(1a) 2. aprilli 2025. aasta korralduses nr 14257 „Regulating Imports With a Reciprocal Tariff To Rectify Trade Practices That Contribute to Large and Persistent Annual United States Goods Trade Deficits“ (Impordi reguleerimine vastastikuste tollimaksudega, et korrigeerida kaubandustavasid, mis põhjustavad iga-aastase suure ja püsiva kaubavahetuse puudujäägi Ameerika Ühendriikides) kuulutas Ameerika Ühendriikide president Donald J. Trump välja riikliku hädaolukorra, mis tuleneb tingimustest, mis kajastuvad Ameerika Ühendriikide suures ja püsivas iga-aastases kaubavahetuse puudujäägis, ning teatas, et Ameerika Ühendriikide eesmärk on tasakaalustada ülemaailmseid kaubavoogusid, kehtestades täiendava väärtuselise tollimaksu kogu impordile kõigilt kaubanduspartneritelt, erandite tegemise võimalusega. Need Ameerika Ühendriikide tariifsed meetmed hõlmasid kogu impordi baastariifi 10 % ja täiendavaid riigipõhiseid tollimakse, mis arvutati kahepoolsete kaubandusbilansside alusel. Liidu jaoks tähendas see enamiku toodete suhtes alates 9. aprillist 2025 20 % tollimaksu kehtestamist lisaks varem taastatud 25 % tollimaksule terase ja alumiiniumi suhtes, mis jõustus 12. märtsil 2025. President Donald Trump teatas 9. aprillil 2025 nende tollimaksude täieliku rakendamise 90-päevasest pausist, vähendades liidu tollimaksumäära 20 %-lt baastasemele 10 %. Terasele, alumiiniumile ja autodele kehtestatud tollimaks 25 % jäi kehtima ning alates 4. juunist 2025 tõsteti see 25 %-lt 50 %-le. Lisaks teatas Donald Trump 12. juulil 2025, et alates 1. augustist 2025 kehtib liidu kaupadele uus 30 % tollimaksumäär. Sellised arengusuunad tõid esile, kui oluline on luua stabiilne raamistik ning lõppkokkuvõttes võetakse 21. augustil 2025. aastal vastu ühisavaldus Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vastastikuse, õiglase ja tasakaalustatud kaubanduse lepingu raamistiku kohta.

(1b) Ameerika Ühendriikide vastu võetud ja kavandatud tariifsete meetmete tulemusena on majandusanalüüside põhjal hinnatud, et liidu sisemajanduse koguprodukt (SKP) võib väheneda 0,2–0,8 %. Mõju finantsturgudele on ilmne suurenenud volatiilsuse tõttu, millega kaasnevad eelkõige riskid liidu sektoritele, mis sõltuvad suurel määral ekspordist Ameerika Ühendriikidesse, nagu näiteks auto-, ravimi- ja masinatööstus.

(1c) Lisaks, nagu rõhutatakse ühises valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“, ähvardab liitu tõsine ja üha suurenev oht, sest Euroopast on taas saanud täieulatusliku konflikti tallermaa. Sellele eskaleeruvale olukorrale reageerimiseks on hädavajalik, et liit võtaks otsustavaid meetmeid oma kaitsevõime tagamiseks, sealhulgas tugevdades tihedat ja ulatuslikku Atlandi-ülest partnerlust julgeoleku, vastupanuvõime ja tööstuskoostöö valdkonnas, tugevdades samal ajal omaenda tehnoloogilist ja tööstuslikku baasi, sealhulgas Euroopa julgeoleku ja kaitsetööstuse seisukohast olulistes sektorites. Sellised tõhustatud võimed eeldavad stabiilsust ja prognoositavust koostöös peamiste partneritega, eelkõige Ameerika Ühendriikidega. Ainult usaldusväärse ja kohandatava partnerluse abil saab liit tagada oma kollektiivse valmisoleku ja reageerida tulemuslikult praegustele geopoliitilistele probleemidele, järgides täielikult oma olulisi julgeolekuhuve. Lisaks tugevdaks liidust Ameerika Ühendriikidesse imporditavate tööstuslike ja kõrgtehnoloogiliste toodete tollimaksude vähendamine märkimisväärselt Atlandi-ülest tööstuslikku baasi ning tõhustaks koostööd uuenduslike ja koostalitlusvõimeliste võimete arendamisel. Selline samm aitaks tagada selles strateegilises sektoris tasakaalustatumad ja vastastikku kasulikud kaubandussuhted, aidates samal ajal kaasa liidu üldisele majanduslikule konkurentsivõimele ja julgeolekualasele vastupanuvõimele. Nende tariifide vähendamisega tagataks ka stabiilsus ja prognoositavus, mis on vajalik kollektiivseks Atlandi-üleseks tegevuseks meie ühiste strateegiliste huvide kaitsmisel praeguses geopoliitilises kontekstis, ning see oleks väärtuslik samm tulevase tihedama koostöö suunas laiaulatusliku Atlandi-ülese lepingu väljatöötamisel.

