kaitset desinformatsiooni eest, tunnistades, et sotsiaalne stabiilsus ja demokraatlik usaldus on Euroopa julgeolekuarhitektuuri olulised osad ning neid tuleb kajastada Euroopa poolaasta pikaajaliste reformi- ja investeerimisvajaduste analüüsis;

24.rõhutab, et 2026. aasta Euroopa poolaasta soovitused on otsustava tähtsusega järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kujundamisel; on veendunud, et reformid ja investeeringud tuleks valida selle järgi, kui tõhusalt ja tulemuslikult need vastavad asjaomastele riigipõhistele soovitustele; hoiatab, et kui ELi rahastamine seotakse Euroopa poolaasta suunistega, peavad need suunised olema sotsiaalselt tasakaalustatud täielikus kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ning rahaliste vahendite väljamaksmisel peab olema oluline roll kohalikel ja piirkondlikel osalejatel; märgib sellega seoses murega komisjoni ettepanekut sotsiaalkulutuste kohta, mis võib vähendada keskendumist tööhõive- ja sotsiaalsetele eesmärkidele, ning nõuab eraldiseisvat ja tugevdatud ESF+-i, mille puhul on tagatud valdkondlik keskendamine;

25.on seisukohal, et ELi sotsiaalne mudel on liidu konkurentsivõime lahutamatu osa ning et jõupingutused ettevõtjate halduskoormuse lihtsustamiseks peavad säilitama ja tagama sotsiaalsed õigused; rõhutab, et töökohtade kvaliteet ja mittekulupõhine konkurentsivõime, näiteks toodete ja teenuste kvaliteet, võib samuti toetada tootmist ja palgakasvu; rõhutab, kui oluline on tagada suurem selgus, proportsionaalsus ja õiguskindlus, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, ning rõhutab, et selliste lähenemisviiside puhul tuleks austada liikmesriikide tööturumudelite mitmekesisust, toetades samal ajal kestlikku majandustegevust ja kvaliteetsete töökohtade loomist;

26.toetab demokraatlikumat Euroopa poolaasta protsessi, kus Euroopa Parlament on tihedalt kaasatud majandus- ja sotsiaalpoliitika prioriteetide seadmisse ja majanduse juhtimise alaste otsuste tegemisse; rõhutab, et riiklike reformide kavandamisse, jälgimisse ja järelmeetmete võtmisse tuleb süstemaatiliselt kaasata sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ning piirkondlikud ja kohalikud osalejad, jättes neile piisavalt aega ja tagades läbipaistvuse; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid nende nõuetekohase kaasamise analüüsi kõikidesse etappidesse, sealhulgas sotsiaalse lähenemise raamistikus, et tugevdada isevastutust ja tagada ELi sotsiaalsete õiguste elluviimine kohapeal; rõhutab, et subsidiaarsuse põhimõtte ja liikmesriikide pädevuse austamine on Euroopa poolaastas endiselt kesksel kohal; tuletab meelde, et komisjon peab tagama, et Euroopa poolaasta ja ELi majanduse juhtimise raamistiku puhul hinnatakse soovitatud reformide mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja naiste tööturule integreerimisele, ning edendama investeeringuid kvaliteetsetesse avalikesse teenustesse ja hooldustaristusse;

27.juhib tähelepanu sellele, et riigipõhiste soovituste koostamiseks puudub läbipaistev metoodika ja nende valimiseks kasutatavad kriteeriumid ei ole selged; hoiatab, et see õõnestab aruandekohustust ja võib põhjustada liikmesriikide ebavõrdset kohtlemist; kutsub komisjoni üles tagama menetluste ja sisemise otsustusprotsessi, sealhulgas kaasatud peadirektoraatide suhtes täieliku läbipaistvuse ning tugevdama aruandekohustust ja teabevahetust Euroopa Parlamendiga; tunneb muret selle pärast, et riigipõhiseid soovitusi järgitakse endiselt vähe; kutsub liikmesriike üles tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas antavaid soovitusi paremini järgima; kutsub komisjoni üles tõhustama dialoogi, mida ta peab liikmesriikidega olemasolevate soovituste ja tööhõivesuuniste rakendamise üle, sealhulgas praeguste ja kavandatud poliitikameetmete jälgimist;

28.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.