1.märgib, et kohtu eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2023. aastal 13,3 miljardit eurot (mis moodustab 6,9 % liidu kogueelarvest); märgib, et kohtu ligikaudu 0,5 miljardi euro suurune eelarve moodustab ligi 3,76 % liidu kõigist halduskuludest, mis on väiksem kui 2023. aasta 3,9 %; rõhutab, et liidu eelarve uurimisega seotud juhtudel peavad kõik pädevad asutused täielikult austama nõuetekohase menetluse põhimõtteid ja põhiõigusi;

2.märgib, et kontrollikoda uuris oma aastaaruandes eelarveaasta 2024 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) valimit, mis koosnes 70-st rubriiki „Euroopa avalik haldus“ kuuluvast tehingust, nagu ka 2023. aastal; kontrollikoda märkis ka, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis moodustasid 2024. aastal ligikaudu 69 % halduskulude kogusummast, ning hoonete, seadmete, energeetika, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et kontrollikoja mitme aasta töö näitab, et üldiselt on need kulutused madala riskiga;

3.märgib, et 70 tehingust 16 (23 %) sisaldas vigu, kuid kontrollikoja hinnangul jääb veamäär kolme kvantifitseeritud vea põhjal allapoole olulisuse piirmäära; märgib, et kontrollikoja aruandes ei märgitud ühtegi konkreetset kohtuga seotud probleemi;

4.märgib, et kohtule eraldatud eelarve oli 2024. aastal 503 837 531 eurot, mis oli 2023. aastaga võrreldes 3,66 % suurem; märgib, et see kasv oli peamiselt seotud 2024. aastaks prognoositud palkade kohandamisega;

5.märgib, et personalikulud moodustavad peaaegu 80 % kohtu eelarvest ja töötasude ajakohastamine ületas 2024. aastal esialgseid prognoose; rõhutab, et kuigi see kasv suudeti integreerida eelarvet suurendamata, tekitab sellise kasvu korduv laad küsimusi seoses eelarve jätkusuutlikkusega keskpikas perspektiivis kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku piirangute tingimustes; nõuab tõhusamat mitmeaastast tööjõu ja kulude kavandamist, kahjustamata seejuures kohtusüsteemi sõltumatust;

6.märgib, et kohtu vastustest 2024. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale küsimustikule nähtub, et eelarve üldine esialgne täitmise määr oli 2024. aasta lõpus 97,72 %, mis on sama kui 2023. aastal, samas kui 2024. aasta lõplik täitmise määr selgub 2025. aasta lõpus; märgib, et eelarvepädevatele institutsioonidele teatati finantsmääruse artikli 29 kohaselt kolmest ümberpaigutusest, et suurendada seadmete ja tarkvara soetamise, korrahoiu ja hoolduse, laste päevakeskuse ning hoonete eelarveridasid muude eelarveridade, eelkõige töötajate töötasude ja hüvitiste eelarverea arvelt;

7.nõustub, et kohtu võime reageerida üha suurenevale töökoormusele on ühelt poolt pandud proovile komisjoni eelarve koostamise suunistega, millega piiratakse kõigi töötasudega mitteseotud kulude kasvu maksimaalselt 2 %-ni ega soodustata uute ametikohtade taotlemist, ning teiselt poolt Euroopa Personalivaliku Ameti suutmatuse tõttu tagada liidu institutsioonidele mõistlikult suur hulk konkursi edukalt läbinud kandidaate, kelle seast töötajaid värvata; märgib ka, et Venemaa ebaseadusliku Ukraina-vastase agressioonisõja inflatsiooniline mõju avaldas kohtule jätkuvalt eelarvesurvet, näiteks lähetuste kulude suurenemise või lepinguliste kaupade ja teenuste hinnatõusu tõttu; avaldab kohtule tunnustust meetmete eest, millega ta leevendas sellist mõju, vähendades lähetuste arvu, piirates energiakulutusi ja eelkõige seades projektid eelarveprognooside koostamisel tähtsuse järjekorda; tunnistab, et kõik liidu institutsioonid peavad parandama oma eelarve haldamist, võttes teenuseosutajatega lepingute sõlmimisel arvesse ka hinnavolatiilsust, eriti energiasektoris; kutsub kohut üles jätkuvalt suurendama kulutõhusust ja ennetavat eelarve planeerimist, et säilitada kohtusüsteemi kvaliteet olemasolevate vahendite piires;

8.täheldab keskmise makseaja pikenemist mõnevõrra 23,1 päevalt 2023. aastal 23,7 päevale 2024. aastal ja elektrooniliselt saadud arvete osakaalu suurenemist 81 %-lt 2023. aastal 88 %-le 2024. aastal; võtab 2023. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas Euroopa Parlamendi resolutsioonis esitatud tähelepanekutega seotud kohtu järelmeetmete (edaspidi „järelmeetmete aruanne“) põhjal teadmiseks, et välistõlkega seotud arvete korral tehakse maksed tingimusel, et teksti toimetatakse, mis on vajalik nõutava kõrge tõlkekvaliteedi tagamiseks;

9.märgib rahuloluga, et kohtu liikmete ja töötajate lähetuste eelarve vähenes teist aastat järjest 638 000 eurolt 2023. aastal 616 000 eurole 2024. aastal, mis tähendab ligikaudu 3,44 % suurust vähenemist;

10.võtab kohtu vastuste põhjal 2024. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale küsimustikule rahuloluga teadmiseks, et kohus on teinud jõupingutusi, et viia lõpule kohtureform Euroopa Kohtu eelotsuste tegemise pädevuse osaliseks üleandmiseks Üldkohtule ja võimaldada uue õigusraamistiku rakendamist alates 1. oktoobrist 2024; võtab sellega seoses teadmiseks Üldkohtu struktuuri ümberkorraldamise, kohtu kodukorra muutmise, Üldkohtu kodukorra uute praktiliste rakendussätete vastuvõtmise, uue otsuse vastuvõtmise menetlusdokumentide e-Curia rakenduse kaudu esitamise ja kättetoimetamise kohta, uue tarkvara (ühtne kontaktpunkt) väljatöötamise kohtuasjade kiireks analüüsimiseks ja menetlemiseks, kohtumenetluste tulemuste suurema efektiivsuse ja kvaliteedi ning kahe kohtu registrite tavade ühtlustamise 2024. aastal; märgib rahuloluga, et esimese kolme kuu jooksul pärast reformi jõustumist edastati Üldkohtule juba 19 eelotsust, mis on seega esimesed tulemused töökoormuse tasakaalustatumaks jaotamiseks kahe kohtu vahel; märgib, et kohtureformi elluviimisega seotud ainsad lisakulud olid IT-ga seotud kulud ühtse kontaktpunkti arendamiseks ligikaudu 805 000 euro ulatuses, samas kui personaliga seoses hoiti reform eelarve seisukohast neutraalsena ametikohtade ja ülesannete ümberpaigutamise abil institutsioonis; kutsub kohut üles andma aru kohtureformi konkreetse mõju kohta tõhususele, menetluste kestusele ning töökoormuse jaotusele Euroopa Kohtu ja Üldkohtu vahel, sealhulgas digivahendite mõju kohta menetlusaegadele ja töökoormuse tasakaalule; nõuab, et kohus esitaks järgmise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jaoks reformi tulemuste põhjaliku järelhinnangu;

11.märgib, et 2024. aastal tegi kohus otsuse 12 kohtuasjas, mis käsitlesid liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtet, sealhulgas kümme eelotsust ja kaks rikkumisjuhtumi otsust; kordab, et liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte, mis tagab liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise kõigis liikmesriikides ning kaitseb õigusriiki kui liidu põhiväärtust, on väga oluline; kinnitab kindlalt, et liidu õiguse ülimuslikkus on liidu õiguskorra nurgakivi, ning rõhutab kohtu keskset rolli õigusriigi järgimisel kogu liidus; märgib, et Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 2 on sätestatud, et „[l]iit austab liikmesriikide võrdsust aluslepingute ees ning nende rahvuslikku identiteeti, mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele“;

12.võtab 2024. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale küsimustikule antud kohtu vastuste põhjal teadmiseks, et 2024. aastal esitati Euroopa Kohtule 920 uut kohtuasja (võrreldes 821 kohtuasjaga 2023. aastal), millest 62,30 % olid eelotsusetaotlused ja 277 apellatsioonkaebused Üldkohtu otsuste peale; märgib, et Üldkohtus vähenes uute kohtuasjade arv märkimisväärselt – 2023. aasta 1 271 kohtuasjalt 2024. aastal 786-le, millest 35,88 % olid liidu institutsioonide õigusaktide tühistamise hagid, 34,10 % puudutasid intellektuaalomandiga seotud hagisid ning 9,67 % liidu institutsioonide ja nende töötajate vahelisi vaidlusi;

13.nõustub kohtuga, et komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja peaks jälgima kohtuotsuste täitmist liikmesriikides; kordab oma üleskutset kohtule luua rangelt oma rolli piires mehhanism parimate ja halbade tavade kindlakstegemiseks liikmesriikides;

14.märgib, et Üldkohtu lõpetatud kohtuasjade arv suurenes 2023. aasta 904 kohtuasjalt 2024. aastal 922-le ja Euroopa Kohtu lõpetatud kohtuasjade arv suurenes 2023. aasta 783 kohtuasjalt 2024. aastal 863-le, kusjuures viimase suurenemise põhjustas Euroopa Kohtu kohtunike ja kohtujuristide iga kolme aasta järgne osaline asendamine 2024. aastal; märgib ühtlasi, et Euroopa Kohtus menetluses olevate kohtuasjade arv kasvas 2023. aasta 1 149 kohtuasjalt 2024. aastal 1 206-le ning Üldkohtus menetluses olevate kohtuasjade arv vähenes 2023. aasta 1 438 kohtuasjalt 2024. aastal 1 302-le (sealhulgas 404 sisuliselt identset kohtuasja, mida loetakse üheks kohtuasjaks), mis on osaliselt tingitud teatavate suurte kohtuasjade rühmade lõpetamisest;

15.väljendab samal ajal heameelt selle üle, et keskmine aeg, mis kulus kohtuasjade lahendamiseks Euroopa Kohtu kiirmenetluses, vähenes 2023. aasta 4,3 kuult 2024. aastal 3,3 kuule;

16.märgib, et Euroopa Kohtu lõpetatud kohtuasjade keskmine menetlusaeg oli 2024. aastal 17,7 kuud, võrreldes 16,1 kuuga 2023. aastal, kusjuures pikenemine ligikaudu kuue nädala võrra oli tingitud mõne toimiku keerukusest ja mahukusest (näiteks 2020. aastal liidu nn liikuvuspaketi vastu esitatud ja 2024. aastal lõpetatud hagid); märgib, et kohtuotsusega või Üldkohtu määrusega lõpetatud kohtuasjade keskmine kestus pikenes 2023. aasta 18,2 kuult 2024. aastal 18,5 kuuni; rõhutab, et kohtumenetluste õigeaegsus peab jääma tulemuslikkuse põhieesmärgiks, kuna liiga pikk kestus mõjutab otseselt kodanike, liikmesriikide kohtute ja ettevõtjate õiguskindlust;

17.palub kohtul koostöös liikmesriikide kohtutega uurida seda, millised praktilised juhendmaterjalid (nt suunised, eelotsusetaotluse näidised, veebipõhised koolitused) võiksid toetada eelotsuste puhul küsimuste selget ja sihipärast sõnastamist, vähendades seeläbi tarbetute või liiga pikkade menetluste ohtu;

18.tunnustab kohut e-Curia rakenduse kasutamise registreeritud kasvu eest, kusjuures liikmesriikide kohtute avatud kontode arv suurenes 2023. aasta 451-lt 2024. aastal 566-le ning e-Curia kaudu esitatud menetlusdokumentide osakaal jõudis Euroopa Kohtus 91 %-ni ja Üldkohtus 96 %-ni;

19.väljendab heameelt kohtu välja töötatud tulemuspõhise lähenemisviisi üle, mis võimaldab kohtul teha otsuseid oma eesmärkide saavutamise taseme alusel, mida mõõdetakse iga osakonna järgi kohandatud töökoormuse ja tegevusnäitajate (nt kulutõhusus, projektide lõpuleviimise määr, kasutajate rahulolu ja ressursside optimeerimine) abil; märgib, et peamised tulemusnäitajad, mida kohus kasutab, hõlmavad paljusid konkreetseid valdkondi, et toetada viit juhtimiseesmärki, mis on seotud kahe kohtu korrektse toimimise, digiteerimise ja kujunemisjärgus tehnoloogia, avatuse ja läbipaistvuse, mitmekeelsuse ja personalijuhtimisega; rõhutab, et kohus peab tagama, et need näitajad on läbipaistvad, tulemustele suunatud ja korrapäraselt läbi vaadatud, et toetada toimivat juhtimist ja vastutust;

20.väljendab heameelt 2024. aastal läbi vaadatud lähenemisviisi üle, mis käsitleb innovatsioonialgatuste investeeringutasuvust, võttes arvesse kulude hindamist selliste parameetrite alusel nagu rakendamine ja töötajate jõupingutused, iga-aastane hooldus, töövõtjate kulud ja muud liiki kulud, samuti kasu hindamist selliste parameetrite kaudu nagu prognoositav tulu, strateegilised eelised ja mõjutatud kasutajate arv; märgib, et 2024. aastal vaatas kohus põhjalikult läbi ka oma süsteemi projektijuhtimise ja projektide finantsjälgimise, selleks et tagada 2025. aastaks täielik aruandlus ja kontroll ajapõhiste digiteerimisalaste nõustamisteenuste üle; palub kohtul hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle küsimusega kursis;

21.võtab kohtu 2024. aasta siseauditi aruande (edaspidi „sisearuanne“) põhjal teadmiseks, et kohtu siseauditi osakonna peamine audititegevus oli 2024. aastal seotud kohtu taristu turvakorra ajakohastamise projekti ja vara inventarinimestike projektide auditiga ning kolme uuringuga: kohtu inimkapitali vajaduste muutuste kohta genereeriva tehisintellekti ajastul; organisatsioonide ja nende töötajate pädevuse kohta muutuvas keskkonnas ning töötajate heaolu ja kujunemisjärgus tehnoloogia kohta; võtab sisearuande põhjal rahuloluga teadmiseks, et asjaomased osakonnad võtsid meetmeid auditisoovituste rakendamiseks, sageli enne auditite lõpuleviimist; märgib lisaks, et seoses 2024. aasta programmiga jätkus 2025. aastal töö IT-litsentside auditi ning mööbli ja seadmete ostude haldamise auditi viimase osaga; märgib, et viimases auditis esitatud olukord on jäänud kahel järjestikusel aruandeperioodil muutumatuks; kutsub kohut üles esitama tulevikus tabeli kujul ajakohastatud teavet siseauditi soovituste alusel võetud meetmete seire ning iga meetme ja soovituse rakendamise seisu kohta;

22.märgib, et ametnike arv kokku suurenes aasta lõpu seisuga 1 340-lt (58 %) 2023. aastal 1 354-le (60 %) 2024. aastal, ajutiste teenistujate arv vähenes 765-lt (33 %) 2023. aastal 740-le (33 %) 2024. aastal ning lepinguliste töötajate arv vähenes 198-lt (9 %) 2023. aastal 173-le (7 %) 2024. aastal; märgib, et ametikohtade täitmise määr vähenes veidi – 2023. aasta 97,11 %-lt 2024. aastal 96,70 %-le – ja personali voolavus kahanes 2023. aasta 6,54 %-lt 2024. aastal 6,32 %-le, kusjuures 41 % töötajate lahkumistest oli seotud pensionile siirdumisega;

23.märgib, et Euroopa Kohtu koosseisus on 27 kohtunikku ja 11 kohtujuristi ning Üldkohtu koosseisus on 54 kohtunikku; märgib ka, et 2024. aastal astus osalise asendamise tõttu ametisse üheksa uut Euroopa Kohtu kohtunikku ja kaks uut Üldkohtu kohtunikku; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Kohtu ja Üldkohtu sooline koosseis on jätkuvalt väga tasakaalustamata; väljendab tunnustust Üldkohtu presidendi poolt 2024. aastal liikmesriikide esindajate konverentsi esimehele saadetud kirjale, milles nõutakse, et liikmesriigid võtaksid kohtunike ja kohtujuristide asendamiseks kandidaatide nimetamisel arvesse soolise tasakaalu vajadust; kordab liikmesriikidele esitatud üleskutset soolise tasakaalustatuse vajaduse arvesse võtmiseks kandidaatide nimetamisel kohtunike asendamiseks, tagades samal ajal, et ametisse nimetamine põhineb jätkuvalt saavutuste, kvalifikatsiooni ja sõltumatuse kriteeriumidel;

24.märgib, et 2024. aastal oli kohtu töötajate hulgas 60,70 % naisi ja 39,30 % mehi; märgib, et naiste esindatus oli suurim assistentide palgaastmetel (69,14 %), kuid kahetsusväärselt oli see väikseim kõrgema juhtkonna ametikohtadel (35,71 %); märgib ka, et naiste osakaal keskastme juhtide ametikohtadel suurenes 2023. aasta 43,33 %-lt 2024. aastal 51,61 %-le; võtab volitatud eelarvevahendite käsutaja 2024. aasta tegevusaruande põhjal rahuloluga teadmiseks, et naiste esindatus juhtivatel ametikohtadel on üldiselt suurenenud, tõustes 2018. aasta 37,50 %-lt 2024. aastal 48,70 %-le; rõhutab, et naiste püsiv alaesindatus kõrgema juhtkonna ametikohtadel on endiselt murettekitav, ning julgustab kohut jätkama sihipäraste meetmete tugevdamist, mille eesmärk on toetada naiste karjääri edenemist ja juhtimisvõimalusi, järgides täielikult saavutatust lähtumise ja läbipaistvuse põhimõtteid;

25.väljendab heameelt Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni (Istanbuli konventsioon) käsitleva tegevuskava loomise üle, kuna sellega ühtlustatakse meetmeid, antakse soovitusi ning korraldatakse kõigile töötajatele teavitus- ja koolitustegevust, et vältida ahistamisjuhtumeid; võtab teadmiseks väljakuulutatud edasised meetmed, mis hõlmavad koostöö jätkamist naistevastase vägivalla tõkestamise valdkonnas tegutsevate riigisiseste organisatsioonidega, täiendavaid teadlikkuse suurendamise algatusi ja koolitusi, milles rõhutatakse eelkõige mikroagressiooni ja soolise kallutatuse mõju; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et kõigile kohtu liikmetele ei ole korraldatud kohustuslikke koolitusi, nagu on märgitud kohtu vastustes 2024. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale küsimustikule; nõuab seetõttu tungivalt, et kõik isikud, nii töötajad kui ka kohtu liikmed, osaleksid kohustuslikel naistevastase vägivalla tõkestamise valdkonna koolitustel;

26.märgib rahuloluga, et kohus on teinud mitmesuguseid pingutusi ja võtnud meetmeid seoses töötajatega, sealhulgas töölevõtmise etapis, et edendada võrdõiguslikkust, kaasatust, vastastikust austust ja mitmekesisust; võtab eelkõige teadmiseks, et 2024. aastal alustati uue mitmekesisuse ja kaasatuse alase koolitusega, milles keskendutakse mikroagressiooni ennetamisele, ning alates 2025. aastast korraldatakse kaht uut koolitust – elutervete piiride kehtestamise kohta, et parandada tulemuslikkust, ja ahistamisvaba keskkonna kohta –, mis toimuvad kohtu talitustevahelise Istanbuli konventsiooni töörühma soovituste kohaselt; võtab rahuloluga teadmiseks individuaalsed toetusmeetmed (seoses ülesannete, tööaja ja töökohtadega), mida kohus on võtnud puuetega töötajate heaks alates 2022. aastast, asjaolu, et institutsioon osales 2024. aastal korraldatud puuetealase teadlikkuse nädalal ja et alates 2025. aastast töötatakse välja puuetega praktikantide katseprogrammi; kutsub kohut üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nimetatud programmi tulemustest;

27.väljendab heameelt selle üle, et kohtu töötajate hulgas on kodanikke liidu kõigist liikmesriikidest; märgib siiski, et teatavad rahvused on teistest rohkem esindatud, samas on mõned neist suuresti üleesindatud; toetab kohut jõupingutuste suurendamisel vabade ametikohtade teadete võimalikult laialdaseks reklaamimiseks institutsioonidevaheliste veebisaitide, sotsiaalmeediavõrgustike ja Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) kaudu; võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks kohtu võetud kohustuse analüüsida asjakohaseid andmeid selliste sihipäraste meetmete rakendamiseks, mille eesmärk on parandada oma töötajate, sealhulgas praktikantide geograafilist esindatust; väljendab heameelt kohtu püüdluste üle alaesindatud liikmesriikide haldusasutuste ja alaliste esinduste teadlikkuse suurendamisel praktikaprogrammidest; märgib rahuloluga, et seoses Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku raames toimuva praktikaga sai kohus 2024. aastal taotlusi kolmelt uuelt liikmesriigilt, kes osalesid esimest korda kohtu pikaajalises koolitusprogrammis liikmesriikide õigusvaldkonna spetsialistidele.

28.tunnustab kohtu tegevust (õigusliku) mitmekeelsuse valdkonnas 2024. aastal, nagu mitmekeelsust käsitleva veebisaidi loomise lõpuleviimine ja kasutusele võtmine, esimese suvekooli kaaskorraldamine koos teiste liidu institutsioonidega, tihe koostöö liikmesriikidega välisekspertide reservi loomiseks, et tegeleda tõlkemahtude suurenemisega ja katta kõik keelekombinatsioonid, vabakutseliste turul teadlikkuse suurendamise meetmed ning menetluste ja oskuste jätkuv täiustamine seoses digitaalsete (sealhulgas tehisintellektiga seotud) vahendite kasutamisega tõlkimisel;

29.tunnustab kohut meetmete eest, mida ta on võtnud töötajate värbamisega seotud probleemide lahendamiseks ja Luxembourgi kui töökoha reklaamimiseks noorte ülikoolilõpetajate seas; võtab rahuloluga teadmiseks kohtu panuse madalama palgaastme töötajatele tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025 makstava eluasemetoetuse sisseseadmiseks ja kasutuselevõtmiseks, konkreetselt Luksemburgi tööle võetavatele töötajatele suunatud EPSO konkursside ettevalmistamiseks ning teabeürituste ja suvekoolide korraldamiseks; julgustab tegema tihedamat koostööd EPSO ja teiste institutsioonidega, et suurendada kvalifitseeritud kandidaatide arvu ja tugevdada konkurentsipõhiseid valikuprotsesse erivaldkondades; võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et kohus katsetas kõrgetasemelise institutsioonidevahelise töörühma nimel projekti/uuringut, et teha kindlaks, kas oleks võimalik sõlmida üüriteenuste leping ajutise eluaseme pakkumiseks (st maksimaalselt üheks aastaks) turuhinnaga (või alla selle), mille eest maksaksid otse töötajad; märgib ka, et uuring oli edukas ja sellest tulenevalt esitas töörühm osalevatele institutsioonidele teenustaseme kokkuleppe, et volitada kohut viima läbi kinnisvaraläbirääkimiste menetlus üksustega, kes on esitanud sobivad projektid; palub kohtul hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses võetud järelmeetmetega kursis;

30.märgib, et kohus võttis üldise (tasustatud) praktikakava alusel tööle 201 praktikanti; märgib ühtlasi, et 34 % algselt välja valitud kandidaatidest lükkas kohtu pakkumise tagasi pärast seda, kui nad said aru, et Luksemburgi elukallidus on kõrge; rõhutab taas, et praktika peaks olema tasustatud kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. juuni 2023. aasta resolutsiooniga kvaliteetse praktika kohta liidus (2020/2005(INL)), milles nõutakse, et kõik praktikad liidus oleksid tasustatud; väljendab heameelt selle üle, et praegu makstakse kõigile kohtu praktikantidele praktika ajal stipendiumi, peamiselt kohtu ja mõnel erijuhul ka muudest vahenditest; võtab teadmiseks, et kohus võtab vastu ainult mõned praktikandid (2024. aastal seitse), kellele makstakse tasu muudest vahenditest, ja seda lühiajaliselt;

31.märgib, et 2024. aastal dokumenteeriti 17 läbipõlemisjuhtumit, neist kaheksast uuest juhtumist teatati 2024. aastal ja üheksast 2023. aastal, ning asjaomastele töötajatele pakuti professionaalset tuge ja suuniseid; märgib rahuloluga, et 2024. aastal oli kohus jätkuvalt esirinnas seoses algatustega, millega edendatakse töötajate füüsilist ja vaimset heaolu ning käsitletakse läbipõlemist ja psühhosotsiaalseid riske, nagu konsultatsioonid sotsiaaltöötaja või psühholoogiga, loengud ärksameelsuse ja digitaalse tasakaalu kohta, spetsiaalsed seminarid ja terviseküsimustes teadlikkuse suurendamise meetmed, esmaabikoolitused ja kahe osalise tööajaga psühholoogi värbamine; tunnustab edu paindliku töökorralduse, sealhulgas kohtu kaugtöösüsteemi kasutamisel, mille lõppeesmärk on saavutada töötajate töö- ja eraelu parem tasakaal;

32.märgib, et 2023. aastal algatati haldusuurimine töötaja väidetava seksuaalse ahistamise juhtumi kohta ning see juhtum lõpetati 2024. aastal karistuse määramisega; märgib, et 2024. aastal ei algatatud ahistamisega seoses ühtegi uut haldusuurimist;

33.märgib, et nagu on nõutud varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmise soovitustes, võeti 2024. aasta märtsis vastu kohtu ametnike ja muude teenistujate uus käitumisjuhend, mis kajastab kohtu väärtusi ja pühendumust kõrgetele eetikastandarditele, ning märgib, et käitumisjuhend sisaldab sätteid, mis käsitlevad huvide konflikti, lojaalsuskohustust, konfidentsiaalsus- ja diskreetsuskohustust, väljaspool teenistust toimuvat tegevust, ametialast tegevust pärast teenistusest lahkumist ja publitseerimist, ahistamisvastaseid sätteid, ning seda kohaldatakse ka lähetatud riiklikele ekspertidele ja kohtunikukandidaatidele Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku raames; märgib rahuloluga, et kohus on kehtestanud meetmed käitumisjuhendi võimalikult laialdaseks tutvustamiseks ja selgitamiseks ning selleks, et töötajad mõistaksid täielikult uusi reegleid ja laiemat õigusraamistikku, millesse need kuuluvad, ning et käitumisjuhendi ning töötajate õiguste ja kohustuste alane koolitus on uutele töötajatele kohustuslik ja kõigile kohtu töötajatele väga soovitatav, arvestades et 2024. aastal osales sellistel koolitustel kokku 561 inimest (st 24,75 % kohtu ametnike ja töötajate arvust kokku); märgib ühtlasi, et sarnast koolitust pakuti 2024. aastal ka kohtu uutele liikmetele; võtab rahuloluga teadmiseks, et kohtul on usaldusnõunike võrgustik, mis abistab töötajaid ahistamise korral, ja talentide juhtimise programm, mida pakutakse suure potentsiaaliga administraatoritele ja mis hõlmab muu hulgas eetilist juhtimist; julgustab kohut järk-järgult tugevdama käitumisjuhendi alase koolituse pakkumist eranditult kõigile töötajatele, et tagada kogu institutsioonis ühine arusaam eetikastandarditest;

34.märgib, et pärast kohtu liikmete ja endiste liikmete käitumisjuhendi vastuvõtmist avaldatakse veebis kohtu liikmete huvide deklaratsioonid, et hoida juhtumite käsitlemisel ära võimalik huvide konflikt; võtab järelmeetmete aruande põhjal rahuloluga teadmiseks, et 2024. aastal allkirjastas kohus kokkuleppe, millega loodi ELi institutsioonidevaheline eetikaorgan, mille ülesannete hulka kuulub allakirjutanud institutsioonide liikmete käitumisega seoses ühiste miinimumstandardite koostamine; tunnistab, et kohtule jääb selles organis vaatleja staatus, et säilitada kohtusüsteemi sõltumatus;

35.võtab teadmiseks jõulise poliitika institutsioonis huvide konfliktide ja pöördukse efekti avastamiseks ja ennetamiseks, kusjuures uues käitumisjuhendis on määratud kindlaks konkreetsed ja rangemad eeskirjad juhtidele ja õigusnõunikele; märgib, et 2024. aastal menetleti töötajate kolme võimaliku huvide konflikti deklaratsiooni, kuid ükski neist ei nõudnud parandusmeetmeid; märgib lisaks, et 2024. aastal teatas 57 töötajat oma kavatsusest töötada pärast kohtust lahkumist, kuid ühelegi töötajale ei määratud ooteaega; märgib siiski, et 2024. aastal jätkus ooteaeg seoses juhtumiga, mille endine kõrgema astme töötaja esitas 2023. aastal; märgib, et 2024. aastal ei teatatud kohtus ühestki rikkumisest teatamise juhtumist;

36.võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et kohtunike taandamise poliitika tegeliku või ilmse huvide konflikti korral on juba kohustuslik ning kohus tugineb huvide konfliktide ärahoidmisel testitud mehhanismile, kusjuures see mehhanism hõlmab kohtu liikmete valikuprotsessi ja avaldab täismõju, kui nad asuvad oma ülesandeid täitma;

37.märgib, et 2024. aastal elasid kõik kohtu liikmed vastavalt põhikirja artiklile 14 Luksemburgis;

38.märgib, et nii Euroopa Kohtu kui ka Üldkohtu liikmete institutsioonivälise tegevuse loetelu on kohtu veebisaidil avaldatud alates 2018. aastast ning selline tegevus kiidetakse heaks üksnes juhul, kui see on kooskõlas kohtu liikmete käitumisjuhendi nõuete ja nende kohustusega olla kohtu tööks kättesaadav; väljendab järelmeetmete aruande põhjal heameelt kohtu võetud kohustuse üle analüüsida võimalusi institutsioonivälise tegevusega seotud avaldatud teabe kvaliteedi ja loetavuse parandamiseks;

39.tuletab meelde 2023. aastal kõigile liidu institutsioonidele esitatud Euroopa Parlamendi soovitust leppida kokku horisontaalselt kohaldatavas ametisõidukite kasutamise ühtses süsteemis; märgib sellega seoses ja järelmeetmete aruande põhjal, et 2024. aastal lõid kohus, kontrollikoda, Euroopa Parlament ja komisjon institutsioonidevahelise töörühma, mille eesmärk on vahetada teavet vastavate tavade kohta ja teha kindlaks võimalused reeglite ühtlustamiseks, austades samal ajal iga institutsiooni autonoomiat ja eripära; tuletab meelde Euroopa Parlamendi arvamust, et autoparki ei tohiks mingil juhul kasutada muidu kui rangelt kohtu liikmete kohustuste täitmiseks; võtab järelmeetmete aruande põhjal ka teadmiseks, et töörühm on teinud selles küsimuses võrdlusuuringu ja uurib muid autopargi haldamisega seotud teemasid; kutsub töörühma üles selles küsimuses kiiresti tegutsema ning teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni võimalikult kiiresti oma töö tulemustest ja järeldustest;

40.märgib, et kohus ei teatanud 2024. aastal ühestki pettuse, korruptsiooni ega liidu vahendite väärkasutamise juhtumist; märgib, et kohtu pettustevastase võitluse strateegia on tema integreeritud sisekontrolli- ja riskijuhtimisraamistiku lahutamatu osa, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse teabe ebakorrektse avalikustamise riskidele; märgib, et kohtusisene õigusraamistik hõlmab otsust liidu huve kahjustava pettuse, korruptsiooni või ebaseadusliku tegevuse uurimise kohta ning otsust ja suuniseid rikkumisest teatamise kohta, sealhulgas sätteid rikkumisest teatajate teavitamise ja kaitse kohta;

41.väljendab heameelt kohtu võetud kohustuse üle suurendada läbipaistvust, õiguskaitse kättesaadavust ja avatust üldsusele, aidates seeläbi suurendada üldsuse usaldust liidu institutsioonide vastu, tasakaalustades samal ajal muid põhiprobleeme, nagu kohtuprotsesside segamatu kulg, menetluste konfidentsiaalsus ja isikuandmete kaitse; rõhutab, et suurem läbipaistvus peab aitama ka suurendada üldsuse usaldust Euroopa Liidu Kohtu praktika vastu; julgustab kohut jätkuvalt pingutama oma kohtupraktika selguse, juurdepääsetavuse ja prognoositavuse parandamiseks, eelkõige kohtuasjades, millel on märkimisväärne põhiseaduslik või ühiskondlik mõju; märgib, et 2024. aastal konsolideeris kohus Euroopa Kohtu ja Üldkohtu istungite voogedastusteenuse Curia veebisaidil, hõlbustades seeläbi kodanike juurdepääsu kohtu õigusemõistmisele; väljendab sellega seoses heameelt, et 2024. aastal vastu võetud kohtureformi tulemusel on eelotsusemenetlus muutunud läbipaistvamaks, võimaldades avaldada kohtu veebisaidil kirjalikud märkused mõistliku aja jooksul pärast kohtuasja lõpetamist;

42.märgib järelmeetmete aruande põhjal rahuloluga, et pärast 2022. aastal käivitatud edukat katseprojekti ja kodukorra ajakohastamist 2024. aastal laiendas Euroopa Kohus voogedastusteenust, et see hõlmaks olulisi kohtuasju, mida menetles viiest kohtunikust koosnev koda, samuti suuliste seisukohtade ärakuulamiste peaaegu reaalajas voogedastust ning kohtuotsuste ja kohtujuristide ettepanekute edastamise otseülekandeid; märgib lisaks, et alates 1. septembrist 2024 on kohtuotsuste ja ettepanekute edastamiseks korraldatud kohtuistungite videosalvestised kohtu veebisaidil pidevalt kättesaadavad ning suuliste seisukohtade videosalvestised on kättesaadavad üks kuu pärast kohtuistungit; märgib rahuloluga, et Üldkohus on võtnud sarnaseid meetmeid, et tagada üldsuse ulatuslikum juurdepääs oma menetlustele;

43.märgib, et kohus registreeris 2024. aastal 20 taotlust üldsuse juurdepääsuks haldusdokumentidele ja andis juurdepääsu haldusdokumentidele 15 juhul; märgib, et Euroopa Ombudsman ei käsitlenud ühtegi kohtuga seotud juhtumit;

44.märgib, et 2024. aastal vähenesid eelarvekulud võrreldes 2023. aastaga IT-projektide puhul 9 % ja küberturvalisuse projektide puhul 69 %, samas kui IT-seadmete puhul suurenesid need 16 % ning küberturvalisuse teenuste, litsentside ja seadmete puhul 2 %; märgib, et IT-projektide arvu märkimisväärne vähenemine on tingitud asjaolust, et teatavad küberturvalisuse projektid jõudsid 2024. aastal rakendusetappi ja nendega seotud kulud sisalduvad seega tavapärase tegevuse eelarves;

45.tunnustab kohut 2024. aastal mitmes digiprojektis tehtud edusammude eest, nagu ajakohastatud SIGA programmi kasutuselevõtt andmete ja kohtuasjade integreeritud haldamiseks, rakenduse HAN/Ares (kohtu elektrooniline dokumentide registreerimise ja haldamise süsteem) laialdasem ja parem kasutamine, digiallkirjasüsteemi EU Sign rakendamine ning nii Curia veebisaidi kui ka InfoCuria otsinguvahendi uuendamine; tunnistab, kui oluline on suurendada e-Curia rakenduse kasutamist menetlusdokumentide elektrooniliseks esitamiseks ja nendest teatamiseks;

46.märgib, et kohus jätkas oma protsesside automatiseerimist, kasutades alates 2024. aastast robottarkvara selliste korduvate ülesannete töötlemiseks nagu kohtuistungite transkribeerimine ja arvete maksmine; loodab, et robotjuhitava protsessi automaatsete lahenduste kasutamine aitab optimeerida ressursse kogu kohtus; tunnistab, kui oluline on institutsioonidevaheline koostöö, mis on kohtule kasulik seoses tõhususega, mis tuleneb suurte IT-süsteemide kasutamisest dokumendihalduses (HAN/Ares), personalijuhtimises (Sysper ja personaliküsimused), finantsdokumentide halduses (SAP) ja muudes komisjoni (tehisintellektipõhistes) süsteemides, näiteks tõlketeenustes (eTranslation);

47.võtab huviga teadmiseks, et 2024. aastal käivitati katseprojekt, millega antakse kõigile kohtu osakondadele juurdepääs tehisintellekti assistentidele; rõhutab, kui oluline on tagada tehisintellekti vahendite kasutamisel eetikapõhimõtete järgimine ja eelkõige kohtu 2024. aastal vastu võetud tehisintellekti suuniste järgimine, tagades seeläbi inimjärelevalve seoses kohtumenetluse sõltumatuse põhimõttega; rõhutab, et tehisintellekti vahendite kasutamine õiguskeskkonnas ei tohi kunagi asendada inimesepoolset õiguslikku põhjendamist või kaalutlusõigust ega kahandada kohtunike isiklikku vastutust; rõhutab sellega seoses kohtu tehisintellekti haldusnõukogu järelevalverolli; tunnustab kohut 2024. aastal kasutusele võetud põhjaliku koolitusprogrammi eest, mis algas tehisintellektialase teadlikkuse kuuga ning sisaldas koolitusi, tehisintellektiekspertide ümarlaudu, veebiseminare ja intensiivkoolitusi, tänu millele astuti esimene ja oluline samm töötajate teadlikkuse suurendamiseks kohtu tehisintellekti strateegiast, suunistest ja tehisintellektist üldiselt; märgib, et töötajad osalevad ka muutuste juhtimise, teadmussiirde, mentorluse ja mõtteerksuse kursustel, et toetada kohanemist kujunemisjärgus tehnoloogiaga; kutsub kohut üles jätkama selliste koolitus- ja teadlikkuse suurendamise programmide korraldamist;