(1d) Liit kinnitab taas oma vankumatut pühendumust läbipaistvale, õiglasele ja reeglitel põhinevale mitmepoolsele kaubandussüsteemile, mille aluseks on WTO põhimõtted. Kooskõlas aluslepingutega on liit jätkuvalt pühendunud oma väärtuste ja huvide edendamisele ülemaailmsel tasandil, eelkõige avatud ja õiglase kaubanduse edendamise ning rahvusvahelise õiguse tugevdamise kaudu. WTO on jätkuvalt üleilmse kaubanduskorra nurgakivi ning peamine foorum rahvusvaheliste kaubandusreeglite väljatöötamiseks, rakendamiseks ja jõustamiseks. Tihe koostöö sarnaselt meelestatud partneritega, eelkõige Ameerika Ühendriikidega, on oluline selle süsteemi säilitamiseks ja tugevdamiseks, prognoositava ja reeglitel põhineva ülemaailmse kaubanduskeskkonna kaitsmiseks, WTO vajaliku reformi edendamiseks ja hästi toimiva vaidluste lahendamise mehhanismi saavutamiseks.

(1e) Kuigi teatavad kaubanduslikud pinged püsivad, juhitakse neid praegu äsja loodud dialoogi- ja koordineerimisraamistikus. Liit on jätkuvalt pühendunud selle tagamisele, et liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised kaubandus- ja investeerimissuhted areneksid pikemas perspektiivis kooskõlas pooltevahelise vaba ja õiglase kaubanduse põhimõtetega ning kooskõlas WTO reeglitel põhineva kaubandussüsteemiga, õõnestamata muid kaubanduspoliitika meetmeid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas. Eesmärk on hõlmata täiendavaid liidu jaoks strateegilise tähtsusega sektoreid ja sõlmida leping, mis põhineb mitmepoolsel raamistikul ja on kooskõlas WTO reeglitel põhineva kaubandussüsteemiga.

(1f) Pidades silmas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja muid konflikte liidu naabruses, mis kahjustavad liidu ja selle kodanike julgeolekut, on hädavajalik, et liit säilitaks ja tugevdaks veelgi oma partnerlust olulise liitlasega ajal, mil sellised suhted on kriitilise tähtsusega. Sellises erandlikus olukorras peab liit võtma vastu erakorralised ja ajutised meetmed, mis on GATTi XXI artikli („Julgeolekuerandid“) alusel nõuetekohaselt põhjendatud. Selliste ühepoolsete meetmetega ei tohiks siiski luua pretsedenti ning need peaksid jääma rangelt erandlikuks, proportsionaalseks ja ajaliselt piiratuks, mis kajastab nende eripära julgeolekukaalutlustel põhjendatud tegevusena.

(5a) Käesoleva määruse vastuvõtmine ei tohiks piirata liidu õigust kohaldada vastumeetmeid vastuseks Ameerika Ühendriikide võetud põhjendamatutele meetmetele.

(6a) Võttes arvesse, et liidu suveräänne ja demokraatlik reguleerimisõigus ning ühenduse õigustik ei saa olla osa läbirääkimistest ühegi kolmanda riigiga, tuleks käesoleva määruse artikli 1 või artikli 2 kohaldamine peatada, kui Ameerika Ühendriigid püüavad kasutada majanduslikku survestamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/26751a artikli 2 lõike 1 tähenduses, näiteks ähvardades kohaldada või kohaldades täiendavaid tollimakse või muid kaubandust või investeeringuid mõjutavaid meetmeid, et hoida ära või saavutada konkreetse õigusakti lõpetamine, muutmine või vastuvõtmine liidu või liikmesriigi poolt, et seejärel sekkuda liidu või liikmesriigi õiguspärastesse suveräänsetesse valikutesse. Lisaks käesoleva määruse artikli 1 või artikli 2 kohaldamise peatamisele peaks liit kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2675 artiklitega 4 ja 5 tegema kindlaks ja uurima neid ohte või meetmeid, mida Ameerika Ühendriigid kasutavad ning võtma kooskõlas nimetatud määruse artikliga 8 vastumeetmeid, kui see on asjakohane.

(6b) Käesoleva määrusega kehtestatud meetmete tingimuseks on see, et Ameerika Ühendriigid järgivad jätkuvalt liidu julgeolekuhuve. Kui Ameerika Ühendriigid peaksid võtma meetmeid viisil, mis kahjustab otseselt liidu või selle liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve, sealhulgas nende territoriaalset terviklikkust ja majanduslikku mõõdet, ning nende välis- ja kaitsepoliitikat, peaksid käesoleva määruse kohased peatamismehhanismid olema kättesaadavad tagamaks, et liidu kaubanduspoliitika on jätkuvalt kooskõlas liidu välispoliitika ja julgeolekueesmärkidega.

