1.märgib, et kontrollikoja eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2024. aastal 13,3 miljardit eurot (mis moodustab 6,9 % liidu kogueelarvest); märgib, et kontrollikoja ligikaudu 0,2 miljardi euro suurune eelarve moodustab ligikaudu 1,5 % liidu kõikidest halduskuludest;

2.märgib, et kontrollikoda uuris oma aastaaruandes eelarveaasta 2024 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) valimit, mis koosnes 70-st rubriiki 7 (haldusrubriik) kuuluvast tehingust (sama palju kui 2023.aastal); märgib, et kontrollikoda viitab ka sellele, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis moodustasid 2024. aastal ligikaudu 69 % halduskulude kogusummast, ning hoonete, seadmete, energeetika, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et tema mitme aasta töö näitab, et üldiselt on need kulutused madala riskiga;

3.märgib, et 70 tehingust 16 (23 %) sisaldas vigu, kuid kontrollikoja hinnangul jääb veamäär kolme kvantifitseeritud vea põhjal alla olulisuse piirmäära;

4.märgib, et kontrollikoja finantsaruandeid auditeerib sõltumatu välisaudiitor, et tagada samad läbipaistvuse, aruandluse ja sõltumatuse põhimõtted, mida kontrollikoda kohaldab oma auditeeritavate suhtes;

5.väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande 24/2024 ning selle järelduste ja soovituste üle liidu avaliku teenistuse tööhõiveraamistiku kohta; tuletab meelde, et ta peab halduskulude põhjalikumat uurimist tähtsaks ning kordab üleskutset lisada kontrollikoja töösse põhjalikud andmed kõigi institutsioonide kohta, et luua ühtne alus järjepidevale eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusele; palub kontrollikojal hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kõikide sellega seotud algatustega kursis;

6.võtab teadmiseks kontrollikoja 1. oktoobri 2025. aasta teate ühisettevõtete auditeerimismeetodi muutmise kohta alates eelarveaastast 2025; märgib, et selle muudatuse põhjuseks olid muu hulgas personalipiirangud ja asjaolu, et komisjoni siseauditi talitus, mis varem ühisettevõtteid auditeeris, lõpetas ühisettevõtete auditeerimise programmi „Euroopa horisont“ alusel, mis piiras seega täiendava auditeerimiskindluse olemasolu; märgib lisaks, et uue lähenemisviisiga nähakse ette piisav auditivalimi suurus, auditeerimistöö konsolideerimine kõigis ühisettevõtetes ning kahe sellise eraldi kinnitava avalduse väljaandmine, mida toetavad täiendavad temaatilised ja eriaruanded; kutsub kontrollikoda üles tagama muudetud metoodika rakendamise õigeaegselt ja selle jätkuva vastavuse rangeimatele auditi kvaliteedi tagamise, usaldusväärsuse ja kindluse standarditele liidu finantshuvide kaitseks;

7.märgib, et kontrollikoja 2024. aasta üldeelarve maht (C1 assigneeringud) oli 185 655 890 eurot, suurenedes 2023. aasta 175 059 922 euroga võrreldes 6,05 % võrra; märgib, et eelarve kasv oli peamiselt tingitud töötasude kohandamisest; märgib, et 2024. aastal kulus umbes 89,50 % (2023. aastal 88,50 %) assigneeringutest institutsiooni liikmetele ja personalile ning 10,50 % hoonetele, seadmetele ja mitmesugustele muudele kuludele (mis on vähem kui 11,60 % 2023. aastal);

8.märgib, et kulukohustuste ja maksete täitmise määrad olid 2024. aastal endiselt kõrged, peaaegu samal tasemel nagu 2023. aastal, samas kui assigneeringute kasutusmäär oli 97,30 % ja maksed moodustasid 2024. aastal kõigist kulukohustustest 94,81 %; märgib, et eelarveaasta lõpus tühistatud assigneeringute maht suurenes ligikaudu 3,4 miljonilt eurolt 2023. aastal 4,4 miljoni euroni 2024. aastal; avaldab kontrollikojale tunnustust selle eest, et 2024. aastal oli arvete keskmine maksmisaeg lühem kui 11 päeva; julgustab kontrollikoda hoidma kulud rangelt kontrolli all, seadma jätkuvalt esikohale tegevuse tõhususe ja vähendama veelgi eelarveaasta lõpus tehtavaid tühistamisi, suurendades sellega oma assigneeringute tõhusust ja kulutõhusust;

9.märgib, et kontrollikoda jälgis aasta jooksul eelarve täitmist korrapäraselt, mille tulemusel paigutati 2024. aastal eelarvevahendeid ümber 29 korral kogusummas ligikaudu 4,5 miljonit eurot, mis on vähem kui ligikaudu 5,7 miljonit eurot 2023. aastal; märgib, et ümberpaigutusi tuli teha selleks, et suurendada eelarve nende ridade mahtu, mis olid muu hulgas seotud IT-projektide (+ 20,28 %), ruumide sisustamise (+ 560,18 %) ning tehnilise varustuse ja sisseseadega (73,53 %); märgib, et vastavalt kontrollikoja vastustele küsimustikule, mille eelarvekontrollikomisjon esitas 2024. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise eesmärgil (edaspidi „küsimustik“), oli ümberpaigutamine vajalik ka eelarves kavandatust kõrgema inflatsioonitaseme ning sellest tuleneva uusi ja kehtivaid lepinguid mõjutava hindade indekseerimise tõttu;

10.märgib, et küsimustiku vastustest selgus, et kontrollikoja arvamusel oli 2024. aastal Venemaa Ukraina-vastase illegaalse agressioonisõja mõju tuntav kaupade, teenuste ja logistika kulude suurenemise kaudu, mis oli tingitud inflatsioonist; väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda võtab meetmeid sellise mõju vastu võitlemiseks ja koostab üksikasjalikumaid turustamiseelseid analüüse, et tagada realistlik planeerimine ja tulemuslikud hanked; märgib lisaks rahuloluga, et kontrollikoja energiatarbimise kulud (eelarvepunkt nr 2024) vähenesid märkimisväärselt 1 556 671 eurolt 2023. aastal 887 827 eurole 2024. aastal, selle põhjus oli peamiselt fikseeritud elektrihinna vähenemine kooskõlas asjaomase tarnijaga sõlmitud institutsioonidevahelise lepingu tingimustega; tunnistab, et kõik liidu institutsioonid peavad parandama oma eelarve haldamist, võttes teenuseosutajatega lepingute sõlmimisel muu hulgas arvesse hinnavolatiilsust, eriti energiasektoris;

11.märgib, et kulukohustused kogusummas ligikaudu 9,9 miljonit eurot jaotises 1 ja ligikaudu 8,4 miljonit eurot jaotises 2 kanti 2024. aastast automaatselt üle 2025. aastasse, et katta muu hulgas lähetuste, koolituse ja tõlkimise kulud; märgib, et on tehtud otsus kanda üle 602 000 EUR suurune summa, mis on seotud eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud eelarvevahendite ümberpaigutamisega liftide asendamiseks kontrollikoja hoone osas K1;

12.märgib, et kontrollikoja liikmete ja töötajate lähetusteks ette nähtud eelarveassigneeringud (C1) olid 2024. aastal 2 860 000 eurot (2023. aastal 2 722 000 eurot); märgib, et nendest assigneeringutest seoti kulukohustustega 2 469 344 eurot, millest maksti 2024. aastal välja 2 184 344 eurot (täitmise määr 88,46 %);

13.märgib rahuloluga, et küsimustiku kohaselt on kontrollikoja väljaannete eelarvepunktiga seotud eelarveassigneeringud vähenenud 810 000 eurolt 2014. aastal 300 000 eurole 2024. aastal, kuna institutsioonisiseste aruannete koostamise maht on suurenenud ja väljaandeid reklaamitakse virtuaalselt; märgib, et kontrollikoja prognooside kohaselt vähenevad selle eelarvepunkti vahendid järgnevatel eelarveaastatel veelgi; märgib lisaks, et kontrollikoda kaalub ka suuliseks tõlkeks ja ekspertide teenuste (konsultatsioonid, uuringud jne) ostmiseks ettenähtud eelarve vähendamist ning ühtlasi kavatseb ta loobuda lauatelefonide kasutamisest, et saavutada täiendavat kokkuhoidu;