48.võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et pärast uue küberturvalisuse määruse jõustumist 2024. aasta alguses koostas kohus küberturvalisuse tegevuskava ja viib ellu sellega seotud IT-taristu projekte; märgib, et kohus teeb vähemalt kolm iga-aastast avariitaastetesti, mis hõlmavad kohapealseid süsteeme, telekommunikatsiooniteenuseid ja internetiteenuse osutaja tõrkesiiret;

49.märgib, et 2024. aastal tugevdati veelgi küberturvalisuse tegevussuutlikkust, et järgida määrust (EL, Euratom) 2023/2841 ja tegeleda küberrünnete arvu suurenemisega; märgib, et 2024. aastal ei toimunud ühtegi suurt küberrünnet; märgib murega, et kuus registreeriti ja analüüsiti keskmiselt 142 turvaintsidenti, millest mõned nõudsid inimsekkumist; rõhutab, et küberturvalisus on strateegiline investeering, mis on oluline kohtusüsteemi sõltumatuse, andmete tervikluse ja õigusemõistmise järjepidevuse tagamiseks, toonitades seetõttu vajadust püsivate ja prognoositavate investeeringute järele küberturvalisuse suutlikkusse, töötajate koolitusse ja institutsioonidevahelisesse koostöösse;

50.märgib, et Euroopa Andmekaitseinspektori uurimine pilvteenuste, mida Cloud II lepingute alusel osutatavad Amazon Web Services ja Microsoft, kasutamise kohta liidu institutsioonides, organites ja asutustes lõpetati 2025. aastal; märgib ka, et kohtule ei esitatud selle uurimise tulemusel ühtegi soovitust;

51.märgib, et ulatusliku algatuse raames suurendada vähekaitstud isikute juurdepääsu ja kaasatust on kohus jätkanud oma IT-süsteemide muudatuste ja arendamise puhul sisseprojekteeritud juurdepääsetavuse põhimõtte rakendamist; märgib, et pärast Curia veebisaidi auditit 2023. aastal võtab kohus kasutusele tehnoloogiat, et parandada veebisaidi juurdepääsetavust paljude kasutajate, nagu nägemispuudega, kuulmiskahjustusega või õpiraskustega inimeste jaoks; palub kohtul hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle küsimusega kursis;

52.võtab järelaruande põhjal teadmiseks, et kohtu ruumide tõhusaimat kasutamist käsitleva kahe katseprojekti raames korraldati 2024. aastal mitu seminari, mille tulemusel töötati välja kaks iga talituse vajadustele kohandatud üldplaani; märgib, et nende projektide järelmeetmed on peatatud, et anda kõigepealt aega hinnata tehisintellekti integreerimise võimalikku mõju kohtu töömeetoditele ning lõppkokkuvõttes ruumi ja kontorite kasutamisele;

53.märgib, et 2024. aastal jätkas kohus oma ulatuslikku algatust, et suurendada puuetega inimeste jaoks ligipääsetavust ja nende kaasamist; märgib eelkõige, et kohus on koostanud pikaajalise tegevuskava, et tagada oma hoonete vastavus õiguslikele ligipääsetavusstandarditele 1. jaanuariks 2032, nagu on nõutud Luksemburgi õiguses; tunnustab asjaolu, et kohus on koostanud oma taristu osade parandusmeetmete loetelu ja tellinud arhitektilt teostatavusuuringu, milles määratakse kindlaks vajalikud meetmed; palub kohtul hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle küsimusega kursis;

54.tunnustab kohut jätkuvate pingutuste ja märkimisväärsete edusammude eest oma keskkonnajalajälje vähendamisel 2024. aastal, mida tõendavad kohtu tulemused keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) 2015. aasta lähtetasemega võrreldes, kusjuures vähendatud on paljusid tarbimise / heite liikide näitajaid täistööajale taandatud töötajate arvu kohta (küte: –37,5 %; elekter: –29,3 %; paber: –64,2 %, kontori- ja sööklajäätmed: –40,4 %; kasvuhoonegaaside heide: -26,7 %); märgib, et 2023. aasta kohta teatatud vähendamistega võrreldes on olukord üldiselt paranenud; tunnistab, et need tulemused tõid koos turutingimustega kaasa energiakulude 18 %-lise vähenemise prognoosidega võrreldes; tunnustab sellega seoses kestlikkuse jõulist integreerimist kohtu riskijuhtimis- ja aruandlusraamistikku, nagu on nõutud EMASi sertifikaadis;

55.väljendab heameelt selle üle, et 2024. aastal tehti kohtu hoonete energiatõhususe suurendamiseks märkimisväärseid investeeringuid, sealhulgas investeeriti peaaegu 1,5 miljonit eurot LED-valgustuse ulatuslikuks paigaldamiseks ja rohkem kui 0,4 miljonit eurot hoonete isolatsioonitöödeks; märgib rahuloluga, et kogu ostetud elekter pärines taastuvatest energiaallikatest ja kütte tagab biomassil töötav kaugküttesüsteem; väljendab heameelt kohtu võetud kohustuse üle teha taastuvenergiaga varustatus kavandatud osalemisega energiaostulepingutes tulevikukindlaks;

56.tunnustab kohut range lähenemisviisi eest säästvatele hangetele, liigitades hankemenetlused nende keskkonnaklauslite mõju alusel („heleroheline“, „keskmiselt roheline“, „tumeroheline“), kasutades süstemaatiliselt selliseid vahendeid nagu kohustuslik keskkonnategevuse enesehindamine ja konsulteerimine institutsioonidevahelise kestlike riigihangete kasutajatoega; märgib, et 2024. aastal olid kaheksa suurt hanget, mille maksumus ületas 60 000 eurot, nn rohelised hanked ja neist kuus hõlmasid olulisi keskkonnaklausleid; väljendab eelkõige heameelt uue toitlustuslepingu – milles nõutakse kestlikke toiduga seotud tavasid ja millel on ISO 14001 sertifikaat –, eduka rakendamise ning selle üle, et saavutati eesmärk piirata nn helerohelisi pakkumusi, et need jääksid tunduvalt allapoole 50 % eesmärki;