(6c) Käesoleva määrusega antakse Ameerika Ühendriikidele ulatuslikud ja erandlikud tariifsed soodustused ja tariifikvoodid, mis võivad kaasa tuua kõnealuste soodustuste ja kvootidega hõlmatud kaupade impordi suurenemise, millel võib olla märkimisväärne mõju liidu tööstusele. Samuti on käesolev määrus vastu võetud ilma kaasneva mõjuhinnanguta, mistõttu on raske hinnata selle võimalikku majanduslikku mõju määruse vastuvõtmise ajal. Seetõttu on vaja kehtestada kaitsemehhanism, mille eesmärk on kaitsta liidu tööstust ja põllumajandussektorit juhul, kui käesoleva määrusega antud tariifsed soodustused ja tariifikvoodid toovad kaasa teatavate kaupade impordi suurenemise ja see tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju liidu tööstusele. Kui täheldatakse teatava kauba impordimahu suurenemist rohkem kui 10 %, peaks komisjon korraldama uurimise, et teha kindlaks, kas selline suurenemine põhjustab või ähvardab põhjustada liidu tööstusele olulist kahju.

(6d) Ühisavalduses ei ole siiski ette nähtud 15 % tariifilae kohaldamist terase ja alumiiniumi suhtes ning seetõttu jäävad Ameerika Ühendriikide varem kehtestatud 50 % tollimaksumäärad kehtima. Liit ja Ameerika Ühendriigid on väljendanud ühisavalduses oma kavatsust kaaluda võimalust teha koostööd, et eraldada oma siseturud terase ja alumiiniumi liigsest tootmisvõimsusest, tagades samal ajal omavahelised turvalised tarneahelad, sealhulgas tariifikvootidel põhinevate lahenduste kaudu.

(6e) Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium teatas 19. augustil 2025, et paragrahvi 232 kohaste valdkondlike tollimaksudega hõlmatud terase ja alumiiniumi derivaatide loetellu lisatakse 407 tootekategooriat. Selle tulemusena kohaldatakse nende toodete terase- ja alumiiniumisisalduse suhtes 50 % tollimaksumäära. Nende tollimaksude ning koormavate haldus- ja tollinõuete kehtestamine pärast ühisavalduse allkirjastamist on suurendanud ebastabiilsust liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelises kaubanduses ning toonud kaasa tõsiseid majanduslikke tagajärgi asjaomastele liidu äriühingutele ja nende töötajatele. Need tollimaksud mõjutavad ebaproportsionaalselt liidu väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning järgneva etapi tööstusharusid, õõnestades nende konkurentsivõimet Ameerika Ühendriikide turul ning põhjustades võimalikku pikaajalist turuosa kaotust ja püsivat kahju Atlandi-ülestele tööstuslikele tarneahelatele. Liit ja Ameerika Ühendriigid peaksid jõudma kiire ja vastastikku kasuliku lahenduseni käimasolevates läbirääkimistes, mille eesmärk on lahendada need vaidlused tollimaksude üle ja taastada stabiilsed Atlandi-ülesed kaubandussuhted. Selles kontekstis peaks nende toodete impordi suhtes kohaldatavate tollimaksude peatamine lõppema kuus kuud pärast artikli 6 kolmandas lõigus osutatud kohaldamise alguskuupäeva, välja arvatud juhul, kui enne selle kuupäeva lõppu leitakse koostöös Ameerika Ühendriikidega kestlikud ja vastastikku vastuvõetavad lahendused terase, alumiiniumi ja nende derivaatidega kauplemiseks. Samuti peab kavandatava liidu õigusakti raames, mis käsitleb ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse negatiivset mõju liidu teraseturule, olema terasetoodetele kohalduvate tariifide kaotamine kooskõlas selle uue vahendiga. 

(6f) Ühisavaldus ei hõlma raskeveokeid ja nende osi. Ühisavalduse käimasoleva rakendamise raames peaksid liit ja Ameerika Ühendriigid käsitlema raskeveokeid ja nende osi samamoodi nagu sõiduautosid ja nende osi, eesmärgiga lisada need 15 % ühtse tariifi alla, ning tagama kõigi asjakohaste meetmete puhul õiglase ja proportsionaalse kohtlemise kooskõlas ühisavalduse eesmärkidega.

(8a) Juurdepääs liidu turule sõltub ja peaks ka edaspidi sõltuma liidu kohaldatavate õigusnormide, sealhulgas ELi süsiniku piirimeetme, äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi ja raadamisvastaste normide järgimisest, olenemata sellest, millisest jurisdiktsioonist tooted pärinevad.

