1.väljendab heameelt kontrollikoja positiivse arvamuse üle Euroopa Prokuratuuri 31. detsembril 2024 lõppenud eelarveaasta raamatupidamiskontode usaldatavuse ja nende aluseks olevate kulude ja maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

2.tunnistab Euroopa Prokuratuuri tähtsust liidu finantshuvide ja eelkõige liidu eelarve kaitsmisel; tuletab meelde Euroopa Parlamendi tugevat toetust Euroopa Prokuratuuri asutamisele ja väljendab tunnustust töö eest, mida Euroopa Prokuratuur teeb selliste kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel nagu pettus, korruptsioon ja rasked piiriülesed käibemaksupettused; kordab, et Euroopa Prokuratuuril on liidu finantshuvide kaitsmisel keskne roll, ning rõhutab, et see on liidu pettustevastase raamistiku ning usaldusväärsusel, vastutusel, läbipaistvusel ja usaldusväärsel finantsjuhtimisel põhineva laiema juhtimissüsteemi nurgakivi;

3.rõhutab Euroopa Prokuratuuri ainulaadset rolli liidu õiguskaitses prokuratuurina ja juhib tähelepanu sellele, et oma olemuse tõttu on Euroopa Prokuratuur kohustatud uurima kõiki tema pädevusse kuuluvaid küsimusi, kui tema tähelepanu neile juhitakse; tuletab meelde, et Euroopa Prokuratuuri aastaaruande kohaselt oli Euroopa Prokuratuur 2024. aasta lõpuks menetlenud 6 547 kuriteoteadet (56 % rohkem kui 2023. aastal) ja tegelenud 2 666 uurimisega (ligikaudu 38 % rohkem kui 2023. aastal), millega seotud hinnanguline kahju oli 24,8 miljardit eurot (2023. aastal 19,27 miljardit eurot ja 2022. aastal 14,1 miljardit eurot), ning et kohtunikud tegid arestimisotsuseid summas 2,42 miljardit eurot (2023. aastal 1,5 miljardi euro suuruses summas); rõhutab, et pidevalt suurenevad arvnäitajad kinnitavad, et vahendid tuleks viia operatiivvajadustega kooskõlla, et suurendada Euroopa Prokuratuuri sõltumatust; kutsub komisjoni üles eraldama viivitamata vajalikud vahendid, et võimaldada Euroopa Prokuratuuril täita oma ülesandeid ning tagada edusammud ja uurimiste õigeaegne lõpuleviimine, sealhulgas liidus COVID-19 vaktsiini omandamist käsitlev uurimine, mida alustati 2022. aastal ja mis jätkub konfidentsiaalsusnormide alusel ilma üksikasjade avalikustamiseta, et kaitsta menetluste usaldusväärsust; tuletab meelde, et läbipaistvus peab olema tasakaalus süütuse presumptsiooni ja käimasolevate kohtumenetluste austamisega; julgustab Euroopa Prokuratuuri säilitama selget avalikku teabevahetust, kui see on õiguslikult lubatud; rõhutab, et Euroopa Prokuratuurile suure eelarve- ja mainemõjuga keerukate juhtumite jaoks eraldatud inim- ja rahalised ressursid peavad tagama uurimise mõistliku edenemise ning vastutustundliku teavitamise nende seisust ja järeldustest, järgides täielikult õiguslikke piiranguid;

4.märgib, et Euroopa Prokuratuurile 2024. aastaks eraldatud lõplik kogueelarve oli 76 382 368 eurot, mis on oluliselt suurem kui 2023. aastal eraldatud 65,9 miljonit eurot ja 2022. aastal eraldatud 51,2 miljonit eurot;

