1.märgib, et komitee eelarve kuulub mitmeaastase finantsraamistiku rubriiki 7 „Euroopa avalik haldus“ (edaspidi: „rubriik 7), mille maht oli 2024. aastal kokku 13,3 miljardit eurot, st 6,9 % liidu eelarvest tehtavatest kulutustest; märgib, et komitee eelarve moodustas mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 7 assigneeringutest 0,92 %;

2.märgib, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) uuris oma aastaaruandes eelarveaasta 2024 kohta (edaspidi „kontrollikoja aruanne“) valimit, mis koosnes 70st rubriiki 7 (haldusrubriik) kuuluvast tehingust (sama arv kui 2023. aastal); arvestades, et kontrollikoda viitab sellele, et halduskulud hõlmavad personalikulusid, sealhulgas pensionikulusid, mis moodustasid 2024. aastal ligikaudu 69 % halduskulude kogusummast, ning hoonete, seadmete, energeetika, side- ja infotehnoloogiaga seotud kulusid, ning et tema mitme aasta töö näitab, et üldiselt on haldus väikese riskiga kuluvaldkond;

3.märgib, et 70 tehingust 16 (23 %) sisaldas vigu, kuid kontrollikoja hinnangul jääb veamäär kolme kvantifitseeritud vea põhjal alla olulisuse piirmäära; märgib, et kontrollikoja aruandes ei märgitud 2023. aastal ühtegi konkreetset komiteega seotud probleemi;

4.märgib, et ühtekuuluvuspoliitika aitab märkimisväärselt suurendada kodanike usaldust liidu vastu, saavutades konkreetseid ja nähtavaid tulemusi piirkondlike ja kohalike projektide kaudu, tugevdades seeläbi liidu tegevuse legitiimsust kohapeal; rõhutab, et sellega seoses on komiteel keskne roll liidu kodanike lähendamisel liidu otsustusprotsessile;

5.märgib komitee 2024. aasta tegevusaruande (edaspidi „aastaaruanne“) põhjal, et komitee lõplik vastuvõetud eelarve oli 2024. aastal 123 178 345 eurot, sealhulgas paranduseelarve nr 5/2024 (palgad), mis tähendab 2023. aastaga võrreldes 6 502 953 euro (st 5,60 %) suurust kasvu; märgib rahuloluga, et komitee jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute eelarve täitmise määr oli 2024. aastal 99,9 % (sama mis 2023. aastal) ning jooksva aasta maksete assigneeringute täitmise määr tõusis 91,20 %‑lt 2023. aastal 91,90 %-le 2024. aastal; väljendab heameelt C8 assigneeringute (mis kanti 2023. aastast üle 2024. aastasse) täitmise määra suurendamise üle 85 %-lt 2023. aastal 92,20 %-le 2024. aastal, arvestades, et 2023. aastast 2024. aastasse üle kantud assigneeringud olid 12 578 853 eurot, võrreldes 10 540 464 euroga eelmisel aastal; tunnustab komiteed aastate jooksul pidevalt eelarve täitmise kõrge määra eest, mis on tingitud eelarve planeerimise ja täitmise optimeerimisest, võttes arvesse püsivat eelarvesurvet; tunnistab sellega seoses komitee struktuurset alarahastamist, pidades eelkõige silmas komitee rolli uuendusliku eestvedajana ja selliste tavade katsetamise kohana, mis võivad tuua kasu liidu laiemale administratsioonile, ning tunnistab, et komitee vajab oma eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks lisavahendeid, järgides samal ajal eelarvedistsipliini;

6.rõhutab, et komitee eelarve täitmise kõrge määr ja madal veamäär näitavad, et detsentraliseeritud rakendamine kohalike ja piirkondlike omavalitsuste lähedal võib tagada nii usaldusväärse finantsjuhtimise kui ka käegakatsutavad tulemused kodanike jaoks, kuigi tunnistab samal ajal vajadust ka lisavahendite järele; kutsub komisjoni üles kaasama komitee oma institutsiooniliste volituste piires täielikult liidu kulutuste seiresse ja hindamisse, sealhulgas otsuste puhul, mis käsitlevad 2027. aasta järgset liidu eelarvet, et veelgi tugevdada selliste ühtekuuluvusprojektide usaldusväärsust, läbipaistvust ja tulemuslikkust, mille eesmärk on vähendada majanduslikke, sotsiaalseid ja territoriaalseid erinevusi;

7.märgib, et eelarvepunkti 1 0 0 0 „Liikmete kontorikulud“ C1 assigneeringute täitmise määr langes 76,20 %-lt 2023. aastal koguni 13,90 %-le 2024. aastal; võtab teadmiseks komitee selgituse, et 2024. aasta kontorikulude hüvitised maksti välja 2025. aasta alguses C8 assigneeringutega; märgib, et komitee on tegelenud eelarvepunkti 2 0 0 7 („Teenistusruumide sisustamine“) C8 assigneeringute madala täitmismääraga 2023. aastal, vältides suurte ehitusprojektide algatamist aasta lõpus ja tehes vahemakseid pikaajalise projekti jaoks, et vältida hiliseid arveid; märgib siiski, et selle punkti C1 assigneeringute täitmise määr on langenud 99,20 %-lt 2023. aastal 51,90 %-le 2024. aastal, mis on tingitud mõnede komitee liftide renoveerimise ajastusest;

8.võtab aastaaruande põhjal teadmiseks, et 2024. aasta jooksul tegi komitee 42 ümberpaigutust kogusummas 2,7 miljonit eurot, millest 37 sisemist ümberpaigutust kogusummas 1,1 miljonit eurot ja viis välist ümberpaigutust kogusummas 1,6 miljonit eurot, millest ligikaudu 1 miljon eurot paigutati ümber eelarveridadele, mis hõlmavad või millega tugevdatakse selliseid punkte nagu iga-aastased liisingumaksed, sisekonkursi korraldamine, IT-kulud ja meediaruumi sisustamine nii komitee kui ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (edaspidi „EMSK“) poolt kasutamiseks;

9.märgib seoses Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu, et komiteed mõjutasid 2024. aastal jätkuvalt kasvavad energia-, transpordi- ja majutuskulud ning inflatsioonimääraga seotud indekseerimismehhanismid, millel on olnud otsene või kaudne mõju muu hulgas tooraine-, välistöövõtjatega seotud, energia-, reisi-, üüri-, liisingu- ja hoonete hoolduse kuludele; märgib, et aastatel 2022–2025 suurenesid indekseerimisega seotud kumulatiivsed kulud üüri- ja hoonerendimaksete puhul +21,50 % ning hooldus- ja turvalepingute puhul +15 %; aastatel 2022–2024 kasvasid Brüsselisse ja sealt tagasi reisivate parlamendiliikmete keskmised kulud 1 200 eurolt 1 620 eurole; märgib sellega seoses, et komitee eelarvevahendite ümberpaigutuste arv suurenes 31-lt 2023. aastal 42-le 2024. aastal, osaliselt selleks, et katta kõrgest inflatsioonist ja indekseerimisest mõjutatud lepinguid; tunnustab komitee ning EMSK ühiseid meetmeid parema institutsioonidevahelise koostöö tagamiseks digitaliseerimise ja ühishangete kaudu; väljendab heameelt komitee 2024. aastal uuendatud energiasäästumeetmete üle, mis on energiahindade tõusu mõju leevendamisel keskse tähtsusega; tunnistab siiski, et kõik liidu institutsioonid peavad oma eelarve haldamist parandama, võttes teenuseosutajatega lepingute sõlmimisel muu hulgas arvesse hinnavolatiilsust, eriti energiasektoris;

10.kutsub komitee administratsiooni üles aktiivselt kindlaks tegema ja rakendama kulude kokkuhoiu meetmeid, sealhulgas hübriidkoosolekute tehnoloogiate laialdasema kasutamise, hoonete kasutamise optimeerimise, haldustegevuse konsolideerimise ja tarbetute logistikakulude vähendamise kaudu; nõuab korrapäraseid eduaruandeid rakendatud meetmete ja saavutatud kokkuhoiu kohta;

11.märgib, et komitee liikmetele tehtud maksed, mida tehti eelarvepunktist 1 0 0 4, suurenesid 7 955 968 eurolt 2023. aastal 8 036 613 eurole 2024. aastal, mis tähendab 1 % kasvu (vähem kui eelmisel aastal (+20 %)); märgib, et 2024. aastal tehti 8 231 makset reisikuludeks, 4 188 makset reisipäevarahadeks, 7 303 makset koosolekupäevarahadeks füüsilise osalemise eest ja 164 makset kaugosalemise eest; võtab komitee 2023. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas Euroopa Parlamendi resolutsioonis esitatud tähelepanekute järelmeetmete (edaspidi „järelmeetmete aruanne“) põhjal teadmiseks, et komitee võttis 2024. aastal vastu komitee liikmetele reisikulude hüvitamise ja päevaraha maksmise muudetud reeglid koos mitme meetmega, mille eesmärk on vähendada tarbetuid kulusid ja CO2 heidet, nagu Euroopa Parlament on oma varasemates eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonides soovitanud;

12.märgib, et lähetuste eelarve (jooksva aasta assigneeringud) suurenes 13,6 % võrra 420 833 eurolt 2023. aastal 478 050 euroni 2024. aastal ja täitmise määr oli 2024. aastal ligikaudu 80 % (sarnaselt 2023. aastaga); märgib, et see kasv oli tingitud lähetuste arvu suurenemisest 574-lt 2023. aastal 810-le 2024. aastal, kusjuures 268 lähetust olid seotud komitee poolt 2024. aastal Monsis komitee 30. aastapäeva tähistava tippkohtumise korraldamisega;

13.täheldab, et jooksval aastal vähenesid suulise tõlke teenuste assigneeringud ligikaudu 10 %, st 4,167 miljonilt eurolt 2023. aastal 3,737 miljonile eurole 2024. aastal ja eelarve täitmise määr oli 2024. aastal 64,80 %, mis on madalam kui 67,30 % 2023. aastal;

14.märgib, et komitee kehtivate reeglite kohaselt on kindlasummaline kaugkoosoleku päevaraha 50 % tavapärasest koosolekupäevarahast, millest viimatimainitu on pärast indekseerimist 367 eurot ja esimene 186,50 eurot; märgib, et kaugkoosoleku päevaraha kogusumma jäi eelmiste aastatega võrreldes väikeseks pärast seda, kui 2023. aastal registreeriti märkimisväärselt rohkem füüsilise kohalviibimisega koosolekuid; märgib siiski, et makstud summa suurenes veidi – 32 632 eurolt 2023. aastal 38 104 euroni 2024. aastal; võtab komitee vastuste põhjal Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni poolt 2024. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks esitatud küsimustikule (edaspidi „küsimustik“) teadmiseks, et veebis või hübriidvormis saab korraldada ainult muude kui kodukorrast tulenevate komitee tööorganite koosolekuid, samal ajal kui kaugosalemist seiratakse Interactio platvormi kaudu ja sellest .csv-failide väljavõtete tegemisega; kutsub komiteed üles suurendama kaugosalemise eest makstava hüvitise süsteemi läbipaistvust ja proportsionaalsust, et suurendada üldsuse usaldust, ning rõhutab, et kaugosalemise rahaline hüvitamine peab olema rangelt põhjendatud; on seisukohal, et kuigi kaugosalemine on tänapäeva institutsioonide jaoks oluline vahend, kuna see vähendab koosolekukulusid ja võimaldab laiemat osalemist, võib vähendatud määraga hüvitise eraldamine koosolekutel kaugosalevatele komitee organitele, kui piirduda vaid teatavat liiki üritustega, olla proportsionaalne ja õiglane meede, arvestades liikmete vastutust ja ettevalmistusnõudeid; märgib siiski, kui oluline on tagada selliste kaugosalemise hüvitiste määra läbipaistvus ja proportsionaalsus, peamiselt juhul, kui liidu asutuste vahel on selles osas erinevusi; on seisukohal, et kaugkoosolekute päevaraha praegust taset tuleb kulutõhususe, proportsionaalsuse ja üldsuse heakskiidu seisukohast täiendavalt põhjendada; nõuab veebipõhiste ja hübriidkoosolekute vormide laiemat ja süstemaatilisemat kasutamist, kui see on asjakohane, et vähendada reisimisega seotud kulusid, suurendada kulutõhusust, piirata keskkonnamõju ja suurendada üldsuse usaldust liidu vahendite mõistliku kasutamise vastu ning hinnata võimalust ühtlustada komitee eeskirjad EMSK kohaldatavate eeskirjadega või esitada selge ja läbipaistev põhjendus diferentseeritud süsteemi säilitamiseks;

15.märgib küsimustiku ja järelmeetmete aruande põhjal rahuloluga, et keskmine makseaeg vähenes 21,88 päevalt 2023. aastal 18,46 päevale 2024. aastal, hoolimata töödeldud arvete arvu edasisest suurenemisest; tunnustab komiteed selle eest, et 2024. aastal jõudis elektrooniliselt saadud arvete osakaal kõrgele tasemele (83 %);

16.tunnistab, et komitee aitab liidu poliitika kujundamisele ja otsustusprotsessile palju kaasa: ta esindab liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huve ning toob seega Euroopa kodanikele lähemale ja suurendab liidu õigusaktide demokraatlikku legitiimisust; võtab aastaaruande põhjal teadmiseks, et 2024. aastal põhines komitee tulemuslikkuse aruandlus oma iga-aastase tegevuskava osana 26 eesmärgil, mille saavutamist hinnati 87 kvantitatiivse näitaja abil; kutsub komiteed üles veelgi tugevdama tulemustele ja mõjule suunatud näitajaid, et paremini näidata komitee tegevuse mõju ja lisaväärtust liidu poliitikale; arvestades, et enamiku näitajate (ligikaudu 74 %) eesmärgid saavutati vähemalt 90 % ulatuses, kuus saavutati osaliselt, st alla 90 % ulatuses, ja kuus jäid saavutamata; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et komitee rakendas 2024. aastal põhjalikku kavandamis- ja aruandlustsüklit, mis hõlmas keskse riskiregistri loomist ja kõigi iga-aastase tegevuskava eesmärkide riskihindamist; julgustab komiteed jätkama tööd tulemuslikkuse ja mõjususe parandamiseks; väljendab heameelt komitee jõupingutuste üle võtta kasutusele reformivad ja uuenduslikud lahendused, ühtlustada haldust ja vältida rollide kattumist teiste organitega;

17.rõhutab tulemusnäitajate asjakohasust ja strateegilist väärtust ning kutsub komiteed üles oma näitajate raamistikku veelgi konsolideerima, tagades aruandluse mitte ainult haldustegevuse, vaid pigem tulemuste ja mõju kohta;

18.märgib, et komitee täidab oma ülesannet arvamuste kaudu, milles viidatakse komisjoni seadusandlikele ettepanekutele (esildised) ja omaalgatuslikele arvamustele, milles kutsutakse liidu institutsioone üles tegutsema, ning resolutsioonide kaudu, milles tõstetakse esile komitee seisukohad konkreetsete teemade kohta; märgib, et 2024. aastal võttis komitee vastu 53 arvamust (sama mis 2023. aastal) ja neli resolutsiooni (kuus 2023. aastal); tunnustab komitee poliitilisi saavutusi 2024. aastal ning komitee rolli kohalike ja piirkondlike perspektiivide integreerimisel liidu poliitika kujundamisse, suurendades seeläbi kodanike kaasatust;

19.võtab komitee 2024. aasta mõjuaruande (edaspidi „mõjuaruanne“) põhjal rahuloluga teadmiseks komitee 2024. aasta poliitilised saavutused seoses tema kolme poliitilise prioriteediga aastateks 2020–2025, tugevdades seeläbi komitee rolli liidu piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitika kujundamisel; märgib, et komitee panus arvamustes esitatud avaldustes ja soovitustes on mõjutanud liidu peamisi poliitikavaldkondi, nagu kliimamuutused, loodus, energia ja roheline majandus (nt aruanne „Roheline kokkulepe 2.0“, mis mõjutas nõukogu järeldusi, ja komitee arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1991Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1991, mis käsitleb looduse taastamist ja millega muudetakse määrust (EL) 2022/869 (ELT L, 2024/1991, 29.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1991/oj). kohta), transport (nt komitee arvamus kaubaveo keskkonnahoidlikumaks muutmise paketi kohta, mis mõjutas Euroopa Parlamendi asjakohaseid raporti projekte) ja tervishoid (nt komitee arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/327Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruar 2025. aasta määrus (EL) 2025/327, mis käsitleb Euroopa terviseandmeruumi ning millega muudetakse direktiivi 2011/24/EL ja määrust (EL) 2024/2847 (ELT L, 2025/327, 5.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/327/oj). kohta, mis mõjutas lõplikku kompromissteksti); märgib rahuloluga, et komitee ettepanekud mõjutasid komisjoni otsuseid käivitada 23 miljoni euro suurune katseprojekt piirkondade ja linnade kaasrahastamiseks, et taasintegreerida pikaajalised töötud tööturule, ning käivitada esimene ambitsioonikas Euroopa taskukohaste eluasemete kava, milles käsitletakse energiat, vaesust ja kestlikke eluasemeid ning kinnitatakse veel kord, et juurdepääs eluasemele on põhiõigus; märgib lisaks, et 2024. aasta märtsis Monsis toimunud Euroopa piirkondade ja linnade tippkohtumisel vastu võetud deklaratsiooni kasutati Euroopa Ülemkogu strateegilise tegevuskava ja komisjoni poliitiliste suuniste koostamisel;

20.arvestades komitee tähtsat rolli liidu õigusaktide demokraatliku legitiimsuse suurendamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivse koordineerimise kaudu, toetab komitee jõupingutusi pakkuda sihipäraseid, proportsionaalseid ja tõenditel põhinevaid territoriaalse mõju hindamisi, kui need annavad õigusloomeprotsessile selget lisaväärtust; märgib rahuloluga, et tänu mitmesuguste kohalike ja piirkondlike võrgustike, liitude ja keskuste kaasamisele on komitee loonud täiemahulise sidusrühmadega konsulteerimise mehhanismi, et koguda enne arvamuste esitamist seisukohti; tunnustab asjaolu, et liiduväliste partnerite häält võetakse arvesse ka näiteks Ukraina ülesehitamiseks loodud Euroopa linnade ja piirkondade liidu ning Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee kaudu;

21.märgib komitee suuremat kaasatust kogu liidu poliitilises ja seadusandlikus tsüklis, mida võimaldavad sõlmitud koostööraamistikud komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Investeerimispangaga; rõhutab, kui oluline on kutsuda komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeid Euroopa Parlamendi koosolekutele, mis kuuluvad nende pädevusvaldkonda;

22.märgib, et 2024. aastal tegi komitee viis piirkondliku keskuse konsultatsiooni ja kaks subsidiaarsuse eksperdirühma konsultatsiooni, viis lõpule kaks hindamist ja koostas kaks tulevikukindluse platvormi arvamust; kutsub komiteed üles jätkama kasuliku ja asjakohase sisendi, näiteks kohapealsete andmete ja analüüside esitamist liidu institutsioonidele ja teistele liidu poliitikast kasusaajatele;

23.märgib rahuloluga, et 2024. aastal jätkas komitee selliste meetmete rakendamist, mille eesmärk on parandada sisejuhtimist ja ajakohastada oma haldust, ühtlustada protsesse ja suurendada kulutõhusust; väljendab heameelt digitaalsete vahendite parema kasutamise üle, eelkõige jõupingutuste üle, mille eesmärk on lihtsustamine, haldustõhusus ja tarbetute sisemenetluste vähendamine; võtab küsimustiku ja aastaaruande põhjal teadmiseks 2024. aastal tehtud edusammud seoses digitaliseerimise ja töövoo optimeerimisega (nt masintõlge rutiinsete ülesannete täitmiseks ning Microsoft 365 vahendite ja SharePointi laiendamine), kulude kokkuhoiuga toimingutes ja rajatistes (nt kaugtõlge, energiasäästumeetmed ja hübriidtöökord), tõhususe suurendamisega (nt lepingute üle peetavate uute läbirääkimiste kaudu), reeglite ja menetluste lihtsustamisega (73 projektist 63 on viidud lõpule) ja menetluste arvu vähendamisega 20 % võrra ning mitme muu meetmega komitee administratsiooni ajakohastamise algatuse „Going for IMPact!“ raames;

24.rõhutab, et moderniseerimistegevusega peab kaasnema saavutatud konkreetse kasu süstemaatiline hindamine, sealhulgas tõhususe, kulude kokkuhoiu ja menetlusaja mõõdetav paranemine; kutsub seetõttu komiteed üles koostama metoodika nende edusammude kvantifitseerimiseks ning nende kohta korrapäraselt aru andma;

25.võtab küsimustiku ja aastaaruande põhjal teadmiseks meetmed, mida komitee on võtnud lihtsustatud, ent tugeva sisekontrollikeskkonna loomiseks; märgib, et 2024. aasta sisekontrollis/enesehindamisel keskenduti finantsjuhtimisele ja komitee eelarvet täitvate isikute kõige asjakohasematele sisekontrolliaspektidele; märgib rahuloluga, et komitee viis lõpule rohkem kui 500 tundliku ametikoha läbivaatamise, millele järgnesid leevendusmeetmed, kontrollimehhanismid ja karjäärialase liikuvuse reeglite vastuvõtmine 2024. aastal; märgib, et komitee sisekontrollikeskkonna läbivaatamise ja lihtsustamise mitmeaastase tegevuskava elluviimist jätkati tööriista Project Convergence abil, hõlmates protsesse, mille keskmes on komitee tulemuslikkuse ja mõju seiramine ja aruandlus reaalajas; arvestades, et komitee iga-aastase tegevusaruande ja talitluspidevusega seotud kaks viimast protsessi viidi 2024. aastal täielikult ellu; märgib seoses komitee uue sisekontrolliraamistikuga, et saavutati ka muud vahe-eesmärgid, sealhulgas toimivate vahendite loomine kiireks rakendamiseks kriisi korral, hõlmates muu hulgas selliseid valdkondi nagu IT, teabevahetus, raharinglus ja andmekaitse;

26.märgib, et 2024. aastal rakendas komitee finantsvaldkonna töövoogude ja finantsjuhtimises osalejate nimetamise jaoks osaliselt digitaliseeritud ja lihtsustatud menetlust; märgib, et 2024. aastal keelduti 5,60 % eelkontrollitud tehingute puhul korrektsioone tegemast või esitati nende kohta negatiivne arvamus ning järelkontrollides keskenduti finantstehingutele (uue metoodika alusel) ja suuri probleeme ei ilmnenud; märgib lisaks, et finantserandite aruannete arv võrreldes 2023. aastaga vähenes, registreeriti kaks halduslikku erandiaruannet sisemenetluste mittejärgimise kohta ja ühtegi hankeotsustega seotud kohtuvaidlust pooleli ei olnud;

27.märgib, et 2024. aastal algatati kolm uut auditit: komitee liikmetele osutatavate logistikateenuste tulemuslikkuse, tõlkedirektoraadi inimressursside jaotamise optimeerimise ning hangete ja lepingute haldamise piisavuse kohta; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks edusammud, mida on tehtud seoses käimasolevate audititega vabade ametikohtade haldamise, isikuandmete kaitse ja ühistalituste IT-korralduse tulemuslikkuse kohta; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nendes küsimustes tehtud edusammudega kursis;

28.märgib, et 2024. aasta lõpus oli komitees kokku 561 töötajat (v.a lähetatud riiklikud eksperdid, renditöötajad, institutsioonisisesed eksperdid ja praktikandid) võrreldes 559 töötajaga 2023. aastal; märgib, et 2023. aasta lõpus töötas komitees 73 lepingulist töötajat ja 102 ajutist teenistujat (2023. aastal vastavalt 74 ja 96); 22 lepingulisel töötajal oli tähtajatu leping, 51 lepingulisel töötajal tähtajaline leping, 49 ajutist teenistujat töötas tähtajalise lepinguga alalistel ametikohtadel, 50 ajutisel teenistujal oli tähtajatu leping ja kolm ajutist teenistujat töötasid ajutisel ametikohal; märgib lisaks, et komitees töötas 39 välist teenuseosutajat, kes töötasid komiteesiseselt; rõhutab, kui oluline on pakkuda vajaduse korral alalisi töölepinguid, et hoida oskusi, järjepidevust ning tootlikku ja stabiilset töökeskkonda, säilitades samal ajal paindlikkuse ja tulemuspõhise värbamise kooskõlas operatiivvajadustega; hoiatab liigse sõltuvuse eest välistest teenuseosutajatest; märgib, et 2024. aastal oli ametikohtade loetelus sisalduvate ametikohtade täitmise määr 96,40 % (st väiksem võrreldes 98 %-ga 2023. aastal) ja personali voolavuse määr 7,30 % (suurem võrreldes 6,60 %-ga 2023. aastal);

29.märgib, et 2024. aastal võttis komitee Cicero kava raames tööle 51 praktikanti ning komitee praktikantidele makstakse igakuist toetust ja neil on töötajatega samad töötingimused, sealhulgas võimalus teha kaugtööd; rõhutab taas, et praktika peaks olema tasustatud, järgides Euroopa Parlamendi 14. juuni 2023. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile kvaliteetse praktika kohta liidus (2020/2005(INL)), milles nõutakse, et igasugune praktika liidus oleks tasustatud;

30.märgib kahetsusega, et komitee ei ole veel saavutanud soolist võrdsust juhtivatel ametikohtadel, kuid tunnustab märkimisväärseid edusamme, mida on tehtud komitee viieaastase mitmekesisuse ja kaasamise strateegia ja tegevuskava (2022–2026) raames; väljendab heameelt komiteele naispresidendi valimise üle 2025. aastal, mis taaskinnitab institutsiooni pühendumust soolise võrdõiguslikkuse edendamisele kõrgeimal poliitilisel tasandil, ning julgustab komiteed jätkama jõupingutusi naiste esindatuse suurendamiseks juhtivatel ametikohtadel, rõhutades samas, et saavutused ja kutsekvalifikatsioon jäävad ametisse nimetamise peamisteks kriteeriumideks; märgib, et 2024. aasta lõpus oli komitee töötajate hulgas 57,2 % naisi ja 42,78 % mehi, mis on peaaegu sama osakaal kui 2023. aastal; märgib murega, et naiste osakaal kõrgema juhtkonna ametikohtadel vähenes 44,4 %-lt 2023. aastal 33,3 %-le 2024. aastal (see suurenes 2025. aastal taas 44,4 %-le) ning naiste osakaal keskastme juhtide seas vähenes 32,50 %-lt 2023. aastal 29,7 %-le 2024. aastal; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks meetmed, millega julgustada naiste suuremat osalemist juhtide ametikohtadel, sealhulgas sihipäraste koolitusvõimaluste kaudu juhtivatele ametikohtadele kandideerivatele naistele ning paindlikuma töökorralduse edendamise kaudu; kordab, et pikaajalise soolise tasakaalu saavutamine juhtivatel ametikohtadel on peamine institutsiooniline eesmärk, ning ootab, et komitee võtaks vastu konkreetse ja tähtajalise tegevuskava, mis sisaldab mõõdetavaid eesmärke, vahe-eesmärke ja iga-aastast aruandlust; kutsub komiteed üles tagama, et edusamme võrdsuse suunas seirataks ja neist teavitataks avalikult;

31.tunnustab komiteed meetmete eest, mille eesmärk on edendada soolist tasakaalu ka oma liikmete seas, eelkõige saates nõukogule vabade ametikohtade kohta kirju ning konsulteerides ametisse nimetamise menetluses osalevate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste alaliste esinduste ja riiklike ühendustega; võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et samal ajal suurenes naisliikmete osakaal 23,40 %-lt 2020. aastal 28,7 %-le 2025. aastal; tunnustab asjaolu, et komitee uus kodukord, mis jõustus 2024. aasta augustis, sisaldab soolise tasakaalu suurendamise selgeid eesmärke, eelkõige komitee juhatuse koosseisus; julgustab komiteed jätkama soolise tasakaalu edendamist, tagades samal ajal, et ametisse nimetamised põhinevad saavutustel, töökogemusel ja kvalifikatsioonil;

32.tunnustab komiteed sisekonkursi korraldamise eest 2024. aastal, et tegeleda praeguste ja tulevaste tööjõuvajadustega, tagada talitluspidevus ja hoida kogenud töötajaid, täites seega lünga, mille on tekitanud Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) reservnimekirjade puudumine; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et komitee reservnimekirja kanti 72 kandidaati, kellest 1. septembri 2025. aasta seisuga oli eri palgaastmetele (nii AST kui ka AD) tööle võetud juba 46 kandidaati; ootab selle tulemusena komitees töötavate ajutiste teenistujate ja lepinguliste töötajate arvu vähenemist alates 2025. aastast;

33.märgib, et 2022. aastal algatatud hübriidtöökorra katseprojekti ja töötajate rahulolu uuringu tulemusena võttis komitee 1. jaanuaril 2024 vastu 1. veebruaril 2024 jõustunud otsuse, millega nähakse igale töötajale ette hübriidtöökord ja personaalne iganädalane töögraafik, samuti võimalus töötada kuni 60 % oma tööajast kodus (v.a kaugtööga kokkusobimatud töötajate kategooriad) ja kuni 15 päeva aastas väljaspool teenistuskoha linna; tunnistab, et nende meetmete eesmärk on parandada töö- ja eraelu tasakaalu, säilitades samal ajal tegevustõhususe ja töötajate rahulolu;

34.märgib rahuloluga, et 89 % 2025. aasta personaliuuringule vastanutest väljendas komitee paindliku töökorralduse üle rahulolu; arvestades, et paindlik töökorraldus võib mõjutada ka komitee töötajate haiguspäevade arvu; võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et haiguspäevade koguarvu vähenemine jätkub, võrreldes 7 303 päevaga 2024. aastal ja 7 544 päevaga 2023. aastal, ning arvestades, et – haiguspuhkust mitte võtnud töötajate arv vähenes 211-lt (ehk 36 %-lt kõigist töötajatest) 2023. aastal 196-le (ehk 34 %-le kõigist töötajatest) 2024. aastal; – vähem kui seitsme päeva jooksul haiguspuhkusel olnud töötajate arv suurenes 201-lt (ehk 35 %-lt kõigist töötajatest) 2023. aastal 211-le (ehk 36 %-le kõigist töötajatest) 2024. aastal; – 7,5–21 päeva jooksul haiguspuhkusel olnud töötajate arv suurenes 92-lt (ehk 16 %-lt kõigist töötajatest) 2023. aastal 96-le (ehk 16 %-le kõigist töötajatest) 2024. aastal;

35.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et samal ajal vähenes läbipõlemisjuhtumite arv 18-lt 2023. aastal 6-le 2024. aastal; tunnustab komiteed läbipõlemise ennetamiseks ettenähtud lähenemisviisi eest, seirates tähelepanelikult pikaajalisel haiguspuhkusel olevaid töötajaid kohandatud meetmete abil, mis hõlmavad asjaomaste töötajatega korrapärast suhtlemist ja meditsiiniekspertide panust; märgib lisaks, et tänu pikaajalise haiguspuhkuse individuaalsele järelkontrollile õnnestus komiteel 2024. aastal edukalt uuesti tööle võtta kolm töötajat, kes olid läbipõlemise tõttu pikka aega eemal olnud; väljendab heameelt komitee 2024. aastal töötervishoiu ja -heaolu parandamiseks võetud ennetusmeetmete üle, näiteks pakkudes töötajatele kohapeal parameedikute (füsioterapeudi, osteopaatide, raamlepingu alusel palgatud koolitajate) juhitud koolitusi ja korraldades terviseteemalisi teadlikkuse suurendamise konverentse;

36.märgib, et 2024. aastal jätkas komitee kooskõlas oma 26. aprilli 2021. aasta otsusega (väärikuse kaitsmise kohta tööl, konfliktide ohjamise ja ahistamise vastu võitlemise kohta) teadlikkuse suurendamist töökohtadel ahistamise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks võetud meetmetest, eelkõige spetsiaalsete juhiste, sisekommunikatsiooni (ülenädalased personalihalduse osakonna uudiskirjad) ja mitme töötajatele ja juhtidele korraldatud teabeürituste kaudu, sh eetika ja usaldusväärsuse teemaline kohustuslik koolitus; märgib, et komitee registreeris 2024. aastal neli uut väidetava ahistamise juhtumit, kusjuures üks juhtum puudutas seksuaalset ahistamist ja üks juhtum esitati Belgia politseile ametliku kaebusena; võtab teadmiseks, et kohaldati kehtestatud menetlusi (esialgne hindamine, haldusuurimine, ettevaatusabinõud jne), ning kutsub komiteed üles hoidma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni nende juhtumite tulemustega kursis;

37.tunnustab komiteed selle eest, et ta on veebisisu ligipääsetavuse suuniseid kohaldades taganud selle, et puuetega inimesed pääsevad komitee digitoodetele ligi ja saavad neid kasutada; võtab sellega seoses teadmiseks, et 2024. aastal ajakohastati komitee platvormi HReForms, lisades ligipääsetavuse ühe põhinõudena, mis hõlmab muu hulgas paremat värvikontrasti, klaviatuuri abil navigeerimist ja tekstialternatiivi; märgib rahuloluga, et komitee hüvitab puuetega kandidaatide majutuskulud, tagades seeläbi õiglased valikumenetlused;

38.võtab teadmiseks, et 2024. aastal võttis komitee tööle töötajaid, kes esindasid kõiki liidu kodanikke (ja ühte Ukraina kodakondsusega töötajat), kusjuures mõni riik oli üleesindatud; väljendab heameelt komitee pingutuste üle, mille eesmärk on tasakaalustada 2024. aastal oma töötajate geograafilist jaotust sihipäraste teavitusalgatuste kaudu, mis meelitavad ligi alaesindatud riikide kandidaate; märgib, et sellised algatused hõlmasid digiplatvormide ja sotsiaalmeedia suuremat kasutamist, et suurendada vabade töökohtade nähtavust, otsest koostööd liikmesriikide alaliste esindustega, esitlusi sihtrühmadele, et julgustada komitee valikumenetlustes osalemist, ja kandideerimissuundumuste analüüsi; võtab teadmiseks asjaolu, et need meetmed andsid juba 2024. aastal hea tulemuse, näiteks saadi rohkem kandideerimisavaldusi, sealhulgas alaesindatud riikidest; väljendab lisaks heameelt komitee koostöö üle EPSO ja teiste liidu institutsioonidega, et kandidaatide reservi mitmekesistada, jagada parimaid tavasid ja koordineerida pingutusi esindatuse puudujääkide kõrvaldamiseks kogu liidu halduses; kutsub komiteed üles jätkama selliste meetmete võtmist, mille eesmärk on tasakaalustatum geograafiline jaotus, sealhulgas juhtkonna tasandil, ning hoidma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni kursis komiteele esitatud kandideerimisavalduste suundumustega eri perioodidel;

39.väljendab heameelt tugeva ja struktureeritud sotsiaaldialoogi üle kogu 2024. aasta jooksul toimunud organisatsiooniliste muutuste protsessides; julgustab komiteed säilitama ja veelgi tugevdama töötajate esindajate süstemaatilist kaasamist reformide läbiviimisse, mis on muu hulgas seotud digitaliseerimise, sisemise ümberkorraldamise ja uute töömeetoditega;

40.väljendab heameelt töö üle, mida komitee tegi 2023. aastal, et konsolideerida eetikanormid ja -tavad ühtseks eetiliseks õigusraamistikuks (otsus nr 157/2023), mis hõlmab muu hulgas distsiplinaarmenetlusi, väärikat kohtlemist töökohal, konfliktide ohjamist, ahistamise vastast võitlust, komiteevälist tegevust ja rikkumisest teatamist; märgib, et aasta 2024 oli õigusraamistiku rakendamise esimene aasta; märgib, et komitee pakkus 2024. aastal eri töötajarühmadele (nii uutele töötajatele, juhtidele kui ka muudele töötajatele) sageli eetika ja usaldusväärsuse, rikkumisest teatamise ja huvide konfliktide ennetamise kohta kohustuslikke koolituskursusi;

41.märgib, et komitee 2024. aastal ei teatanud Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), Euroopa Prokuratuurile ega Euroopa Ombudsmanile ühestki juhtumist ning tema suhtes ei viidud ellu ühtegi uurimist;

42.tuletab meelde, et komitee võttis 4. juulil 2023. aastal vastu eeskirja nr 6/2023, millega kehtestatakse ametikandjatest liikmetele ja raportööridele mõeldud läbipaistvusmeetmed; arvestades, et sellised meetmed viitavad ametikandjatest liikmetele ja raportööridele esitatud palvele kohtuda ainult läbipaistvusregistris registreeritud huvide esindajatega ning avalikustada kõik huvide esindajatega peetud kohtumised, mida nad korraldavad komitee liikmetena; märgib, et 2024. aastal teatas huvide esindajaga kohtumisest üks komitee liige; tunnustab sellega seoses komiteed selle eest, et ta ühines 1. jaanuaril 2024 ametlikult ELi läbipaistvusregistriga;

43.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks põhimõtted ja mehhanismid, mida komitee rakendas 2024. aastal, et edendada läbipaistvust eri valdkondades, nagu eelarvehaldus ja finantsjuhtimine, aruandlus, auditikoostöö, personal, riigihanked, üldsuse ligipääs dokumentidele ja dokumendihaldus;