14.väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda vaatab praegu läbi oma töölähetuste juhendit, et käsitleda ennetavalt (st juba lähetuse ettevalmistamise ajal) muu hulgas selliseid küsimusi nagu kulutõhusus ja keskkonnamõju vähendamise viisid, nagu kontrollikoda andis teada oma vastuses eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni poolt 2023. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames tõstatatud mitmesugustele küsimustele; palub kontrollikojal hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles valdkonnas saavutatud edusammudega kursis;

15.märgib rahuloluga, et välisaudiitor teatas, et eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja et eelarvevahendite käsutajate kehtestatud kontrollimenetlused tagasid vajalikul määral finantsoperatsioonide vastavuse kehtivatele eeskirjadele ning määrustele;

16.rõhutab, et kontrollikoda on liidu välisaudiitor ja seega peamine sõltumatu finantsvastutuse kandja liidu eelarve täitmisel; rõhutab, et seoses liidu kulude enneolematu kasvu, laenutehingute mahu suurenemise ja uute rahastamisvahendite keerukusega tuleb kontrollikoja käsutusse anda vahendid, mis on vastavuses tema auditeerimisvolituste ulatuse ja keerulisusega; toetab kontrollikoja kuludistsipliini jätkuvat järgimist; kutsub eelarvepädevaid institutsioone üles tagama tulevaste eelarvete vastuvõtmisel, et kontrollikojal on liidu kiiresti laieneva finantsstruktuuri kontrollimiseks piisavalt vahendeid;

17.märgib, et kontrollikoja töötajad viibisid liikmesriikides ja väljaspool liitu kokku 3 176 päeva (2023. aastal 4 897 päeva) ning liidu institutsioonides, asutustes ja organites ning muudes rahvusvahelistes organisatsioonides ja erasektori audiitorühingutes 1 244 päeva (2023. aastal 1 370 päeva);

18.märgib, et 2024. aasta jooksul esitas kontrollikoda kaks aastaaruannet, kolm iga-aastast eriaruannet, 28 eriaruannet, neli ülevaadet ja kolm arvamust, kokku 40 väljaannet (45 väljaannet 2023. aastal); väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda keskendus 2024. aastal oma eriaruannetes ja ülevaadetes pakilistele probleemidele, millega liit seisab silmitsi sellistes olulistes valdkondades nagu ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendid, valitsusvälistele organisatsioonidele antava liidu rahastamise läbipaistvus, pettustega võitlevad liidu asutused, gaasivarustuskindlus, investeeringud tehisintellekti, kliimamuutustega kohanemine, taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamine, heitevabade autode kasutuselevõtmine, pagulaste toetamine Türgis ja liidu tööstuspoliitika vesiniku tootmise valdkonnas; väljendab lisaks heameelt selle üle, et kontrollikoda kavatseb koostada aruanded taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite kasutamise kohta sellistes valdkondades nagu läbipaistvus ja jälgitavus, samuti liidu pettustevastase võitlemise struktuuri ja strateegia ning liidu toetuse kohta Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale; märgib, et sidusrühmade rahulolu kontrollikoja tööga on suurenenud: 2024. aastal läbi viidud uuring näitas, et 89 % vastanutest (2023. aastal 85 %) pidas kontrollikoja aruandeid kasulikuks ja 82 % (varem 78 %) pidas kontrollikoja tööd mõjusaks;

19.kutsub kontrollikoda üles esitama üksikasjalikumaid ja süstemaatilisemaid hinnanguid liidu rahastatavate programmide ülekanduva mõju kohta liikmesriikidele, nii neile, kus liidu vahendite kasutusmäär on kõrge, kui ka neile, kus see on madal; rõhutab, et sellise ülekanduva mõju majandusliku, sotsiaalse, haldusliku ja territoriaalse mõju, sealhulgas piiriülese ja jaotusliku mõju põhjalik analüüs toetaks liidu kulutuste pikaajalise mõju, lisaväärtuse ja kestlikkuse hindamist ning toetaks teadlikumat poliitikakujundamist nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil;

20.märgib, et kontrollikoja käsutuses on kooskõlas kontrollikoja strateegiaga aastateks 2021–2025 peamiste tulemusnäitajate kogum, et mõõta strateegiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme; võtab teadmiseks kontrollikoja 2024. aasta strateegilised eesmärgid: aruandekohustuse, läbipaistvuse ja auditikorra parandamine, keskendumine valdkondadele ja teemadele, kus auditite kaudu on võimalik kõige rohkem lisaväärtust luua, ning tugeva auditikindluse tagamine keerulises ja muutuvas keskkonnas; kutsub kontrollikoda üles kirjeldama tulevikus kokkuvõtlikult oma peamisi tulemusnäitajaid, saavutatud edusammude taset ja eesmärke (tabeli vormis); kutsub kontrollikoda üles arendama edasi oma peamisi tulemusnäitajaid, mis põhinevad Euroopa poliitika tulemuslikkusel ja tulemustel, et mõõta selgelt komisjoni poliitika mõju;

21.kutsub kontrollikoda üles koondama oma leiud ühte võrdlevasse tulemusanalüüsi ja töötama välja metoodika liidu programmide nn tulemuste kompassi jaoks; on veendunud, et selline vahend, mille puhul võetakse arvesse poliitikasuundade mitmekesisust, annaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile, otsustajatele ja laiale üldsusele selgeid suuniseid selle kohta, millised programmid kasutavad ressursse tulemuslikult ja milliste puhul võidakse kaaluda lõpetamist või põhjalikku restruktureerimist;

22.tunnustab asjaolu, et kontrollikoda mõõdab oma soovituste rakendamist audiitorite tehtud järelkontrolli põhjal; märgib, et 2024. aastal analüüsis kontrollikoda oma 2020. aastal avaldatud aruannetes komisjonile ja teistele institutsioonidele esitatud soovituste täitmist; märgib, et 93 % kontrollikoja 2020. aasta aastaaruandes antud 19 soovitusest ja 88% 2020. aasta eriaruannete 186 soovitusest on täielikult, osaliselt või suuremas osas täidetud.

23.võtab järelmeetmete aruande kohaselt teadmiseks, et komisjon on nõustunud esitama kontrollikojale käsitsi tehtud väljavõtte ARACHNE vahendi andmetest; taunib siiski asjaolu, et kontrollikoja juurdepääsu küsimus taaste- ja vastupidavusrahastu aruandlusvahendile FENIX on endiselt lahendamata, kuna komisjon võimaldab kontrollikojale osalist juurdepääsu üksnes osale FENIXi moodulitele ning nendes sisalduvat teavet ei ajakohastata õigeaegselt; väljendab heameelt selle üle, et on teatatud FENIXile juurdepääsu omavate kontrollikoja kasutajate arvu suurenemisest; toetab kontrollikoja taotlust, et komisjon annaks talle võimalikult kiiresti täieliku juurdepääsu FENIXile; tuletab meelde, et komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat on püüdnud anda kontrollikojale juurdepääsu FENIXi toimikutele kahe nädala jooksul pärast maksetaotluse heakskiitmist; väljendab siiski muret selle pärast, et praktikas ei peeta sellest tähtajast paljudel juhtudel kinni ja mõnel juhul on esinenud kuni 2,5-kuulist viivitust, mis aeglustab märkimisväärselt kontrollikoja leidude esitlemist ja piirab tema auditeerimise tulemuslikkust ja õigeaegsust, pidades eelkõige silmas selliseid suure riskiga kulutusi, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid; tuletab sellega seoses komisjonile meelde tema finantsmääruse artiklist 263 tulenevat kohustust anda kontrollikojale täielik juurdepääs kõikidele asjakohastele süsteemidele ja andmebaasidele (muu hulgas ARACHNE, FENIX ja ARES); kutsub seetõttu komisjoni üles selle olukorra viivitamata lahendama, sealhulgas sõlmima institutsioonidevahelise kokkuleppe, millega tagatakse kontrollikoja täielik, süstemaatiline ja reaalajas juurdepääs kõigile asjakohastele andmebaasidele, sealhulgas ARACHNEle ja FENIXile; palub kontrollikojal anda eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile selles valdkonnas saavutatud konkreetsetest edusammudest teada;

24.märgib, et kontrollikojal oli 2024. aasta lõpus 961 töötajat (vähem võrreldes 969 töötajaga 2023. aastal), sealhulgas ajutised teenistujad (192 töötajat 2024. aastal; 204 töötajat 2023. aastal), lepingulised töötajad (84 töötajat 2024. aastal; 86 töötajat 2023. aastal) ja lähetatud riiklikud eksperdid (26 töötajat 2024. aastal; sama palju 2023. aastal); tuletab meelde, et oluline on pakkuda töötajatele alalisi töölepinguid, et säilitada oskusi ja tagada järjepidevus ning tootlik ja stabiilne töökeskkond;

25.märgib, et 2024. aastal olid 54 % kontrollikoja töötajatest naised (2023. aastal 53 %) ja 46 % mehed; peab kahetsusväärseks asjaolu, et naised moodustavad kontrollikoja kõrgemast juhtkonnast vaid 30 %, mis on sama palju kui 2023. aastal; peab ühtlasi kahetsusväärseks, et naiste osakaal keskastme juhtide ametikohtadel vähenes 2023. aastal 40 %-lt 37,30 %-le; tuletab meelde asjaolu, et sooline võrdõiguslikkus on aluslepingutest tulenev põhimõte, mida peaksid järgima kõik institutsioonid, ning kutsub kontrollikoda üles jätkama jõupingutuste tegemist soolise tasakaalu saavutamiseks keskastme ja kõrgema juhtkonna seas;

26.märgib, et küsimustikule antud vastuste kohaselt töötas kontrollikojas 64 praktikanti, kellest 59 said 2024. aastal igakuist hüvitist; väljendab heameelt kontrollikoja uue programmi „TraineEca Career Development“ üle, mille eesmärk on pakkuda töövõimalusi praktikantidele, kes seda kõige rohkem väärivad; võtab lisaks teadmiseks kontrollikoja kavatsuse pakkuda tehisintellekti valdkonnas spetsiaalset praktikat sel alal hiljuti ülikooli lõpetanutele ja doktorantidele; rõhutab uuesti, et praktika peaks olema tasustatud kooskõlas Euroopa Parlamendi 15. juuni 2023. aasta resolutsiooniga kvaliteetse praktika kohta liidus (2020/2005(INL)), milles nõutakse, et kõik praktikad oleksid liidus tasustatud; rõhutab, et tasustamata praktika on üks noorte töötajate ärakasutamise vorme ja takistab võrdsete võimaluste loomist;

27.märgib, et küsimustiku kohaselt oli ametnike värbamine 2024. aastal kontrollikoja jaoks jätkuvalt problemaatiline, kuna Luksemburg ei ole töökohana atraktiivne või noortel töötajatel puudub huvi töö vastu auditeerimise ja kontrolli valdkonnas; märgib rahuloluga, et kontrollikoda püüdis seda probleemi lahendada ja korraldas korrapäraselt valikumenetlusi, mis olid suunatud kontrollikoja praktikantidele, viis läbi sisekonkursse, et hoida talente, kes seda kõige rohkem väärivad, ja laiendas oma teavitustegevust; julgustab kontrollikoda jätkama jõupingutuste tegemist, et tagada oma töö järjepidevus; tunnistab sellega seoses, et konkursside korraldamisega seoses tuleb võtta kasutusele spetsiifiline klausel, et oleks võimalik korraldada EPSO konkursse ka üksnes Luksemburgis asuvate töökohtade täitmiseks; tunnustab kontrollikoda selle eest, et ta ühines institutsioonidevahelise kokkuleppega, mille kohaselt saavad Luksemburgis asuvate liidu institutsioonide värvatud töötajad alates 2025. aastast eluasemetoetust, et kompenseerida Luksemburgi kõrget elukallidust;

28.on teadlik sellest, et ELi toimimise lepingu artikli 286 lõike 2 kohaselt ei ole kontrollikojal oma liikmete valikumenetluses mingit rolli; tuletab siiski meelde, et kontrollikoja liikmete seas valitseb endiselt väga suur sooline ebavõrdsus, sest 27 liikmest on üksnes 10 naised; peab kahetsusväärseks asjaolu, et mitmed liikmesriigid ei ole kunagi nimetanud kontrollikotta ühtegi naist; kordab oma üleskutset liikmesriikidele võtta kandidaatide esitamisel arvesse soolise tasakaalu vajadust, seades eesmärgiks kontrollikoja tasakaalustatuma ja esinduslikuma koosseisu, tagades samal ajal, et ametisse nimetamise aluseks oleksid jätkuvalt teened, kvalifikatsioon ja sõltumatuse kriteeriumid;

29.peab jätkuvalt kahetsusväärseks nõukogu tava nimetada ametisse kontrollikoja liikmeid, kuigi Euroopa Parlament on nende kandidatuuri tagasi lükanud; kordab oma nõudmist vaadata uuesti läbi ametisse nimetamise menetlus uuesti läbi ja anda Euroopa Parlamendile kontrollikoja kandidaatide sobivuse hindamisel siduv roll;

30.väljendab heameelt kontrollikoja poolt värbamisprobleemide leevendamiseks pakutava ulatusliku kaugtöö korra üle, mis on kuni 10 päeva kuus, millest viis päeva võib olla kaugtöö väljaspool teenistuskohta ja mille ülempiir on 30 päeva aastas; märgib, et küsimustiku kohaselt vaatas kontrollikoda 2024. aastal oma hübriidtööreeglid läbi, et võtta muu hulgas arvesse saadud tagasisidet; kutsub kontrollikoda üles viima läbi korrapäraseid kontrolle, et tagada nende reeglite järgimine; märgib rahuloluga, et küsimustiku kohaselt võtab kontrollikoda oma töötajate füüsilise ja vaimse heaolu tagamiseks mitmesuguseid meetmeid;

31.märgib, et nii vabade ametikohtade arv kui ka tööjõu voolavuse määr on suurenenud (6,60 %-lt 2023. aastal 7,90 %-le 2024. aastal voolavuse puhul ja 2,27 %-lt 2,49 %-le vabade ametikohtade puhul), kusjuures see määr kajastab lahkuvate töötajate arvu osakaalu töötajate koguarvust;

32.märgib, et mitme riigi kodanikud, eelkõige põhjapoolsetest liikmesriikidest, on kontrollikoja töötajate hulgas alaesindatud; märgib, et on oht, et olukord halveneb veelgi töötajate vananemise ja nendest liikmesriikidest pärit kandidaatide ebapiisava värbamise tõttu; tuletab meelde, et kontrollikoda on tasakaalu loomiseks korduvaid jõupingutusi teinud, nagu kontrollikoja konkursside ja vabade ametikohtade teadete ulatuslikum avalikustamine märkimisväärselt alaesindatud liikmesriikides, koostöö kontrollikoja liikmetega nende teadete levitamisel ja potentsiaalsete kandidaatidega kontakti otsimine, osaledes sel eesmärgil teatavate liikmesriikide karjäärimessidel; märgib lisaks, et järelmeetmete aruande kohaselt töötas kontrollikoda järgmise viie aasta jaoks välja ka kümmet meedet hõlmava tegevuskava, et kaotada teatavate liikmesriikide kodanike praegune alaesindatus kontrollikoja ametikohtadel; palub kontrollikojal hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni seoses selle kava rakendamise ja saavutatud tulemustega kursis;

33.tuletab meelde, et 2023. aasta lõpus olid täidetud kõik 29 lisaametikohta (ajutised teenistujad), mis olid vajalikud taaste- ja vastupidavusrahastu auditiks kogumahuga 723,8 miljardit eurot; mõistab siiski, et taaste- ja vastupidavusrahastu olulisus, keerukus ning suured summad ja kiired väljamaksed tekitavad probleeme ka tulevikus ning et praegused vahendid ei ole piisavad selleks, et süstemaatiliselt tagada taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste vastavus liidu ja liikmesriikide reeglitele ning reageerida liidu aktiivsemale tegevusele; tunnustab siiski jõupingutusi, mida kontrollikoda on seni teinud oma taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud ülesannete täitmiseks, hoolimata sellest, et olemasolevad vahendid on ebapiisavad; toetab sellega seoses kontrollikoja taotlust muuta taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud auditite läbiviimiseks tööle võetud 29 ajutise teenistuja ametikohad alalisteks ametikohtadeks; rõhutab, kui oluline on tagada, et kontrollikoja käsutuses oleks järjepidevalt piisavalt töötajaid ja asjakohaseid vahendeid, et täita nii oma volitusi kui ka lisakohustusi, mis tulenevad uutest tulemuspõhistest rahastamisvahenditest, sealhulgas mitmeaastane finantsraamistik;

