1.märgib, et nõukogu eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2023. aastal 13,3 miljardit eurot (mis moodustab 6,9 % liidu kogueelarvest); märgib, et nõukogu ligikaudu 0,7 miljardi euro suurune eelarve moodustab 5,26 % liidu kõikidest halduskuludest;

2.märgib, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) uuris oma aastaaruandes eelarveaasta 2024 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) valimit, mis koosnes rubriigi „Haldus“ alla kuuluvast 70 tehingust, mida on sama palju kui 2023. aastal; märgib, et kontrollikoda viitab veel sellele, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis moodustasid 2024. aastal ligikaudu 69 % halduskulude kogusummast, ning hoonete, seadmete, energeetika, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et tema mitme aasta töö näitab, et üldiselt on need kulutused madala riskiga;

3.märgib, et 70 tehingust 16 (23 %) sisaldas vigu, kuid kontrollikoja hinnangul jääb veamäär kolme kvantifitseeritud vea põhjal alla olulisuse piirmäära; märgib, et kontrollikoja aruandes ei märgitud ühtegi konkreetset nõukoguga seotud probleemi;

4.peab äärmiselt kahetsusväärseks, et alates 2009. aastast ja taas majandusaastal 2023 on Euroopa Parlament pidanud keelduma nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisest, kuna hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest pingutustest luua konstruktiivne koostöö, keeldub nõukogu jätkuvalt Euroopa Parlamendiga eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd tegemast, takistades seega Euroopa Parlamendil teha teadlikku otsust, mis põhineb nõukogu eelarve täitmise tõsisel ja põhjalikul kontrollimisel;

5.märgib, et 22. septembril 2025 edastasid Euroopa Parlamendi asjaomased teenistused eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raportööri nimel sekretariaadile küsimustiku, mis sisaldas 103 Euroopa Parlamendile olulist küsimust, et võimaldada nõukogu eelarve täitmise ja nõukogu juhtimise põhjalikku kontrolli; märgib lisaks, et sarnased küsimustikud saadeti kõigile teistele institutsioonidele, mis kõik on andnud Euroopa Parlamendile kõigile küsimustele üksikasjalikud vastused;

6.peab kahetsusväärseks, et 3. oktoobril 2025 teatas sekretariaat Euroopa Parlamendile veel kord, et ei kavatse Euroopa Parlamendi küsimustikule vastata ja et nõukogu ei kavatse osaleda kuulamisel, mis korraldati 6. novembril 2025 eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames ja millel osalesid kõik teised kutsutud institutsioonid;

7.kordab, et Euroopa Parlamendil on eesõigus anda vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 319 ning finantsmääruse ja Euroopa Parlamendi kodukorra kohaldatavatele sätetele ning kooskõlas praeguse tõlgenduse ja praktikaga eelarve täitmisele heakskiit, nimelt õigus anda eelarve täitmisele heakskiit, et säilitada läbipaistvus ja tagada demokraatlik vastutus liidu maksumaksjate ees;

8.rõhutab, et finantsmääruse artikli 59 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon annab teistele liidu institutsioonidele vajalikud volitused neid puudutavate eelarvejagude täitmiseks, ning peab seetõttu arusaamatuks, et nõukogu arvates on asjakohane, et heakskiit antaks komisjoni tegevusele nõukogu eelarve täitmisel;

9.rõhutab väljakujunenud ja austatud tava, mida Euroopa Parlament on rohkem kui 20 aasta jooksul kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste, sealhulgas nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmisel järginud; tuletab meelde, et komisjon on teatanud oma suutmatusest teha järelevalvet teiste liidu institutsioonide eelarvete täitmise üle; rõhutab komisjoni veel kord kinnitatud seisukohta, et iga liidu institutsiooni halduskulude haldamisele ja liidu eelarve täitmisele vahetult Euroopa Parlamendi poolt heakskiidu andmise tava tuleb jätkata ka tulevikus, et tagada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimine; tuletab meelde, et kõik teised institutsioonid, organid ja asutused teevad eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses Euroopa Parlamendiga täielikku koostööd, ning on seisukohal, et nõukogu keeldumine seda teha on põhjendamatu ja vastuolus aluslepingutes sätestatud institutsioonilise lojaalsuse põhimõttega;

10.rõhutab, et praegune olukord tähendab, et Euroopa Parlament saab kontrollida ainult kontrollikoja ja ombudsmani aruandeid ning nõukogu veebisaidil avalikult kättesaadavat teavet, mistõttu on Euroopa Parlamendil võimatu teha eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta teadlikku otsust; rõhutab, et nõukogu koostöö puudumine õõnestab Euroopa Parlamendi õigust oma järelevalveülesannet tulemuslikult täita;

11.taunib asjaolu, et nõukogu ei ole enam kui kümme aastat ilmutanud poliitilist tahet Euroopa Parlamendiga iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames koostööd teha, tekitades seega liidu kontrolli- ja tasakaalustussüsteemis struktuurse pimeala, ning et sellel on olnud püsiv kahjulik mõju mõlemale institutsioonile, see on diskrediteerinud liidu eelarve haldamist ja demokraatlikku kontrolli ning kodanike usaldust liidu kui läbipaistva üksuse vastu; rõhutab, et selline pidev institutsiooniline takistamine õõnestab aluslepingutes sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet; on seisukohal, et jätkuv koostööst keeldumine võib veelgi vähendada liidu eelarve juhtimise raamistiku legitiimsust; rõhutab, et nõukogu peab järgima samu aruandekohustuse standardeid mis teisedki liidu institutsioonid;

12.kordab, et nõukogu jätkuv keeldumine eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames koostööd tegemast on demokraatliku aruandekohustuse lubamatu rikkumine; kutsub üles võtma konkreetseid ja tulemuslikke meetmeid tagamaks, et iga liidu institutsioon, kes ei täida läbipaistvuskohustusi, võetakse täielikult vastutusele, uurides praktilisi meetmeid kooskõlas finantsmääruse artikli 59 lõikega 1 ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, millega kutsutakse üles tegema koostööd, sealhulgas tõhustatud tingimuslikkust halduskokkulepetes ja aruandlusnõudeid;

13.tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohtu praktika toetab maksumaksjate ja üldsuse õigust saada teavet avaliku sektori tulu kasutamise kohta; nõuab seetõttu Euroopa Parlamendi kui demokraatliku vastutuse põhimõtte tagaja eesõiguse ja rolli täielikku austamist; kutsub nõukogu üles järgima eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus Euroopa Parlamendi heakskiidetud soovitusi ning nõuab ELi lepingu artikli 14 lõike 1 täielikku kohaldamist;