(8b) Komisjon peaks hindama korrapäraselt käesoleva määruse artiklite 1 ja 2 rakendamisest tulenevat mõju kaubavoogudele, tootmistasemele ja hinnadünaamikale. Komisjon peaks tegema tihedat koostööd liikmesriikide ja liidu tööstuse asjaomaste sektoritega, tagades süstemaatilise andmekogumise ja korrapärase teabevahetuse, et võimaldada turumoonutuste või tasakaalustamatuste õigeaegset tuvastamist.

(8c) Käesolev määrus kujutab endast kiiret reageerimist erakorralisele ja ebastabiilsele olukorrale ning sellel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed. Seepärast peaks selle kohaldamine olema piiratud. Esimene hindamisaruanne käesoleva määruse mõju kohta liidu tööstusele ning mereandide ja põllumajandustoodete tootjatele, samuti tarbijatele, tuleks avaldada hiljemalt ... [kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Hiljemalt ... [kuus kuud enne käesoleva määruse kohaldamise lõppkuupäeva] peaks komisjon esitama täiendava põhjaliku mõjuhinnangu, millele on vajaduse korral lisatud seadusandlik ettepanek käesoleva määruse kohaldamisaja pikendamiseks, kui see on asjakohane. Mõjuhinnangus tuleks muu hulgas kindlaks teha, kas määrus on tekitanud teatavates sektorites kahjusid ja tasakaalustamatust, sealhulgas hindade ja turustabiilsuse osas, kuidas liidu kaubandusstruktuurid on liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise kaubanduse tagajärjel muutunud, samuti käesoleva määruse mõju ja sellega seotud prognoosid liidu ja liikmesriikide eelarvetele, võttes arvesse kogutud tariifitulu vähenemist.

(8d) Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleb täielikult, korrapäraselt ja aegsasti teavitada olulistest suundumustest käesoleva määruse kohaldamisel ja nendega tuleb kogu protsessi vältel nõuetekohaselt konsulteerida.

(9a)Käesoleva määruse mõju liidu eelarvele hinnati+ kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõikega 4. Selle rakendamiseks tuleks eraldada piisavad rahalised vahendid ja inimressursid, võttes samal ajal arvesse selle rahastamise mõju muudele liidu programmidele või poliitikavaldkondadele ning tagades selle kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga, omavahendite süsteemiga ja asjaomase institutsioonidevahelise kokkuleppega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2024/2509[1] sätestatud eelarvepõhimõtetega.

2a. Ilma et see piiraks artikli 4b kohaldamist, lakkab käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud tollimaksude peatamise kohaldamine alates artikli 6 teises lõigus osutatud käesoleva määruse kohaldamise lõppemise kuupäevast.

aa) kui Ameerika Ühendriigid kehtestavad liidust imporditud kaupadele täiendavaid tariife, mis ületavad 15 % tariifilage, või tõstavad või kehtestavad muul viisil liidu kaupadele uusi tollimakse või muid tollimakse, makse või lõive, samal ajal kui ühisavalduse tingimused kehtivad, või muudavad toote klassifikatsiooni, et tõsta tariifimäära;

1a. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2675 kohaldamist, viib komisjon juhul, kui Ameerika Ühendriigid kohaldavad või ähvardavad kohaldada täiendavaid tariife või muid kaubandust või investeeringuid mõjutavaid meetmeid, et hoida ära või saavutada teatava õigusakti lõpetamine, muutmine või vastuvõtmine liidu või liikmesriigi poolt, sekkudes seeläbi liidu või liikmesriigi õiguspärastesse suveräänsetesse valikutesse, asjakohasel juhul läbi uurimise, mis põhineb omal algatusel kogutud või mis tahes usaldusväärsest allikast, sealhulgas liikmesriigilt, Euroopa Parlamendilt või liidu tootjatelt saadud põhjendatud teabel. Kui uurimine viib sellise järelduseni, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 4d vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I, II või III lisa muutmiseks, et täielikult või osaliselt peatada käesoleva määruse artikli 1 või 2 kohaldamine.

1b. Kui asjaolude järsk muutumine võrreldes nendega, mis olid olemas ühisavalduse tegemise ajal, mõjutab tõsiselt liidu või selle liikmesriikide olulisi julgeolekuhuve, sealhulgas nende territoriaalset terviklikkust ja majanduslikku mõõdet ja kui see on tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 4e sätestatud menetlust.

Artikkel 4a

Artikkel 4b

Artikkel 4c

Artikkel 4d

Artikkel 4e

Artikkel 5a

Seda kohaldatakse alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] kuni 31. märtsini 2028.

Artikleid 1, 2, 3, 4a ja 4b kohaldatakse siiski alles alates kuupäevast, mis määratakse kindlaks artikli 4c kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga.