1.kinnitab, et ühendatus on aluslepingutes sätestatud liikumisvabaduse eeltingimus; rõhutab, et hea ühendatus on hädavajalik turismi tasakaalustamiseks ja sellest saadava kasu toomiseks alateenindatud piirkondadesse, vähendades survet ülekoormatud populaarsetele sihtkohtadele ja aidates elavdada kohalikku majandust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama kättesaadavat, taskukohast ja usaldusväärset ühendatust elutähtsa teenusena, mis aitab kaasa liikumisvabadusele, sest ilma liikumisvõimalusteta ei saa olla ka liikumisvabadust; pooldab selgete, mõõdetavate ja korrapäraselt ajakohastatavate võrdlusaluste kindlaksmääramist, et hinnata kestlike reisimisvõimaluste kättesaadavust, taskukohasust ja kvaliteeti, sealhulgas edusamme takistusteta ja kaasava liikuvuse tagamisel nii puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste jaoks kui ka äärealadel, äärepoolseimates, maa-, perifeersetes, hõredalt asustatud ja saarepiirkondades ja eriti väikesaartel; toonitab, et sellised võrdlusalused on hädavajalikud selleks, et tagada aastaringne ühendatus, toetada kohalikke kogukondi ja VKEsid ning kaitsta turismist sõltuvate piirkondade pikaajalist vastupanuvõimet; rõhutab lisaks, et sellised võrdlusalused aitavad komisjonil ja liikmesriikidel prioriseerida turismi jaoks vajalikke taristuinvesteeringuid, mille eesmärk on tugevdada territoriaalset ühtekuuluvust, hajutada turismivooge ja vähendada survet ülerahvastatud sihtkohtadele;

2.juhib tähelepanu suurte transpordiettevõtjate ja digiplatvormide ebaproportsionaalsele mõjule turutrendide kujundamisel, tarbijate valiku suunamisel ning sihtkohtadele ja külalismajandusettevõtetele märkimisväärsete struktuursete riskide tekitamisel; kutsub komisjoni üles tegema uuringu, milles analüüsitaks turismisektori sõltuvust transpordi- ja turismisektoris (sealhulgas külalismajandussektoris) suurt turujõudu omavatest turgu valitsevatest ettevõtjatest ning hinnataks ohte, mis avalduvad ühendatusele, õiglasele hinnakujundusele, kõigi ärikasutajate jaoks õiglastele tingimustele, töötingimustele, teenuste katkematusele ja sihtkohtade pikaajalisele vastupanuvõimele, eritähelepanuga struktuursetele riskidele maapiirkondades, äärealadel ja saartel; kutsub lisaks komisjoni üles hindama uuringu raames meetmeid, mille eesmärk on tegeleda turu kontsentratsiooni ja põhjendamatu hindade personaliseerimise probleemiga, suurendada läbipaistvust, ausat konkurentsi ja tarbijakaitset ning parandada VKEde ja kohalike ettevõtjate konkurentsivõimet, sealhulgas asjakohaste õiguslike, regulatiivsete ja finantsmeetmete abil, kui see on asjakohane;

3.on seisukohal, et tõhusad transpordiühendused on kestliku ning konkurentsi- ja vastupanuvõimelise ELi turismisektori alustalad, mis võimaldavad leevendada survet populaarsetele sihtkohtadele, mis on oma võimete piiril või juba liigselt koormatud, ning avada samal ajal tee ja suunata külastajate vood ümber uutesse vähem tuntud paikadesse ja jaotada majanduslikku kasu õiglasemalt; nõuab ühendatuse ja juurdepääsetavuse parandamist, eelkõige äärepoolsetes ja alateenindatud ELi piirkondades, sealhulgas saartel, et edendada kestliku reisimise kaudu kaasavat majanduskasvu, vähendada hooajalisust ja toetada regionaalarengut;

4.märgib samal ajal, et paljud uued sihtkohad – nende seas äärepoolseimad territooriumid, kaugel sisemaal asuvad maapiirkonnad, mägikogukonnad ja saared – seisavad silmitsi eriliste ühendatuse probleemidega, ning rõhutab, et ELi kestliku turismi strateegias tuleb kindlaks määrata kohandatud toetusmehhanismid, milles võetakse arvesse nendele piirkondadele omaseid tunnusjooni ja nõrkuseid, eelkõige selleks, et tugevdada lennu‑, mere- ja maismaaühendusi, mis toetavad nende ühendatust; rõhutab, et igasuguse ühendatuse laiendamisega peavad kaasnema kvaliteetne taristu ja usaldusväärsed teenused, mis võimaldavad sihtkohtadel hallata uusi või mitmekesiseid turismivooge (kahjustamata seejuures kohalike elanike jaoks juurdepääsetavust ja taskukohasust), eelkõige eespool nimetatud vähekaitstud piirkondades;

5.nõuab, et uuritaks avaliku teenindamise kohustuste ulatuslikuma rakendamise potentsiaali, sealhulgas mitmeliigilise transpordi ja piiriüleste öörongide puhul, et teenindada nii elanikke kui ka külastajaid, eelkõige äärealadel, äärepoolseimates piirkondades, rannikualadel ja saartel, rõhutades nende tähtsust territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisel;

6.toonitab, et üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) valminud põhi-, laiendatud põhi- ja üldvõrgul, mida täiendavad mitmesugused kestlikud transporditeenuste võimalused, on keskne roll ELis turismi tasakaalustatuma territoriaalse jaotuse saavutamisel, sealhulgas hooajavälise nõudluse edendamise teel; rõhutab, et Euroopa ühendamise rahastu raames piiriüleste projektide esmatähtsale kohale seadmine on olnud TEN-Tga seoses edusammude tegemisel määrav, ning nõuab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus Euroopa ühendamise rahastule korralikku eelarvet, et toetada kestlikku, juurdepääsetavat ja ühendatud Euroopa transpordisüsteemi, mis on kõigis ELi piirkondades tähtis ka turismi jaoks;

7.väljendab heameelt selle üle, et 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga seotud seadusandlikud ettepanekud sisaldavad võimalusi tugevdada ELi toetust kestlikule ning konkurentsi- ja vastupanuvõimelisele turismile; tõstab eelkõige esile kavandatava riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade määruseKomisjoni 16. juuli 2025. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fond aastateks 2028–2034 ning muudetakse määrust (EL) 2023/955 ja määrust (EL, Euratom) 2024/2509 (COM(2025)0565). sätted, milles kestliku turismi teenuseid tunnistatakse erieesmärgina ja millega avatakse võimalused investeerimiseks digiüleminekusse, ringmajanduse lähenemisviisidesse, kestlikku liikuvusse, oskuste täiendamisse ja tööjõu täiendõppesse, turismi mitmekesistamisse, kliimamuutustega kohanemisse ja sihtkohtade haldamisse; tunnistab, et kavandatav määrus, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime FondCOM(2025)0555., loob puhtale energiale üleminekut, tööstuse süsinikuheite vähendamist ja VKEde konkurentsivõimet edendavate meetmete abil väljavaated kestliku turismi toetamiseks; märgib siiski, et uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanek ei sisalda taas kestliku turismi jaoks ELi programmi ega eraldi eelarverida, ning lisab, et endiselt on selgusetu, kas teiseste ja tihedamate transpordivõrkude arendamiseks, mis on vajalik selleks, et toetada turismisektori kestlikku arengut, mitmekesistada turismivooge ning suurendada äärealade, perifeersete ja äärepoolseimate piirkondade ning saarte juurdepääsetavust, on saadaval ELi rahalisi vahendeid; rõhutab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ei tohiks kõrvale jätta märkimisväärsel arvul piirkondi ega vähendada üldvõrguga seotud projektide rahastamist, et vältida territoriaalseid erinevusi ning kaitsta ELi sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; väljendab muret selle pärast, et äärepoolseimatele piirkondadele ette nähtud kaasrahastamist vähendatakse, vaatamata sellele, et nad asuvad mandrist äärmiselt kaugel ning vajavad seetõttu kindlaid ühendusi ja püsivaid investeeringuid; kordab lisaks, et ELi saared ja äärepoolseimad piirkonnad, millele avaldavad tugevamat konkurentsisurvet ELi-välised piirkonnad, on ELi piirkondliku turismimajanduse jaoks üliolulised ning nad peaksid saama Euroopa ühendamise rahastust ja muudest vahenditest piisavalt rahastamist, et arendada ühendusi, meelitada ligi külastajaid ja tagada, et nende majanduskasv muutub üha kestlikumaks ja et nad jääksid konkurentsivõimeliseks;