44.väljendab heameelt komitee uute pingutuste üle huvide konfliktide avastamise ja ennetamise valdkonnas 2024. aastal; märgib, et komitee määratles oma otsusega nr 157/2023 huvide konflikti mõiste ning kehtestas selle tuvastamise ja ennetamise mehhanismi, mille kohaselt peavad töötajad teatama, kas neil võib olla (võimalik) huvide konflikt, täites oma karjääri või kutsetegevuse erinevatel olulistel hetkedel ära spetsiaalse vormi; võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks, et iga-aastane teave endiste kõrgemate ametnike ametialase tegevuse kohta avaldatakse läbipaistval viisil komitee veebisaidil ning et neil on esimese 12 kuu jooksul pärast komitee ametikohalt lahkumist keelatud tegeleda komiteega seotud lobitöö või toetava tegevusega;

45.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et 2024. aastal ei tuvastatud komitees ühegi huvide konflikti juhtumit; märgib siiski, et üks komitee liige väljendas muret võimaliku huvide konflikti pärast, mis tuleneb Euroopa Parlamendi liikmele või selle fraktsioonile tehnilise toe uuringu koostamise eest tasu saamisest; väljendab heameelt eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus saadud kinnituse üle, et see komitee liige ei võtnud kõnealust tööd tegelikult vastu;

46.märgib, et 2024. aastal ei teatatud komiteele ühestki rikkumisest teatamise juhtumist; märgib, et komitee ei võtnud 2024. aastal vastu ühtegi rikkumisest teatamisega seotud uut meedet, tugines jätkuvalt alates 2015. aastast kehtivatele meetmetele ning edendas neid eetikakoolituste ja teadlikkuse suurendamise kaudu; toetab korrapäraste kohustuslike eetikakoolituste korraldamist nii töötajatele kui ka juhtkonnale;

47.märgib, et komitee on kehtestanud mitmesugused oma liikmete ja töötajate suhtes rakendatavaid pettusevastaseid meetmed ja abinõud, mida on ellu viinud eri talitused; peab kahetsusväärseks, et 2024. aastal puudus pettustevastane strateegia; võtab küsimustiku põhjal siiski teadmiseks, et komitee võttis 2025. aastal vastu konsolideeritud pettustevastase raamistiku, mis on vaheetapp tervikliku pettustevastase strateegia väljatöötamisel; arvestades, et selle eesmärgi saavutamiseks kasutatava metoodika koostab OLAF; nõuab tungivalt, et komitee seaks prioriteediks selle strateegia täieliku väljatöötamise ja rakendamise, sealhulgas riskihindamise, ennetamise, avastamise ja järelmeetmed; palub, et komitee hoiaks eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selle teemaga kursis;

48.märgib, et komitee ja EMSK ühendatud IT-eelarve oli 2024. aastal 13,70 miljonit eurot võrreldes 12,70 miljoni euroga 2023. aastal, st 7,90 % suurem, arvestades, et 760 000 eurot sellest eelarvest (ehk ligi 6 %) kulus 2024. aastal küberturvalisusele;

49.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et 2024. aastal rakendas innovatsiooni ja infotehnoloogia direktoraat uut mitmeaastast digistrateegiat aastateks 2024–2026, milles seatakse esikohale digitaalse teabe haldus, elektroonilised töövood, e-allkirjad ja pilvepõhised lahendused ning keskendutakse neljale juhtprogrammile – M365 Digital Workplace, ARES, EdiT ja Cybersecurity –, et tõhustada koostööd, automatiseerimist ja institutsioonilist vastupanuvõimet; rõhutab M365 programmiga tehtud edusamme, sealhulgas SharePoint Online’ile ülemineku kavandamist, Windows 11 ja M365 Appsi kasutuselevõttu ning tehisintellekti strateegia väljatöötamist koos M365 Copiloti katseprojekti tegevuskavaga 2025. aastal; märgib, et komitee alustas HAN-dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõttu ja liikus edasi õigusaktide koostamiseks mõeldud EdiT XML-redaktori kasutuselevõtuga; väljendab heameelt ülemineku üle küberturvalisuse kui jagatud vastutuse poole, hõlmates uusi koolitusalgatusi ja mitmeaastast kava, mis on kooskõlas liidu standarditega; tunnustab dokumendihalduse, taristu ja turvaliste sidevahendite, sealhulgas SECABC e-posti, SACHA andmeedastuse ja lõppseadmete haldamise süsteemide paranemist; võtab rahuloluga teadmiseks komitee jätkuvad edusammud digitaalse innovatsiooni valdkonnas, sealhulgas ülemineku täielikult paberivabale ja küberturvalisele töökeskkonnale; tunnustab Regioonide Maja 2025.–2027. aasta töökava digiülemineku prioriteediks seadmise eest, et ehitada üles moodne, paindlik ja digitaalselt juhitud institutsioon;

50.märgib, et komitee võttis järk-järgult kasutusele tehisintellekti katseprojekti „Panoramic AI“, millega luuakse keskne keskus, mis lihtsustab alates 2024. aastast juurdepääsu keerukale sisule; märgib lisaks, et komitee on aktiivselt kasutanud komisjoni tehisintellekti vahendeid tõlkimiseks, kokkuvõtete tegemiseks jne ning on osalenud katseprojekti kasutajana GPT@JRC AI lahenduse katsetamisel; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et komitee 2023. aastal vastu võetud tehisintellekti suunistega kehtestati lähtealus selle kohta, kuidas töötajad saavad tehisintellektiga eksperimenteerida, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1689Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj)., mis jõustus 2024. aasta augustis, ning töötada välja ühised alternatiivid, mis on kooskõlas andmekaitse- ja eetikastandarditega; väljendab sellega seoses heameelt töötajatele tehisintellekti suuniste selgitamiseks teabeürituste korraldamise üle, töötajatele tehisintellektipädevuse kohta märgukirja avaldamise üle ja seminaride korraldamise üle 2024. aastal, et suurendada teadlikkust tehisintellektist, ning julgustab seda tava jätkama, sealhulgas korraldama korrapäraseid koolitusi tehisintellekti ohutu, eetilise ja tõhusa kasutamise kohta ning korrapäraseid küberturvalisuse koolitusi; tunnistab lisaväärtust, mida pakuvad tehisintellekti vahendid, mis suurendavad töötajate tulemuslikkust, näiteks M365 Copilot, ja tehisintellekti integreerimine IT-tugivahenditesse; rõhutab, et tehisintellekti kasutamisel tuleb tagada ranged eetilise kasutamise, läbipaistvuse, andmekaitse, inimjärelevalve ning algoritmilise kallutatuse või väärkasutamise eest kaitsmise põhimõtted;

51.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et pärast menetluslikku järelevalvet oma andmekaitseametniku vahetamisel ilma Euroopa Andmekaitseinspektori eelneva nõusolekuta tunnistas komitee oma viga ja võttis parandusmeetmeid; võtab teadmiseks, et andmekaitseametniku ülesannete üleandmine õigusteenistusele põhines siseaudiitori soovitusel; märgib, et komitee ennistas endise andmekaitseametniku ametisse ja taotles uue ametniku nimetamiseks ametlikult Euroopa Andmekaitseinspektori nõusolekut, et tagada täielik nõuetele vastavus;

