1.märgib, et komitee eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“, mille maht oli 2024. aastal kokku 13,3 miljardit eurot, st 6,9 % liidu eelarvest tehtavatest kulutustest; märgib, et 2024. aastal moodustas komitee eelarve 1,50 % mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 assigneeringutest (2023. aastal oli see 1,29 %);

2.märgib, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) uuris oma aastaaruandes eelarveaasta 2024 kohta valimit, mis koosnes 70st rubriiki „Euroopa avalik haldus“ kuuluvast tehingust (sama arv kui 2023. aastal); arvestades, et kontrollikoda viitab veel sellele, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis moodustasid 2024. aastal ligikaudu 69 % halduskulude kogusummast, ning hoonete, seadmete, energeetika, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et tema mitme aasta töö näitab, et üldiselt on haldus väikese riskiga kuluvaldkond;

3.märgib, et 70 tehingust 16 (s.o 23 %) sisaldas vigu, kuid kolme kontrollikoja poolt kvantifitseeritud vea põhjal jääb hinnanguline veamäär allapoole olulisuse piirmäära; märgib, et kontrollikoja aruandes ei märgitud ühtegi konkreetset komiteega seotud probleemi;

4.märgib, et 2024. aastal oli komitee lõplik vastuvõetud eelarve 164 945 524 eurot, mis tähendab 2023. aastaga võrreldes 3,90 % suurust üldist kasvu; võtab komitee vastuste põhjal eelarvekontrollikomisjoni poolt 2024. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks esitatud küsimustikule (edaspidi „küsimustik“) teadmiseks, et komitee kaks eelarverida, nimelt 1 2 0 0 (töötajate töötasu ja hüvitised) ning 1 0 0 4 (liikmete sõidu- ja elamiskulud), moodustavad suurema osa komitee eelarvest, st 2024. aastal 65,80 %, võrreldes 65,58 %-ga 2023. aastal;

5.võtab teadmiseks komitee ülemineku kulupõhiselt lähenemisviisilt ressursside haldamisele ja prioriteetide seadmisele, nagu on kajastatud komitee juhatuse poolt heaks kiidetud strateegilises finantspaketis ning prioriteetide seadmise kasutuselevõtus; märgib, et nende meetmete eesmärk on parandada finantsjuhtimist ja viia eelarveotsused kooskõlla strateegiliste eesmärkidega; võtab teadmiseks jõupingutused halduskoormuse vähendamiseks ja protsesside ühtlustamiseks, et saavutada kulutõhusus; kutsub komiteed üles seda lähenemisviisi veelgi tugevdama, integreerides tulemusnäitajad ja tulevikusuundade kavandamise oma iga-aastasesse finantstsüklisse;

6.tunnustab komiteed jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise kõrge taseme eest, mis suurenes 98,70 %-lt 2023. aastal 99,21 %-le 2024. aastal tänu eelarve täitmise edukale seiramisele, kuid ka kõrge inflatsioonimäära tõttu, mis mõjutas töötajate palku ja ehituskulusid; märgib sellega seoses komitee ümberjaotamispüüdlusi eelarvevahendite ümberpaigutamise kaudu kogusummas 2 487 139 eurot (mis moodustab 1,51 % komitee 2024. aasta eelarvest) eri eelarveridade vahel, kusjuures kõige märkimisväärsem kasv on seotud tarkvarasüsteemide käitamise ja hooldusega (+ 519 682 eurot) ning hoonetega (+ 421 880 eurot); märgib lisaks rahuloluga, et jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr tõusis 2024. aastal 92,85 %-le (võrreldes 88,12 %-ga 2022. aastal ja 90,67 %-ga 2023. aastal) ning keskmine makseaeg vähenes 20,14 päevalt 2023. aastal 16,06 päevale 2024. aastal, mis on komitee parim tulemus alates 2021. aastast; julgustab kulutõhususe ja läbipaistvuse tagamiseks jätkama eelarve tõhusat seiramist, kulude piiramist ja strateegilist ümberjaotamist;

7.märgib, et assigneeringute 2023. aastast 2024. aastasse ülekandmise maht oli 13 827 713 eurot (st 8,38 % komitee 2024. aasta eelarvest), mis kujutab eelmise aasta tasemega võrreldes vähenemist, kuna aasta varem oli ülekandmise maht 15 466 316 eurot (st 9,74 % komitee 2023. aasta eelarvest); märgib ühtlasi, et 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud assigneeringute täitmise määr oli 2024. aastal 84,74 % (madalam kui 2023. aasta 86,76 %);

8.märgib, et 21. juunil 2024 võttis nõukogu vastu uue otsuse komitee liikmetele ja nende asendusliikmetele päevaraha maksmise ning sõidukulude hüvitamise kohta, mille kohaselt on füüsilise kohalviibimisega koosolekutel osalevate hüvitisesaajate päevaraha 367 eurot (võrreldes varasema 290 euroga) ja koosolekutel elektrooniliste vahendite abil kaugosalevate hüvitisesaajate päevaraha 149 eurot (võrreldes varasema 145 euroga); võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et 2024. aastal maksis komitee kaugosalemise eest hüvitiseks 259 669 eurot (2023. aastal 294 930 eurot), mis vastab 1744 koosolekupäevale (võrreldes 2006 koosolekupäevaga 2023. aastal), samas kui koosolekutel füüsilise osalemise eest makstud kindlasummalise hüvitise kogusumma 2024. aastal oli 6 579 196 eurot (2023. aastal 5 902 963 eurot); kutsub komiteed üles suurendama kaugosalemise eest makstava hüvitise süsteemi läbipaistvust ja proportsionaalsust, et suurendada üldsuse usaldust, ning rõhutab, et kaugosalemise rahaline hüvitamine peab olema rangelt põhjendatud; märgib lisaks, et komitee kasutab süsteemi, mis kinnitab koosolekutel kaugosalemise tegelikku toimumist elektrooniliste vahendite abil; on seisukohal, et kaugosalemine on tänapäeva institutsioonide jaoks oluline ja väärtuslik vahend, mis vähendab koosolekukulusid ja võimaldab laiemat osavõttu, nagu ka koosolekutel kaugosalemise eest makstav hüvitis; väljendab heameelt komitee lähenemisviisi üle eraldada hüvitisi kaugosalemise eest õiglasel ja proportsionaalsel viisil, milles arvestatakse liikmete kohustuste ja ettevalmistusnõuetega; tuletab meelde, et komitee liikmed ei saa oma volituste täitmise eest palka;

9.märgib, et komitee enda talitused viisid läbi 10 läbirääkimistega hankemenetlust väärtusega 15 000 kuni 60 000 eurot ja ühe hankemenetluse ühe pakkumuse alusel samas vahemikus, peamiselt uuringute jaoks; märgib, et komitee algatas ka kuus hankemenetlust (raamlepingute jaoks) ühistalitustega, mida jagatakse Euroopa Regioonide Komiteega (edaspidi „Regioonide Komitee“), muu hulgas toitlustuse, logistika ja hoolduse valdkonnas;

10.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et Venemaa agressioonisõja mõju avaldas 2024. aastal jätkuvalt survet komitee eelarvele tulenevalt inflatsioonist ja energiaturu volatiilsusest, mis tõi kaasa suuremad tegevuskulud; märgib, et aastatel 2021–2024 suurenesid komitee üürikulud hinnanguliselt + 16,53 % ning hooldus- ja turvateenuste lepingute kulud + 15 %; võtab küsimustiku põhjal lisaks teadmiseks, et komitee liisingumaksed suurenesid 2024. aastal 4,7 %, mis ületab komisjoni kehtestatud töötasudega mitteseotud kulude 2 % ülempiiri; märgib lisaks, et komitee energiakulud vähenesid 1 923 391 eurolt 2023. aastal 711 608 eurole 2024. aastal; tunnustab sellega seoses komiteed tema jõupingutuste eest muuta oma tegevus kulutõhusamaks, sealhulgas suuremate energiasäästupüüdluste kaudu; tunnistab, et kõik liidu institutsioonid, organid ja asutused peavad parandama oma eelarve haldamist, võttes teenuseosutajatega lepingute sõlmimisel muu hulgas arvesse hinnavolatiilsust, eriti energiasektoris;