5.juhib tähelepanu sellele, et liidu eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud 2024. aasta esialgne eelarve (71 888 321 eurot) oli 24 % väiksem kui Euroopa Prokuratuuri 2024. aasta tulude ja kulude eelarvestuses taotletud summa, kuigi see oli eelmise aastaga võrreldes 9 % suurem; märgib, et 2024. aastal võeti vastu kaks paranduseelarvet ja et Euroopa Prokuratuuri taotlusel 2024. aasta veebruaris suurendati eelarvet 2024. aasta juunis 3 600 000 euro võrra, st rahaliste ja inimressurssidega, et katta kulud, mis suurenesid seetõttu, et Euroopa Prokuratuuris hakkasid osalema ka Poola ja Rootsi; rõhutab, et suurendamine pidi katma Poolas ja Rootsis ametisse nimetatavate täiendavate Euroopa delegaatprokuröride ning värvatavate töötajate palgad ja nendega seotud tegevuskulud, kuid osa neist lisavahenditest eraldati keskasutuse töötajatele, et valmistada ette IT-autonoomia projekt, mille vajaduse tingis see, et komisjon IT-valdkonnas enam teenuseid ei osuta; märgib, et teises paranduseelarves suurendati 2024. aasta novembris liidu eelarvepädevate institutsioonide ettepanekul assigneeringuid 894 047 euro võrra, et tulla toime palkade kõrge indekseerimise tasemega 2024. aastal, ning et kuna Euroopa Prokuratuur oli juba eraldanud osa oma esimesest paranduseelarvest oodatust kõrgemaks osutunud palkade indekseerimise katteks, suunati teise paranduseelarvega eraldatud lisavahendid ümber julgeolekuga seotud kuludesse; on seisukohal, et selline korduv tuginemine paranduseelarvetele rõhutab vajadust realistlikuma eelarvestamismeetodi ning varasema ja struktureerituma koostöö järele Euroopa Prokuratuuriga iga-aastase eelarvemenetluse käigus;

6.märgib, et 2024. aastal võeti kooskõlas Euroopa Prokuratuuri finantseeskirjade artikliga 26 vastu kolm eelarve ümberpaigutust, mis võimaldavad Euroopa peaprokuröril haldusdirektori koostatud ettepaneku alusel paigutada assigneeringuid ümber ühest jaotisest teise kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest ja ühest peatükist teise või iga peatüki piires ilma piiranguteta; märgib, et nende ümberpaigutuste koguväärtus oli 3,2 miljonit eurot (2023. aastal 1,2 miljonit eurot) ning et selliseid ümberpaigutusi oli vaja, et arendada IT-autonoomia programmi, reguleerida komisjoni personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadiga sõlmitud teenusetasemeleppe raames nõutud isikukaitseteenuseid ja ajakohastada töötasusid, et võtta arvesse oodatust suuremat palkade indekseerimist, mis ulatus 7,2 %ni (esialgne eelarveprognoos oli 3,4 %);

7.tunnistab, et Euroopa Prokuratuuri tegevusega seotud eelarveliste vajaduste hindamine on endiselt väga keeruline prokuratuuri tegevuse iseärasuste tõttu, mis on seotud pettuste avastamise ettearvamatu taseme ja asutuse hallatavate juhtumite suure mitmekesisusega; on teadlik, et Euroopa Prokuratuuril puudub kaalutlusõigus süüdistuste esitamisel ning mõjuvõim riiklike süsteemide ressursside ja menetluslike piirangute üle, millest sõltub tema uurimistegevus; märgib, et uurimiste arvu ja kulude vahelise kindla seose puudumine takistab ka kulude prognoosimist, kuid tuletab meelde, et kaitstavad liidu vahendid suurenevad ja nende kasutuselevõttu reguleeriva õigusraamistiku keerukus raskendab uurimisi, mitte ainult seoses taaste- ja vastupidavusrahastu ning selle enneolematu rakendusviisi, vaid ka suurte kulude tõttu; on veendunud, et see kontekst viitab vajadusele eraldada Euroopa Prokuratuuri tegevuse rahastamiseks täiendavaid vahendeid, ning kordab, et Euroopa Prokuratuurile tuleb anda piisavad vahendid tema volituste nõuetekohaseks täitmiseks; on seisukohal, et selline prognoosimatus võib õigustada sihtotstarbelise eelarvelise eriolukorra mehhanismi loomist, ilma et see piiraks vajadust realistliku eelarve järele, mis kajastab töökoormuse suundumusi, et võimaldada Euroopa Prokuratuuril mõjusalt reageerida töökoormuse järsule suurenemisele;

8.mõistab, et 2024. aasta oli Euroopa Prokuratuuri jaoks raske aasta, kuna ta pidi toime tulema töökoormuse suurenemisega 22 osalevas liikmesriigis, haldama laienemist Poolasse ja Rootsi ning samal ajal saavutama IT-autonoomia komisjonist; märgib, et 2024. aastal taotles Euroopa Prokuratuur IT-autonoomia jaoks 45 ametikohtade loetelu ametikohta ja hiljem paranduseelarves 37 ametikohta, kuid mõlemad taotlused lükati tagasi; märgib, et eelkõige IT-autonoomia saavutamiseks eraldatud lisavahendite puudumine tingis vajaduse suunata IT-sektorisse töötajaid, kes olid algselt mõeldud tegevust toetama, ning kasutada sisemisi töövõtjaid; on seisukohal, et endiselt on oluline eraldada rahalisi vahendeid, et tagada Euroopa Prokuratuuri täielik IT-autonoomia ja tugev küberturvalisus, et vältida tegevuses häireid; rõhutab, et jätkuv sõltuvus välistöövõtjatest ja operatiivtöötajate ümbersuunamine IT-ülesannetele, mis tuleneb sellest, et ametikohtade loetelus ei ole IT-autonoomia jaoks ametikohti ette nähtud, võib kahjustada Euroopa Prokuratuuri uurimissuutlikkust ja pikaajalist institutsioonilist vastupanuvõimet; kutsub eelarvepädevaid institutsioone üles tagama Euroopa Prokuratuuri digitaalse autonoomia jaoks sihtotstarbelise ja kestliku personali, et kaitsta uurimise tulemuslikkust ja küberturvalisust;

9.juhib tähelepanu sellele, et 2024. aasta eelarve täitmise määr oli 98,5 %, mis ületas eeldatavat tulemusnäitajat 95 % ja oli kooskõlas eelmiste aastatega (99,6 % 2023. aastal ja 98,1 % 2022. aastal); peab kiiduväärseks, et Euroopa Prokuratuur ei ole teist aastat järjest liidu eelarvepädevatele institutsioonidele rahalisi vahendeid tagastanud, mis näitab, et antud eelarvevahendid on edukalt ära kasutatud; juhib tähelepanu sellele, et 2024. aastal oli maksete üldine täitmismäär 86,4 % Euroopa Prokuratuuri lõplikust eelarvest, kusjuures tänu e-arvete laialdasemale kasutamisele oli keskmine makseaeg 16,7 päeva, mis on eelmiste aastatega võrreldes paranenud (2023. aastal oli täitmismäär 85,3 % ja keskmine makseaeg 17 päeva ning 2022. aastal oli täitmismäär 76,6 % ja keskmine makseaeg 23,8 päeva); märgib, et hilinenud maksete osakaal püsis stabiilsena ja oli väga väike (0,85 % kõigist maksetest 2024. aastal, võrreldes 0,86 %ga 2023. aastal) ehk 1,09 % 2024. aasta maksete kogusummast (2023. aastal 1,08 %);

10.märgib, et kooskõlas varasemate aastate ning uurimise, süüdistuste esitamise ja julgeolekumeetmetega seotud tegevuskulude prioriseerimise strateegiaga eraldas Euroopa Prokuratuur 2024. aastal 44,6 % oma eelarvest tegevuskuludeks (võrreldes 43 %ga 2023. aastal ja 41 %ga 2022. aastal), kus peamised kulutegurid olid Euroopa delegaatprokuröride töötasud, millele järgnesid tegevuskulud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas (19 %), nagu Euroopa Prokuratuuri kohtuasjade haldamise süsteemi ning keeleteenuste hooldamine ja arendamine (10 %); märgib, et Euroopa Prokuratuuri eelarve kulus peamiselt ajutiste töötajate (33,6 %, 25 671 160 eurot, võrreldes 32,2 %ga 2023. aastal) ja Euroopa delegaatprokuröride (23,9 %, 18 252 391 eurot, võrreldes 22,1 %ga 2023. aastal) töötasudega seotud kuludele, millele järgnesid keeleteenuste (4,6 %, 3 491 000 eurot, võrreldes 6,2 %ga 2023. aastal) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia riist- ja tarkvara (4,5 %, 3 426 711 eurot, võrreldes 5,5 %ga 2023. aastal) kulud;

11.märgib, et 2024. aastal teatati Poola ja Rootsi liitumisest ning et 2024. aasta eelarve oli sellega seotud ainult osaliselt, kuna kaks Euroopa prokuröri ja mitu Euroopa delegaatprokuröri võeti tööle järk-järgult; märgib, et liidu eelarvepädevate institutsioonide poolt heaks kiidetud 2024. aasta eelarve suurendamine võimaldas luua 20 täiendavat ametikohta keskasutuses ja lisada Euroopa delegaatprokuröre, et olla valmis Poola ja Rootsi osalemiseks Euroopa Prokuratuuris;

12.märgib, et operatiivmissioonide kulud suurenesid 2024. aastal veidi, ulatudes 1 292 000 euroni (võrreldes 1 175 000 euroga 2023. aastal ja 980 000 euroga 2022. aastal) ning moodustasid ligikaudu 3,7 % kõigist tegevusassigneeringutest (34,1 miljonit eurot), kuid olid üldiselt kooskõlas uurimiste kasvava intensiivsusega ja suuruse poolest stabiilsed; mõistab, et üldised reisikulud on vähenenud ning et Euroopa Prokuratuur edendab videokonverentsivahendite kasutamist kulutõhusa ja turvalise alternatiivina töötajate lähetustele ning et veebikoosolekutel osalemine on tavapärane tava sisemiseks koordineerimiseks ja teabevahetuseks liikmesriikide ametiasutuste ja liidu partneritega suhtlemisel, kuid lähetused on operatiiv- ja õiguskontekstis endiselt vajalikud, et tagada kogu Euroopa Prokuratuuris järjepidev tegutsemisviis, koolitada sidusrühmi või suurendada nende teadlikkust;

13.tuletab meelde, et määruse (EL) 2017/1939 artikli 107 kohaselt osutab Euroopa Prokuratuuri kesktasandi haldustegevuseks vajalikke tõlketeenuseid Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus, kuid kiireloomuliste küsimuste ja uurimise eesmärgil võivad Euroopa Prokuratuuri delegaatprokurörid otsustada tõlkimise korra üle kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega; märgib, et 2024. aastal vähenesid kirjaliku ja suulise tõlke teenuste kulud 3 491 000 euroni, mis moodustab 10 % tegevuskuludest (võrreldes 4 086 500 euroga, mis moodustas 2023. aastal 14 %); märgib, et 88,8 % kohtuasjade haldamise süsteemi dokumentidest tõlgiti masintõlke abil (8,8 % üle tulemusnäitaja), ning tunnustab Euroopa Prokuratuuri jõupingutusi tõlketeenuste kulutõhususe suurendamisel;

14.märgib, et 2024. aastal algatas Euroopa Prokuratuur 15 hankemenetlust ja sõlmis üheksa lepingut (neli menetlust tühistati) ning et neist kaks olid avatud menetlused ja 12 läbirääkimistega menetlused; võtab teadmiseks Euroopa Prokuratuuri raamlepingute intensiivse kasutamise, mille tulemusel allkirjastas Euroopa Prokuratuur 2024. aastal kehtivate raamlepingute alusel 288 erilepingut (võrreldes 234 erilepinguga 2023. aastal) kogusummas üle 13 miljoni euro (võrreldes 11 miljoni euroga 2023. aastal), samas kui ühtegi lepingut ei sõlmitud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel; märgib, et 2024. aastal sõlmiti ligikaudu 65 % Euroopa Prokuratuuri poolt otse sõlmitud lepingutest VKEdega, kellest kõik peale kolme olid samast liikmesriigist; mõistab, et Euroopa Prokuratuur on arendanud oma ostuvõimet, hallanud oma konkreetseid lepinguid olemasolevate raamlepingute rakendamisel, jätkates samal ajal tegutsemist teiste liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega sõlmitud teenusetasemelepete kaudu ning liitudes institutsioonidevaheliste lepingutega erinevate turuosalistega; peab kiiduväärseks, et 2024. aastal viidi kõik Euroopa Prokuratuuri hankemenetlused ja lepingute haldamise toimingud läbi digitaalsete IT-vahendite abil, mis on kooskõlas tulemusnäitaja eesmärgiga; tuletab meelde, et institutsioonidevaheliste raamlepingute kasutamine võimaldab maksimeerida mastaabisäästu, tagades ühelt poolt usaldusväärse finantsjuhtimise ja teiselt poolt kompenseerides kättesaadavate inimressursside puudumist;

15.peab kiiduväärseks eelmise eelarveaasta (2023) assigneeringute ülekandmise positiivset suundumust, mis ulatus 9 392 990 euroni ehk 14,2 %ni (võrreldes 10 969 680 euroga ehk 24,4 %ga 2022. aastal), millest kasutati ära 96,9 % (võrreldes 84,8 %ga 2023. aastal ja 90,8 %ga 2022. aastal) ning tühistati ainult 3,1 % (võrreldes 15,2 %ga 2023. aastal ja 9,2 %ga 2022. aastal); märgib, et 2024. aastast kanti 2025. aastasse üle maksete assigneeringuid summas 9 200 802 eurot, mis on suhteliselt stabiilne summa võrreldes eespool nimetatud ülekandega 2023. aastast 2024. aastasse; märgib, et ülekandmised tulenesid peamiselt assigneeringutest, mis seoti aasta lõpus kulukohustustega digivaldkonna operatiivinvesteeringuteks, ja väliste teenuseosutajate lepingutega seotud tasumata summadest;

16.kordab, et 2017. aasta finantsselgitus ei vasta enam eesmärgile; rõhutab, et praegune finantsselgitus ei võimalda Euroopa Prokuratuuril viia läbi eelarve vahehindamist, mistõttu tuleb oodata eelarve vastuvõtmise protsessi lõpuni, et saada selgust vahendite taseme kohta, mida ta saab järgmisel aastal kasutada; rõhutab, et see piirab Euroopa Prokuratuuri suutlikkust eelarve täitmise ettevalmistustegevusi ette näha ja mõjutab eelkõige värbamise varajast alustamist, aeglustades Euroopa Prokuratuuri täieliku koosseisu komplekteerimist ja üldist vastuvõtuvõimet, takistades tegelikult igal aastal toimuvate eelarveläbirääkimiste tulemusena koostatava tervikliku personalistrateegia väljatöötamist; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Prokuratuuri kui uuendusliku organisatsioonimudeli väljatöötamisel on äärmiselt oluline saavutada maksimaalne paindlikkus; on veendunud, et finantsselgitus tuleb läbi vaadata olenemata Euroopa Prokuratuuri volituste muutumisest, hiljemalt määruse (EL) 2017/1939 läbivaatamise raames, mille kohta on komisjon juba algatanud hindamise;

17.tunnustab Euroopa Prokuratuuri haldussuutlikkuse jätkuvat tugevdamist, mille käigus kõrvaldatakse järk-järgult esialgsed puudused, mis tulenevad Euroopa Prokuratuuri lähenemisviisist piirata mittetegevuskulusid põhitasandi tugiteenustega; on endiselt seisukohal, et Euroopa Prokuratuurile eraldatud eelarve- ja inimressursid peaksid olema piisavad, et võimaldada tal oma volitusi tõhusalt ja edukalt täita ning seonduvaid haldusmenetlusi tavapäraselt hallata; tuletab meelde, et Euroopa Prokuratuuri täiendav rahastamine ja töötajate arvu suurendamine on väga oluline, et võimaldada prokuratuuril tulemuslikult võidelda käibemaksukuritegude vastu, kaitsta liidu finantshuve ja toetada õigusriigi põhimõtteid, mis on liidu peamised prioriteedid; kordab oma üleskutset komisjonile vaadata tihedas koostöös Euroopa Prokuratuuriga läbi tema eelarveraamistik, et leida asjakohased võimalused asutuse töö toetamiseks; tuletab meelde, et kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2022 kohustus komisjon esitama Euroopa Parlamendile 2023. aasta lõpuks personalihinnangu ning et seda rõhutati Euroopa Parlamendi 25. aprilli 2024. aasta resolutsiooni (mis käsitleb nõukogu seisukohta 2024. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 3 kohta, millega tugevdatakse Euroopa Prokuratuuri seoses Poola ühinemise ja Rootsi eeldatava ühinemisega) punktis 5; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole seda hinnangut esitanud ega Euroopa Prokuratuuriga personali hindamise osas konsulteerinud ega suhelnud, kuid ei kiitnud siiski Euroopa Prokuratuuri taotlusi heaks ega alustanud dialoogi tegelike vajaduste ajakohastatud hindamiseks; kutsub komisjoni üles eraldama lisavahendeid, mis on põhjendatud keeruliste juhtumite arvu suurenemisega, ning rõhutab, et need ei tohiks sõltuda määruse (EL) 2017/1939 või Euroopa Prokuratuuri volituste läbivaatamisest, vaid pigem organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ja liidu finantshuvide kaitse tähtsusest järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ajal;

18.kordab, et Euroopa Prokuratuurile eraldatud eelarve- ja inimressursid on tema kiiresti kasvava töökoormuse tõttu endiselt struktuurselt ebapiisavad, eelkõige seoses taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud juhtumite ja piiriüleste käibemaksupettustega, mis kahjustavad siseturgu ja ausat konkurentsi; nõuab tungivalt, et komisjon alustaks Euroopa Prokuratuuriga dialoogi, et viia läbi kirjalikus muutmisettepanekus nr 1/2022 välja kuulutatud personalihindamine operatiivvajadustega kooskõlas olevate ressursivajaduste kohta; rõhutab, et aegunud 2017. aasta finantsselgituse läbivaatamine on vajalik, et kajastada tegelikke töökoormusnäitajaid, ning seda ei saa teha sõltuvaks volituste muutmisest, võttes arvesse liidu finantshuvide laienemist; kutsub komisjoni üles viivitamata esitama ajakohastatud personali- ja rahastamishinnangu, mis on koostatud tihedas koostöös Euroopa Prokuratuuriga ning põhineb mõõdetavatel töökoormuse näitajatel ja juhtumitel; kutsub komisjoni üles tagama, et tulevased eelarveettepanekud põhineksid ajakohastatud töökoormusnäitajatel, mitte aegunud eeldustel;

19.rõhutab, et kuritegelike organisatsioonide töömeetodid on üha enam piiriülesed ja põhinevad keeruliste äriühingute struktuuride korduval kaasamisel, mida kasutatakse variüksustena ja läbipaistmatute seaduslike vahenditena mitmes jurisdiktsioonis, kus liidu õiguse täitmise tagamise tase on ebaühtlane; rõhutab asjaolu, et organiseeritud kuritegevuse strateegia eesmärk on liidu vahendeid petturlikult kõrvale juhtida ja varjata kuritegelikul teel saadud tulu rahapesuga, mis mõjutab seaduslikku majandust ja kujutab endast ka ulatuslikku piiriülest käibemaksupettust; juhib tähelepanu sellele, et neis kuritegelikes skeemides kasutatakse süstemaatiliselt ära liikmesriikidevahelist regulatiivset killustatust ja menetluslikku ebakõla ning õiguskaitse- ja kohtuasutuste riigile suunatusele omaseid piiranguid; rõhutab sellega seoses Euroopa Prokuratuuri tegevuse lisaväärtust, mis võimaldab täita koordineerimata riiklikest algatustest tulenevat lünka ja on kõige toimivam vahend piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks ning liidu finantshuvide ja siseturu kaitsmiseks; nõuab Euroopa Prokuratuuri uurimiste tulemuslikkuse suurendamiseks konkreetseid meetmeid, eelkõige tegeledes struktuursete takistustega, mis jätkuvalt takistavad piiriüleseid uurimisi; rõhutab vajadust osalevate liikmesriikide menetluste minimaalse ühtlustamise järele valdkondades, mis mõjutavad otseselt Euroopa delegaatprokuröride tööd, sealhulgas juurdepääs tõenditele, kohtu lubade tähtajad ja uurimismeetmeid reguleerivad normid; nõuab tungivalt, et liikmesriigid annaksid Euroopa Prokuratuurile otsese ja turvalise juurdepääsu peamistele riigisisestele andmebaasidele, nagu tollisüsteemid, maksuregistrid ja tegelike kasusaajate registrid, tagades samal ajal andmekaitsenõuete täieliku järgimise;

20.võtab teadmiseks järeldused ja soovitused, mille kontrollikoda esitas oma ülevaates 02/2025 „Tulemuslikkusele keskendumine, aruandekohustus ja läbipaistvus – taaste- ja vastupidavusrahastu puudustest saadud õppetunnid“https://www.eca.europa.eu/ECAPublications/RV-2025-02/RV-2025-02_ET.pdf; nõuab järgmises mitmeaastases finantsraamistikus rahaeraldise sihtotstarbelist suurendamist, et Euroopa Prokuratuur saaks jätkata oma eesmärkide ja kohustuste täitmist, võttes arvesse rahastamisvahendite suurenenud keerukust, mis võib seada liidu vahendid suuremasse pettuse ja halva juhtimise ohtu;