34.märgib rahuloluga, et ka 2024. aastal ületas kontrollikoda taas tööalasele täiendkoolitusele seatud eesmärgi vastavalt Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni soovitustele, mille kohaselt tuleks audiitoritele lisaks keelekoolitusele pakkuda aastas keskmiselt viis ja mitteaudiitoritele kaks päeva tööalast täiendkoolitust (5,8 ja 3,9 päeva);

35.märgib, et 2024. aastal oli haiguse tõttu töölt puudutud päevade arv keskmiselt 9,9 päeva töötaja kohta, peaaegu sama palju puuduti ka 2023. aastal; märgib lisaks, et 2024. aastal puudus töölt pikaajalise haiguse tõttu (s.t rohkem kui 200 päeva aastas) 3 töötajat, võrreldes 4 töötajaga 2023. aastal;

36.märgib, et 2024. aastal teatati 13 läbipõlemisjuhtumist, võrreldes seitsme juhtumiga 2023. aastal; väljendab muret selle pärast, et teatatud läbipõlemisjuhtumite arv suurenes 2024. aastal märkimisväärselt; kutsub kontrollikoda üles põhjalikult analüüsima sellise erakordse suurenemise põhjuseid, sealhulgas töökoormuse jaotust, organisatsioonilisi tegureid ja struktuurseid riske, ning integreerima tõenditel põhinevad järeldused oma personaliplaneerimise ja -juhtimise tavadesse, et toimivalt ennetada läbipõlemist ja parandada töökeskkonda; väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikoda on rakendanud mitmeid meetmeid läbipõlemisohu vähendamiseks, võttes kasutusele tervise ja heaolu programmi, pakkudes vaimset vastupidavust käsitlevat koolitust, avaldades ja rakendades suuniseid tööle naasmise kohta pärast pikaajalist haiguspuhkust, jätkates vaimse esmaabi pakkumist ning võimaldades töötajatele rahalist toetust, mis katab 10 raviseansi kulud vabalt valitud psühholoogi juures; märgib eelkõige, et kontrollikoda korraldas 2024. aastal juhtidele neli kohustuslikku koolitust, kus keskenduti töötajate heaolule, tulemuslikkusele, töö- ja eraelu tasakaalule ning läbipõlemise ennetamisele;

37.tunnustab kontrollikoja 2024. aastal töötajatele, liikmetele või mõlemale rühmale pakutud teadlikkuse suurendamise meetmeid, uuringuid ja koolitusi kontrollikoja ahistamisvastase ja lugupidava töökohapoliitika kohta; väljendab muret selle pärast, et 2024. aastal oli üks haldusuurimise juhtum väidetava seksuaalse ja psühholoogilise ahistamise kohta, millele järgnesid distsiplinaarmeetmed järelduse alusel, et uurimisalune isik oli käitunud sobimatult;

38.märgib, et küsimustiku kohaselt võttis kontrollikoda 2024. aastal kooskõlas mitmekesisuse ja kaasamise tegevuskavaga (2021–2025) paljudes sellistes valdkondades mitmeid meetmeid, nagu värbamine, koolitus, karjääri arendamine, töötingimused ja töötajate teadlikkus; märgib, et kontrollikoda lisab mitmekesisuse ja kaasamise oma tulemusjuhtimise, hindamise, sertifitseerimise ja edutamise protsessidesse ning koolitusprogrammidesse, kusjuures 13 juhti lasid 2024. aastal vabatahtlikult end mitmekesisust ja kaasamist silmas pidades hinnata; väljendab heameelt spetsiaalse koolituse üle „Naisjuhtide esiletõus: oskus saavutada edu“ (Women managers rise up: skilling for success), mille kontrollikoda korraldas selleks, et julgustada naisi endale juhtrolli võtma; väljendab lisaks heameelt kontrollikoja uute positiivsete praktikantide ja lepinguliste töötajate tegevusprogrammide üle, mis on suunatud puuetega inimestele, kusjuures tunnistatud puudega inimestele pakutakse aastas kahte praktikakohta; märgib rahuloluga, et kontrollikoda korraldas 2024. aastal neljandat korda puuetealase teadlikkuse nädala, mille jooksul käivitati uus puuetega inimeste tegevuskava, kus rõhutati kontrollikoja jõupingutusi kaasavama töökoha loomise suunas; märgib rahuloluga, et kontrollikoda avaldab ka oma mitmekesisuse ja kaasamise tegevuskava täitmise vahekokkuvõtteid, et tagada läbipaistvus ja kaasatus kogu organisatsioonis;

39.rõhutab kontrollikoja olulist rolli liidu sõltumatu välisaudiitorina ja liidu rahaliste vahendite järelevalvajana, mis nõuab, et kontrollikoda järgiks usaldusväärsuse, professionaalsuse ja vastutuse kõrgeimaid standardeid ning liidu institutsioonide vastastikuse lojaalse koostöö põhimõtteid, toimides eeskujuliku institutsioonina, et tekitada usaldust ja usaldusväärsust; tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 285 kohaselt peavad kontrollikoja liikmed olema täiesti sõltumatud ja järgima kõrgeimaid eetikapõhimõtteid, näidates üles ausust, objektiivsust, professionaalset käitumist, väärikust, pühendumust ja lojaalsust;

40.väljendab muret seoses kontrollikoja keeldumisega võtta ära oma endise presidendi puutumatus ja kontrollikoja otsusega lükata tagasi Euroopa Prokuratuuri taotlus lubada mitmel kontrollikoja töötajal käimasoleva kriminaaluurimise käigus tunnistusi anda; võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et kontrollikoda ei võtnud ära presidendi puutumatust, kuna Euroopa Prokuratuur ei andnud kontrollikojale piisavat teavet, mis võimaldaks tal aru saada, millistes tegudes asjaomaseid isikuid süüdistatakse ja millises ulatuses võivad sellised teod kujutada endast kuritegelikku käitumist, ning et kontrollikoda tugines kohaldatava õigusraamistiku osana kohtupraktikale, mis seda seisukohta toetab; märgib, et 10. veebruaril 2025 esitas Euroopa Prokuratuur Euroopa Liidu Kohtule ELi toimimise lepingu artikli 263 lõike 4 alusel apellatsioonkaebuse (kohtuasi T-99/25) kohtu otsuse kohta lükata tagasi Euroopa Prokuratuuri taotlus lubada mitmel kontrollikoja töötajal anda käimasoleva kriminaaluurimise käigus tunnistusi; märgib lisaks, et eespool nimetatud apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud asjaolu, et asjaomaste isikute puutumatust ära ei võetud; rõhutab, et liidu institutsioonide lojaalse koostöö kohustuse põhimõtte kohaselt kehtib nõue, et töötajate kriminaaluurimises tunnistajana ärakuulamiseks loa andmisest keeldutakse üksnes rangelt erandlikel asjaoludel; nõuab tungivalt, et kontrollikoda selgitaks kriteeriume, mille alusel otsustatakse Euroopa Prokuratuuri taotluste üle, ja tagaks, et nende otsuste puhul ei saa eeldada, et need takistavad kohtulikku uurimist; nõuab tungivalt, et kontrollikoda säilitaks koostöös Euroopa Prokuratuuri ja teiste liidu asutustega, kes vastutavad pettuste ja väärkäitumise vastu võitlemise eest, läbipaistvuse ja vastutuse kõrge taseme, ning tagaks, et puutumatust ei kasutataks seaduslike kohtumenetluste takistamiseks;

41.märgib, et kontrollikojas ei olnud 2024. aastal ühtegi rikkumistest teatamise juhtumit; märgib lisaks, et 2023. aastal algatas kontrollikoda haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise eeskirjade ajakohastamise protsessi, mis viidi lõpule 2024. aasta alguses;