11.kutsub komitee administratsiooni üles aktiivselt kindlaks tegema ja rakendama kulude kokkuhoiu meetmeid, sealhulgas hübriidkoosolekute tehnoloogiate laialdasema kasutamise, hoonete kasutamise optimeerimise, parlamentaarse tegevuse konsolideerimise ja tarbetute logistikakulude vähendamise kaudu; nõuab korrapäraseid eduaruandeid rakendatud meetmete ja saavutatud kokkuhoiu kohta;

12.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et komitee töötajad viibisid 2024. aastal 415 lähetusel (2023. aastal 300) kogumaksumusega 448 655 eurot, mis on 25 % rohkem kui 2023. aastal, kuna lähetuste arv ning lendude ja hotellimajutuse tegelikud kulud suurenesid; võtab teadmiseks, et komitee hinnangul hoiti 2024. aastal lähetuskuludelt kokku ligikaudu 40 000 eurot, kui aastatel 2020–2023 kohaldada komitee poolt 2019. aastal (enne COVID-19 pandeemiat) lähetuste eest makstud summa (s.o 402 097 eurot) suhtes tinglikku inflatsioonimäära 21 %; tunnustab komitee poliitikat hoida iga-aastased lähetuskulud rangelt minimaalsed; märgib, et komitee president viibis 2024. aastal lähetustel kokku 88 päeva (võrreldes 69 päevaga 2023. aastal) kogumaksumusega ligikaudu 113 000 eurot (võrreldes ca 72 000 euroga 2023. aastal), arvestades, et sellised lähetused olid vajalikud, et võimaldada komitee presidendil osaleda rahvusvahelistel foorumitel, liidu tasandi algatustes ja muudel üritustel, mis nõudsid komitee aktiivset osalemist;

13.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee innovatsiooni ja infotehnoloogia ühisdirektoraat (DIIT) eraldab oma IT-eelarvest küberturvalisusele ligikaudu 4 % (võrreldes 3 %ga 2023. aastal), mis jääb kaugele asjakohastes õigusaktides sätestatud 10 % eesmärgist; kordab oma üleskutset kaasseadusandjatele ja komisjonile seda iga-aastase eelarvemenetluse raames arvesse võtta; tunnistab, et komitee peab küberturvalisuse taset mõlemas komitees tõstma kokku ligikaudu 1,2 miljoni euro eest, mis tähendaks, et küberturvalisuse kulud moodustaksid 10 % komitee IT-eelarvest;

14.tunnistab, et komitee aitab liidu poliitika kujundamisele ja otsustusprotsessile palju kaasa, esindades liidu organiseeritud kodanikuühiskonna kõigi valdkondade hääli, tuues seeläbi liitu oma kodanikele lähemale ja suurendades liidu õigusaktide demokraatlikku legitiimsust; tuletab meelde, et oma iga-aastase tööprogrammi osana on komiteel peasekretariaadi 2021.–2025. aasta strateegia raames kasutusel tulemuslikkuse seiresüsteem, mis sisaldab näitajaid eri valdkondades, nagu IT, personal, tõlkimine ja teabevahetus, mis on üles ehitatud viiele põhiväärtusele ja viiele peamisele strateegilisele eesmärgile; on siiski seisukohal, et selle tegevuse lisaväärtus liidu kodanike jaoks jääb suuremas osas piisava tähelepanuta; võtab Euroopa Parlamendi 2023. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas resolutsioonis esitatud tähelepanekute järelmeetmete ja küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks, et pärast auditit algatas komitee struktureeritud protsessi, et parandada oma tulemuslikkuse seiret, viies oma tulemusraamistiku kooskõlla strateegiliste eesmärkidega peamiste tulemusnäitajate ja mõjunäitajate kaudu, mis tuleb viia kooskõlla komitee tulevaste strateegiliste eesmärkidega; väljendab heameelt komitee jõupingutuste üle integreerida mõju mõõtmine oma otsuste tegemisse ning nõuab selgeid ja kvantifitseeritavaid peamisi tulemusnäitajaid ja korrapärast aruandlust, et tagada mõõdetavad tulemused ja vastutus; kutsub komiteed üles veelgi tugevdama oma mõjuhindamise raamistikku, tuues paremini esile, kuidas komitee arvamused ja algatused väljenduvad konkreetsetes poliitilistes tulemustes ja käegakatsutavas kasus kodanikele, ning arvestades, et komitee kõrgemal juhtkonnal on nende näitajate kasutamisel keskne roll; ootab, et teda teavitataks selle uue raamistiku rakendamise tulemustest komitee edaspidistes aruannetes eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile;

15.märgib, et komitee täidab oma põhiülesannet arvamuste kaudu, milles viidatakse komisjoni seadusandlikele ettepanekutele (konsulteerimistaotlused), omaalgatuslike arvamuste kaudu, milles kutsutakse liidu institutsioone üles tegutsema, ja ettevalmistavate arvamuste kaudu, millega antakse panus komisjoni töösse seoses tema kavandatud algatustega, ning et komitee seisukohti saab esile tõsta resolutsioonides või lisada hindamis- ja teabearuannetesse; kiidab komiteed selle eest, et ta oli 2024. aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile õigusloometsüklis abiks; märgib sellega seoses, et 2024. aastal võttis komitee vastu 142 arvamust ja aruannet, mida on vähem kui 2023. aastal, mil neid oli 213, ning korraldas 148 kuulamist ja 26 konverentsi, samas kui 2023. aastal oli neid vastavalt 146 ja 24; tunnistab, et Euroopa Parlamendi koosseisu uuendamine 2024. aastal tõi kaasa konsulteerimistaotluste arvu ja sellest tulenevalt ka komitee poolt sel aastal vastu võetud arvamuste arvu vähenemise; märgib, et komitee liikmed osalesid 2024. aastal 518 kõrgetasemelisel kohtumisel, tippkohtumisel ja konverentsil, samas kui 2023. aastal oli see arv 429; julgustab seadma prioriteediks algatusi, mis toetavad majanduskasvu, konkurentsivõimet ja liidu strateegilist autonoomiat;

16.julgustab komiteed jätkama jõupingutusi, et keskenduda oma töös valdkondadele, kus ta saab anda selge, mõõdetava ja poliitiliselt olulise panuse, ning arendama edasi tulemus- ja mõjupõhiseid näitajaid, mis ei piirdu vaid tegevuspõhiste väljunditega ning kajastavad paremini tulemusi ja asjakohasust kodanike jaoks;

17.väljendab järelmeetmete aruandele tuginedes heameelt komitee võetud kohustuse üle koostada arvamused töötajate õiguste, sotsiaalse kaasatuse ja inimõiguste rikkumiste kohta ning laiendada oma hindamiste ulatust liidu õigusaktide ja programmide suhtes, tingimusel et selleks on olemas piisavad vahendid;

18.tunnustab komitee 2024. aastal võetud meetmeid, mille eesmärk on parandada oma tegevuse nähtavust ja mõju poliitilises ja seadusandlikus tsüklis; väljendab heameelt selle üle, et pärast katseprojekti võeti ametlikult kasutusele arvamuste uus vorm, mis koostati vastamiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni kohustuslikele konsulteerimistaotlustele; märgib, et uus vorm suurendab kasutajasõbralikkust ja kasutatavust seadusandja jaoks, parandades samal ajal ka komitee töö prioriseerimist; märgib lisaks, et tänu tugevdatud järelmeetmetele valitud arvamuste suhtes, kasutades kontrollnimekirja ja suuniseid, loodab komitee, et need arvamused jäävad asjakohaseks ka pärast vastuvõtmist ja annavad panuse mitmetasandilistesse seadusandlikesse protsessidesse; väljendab lisaks heameelt selle üle, et komitee arvamused on alates 2024. aasta aprillist lisatud ELi õigusküsimuste jälgimisvahendisse (EULT), kus need on nüüd esitatud kui viited seadusandlikes ettepanekutes; märgib rahuloluga, et komitee võttis vastu ka institutsioonisisese kava liidu prioriteetide paremaks prognoosimiseks, institutsioonidevahelise koordineerimise parandamiseks, levitamise ja järelmeetmete tugevdamiseks ning mõju süstemaatilisemaks mõõtmiseks;

19.tunnustab komitee 2024. aastal võetud meetmeid, mille eesmärk on parandada oma arvamuste kättesaadavust, selgust ja kasutatavust liidu institutsioonide jaoks; rõhutab, et selliste meetmete eesmärk on suurendada seadusandjate suutlikkust teha teadlikke otsuseid;

20.märgib rahuloluga, et komitee on edendanud mitut juhtalgatust, mis tugevdasid osalemist, kaasamist ja tegevuspoliitika mõju kogu liidus; märgib, et komitee võttis alates 2024. aasta septembrist juhtrolli ELi noortetesti kohaldamisel oma arvamusprotsessi kujundamiseks, mis hõlmab 73 noorteorganisatsioonist koosnevat võrgustikku ja mille käigus on testitud ligi 40 arvamust; tervitab ja toetab komitee algatusi, mille eesmärk on suurendada noorte osalemist poliitikakujundamise protsessis; märgib, et komitee laiendas oma koostööd kandidaatriikidega kaasava dialoogi algatuse vormis kandidaatriike esindavate liikmete algatuse kaudu, mis võimaldas 146 kodanikuühiskonna esindajal anda otsese panuse komitee arvamuste koostamisse, osaledes uurimisrühmades, sektsioonide koosolekutel ja täiskogu istungjärgul (mis toimus 2024. aasta oktoobris); tunnustab komiteed ELi sinise kokkuleppe edendamise eest ning abi eest veemajanduse kriisivalmiduse lisamisel liidu tegevuskavasse; rõhutab, et komitee jätkas Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi juhtimist ja oli 2024. aastal üks ELi maheauhindade väljaandmise korraldajaid, tugevdades nii sidemeid kodanikuühiskonna osalejatega mahepõllumajanduses; julgustab komiteed laiendama arvamuste kohaldamisala, et hõlmata täiendavaid avalikke hüvesid, mis on seotud liidu õigusaktidega, ja mõõdetavaid tulemusi;

21.kutsub komiteed üles tõhustama tervikliku digiülemineku strateegia väljatöötamist, mis hõlmaks tehisintellekti, pidades silmas vajadust tagada inimjärelevalve tehisintellekti kasutamise üle; see strateegia peaks hõlmama ka automatiseerimist, koostalitlusvõimet ja andmehaldust ning sellega peaks kaasnema tugev raamistik, mis tagab kujunemisjärgus tehnoloogiate ohutu, eetilise, vastutustundliku ja läbipaistva kasutamise;

22.võtab küsimustiku põhjal huviga teadmiseks komitee püüdlused võtta vastu strateegilisem lähenemisviis oma mõjualase töö prioriseerimiseks ja seada mõjujuhtimine otsuste tegemise keskmesse; märgib sellega seoses, et 2024. ja 2025. aastal korraldati poliitikaliidrite osalusel kolm kõrgetasemelist strateegilist seminari, mille käigus keskenduti muu hulgas tulevikusuundade analüüsile, et töötada välja kriteeriumid algatuste prioriseerimiseks või prioriseerimisest loobumiseks ning tagada temaatiline kooskõla kodanikuühiskonna pikaajaliste vajadustega; märgib, et selline prioriteetide seadmine integreeritakse komitee põhitegevusse, see hakkab toimuma igal aastal ja seda täiendatakse iga 2,5 aasta järel komitee kõigi organite, tegevuste ja oluliste ürituste läbivaatamisega;

23.märgib seoses 2024. aasta vastavuskontrolliga, et keskmine nõuetele vastavuse määr oli 85 % (2023. aastal 87 %); peab kahetsusväärseks, et sisekontrollisüsteemi tulemuslikkus vähenes 78 %-lt 2023. aastal 66 %-le 2024. aastal; märgib sellega seoses lõhet formaalse nõuetele vastavuse ja igapäevase tegevuse praktilise toimivuse vahel; kutsub komiteed üles tegelema sisekontrolli tulemuslikkuse vähenemise struktuursete põhjustega, tugevdades eelkõige riskiteadlikkuse kultuuri, parandades sisekommunikatsioonikanaleid ning kiirendades muu hulgas dokumendi- ja teabehaldussüsteemide ajakohastamist; märgib lisaks, et 2024. aastal võttis komitee vastu muudetud otsuse 23 kontrolliliigi lihtsustamiseks, mida kohaldatakse alates 2025. aasta jaanuarist; väljendab heameelt asjaolu üle, et nende kontrollidega seoses juba tehtud järelkontrollid kinnitasid, et lihtsustamine ei toonud kaasa lisariske;

24.võtab komitee 2024. aasta tegevusaruande põhjal teadmiseks, et 2024. aastal viidi läbi viis uut auditit reisi kestuse ja vahemaahüvitise, riskijuhtimise, suunamiste, peamiste tegevus- ja tulemusnäitajate ning reisikulude kohta, mille tulemusel esitati kokku 14 soovitust; võtab eelkõige teadmiseks siseaudiitori järeldused seoses reisi kestuse ja vahemaahüvitistega, näiteks „alalise elukoha“ selge määratluse ja tõendavatele dokumentidele esitatavate nõuete puudumise; märgib lisaks, et 13 soovitust olid 2025. aasta jaanuari lõpus veel täitmata; märgib lisaks, et varasemates auditites esitatud soovitustest on endiselt täitmata seitse, eelkõige eetika ja usaldusväärsuse, maksetähtaegade, koosolekuteks loa andmise, tööstuse muutuste nõuandekomisjoni delegaatide ja strateegilise tsükli kohta; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et komitee on vastu võtnud uued eeskirjad koosolekuteks loa andmise, päevarahade ja hüvitiste kohta; kutsub komiteed üles tagama kõigi täitmata auditisoovituste, eelkõige hüvitiste, eetika ja usaldusväärsusega seotud soovituste kiire täitmise ning hoidma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni jätkuvalt kursis kõigi veel pooleli olevate soovituste rakendamisel tehtud edusammudega;

25.märgib, et 2024. aasta lõpus oli komitees 713 töötajat, samas kui 2023. aastal oli neid 707; märgib lisaks, et 2024. aastal töötas komitees 48 lepingulist töötajat ja 144 ajutist teenistujat (kellest 42 võeti tööle 2024. aastal) (samas kui 2023. aastal oli lepingulisi töötajaid 49 ja ajutisi teenistujaid 130); rõhutab, kui oluline on pakkuda alalisi töölepinguid, et säilitada oskused, järjepidevus ning tootlik ja stabiilne töökeskkond, ning hoiatab liigse sõltuvuse eest välistest teenuseosutajatest; märgib lisaks, et komitees töötas 10 teenuseosutajat ja 14 asutusesisest koosseisuvälist töötajat, lisaks neile, kes töötasid toitlustuse, hoolduse, turvalisuse ja ohutuse valdkonnas; võtab teadmiseks, et ametikohtade täitmise määr 2024. aastal oli 96 % (2023. aastal 95,50 %) ja tööjõu voolavuse määr 5,60 % (2023. aastal 7 %);

26.tunnustab komiteed selle eest, et ta oli 2024. aastal kolmandat aastat järjest teistest institutsioonidest pärit talentide netoimportija, mis tulenes tema töötajate värbamise ja tööl hoidmise tegevuskava rakendamisest, ning arvestades, et 2024. aastal oli 42 % värbamistest seotud institutsioonidevaheliste üleviimistega; võtab järelmeetmete aruande põhjal lisaks teadmiseks, et komiteele esitatud taotluste arv alalistele ametikohtadele asumiseks on suurenenud 11,60 % ning taotluste arv ajutistele ja lepingulistele ametikohtadele 41 % võrra; väljendab heameelt asjaolu üle, et komitee algatas ajutistele ja lepingulistele töötajatele avatud sisekonkursi, mille reservnimekiri peaks valmima 2025. aasta lõpuks; rõhutab, et sisekonkursid on olulised talentide ja eksperditeadmiste säilitamiseks ning komitee inimressursside üldiseks stabiliseerimiseks; võtab rahuloluga teadmiseks komitee osalemise karjääriüritustel ja messidel (sealhulgas virtuaalsetel) ning avatud uste päevadel; märgib, et 2024. aastal korraldas komitee konkreetsetele ametiprofiilidele ja karjäärivõimalustele pühendatud virtuaalse karjäärimessi, mis meelitas kohale 270 osalejat, kusjuures 19 neist kandideeris ka esimesele vaba ametikoha teatele, mis ürituse ajal avaldati;

27.väljendab heameelt komitee jätkuvate jõupingutuste üle parandada oma personaliraamistikku, et muutuda atraktiivseks tööandjaks ja täielikult kaasavaks töökohaks, kus iga inimene on hinnatud ja saab täielikult arendada oma potentsiaali; märgib, et komitee analüüsis 2023. aasta töötajate kaasamise uuringu tulemusi, tegi kindlaks mitmesugused probleemid ja algatas lõpuks sihipärased järelmeetmed, mida rakendati 2024. aasta jooksul; märgib eelmainitud meetmete hulgas töötingimusi (hübriidtöö, ületunnitöö, eripuhkus) käsitleva uue otsuse rakendamise, hindamis- ja edutamiseeskirjade läbivaatamise, liikuvust ja tundlike ametikohtade haldamist käsitleva uue poliitika vastuvõtmise, 2023. aasta lõpus vastu võetud uue mitmekesisuse ja kaasamise strateegia ja tegevuskava rakendamise, puudumiste haldamise poliitika läbivaatamise (võetakse vastu 2025. aastal) ning (käimasoleva) töö komitee uue oskuste strateegiaga; väljendab heameelt töötajate kaasamist väljendava positiivsete vastuste protsendi edasise paranemise üle, nagu nähtub komitee viimasest uuringust, mis tõusis 70,5 %-lt 2023. aastal 75 %-le 2025. aastal;

28.märgib, et 2024. aastal võttis komitee tööle töötajaid, kes esindasid kõiki liidu liikmesriike, kusjuures mõni riik oli üleesindatud; märgib, et 62,70 % töötajatest olid naised ja 37,30 % mehed; märgib järelmeetmete aruande põhjal, et 52 % juhtivatest ametikohtadest on naiste käes, mis teeb komiteest selles suhtes teerajaja; väljendab veel kord heameelt naissoost peasekretäri ametisse nimetamise üle 2024. aasta jaanuaris, mis on positiivne areng soolise tasakaalu saavutamisel; tunnustab hiljutisi edusamme soolise võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse lisamisel strateegiliste prioriteetide hulka, et edendada kaasavat ja lugupidavat töökultuuri; väljendab heameelt mitmekesisuse ja kaasamise strateegia ja tegevuskava ning naistele ja alaesindatud rühmadele suunatud mentorluse ja juhtimise arendamise programmide rakendamise üle; peab siiski kahetsusväärseks, et naiste osakaal kõrgemas juhtkonnas oli 2024. aastal endiselt väike, kusjuures seitsmest kõrgema juhtkonna ametikohast on praegu naistega täidetud vaid kaks (sama arv, mis 2023. aastal); tunnistab, et komitee suurusest tulenev madal tööjõu voolavuse määr on üks põhjuseid, miks naiste osakaal nendel ametikohtadel on väike; väljendab heameelt komitee võetud kohustuse üle suurendada ametisse nimetavate asutuste teadlikkust sellest küsimusest, edendada sooliselt tasakaalustatud ametisse nimetamist ning võtta naiste foorumi ja juhtimisfoorumi kaudu sihipäraseid meetmeid, mis toetavad juhtimisoskuste arendamist ja karjääri edendamist keskastme naisjuhtide seas;

29.tuletab meelde komitee algatust võtta kasutusele uus lähenemisviis tööjõu strateegilise planeerimise ja töötajate jaotuse suhtes, edendades töötajate oskuste kohta ulatuslikumate andmete kogumist, kogu organisatsioonis aktiivset kuulamist ja komitee poliitiliste organite strateegilisi prioriteete käsitlevaid arutelusid; võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et selline uut liiki planeerimine käivitatakse katseprojekti kaudu, mis hõlmab strateegiliste prioriteetide alusel valitud piiratud arvu teenuseid; palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni edusammudest ja edasistest arengutest; rõhutab strateegilise tööjõu planeerimise tähtsust, et optimeerida ressursside jaotamist ja tagada kooskõla kõrgetasemeliste prioriteetidega;

30.väljendab heameelt komitee pingutuste üle luua oma töötajatele tervislik töökeskkond; tunnustab eriti tähelepanu, mida komitee on pööranud töötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele, ning jõupingutusi, mida on tehtud teadlikkuse suurendamiseks tervisega seotud küsimustes; võtab teadmiseks komitee haiguspuhkuse haldamise alased meetmed, näiteks meditsiinilistel põhjustel võimaldatav osaaja- ja laiendatud kaugtöö, et tagada pikaajalise haiguse tõttu puudunud töötajate aegsasti tööle naasmine; märgib, et registreeritud haiguspäevade koguarv vähenes 7,50 % (10 552 päevalt 2023. aastal 9763 päevale 2024. aastal) ning töölt puudumise määr vähenes 4,08 %-lt 2023. aastal 3,75 %-le 2024. aastal (madalaim määr alates 2021. aastast); peab kahetsusväärseks, et komitee on järjekordselt jätnud esitamata andmed läbipõlemise juhtumite kohta; võtab teadmiseks komitee esitatud argumendid, et töötajatel ei ole kohustust meditsiinilisi andmeid eelnevalt jagada, et läbipõlemine ei ole tunnustatud meditsiiniline diagnoos ja läbipõlemise põhjused ei pruugi olla tööga seotud, samuti meditsiinilise teabe konfidentsiaalsuse; märgib, et komitee kogub anonüümitud statistilisi andmeid vaimse tervisega seotud haiguspuhkuste kohta, kuid olemasolevad andmed ei võimalda eristada tööga seotud läbipõlemist muudest tööga mitteseotud küsimustest; rõhutab siiski, et läbipõlemist saab mõõta ka ilma meditsiiniliste andmeteta, arvestades, et on olemas tööga seotud läbipõlemise hindamise vahendid, mida saab kasutada, ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Amet (EU-OSHA) toetab anonüümseid küsimustikke, et mõõta tööga seotud stressi ja läbipõlemise tegureid eraldi tööga mitteseotud vaimse tervise probleemidest; nõuab tungivalt, et komitee konsulteeriks ka Euroopa Andmekaitseinspektoriga läbipõlemist puudutavate andmete kogumisel meditsiiniliste või mittemeditsiiniliste vahendite abil ning hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni järelmeetmetega kursis;

31.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et 2024. aastal käivitasid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee projekti SPaCES, et ajakohastada ja optimeerida oma tööruume täielikult kaasava ja läbipaistva protsessi kaudu, milles osalevad ka töötajate esindajad ja sotsiaalpartnerid; rõhutab, et projekt kujutab endast pikaajalist ümberkujundamist, mille eesmärk on parandada tõhusust, koostööd ja paindlikkust mõlemas institutsioonis, arvestades hübriidtööga; märgib, et projekti SPaCES rakendatakse täielikult kaasava lähenemisviisi kaudu, tagades töötajate osaluise ja esindatuse igas etapis; märgib, et esimene etapp, mida toetab välistöövõtja ja mis peaks lõppema 2025. aasta suvel, hõlmab seminare mõlema komitee juhtkondade ja kõigi talitustega ning üksikasjalikku tegevuspõhist tööanalüüsi, et teha kindlaks tulevased tööruumide vajadused; väljendab heameelt asjaolu üle, et protsessi juhtimiseks, läbipaistvuse tagamiseks ja kõigi asjakohaste huvide esindamiseks on loodud spetsiaalne juhtimisstruktuur, projektimeeskond ja kontaktpunktide võrgustik;

32.märgib, et komitee võttis kooskõlas Euroopa Parlamendi 14. juuni 2023. aasta resolutsiooniga kvaliteetse praktika kohta liidus (2020/2005(INL)) tööle 52 pikaajalist (5 kuud) ja kaks lühiajalist praktikanti, kes kõik said 2024. aastal igakuist hüvitist, ning nõuab, et kõik praktikakohad Euroopas oleksid tasustatud;

33.väljendab heameelt tugeva ja struktureeritud sotsiaaldialoogi üle kogu 2024. aasta jooksul toimunud organisatsiooniliste muutuste protsessides; julgustab komiteed säilitama ja veelgi tugevdama töötajate esindajate süstemaatilist kaasamist reformide läbiviimisse, mis on muu hulgas seotud digitaliseerimise, sisemise ümberkorraldamise ja uute töömeetoditega;

34.tuletab meelde, et komitee ja siseaudiitor leppisid tugevdatud eetikaraamistiku raames kokku komitee eetika ja usaldusväärsuse auditiga seotud tegevuskavas, mis sisaldab kümmet soovitust, millest kaheksa täideti 2025. aasta märtsiks; võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et komitee tegeles ka kahe täitmata soovitusega, vaadates läbi ja ajakohastades komitee ametnike kohustusi käsitleva juhendi, mille sisu avaldatakse ka komitee intranetis;

35.märgib, et komitee jätkas 2024. aastal töötajate koolitamist ja teadlikkuse suurendamist eetikaga seotud teemadel; märgib rahuloluga, et komitee pakub eetika- ja usaldusväärsusalaseid koolitusi, mis on kohustuslikud kõigile töötajatele, ning arvestades, et 2024. aastal osales üheksal sellisel koolitusel 54 osalejat; märgib lisaks, et 47 juhist 40 osales 2024. aasta jooksul komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarameti korraldatud koolitustel, kus käsitleti austust töökohal ja juhtide rolli, ning 25 töötajat osales koolitustel, kus käsitleti võimalikke kiusatusi, millel on distsiplinaartagajärjed; väljendab heameelt asjaolu üle, et uuringud näitavad komitee töötajate suurt teadlikkust muu hulgas komitee tugevatest väärtustest ja eetilistest standarditest, väärtegudest teatamise korrast ja konfidentsiaalsete nõustajate võrgustikust;

36.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et 2024. aastal teatati kahest väidetavast ahistamisjuhtumist ning neid uuriti ja need lõpetati 2025. aastal, võttes arvesse, et ühel juhul ei tuvastatud ahistamist ja teisel juhul aktsepteeriti ametlikku vabandust asjaomase isiku sobimatu käitumise eest; märgib lisaks, et lisaks tehti üks otsus veel enne 2024. aastat esitatud juhtumi kohta, mis käsitles distsiplinaarmenetlusega seotud ahistamist; märgib lisaks, et 2024. aastal ei teatatud ühestki seksuaalsest ahistamisest; kordab, et ahistamise suhtes on vaja nulltolerantsi poliitikat, et tagada töötajate heaolu kaitse, ning tuletab meelde, et see kohustus on igal tööandjal;

37.võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks arengud kohtumenetluses, mille Belgia ametivõimud algatasid komitee endise liikme vastu, keda süüdistati ametialaste käitumisreeglite rikkumises seoses komiteele esitatud ahistamiskaebusega, mille komitee algatas ja lõpetas 2023. aastal; märgib, et see menetlus on peatatud, kuna asjaomane Belgia kohus palus Euroopa Liidu Kohtult selgitusi Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikli 10 tõlgendamise kohta; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis edaspidiste arengutega selles küsimuses;

38.märgib rahuloluga, et komitee on läbipaistvuse valdkonnas esirinnas, olles esimene organ, kes lisaks algsetele allakirjutanutele on ühinenud liidu läbipaistvusregistriga; väljendab heameelt komitee vastu võetud läbipaistvusmeetmete üle, sealhulgas soovituse üle, et komitee liikmed kohtuksid ainult registreeritud sidusrühmadega, komitee liikmete kohustuse üle avaldada oma kohtumiste loetelu internetis ning komitee raportööride võimaluse üle lisada oma arvamustele nn seadusandlik jalajälg, sealhulgas 2025. aastal algatatud katseprojekti kaudu; märgib, et praeguseks on komitee arvamused veebisaidil EULT nähtavad seadusandlike ettepanekute vahe-eesmärkidena; võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks ka komitee läbipaistvusmeetmed seoses oma peamiste haldustoimingutega sellistes valdkondades nagu rahandus, hanked, inimressursid ja juurdepääs dokumentidele;

39.märgib, et komitee kasutab kindlat raamistikku huvide konfliktide ja nn pöördukse efekti juhtumite vältimiseks; märgib, et komitee tagab huvide konflikti kaalutluste arvessevõtmise kõigis oma töötajate töölevõtmis-- ja valikumenetlustes; märgib, et töötajad on kohustatud ennetavalt deklareerima kõik olukorrad, mis võivad põhjustada huvide konflikti; märgib, et kui komitee liikmete deklareeritud teave muutub, peavad nad esitama nad uue deklaratsiooni hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kõnealust muutust; märgib, et komitee eetikakomitee käsitles ühe komitee liikme taotlust suuniste saamiseks võimaliku huvide konflikti kohta; märgib lisaks, et 2024. aastal ei teatatud ühestki huvide konfliktide või rikkumisest teatamise juhtumist seoses komitee töötajatega;

40.võtab murega teadmiseks ühe välise teenuseosutajaga seotud pettusekahtluse, mille Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) tagasi lükkas ja mis seejärel edastati Euroopa Prokuratuurile seoses võimalike kuritegudega 2024. aastal; võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks, et komitee teeb selles küsimuses Euroopa Prokuratuuriga täielikku koostööd; märgib lisaks, et eelmainitud teenuseosutaja on maksnud komiteele kokkulepitud leppetrahvi; väljendab sellega seoses heameelt meetmete üle, mida komitee on võtnud selliste juhtumite paremaks ennetamiseks tulevikus, tehes hangete ja lepingute täitmise ajal rangemaid vastavuskontrolle ning tugevdades selles küsimuses suuniseid ja koolitust; märgib, et üks OLAFi uuritud 2023. aasta juhtum saadeti komiteele tagasi komiteesiseseks lihtsustatud haldusjuurdluseks, mis algatati 2024. aastal ja mille tulemusel esitati ametisse nimetavale asutusele 2025. aasta juulis lõpparuanne; palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni, kas selles küsimuses on langetatud lõplik otsus; märgib lisaks, et ombudsmani poolt 2023. aastal algatatud uurimine lõpetati 2024. aastal järeldusega, et komitee tegevuses ei esinenud haldusomavoli;

41.võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks, et komitee koostas pärast Euroopa Parlamendi varasemaid üleskutseid pettustevastase strateegia, mis sisaldab sellega kaasnevat tegevuskava koos konkreetsete rakendatavate meetmetega, mis hõlmavad koolituspoliitikat, samuti teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning läbivaadatud koostöölepinguid OLAFi ja Euroopa Prokuratuuriga, mis on esitatud talitustevaheliseks konsulteerimiseks ja vastuvõtmiseks; palub komiteel teavitada eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimustes võetavatest järelmeetmetest; väljendab heameelt asjaolu üle, et komitee korraldas kaks OLAFi töötajate poolt läbi viidud koolitust riigihangetega seotud pettuste alase teadlikkuse ja pettuste ennetamise teemal, millel osales 21 töötajat, ning ühe teadlikkuse suurendamise ürituse, mis korraldati koos Euroopa Prokuratuuriga, et tutvustada komitee töötajatele Euroopa Prokuratuuri volitusi ja anda suuniseid selle kohta, kuidas võimalikest rikkumistest Euroopa Prokuratuuri teavitada; kutsub komiteed üles tugevdama pettusevastase strateegia rakendamisel oma riskihindamise, -ennetamise, -avastamise ja järelmeetmete menetlusi;

42.märgib, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee ühine IT-eelarve oli 2024. aastal 13 700 000 eurot võrreldes 12 700 000 euroga 2023. aastal, st 7,87 % suurem, arvestades, et 760 000 eurot sellest eelarvest (ligikaudu 6 %) maksti 2024. aastal välja küberturvalisuseks; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et IT-projektide rahastamine suurenes 2023. aastaga võrreldes 109 000 EUR võrra (mis tähendab 4 % kasvu), mis kulutati peamiselt programmidele M365 Workplace ja Cybersecurity Transformation Programme (küberturvalisuse ümberkujundamise programm); märgib lisaks, et seadmetele tehtud kulutused kasvasid 117 000 EUR võrra (s.o 20 % kasv), peamiselt hinnakohanduste ja strateegiliste investeeringute tõttu telefonitaristusse; võtab teadmiseks komitee mure selle pärast, et teda on digiülemineku ja küberturvalisuse valdkonnas struktuurselt alarahastatud, ning hoiatab, et pidev alainvesteerimine küberturvalisusse kujutab endast struktuurset ohtu liidu institutsioonide, organite ja asutuste usaldusväärsusele; kutsub komiteed üles kohandama struktureeritud tegevuskava, et järk-järgult saavutada küberturvalisuse kulutuste 10 % sihttase, sealhulgas iga-aastased vahe-eesmärgid, riskipõhine prioriseerimine ja korrapärane aruandlus eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile; rõhutab vajadust tugevdada koostööd liidu institutsioonide, organite ja asutuste küberturvalisuse teenistusega (CERT-EU) ning liidu institutsioonide, organite ja asutustega, et tagada sidus ja vastupidav küberturvalisuse seisund; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et eelarvepädevad institutsioonid ei lisanud liidu 2026. aasta eelarvesse 1 176 000 eurot, mida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel (ja Regioonide Komiteel) on vaja küberturvalisuse ulatuslikuks ajakohastamiseks, mistõttu ei ole võimalik saavutada määruses (EL, Euratom) 2023/2841Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL, Euratom) 2023/2841, millega nähakse ette meetmed küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes (ELT L, 2023/2841, 18.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2841/oj). viidatud eesmärki eraldada ligikaudu 10 % oma IT-kuludest küberturvalisusele; nõuab asjakohaseid rahalisi vahendeid, et võimaldada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ja Regioonide Komiteel küberturvalisust ulatuslikult ajakohastada;

43.võtab teadmiseks mitmed olulised edusammud seoses digitaliseerimise ja IT-juhtimisega 2024. aastal, nagu WiFi leviala laiendamine, Microsoft 365 ja tehisintellekti katseprojektide kasutuselevõtt, pilvestamine ja teadlikkuse suurendamine küberturvalisuse päevade kaudu; väljendab heameelt innovatsiooni ja infotehnoloogia ühisdirektoraadi (DIIT) algatatud mitmeaastase digistrateegia (DS 2024–2026) üle, mis põhineb neljal juhtprogrammil: M365 (digitaalse töökoha programm), ARES (komisjoni dokumendihaldussüsteem), EdiT (liidu institutsioonide ühine vahend seadusandlike dokumentide koostamiseks) ja küberturvalisuse programm; võtab komitee aruande ja küsimustiku põhjal teadmiseks, et komitee digistrateegias 2024–2026 võetakse kasutusele läbivaadatud digitaalse juhtimise mudel, mille eesmärk on tõhustada institutsioonilist koostööd, ühtlustada töövooge, automatiseerida protsesse, parandada õigusaktide koostamist ja tugevdada vastupanuvõimet;

44.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks HAN-süsteemi (HERMES-ARES-NOMCOM) rakendamise dokumentide turvaliseks haldamiseks ja andmekaitse-eeskirjade järgimiseks ning EdiT XML tekstiredaktori kasutuselevõtu õigusaktide koostamiseks; väljendab heameelt dokumendihalduses tehtud edusammude üle ning et süsteem võetakse eeldatavasti täielikult kasutusele 2026. aastaks; tunnustab IT-taristu täiustamist, sealhulgas automatiseerimist, pilvestamist ja uue personalihaldusvahendi (Sysper asendatakse HRTga) kasutuselevõttu 2024. aastal;

45.märgib, et komitee kasutab tõlkijate töö täiendava abivahendina automaattõlget pakkuvat komisjoni neuromasintõlke platvormi eTranslation; märgib, et samal ajal on komitee edukalt läbi viinud tehisintellektil põhineva kõne tekstiks teisendamise katseprojekti, kasutades Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) poolt 2024. aastal välja töötatud tarkvara; märgib lisaks, et tõlkedirektoraat käivitas 2024. aasta juunis üheaastase katseprojekti, et hinnata DeepLi kasutamist alternatiivse tõlkevahendina, mida ei peetud lisaväärtuseks võrreldes komitee dokumentide tõlkimiseks juba kasutusele võetud süsteemidega;

46.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et komitee teeb tihedat koostööd CERT-EUga ning kasutab süsteemi nõrkuste avastamiseks ja kõrvaldamiseks mitmesuguseid vahendeid ja pidevat seiret; märgib lisaks, et DIIT hakkas võrdlusmudelitena rakendama küberturvalisuse raamistikku „Essential Eight“, NISTi küberturvalisuse raamistikku (CSF) ja avatud veebirakenduste turbe projekti (OWASP), et tugevdada riskijuhtimist, parandada juhtimist ning integreerida turvalisus tuvastamis-, kaitse-, avastamis-, reageerimis- ja taasteprotsessidesse; tunnistab, et tegevus- ja regulatiivsete nõuetega täieliku kooskõla saavutamiseks tehtav töö on pooleli; võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et komitee on kujundanud küberturvalisuse ümber kõigi töötajate jagatud vastutuseks, mida toetavad mitmeaastane kava, pidevkoolitus ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad;