21.märgib, et 2024. aastal jäid määruse (EL) 2017/1939 artikli 91 lõike 6 sätetega seotud kulud (riigi ametiasutuste rakendatavad erakordselt kulukad meetmed, mida katab Euroopa Prokuratuur) marginaalseks (0,1 % tegevuseelarvest võrreldes 0,4 %ga 2023. aastal); mõistab, et 2023. aastal allkirjastati esimene rahastamisleping määruse (EL) 2017/1939 artikli 91 lõike 6 alusel esitatud nõuete hüvitamise katseprojekti raames, et katta Euroopa Prokuratuuri nimel riigi tasandil võetud meetmete kulud, ning et kontrollikoda auditeeris seda küsimust 2023. aastal ning pidas seda seaduslikuks ja korrektseks; on veendunud, et see säte annab Euroopa Prokuratuurile võimaluse tulemuslikult sekkuda piiriülestesse uurimistesse, mille puhul liikmesriik võib kõhelda oma vahendite kasutamisel, võttes arvesse kulude ja tulude analüüsi tasakaalustamata tulemust; kutsub komisjoni üles uurima, kuidas liikmesriigid ja Euroopa Prokuratuur saaksid seda võimalust strateegiliselt tulemuslikumalt kasutada, ning andma Euroopa Prokuratuurile selleks vajalikud vahendid;

22.on teadlik, et kolleegium vastutab Euroopa Prokuratuuri tegevuse üldise järelevalve ja strateegilistes küsimustes otsuste tegemise eest ning et 2024. aastal kohtus kolleegium 20 korda ja võttis vastu 70 otsust; on veendunud, et kolleegiumi otsused tagavad Euroopa Prokuratuuri süüdistuste esitamise poliitika sidususe, tõhususe ja järjepidevuse kõigis osalevates liikmesriikides; väljendab heameelt kolleegiumi 2024. aastal vastu võetud otsuste üle töökorra kohta, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja Euroopa välisteenistusega tehtava koostöö meetodid, ning komisjoniga sõlmitud lepingu muudetud lisade üle; märgib, et kolleegium muutis eeskirju ka muude töötajate kohta, kes on antud Euroopa Prokuratuuri käsutusse, kuid ei ole tema teenistuses (riigi Euroopa delegaatprokuröride assistendid), ning kehtestas Luksemburgis elavate teatavate töötajate kategooriate jaoks eluasemetoetuse; märgib, et ametisse nimetava asutusena nimetas kolleegium ametisse Euroopa delegaatprokurörid Austrias, Belgias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Madalmaades, Poolas ja Rootsis, samuti eetikakomitee valitud liikmed ja Euroopa delegaatprokuröride distsiplinaarnõukogu liikmed ning ajutise haldusdirektori; võtab teadmiseks kolleegiumi 2024. aasta otsused eelarvega seotud küsimustes, nagu Euroopa Prokuratuuri ühtse programmdokumendi 2024–2026, Euroopa Prokuratuuri 2023. aasta lõpliku raamatupidamisaruande, Euroopa Prokuratuuri 2023. aasta konsolideeritud tegevusaruande, ühtse programmdokumendi aastateks 2025–2027, 2025. aasta eelarve ja vastava rahastamisotsuse 2025. aasta kohta vastuvõtmine ning eelarve ja ühtse programmdokumendi muudatused; kolleegium võttis vastu ka Euroopa Prokuratuuri digitaalsete side- ja infosüsteemide suhtes kohaldatavad turvareeglid ning julgeolekustrateegia aastateks 2024–2028;

23.märgib, et 2024. aastal pidasid alalised kojad 491 koosolekut, et seirata ja suunata Euroopa delegaatprokuröride läbiviidavaid uurimisi ja süüdistuste esitamist, mis jaotati juhuslikkuse alusel kohe pärast registreerimist, tagada piiriüleste juhtumite uurimise ja süüdistuste esitamise koordineerimine ning Euroopa Prokuratuuri süüdistuste esitamise poliitika sidusus, tõhusus ja järjepidevus kõigis osalevates liikmesriikides, rakendades kolleegiumi poolt vastu võetud otsuseid;

24.on seisukohal, et üldiselt on kehtivad sisekontrollisüsteemid toimivad; märgib, et kehtestatud on peamised tulemusnäitajad, et seirata kord kvartalis iga-aastaste ja mitmeaastaste tööprogrammide rakendamist; märgib, et sisekontrolliraamistiku 2024. aasta hindamine kinnitas mõõdetavaid edusamme sisekontrollide rakendamisel ning et 2025. aasta riskihindamine viidi läbi spetsiaalsete seminaridega tegevus- ja haldustasandil, millele järgnes ajakohastatud riskijuhtimispoliitika, mille kolleegium kiitis heaks 26. veebruaril 2025;