52.võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et komiteele ei tehtud 2024. aastal ühtegi edukat küberrünnet, kuna olemasolevate avastamis- ja ennetusmeetmete abil kõik ohud neutraliseeriti; märgib, et komitee võttis oma küberturvalisuse ja andmekaitseraamistiku tugevdamiseks mitu meedet, hoides end nende valdkondade viimase arengu ja parimate tavadega 2024. aastal kursis; märgib, et osa neist meetmetest hõlmas asjaomaste töötajate osalemist Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) ja Euroopa Andmekaitseinspektori korraldatud õppusel „Personal Data Breach Awareness in Cybersecurity Incident Handling“, samuti osalemist 2024. aasta Euroopa küberturvalisuse kuu üritustel ning teadlikkuse suurendamise ja sissejuhatavatel koolitustel, mis olid mõeldud töötajatele ja eelkõige uutele töötajatele; julgustab seda tava jätkama, sealhulgas korraldama korrapäraseid küberturvalisuse koolitusi; väljendab lisaks heameelt kaksikautentimise kasutuselevõtu üle juurdepääsu turvalisuse suurendamiseks, komitee veebisaidi sisuhaldussüsteemi üleviimise üle uuele platvormile (Drupal), mis tagab parema vastupanuvõime ja kohandatavuse, ning jätkuva tiheda koostöö üle CERT-EUga, et seirata reaalajas ohte ja kaitsta hajusate teenusetõkestusrünnete eest; märgib, et innovatsiooni ja infotehnoloogia direktoraat algatas digiülemineku ja küberturvalisuse ümberkujundamise programmi kooskõlas liidu ja rahvusvaheliste standarditega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2023/2841Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. määrus (EL, Euratom) 2023/2841, millega nähakse ette meetmed küberturvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes (ELT L, 2023/2841, 18.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2841/oj)., NISTi küberturvalisuse raamistikuga ja avatud veebirakenduste turbe projektiga (OWASP), mille eesmärk on tugevdada vastupanuvõimet, riskijuhtimist, andmekaitset ja muid juhtimisaspekte kogu komitees;

53.märgib, et komitee hoonete ja nendega seotud kulude eelarve (jooksva aasta assigneeringud) oli 2024. aastal 18 963 miljonit eurot (võrreldes 18 594 miljoni euroga 2023. aastal), kusjuures maksete täitmise määr oli 92 % (2023. aastal 93,70 %); märgib rahuloluga, et komitee säästis puhastusteenustelt 108 000 eurot perioodidel, mil komitee hoonetes viibis vähem inimesi;

54.võtab aastaaruande põhjal teadmiseks komitee järelduse, et üks tema 2017. aastal seatud peamistest prioriteetidest, st hoonete geograafiline kontsentratsioon, on saavutatud; võtab teadmiseks komitee seisukoha, et uue hübriidtöökorra edukas rakendamine võimaldab ruumi vähendamise kaudu kulusid veelgi rohkem kokku hoida; märgib sellega seoses, et 2024. aasta lõpus algatas komitee projekti SPaCES, et muuta komitees nii töötavasid kui ka tööruume, sealhulgas muutes ruumide sisustust, ning arvestades, et selle projekti esimene samm on B100 hoones asuvate töötajate ümberpaigutamine; märgib, et pärast komitee ja EMSK ühist otsust lõpeb selle hoone üürimine 2026. aasta augustis; palub komiteel hoida eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavat institutsiooni selles küsimuses tehtud edusammudega kursis;

55.märgib, et 2024. aastal jätkusid VMA hoone renoveerimistööd; võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et investeeringud VMA hoonesse paigaldatud arukatesse tehnoloogiatesse tagavad tulevikukindla paindliku kontoripinna ja optimaalse kasutajamugavuse eri tasanditel, mis aitab veelgi vähendada energiatarbimist ligikaudu 13 000 euro võrra aastas (2023. aasta keskmiste elektri- ja gaasihindade põhjal);

56.väljendab heameelt komitee ja EMSK võetud kohustuse üle rakendada oma taristus süstemaatiliselt universaaldisaini põhimõtet, tagades oma hoonetele sisseprojekteeritud juurdepääsetavuse; märgib, et komiteed võtsid mitmesuguseid meetmeid, et tagada oma hoonete, sealhulgas liftide ligipääsetavus eri liiki puuetega inimestele (ratastoolikasutajad, pimedad ja nägemispuudega inimesed, kurdid, lihas- või veresoonkonnaprobleemidega eakad);

57.märgib, et komitee jätkas 2024. aastal mitmesuguste keskkonnahoidlike tavade rakendamist, nagu investeeringud uuenduslikesse energiatõhusatesse valgustussüsteemidesse, energiaarvestitesse, kriitilise tähtsusega ruumidesse andurite paigaldamisse CO2 taseme seiramiseks, hoonete temperatuuri reguleerimisse (kliimaseadmed, küte) sõltuvalt aastaajast ja muu hulgas 100 % rohelise elektri ostmisse; märgib, et komitee kohaldab keskkonnakriteeriume kõigis hankemenetlustes ja kestlikkuse klausleid üle 25 000 euro suuruste pakkumuste puhul, samuti kohandatud klausleid suure keskkonnamõjuga pakkumuste puhul ning üle 60 000 euro suuruste pakkumuste puhul; märgib rahuloluga, et komitee integreerib keskkonnaaspektid oma riskijuhtimissüsteemi ja peamistesse äriprotsessidesse ning on määranud keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) kontaktpunktid;

58.tunnustab komitee võetud kohustust edendada oma töötajate jaoks kestliku liikuvuse poliitikat; märgib sellega seoses, et 2024. aastal kehtestas komitee kindlasummalise jalgrattatoetuse (100 eurot) töötajatele, kes kasutavad jalgratast peamise pendelrände vahendina, suurendas jalgrataste parkimisvõimalusi ning korraldas liikuvusteemalisi hommikusööke ja viktoriine; võtab küsimustiku põhjal teadmiseks, et alates 2024. aastast võivad töötajad taotleda rongireiside teise klassi perioodipileti hinnast 50 % hüvitamist (kuni 60 km ulatuses);

59.märgib küsimustiku põhjal rahuloluga, et tänu energiasäästumeetmetele vähendati komitee energiatarbimist 2024. aastal 2022. aastaga võrreldes hinnanguliselt 3–4 %; võtab teadmiseks, e komitee on ületanud EMASi 2024. aasta eesmärke kõigis valdkondades (elekter, gaas, vesi, jäätmed, jäätmete sorteerimine, kontoripaber, CO2 heide) võrreldes 2019. aastaga; märgib, et võrreldes 2023. aastaga vee- ja paberitarbimine veidi suurenes, vastavalt 14 % ja 1 %, ent komitee haldustegevusest tulenev CO2 heide vähenes 4,3 % ning elektri ja gaasi tarbimine vähenes vastavalt 5 % ja 1 %, kusjuures ka jäätmete hulk vähenes 2024. aastal 12 %;

60.väljendab heameelt selle üle, et 2024. aastal uuendati komitee koostöölepinguid Euroopa Parlamendi ja komisjoniga, pannes aluse komitee tugevamale institutsioonilisele kaasamisele liidu õigusloomeprotsessi kõigis etappides eri poliitikavaldkondades (nt regionaalareng, kliimapoliitika ja sotsiaalne ühtekuuluvus), mis ulatuvad kaugemale poliitikavaldkondadest, milles on koostööd tehtud juba pikka aega; märgib, et need lepingud sisaldavad ka rangemaid sätteid territoriaalse mõju hindamisega seotud koostöö kohta; võtab küsimustiku põhjal rahuloluga teadmiseks, et 13. oktoobril 2024 kohtus komitee esimeeste konverents Euroopa Parlamendi asepresidendiga, kes vastutab suhete eest komiteega, et arutada koostöö tugevdamist, julgustades muu hulgas ühiskoosolekute korraldamist, eelkõige komisjonide ja raportööride tasandil, komitee kaasamist kolmepoolsetesse aruteludesse ja logistilist koostööd Euroopa Parlamendi SPAAKi hoones tehtava remondi ajal; märgib, et 2024. aastal kohtusid komitee liikmed ka nõukogu ja alaliste esindustega ning osalesid nõukogu eesistujariigi korraldatud üritustel, et tagada komitee seisukohtade kajastamine liidu õigusaktides;