47.märgib rahuloluga, et komitee sidekanalid on juurdepääsetavad ka puuetega inimestele; märgib, et komitee kohaldab veebisisu juurdepääsetavuse suuniseid ja enamiku rakenduste puhul on saavutatud kõikehõlmav juurdepääsetavus; märgib sellega seoses, et komitee veebisaiti auditeerivad korrapäraselt juurdepääsetavuse spetsialistid, kes annavad soovitusi, mida seejärel rakendatakse, ning et järgmine audit peaks toimuma 2026. aastal;

48.tunnustab komitee 2024. aasta jõupingutusi selle tagamiseks, et töötajad omandaksid digioskused, mida nad vajavad üha digitaalsemaks muutuvas töökeskkonnas ja sihipäraste teavituskampaaniate rakendamisel, pakkudes terviklikku koolitus- ja juhendamisprogrammi ning ajakohastades IT-teadmusbaasi tehisintellektil põhineva liidesega, et toetada töötajate arengut; julgustab korraldama küberturvalisuse ning tehisintellekti ohutu, eetilise ja tõhusa kasutamise alaseid koolitusi;

49.võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et 2024. aastal ei algatanud Euroopa Andmekaitseinspektor ühtegi uurimist seoses andmekaitsenormide kohaldamisega komitees; märgib siiski, et 2023. aastal algatatud välisauditi haldamist käsitlev uurimine on endiselt pooleli; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses võetavate järelmeetmetega kursis;

50.võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et komitee töötab välja pikaajalist kinnisvarastrateegiat, arvestades SPAAKi hoone eelseisvat renoveerimist ja asjaolu, et B-100 hoone tuleb vabastada 2026. aasta augustis; märgib lisaks, et sellesse strateegiasse lisatakse komitee hoonete käimasolevate tehniliste ja keskkonnaauditite tulemused; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende küsimustega kursis;

51.tunnustab asjaolu, et komitee viis 2024. aastal lõpule JDE hoone läänepoolses küljes asuva kuue lifti renoveerimise ja juurdepääsetavuse parandamise, sealhulgas on üks lift nüüd spetsiaalselt ette nähtud piiratud liikumisvõimega inimestele; väljendab heameelt ratastoolikasutajate, pimedate ja nägemispuudega, kurtide ning piiratud liikumisvõimega või muude füüsiliste piirangutega isikute olukorra märkimisväärseks parandamiseks võetud meetmete üle, sealhulgas tõhusamate heli- ja visuaalsete märguannete, kohandatud juhtseadiste, uste pikema avatuse, peeglite ja turvaelementide ning käsipuude üle;

52.võtab komitee aruande põhjal teadmiseks, et 2024. aastal loodi koostöös Regioonide Komiteega JDE hoones uus ühine teabevahetusala; rõhutab, et see endises raamatukoguruumis asuv ruum hõlmab tipptasemel salvestusstuudiot, otseintervjuudeks mõeldud ala ja spetsiaalset konverentsiruumi;

53.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et 2024. aastal eraldas komitee oma tegevuse keskkonnahoidlikumaks muutmiseks 198 894 eurot, millest 55 % eraldati konsultatsiooni- ja eksperditeenustele energiahalduse ja -tõhususe valdkonnas ning 45 % taristu täiustamiseks, nagu LED-valgustus, jalgrataste parkimine ja energiaarvestid; väljendab heameelt selle üle, et need investeeringud koos jätkuvate algatustega innovatiivsete hoonete, 100 % rohelise elektri, arukate energiasäästlike tehnoloogiate ja digitaliseerimise valdkonnas aitasid vähendada energiatarbimist ja heitkoguseid;

54.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et 2024. aastal vähenesid võrreldes 2023. aastaga elektri- (–19 %), gaasi- (–13 %) ja veetarbimine (–12 %), samuti jäätmemahud (–12 %), ning suurenes paberitarbimine (+ 1 %); väljendab heameelt selle üle, et samal ajavahemikul vähenes süsinikuheide täistööajale taandatud töötaja kohta 4,30 % (ei hõlma komitee liikmete reisidest tulenevat heidet); võtab küsimustiku põhjal teadmiseks komitee meetmed kestlikumate reisivõimaluste edendamiseks oma töötajate ja liikmete seas ning töötajate lähetusjuhendi käimasoleva läbivaatamise, mille põhikomponendiks on keskkonnajalajälje suurus; väljendab lisaks heameelt selle üle, et komitee keskendub jäätmekäitlusele ja ringlussevõtule, et edendada jäätmete vähendamise ja ressursitõhususe kultuuri;

55.märgib rahuloluga, et kõik komitee hanked, mis ületavad 60 000 eurot, ja koos Regioonide Komiteega hallatavad hanked, mis ületavad 25 000 eurot, sisaldavad kestlikkuse klausleid kooskõlas energialiidu, Euroopa rohelise kokkuleppe ja ringmajanduse põhimõtetega; märgib, et komitee uues toitlustusteenuste raamlepingus, mis jõustus 2024. aasta augustis, nõutakse ökoloogilisi ja kohapeal toodetud tooteid, toiduannetusi ning hooajalisi puu- ja köögivilju;

56.võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks komitee jätkuvad jõupingutused oma töötajate kestliku liikuvuse edendamiseks; märgib eelkõige, et komitee pakub rahalist toetust ühistranspordi sõidukaartide soetamiseks ning töötajatele, kes kasutavad töölkäimiseks jalgratast, ning alates 2024. aastast ka Flex SNCB abonentidele, et võtta arvesse hübriidtöö korraldusega seotud kaalutlusi; võtab teadmiseks komitee kava osaleda koos Regioonide Komiteega komisjoni korraldatavas elektrijalgrataste ostmise ja hooldamise hankemenetluses (käivitatakse uuesti 2026. aastal); väljendab heameelt jätkuva koostöö üle pealinna Brüsseli piirkonnaga liikuvuse kavandamisel ja komitee osalemise üle institutsioonidevahelistes algatustes, mis aitavad kaasa kestliku pendelrände kultuurile;

57.peab kiiduväärseks tihedat koostööd, mida komitee teeb Regioonide Komiteega haldustasandil ja mille kohaselt need kaks komiteed jagavad üksteisega ruume ja ühistalitusi kirjaliku tõlke, taristu, logistika, turvalisuse, hangete, finantsjuhtimise ja IT valdkonnas, säilitades samas täieliku institutsioonilise autonoomia; märgib, et mõlemad komiteed on koostöö laiendamiseks ka muudes valdkondades ja eelarvepiirangute tõttu 2024. aastal ühiselt käivitanud kaks olulist projekti, st projekti SPaCES kontorikeskkonna ümberkujundamiseks ning strateegilise reformi kirjaliku tõlke direktoraadis struktuursete ümberkorralduste, keeletehnoloogia parema kasutamise ja inimtõlkijate arvu järkjärgulise vähendamise kaudu, et suurendada tõhusust ja kulutasuvust;

58.väljendab heameelt positiivsete tulemuste üle, mis saavutati komitee ja Regioonide Komitee kokkuleppe rakendamise esimesel aastal audiovisuaalvaldkonnas, nagu ligi 140 000 EUR suurune eelarvekokkuhoid võrreldes sõltumatult juhitud projektidega ja suurem tootmisvõimsus, kusjuures 2025. aasta juuniks oli toodetud juba 85 videot, võrreldes ligikaudu 90 videoga kogu 2024. aasta jooksul;