8.kinnitab taas, et sihtotstarbeline ELi rahastus kestliku turismi edendamiseks võib tuua märkimisväärset kasu, kuna see aitaks tugevdada sektori vastupanuvõimet, toetada selle rohe- ja digipööret kooskõlas ELi poliitikaprioriteetidega ning edendada kestlikku, tasakaalustatud ja kaasavat majanduskasvu ning pikaajalist konkurentsivõimet kõigis Euroopa sihtkohtades, sealhulgas suurendada territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust perifeersetes ja äärepoolseimates piirkondades ning saartel; rõhutab, et sellise eelarverea loomine on hädavajalik selleks, et tagada ELi tulevase kestliku turismi strateegia tulemuslik rakendamine; nõuab samal ajal järgmist mitmeaastast finantsraamistikku silmas pidades ELi turismi rahastamise juhendi ajakohastamist ja läbivaatamist;

9.nõuab, et lisaks järgmisele mitmeaastasele finantsraamistikule seataks ka ELi kestliku turismi strateegias prioriteediks ja määrataks kindlaks selged rahastamismehhanismid, et toetada üleminekut kestliku turismi mudelitele piirkondades, mida mõjutavad hooajalisus, kliimamuutused, demograafiline surve, püsiv või tugev külastajate surve, vähenev atraktiivsus, suur valdkondlik spetsialiseerumine ja varade seisundi halvenemine, ning väikestes ja keskmise suurusega ja uutes sihtkohtades, millel on suur vastuvõtupotentsiaal; rõhutab, et sellise rahastusega tuleks toetada katseprojekte, suutlikkuse suurendamist ja struktuurset ümberkujundamist, seades esikohale kestliku taristu, keskkonnasõbraliku ühendatuse, territoriaalse mitmekesistamise ja koolitusprogrammid, mis võimaldavad arendada kohalikke talente ning aitavad töötajatel omandada uusi oskusi ja kohaneda turu vajadustega;

10.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema kõik endast oleneva, et lõimida kestliku turismiga seotud liikuvus ELi transpordipoliitikasse koos investeeringutega viimase kilomeetri ühendustesse, sealhulgas ühistransporti ja aktiivsesse liikuvusse ning kestlikesse ja taskukohastesse linnalise liikuvuse lahendustesse, mis teenivad nii külastajate kui ka elanike huve; kutsub komisjoni üles pakkuma sihipärast toetust vähese heitega ja heiteta sõidukite kasutamiseks turismis, eelkõige saartel ning maa-, mägi- ja äärepoolseimates piirkondades, näiteks elektrisõidukite liisimise ja laadimistaristuga seotud stiimuleid, et edendada kestlikku liikuvust ja vähendada külastajate keskkonnajalajälge; kutsub komisjoni üles edendama tõhusamalt olemasolevat ELi turismiplatvormi, hõlbustades seeläbi sihtkohtadel jagada edukaid külastajate haldamise mudeleid ja parimaid tavasid;

11.tuletab meelde, et selle ülemineku tempo sõltub sihtkohtades olemas olevast piisavast laadimistaristust, sealhulgas kiirlaadimislahendustest, mis suudavad rahuldada äri-, operatiiv- ja reisijateveosõidukite vajadusi, rõhutades, et selgetel võrdlusalustel põhinev sihipärane ELi rahaline toetus on hädavajalik selleks, et suurendada heiteta energiaallikate kasutamist turismi ökosüsteemis ning tagada, et liikuvuse süsinikuheite vähendamine aitab saavutada kliimaeesmärke ja hallata kestlikult sihtkohti; rõhutab lisaks vajadust tagada piisav logistikataristu ja mitmeliigilised ühendused, et toetada turismi tarneahelaid ja kohalikke majandusökosüsteeme;

12.nõuab suuremat ELi rahalist toetust ühistransporditeenuste tugevdamiseks, et need ühendaksid endas rohkem transpordiliike ning oleksid kättesaadavamad, usaldusväärsemad, paindlikumad ja paremini kohandatud territoriaalsetele oludele, eelkõige saarepiirkondades ja äärealadel; rõhutab, et sellised teenused peaksid tagama elanikele piisava juurdepääsu ning tugevdama samal ajal kogukonna ühendatust, sotsiaalset kaasatust ja turismisihtkohtade juurdepääsetavust; teeb ettepaneku, et kui olemasolevatest meetmetest püsivate struktuursete ebasoodsate tingimuste kõrvaldamiseks ei piisa, peaks komisjon pakkuma välja muid võimalusi, mille abil korvata struktuurseid ebasoodsaid tingimusi, mis mõjutavad saarte ja saarepiirkondade ning perifeersete ja äärepoolseimate piirkondade elanikke ja ettevõtjaid, ning tagada võrdne juurdepääs ja kaitsta nende piirkondade pikaajalist elujõulisust ja sidusust;

13.tunnistab, et jalgrattaturism on strateegiline Euroopa sektor, nagu on kajastatud jalgrattasõitu käsitlevas Euroopa deklaratsioonis, ning EL on selles maailmas juhtival kohal; rõhutab selliste algatuste nagu EuroVelo (Euroopa pikamaa jalgrattateede võrgustik) tähtsust teekonnaturismi edendamisel; nõuab nende algatuste toetamiseks stiimuleid ja investeeringuid, et suurendada nende märkimisväärset majanduslikku kasu kõigis piirkondades, sealhulgas maa-, perifeersetes ja piiriülestes piirkondades; rõhutab, et selliste algatuste abil saab edendada kestlikke liikuvusvõimalusi, tugevdades seeläbi kohalikke kogukondi ja VKEsid, ning suurendada sotsiaalset ja geograafilist kaasatust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkuvalt toetama Euroopa pikamaa jalgrattaturismi marsruutide arendamist ja laiendamist, jalgrattataristu uuendamist ja jalgratturite liiklusohutuse parandamist, sealhulgas sihtotstarbeliste rahastamisvahendite abil ning tihedas koostöös piirkondlike ja kohalike omavalitsustega;

14.rõhutab mereühenduste suurt rolli saare-, ranniku- ja perifeersetes piirkondades, kus need teenused on elutähtsad nii elanike kui ka turistide jaoks; rõhutab, kui olulised on avaliku teenindamise kohustused, tänapäevane laevastik ja arukas sõiduplaani koostamine, mis võimaldavad tasakaalustada kohalikke liikuvusvajadusi turismivooga ja aitavad vähendada hooajalist survet; nõuab, et EL toetaks jätkuvalt kestlikke transpordivõimalusi, nagu süsinikuneutraalseid kütuseid kasutavad ja akudel töötavad parvlaevad ning elektri- ja hübriidparvlaevad, mis kasutavad kaldaäärset elektritoidet, mida tuleks täiendada hübriidelektriõhusõidukite kasutamist edendavate meetmetega, seades esmatähtsale kohale saared ning äärepoolseimad ja perifeersed territooriumid, tingimusel et nende lahenduste tehnoloogiline teostatavus ja majanduslik elujõulisus on tõendatud ning et nendega kaasnevad proportsionaalsed toetusmeetmed ettevõtjatele ja territooriumidele, mis sõltuvad suurel määral lennu- ja mereühendustest;

15.kutsub komisjoni üles võtma järelmeetmeid seoses uuringuga, milles hinnati väikelaevajuhi tunnistuste võimaliku vastastikuse tunnustamise eeliseid ja puudusi, esitades reguleeriva meetme ettepaneku, mis hõlbustaks ligikaudu 48 miljoni Euroopa harrastuskapteni liikuvust ning toetaks mereturismi ja sinimajanduse kestlikku arengut;

16.rõhutab, et siseveeturism ning veeäärsed tegevused ja huvialad, nagu jalgrattasõit, jalutamine, gastronoomia ja kultuuriobjektid, võimaldavad külastajatel avastada kohalikku pärandit ja kohalikke maastikke keskkonnahoidlikul viisil; nõuab sellest tulenevalt suuremaid investeeringuid Euroopa jõgede ja kanalite heaks, et kaitsta elurikkust ja tugevdada veesüsteemi kerksust, märkides, et neil on kestliku turismi ja piirkondade vahel turismivoogude tasakaalustatuma jaotuse seisukohast oluline potentsiaal;

17.tunnistab, et raudtee on kestliku turismi nurgakivi ja elujõuline alternatiiv saastavamatele transpordiliikidele; nõuab suuremaid investeeringuid kogu ELi raudteetaristusse, eelkõige piiriülestesse ja rahvusvahelise ühendatuse seisukohast olulistesse lõikudesse, ning suuremat toetust teiseste ja tihedamate võrkude jaoks, et tagada äärealade ja perifeersete piirkondade juurdepääsetavus; tuletab meelde, et raudteetransporti saab arendada saartel kui kestlikku transpordiliiki ja mitmeliigilise ühendatuse tagamise võimalust, toetades nii piiriüleseid projekte kui ka raudteealgatusi saarepiirkondades;

18.kinnitab veel kord vajadust seada ühendveod strateegiliseks prioriteediks, edendades lennu- ja raudteejaamade ning sadamate vahel otseühendusi ning tunnistades ühtlasi, et raudteeühendused ja ühendveoterminalid on sama olulised turismisihtkohtade toetamiseks vajalike kaupade tarnimiseks ja teenuste osutamiseks; nõuab lisaks rongipiletite lihtsustatud müüki, et muuta reisimine paindlikumaks ja raudteetransport atraktiivsemaks, ning et kiiresti võetaks kasutusele sujuv integreeritud piletimüügisüsteem, mis hõlmaks raudtee-, lennu- ja meretransporti ning millega kaasneksid reisijate selgem teavitamine ja lihtsamad piiriülesed broneerimismeetodid;

19.väljendab heameelt kiirraudteevõrgu arendamise idee üle, et edendada Euroopa linnade vahel tõhusaid raudteeühendusi alternatiivina lühilendudele ning laiendada samal ajal turismi tavapärastest populaarsetest sihtkohtadest kaugemale jäävatesse perifeersetesse piirkondadesse; märgib siiski, et endiselt on vaja ületada mitmesugused tehnilised takistused, näiteks seoses teatavate riiklike/piirkondlike ja Euroopa standardse rööpmelaiuse erinevustega; on lisaks seisukohal, et öörongid kujutavad endast olulist vahendit, mille abil saab mitmekesistada turismi, arendada alateenindatud turismisihtkohti ja edendada kestlikumaid turismiliike, nagu maa-, kultuuri- ja ökoturism;

20.tuletab meelde ajaloo ja pärandiga seotud raudteeturismi kasvavat tähtsust kui uuenduslikku viisi edendada kestlikku reisimist ja rikastada kultuurielamusi kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kaitstes samal ajal kultuuri- ja looduspärandit; rõhutab, et kasutusest kõrvaldatud või alakasutatud traditsiooniliste raudteeliinide ja veeremi taastamine ning turismi otstarbel kasutusele võtmine võib aidata taaselustada turismisihtkohti, säilitada loodusmaastikke ja kohalikku keskkonda ning luua uusi turismivõimalusi, mis parandavad külastajate kogemusi ning toetavad kohalike ja piirkondlike territooriumide kaitset ja kestlikku arengut; nõuab ELi rahaliste vahendite eraldamist turismisihtkohti teenindava veeremi ja transporditaristu, sealhulgas raudteede, maanteede ja jalgrattateede taastamiseks, ümberkujundamiseks ja ajakohastamiseks, et toetada ajaloolisi, kultuurilisi ja kestlikke marsruute;

21.tunnistab, et nii transpordil kui ka turismil on suur mõju ELi turismisihtkohtade energiavajadustele; nõuab turismi ja kõigi transpordiliikide – raudtee-, maantee-, mere- ja lennutranspordi – lõimimist ELi tulevasse energiapoliitikasse ja kavandatavatesse energiameetmetesse, et toetada sihtkohti nende kestlikul üleminekul ja rahuldada nende konkreetsed taristuvajadused; kutsub komisjoni üles suurendama toetust turismisektori energiataristule ning kutsub liikmesriike üles lisama turismisektori energiavajadused oma riiklikesse energia- ja kliimakavadesse;

22.väljendab heameelt kestlikku transporti investeerimise kava üle, eeldades, et see suurendab investeeringuid kestlike kütuste kasutuselevõttu lennunduses ja laevanduses (sealhulgas praegustes lõbusõidulaevades), mis on sektorid, kus heidet on raske vähendada; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et tee kliimaneutraalsuseni, eelkõige üleminek kestlikele kütustele, ei tooks kaasa varjatud kulusid, ülemäärast bürokraatiat või lennuettevõtjate ebaõiglasi lisatasusid, mis tõstaksid piletihindu turistide, elanike ja VKEde jaoks, ega põhjustaks äärepoolseimatele piirkondadele, saartele ja äärealadele ebaproportsionaalseid käitamis- või taristukulusid; hoiatab uute maksumeetmete, näiteks kütusemaksu kehtestamise eest, mis võib turismisektori puhul ohustada ühendatust, taskukohasust ja konkurentsivõimet;

23.toonitab asjaolu, et turismi keskkonnamaksud (nn ökomaksud) võivad anda kohalike kogukondade heaks reaalseid tulemusi, kuna nendest saab rahastada elanikele ja keskkonnale kasu toovaid projekte; märgib, et paljud linnad ja piirkonnad on sellised ökomaksud juba kehtestanud ja need on andnud häid tulemusi ning neid juhtumeid tuleks analüüsida ja võib-olla parima tava näidetena kasutada; kutsub komisjoni üles lisama need näited oma tulevasse kestliku turismi strateegiasse, mis annab liikmesriikidele ja piirkondadele lisasuuniseid kestliku turismiga seotud investeeringute toetamiseks, aidates seeläbi kaasa tasakaalustatud territoriaalsele arengule ja ühisele heaolule;

24.tunnistab, et ristluslaevandus on oluline Euroopa sektor, mis toetab laevaehitus- ja -remonditööstust, milles EL on maailmas jätkuvalt juhtival kohal, kuid märgib samas, et teatavates sihtkohtades on kestlikkusega probleeme; nõuab stiimulikavasid ja investeeringuid, et suurendada kestliku kaldaäärse elektritoite kättesaadavust ja soodustada üleöö või pikemaajalist sadamas viibimist, eelkõige suurtes ristlussadamates; ergutab sektoriga käimasolevat dialoogi, tagamaks, et sadamakülastused ja pikemaajalised sadamas viibimised aitaksid luua kohalikul tasandil väärtust, edendada kestlikku liikuvust ja vähendada liiklustihedust; rõhutab vajadust soodustada ristlustegevuse ja -liikluse kestlikku haldamist, et tagada tasakaal ühelt poolt majandusliku kasu ning teiselt poolt sihtkohtade keskkonnaalase terviklikkuse ja kohalike kogukondade suurema sotsiaalse heaolu vahel;

25.on sellega seoses seisukohal, et sihtkohtade paremal haldamisel tuleks arvesse võtta kõiki laevade sadamasse saabumisi; rõhutab lisaks vajadust planeeritud saabumiste tasakaalustatud ja proportsionaalse jaotuse järele kaikohtade jaotamise süsteemide abil, et vähendada tippkoormust sihtkohtadele ja suurendada kohalikku majanduslikku kasu, vähendades samal ajal võimalikult palju sihtkohtadele avalduvat keskkonnamõju; toonitab lisaks vajadust töötada välja metoodika nende sihtkohtade turismi intensiivsuse arvutamiseks, mida külastavad kruiisilaevade turistid; rõhutab sellega seoses, et sihtkohtade haldamise organisatsioonidel on koos kohalike omavalitsuste ja sidusrühmadega väga oluline roll külastajate voogude haldamisel ja selle tagamisel, et kruiisiturism aitab kaasa kestlikule kohalikule arengule; soovitab komisjonil koguda heade tavade näiteid, mis võiksid olla kogu ELis eeskujuks muudele sektoritele, tuginedes sellistele algatustele nagu komisjoni 2023. aasta aruanne „Good practices for sustainable cruise tourism“ (Kestliku kruiisiturismi head tavad), et edendada kestlikku ja konkurentsivõimelist turismi;

26.rõhutab vajadust tugevate ja jõustatavate reisijaõiguste järele kõigi transpordiliikide, sealhulgas keerukate mitmeliigiliste reiside puhul, et säilitada üleilmses turismis Euroopa konkurentsieelis, toetades samal ajal transpordisektori innovatsiooni, konkurentsivõimet ja investeeringuid; võtab teadmiseks reisijate kasvavad ootused usaldusväärsusele, läbipaistvusele ja kaitsele reisitõrgete ja viivituste korral, eriti juhul, kui reisi käigus kasutatakse eri transpordiliike või ettevõtjaid; toonitab sellega seoses vajadust töötada välja tõhusa turistide veo ELi strateegia, millega vähendatakse ooteaegu, menetluste dubleerimist ja haldustakistusi ning suurendatakse ühtlasi piletite ja reisidokumentide ühilduvust ning piirikontrolli tõhusust; rõhutab, kuivõrd tähtis on, et puuetega ja piiratud liikumisvõimega reisijatel oleksid tugevad reisijaõigused, eelkõige selleks, et suurendada kaasatust ja sotsiaalset võrdsust, aga ka selleks, et tugevdada Euroopa positsiooni ligipääsetavate ja kvaliteetsete turismi- ja transporditeenuste pakkujana, suurendades seeläbi veelgi Euroopa turismi konkurentsivõimet;

27.hoiatab, et tasakaalustamata turism võib koormata sihtkohti, kahjustada kohalikke kogukondi ja elanikke ning vähendada Euroopa atraktiivsust loodus- ja kultuuriturismi sihtkohana; rõhutab, et hästi kavandatud turismil seevastu on tohutu väärtus ning potentsiaal tuua kaasa laiemaid hüvesid; see tugevdab sotsiaalset ühtekuuluvust, aitab kaitsta kultuuripärandit ja loob kvaliteetseid töökohti; kordab, et turism kui ELi tööstusstrateegia lahutamatu osa vajab tulemuslikku juhtimist, kaasa arvatud sihtkoha tasandil, ja kooskõlastatud poliitikameetmeid, et nõudlus juba välja kujunenud ja uute sihtkohtade vahel strateegiliselt jaotada; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid, näiteks edendama nõudlust madalhooajal; kutsub liikmesriike üles mitmekesistama sihtkohti ja pakutavat tegevust ning aktiivselt tutvustama neist vähem populaarseid ja rõhutab, et neid jõupingutusi tuleks toetada andmetel põhineva planeerimise ja teadlikkuse suurendamise algatustega, et Euroopa püsiks maailma soosituima sihtkohana;

28.on veendunud, et selleks, et tagada sektori võime mitmesuguseid probleeme lahendada, on vaja selget strateegiat, täpselt kindlaks määratud eesmärke ning kaasavat ja tõenditel põhinevat poliitikakujundamist ja õigusakte; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni algatuse üle valmistada ette ELi esimene kestliku turismi strateegia ning leiab, et see võiks anda liikmesriikidele, piirkondadele ja sidusrühmadele tervikliku raamistiku kestlikuma, uuenduslikuma, tasakaalustatuma ja kaasavama turismisektori edendamiseks; on veendunud, et strateegias tuleks uuesti määratleda turismi osatähtsus nii, et see ulatuks kaugemale vahetust majanduslikust mõjust, tunnustades selle panust ühisesse heaolusse, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja tasakaalustatud piirkondlikku arengusse; nõuab, et lisaks sellele strateegiale koostataks ka rakenduskava, milles hinnatakse iga turismipiirkonna ja -sihtkoha vajadusi ja ühenduste taset, seades esikohale vähekaitstud sihtkohtade turismitaristu; rõhutab, et seda kava peaksid toetama asjakohane rahastamisprogramm, selge ajakava ja range hindamisprotsess, et Euroopa jaoks oleks tagatud sidus ja õiglane üleminek;

29.rõhutab, et üha tihedama konkurentsiga üleilmsel reisimaastikul edu saavutamiseks vajab Euroopa tugevamat koordineerimist ja investeeringuid ELi tasandil, et olla rahvusvaheliselt nähtavam; nõuab, et ELi kestliku turismi strateegia raames töötataks välja sidus raamistik „Sihtkoht Euroopa“, mis täiendab riiklikke ja piirkondlikke strateegiaid, suurendab Euroopa üleilmset atraktiivsust ning tagab Euroopast ühtse hea mulje, tõstes samas esile kohalikke silmapaistvaid aspekte, ning aitab seeläbi Euroopal 2030. aastaks kujuneda üleilmselt eeskujuks olevaks sihtkohaks;

30.nõuab, et komisjonis loodaks spetsiaalne kestliku turismi peadirektoraat;

31.rõhutab, et sektori valdkondadeülest olemust tuleb asjakohaselt arvesse võtta kõigis asjaomastes ELi poliitikameetmetes, ühtlustades õigusakte transpordi, keskkonna, piirkondliku ja maaelu arengu, digiülemineku, konkurentsivõime, tööhõive, hariduse ja taskukohasele eluasemele juurdepääsu valdkonnas ja tuginedes kõikide nende valdkondade kogemustele;

32.rõhutab, kui olulised on struktureeritud mitmetasandilised juhtimismudelid, millega kaasatakse süstemaatiliselt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sihtkohtade haldamise organisatsioone ja erasektori sidusrühmi, et tagada sidusad ja kaasavad turismistrateegiad; toonitab, et sihtkohtade haldamise organisatsioonidel on strateegiline eelis, sest kohapeal on neil võimalik luua laialdasi partnerlussuhteid kõigi asjaomaste sidusrühmadega turismi ökosüsteemis, sealhulgas VKEdega; rõhutab asjaolu, et paljudel väikestel ja maapiirkondade sihtkohtadel puudub haldus- ja analüüsisuutlikkus kestliku turismi strateegiate kavandamiseks ja rakendamiseks, ning sihtotstarbeline ELi toetus aitaks neil tugevdada oma sihtkohtade haldamise suutlikkust; kutsub ühtlasi liikmesriike üles tugevdama sihtkohtade haldamise organisatsioonide osatähtsust, aidates neid rahalise toetuse, tehnilise suutlikkuse parandamise, tegevuse koordineerimise ja töötajate oskuste täiendamisega, et sihtkohtade haldamise juhtimine oleks tulemuslik;

33.juhib tähelepanu asjaolule, et struktureeritud mitmetasandilisi turismi juhtimise mudeleid tuleks tugevdada, töötades sihtkohtade haldamise organisatsioonide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, turismi sidusrühmade ja elanike koostöös välja sihtkohtade haldamise kavad ja ajakohastades neid korrapäraselt; see tagab sidusad ja kaasavad lähenemisviisid ning võimaldab sihtkohtade haldamise organisatsioonidel koordineerida ja reklaamida mitmekesiseid kohalikke turismitooteid; rõhutab, et sihtkohtade haldamise kavad peaksid põhinema selgetel kestlikkuse näitajatel ja vajaduse korral taluvusvõime hindamisel, et tagada tõenditel põhinev planeerimine ja pikaajaline konkurentsivõime;

34.märgib, et turismi laiem piirkondlik käsitlus võib muuta transpordi ja turismi kavandamise sidusamaks, vähendada poliitika killustatust ning edendada suuremat võrdsust, lõimumist ja koostööd piirkondade vahel, kus turismi intensiivsus on erinev; tõstab esile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust kestliku turismi strateegiate kujundamisel, temaatiliste kultuuriradade arendamisel, kohaliku identiteedi tugevdamisel, kultuuri- ja vaimse pärandi kaitsmisel ning kogukonna juhitud turismialgatuste toetamisel; toonitab ühtlasi, kui oluline on lõimida turism piirkondliku taasindustrialiseerimise ja nutika spetsialiseerumise strateegiatega; see tagab, et turism toetab ja täiendab mitmekesist tootmisbaasi, mitte ei asenda seda;

35.toob esile populaarsete turismisihtkohtade erilise vähekaitstuse, kuna elanike võõrandumine, ülekoormatud taristu, kasvav keskkonnamõju ning ohud kohalikule kultuurile ja pärandile muutuvad üha teravamaks probleemiks; julgustab esile tõstma vähem külastatavaid piirkondi ja arendama piirkondlikke turismikeskusi, mis tutvustavad vaimset pärandit, toidukultuuri, loodust ja kohalikku kultuuritegevust, et edendada kohalikku tipptaset ja kestliku majanduskasvu mudelit, mis pakub enamat kui juba üleküllastunud päikese- ja rannapuhkuste sektor; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rahastaksid algatusi, mille eesmärk on taaselustada ajaloolisi külasid ja tõsta esile traditsioonilisi kohalikke tooteid, sealhulgas arendada roheteid ja muid loodusradasid ning luua märgis, millega tunnustatakse silmapaistvaid maa- ja loodusturismikeskkondi sarnaselt randade sinise lipu süsteemiga;

36.märgib, et lühimaa-, vähese heitega ja heiteta reisimine suurendab piirkondlikku ühtekuuluvust, kuna tulu jääb kohapeale ning suureneb VKEdel ja kogukonnal põhinev turism sisemaal ja põllumajanduspiirkondades; rõhutab, et lähiturism aitab vähendada survet ülerahvastatud sihtkohtadele ning säilitada aastaringse majandustegevuse, tööjõu stabiilsuse ja demograafilise vastupanuvõime hõredalt asustatud piirkondades; toonitab vajadust tõsta esile lühikesi turismimarsruute, mis viivad külastajad selliste mikrotootjate juurde nagu mikropruulikojad, käsitöölised ja kultuuriühendused; kutsub sellega seoses üles looma ja ELi tasandil tunnustama temaatilisi kohalikke võrgustikke, mille eesmärk on tõsta esile kohalikku ja piirkondlikku pärandit ning edendada kultuuri- ja taastavat turismi; juhib tähelepanu sellele, et ka interaktiivsed digitaalsed vahendid ja temaatilised digiplatvormid, temaatilised interaktiivsed kaardid ja ürituste kalendrid aitavad suurendada sihtkohtade tuntust ja tutvustada kohalikku tipptaset;

37.tõstab esile ühtekuuluvus- ja arengufondide positiivset mõju turismi, kultuuri ja põllumajandusliku toidutööstuse valdkonna investeeringutele; märgib, et neist fondidest toetust saavatel piirkondadel tuleks turismi valdkonnas aidata kasutusele võtta niisugused meetodid, mis hõlmavad nii planeerimist kui ka rakendamist; nõuab suuremat ELi toetust põllumajandusturismile ning „Talust taldrikule“ ja „Tootjalt tarbijale“ algatustele, mis loovad tõelisi väärtusahelaid ja ehedaid turismielamusi; rõhutab, et sellised mudelid tugevdavad maapiirkondade majandust, toetavad kohalikke tootjaid, mitmekesistavad turismivaldkonna pakkumisi ning aitavad kaasa kestlikule ja kvaliteetsele turismile kogu ELis;

38.tunnistab, et spordi-, aktiiv- ja vabaõhuturism võivad aidata kaasa regionaalarengule, edendada tervislikke eluviise ja leevendada turismi hooajalisust, ning nõuab, et sporditaristu integreeritaks süstemaatilisemalt turismivaldkonna tegevusraamistikesse; juhib samas tähelepanu võimalustele, mida pakub tervishoiu-, spaa- ja meditsiiniturism, eriti vananevas ühiskonnas, ning nõuab, et selles kasvavas segmendis töötataks välja kvaliteedistandardid ja tehtaks piiriülest koostööd; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada teadlikkust kaasamise ja ligipääsetavuse tähtsusest turismis, parandada ligipääsetavate teenuste pakkumist ja tuntust ning arendada turismiteenuseid nii, et need tooksid kasu nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele, eelkõige eakatele ja puuetega inimestele;

39.kordab, et külalismajandussektor on Euroopa turismi ökosüsteemi ja kultuurimaastiku tugisammas, mis on tihedalt seotud kohalike VKEde, kultuuriasutuste ja piirkondlike tööturgudega, ning rõhutab Euroopa restoranide, kohvikute ja baaride – mille puhul on peamiselt tegemist mikroettevõtjate ja pereettevõtetega – tähtsust töökohtade loomisel kõigil oskuste tasemetel ning kohaliku identiteedi ja kultuuripärandi säilitamisel; nõuab poliitikat, mis aitab külalismajanduse ettevõtjail pakkuda kvaliteetset külaliskogemust, tugevdada kultuuri elujõulisust, parandada sektori töökohtade kvaliteeti ning luua Euroopa sihtkohtadele kestlikku ja pikaajalist väärtust;

40.väljendab heameelt lühiajalise majutuse üüriteenuste määruseEuroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määrus (EL) 2024/1028, milles käsitletakse lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud andmete kogumist ja jagamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1028, 29.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1028/oj). üle, mis on kohaldatav kõikides liikmesriikides alates 20. maist 2026 – see on edusamm tulemuslikuma sihtkohtade haldamise suunas; on siiski mures lühiajalise üürimise reguleerimata kasvu ja selle pärast, kuidas see mõjutab eluasemeturgu, eelkõige eluasemete taskukohasust kohalike elanike ja elutähtsate kutsealade töötajate jaoks, sotsiaalset ühtekuuluvust, sealhulgas elanike ja kogukondade kõrvale tõrjumist nende senisest pikaajalisest osalemisest kohalikus elus ja valitsemises, ning linna- ja elutähtsaid teenuseid, mis on otseselt seotud kohalike elanike eluga; tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohtu otsuses liidetud kohtuasjades C‑724/18 ja C‑727/18Kohtuotsus, Euroopa Kohus (suurkoda), 22. september 2020, Cali Apartments SCI ja HX vs. Procureur général près la cour d’appel de Paris ja Ville de Paris, liidetud kohtuasjad C‑724/18 ja C‑727/18, ECLI:EU:C:2020:743. on sedastatud, et lühiajalise majutuse üüriteenuste reguleerimine riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil võib olla põhjendatud avaliku huviga, tingimusel et võetud meetmed on vajalikud, piisavad ja proportsionaalsed; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama kiiresti õigusakti ettepaneku, et kehtestada sidus, andmepõhine ja kestlik lühiajalise majutuse üüriteenuste ELi raamistik, milles määratakse kindlaks teenuse osutamise standardid ja selged majutajakategooriad ja mis võimaldab liikmesriikidel, sealhulgas piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel, kohaldada proportsionaalseid ja tõenduspõhiseid meetmeid, nagu väljaüürimise ööde piirmäärad, loa andmise kord, kompenseerimine ja alapiirkondadeks jaotamine, arvestades, et eluasemepoliitika kuulub eelkõige liikmesriikide pädevusse;

41.kordab, et turismi tuleks näha strateegilise võimalusena, mille aluseks on külastajate ja elanike kestlik kooseksisteerimine; usub, et lühiajalise majutuse üüriteenuse pakkumine selle algsel kujul ehk eeldusel, et majutaja ja külalise vahel on isiklik kokkupuude, võib ergutada kohalike osalemist turismis ja pakkuda seeläbi ehedamaid kogemusi; märgib, et kui lubada kasutada kodusid turismi eesmärgil, võib see anda peredele lisasissetulekut ja aidata rahastada energiatõhusat renoveerimist; toonitab siiski, et see, mis sai alguse koostöömajanduse mudelina, on üha enam arenenud kommertstööstuseks, kus nüüd domineerivad valdavalt ettevõtjatest majutajad, kes haldavad mitut majutuskohta ning tegutsevad tihtipeale kohustusteta, mida võiks oodata traditsiooniliste majutusteenuste osutajatelt; nõuab, et oleks võimalik teha selgelt vahet ettevõtjate ja eraisikute pakutaval lühiajalisel üüriteenusel; rõhutab, et kõik regulatiivsed meetmed peaksid jääma proportsionaalseks, olema kohandatud kohalikule kontekstile ning võtma arvesse kohalikku turismimajandust ja kohalikke kogukondi, võimaldades samal ajal liikmesriikidel, piirkondadel ja kohalikel omavalitsustel kavandada ja rakendada paindlikult meetmeid, mis vastavad konkreetsetele kohalikele oludele ja eluasemeturgudele;

42.rõhutab vajadust tugevate jõustamismehhanismide järele, tagamaks, et digiplatvormidel – millel on lühiajalise majutuse üüriteenuste turul keskne koht – oleks esitatud ainult nõuetele vastavad lühiajalise majutuse pakkumised, ning rõhutab, et ametiasutuste tuvastatud ebaseaduslikud lühiajalise majutuse pakkumised tuleks viivitamata kõrvaldada; toonitab lisaks, et platvormide puhul on hädavajalikud selged hoolsuskohustused, sealhulgas kohustus kontrollida registreerimisnumbreid, ning tugevdatud kontrollimehhanismid, et vältida petturlikke või nõuetele mittevastavaid registreerimisi, ja toimivad teavitamise, meetmete võtmise ja kuulutuste kõrvaldamise mehhanismid, millega tagatakse nõuetele mittevastavate lühiajalise väljaüürimise kuulutuste kiire kõrvaldamine; rõhutab, et uues õigusraamistikus tuleks ette näha ka tugevad mehhanismid, millega toetada selliste riiklike või kohalike eeskirjade jõustamist ja järgimist, mille eesmärk on hallata lühiajalise väljaüürimise pakkumist, sealhulgas tagada väljaüürimise ööde piirmäärade või muude meetmete, näiteks müra vähendamise nõuete, tulemuslik rakendamine;

43.juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et teatavate struktuuriliste ja geograafiliste piirangutega turismisihtkohtades, nagu saared, äärepoolseimad piirkonnad ja teatavad rannikualad, süvendavad turismiga seotud turusurve ning taskukohaste ja sotsiaaleluruumide puudus eluasemekriisi; nõuab, et võetaks nende konkreetsete tingimustega kohandatud ühtekuuluvuspoliitika meetmeid kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 174 ja 349;

44.tunnistab ELi ökomärgise praegust piiratust; tunnistab, et Euroopa turismisektoris on vaja kestlikkusmärgistuse suhtes ühtset käsitlusviisi, et luua ühtne läbipaistev raamistik, mis edendaks kestlikku arengut, vastastikust õppimist ja suutlikkuse suurendamist, aitaks suurendada tarbijate usaldust ja kasvataks Euroopa turismiettevõtjate konkurentsivõimet, tulemuslikkust ja üleilmset nähtavust, tõstes Euroopa kestliku turismi eeskujuks kogu maailmas; rõhutab, et ühtlustamine ei tähenda üheainsa sertifikaadi kasutuselevõttu, vaid pigem ühise metoodika kasutamist, et läbi vaadata ja kehtestada selged standardid või kriteeriumid; rõhutab, et oluline on, et sertifitseerimisega tegeleksid akrediteeritud ja sõltumatud kolmandad isikud; nii on võimalik tagada kestlikkusväidete põhjendatus kooskõlas ELi õigusraamistikuga, sealhulgas tarbijate võimestamist käsitleva direktiivigaEuroopa Parlamendi ja nõukogu 28. veebruari 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/825, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega rohepöördel, tagades neile parema kaitse ebaausate tavade eest ja parema teabe esitamise (ELT L, 2024/825, 6.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/825/oj).; nõuab tungivalt, et selle kohaldamisala laiendataks turismi väärtusahela muudele segmentidele, sealhulgas ristluslaevandusettevõtetele, reisikorraldajatele, koosolekute, motivatsiooniürituste, konverentside ja näituste korraldajatele, vaatamisväärsustele, toidu- ja joogiteenustele, sihtkohtadele ja kohalikke elanikke kaasavale kogukonnasõbralikule turismile, et toetada kestlikku üleminekut, mis põhineb põhjalikel mõju hindamistel ja sidusrühmadega konsulteerimistel; rõhutab siiski, et ELi kestlikkusmärgis peaks jääma vabatahtlikuks, proportsionaalseks, kulutõhusaks ja VKEde jaoks lihtsalt kohaldatavaks ning selle taotlemist peaksid toetama koolitused ja rahalised stiimulid, et vältida põhjendamatut halduskoormust väikeste turismiettevõtete jaoks;

45.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama turismi üleminekut ringmajanduse mudelile, edendades meetmeid, mis parandavad vee-, energia- ja jäätmekäitluse tõhusust, piiravad ületarbimist, hoiavad ära elupaikade halvenemise, kaitsevad elurikkust ja minimeerivad turismi keskkonnajalajälge sihtkohtades, juhindudes andmepõhisest otsuste tegemisest; kutsub komisjoni üles suurendama samal ajal toetust innovatsioonile, et vähendada toidu raiskamist, ja kajastama seda asjaomastes programmides; nõuab lisaks tungivalt lühikeste tarneahelate edendamist külalismajandussektoris, lihtsustades turulepääsu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, näiteks väikeste põllumajandusettevõtete ja käsitööliste puhul;

46.tunnistab, et turismisektor teeb märkimisväärseid pingutusi oma keskkonnajalajälje vähendamiseks, sealhulgas kõrvaldab järk-järgult kasutuselt ühekordselt kasutatavad veepudelid, täiustab energiatõhusa valgustuse ja vee säästmise süsteeme, pikendab mööbli kasutusiga parandamise ja korduskasutamisega ning vähendab toidu raiskamist, tuginedes tugevale õigusraamistikule, mis on sätestatud ELi hiljutistes õigusaktides, nagu ühekordsete plasttoodete direktiiv ning pakendite ja pakendijäätmete määrusEuroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/40, mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ (ELT L, 2025/40, 22.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/40/oj)., mis on alles rakendamisjärgus; kutsub komisjoni üles korraldama uuringu, et teha kindlaks ja hinnata puudujääke ühekordsete plasttoodete direktiivi puhul turismi- ja külalismajandussektoris, pakkuma välja meetmed nende puudujääkide kõrvaldamiseks, sealhulgas pakkuma sektorile rakendamiseks mõeldud toetust ja stiimuleid, et nii palju kui võimalik kiirendada ühekordselt kasutatavate plasttoodete järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist ELi turismi- ja külalismajandussektoris; lähtuda tuleks realistlikust ülemineku ajakavast, tegevust peaksid toetama mõjuhinnang, teaduslikud andmed ja konsulteerimine sidusrühmadega ning tagada tuleb, et väikeettevõtjatele ei tekitata ebaproportsionaalselt suuri kulusid;

47.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles minema reageerivalt turismiarenduse juhtimiselt üle ennetavale turismiarenduse juhtimisele, toetudes andmete paremale jagamisele, ning koguma, analüüsima ja kasutama andmeid sihtkohtade haldamiseks ja kestlikkusaruandluseks; rõhutab, et selline üleminek aitab tagada kestliku ja kvaliteetse turismi; rõhutab, et koordineeritud andmevahetus kõigil tasanditel võimaldab reaalajas seiret ja arukat prognoosimist, tänu millele saavad sihtkohad juhtida külastajate vooge kultuuriliste ja looduslike vaatamisväärsuste juures, hoida ära ülerahvastatust, majandada ressursse, toetada hooajalisuse vähendamise pingutusi ja kohaneda paindlikult muutustega; rõhutab asjaolu, et generatiivse tehisintellekti kiire areng võib olla eriti kasulik suurtele ja tehnoloogiliselt võimekatele turismiturul osalejatele, süvendada veelgi ebavõrdsust ja tõrjuda paljud sihtkohad ja VKEd tahaplaanile, kui toetust ja suutlikkust ei suurendata; kutsub sellega seoses komisjoni üles pakkuma VKEdele sihtotstarbelist rahastamist ja teavet rahastamisvahendite kohta, et edendada andmepõhisust, digiteerimist ja tehisintellekti kasutuselevõttu turismisektoris;

48.nõuab, et turismivaldkonnale lähenetaks süsteemselt ja killustatud turu- või tootepõhine loogika asendataks integreeritud juhtimismudelitega; toetab selliste terviklike näitajate väljatöötamist, mille alusel hinnata muu hulgas kvaliteetsete töökohtade loomist, töötingimusi, kohaliku kogukonna heaolu, ressursitõhusust, keskkonnaseisundi halvenemist ja CO2 heidet, tuginedes üleilmselt aktsepteeritavatele arvutusmeetoditele, et edendada läbipaistvat poliitikakujundamist, suunata vastutustundlikke investeeringuid ja võimaldada eri sihtkohtade andmete võrreldavust; väljendab heameelt üleilmselt tunnustatavate ja ühtlustatud kestliku turismi näitajate väljatöötamise üle ning märgib, et seda metoodikat katsetatakse ELi arukate sihtkohtade andmehalduse pädevuskeskuse (D3HUB) projekti raames 40 Euroopa sihtkohtade haldamise organisatsiooni ja Euroopa turisminäitajate süsteemi (ETIS) panuse põhjal; rõhutab, et ELi tasandi lähenemisviis kestliku turismi näitajatele peaks olema täielikult kooskõlas olemasolevate raamistikega, nagu turismi kestlikkuse mõõtmise statistiline raamistik või turismialase satelliitarvestuse metoodiline raamistik; see võimaldab tulemuslikku standardimist ja võrdlusuuringuid ning tagab lihtsustatud aruandlusprotsessid, mis vähendavad turismiettevõtete halduskoormust;

49.rõhutab, et andmekeskne mitmetasandiline valitsemine on hädavajalik selleks, et saavutada kestlikkus ja tulla edukalt toime ettenägematute kriisidega, nagu pandeemiad ja muud tervisega seotud kriisid, geopoliitilised šokid, äärmuslikud kliimaga seotud ja looduskriisid, inimtegevusest tingitud või tehnoloogilised häired ja majanduslangus, samuti selliste järjest tõsisemaks muutuvate struktuursete kriisidega, nagu rahvaarvu vähenemine, rahvastikukadu ja eluasemepuudus; toonitab vajadust võtta kriisivalmidusvahendite puhul arvesse kaubavedusid ja logistikat, kuna need on esmatähtsad, et tagada turismiteenuste jätkumine ja tarneahelate toimimine; märgib murega, et sidusrühmade vastumeelsus andmete jagamise suhtes, mida põhjustavad tehnoloogia, andmesuveräänsuse, usalduse, õiguslike riskide ja kuludega seotud kahtlused, aeglustab Euroopa ühtse turismiandmeruumi toimima hakkamist; tõstab esile ELi turismi tulemustabelit ja D3HUBi kui häid näiteid sellest, kuidas ELi tasandil kokku kogutud teadmiste alusel on võimalik suunata kohalikku tegevust ja säilitada turismi tarneahelaid ebakindlatel aegadel; kordab, et need mehhanismid tagavad, et sihtkohtade haldamise organisatsioonidel ja VKEdel on lihtsustatud juurdepääs ristkasutatavatele andmetele, et toetada tõenduspõhist otsuste tegemist, tugevdades ja kaitstes seeläbi oma väärtusahelate vastupanuvõimet; rõhutab lisaks, et D3HUB on aidanud turismisihtkohtadel andmeid strateegiliselt kasutada; toonitab, et see algatus on oluline, et tugevdada andmepõhist juhtimist ja aidata sektoril valmistuda digiüleminekuks, ning kutsub komisjoni üles tagama selle järjepidevuse ka pärast 2026. aastat kooskõlas ELi strateegiliste eesmärkidega;

50.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja kontrollitavatel andmetel põhineva tsentraliseeritud platvormi, mille abil saab kogu ELis teha kindlaks olulisemad sündmused, mis võivad põhjustada kohalikke häireid, eriti vähekaitstud piirkondades, ja looma turismivaldkonna jaoks spetsiaalse Euroopa kriisiohjemehhanismi, et suurendada valmisolekut, kriisiennetusvõimet ja vastupanuvõimet, mõeldes tulevastele kriisidele; kutsub lisaks komisjoni üles lõimima selle mehhanismi täiustatud kriisivalmidusvahendite ja kiirreageerimismeetmetega, nagu varajase hoiatamise süsteemid, erandolukorra plaanimine, strateegiline transporditaristu ja -koridorid ning sihipärane toetus paindlike menetluste kaudu, et suurendada turismisektori vastupanuvõimet ja ohutust;

51.täheldab, et tehnoloogia ja keskkonnateadlikkus suunavad üleminekut passiivselt vaatamisväärsustega tutvumiselt sihipäraste, isiklike ja vastutustundlike kogemuste saamisele; tõstab esile reisikava koostavate soovitussüsteemide potentsiaali arendada kogukonna juhitud, aeglast turismi, nagu jalgrattaga sõitmine ja matkamine; see toob kasu kohalikele VKEdele, kogukondadele, kohalikele tootjatele, kaasa arvatud geograafiliste tähistega tunnustatud tootjatele, samuti kohalikule kultuurile ja kohalikele toodetele; rõhutab siiski, et selle potentsiaali ärakasutamiseks peab sektor lõimima turismi väärtusahelasse suurettevõtete kõrval ka kohalikud rühmad ja kodanikud, pakkudes näiteks eksperdituge digivahendite kasutamiseks, luues mitut sidusrühma hõlmavaid nõukogusid, millel on konsultatiivne või nõuandev roll litsentside, turismi intensiivsuse, piirangute ja planeerimise valdkonnas ning mitmekesistades pakkumisi, et vähendada turu- ja hooajalist sõltuvust; kutsub liikmesriike üles edendama haridusalgatusi koolides ja laiemaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et suurendada teadlikkust kestlikest turismitavadest;

52.rõhutab, et kvalifitseeritud ja väärtustatud oskustööjõud on Euroopa turismimajanduse alustala; märgib, et struktuursed probleemid, nagu madal palk teatavates turismisektorites, mitteametlik töö, osalise tööajaga ja deklareerimata töö, hooajalisus, vähene koolitus ja mõnikord halvad töötingimused, põhjustavad tööjõu ja oskuste jätkuvat nappust turismisektoris; seda süvendab veelgi püsiv sooline ebavõrdsus, kuna naised moodustavad suurema osa turismisektori tööjõust ning domineerivad madalapalgalistel, töömahukatel ja ajutistel kutsealadel; nendib siiski, et mõnedes liikmesriikides on tehtud edusamme töötingimuste, tööaja ja tasustamise parandamisel, näiteks kollektiivlepingute ajakohastamise kaudu pärast COVID-19 pandeemiat; nõuab siiski, et liigutaks edasi turismisektori tööturu suunas, mis põhineb kvaliteetsetel töökohtadel, õiglasel palgal, usaldusväärsel sotsiaalkaitsel ja aastaringsel tööhõivel, sealhulgas hooajavälisel ajal; juhib samal ajal tähelepanu tööajal toimuva tasustatud koolituse väärtusele ja märgib, et oluline on pakkuda selliseid võimalusi hooajavälistel perioodidel hooajatöötajatele;

53.rõhutab, et selleks, et võtta kasutusele uuenduslikke lahendusi, mis aitavad leida tasakaalu majanduskasvu ja keskkonnajuhtimise vahel, on vaja üha rohkem on kohanemisvõimelist ja kriisiolukorras toime tulevat, digi- ja roheoskustega tööjõudu; rõhutab, et digi- ja rohepööre pakuvad võimalusi luua turismi väärtusahelates paremaid, ohutumaid ja säilenõtkemaid töökohti, ning nõuab tungivalt, et neid võimalusi kasutataks täielikult ära, sealhulgas koostöö kaudu piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, et töötada välja turismitöötajatele mõeldud spetsiaalsed koolitusprogrammid;

54.nõuab kogu ELi hõlmavat kooskõlastatud tegevuskava turismisektori töötajate oskuste täiendamiseks ja ümberõppeks kooskõlas oskuste paktiga, et võidelda tööjõupuudusega, parandada töötingimusi, ületada liikuvustõkked, vastata muutuvate oskuste nõudlusele ning tugevdada sektori pikaajalist atraktiivsust ja konkurentsivõimet, tagades seeläbi Euroopa sihtkohtade püsiva väärtuse ja edendades euroopalikku eluviisi; teeb ettepaneku võtta kasutusele kõigis liikmesriikides ja sektorites tunnustatav turismioskuste kaart, mis töötataks välja tihedas koostöös sotsiaalpartneritega ja mis tõendaks akrediteeritud koolituste läbimist, kutseoskusi ja töökogemust; soovitab koolituste pakkumist ja kaasrahastamist ELi programmide kaudu, sealhulgas programmide Euroopa Sotsiaalfond+, Erasmus+, ühtse turu programmi ja programmi „Digitaalne Euroopa“ kaudu;