42.märgib rahuloluga, et kontrollikoda on loonud tugeva eetilise raamistiku, mis hõlmab nii kontrollikoja liikmete kui ka töötajate suhtes kohaldatavaid eetikasuuniseid ning kontrollikoja liikmete käitumisjuhendit; märgib, et kontrollikojas tegutseb ka eetikakomitee, mis kohtub korrapäraselt, et vaadata läbi asjakohased eetikaküsimused, sealhulgas liikmete tegevus väljaspool institutsiooni, ning kuhu kuuluvad kaks kontrollikoja liiget ja üks välisliige; võtab eetikakomitee 2024. aasta aruande põhjal teadmiseks, et eetikakomitee korraldas kuus koosolekut ja sai praegustelt kontrollikoja liikmetelt (välistegevuse kohta) ja endistelt kontrollikoja liikmetelt (oma kavandatava tegevuse kohta pärast ametist lahkumist) 17 deklaratsiooni, kusjuures nende kõigi kohta esitati 2024. aastal positiivne arvamus;

43.märgib, et kontrollikoja liikmed esitavad huvide deklaratsioonid igal aastal ja iga kord, kui toimub olulisi muutusi, ning need avaldatakse kontrollikoja veebisaidil; märgib rahuloluga, et üksikasjad kontrollikoja liikmete lähetuste, sealhulgas kulude kohta avaldatakse ka veebis; tunnustab kontrollikoda selle eest, et ta lõpetas 2024. aastal töö oma haldus- ja distsiplinaarmeetmete rakendamise reeglite ajakohastamiseks; märgib, et küsimustiku kohaselt ei tuvastatud 2024. aastal ühtegi huvide konflikti juhtumit;

44.märgib rahuloluga, et küsimustiku kohaselt viib kontrollikoda igal aastal eetikapäeval läbi koolituse; märgib lisaks, et kontrollikoda korraldas kõigile töötajatele, sealhulgas uutele töötajatele ja juhtidele, eetikaalased kursused, 2024. aastal lisaks ka kolm eetikaseminari; märgib, et nendel kursustel osales sel aastal 681 inimest;

45.märgib, et 2024. aastal ei algatanud Euroopa Pettustevastane Amet ega ombudsman kontrollikoja suhtes ühtegi uurimist;

46.kordab oma varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevates resolutsioonides väljendatud kriitikat kontrollikoja 2022. aasta otsuse suhtes, mis puudutab selle liikmete reisimist, lähetusi ning autojuhtide ja autode kasutamist, mis on vastuolus üldpõhimõttega, et autoparki ei tohiks mingil juhul kasutada juhtudel, mis ei ole rangelt seotud kontrollikoja liikmete kohustuste täitmisega; kordab lisaks oma üleskutset kõigis liidu institutsioonides horisontaalselt kohaldatavat ametiautode kasutamise vajadust silmas pidades leppida kokku ühtses süsteemis, mis vähendaks segadust ning suurendaks avaliku sektori raha kasutamise läbipaistvust ja tulemuslikkust; väljendab heameelt asjaolu üle, et 2024. aastal kutsus kontrollikoda koos Euroopa Liidu Kohtuga komisjoni osalema institutsioonidevahelises dialoogis, et leppida kokku ametiautode kasutamise ühistes reeglites; märgib sellega seoses, et küsimustiku kohaselt loodi ajutine töörühm, mis kohtus mitu korda ja esitas mitmeid soovitusi; palub kontrollikojal hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles valdkonnas saavutatud edusammudega kursis;

47.tuletab meelde asjaolu, et kontrollikoja siseauditi teenistus auditeeris kontrollikoja töötajate ja liikmete suhtes eetikaraamistiku kohaldamist; märgib, et vastavalt lõpparuandele (02/2023), mille kontrollikoda saatis Euroopa Parlamendi presidendile 9. juulil 2024, ja küsimustiku kohaselt esitas siseauditi teenistus 16 soovitust, millest 15 on juba täidetud ja millest üks puudutab töötajate huvide konflikte ning mille täitmine on veel pooleli; nõuab tungivalt, et kontrollikoda täidaks täitmata soovituse viivitamata, ning kutsub kontrollikoda üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nõuetekohaselt selles valdkonnas tehtud edusammudest;

48.märgib, et kontrollikoja aruande kohaselt ei tuvastatud 2024. aastal kontrollikoja sisetegevuses ühtegi korruptsiooni- ega pettusejuhtumit; tunnustab kontrollikoda korruptsioonivastase poliitika ja menetlusalaste ennetavate koolituste korraldamise eest, mille raames toimus 2024. aastal 10 koolitust, millest võttis osa kokku 257 inimest; tunnustab asjaolu, et järelmeetmete aruande kohaselt avaldas kontrollikoda 2024. aastal ühtse konsolideeritud dokumendi pettustega seotud küsimuste käsitlemise kohta oma audititegevuses, kus antakse kontrollikoja audiitoritele põhjalikke ja üksikasjalikke suuniseid, ja ühtlasi ühtlustatakse seda, kuidas kontrollikoja auditikojad käsitlevad välisauditi käigus avastatud pettuse-, korruptsiooni- või muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse kahtluse juhtumeid, ning aidatakse tagada järjepidevus; märgib, et kontrollikoja sisetoimingutega seotud pettuseriske juhitakse kontrollikoja sisekontrolliraamistiku kaudu, mille eesmärk on ennetada, avastada ja korrigeerida kontrollikoja liikmete või töötajatega seotud õigusnormide rikkumisi, mis võivad mõjutada liidu finantshuve, ning võtta nende suhtes järelmeetmeid; võtab lisaks teadmiseks kontrollikoja seisukoha, et sisetoimingute jaoks eraldi pettustevastase strateegia väljatöötamine tooks kaasa ebaproportsionaalse halduskoormuse, võttes arvesse ka juba toimuvaid ulatuslikke kontrolle, kuid palub jätkuvalt võtta kontrollikojal vastu selline pettustevastane strateegia, mis hõlmaks kõiki toiminguliike;

49.võtab teadmiseks kontrollikoja järelmeetmete aruandes väljendatud seisukoha, et tema roll sõltumatu välisauditeid läbiviiva institutsioonina välistab instutsiooni kaasamise selliste üksuste tüüpilisse tegevusalasse, kes soovivad suhelda liidu otsuseid tegevate organitega ja teha lobitööd; on arvamusel, et see argument ei kehti täielikult, sest kontrollikoda avaldab eriaruandeid, mille raames ta kontrollib, kas liidu poliitika ja programmide eesmärgid on saavutatud, mis annab kontrollikoja tööle kas poliitilise või nõuandva mõõtme, kuigi kontrollikoda ei ole otsuseid tegev organ; tuletab lisaks meelde, et liidu läbipaistvusregistriga on ametlikult ühinenud ka muud liidu otsuseid mittetegevad ja nõuandvad organid; kordab oma üleskutset kontrollikojale ühineda viivitamata läbipaistvusregistriga, mis oleks vastavuses teiste otsuseid mittetegevate liidu organite tavadega, et suurendada üldsuse usaldust, säilitades samal ajal täielikult oma sõltumatuse liidu välisaudiitorina;

50.märgib, et küsimustiku kohaselt vähenes kontrollikoja IT-valdkonnale (riist- ja tarkvara, IT-teenused ja telekommunikatsioon) eraldatud eelarve kogusumma 12,10 %, ligikaudu 10,8 miljonilt eurolt 2023. aastal ligikaudu 9,5 miljoni euroni 2024. aastal; võtab teadmiseks, et kontrollikoda rahastas 2024. aastal mitmeid mahukaid IT-projekte, nagu kontrollikoja veebisaidi ja sisevõrgu ajakohastamine, üleminek turvalisemale kaugpääsu lahendusele ja uue tõlkehaldussüsteemi kasutusele võtmine;