59.tunnustab komiteed märkimisväärse kokkuhoiu eest tänu Regioonide Komiteega sõlmitud koostöölepingu rakendamisele, millega loodi ühistalitused, mis tegelevad peamiselt IT, logistika ja riigihangete valdkonna ülesannetega; võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks komitee 2024. aasta hinnangulise kokkuhoiu IT (ligi 16 miljonit eurot), taristu (ligi 8 miljonit eurot), trükiteenuste (ligi 125 000 eurot) ja turvateenuste (ligi 800 000 eurot) valdkonnas; märgib lisaks, et kui komiteel ja Regioonide Komiteel oleksid eraldi tõlke- ja hanketeenused, suureneksid üldised personalikulud vähemalt 30 %; kordab oma üleskutset laiendada seda koostööd nii palju kui võimalik, et luua ühistalituste jaoks üksainus administratsioon ning hoida lahus talitused ja üksus, kes vastutab nende peamiste sõltumatute volituste täitmise eest;

60.võtab rahuloluga teadmiseks märkimisväärse eelarve- ja haldussäästu, mille komitee saavutas teenustaseme kokkulepete kaudu, eelkõige komisjoniga finants- ja peamiste personalijuhtimise IT-vahendite kasutamise osas; väljendab lisaks heameelt komitee osalemise üle institutsioonidevahelistes hankemenetlustes, mida juhivad teised institutsioonid, näiteks Euroopa Parlament ja komisjon, sellistes valdkondades nagu ametireisid, kindlustus, reisimine, IT, tõlkimine ja audiovisuaalseadmed; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et kogukulud, mis tekkisid komiteel seoses teatavate teenuste osutamise edasiandmisega komisjonile, suurenesid 793 000 eurolt 2023. aastal 893 000 eurole 2024. aastal;

61.võtab teadmiseks mõned komitee ja Euroopa Parlamendi koostööga seotud arengud ja andmed 2024. aastal: uue koostöölepingu vastuvõtmine, vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine koostöö kohta Euroopa Parlamendi valimiste ettevalmistamisel, 55 parlamendiliikme osalemine komitee 38 üritusel, komitee osalemine Euroopa Parlamendi 32 üritusel ning osalemine mitmesugustel kahepoolsetel ja fraktsioonide koosolekutel;

62.võtab teadmiseks mõned komitee ja Euroopa Komisjoni koostööga seotud arengud ja andmed 2024. aastal: Euroopa Komisjoni volinike osalemine komitee 10 täiskogu istungjärgul ja muudel komitee korraldatud üritustel, üle 30 ühise teabevahetusprojekti kodanikuühiskonna kaasamiseks, 20 konkreetset ühistegevust, komitee panus 17 komisjoni eksperdirühma töösse, kuus ettevalmistavat arvamust ja kolm hindamisaruannet, mille komitee esitas komisjoni taotlusel;

63.võtab teadmiseks mõned komitee ja Euroopa Liidu Nõukogu/Euroopa Ülemkogu koostööga seotud arengud ja andmed 2024. aastal: kolm kõrgetasemelist kohtumist Euroopa Ülemkogu eesistujatega ja 21 ettevalmistavat arvamust, mille komitee esitas eesistujariigi Belgia ja eesistujariigi Ungari taotlusel;

64.märgib, et 2024. aastal võimaldas komitee ja liidu institutsioonide aktiivne koostöö jätkuvalt eelarvekokkuhoidu ja tõhususe kasvu, sealhulgas tänu komitee täiskogu istungjärkude korraldamisele komisjoni ja Euroopa Parlamendi ruumides, kus toimumiskohad ja nendega seotud teenused tehakse kättesaadavaks kas tasuta või välistest turuhindadest madalamate hindadega;

65.märgib, et komiteel on keskne roll sidemete tugevdamisel liikmesriikide riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogudega ning nende vahel; võtab sellega seoses teadmiseks uue temaatilise töörühma loomise, mis koosneb 13 riiklikust majandus- ja sotsiaalnõukogust, 32 uudisartikli ja riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude poolt vastu võetud 26 aruande kommenteeritud kokkuvõtte avaldamise, riiklike majandus- ja sotsiaalnõukogude esimeeste ja peasekretäride iga-aastase kohtumise korraldamise Brüsselis ning ühisseminari korraldamise 100 osalejaga Euroopa sotsiaalpartneritest, kodanikuühiskonna organisatsioonidest, liidu institutsioonide esindajatest ja akadeemilistest ringkondadest 2024. aastal; nõuab jätkuvat koostööd ühist huvi pakkuvatel teemadel ja heade tavade vahetamist, rõhutades kodanikuühiskonna olulist rolli liidu praeguste probleemide lahendamisel;

66.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et komitee teabevahetuse, väljaannete ja dokumentide hankimise kogueelarve oli 2024. aastal ligi 2,5 miljonit eurot (ligikaudu sama mis 2023. aastal), mis moodustab 1,4 % komitee kogueelarvest pärast 2024. aastal tehtud ümberpaigutamisi; väljendab heameelt asjaolu üle, et komitee keskendas 2024. aastal oma vahendid piiratud arvule kommunikatsiooniprioriteetidele, mis on seotud liidu institutsioonide seadusandlike prioriteetidega (nt energia taskukohasus, tehisintellekt, vaimne tervis, strateegiline autonoomia, majandusreform, sooline võrdõiguslikkus, noored ja laienemine), kooskõlas komitee mõjupõhise teabevahetusega;

67.võtab küsimustiku ja komitee aruande põhjal teadmiseks, et 2024. aastal rakendas komitee Euroopa Parlamendi valimiste kampaania raames põhjalikku teabevahetuskava kohalike ürituste, teavitusürituste ja kodanikuühiskonna nädala kaudu; tunnustab sellega seoses asjaolu, et 104 komitee liiget osales 122 teavitusüritusel, kus lisaks sotsiaalmeedia kaudu kajastamisele osales otseselt ligi 350 000 kodanikku; tunnustab lisaks komitee teatatud tulemusi, mis puudutavad kodanikuühiskonna nädala korraldamist, hõlmates 800 osalejat, rohkem kui 8000 suhtlussituatsiooni, rohkem kui 1 miljon kuvamist ja ligi 96 000 videovaadet, mis näitab tugevat kohalolekut sotsiaalmeedias;

68.väljendab heameelt jõupingutuste üle, mida komitee on teinud oma töö nähtavuse suurendamiseks; on siiski seisukohal, et on vaja täiendavaid jõupingutusi selle tagamiseks, et teabevahetustegevuses selgitataks selgelt komitee rolli ja konkreetset panust liidu kohalolekusse viisil, mis on kodanikele kättesaadav ja sisukas; tunnustab platvormi NaviGate käivitamist 2024. aasta mais; märgib, et see platvorm, mis edastab veebilinke EULTile, on märkimisväärselt suurendanud komitee töö nähtavust ning parandanud liikmete, töötajate, teistest institutsioonidest pärit külastajate ja üldsuse kasutajakogemust, jõudes 2024. aastal 4600 üksikkülastajani;

69.võtab komitee aruande põhjal teadmiseks, et tema kohalolek sotsiaalmeedias suurenes jätkuvalt, kusjuures komitee nelja peamise konto jälgijate arv suurenes võrreldes 2023. aastaga kokku rohkem kui 18 %; rõhutab, et vastukaja suurenes märkimisväärselt, kasvades 45 % ja ületades kõigil platvormidel kokku 416 000 interaktsiooni piiri; märgib lisaks, et 2024. aasta lõpuks oli komitee jõudnud platvormil X 62 868 jälgijani, LinkedInis 79 647 jälgijani, Facebookis 49 494 jälgijani ja Instagramis 29 987 jälgijani, mis näitab tugevat platvormipõhist kasvu võrreldes 2023. aastaga; märgib, et kõige rohkem suurenes jälgijate arv Instagrami kontol 2024. aastal (+ 72 %); märgib, et kooskõlas liidu institutsioonide ühise lähenemisviisiga avas komitee 2024. aastal oma esimese Bluesky konto, et tagada oma ametlik kohalolek, kusjuures tegevusega alustati seal 2025. aasta jaanuaris.