55.rõhutab, et oskuste täiendamine ja ümberõpe peavad käima käsikäes suhtumisega, et väärtustatakse iga rolli alates inimestevahelistest kontaktidest, mis on hädavajalikud kvaliteetsete ja kultuuriliselt kohandatud teenuste osutamiseks, kuni füüsiliste töödeni, mis toetavad paljusid turismiteenuseid; nii tagatakse, et ükski neist aspektidest ei kao, kui sektor liigub digitaalsemate mudelite suunas; märgib, et nii pehmed oskused kui ka füüsiline töö on majanduslikus ja poliitilises mõttes endiselt alahinnatud ning sageli neid ei tunnustata ametlikult, ei pakuta vajalikku koolitust ega ole need tasustatud viisil, mis oleks võrreldav tehniliste või juhtivate ametikohtadega; nõuab nende oskuste ja ülesannete nõuetekohast tunnustamist, väärtustamist ja tasustamist, kuna see on hädavajalik, et parandada töökohtade kvaliteeti, edendada soolist võrdõiguslikkust ning tagada turismi inimliku mõõtme täielik tunnustamine ja toetamine Euroopa turismimudelis;

56.julgustab turismiettevõtjaid, haridus- ja koolitusteenuste osutajaid ning avaliku sektori asutusi tegema rohkem koostööd, et edendada kvaliteetseid koolitusprogramme ja töökohapõhist õpet ning valmistuda tulevikus oluliste oskuste nõudluseks; toonitab vajadust selliste sihipäraste algatuste järele nagu sektori vajadustele vastavad õppekavad, selged karjäärivõimalused ja mentorlusprogrammid, mis muudavad töö külalismajandussektoris noortele atraktiivsemaks ning aitavad luua selles sektoris tugevama ja kvalifitseerituma tööjõu; rõhutab, et nendel algatustel peab olema positiivne mõju tööhõivele, mis tähendab muuhulgas pikaajalisi lepinguid, reaalseid võimalusi karjääriredelil edenemiseks ja palgatõuse;

57.rõhutab, et kultuur, mis on lahutamatult põimunud meie igapäevaellu, on Euroopa turismi atraktiivsuse ning meie rahvuslike identiteetide ja Euroopa identiteedi vundament; tuletab meelde, et selles kultuurilises mustris põimuvad lisaks paljudele muudele elementidele ka kestlikud traditsioonid, arheoloogiline pärand ja kohalikud keeled, mille säilitamine näitab austust piirkondlike ja rahvuslike identiteetide vastu ning kohalike kogukondade järjepidevust; väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida teatavad liikmesriigid on teinud, et tagastada kultuuriliselt olulised teosed ja esemed päritolupaikadesse; juhib tähelepanu uue Euroopa kultuurikompassi strateegilisele raamistikule kui kaalukale vahendile kultuurimõõtme tugevdamiseks ELi poliitikas; võttes arvesse mitmekesist ja rikkalikku pakkumist ELi turismivaldkonnas, kutsub komisjoni üles tõstma ELi algatusi, nagu DiscoverEU, Euroopa kultuuripealinnad ja Euroopa kultuuripärandi märgis, senisest rohkem esile Euroopa kui sihtkoha propageerimisel uue kestliku turismi strateegia raames;

58.tunnustab kutseliste kultuuritöötajate, kohalike organisatsioonide ja vabatahtlike elutähtsat rolli Euroopa kultuuripärandi hoidjatena, kelle töö ulatub objektide hooldamisest ja säilitamisest kuni üldsuse kaasamiseni kogukonna teavitamise ja giidiga ekskursioonide kaudu; rõhutab nende tähtsust Euroopa kui üleilmse turismisihtkoha eripära ja atraktiivsuse tugevdamisel; märgib, et töötingimuste ebakindlus ja ebapiisav tasustamine jätavad sageli varju nende panuse Euroopa kultuuripärandi kaitsmisse ja edasikandmisse ning seda olukorda võib veelgi halvendada platvormipõhiste teenuste kasvav konkurentsisurve, mis lööb jootrahapõhisuse ja liitumistasude kaudu alla kultuuriekskursioonide ja giiditeenuste hinnad;

59.tunnustab sellega seoses tähelepanuväärset pühendumust, mida näitavad üles vabatahtlikud, kes kulutavad oma isiklikku aega ja ka iga-aastast puhkuseaega, et anda panus Euroopa kultuuri säilimisse; kutsub komisjoni üles esitama koostöös liikmesriikidega suuniseid, et ärgitada üksikisikuid osalema kultuurialases vabatahtlikus tegevuses ja hõlbustada seda, sealhulgas toetusmeetmete kaudu, mis võimaldavad osalemist ja edendavad kultuurivaldkonna vabatahtlike tunnustamist kogu ELis; rõhutab, et kultuurivaldkonnas vabatahtliku tegevuse edendamine tugevdab Euroopa oskusteaasta eesmärke ja tõhustab praeguseid ELi programme, näiteks programmi „Erasmus+“, soodustades põlvkondadevahelist õpet, oskuste vahetamist ja tihedamat kultuurivaldkonna kaasamist; toonitab, et pikaajaline eesmärk on kutseliseks muutmine ning nõuab kire kutsealaks muutmise (passion-to-profession) kava, mis võimaldaks koolitust, sertifitseerimist ja õiglast tasustamist ning mida kaasrahastataks programmide „Erasmus+“, „Loov Euroopa“ ja Euroopa Sotsiaalfond+ kaudu, et aidata neil, kes meie identiteeti säilitavad, arendada enda valitud elujõulist karjääri; rõhutab, et kava peaks jääma vabatahtlikuks, nii et kultuuripuhkus ei oleks kunagi seotud ametialaste kohustustega; julgustab liikmesriike edendama vabatahtlikku tegevust viisil, mis rikastab kultuurielu ja täiendab kultuurivaldkonna töökohti, mitte ei asenda neid;

60.rõhutab, et oluline on tagada, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldataks vaimse kultuuripärandi jaoks ELi rahalisi vahendeid, mille abil toetada otse algatusi, millega kaitstakse ja tutvustatakse kultuuritraditsioone, nagu merendustavad (näiteks purjetamine), kohalikud keeled ja käsitööoskused, sealhulgas geograafiliste tähistega tooted, ning tagatakse seega nende edasikandumine järgmistele põlvkondadele ja tugevdatakse kogukonna osalemist kestlikus ja vastutustundlikus turismis; rõhutab, kui oluline on tagada õiglane tunnustus neile, kes investeerivad pärandisse ja oskustesse, ning toonitab, et kaasata tuleb ka algupärased ja kogukonna juhitud turismialgatused, mille abil hoitakse alal esivanemate teadmisi, säilitatakse elurikkust ja soodustatakse autentsete, kultuuri austavate kogemuste loomist ning mis võimaldavad säilitada kohalikke elatusvahendeid; nõuab lisaks, et ELi rahalistest vahenditest toetataks tootjarühmi, kes soovivad registreerida määruse (EL) 2023/2411Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2411, milles käsitletakse käsitöönduslike ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kaitset ning millega muudetakse määrusi (EL) 2017/1001 ja (EL) 2019/1753 (ELT L, 2023/2411, 27.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2411/oj). alusel geograafilist tähist, ning kinnitab, et see on peamine vahend, millega edendada piirkondade käsitöönduslikku pärandit;

61.rõhutab, et rahastatavates projektides tuleks edendada teadmussiiret piirkondade ja sektorite vahel ning kasutada ära turismi strateegilist potentsiaali kaitsta vaimset pärandit ning suurendada selle sotsiaalset ja majanduslikku kasu kohalike kogukondade jaoks, nii et väärtus jaotuks turismi väärtusahelas ühtlasemalt eri piirkondade vahel ja õiglasemalt; juhib lisaks tähelepanu asjaolule, et rahastamisel tuleks seada esikohale projektid, millega edendatakse territoriaalset ühtekuuluvust, eelkõige piirkondades, kus vaimne pärand on kõige enam ohustatud ja kus kultuuriturism võib edendada kohalikku arengut ja toetada elanikkonna säilimist; toonitab avaliku ja erasektori partnerluste rolli selles, et suurendada turismisektori suutlikkust kaitsta, edendada ja väärtustada kultuuripärandit, ning nõuab tihedamat koostööd ametiasutuste, sektori ja kogukonna osalejate vahel, et saavutada parimaid kestlikke tulemusi;

62.nõuab, et Euroopa Parlamendile antaks igal aastal aru kestliku turismiga seoses tehtud edusammudest, tuginedes ELi turismi tulemustabelile ja mõõdetavatele näitajatele, mis hõlmavad keskkonda, ühendatust, taristu valmisolekut, töökohtade kvaliteeti ja kohaliku kogukonna heaolu, et saada teavet rahastamisotsuste tegemiseks ja edaspidiste reformide kavandamiseks;

63.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.