57.tunnustab kohut töötajate ja kohtu liikmete tervikliku ja tulemusliku kestliku liikuvuse strateegia eest; võtab sellega seoses teadmiseks jätkuvad ühistranspordi toetused piiriüleseks pendelrändeks ja jalgrattakava „Vel’Oh!“ ning taristu märkimisväärse täiustamise, sealhulgas arvukate elektri- ja hübriidsõidukite laadimispunktide paigaldamise 2024. aastal;

58.võtab teadmiseks märkimisväärse ülemineku kestlikele töömeetoditele, kusjuures kohtu liikmed kasutavad reisimise vältimiseks oluliselt rohkem videokonverentse, mida tõendab asjaolu, et 2024. aastal oli 131 sellist lähetust, võrreldes vaid kolmega 2019. aastal; väljendab ka heameelt tööprotsesside jätkuva digiteerimise üle, mis on koos 80 % isiklike printerite eemaldamisega olnud peamine tegur, mis on võimaldanud kohtu paberitarbimist märkimisväärselt vähendada;

59.võtab teadmiseks kohtu koostöö teiste institutsioonidega ning eelkõige komisjoniga sõlmitud teenustaseme kokkulepetel põhinevad ühised rakendused ja majutusteenused ning institutsioonidevahelistes hankemenetlustes osalemise, mis on võimaldanud kohtul kulusid ja ressursse optimeerida; tunnistab, kui oluline on kohtu institutsioonidevaheline koostöö liidu institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse teenistuse (CERT-EU) ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA), sealhulgas osalemine vahendite, metoodika ja teadlikkuse tehnilistes nõuanderühmades ning CERT-EU generatiivse tehisintellekti algatuses;

60.märgib, et kohus on sõlminud mitu teenustaseme kokkulepet IT-taristu hooldamiseks, personalivahendite kasutamiseks, mõningate individuaalsete maksete tegemiseks ning HAN/Aresi dokumendihaldussüsteemi kasutamiseks; väljendab heameelt teiste liidu institutsioonide tõlketeenistustega sõlmitud iga-aastase rahastamislepingu uuendamise üle; märgib, et 2024. aastal allkirjastas ta komisjoni ja Euroopa Parlamendiga kaks vastastikuse mõistmise memorandumit: vastastikuse mõistmise memorandumi finantskoormuse jagamise kohta seoses kaugtestimise vahendi kasutamisega institutsioonidevahelises akrediteerimistestis ja vastastikuse mõistmise memorandumi kulude jagamise kohta seoses suulise tõlke teenuste ühise teavitustegevusega;

61.tunnustab asjaolu, et kohus teeb täiel määral koostööd Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF), kontrollikoja, Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Ombudsmaniga; võtab teadmiseks kohtu partnerluse Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, mis aitab kohut tema töös ühise õiguskultuuri edendamisel kogu liidus, liidu õiguse järjepideva ja ühetaolise kohaldamise tagamisel kõigis liikmesriikides ning vastastikuse usalduse tugevdamisel liikmesriikide kohtute ja kohtu vahel; tunnustab sellega seoses iga-aastaste kohtumiste korraldamist liikmesriikide kohtute korrespondentidega, temaatilisi rühmi, veebiseminare ning kohtu esindajate külaskäike liikmesriikide kohtutes ja vastupidi; võtab eelkõige teadmiseks 2024. aastal Brüsselis toimunud Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku kontaktisikute iga-aastase kohtumise, Üldkohtu delegatsiooni visiidi Varssavisse ning kohtunike iga-aastase kohtumise erikonverentsil, mis korraldati kohtus 2004. aasta laienemise 20. aastapäeva tähistamiseks; võtab järelmeetmete aruande põhjal ühtlasi teadmiseks, et 2024. aastal osales seminaridel rohkem kohtunikke ja kolmest uuest liikmesriigist pärit riiklikud õigusvaldkonna spetsialistid esitasid esimest korda taotlused kohtu pikaajalistes koolitusprogrammides osalemiseks;

62.väljendab heameelt selle üle, et kohus ja Euroopa Parlament otsustasid korraldada iga-aastaseid kohtumisi, mis on mõeldud dialoogideks ühist huvi pakkuvatel teemadel, nagu haldus, kohtusüsteemi parandamise potentsiaal või kodanike arusaam õigusriigist; märgib, et esimene selline kohtumine toimus 2024. aasta märtsis;

63.märgib, et kohus korraldab korrapäraselt külastusi, kusjuures 2024. aastal registreeriti kokku 16 319 külastajat; märgib, et umbes 2 500 neist külastajatest osales sel aastal kohtu lahtiste uste päeval; märgib samuti, et lisaks korrapärastele külastustele korraldab kohus ka virtuaalseid külastusi; märgib, et 2024. aastal oli 7 % kõigist kohtu külastajatest virtuaalsed, samas kui 43 % neist olid üliõpilased;

64.märgib, et 2024. aastal pingutas kohus rohkem liidu kodanikega suhtlemiseks, suurendades oma teavitustegevust sotsiaalmeedias; märgib, et 2024. aasta lõpus suurenes kohtu LinkedIni konto tellijate arv 26 % ja jälgijate arv kohtu kahel X-i (varem Twitter) kontol 2,5 %, samas kui vaatamiste arv kohtu YouTube’i kanalil suurenes 137 % ja YouTube’i tellijate arv kasvas eelmise aastaga võrreldes rohkem kui 329 %; märgib, et vaatamiste ja tellijate arvu paraboolne kasv oli osaliselt tingitud kohtu korraldatud reklaamikampaaniast;

65.märgib, et 2024. aastal algatas kohus uuringu oma sotsiaalmeedias esindatuse laiendamise kohta, mis viis otsuseni avada 2025. aastal kontod Instagramis, Blueskys, Threadsis ja WhatsAppis;

66.võtab rahuloluga teadmiseks kohtu muud peamised meetmed ja kavad läbipaistvuse ja juurdepääsetavuse suurendamiseks ning õiguspraktikute, meedia ja üldsuse (sealhulgas nooremate põlvkondade) vajadustele vastamiseks, nagu kohtu veebisaidi uuendamine uue (ühtse) otsingumootori kasutuselevõtuga, uue mitmekeelse veebitelevisiooni platvormi – mis sisaldab kohtu töö ja otsustega seotud sisu –, käivitamine, videote avaldamine sotsiaalmeedias, kohtu pressiteadete keelekasutuse lihtsustamine ning iga-aastase aruandluse läbivaatamine, et esitada selgemad kohtupraktika ülevaated ja statistika.