51.toetab kindlalt kontrollikoja jõupingutusi töötada digitaliseerimise teel välja audititeadmiste ökosüsteem; märgib sellega seoses, et küsimustiku kohaselt viis kontrollikoda 2024. aastal ellu mitmeid algatusi oma digivõimekuse ja tegevuse tulemuslikkuse suurendamiseks, sealhulgas auditi infosüsteemide integreerimine, süsteemide ja rakenduste koostalitlusvõime suurendamine, dokumentide lugemise assistendi (DORA) kasutuselevõtt, et toetada teadmushaldust auditeerimistegevuses, teenuse BibliotECA Discovery Collections käivitamine ja uue digitaalse arhiveerimise poliitika heakskiitmine; rõhutab, et digiteerimise sidumine suurema arvu kohapealsete kontrollkäikudega peaks aitama saavutada usaldusväärsemaid ja täpsemaid audititulemusi; julgustab tegema täiendavaid investeeringuid tehisintellektil põhinevatesse auditivahenditesse ja süsteemide koostalitlusvõimesse, et suurendada auditite täpsust, vähendada halduskoormust ja maksimeerida kulutõhusust;

52.väljendab heameelt kontrollikoja tehisintellekti esialgse strateegia ja kasutuselevõtu tegevuskava (2024–2025) avaldamise üle; märgib rahuloluga, et küsimustiku kohaselt saavutas kontrollikoda selle strateegia rakendamisel järjepidevat edu, keskendudes muu hulgas selliste vahendite nagu Microsoft Copilot ja GPT@EC katsetamisele ja kasutuselevõtu ettevalmistamisele, töötajate teadlikkuse suurendamisele sihipäraste tehisintellektialaste koolituste kaudu, samuti tehisintellekti rakenduste testimisele audititöös ja esialgsete järelduste jagamisele; väljendab lisaks heameelt kontrollikoja tehisintellekti juhtimise tõhusamaks muutmise üle, kuna kontrollikoda moodustas 2024. aastal tehisintellekti nõuandekomitee ja nimetas ametisse tehisintellekti kontaktisiku; märgib rahuloluga, et tehisintellekti nõuandekomitee, mille ülesanne on toetada ja nõustada kontrollikoda tehisintellekti kasutamist reguleerivast õigus- ja eetikaraamistikust tulenevate kohustuste täitmisel, koosneb töötajatest, kellel on erisugused eksperditeadmised, et tagada terviklik lähenemisviis ja arusaam tehisintellekti mõjust; kutsub kontrollikoda üles töötama oma tehisintellekti strateegia raames välja selged näitajad, et hinnata tehisintellektil põhinevate auditivahendite lisaväärtust, riske ja piiranguid, ning andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru nende mõjust auditite kvaliteedile, läbipaistvusele ja aruandekohustuse täitmisele; rõhutab, et tehisintellekti kasutamisel tuleb tagada ranged eetilise kasutamise, läbipaistvuse, andmekaitse, inimjärelevalve ning algoritmilise kallutatuse või väärkasutamise eest kaitsmise põhimõtted;

53.märgib, et küsimustiku kohaselt rakendas kontrollikoda oma küberturvalisuse kava edukalt, saavutades 2024. aastal mitu olulist vahe-eesmärki, sealhulgas salasõnata autentimissüsteemi kasutuselevõtt rakenduse Windows Hello for Business kaudu, nullusalduse põhimõtete rakendamine pilveteenustele ja EU Loginil põhinevatele süsteemidele turvalisemaks juurdepääsuks ning eesõigusega juurdepääsu haldusvahendi kasutuselevõtt IT-süsteemide halduse paremaks kaitsmiseks; märgib lisaks, et kontrollikoda suurendas ka oma küberturvalisuse alast valmisolekut, osaledes küberturvalisuse alase teadlikkuse ja valmisoleku ühisõppusel (JASPER), mille korraldasid ühiselt liidu institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse teenistus (CERT-EU) ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA), ning suurendas töötajate teadlikkust andmepüügi simulatsiooniõppuste kaudu, et vähendada sotsiaalse manipulatsiooni riske;

54.väljendab muret selle pärast, et kontrollikoda tabas küberrünne, mille eest võttis vastutuse venemeelne rühmitus, kes sulges kontrollikoja avaliku veebisaidi osana koordineeritud tegevusest 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste destabiliseerimiseks; väljendab heameelt kontrollikoja võetud kohustuse üle hinnata küberturvalisuse riske uuesti vähemalt iga kahe aasta järel; julgustab jätkama töötajate korrapärast koolitamist küberohtude valdkonnas, et suurendada institutsiooni vastupanuvõimet; kutsub kontrollikoda üles teavitama eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni küberturvalisuse riskide hindamise tulemustest, mida kontrollikoda võib viia läbi seoses määruse (EL, Euratom) 2023/2841Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL, Euratom) 2023/2841, millega nähakse ette meetmed küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes (ELT L, 2023/2841, 18.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2841/oj). rakendamisega;

55.väljendab heameelt 2025. aastaks kavandatud algatuste üle, mille eesmärk on veelgi kiirendada digiüleminekut ja suurendada küberturvalisust, nagu Microsoft Copiloti kasutuselevõtt, lokaalsete generatiivsete tehisintellektimudelite rakendamine ja biomeetrilise kontrolli rakenduste paigaldamine sülearvutitesse; võtab samuti teadmiseks kontrollikoja kava ajakohastada oma IT-taristut uute serverite kasutusele võtmise kaudu, luua uusi hübriidkoosolekute toetamise võimalusi ja tugevdada koostööd institutsioonidevahelise digiülemineku komiteega kujunemisjärgus tehnoloogiate, näiteks tehisintellekti valdkonnas;

56.loodab, et kontrollikoja poolt 2025. aastal kasutusele võetud elektroonilise allkirjastamise läbivaadatud poliitika hõlbustab veelgi täiustatud e-allkirjade kasutamist ja vähendab paberipõhiste menetluste arvu, eelkõige välislepingute dokumentatsiooni puhul; ootab heakskiitmis- ja allkirjastamisprotsesside edasist digiteerimist; tunnistab, et digiteerimisel on positiivne kvalitatiivne mõju auditeerimisprotsessi töövoogudele, koostööle ja läbipaistvuse suurendamisele ning see aitab saavutada paindlikumaid ja usaldusväärsemaid audititulemusi;

57.väljendab heameelt kontrollikoja jätkuvate jõupingutuste üle suurendada töötajate oskusi andmete ja tehnoloogia auditi kasutamist käsitleva andme- ja tehnoloogiaalase koolitusprogrammi kaudu, mis on välja töötatud koostöös kontrollikoja DATA-meeskonnaga; märgib, et see algatus toetab institutsiooni digiüleminekut, edendades innovaatilist kultuuri ja pakkudes andmeteaduse, tehisintellekti ja IT-auditi valdkonnas struktureeritud õpiteekonda liikudes algtasemelt edasi kõrgematele tasemetele; väljendab heameelt selle üle, et 2024. aastal korraldati mitmesuguseid kursusi, sealhulgas masinõppe, küberturvalisuse, tehisintellekti kasutamist reguleeriva õigusraamistiku ja andmete visualiseerimise valdkonna mooduleid, samuti praktilist IT-koolitust Microsoft Office’i ja spetsiaalsete auditeerimisvahendite kohta, mis suurendavad audiitorite tehnilisi oskusi ja tegevuse tulemuslikkust;

58.märgib, et kontrollikoja 2024. aasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande kohaselt oli jooksval aastal kulukohustuste assigneeringuid kontrollikoja hoonete ja nendega seotud kulude katmiseks ligikaudu 5,7 miljonit euro ulatuses (sama palju kui 2023. aastal) ning eelarve täitmise määr oli 2024. aastal 51,30 %, mis on madalam kui 2023. aasta 62,26 %;

59.väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda algatas 2024. aastal uue uuringu hoonete märgistamise kohta, mis on 2023. aastal läbiviidud kõigi kontrollikoja hoonete ligipääsetavusauditi tulemuste alusel võetud järelmeede; märgib lisaks, et küsimustiku kohaselt tegi kontrollikoda 2024. aastal jätkuvalt jõupingutusi oma hoonetesse pääsemise lihtsustamiseks, võttes liftide ja üldkasutatavate ruumide ajakohastamisel või renoveerimisel arvesse ligipääsetavusnõudeid;

60.märgib, et kontrollikoja hoonetega seotud projektid, mida alustati või mis lõpetati 2024. aastal, on järgmised: endise andmekeskuse ruumi ümberkujundamine, konverentsiruumi K2 audiovisuaalsüsteemi ajakohastamise esimene etapp, kahe kööginurga paigaldamine ja tööd hoone K2 katusel;

61.väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda pingutab pidevalt institutsiooni tegevuse kestlikumaks muutmise nimel; märgib, et kontrollikoda avaldas 2024. aastal oma neljanda kestlikkusaruande, milles mõõdetakse kontrollikoja tegevuse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku mõju; märgib rahuloluga, et 91 % kontrollikoja 2024. aastal avaldatud eriaruannetest ja ülevaadetest hõlmasid ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud teemasid; väljendab heameelt asjaolu üle, et 40 % kontrollikoja hankelepingutest sisaldasid rohelise ja ringmajanduse kriteeriume ning et 2024. aastal ostis kontrollikoda 98 % kaupadest ja teenustest kohalikelt tarnijatelt;

62.märgib, et kontrollikojal on keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi kohane (EMAS) sertifikaat ja ta on alates 2014. aastast järginud oma keskkonnapoliitikat, mida ajakohastati 2025. aastal; märgib, et kontrollikoda mõõdab oma CO2 jalajälge, kasutades selleks Bilan Carboni meetodi viimast versiooni, mis hõlmab kohaldamisala nii tegevustasandil (kontrollikoja tegevus) kui ka haldustasandil (kolm Luksemburgis asuvat hoonet); märgib, et kontrollikoja kasvuhoonegaaside koguheide oli 2024. aastal 9 108 tonni CO2, st 15 % vähem kui 2014. aastal, kuid 1,60 % rohkem kui 2023. aastal; märgib, et kaupade ja teenuste ostmine ning sõitjatevedu moodustasid kontrollikoja 2024. aasta koguheitest kõige suurema osa, st vastavalt 31 % ja 29 %;

63.võtab rahuloluga teadmiseks kontrollikoja keskkonnaaruande, milles esitatakse 2024. aasta tulemused, sealhulgas juba võetud ja rakendamiseks kavandatud meetmed, mille eesmärk on vähendada kontrollikoja tegevuse keskkonnamõju ning saavutada või ületada selle iga-aastased keskkonnatoime eesmärgid; märgib, et kontrollikoda mõõdab oma keskkonnatoimet, kasutades selleks mitmesuguste näitajate ja tipptaseme võrdlusaluste kogumit; märgib, et kontrollikoda püstitas endale oma keskkonnaprogrammis aastateks 2023–2025 mitmeid üld- ja erieesmärke, millest enamik täideti 2024. aastal, eelkõige kontrollikoja energiatarbimise (elekter: -24 %; küte: –21,80 %), õhusaaste (–30 %) ja veetarbimise (–45 %) vähendamise ning keskkonnakriteeriume sisaldavate hankemenetluste arvu suurendamise (üle 30 %) valdkonnas; märgib, et vastupidi suurenes nii trükitud lehekülgede arv (+ 9,1 %) kui ka aastane jäätmeteke (+ 27,50 %); kiidab heaks kontrollikoja meetmed, mille eesmärk on tasakaalustada oma negatiivset mõju elurikkusele; märgib, et kontrollikoda pakub eluruumi mitmele mesilasperele, kes toodavad mett, mida koguvad vabatahtlikud töötajad, ning osaleb puude istutamise algatustes Luksemburgis ja muudes keskkonnategevustes osana kontrollikoja osalemisest ELi 2024. aasta liidu institutsioonidevahelistel EMASi päevadel; väljendab heameelt asjaolu üle, et linna pakutavat jalgrattajagamisteenust kasutavate töötajate arv suurenes 172-lt 2023. aastal 201-le 2024. aastal; väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda toetab kodu ja töö vaheliseks pendelrändeks liikuvust, näiteks jalgrattasõidu puhul katab ta Luksemburgi linna jalgrattajagamisteenuse kulud või ühistranspordikulud, hüvitades piiriülestele töötajatele osaliselt perioodipiletid, seejuures suurenes sellist hüvitamist kasutavate töötajate arv 28-lt 2023. aastal 30-le 2024. aastal;

64.tuletab meelde, et 2023. aastal allkirjastas kontrollikoda Luksemburgi ametiasutustega liikuvuskava koostamise kokkuleppe; märgib, et küsimustiku kohaselt esitati liikuvuskava hilinemisega 2025. aasta aprillis ja et selle analüüsi tulemusi võetakse arvesse EMASi programmi väljatöötamisel aastateks 2026–2028;

65.tunnistab, et institutsioonidevaheline koostöö suurendab ühiste vahendite ja teenuste kasutamise kaudu tulemuslikkust ja võimaldab kokkuhoidu, millest tulenevalt saab töötajaid institutsioonisiseselt ümber paigutada, tagatakse mastaabisäästust tingitud paremad hinnad ja saadakse ligipääs teiste liidu organite erieksperditeadmistele; märgib, et 2024. aastal jätkas või laiendas kontrollikoda koostööd kehtivate ja uute teenustasemelepete alusel, sealhulgas pensionihalduse, personali ümberkujundamise ja liidu poolt väljaantavate reisilubade valdkonnas, ning osalemise kaudu institutsioonidevahelistes komisjonides ja partnerlustes, nagu ühised finantssüsteemid ning küberturvalisus ja digiüleminek; märgib lisaks, et see koostöö on hõlbustanud IT-lahenduste jagamist ja arendamist, millega kaasnes 2024. aastal märkimisväärne eelarvekokkuhoid sellistes valdkondades nagu IT, lähetuste haldamine ja personal, kusjuures kontrollikoda kasutas komisjoni poolt välja töötatud personali ja koolituste haldamise ning e-tõlke vahendeid, mille maksumus oli ligikaudu 500 000 eurot, ning nõukogu hallatavaid finantsjuhtimis- ja raamatupidamissüsteemi teenuseid maksumusega ligikaudu 170 000 eurot; väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda kasutab jätkuvalt Euroopa Haldusjuhtimise Kooli koolitus- ja sertifitseerimisteenuseid;

66.tuletab veel kord meelde, et kontrollikoja ja komisjoni vaheline koostöö on piiratud seni, kuni komisjon võtab vastu kontrollikoja veamäärade hindamise metoodika, mis põhineb kõigi eeskirjade rikkumiste sõltumatul ja põhjalikul hindamisel, ning loobub keskendumisest vaid hüvitatavatele vigadele;

67.kiidab heaks asjaolu, et kontrollikoda teeb tihedat koostööd nii OLAFi kui ka Euroopa Prokuratuuriga, muu hulgas töötubade ja teadlikkuse suurendamise ürituste korraldamise ning teadmiste ja kogemuste vahetamise teel; väljendab heameelt kontrollikoja võetud kohustuse üle jätkata esialgsetel tõenditel põhinevate kahtlusjuhtumite korral OLAFi, Euroopa Prokuratuuri või nende mõlema teavitamist; märgib, et kontrollikoda edastas 2024. aastal OLAFile 19 pettusekahtluse juhtumit ning Euroopa Prokuratuurile 7 sellist juhtumit;

68.on veendunud, et andmekaeve ja riskihindamise ühtne integreeritud IT-süsteem võiks olla väärtuslik andmeallikas, mis võimaldaks kontrollikojal, OLAFil ja Euroopa Prokuratuuril tugevdada oma auditi- ja kontrollialaseid jõupingutusi; rõhutab, et sellele süsteemile ja selle andmetele tuleks anda põhjendamatute piiranguteta täielik juurdepääs ja et see võimaldaks kontrollikoja auditite raames juhtumeid viivitamata uurida ning kasutada täiendavaid digivahendeid ja kujunemisjärgus tehnoloogiat;

69.rõhutab, et kontrollikojal on liidu pettustevastase võitluse struktuuris tähtis roll; märgib, et kontrollikoja auditites ja eriaruannetes tehakse süstemaatiliselt kindlaks puudused, õigusnormide rikkumised ja riskid, ning seeläbi käivitatakse komisjoni, liikmesriikide ja muude pettustevastase võitluse struktuuris osalejate parandus- ja tagasinõudmismeetmete võtmine; märgib, et selle järelevalvefunktsiooni kasutamise teel ei suurenda kontrollikoda mitte üksnes läbipaistvust ja vastutust, vaid tugevdab ka ELi süsteemi üldist heidutus- ja avastamissuutlikkust, tagades, et avaliku sektori vahendite haldamine toimub usaldusväärsetel alustel ning neid kaitstakse pettuste ja väärkasutamise eest;