14.märgib, et 6. mail 2025 väljendas nõukogu eesistujariigi esindaja Euroopa Parlamendi täiskogu istungil oma sõnavõtu ajal valmisolekut teha seoses nõukogu eelarvejao eelarve täitmisele heakskiidu andmisega meie institutsioonide vahel sisukat ja pragmaatilist koostööd, ja nõuab, et see soov muudetaks kiiresti konkreetseteks sammudeks; kutsub seetõttu nõukogu üles jätkama Euroopa Parlamendiga kõrgeimal tasandil viivitamata läbirääkimisi, kaasates mõlema institutsiooni peasekretärid ning presidendi ja eesistuja, et ületada ummikseis ja leida olukorrale lahendus, milles austatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu institutsioonilist pädevust eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses ning tagatakse eelarve täitmise läbipaistvus ja tugev demokraatlik kontroll; kordab oma nõudmist, et komisjoni ja nõukogu õigustalitused esitaksid arvamuse võimalike aluslepingutel põhinevate lahenduste kohta nõukogu vastutuse täitmise tagamiseks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

15.rõhutab, et kuigi praegust olukorda tuleb parandada parema institutsioonidevahelise koostööga aluslepingute raames, võiks aluslepingute läbivaatamine muuta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse selgemaks ja läbipaistvamaks, andes Euroopa Parlamendile selge pädevuse anda heakskiit kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste eelarve täitmisele eraldi; rõhutab siiski, et kuni sellise läbivaatamiseni tuleb praegust olukorda parandada parema institutsioonidevahelise koostöö kaudu; nõuab seetõttu tungivalt, et nõukogu teeks Euroopa Parlamendiga aktiivselt koostööd;

16.märgib, et kuigi nõukogu ei ole pikka aega soovinud eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd teha, rõhutab Euroopa Parlament käesolevas raportis siiski mõningaid poliitilisi prioriteete ning esitab mõne tähelepaneku nõukogu eelarve haldamise ja finantsjuhtimise kohta ning ka muid eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse seisukohast olulisi tähelepanekuid nii, et samal ajal austatakse liikmesriikide suveräänsust, aluslepinguid ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet;

17.märgib, et kuna nõukogu ei tee Euroopa Parlamendiga koostööd, tuginevad järgmistes osades esitatud tähelepanekud peamiselt nõukogu veebisaidil avaldatud koondteabele, mis sisaldab vähe üksikasju;

18.tuletab meelde, et 2024. aastal nõustus liit andma Ukrainale Ukraina rahastu kaudu aastateks 2024–2027 prognoositavat rahalist toetust; rõhutab, et sellega seoses on nõukogul ja sekretariaadil suurem vastutus tagada läbipaistvus, usaldusväärsus ja usaldusväärne finantsjuhtimine kõigis nõukogu halduskuludes, mis on seotud Ukrainaga seotud otsuste tegemise, kohtumiste ja logistilise korraldusega, sealhulgas selge aruandlus seonduvate kulude ja lepingute haldamise kohta;

19.peab kahetsusväärseks, et nõukogu kasutab oma eesõigust paljude liidu institutsioonide, organite ja asutuste juhtkonna liikmete kandidaatide ülesseadmise ja ametisse nimetamise menetlustes, võtmata arvesse huvitatud poolte seisukohti ega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) soovitusi;

20.võtab murega teadmiseks nõukogu tava, mille puhul nimetab vaid mõni üksik liikmesriik ametisse suurema osa isikuid, mis võib piirata kandidaatide kvalifikatsiooni kontrollimise ulatust; rõhutab seetõttu, et nõukogu eesõigus tuleb läbi vaadata, et tagada asjaomaste institutsioonide, organite ja asutuste osalemine ja seda tugevdada ning suurendada ametisse nimetatud isikute legitiimsust; teeb ettepaneku, et üks võimalus tagada, et kandidaatidel on vajalik kvalifikatsioon, oleks kohaldada samasugust välise eksperdirühma poolset kontrolli, nagu kasutatakse Euroopa Liidu Kohtu kohtunike ja kohtujuristide ametisse nimetamise puhul;

21.tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 286 lõike 2 kohaselt nimetab nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ametisse kontrollikoja liikmed; tuletab meelde, et selle eeltingimuse alusel esitab Euroopa Parlament kandidaatide kohta arvamuse; peab kahetsusväärseks, et nõukogu on korduvalt eiranud soovitusi, mida Euroopa Parlament on oma nõuandvas rollis kontrollikoja liikmete ametisse nimetamise kohta andnud; tuletab meelde, et kuigi Euroopa Parlamendi arvamus ei ole nõukogule siduv, võtsid negatiivse arvamuse saanud kandidaadid oma kandidatuuri tagasi, nõustudes Euroopa Parlamendi otsusega, tunnustades seeläbi Euroopa Parlamendi rolli demokraatliku järelevalveasutusena, mis on seotud liidu eelarve kaitsmisega; kutsub nõukogu üles tunnustama Euroopa Parlamendi rolli, tehes eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses koostööd;

22.rõhutab, et kontrollikoja liikmete püsiv sooline tasakaalustamatus õõnestab liidu võrdõiguslikkuse eesmärke; kordab oma üleskutset nõukogule selle küsimusega tegeleda, vaadates läbi ametisse nimetamise menetluse ja võttes konkreetseid meetmeid, näiteks nõudes, et liikmesriigid esitaksid vähemalt kaks eri soost kandidaati, et tagada nii kontrollikoja tasakaalustatuma ja esinduslikuma koosseisu, järgides ühtlasi saavutuste, tipptaseme ja võrdsete võimaluste põhimõtteid;

23.kinnitab veel kord oma nõudmist luua kaitseministrite nõukogu, mis toimiks poliitilise ja strateegilise koordineerimise institutsioonilise foorumina; on seisukohal, et nõukogu alaline ja spetsiaalne kaitsevaldkonna koosseis kajastaks liidu vajadust võtta oma julgeoleku ja kaitse eest suurem vastutus, täiendades julgeoleku- ja kaitsekomisjoni loomist Euroopa Parlamendis ning kaitse- ja kosmosevoliniku tööd komisjonis;

24.peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi 17. detsembri 2020. aasta resolutsioonile vajaduse kohta luua soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelev nõukogu erikoosseis ei ole nõukogu seni tähelepanu pööranud, ning nõuab, et spetsiaalne institutsiooniline foorum kindlustaks soolise võrdõiguslikkuse tihedama integreerimise liidu meetmetesse ja strateegiatesse ning tagaks soolise võrdõiguslikkusega seotud peamiste dokumentide puhul põhilise koordineerimise ja edusammud;

25.tuletab meelde, et Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on esitada arvamus võimalike kandidaatide sobivuse kohta nõutud ülesannete täitmiseks;

26.märgib, et oma 9. septembri 2024. aasta otsuses nõukogu eesistujariigi sponsorlust käsitleva strateegilise algatuse kohta ergutas ombudsman nõukogu tegema kokkuvõtet sellest, kuidas on rakendatud nõukogus vastu võetud mittesiduvaid reegleid, mille kohaselt kasutab tema eesistujariik sponsorlust (edaspidi „suunised“), ning uurima muid võimalikke meetmeid, mis võiksid aidata leevendada sponsorluse kasutamisega kaasnevaid riske, mis hõlmavad nii huvide konflikti kui ka mainega seotud riske; võtab ombudsmani 2024. aasta aruande põhjal murega teadmiseks, et nõukogu ei ole ikka veel täielikult käsitlenud üldsuse muresid seoses äriühingute sponsorluse kasutamisega, kuna siiani ei ole piisavalt läbipaistev sponsorite identiteet, toetuse olemus ja see, mida nad sponsorluse eest vastu saavad, ning sponsorid võisid endiselt kasutada eesistujariigi logo ärilistel eesmärkidel; kutsub nõukogu üles muutma suunised siduvaks; kordab oma üleskutset nõukogule näha ette nõukogu eesistumiskulude eelarve, et tagada nõukogu üleüldises töös asjakohased ja ühtsed tõhususe ja tulemuslikkuse standardid;

27.kutsub kooskõlas Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni 27. juunil 2023 toimunud seminari järeldustega nõukogu roteeruvaid eesistujariike üles lõpetama äriühingute sponsorluse kasutamine oma kulude katmiseks, kuna see võib tekitada huvide konflikte;

28.võtab teadmiseks, et Euroopa Ülemkogu osaleb üha enam seadusandlikes ettepanekutes, mis nõuab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames järelevalvet ja tõhustatud koostööd eelarvepädevate institutsioonidega; kutsub nõukogu üles tagama, et tema meetmed viiakse ellu läbipaistvalt ja vastutustundlikult kooskõlas teiste liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate standarditega, et säilitada kodanike usaldus;

29.peab äärmiselt kahetsusväärseks, et Ungari valitsus kuritarvitas oma rolli nõukogu 2024. aasta roteeruva eesistumise ajal, osaledes kõrgetasemelistel rahvusvahelistel kohtumistel, mis kahjustasid liidu põhiväärtusi ja kokkulepitud ühiseid seisukohti; kutsub nõukogu üles mõistma kindlalt hukka eesistuva liikmesriigi igasuguse sellise käitumise, mis ei ole liidu väärtustega kooskõlas, ning võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tulevased eesistujariigid täidavad oma ülesandeid täielikus kooskõlas liidu põhimõtetega, kaitstes seeläbi liidu terviklikkust ja usaldusväärsust;

30.rõhutab, et kuigi ühehäälsuse nõue on jätkuvalt aluslepingute üks põhimõtteid, võib see teatavatel asjaoludel ja kriitilise tähtsusega poliitikavaldkondades mõjutada ajakava ja liidu mõjusat toimimist, sealhulgas pärssides liidu otsustusprotsessi ja muutes selle vähekaitstuks väljapressimise suhtes, mida liikmesriigid võivad kasutada, eelkõige need, kes ei järgi õigusriiki. väljendab seda silmas pidades veel kord kahetsust, et Ungari valitsus on võtnud Euroopa Ülemkogus takistava hoiaku; märgib, et praegused poliitilised ummikseisud õõnestavad jätkuvalt usaldust ja Euroopa Ülemkogu tulemuslikkust; nõuab aluslepingu sihipäraseid reforme või teise võimalusena praktilisi parandusi kehtiva aluslepingu raamistikus, et suurendada läbipaistvust, demokraatlikku otsustusprotsessi, vastutust ja Euroopa Ülemkogu töö tulemuslikkust; kordab sellega seoses oma nõudmist, et ministrite nõukogu läheks liidule strateegilist huvi pakkuvates valdkondades otsuste tegemisel ühehäälsuselt üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele; märgib lisaks, et ühehäälsuse nõue on olnud märkimisväärne takistus Venemaa tegevusele tulemuslikul reageerimisel, eelkõige selliste sanktsioonide kehtestamisel, mida uuendatakse iga kolme kuu järel, ning see võib nõrgendada liidu suutlikkust tegutseda otsustavalt ja läbipaistvalt ning õõnestada kodanike usaldust ja liidu usaldusväärsust geopoliitilise osalejana; kutsub nõukogu üles minema kriitilistes valdkondades, eriti sanktsioonirežiimide puhul üle kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele, et liit saaks ülemaailmsetele probleemidele reageerimisel tulemuslikult tegutseda;

31.tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 15 kohaselt on Euroopa Ülemkogul keskne strateegiline roll liidule selle arenguks vajaliku tõuke andmisel ning selle üldiste sihtide ja prioriteetide kindlaksmääramisel, ilma et ta toimiks seadusandjana; rõhutab Euroopa Ülemkogu kui liikmesriikide vahelise kõrgetasemelise poliitilise koordineerimise foorumi ainulaadset lisaväärtust;

32.peab taas kord kahetsusväärseks, et Euroopa Ülemkogu ja nõukogu eelarvet ei ole jagatud kaheks selgesti eraldatud eelarveks, kuigi Euroopa Parlament on seda oma eelmistes eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides läbipaistvuse ja aruandekohustuse parandamiseks soovitanud, eelkõige seoses Euroopa Ülemkoguga, arvestades et praegu ei ole võimalik saada selle kulude kohta usaldusväärset teavet; nõuab, et selline eraldamine hõlmaks eraldi eelarveridu koosolekutega seotud kulude, reisi-, teabevahetuse- ja esinduskulude jaoks, et eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon saaks eristada Euroopa Ülemkogu ja nõukogu tegevust ning hinnata aja jooksul toimuvaid suundumusi;

33.märgib, et 2024. aastal oli nõukogu lõplik vastuvõetud eelarve 676 881 123 eurot, mis tähendab 2023. aastaga võrreldes 4,47 % suurust kasvu; märgib, et see kasv on peamiselt seotud inflatsioonist tuleneva töötasude ajakohastamise parameetrite läbivaatamisega;

34.märgib, et nõukogu jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute täitmise määr oli 2024. aastal 96,40 % (2023. aastal 97,01 %) ja jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr oli 2024. aastal 87,95 % (2023. aastal 86,39 %); märgib, et 2024. aasta lõpus tühistati ligikaudu 24 miljonit eurot assigneeringuid, millest ligikaudu 62 % pärines personalikuludega seotud eelarveridadelt; märgib, et 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud kogusumma (85 520 696 eurot) kasutamise määr oli 91 %;

35.märgib, et 2024. aastast 2025. aastasse üle kantud assigneeringute kogusumma oli 78,6 miljonit eurot (eelmisel aastal ligikaudu 85,5 miljonit eurot), mis hõlmas peamiselt arvutisüsteeme, 2024. aastal pakutud suulise tõlke kulusid, mille arved ei olnud kontode sulgemise ajal komisjoni talitustega veel kokku lepitud, samuti hooneid, teabevahetust ja avalikke üritusi, tehnilist varustust ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ning koosolekuid ja konverentse (mis on peamiselt seotud arvetega, mida ei ole veel 2024. aasta Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kohtumiste ja tippkohtumiste korraldamise eest saadud), mööblit ja muid personalikulusid;

36.märgib, et nõukogu tegi 2024. aastal kooskõlas finantsmääruse artikliga 29 eelarves 42 ümberpaigutust, et tugevdada mitut eelarverida, sealhulgas „Sisustus- ja paigaldustööd“, „Turvalisusega seotud tööd“, „Seadmete ja tarkvara omandamine“ ning „Tehnilise varustuse ja seadmete ostmine ja väljavahetamine“; märgib, et nendest ümberpaigutustest, mille puhul tuli finantsmääruse artikli 29 lõike 2 kohaselt teavitada eelarvepädevaid institutsioone, oli kolme kogusumma ligikaudu 12,8 miljonit eurot;

37.märgib, et arvete tasumise keskmine aeg pikenes 13 päevalt 2023. aastal 15 päevale 2025. aastal, mis on tunduvalt lühem kui maksimaalne 30päevane tähtaeg, vältides seega viivist;

38.märgib, et lähetuskulud, mis hõlmavad nii sekretariaadi lähetuskulusid kui ka Euroopa Ülemkoguga seotud töötajate lähetuskulusid, vähenesid 18,50 %, st ligikaudu 5,2 miljonilt eurolt 2023. aastal ligikaudu 4,3 miljoni euroni 2024. aastal; eesistujariikide ja riikide delegatsioonide sõidukulud vähenesid 2,61 % ligikaudu 15,3 miljonilt eurolt 2023. aastal ligikaudu 14,9 miljoni euroni 2024. aastal;

39.kutsub nõukogu üles avaldama kõrgemate ametnike, sealhulgas Euroopa Ülemkogu eesistuja, komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning sekretariaadi reisi- ja esinduskulude iga-aastase jaotuse üldsusele kättesaadavas kasutajasõbralikus vormingus;

40.väljendab muret ebapiisavate kontrollimehhanismide pärast selle üle, kuidas nõukogu kasutab nõustamisteenuseid ja välistöövõtjaid; nõuab, et avaliku sektori vahendite võimaliku väärkasutamise vältimiseks avalikustataks täielikult kõik lepingud, mis ületavad 50 000 eurot, esitades üksikasjad nende ulatuse, tulemuste ja üksuste kohta, kellega leping sõlmiti;

41.väljendab muret selle pärast, et see, kuidas nõukogu kasutab nõustamisteenuseid ja välistöövõtjaid, ei ole piisavalt läbipaistev; nõuab kõigi suure maksumusega lepingute ja raamlepingute, sealhulgas lepingumuudatuste, tulemuste ja tulemusnäitajate ennetavat avaldamist; nõuab tungivalt riskipõhist läbipaistvust ning seda, et eelkõige kontrollitakse IT-, kommunikatsiooni- ja maineteenustega seotud lepinguid, ning nõuab iga-aastast aruandlust välistele töövõtjatele tuginemise ja sisemise suutlikkuse kohta;

42.märgib, et sekretariaadi tegevuses juhinduti 2022. aastal vastu võetud mitmeaastastest eesmärkidest ja konkreetsetest eesmärkidest, millega tagatakse nõukogus järjepidev otsuste tegemise protsess ning mis vaadatakse igal aastal läbi; võtab teadmiseks sekretariaadi 2024. aasta prioriteedid, mis hõlmavad töökeskkonna optimeerimist, kliendikeskse kultuuri edendamist, rohepöörde juhtimist, digiülemineku eeliste ärakasutamist ja organisatsiooni üldise tõhususe suurendamist; tunnustab asjaolu, et sekretariaat toetas 2024. aastal kuue Euroopa Ülemkogu kohtumise, kahe riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku kohtumise ning ühe euroala tippkohtumise korraldamist;

43.väljendab heameelt selle üle, et otsuste tegemisel kasutatakse andmeid, mis põhinevad eelkõige igakuisel finantsnäidikul, mis sisaldab sekretariaadi talituste peamisi tulemusnäitajaid, ja juhtivtöötajate tulemustabelil, mis sisaldab ülevaadet personaliandmetest, et hõlbustada personalivaldkonnas igapäevast juhtimist ja otsuste tegemist;

44.märgib, et 2024. aastal aitas sekretariaat korraldada 4 164 nõukogu istungit (2023. aastal 4 429) ja 152 Euroopa Ülemkogu eesistuja kohtumist/külastust/lähetust (2023. aastal 124);

45.väljendab heameelt sekretariaadi sisekontrolli rakendamise ja toimimise üle, mis põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud standarditel ja mille eesmärk on tagada tegevuse tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus, usaldusväärne aruandlus, varade ja teabe kaitse, õigusnormide rikkumiste ennetamine ja avastamine ning piisav riskijuhtimine; märgib, et finantsprotsessides säilitati ülesannete lahusus, riskiregistreid seirati korrapäraselt ning töötajate automaatsed kontrollid ja finantskoolitused aitasid 2024. aastal luua tugeva kontrollikeskkonna;

46.märgib, et nõukogu edastas kooskõlas finantsmääruse artikliga 118 eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile oma aastaaruande 2024. aastal tehtud siseauditite kohta; märgib, et 2024. aasta lõpuks oli 82 % aastatel 2022–2024 esitatud soovitustest ellu viidud, 17 % oli endiselt täitmata ja 1 % puhul oli juhtkond riskiga nõustunud või soovitused ei olnud enam kohaldatavad; märgib, et 2024. aastal viidi lõpule neli siseauditit; märgib, et kahe auditi puhul (üks Euroopa rahutagamisrahastu toetamise ja teine sekretariaadi immateriaalse varaga seotud raamatupidamisprotsesside kohta) esitas siseaudiitor mitu prioriteetset soovitust, mille auditeeritud talitused heaks kiitsid; nõuab, et nõukogu esitaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile prioriteetsete soovituste avaliku kokkuvõtte ja rakendamise selge ajakava, eelkõige juhul, kui auditid puudutavad Euroopa rahutagamisrahastu toetamist ja immateriaalse vara haldamist, võttes arvesse suurenenud avalikku huvi ja selliste kulutuste mainetundlikkust;

47.märgib, et sekretariaadis oli 2024. aasta lõpus 3 124 töötajat (2023. aastal 3 115); võtab teadmiseks töötajate jaotuse töökategooriate kaupa, arvestades, et sekretariaadis töötas 2024. aastal 2 720 alalist töötajat, 401 ajutist töötajat, 222 lepingulist töötajat ja 26 lähetatud riiklikku eksperti; märgib, et alaliste ja ajutiste töötajate jagunemine töökategooriate vahel püsis 2024. aastal stabiilsena: 1 497 administraatorit (AD), 1 146 assistenti (AST) ja 232 sekretäri (SC) võrreldes 1 474 administraatori (AD), 1 159 assistendi (AST) ja 295 sekretäriga (SC) 2023. aastal; märgib, et ametikohtade loetelu täitmise määr oli 2024. aasta lõpus 97,4 % (võrreldes 97,10 % 2023. aastal);

48.peab kahetsusväärseks, et puudub avalikult kättesaadav teave sekretariaadi töötajate soolise ja geograafilise jaotuse kohta; kutsub nõukogu üles andma Euroopa Parlamendile teavet oma personali soolise tasakaalu, geograafilise jaotuse ja puuete ning sellega seotud sisepoliitika kohta; ergutab nõukogu edendama oma töötajate geograafilist tasakaalu, pakkudes suuremat kandidaatide reservi alaesindatud liikmesriikidest;

49.väljendab heameelt sekretariaadi 2024. aasta pingutuste üle töötajaid ligi meelitada, hoida ja motiveerida; märgib, et sekretariaat osales karjääripäevadel, karjäärimessidel, alaliste esinduste personaliüritustel ja liikmesriikide esindajate teabeüritustel, tugevdatud teabevahetuses teiste institutsioonide töötajatega institutsioonidevahelise töövarjuna (sellest võttis aktiivselt osa 23 sekretariaadi töötajat), aitas ajakohastada EPSO tegevust, korraldas 518 valikumenetlust ja 127 intervjuud ning sisekonkursse igat liiki ametikohtade jaoks;

50.märgib rahuloluga, et sekretariaat pakub mitmesuguseid koolitusi ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid konkreetsetel teemadel, muu hulgas rahandus, julgeolekumeetmed ja eetika; võtab eelkõige teadmiseks sekretariaadi eetikateadlikkuse kampaanias kasutatavad paremad mõõdikud, arvestades, et töötajatega arutati eetikaküsimusi 2024. aastal märksa rohkem;

51.võtab teadmiseks mitmesugused meetmed, mida nõukogu võttis 2024. aastal oma töötajate tervise ja heaolu toetamiseks; märgib sellega seoses, et sekretariaat pakkus tuge muu hulgas tööpsühholoogide ja kliiniliste psühholoogide ning vaimse tervise hoidmist ja stressiga toimetulemist käsitlevate koolituskursuste kaudu; väljendab heameelt selle üle, et sekretariaat osales 2024. aasta oktoobris toimunud institutsioonidevahelise töötervishoiu ja tööohutuse nädala korraldamises ning intranetis avaldati sekretariaadi heaolu ja tervise toetamiseks kasutatavad teenused ja tegevused; märgib, et sekretariaat töötas välja psühhosotsiaalsete riskide näitajate tulemustabeli, mille eesmärk on paremini suunata ennetusmeetmeid, ning on loonud valdkondadevahelise meeskonna, kes töötab sekretariaadi jaoks välja töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi, et paremini ohjata töökohaga seotud riske;

52.märgib rahuloluga, et sekretariaadil on mitu rühma ja võrgustikku, nagu nõukogu peasekretariaadi mitmekesisuse ja kaasamise Affinity rühm ja võrgustik, Olümpia võrgustik (naissoost administraatoritele), LGBTI-võrgustik ja puuetega inimeste võrgustik;

53.võtab rahuloluga teadmiseks meetmed, mida sekretariaat on oma tegevuse raames võtnud puuetega inimeste suhtes; märgib, et sekretariaat on kehtestanud lihtsustatud menetluse puuetega praktikantide, töötajate ja kandidaatide mõistlike abinõude taotluste käsitlemiseks; märgib lisaks, et 2024. aastal korraldati saaliteenindajatele jätkukoolitused erinevate puuetega külastajate vastuvõtmise ja saatmise kohta; märgib, et sekretariaat võttis 2024. aastal tööle 115 praktikanti, kellest viis võeti vastu osana sekretariaadi tegevusprogrammist puuetega praktikantidele; kordab, et praktika peaks olema tasustatud kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. juuni 2023. aasta resolutsiooniga kvaliteetse praktika kohta liidus (2020/2005(INL)), milles nõutakse, et kõik praktikad liidus oleksid tasustatud; rõhutab, et tasustamata praktika on üks noorte töötajate ärakasutamise vorme ja takistab võrdsete võimaluste loomist;

54.märgib, et sekretariaat rakendas uusi tööaja-, kaugtöö- ja puhkusereegleid ning võttis tööaja haldamiseks kasutusele uue IT-mooduli (Sysper-TIM); märgib rahuloluga, et uute reeglite ja uue mooduli kohta on korraldatud koolitusi ja teavitustegevust, nagu videojuhendid, korduma kippuvad küsimused, veebiseminarid jne;

55.kordab, et eetiline käitumine aitab kaasa usaldusväärsele finantsjuhtimisele ja üldsuse usalduse suurendamisele, ning et nagu kontrollikoda rõhutas oma eriaruandes 13/2019, on institutsioonide eetikaraamistikel veel arenemisruumi; tuletab eelkõige meelde kontrollikoja esitatud soovitust nõukogu eetikaraamistiku parandamise kohta; väljendab muret asjaolu pärast, et kontrollikoda on tuvastanud, et puudub ühtne liidu eetikaraamistik, mis reguleeriks liikmesriikide esindajate tööd nõukogus; rõhutab, et avaliku sektori kulutusi hõlmavas liidu otsustusprotsessis osaledes ei tohiks ükski liidu institutsioon olla vabastatud selgetest, siduvatest ja eetikanormidest, mille täitmist tagatakse;

56.peab kahetsusväärseks, et nõukogu eetikaraamistiku kaks põhikomponenti – sekretariaadi töötajatele mõeldud eetika- ja käitumisjuhend ning Euroopa Ülemkogu eesistuja käitumisjuhend – on kättesaadavad nõukogu veebisaidil ilma täiendavate suuniste ja avaldamiskuupäevata; heidab ette, et kuigi Euroopa Parlament on seda mitu korda nõudnud, ei ole Euroopa Ülemkogu eesistuja käitumisjuhendit viidud kooskõlla Euroopa Parlamendi ja komisjoni käitumisjuhenditega, eelkõige seoses sellega, mis puudutab tegevust pärast ametiaja lõppemist;

57.märgib, et sekretariaat avaldab aastaaruande teabega sekretariaadi endiste kõrgemate ametnike ametialase tegevuse kohta pärast teenistusest lahkumist vastavalt liidu ametnike personalieeskirjade artikli 16 kolmandale ja neljandale lõigule; märgib, et 2024. aasta aruande kohaselt teatas üks endine kõrgem ametnik oma kavatsusest alustada ametialast tegevust rohkem kui 12 kuud pärast sekretariaadist lahkumist; märgib, et enne selle juhtumi kohta otsuse tegemist konsulteeriti komisjoni ühiskomiteega (commission paritaire); märgib kahetsusega, et nõukogu veebisaidil puudub teave selle kohta, kas otsus tehti taotletud tegevuseks loa andmise poolt või vastu; kordab oma üleskutset nõukogule kehtestada olemasolevale õigusraamistikule tuginedes kõrgemate ametnike jaoks selged ja proportsionaalsed töösuhtejärgsed reeglid, mille täitmist tagatakse, ning tagada asjakohane läbipaistvus, sealhulgas asjakohasel juhul erasektoriga seotuse avalikustamine, järgides täielikult põhiõigusi ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

58.peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriikide alaliste esindajate osalemine kohustuslikus läbipaistvusregistris, mis loodi 20. mai 2021. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, on täiesti vabatahtlik, kuna tingimuslikkuse põhimõtte kohaldamine on jäetud iga liikmesriigi alalise esinduse otsustada; märgib, et ainult mõni liikmesriik ja liidu institutsioonid järgivad parimat tava kohaldada oma õigusraamistikus lobisti kohustuslikku laiaulatuslikku määratlust, ning nõuab, et kõik alalised esindused osaleksid aktiivselt kohustuslikus läbipaistvusregistris enne oma liikmesriigi eesistumisperioodi nõukogus, selle ajal ja pärast seda; tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta, et liikmesriikide esindajatel, kes saavad otseselt kasu liidu toetustest nende omanduses olevate ettevõtete kaudu, ei tohiks lubada osaleda nimetatud toetustega seotud poliitilistes või eelarvealastes aruteludes ja hääletustes; peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei kasuta kohustuslikku läbipaistvusregistrit täiel määral ega nõustu ettepanekutega selle parandamiseks; kordab nõukogule oma nõudmist keelduda koostööst registreerimata lobistidega ning panna kõigile kõrgetele ametnikele, sealhulgas alalistele esindajatele ja delegatsioonide juhtidele, kohustuse avalikustada oma kohtumised huvirühmade ja lobistidega standardses läbipaistvusregistris sarnaselt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni liikmetele pandud kohustustega;

59.peab kahetsusväärseks, et nõukogu otsustusprotsess ei ole veel kaugeltki täiesti läbipaistev, mis vähendab kodanike usaldust liidu kui läbipaistva üksuse vastu ja seab seega ohtu kogu liidu maine; tuletab meelde ja toetab ombudsmani soovitusi, mille ta on esitanud oma strateegilises uurimises OI/2/2017/TE nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvuse kohta; nõuab tungivalt, et nõukogu võtaks kõik vajalikud meetmed, et viia ombudsmani soovitused ja Euroopa Liidu Kohtu asjakohased otsused põhjendamatu viivituseta ellu; tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohus rõhutas kohtuasjas T-163/21, De Capitani vs. nõukogu langetatud otsuses, et nõukogu peaks pakkuma selgemat õigusloomealast läbipaistvust, et oleks võimalik tagada juurdepääs seadusandlikele dokumentidele, mis on kooskõlas avalikku kontrolli puudutavate nõukogu kohustustega ja kaasseadusandjate aruandekohustusega, mis moodustavad mis tahes demokraatliku legitiimsuse aluse;

60.märgib, et ombudsman algatas 2023. aastal uue omaalgatusliku uurimise ja viis selle lõpule 2024. aastal seoses sellega, kuidas nõukogu käsitleb üldsuse juurdepääsu taotlusi seadusandlikele dokumentidele; võtab teadmiseks selle uurimise järeldused, milles leiti, et nõukogu kasutas dokumentidele juurdepääsu andmisest keeldumise põhjusena käimasolevate otsustusprotsesside kaitset, ent tema argumendid olid ebamäärased, abstraktsed ja põhjendamata; tuletab meelde asjaolu, et kohus lükkas tagasi argumendid, mis hõlmasid vajadust vältida välist survet või avalikku väärtõlgendamist või vajadust kaitsta õigusnõustamist; on seetõttu mures, et nõukogu ei tegutse liidu kohtupraktikaga kooskõlas; palub nõukogul need puudused kõrvaldada, avalikustades seadusandlikud dokumendid viivitusteta, isegi kui see tekitaks välise surve, kuna see on mis tahes demokraatliku õigusloomeprotsessi üks tegureid, ning keelduda seadusandlikele dokumentidele juurdepääsu andmisest ainult tõeliselt erandlikel asjaoludel; kutsub nõukogu üles ombudsmani järeldusi ja asjakohast kohtupraktikat viivitamata rakendama, tagades, et käimasoleva otsustusprotsessi kaitsmise põhjusel keeldumised on iga juhtumi puhul rangelt ja konkreetselt põhjendatud ning et neid vaadatakse üksipulgi nõukogus läbi; nõuab peamiste seadusandlike dokumentide (sealhulgas töörühmade dokumentide ja läbirääkimisseisukohtade) vaikimisi ennetavat avaldamist ning iga-aastast avalikku aruandlust keeldumiste põhjuste kohta;

61.märgib, et dokumentidele juurdepääsu meeskond teatas, et ta sai 2024. aastal suure arvu üldsuse taotlusi dokumentidele juurdepääsuks ja vastas neile; dokumentidele juurdepääsu esialgseid taotlusi oli 2 872 (2023. aastal 3 332 taotlust), mis nõudis 10 096 dokumendi (2023. aastal 13 912 dokumenti) ja 30 kordustaotluse (2023. aastal 40 dokumenti) analüüsimist; tunnistab seda liiki töökoormuse vähenemist, mis on tõenäoliselt tingitud liidu seadusandliku töö peatamisest, võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimisi;

62.märgib, et esialgsete juurdepääsutaotluste alusel anti täielik juurdepääs 7 323 dokumendile (72,5 %) ja osaline juurdepääs 1 181 dokumendile (11,70 %), samas kui juurdepääsu andmisest keelduti 1 592 dokumendi (15,80 %) puhul; märgib, et kordustaotluste puhul anti täielik juurdepääs 36 dokumendile ja osaline juurdepääs 45 dokumendile, samas kui juurdepääsu andmisest keelduti 45 dokumendi puhul; märgib, et esialgsete taotluste menetlemiseks kulus keskmiselt 17 tööpäeva ja kordustaotluste menetlemiseks 31 tööpäeva;

63.märgib, et osana peasekretäri otsuse 23/2021 (psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise kohta töökohal) rakendamisest võeti 2024. aastal mitu meedet, näiteks kohustuslikud koolitused ahistamisvastase võitluse ja sobimatu käitumise kohta uutele töötajatele, uutele juhtidele ja praktikantidele; märgib, et sekretariaadil on ahistamisvastaste usaldusnõunike rühm, kes tegeles 2024. aastal 13 konfidentsiaalse nõustamise taotlusega, mis olid seotud võimaliku ahistamise või sobimatu käitumisega;

64.väljendab heameelt selle üle, et avalikult kättesaadavate aastaaruannete kohaselt ei teavitatud vastutavaid volitatud eelarvevahendite käsutajaid 2024. aastal ühestki pettuse ega õigusnormide rikkumise juhtumist, samuti ei esitatud selliseid juhtumeid toimkonnale (finantsmääruse artikkel 145) ega OLAFile;

65.märgib, et 2024. aastal jätkas sekretariaat digiülemineku eesmärgi saavutamist kooskõlas oma digistrateegia 2022.–2025. aasta prioriteetidega; märgib, et iga-aastases töökavas sisalduvast 103 IT-projektist viidi aasta lõpuks lõpule 11 % ning 3 % tühistati või liideti, kusjuures enamik projekte (62 %) on veel pooleli;

66.märgib rahuloluga, et 2024. aastal esitati 98 % arvetest elektrooniliselt (2023. aastal 97 %) ning 49 % sekretariaadi lepingutest ja ostutellimustest allkirjastati e-allkirjaga; märgib lisaks, et kõiki uusi hankemenetlusi, mis ületasid 143 000 eurot, hallati komisjoni avalike hangete haldamise vahendi abil;

67.võtab teadmiseks sekretariaadi peamised prioriteedid seoses institutsioonidevahelise koostoime ja menetluste ühtlustamisega personalitöö protsesside valdkonnas ühtse teenindusportaali (HR-IT) abil; märgib, et 2024. aastal allkirjastas sekretariaat komisjoniga vastastikuse mõistmise memorandumi personali mitmeaastase ümberkujundamise programmi kohta, millega sekretariaat ühines 2024. aasta juulis;

68.väljendab heameelt sekretariaadis 2024. aastal IT ja digitaliseerimise valdkonnas tehtud edasiste edusammude üle, nagu uue vahendi kasutuselevõtmine arsti- ja vaktsineerimisaegade haldamiseks, uus praktikataotluste haldamise platvorm, projekti POMME esimene etapp, millega parandatakse töövoorakendust seoses koosolekute kavandamise ja suulise tõlke ajakavaga, platvorm PreSY põhjaliku ülevaate saamiseks seiretegevusest nõukogu kolmes hoones, toitlustuse platvorm (e-Resto catering), kus saab ka taotlusi esitada, ning Collab Conseil – vahend, mille eesmärk on säilitada kõiki ministrite nõukogu ettevalmistusteks vajalikke logistilisi dokumente;

69.märgib, et sekretariaat katsetas mitmesuguseid tehisintellektil põhinevaid vahendeid, et vastata personalieeskirju käsitlevatele küsimustele, koostada õppematerjale (struktureeritud sisu, juhtumiuuringud, viktoriinid ja videod, mis põhinevad konkreetsel promptil) ja aidata osakonnajuhatajatel CVsid läbi vaadata; rõhutab, et tehisintellekti kasutamisel tuleb tagada ranged eetilise kasutamise, läbipaistvuse, andmekaitse, inimjärelevalve ning algoritmilise kallutatuse või väärkasutamise eest kaitsmise põhimõtted;

70.märgib, et 2024. aastal tegi Euroopa Andmekaitseinspektor auditi meditsiiniliste andmete töötlemise, eelkõige säilitamise kohta peamistes Euroopa institutsioonides, sealhulgas sekretariaadis; kutsub sekretariaati üles rakendama Euroopa Andmekaitseinspektori soovitusi seoses nõuetekohase andmete säilitamise poliitika tagamisega;

71.võtab teadmiseks sekretariaadi tegevuse oma digiteenuste struktuuri kaudu, mille eesmärk on järgida uut küberturvalisuse määrust, mis jõustus 2024. aasta alguses; märgib sellega seoses, et 2024. aastal töötas sekretariaat välja küberturbeintsidentidest teatamise sisemenetlused, andis sisendi kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse teenistuse (CERT-EU) suuniste jaoks ning rakendas küberturvalisuse nõuete täitmise haldamise teenust; lisaks valmis kõnealusel aastal 11 vastavusaruannet; väljendab heameelt sekretariaadi pingutuste üle viia lõpule sekretariaadi kõigi digivõrkude ja infosüsteemide küberturvalisuse esialgne läbivaatamine; tunnustab nõukogu osalemise eest Euroopa küberturvalisuse kuu 2024 ettevalmistamisel, keskendudes sotsiaalse manipulatsiooni käsitlemisele;

72.võtab teadmiseks 2024. aastal ellu viidud peamised projektid, nagu nõukogu koosolekuruumide renoveerimine, sealhulgas uus mööbel, kontorikoridorid ja Justus Lipsiuse akrediteerimislett;

73.märgib, et sekretariaat alustas oma hoonete, sealhulgas Justus Lipsiuse ja peamise haldushoone renoveerimiseks ettevalmistusi; on teadlik väljendatud vajadusest need hooned täielikult ümber korraldada, et tagada nende tõhus käitamine ja täielik vastavus liidu keskkonnatoime õigusraamistikule;

74.märgib, et eelarverida 2011 „Vesi, gaas, elektrienergia ja küte“ suurendati 2024. aastal eelarvevahendite ümberpaigutamise abil 33 %; märgib, et sekretariaat jätkas oma energiatarbimise vähendamist selliste meetodite abil nagu hoonete kütmise vähendamine ja Justus Lipsiuse hoone katelde väljavahetamine;

75.märgib, et 2024. aastal viidi ellu olulised projektid, nagu teatavate LEXi ja Justus Lipsiuse hoonete koosolekuruumide renoveerimine, Justus Lipsiuse hoone kontorikoridoride jätkuv renoveerimine, jalgrattarajatiste ja -taristu parandamine peasekretariaadi ruumides ning Justus Lipsiuse hoone vastuvõtulaudade moderniseerimine;

76.peab kahetsusväärseks, et nõukogu ei ole ikka veel rakendanud lihtsustatud akrediteerimismenetlust, et hõlbustada teiste liidu institutsioonide töötajate pääsu nõukogu ruumidesse; kutsub nõukogu üles selle menetluse institutsioonidevahelise koostöö vaimus viivitamata vastu võtma ja seda kohaldama;

77.märgib, et pärast 2024. aasta välisauditit säilitas sekretariaat oma keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaadi;

78.märgib, et sekretariaat saavutas 2024. aastal energiasäästu, parandades oma tehnilise taristu, näiteks tema kasutuses olevate hoonete valgustussüsteemide energiatõhusust; märgib, et sekretariaadi energiatarbimine vähenes 2018.–2024. aastal 24,40 % ja veetarbimine 2023.–2024. aastal 17 %; väljendab heameelt sekretariaadi algatuste üle vähendada veelgi paberitarbimist;

79.väljendab heameelt selle üle, et sekretariaat järgib mõningates oma toimingutes kestlikke tavasid; märgib muu hulgas, et mitu hankemenetlust ja raamlepingut sisaldavad jäätmete vähendamise ja seadmete ringlussevõtu kriteeriume ning sekretariaadi suure maksumusega hankeprojektide üle konsulteeritakse keskkonnajuhtimisüksusega (Green Office) ja selle sööklad said 2024. aastal hea toidu sertifikaadi; väljendab heameelt asjaolu üle, et sekretariaat vaatas 2024. aastal läbi töötajate lähetuste juhendi, mis jõustus 2025. aastal ja hõlmab uusi stiimuleid töötajate reisimisest tuleneva CO2 jalajälje vähendamiseks; märgib rahuloluga, et nende töötajate arv, kes käisid tööl kestlike vahenditega, nagu ühistransport või jalgratas, suurenes 67 %-lt 2023. aastal 78 %-le 2024. aastal;

80.väljendab heameelt asjaolu üle, et sekretariaat töötas välja keskkonnastrateegia, milles määratakse kindlaks kava 2025. aastast 2030. aastani, et parandada sekretariaadi keskkonnatoimet, ning tegeles teavitamisega, et suurendada töötajate, volitatud esindajate ja külastajate teadlikkust keskkonnameetmetest, mida on võimalik võtta;

81.märgib, et sekretariaat ostis kestlikumaid transpordivahendeid, st ühe elektriauto ja kolm hübriidväikebussi; märgib lisaks, et Justus Lipsiuse hoonete ees on parandatud jalgrattataristut ja -rajatisi;

82.rõhutab vajadust muuta ELi toimimise lepingu artiklit 319, et sätestada sõnaselgelt, et lisaks komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmisele annab Euroopa Parlament heakskiidu ka teiste liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevusele nende eelarvejagude või nende eelarvete täitmisel, eesmärgiga tagada liidu institutsioonides õigusselgus, järjekindlus ja võrdne kohtlemine; kutsub nõukogu üles võtma aegsasti konkreetseid meetmeid, et ületada institutsioonidevahelised vastuolud ja jätkata Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi, et jõuda ühisele ja aluslepingutele vastavale kokkuleppele eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse sujuvaks jätkamiseks;

83.kutsub nõukogu üles jätkama läbirääkimisi kõrgeimal tasandil, et lahendada pikaajaline eelarve täitmisele heakskiidu andmise ummikseis; nõuab, et komisjon ja nõukogu õigustalitus esitaksid arvamuse võimalike aluslepingutel põhinevate lahenduste kohta nõukogu vastutuse täitmise tagamiseks eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses;

84.märgib, et 2024. aastal oli teabevahetuse kogueelarve aasta jooksul tehtud ümberpaigutusi arvesse võttes 12 518 610 eurot, mis oli 5,45 % suurem kui 2023. aasta eelarve;

85.märgib, et sekretariaat osutas 2024. aastal kommunikatsiooniteenuseid Euroopa Ülemkogu eesistujale, eurorühma esimehele, roteeruvale eesistujariigile (Belgia ja Ungari), komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele ja sekretariaadile; märgib, et 2024. aastal tagas sekretariaat meediaga pideva suhtlemise ning sotsiaalmeedia ja veebikeskkonna toe kogu ametikandjate ülemineku ajal, korraldas audiovisuaalse meediakajastuse ja peamiste rahvusvaheliste ürituste voogedastuse ning säilitas kvaliteetse operatiivtoe, sealhulgas ürituste otseülekanded, pressiteenused ning institutsiooniliste tippkohtumiste ja muude kohtumiste brändimise;

86.märgib, et 2024. aasta viimases kvartalis tehtud veebiküsitluse kohaselt oli 68,30 % kasutajatest (67 % 2023. aastal) üldiselt rahul nõukogu veebisaidiga, mida külastati 2024. aastal üle 26 miljoni korra (7 % rohkem kui 2023. aastal) ja saidil oli 71 400 tellijat võrreldes 57 900 tellijaga 2023. aastal;

87.märgib, et kommunikatsiooni peadirektoraat (DG COMM) tegeles kogu 2024. aasta jooksul ulatuslikult pressi ja meedia kaasamisega, sealhulgas korraldati 76 pressi infotundi, koostati 771 pressiteadet, peeti 84 pressikonverentsi ning pakuti laialdast toetust ajakirjanike akrediteerimisele ja meediakajastusele; märgib lisaks, et nõukogu pressikeskust ja veebisaiti kasutati laialdaselt, kusjuures nõukogu veebisaidi pressijaotist külastati rohkem kui 6,4 miljonit korda ja kohtumiste lehekülgi külastati peaaegu 2 miljonit korda, mis näitab üldsuse ja meedia püsivat huvi nõukogu otsuste tegemise vastu;

88.märgib, et 2024. aastal seirasid ja täiustasid sekretariaadi digimeeskonnad tihedas koostöös eesistujariikidega eesistujariigi Belgia ja Ungari veebisaite, registreerides kokku ligikaudu 407 000 külastust ja 1,2 miljonit lehekülje vaatamist, ning edendasid jätkuvalt nõukogu peamist veebisaiti 19 kasutajapõhise täiustusega; võtab lisaks teadmiseks masintõlke funktsioonide rakendamise ja ligipääsetavuse ajakohastamise koos ulatuslike kasutajauuringutega, et parandada veebisisu selgust ja navigeeritavust kõigis liidu ametlikes keeltes, tugevdades seeläbi nõukogu digitaalset haaret ning sidusrühmade ja kodanike kaasamist.