61.väljendab heameelt institutsioonidevahelise koostööga saavutatud eelarve- ja haldussäästu üle, eelkõige haldustasandil loodud tiheda koostöö üle EMSK-ga, kellega komitee jagab ruume ja ühistalitusi tõlkimise, taristu, meditsiiniteenistuse, toitlustamise, logistika ja infotehnoloogia valdkonnas ning peab ühist keskset andmekaitseregistrit; neis valdkondades töötas 2024. aastal 470 inimest, kusjuures kahe komitee ühised kulud olid üle 68 miljoni euro (koos palgakuludega 140 miljonit eurot); väljendab heameelt asjaolu üle, et need säästud suunati ümber komitee poliitilisse tegevusse, tugevdades seeläbi komitee suutlikkust täita oma volitusi; tunnistab, et kahe institutsiooni koostööst tulenev suurem tõhusus ja eelarvevahendite kokkuhoid on märkimisväärne, ulatudes hinnanguliselt kümnete miljonite eurodeni aastas, võrreldes summadega, mis kaasneksid siis, kui kumbki komitee haldaks neid teenuseid eraldi; kordab oma üleskutset laiendada seda koostööd nii palju kui võimalik, et luua ühistalituste jaoks üksainus administratsioon ning hoida eraldi teenistused ja üksused, kes vastutavad oma peamiste sõltumatute volituste täitmise eest; julgustab komiteed ja EMSK-d jätkama pingutusi edasise koostöö ja koostoime arendamiseks;

62.väljendab heameelt selle üle, et komitee püüab saavutada koostoimet, ostes teenuseid teistelt institutsioonidelt teenustaseme kokkulepete kaudu ning osaledes institutsioonidevahelistes koordineerimisasutustes ja institutsioonidevahelistes hankemenetlustes; märgib, et komitee saavutas ürituste ja teabevahetuse valdkonnas märkimisväärse koostoime, korraldades koos komisjoniga Euroopa piirkondade ja linnade nädala ning koos Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoniga muu hulgas 2024. aastal avalikule kommunikatsioonile pühendatud iga-aastase konverentsi EuroPCom; väljendab heameelt komitee kohalike ja piirkondlike volikoguliikmete Euroopa võrgustiku ning komisjoni võrgustiku „Kujundame Euroopat koos kohalike volikoguliikmetega“ ühendamise üle 2024. aastal üheks ühiselt hallatavaks ELi kohalike volikoguliikmete võrgustikuks;

63.märgib, et komitee teeb komisjoniga koostööd (iga-aastase tasu eest) personaliküsimuste käsitlemisel ning mitmesuguste finantsjuhtimise ja personalihalduse IT-platvormide kasutamisel ning et 2024. aastal lisas komisjon linnade digiülemineku mõõtmise peamise IT-vahendina komitee IT-süsteemi tööriista LORDIMAS; märgib lisaks, et komitee korraldab täiskogu istungeid Euroopa Parlamendi ja komisjoni ruumides, et kompenseerida oma konverentsiruumide vähest mahutavust, ning ostab nendelt kahelt institutsioonilt suulise tõlke teenuseid;

64.märgib, et komitee teabevahetustegevuses keskendutakse suhetele ajakirjandusega, ürituste korraldamisele ning digitaalsele infosisule ja sotsiaalmeediale, mille kogueelarve (jooksva aasta assigneeringud) oli 2024. aastal ligikaudu 2,3 miljonit eurot ehk umbes 500 000 eurot vähem kui 2023. aastal; võtab järelmeetmete aruande põhjal teadmiseks, et kommunikatsioonitegevuse alarahastamine muudab komitee sõltuvaks aasta lõpus tehtavatest ümberpaigutustest ja C8 assigneeringutest, mis selgitab C1 assigneeringute madalat eelarve täitmise määra (48,20 %) ja C8 assigneeringute kõrget täitmise määra (98,90 %) 2024. aastal seoses eelarvepunktiga 2 6 („Eksperditeadmised ja [...] levitamine“);

65.võtab rahuloluga teadmiseks komitee saavutused liidu poliitika ja programmide edendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil, nõuandetegevuse ulatuse parandamisel ning komitee nähtavuse ja mõju suurendamisel; märgib, et 2024. aastal korraldas, võõrustas või toetas komitee 33 ELi kohalikku dialoogi, 53 ELi piirkondade ja linnade koosolekut ja 47 üritust; võtab eelkõige teadmiseks Euroopa piirkondade ja linnade 10. tippkohtumise, mille eesmärk on kujundada liidu tuleviku tegevuskava ja kus osales üle 7 000 inimese; – Euroopa piirkondade ja linnade nädala ühtekuuluvusfondide käsitlemiseks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus – üle 2 500 osaleja; – 11. subsidiaarsuse konverentsi, et käsitleda paremat õigusloomet ja subsidiaarsust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis; – 2024. aasta noorte valitud poliitikute programmi, millel oli üle 150 osaleja kõigist liikmesriikidest ja kaheksast kandidaatriigist, ning – 15. Euroopa avaliku kommunikatsiooni konverentsi (EuroPCom), millel käsitleti tehisintellekti ja avaliku kommunikatsiooni uusi suundumusi ning kus oli 3 200 osalejat ja vaatajat 55 riigist; märgib, et komitee edendas oma tööd ja seisukohti 74 korral ka teisi liidu institutsioone kaasavatel koosolekutel või üritustel;

66.tunnustab komiteed tema tegevuse eest teabe kättesaadavuse ja ajaloolise säilitamise parandamisel, tehes järgmist: – muutes kõik oma dokumendid ja väljaanded ühes keskses asukohas kättesaadavaks Euroopa Liidu Väljaannete Talituse tehniliste lahenduste kaudu, mida rakendati 2024. aastal komitee välisel veebisaidil; – võttes 2024. aastal kasutusele tehisintellektipõhise platvormi Panoramic-AI, mis pakkus institutsioonilisele sisule (asjakohased dokumendid, ettekanded, arutelud) paremat ja kasutajasõbralikku juurdepääsu; – viies komitee täieliku väliste pressiteadete ja uudiste arhiivi üle sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi (DG Connect) uudisteruumi ning – andes komitee ajalooarhiivid esimest korda üle Firenzes asuvale liidu ajalooarhiivile;

67.võtab mõjuaruande ja aastaaruande põhjal teadmiseks komitee panuse Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste teavituskampaaniasse: kaasati 750 noorest valitud poliitikust koosnev võrgustik, reklaamiti Euroopa Parlamendi materjale, filmiti koos komitee liikmetega hääletamisele üleskutsuvaid videoid, töötati välja komitee veebisaidil avaldatud vastavasisuline veebileht ja loodi muud sotsiaalmeedias reklaamitavat visuaalset sisu, mis jõudis ligi viie miljoni kontoni; väljendab heameelt jõupingutuste üle kaasata kogu liidus lai ja mitmekesine sihtrühm ning suurendada teadlikkust 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistest; rõhutab, et selline institutsioonidevaheline koostöö liidu poliitikavaldkondades, eelkõige Euroopa Parlamendi töös, on oluline, et jõuda kodanikeni kõigis liidu piirkondades, tugevdada demokraatlikku osalust ja suurendada liidu demokraatlikku legitiimsust;

68.võtab aastaaruende põhjal teadmiseks komitee edu meedia kaudu teabe andmisel, nagu näitavad 2024. aasta üldised näitajad, näiteks: 28 % rohkem veebikülalisi, 11,60 % rohkem jälgijaid ja 16 % rohkem reklaamivälist digitaalset kaasatust;

69.märgib, et komitee ei osalenud 2024. aasta romade nädala üritusel;

70.rõhutab, et kogu komitee teabevahetusstrateegia eesmärk on tugevdada komitee institutsioonilist nähtavust ja poliitilist positsiooni liidu piirkondade, linnade ja valdade esindusorganina ning tutvustada komitee liikmete rolli liidu poliitika ühendamisel kodanikega kohalikul ja piirkondlikul tasandil.