70.väljendab heameelt kontrollikoja valmiduse üle võtta kasutusele igal aastal toimuv institutsioonidevaheline dialoog kontrollikoja, Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni osalusel, nagu Euroopa Parlament on oma eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides nõudnud;

71.väljendab veel kord kahetsust, et vaatamata paremale juurdepääsule Euroopa Investeerimispanga (EIP) dokumentidele ja teabele puuduvad kontrollikojal volitused EIP omavahenditest rahastatavate tehingute auditeerimiseks; nõuab, et kontrollikojale antaks need volitused, arvestades, et EIP ülesannete hulka kuulub liidu eesmärkide saavutamine ning tema roll liidu majanduslikus ja poliitilises tegevuses suureneb ega piirdu üksnes liidu eelarve kasutamisega oma tegevuse tagamiseks; tuletab meelde, et oma eriaruandes 05/2023 „ELi finantsmaastik – keeruline moodustis, mis vajab lihtsustamist ja paremat aruandekohustust“ märkis kontrollikoda, et ELi poliitika igasuguse rahastamise suhtes tuleks kohaldada avaliku sektori auditeerimisvolitusi;

72.väljendab heameelt asjaolu üle, et küsimustiku kohaselt tegid kontrollikoda ja Euroopa Andmekaitseinspektor tihedat koostööd, peamiselt kontrollikoja andmekaitseametniku kaudu; märgib, et selline koostöö hõlmab määruse (EL) 2018/1725 konkreetsete sätete tõlgendamist, teadmiste jagamist ja muud institutsioonidevahelist teabevahetust ning panust tehisintellekti valdkonnas; väljendab heameelt kontrollikoja osalemise üle Euroopa Andmekaitseinspektori ja ENISA korraldatud koolitusel „Personal data Breach awareness in cybersecurity incident handling“ (Teadlikkus isikuandmetega seotud rikkumistest küberintsidentide käsitlemisel), mille eesmärk oli suurendada töötajate teadlikkust isikuandmetega seotud rikkumiste käsitlemise valdkonnas;

73.võtab teadmiseks, et 2024. aastal oli kontrollikoja kommunikatsiooni- ja edendustegevusele eraldatud eelarve 225 000 eurot (sama suur kui 2023. aastal), mille kasutusmäär oli 92,32 % (suurem kui 81,13 % 2023. aastal); märgib, et suurem osa eelarvest kulutati meediaseireteenustele (80 000 eurot) ja pressitegevusele (18 133,91 eurot), millele järgnesid kulutused sidusrühmadega suhtlemisele, mis hõlmasid peamiselt poliitikaandmete haldusplatvormi (62 100 eurot), teabevahetustegevuse (32 543,37 eurot), sotsiaalmeedia ( 8 604,66 eurot) ja väljaannete (6 346,47 eurot) kulusid;

74.toetab kontrollikoja arenevat meediastrateegiat, mille tulemusel avaldati 2024. aastal veebis rekordiliselt enam kui 24 000 ajakirjandusartiklit, kus mainiti kontrollikoja auditiaruandeid, muid väljaandeid või kontrollikoda üldiselt, ja mis kinnitas, et kontrollikoja nähtavus on viimastel aastatel suurenenud (2023. aastal 22 000; 2022: 20 000; 2021: 18 000); märgib rahuloluga, et kontrollikoja aruande kohaselt suurenes 2023. aastal loodud kontrollikoja veebisaidi külastajate arv ja 2024. aastal külastati seda 780 000 korda (2023. aastal 700 000 korda), üksikkülastusi oli 1 295 025 ja allalaadimisi 56 440; väljendab heameelt seoses asjaoluga, et kontrollikoja neljal peamisel sotsiaalmeediakanalil (X, LinkedIn, Facebook, Instagram) oli 2024. aasta lõpu seisuga ligikaudu 61 500 jälgijat (2023. aastal 55 000 ja 2022. aastal 49 500); väljendab heameelt selle üle, et kontrollikoda avaldas 2024. aasta novembris oma esimese igakuise LinkedIni uudiskirja (ECA Insights), milles juhitakse tähelepanu viimastele aruannetele ja kavandatud audititele ning millel oli aasta lõpuks üle 8 500 tellija;

75.väljendab heameelt asjaolu üle, et kontrollikojal on digitaalselt ligipääsetav veebisait (A++ tasand), mida auditeerib kaks korda aastas väliskonsultant, et hinnata veebisaidi vastavust asjakohastele ligipääsetavusstandarditele ja teha kindlaks puuetega kasutajate ligipääsu takistavad tegurid; tunneb heameelt selle üle, et ligipääsetavuskriteeriumide rakendamist hinnatakse üldiselt väga heaks, ning märgib, et auditi tulemusena esitati mõned soovitused veebisaidi ligipääsetavustaseme säilitamiseks ja pidevaks parandamiseks;

76.märgib, et 2024. aastal avaldas kontrollikoda 44 pressiteadet liidu 24 keeles, samuti mitmeid infoteatisi, meediale mõeldud teavet ja mõnes keeles avaldatavaid (kasutusvalmis) audioavaldusi; märgib ka, et lisaks korraldati sama aasta aruande teemal 20 veebipõhist pressi infotundi, sealhulgas 14 täiendavat riigipõhist pressi infotundi; rõhutab, et neis infotundides osales kokku 876 ajakirjanikku, kellest enamik esindas liikmesriikide olulisi meediaväljaandeid;

77.väljendab heameelt kontrollikoja eriaruande 11/2025 üle, mille pealkiri on „Valitsusvälistele organisatsioonidele antava ELi rahastamise läbipaistvus“, väljendab muret selles tuvastatud probleemide pärast, sealhulgas puudused läbipaistvuse, liigitamise ja järelevalve valdkonnas; rõhutab, et kontrollikoda peab jätkama ja tugevdama oma seiret ja aruandlust nende küsimustega seoses, et tagada täielik vastavus finantsreeglitele, läbipaistvusnõuetele ja liidu põhiväärtustele;

78.ergutab sellega seoses kontrollikoda koostama eriaruande liidu rahaliste vahendite kasutamise kohta, mis on antud Gaza kontekstis tegutsevatele valitsusvälistele organisatsioonidele ja Palestiina kooliõpikute väljatöötamisega seotud organisatsioonidele; rõhutab, et selline kontroll on äärmiselt oluline tagamaks, et liidu rahalisi vahendeid ei suunataks otse ega kaudselt terroriorganisatsioonidele või nendega seotud organisatsioonidele ega kasutataks viisil, mis soodustaks vihkamist, radikaliseerumist või vägivalla õhutamist, ning kindlustamaks liidu finantsreeglite, läbipaistvusstandardite ja liidu põhiväärtuste täieliku järgimise;

79.väljendab heameelt asjaolu üle, et üldsuse kaasatuse suurendamiseks on kontrollikoda alates 2024. aastast võimaldanud kodanikel anda oma panuse kontrollikoja tööprogrammi koostamisse ja esitada selleks kontrollikoja veebisaidi kaudu soovitusi auditite läbiviimiseks;

80.kiidab heaks asjaolu, et kontrollikoda hindab, kuidas tajuvad tema töö võimalikku mõju ja kasulikkust kontrollikoja aruannete lugejad: Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon, liidu asutused, liikmesriikide alalised esindused, liikmesriikide ametiasutused ja kõrgeimad kontrolliasutused, valitsusvälised organisatsioonid, akadeemilised ringkonnad, meedia jne; märgib sellega seoses, et alates 2018. aastast on kontrollikoda korraldanud anonüümseks muudetud elektroonilisi küsitlusi, et paluda lugejatel anda kvalitatiivset tagasisidet valitud aruannete kohta ja esitada kontrollikoja tööd puudutavaid üldisi ettepanekuid; rõhutab, et 2024. aastal leidis 89 % vastanutest, et kontrollikoja aruanded olid nende töö jaoks kasulikud, ning 82 % leidis, et need avaldasid mõju; märgib rahuloluga, et 2024. aastal tutvustas kontrollikoda oma töö tulemusi eri sidusrühmadele (nt Euroopa Parlament, nõukogu ja liikmesriikide parlamendid) 578 korral, võrreldes 456 korraga 2023. aastal ja 437 korraga 2022. aastal.