25.on seisukohal, et komisjoni siseauditi talitus ja Euroopa Prokuratuuri siseauditi üksus peaksid oma tegevust koordineerima, et nõustada ja abistada Euroopa Prokuratuuri tema peamiste põhiprotsesside kehtestamisel ja eesmärkide saavutamisel; märgib, et 2024. aastal ei olnud siseauditi talituse ja siseauditi üksuse vahel ühiseid nõustamisalgatusi; väljendab heameelt selle üle, et pärast siseauditi üksuse uue juhi ametisse nimetamist 2024. aasta septembris on jõupingutused keskendunud varasemate auditisoovituste järelmeetmetele, siseauditi üksuse püsitoimingute eeskirjade koostamisele ning 2025.–2027. aasta strateegilise auditikava ettevalmistamisele ja kolleegiumile heakskiitmiseks esitamisele;

26.tuletab meelde, et 2023. aastal algatas siseauditi talitus Euroopa Prokuratuuri kinnitava avalduse piiratud läbivaatamise, mis viidi lõpule 2024. aastal; märgib, et arvesse võeti kõiki soovitusi, mille tulemuseks oli kinnitava raamistiku ja juhtimisprotsesside edasine täiustamine, sealhulgas menetluste vormistamine, planeerimis- ja programmitöö protsesside dokumenteerimise ja digiteerimise parandamine, sisekontrolliraamistiku täiustamine ning riskijuhtimise lähenemisviisi tugevdamine; märgib, et 2024. aasta novembrist kuni 2025. aasta jaanuari lõpuni pakkus siseauditi talitus IT-alast nõustamist, pidades silmas Euroopa Prokuratuuri IT-autonoomiat, ning et nõustamistegevuse lõpparuanne avaldati 2024. aasta lõpus; märgib, et 2024. aastal jätkati välis- ja siseauditi soovituste ning eelarve täitmisele heakskiidu andmise nõuete korrapärast seiret;

27.märgib, et Euroopa Prokuratuur jätkas jõupingutusi tõhususe suurenemise ja kulude kokkuhoiu seiresüsteemi loomiseks, ning märgib, et 2024. aastal algatas ta strateegilise ja operatiivse planeerimise ja seireprotsesside läbivaatamise (et suurendada suutlikkust panustada Euroopa Prokuratuuri tegevuse strateegilisse suunitlusse ja saavutada olemasolevate ressursside jätkuvalt kõrge rakendamise või kasutamise määr) ning kehtestas keskpika perioodi strateegilise personalikava, et võimaldada ametikohtade loetelu suuremat täitmist ja tegeleda töötajate nappusega värbamise või ametialase arengu kaudu; märgib, et sellega seoses alustas Euroopa Prokuratuur tööd ka konkreetsemate ametijuhendite raamistikega, et viia personal strateegiaga kooskõlla ja aidata kaasa personali kõrge pühendumuse säilitamisele;

28.märgib, et siseauditi üksuse tehtud Euroopa Prokuratuuri inimressursside võrdlusanalüüs näitas, et Euroopa Prokuratuuri personal järgib samu põhimõtteid kui teised organisatsioonid; märgib, et võrreldes Euroopa Prokuratuuri kasutatavaid inimressursse teiste liidu asutuste ja riiklike prokuratuuridega standarditud aluste põhjal, oli võimalik tuvastada puudujääke töötajate jaotuses võrreldes teiste liidu institutsioonidega; mõistab, et seda mudelit on kasutatud Euroopa Prokuratuuri eelarvetaotluste võrdlusalusena, kuid ainult haldus- ja tugifunktsioonide puhul, sest Euroopa Prokuratuuri põhitegevuse ainulaadsus takistab selle kasutamist konkreetse võrdlusalusena Euroopa Prokuratuuri tegevusvaldkonnas;

29.tunnustab Euroopa Prokuratuuri jõupingutusi sisekontrollikeskkonna parandamiseks; märgib, et 2024. aastal kehtestati käitumis-, protsessi- ja struktuuristandardid; kutsub Euroopa Prokuratuuri üles tegelema võimalikult kiiresti veel lahendamata küsimustega, mis on seotud huvide konflikti poliitika, õppe- ja arengupoliitika, sisemise liikuvuse poliitika, nõrkuse ja paikade haldamise poliitika, järelkasvu kavandamise ja lahkumise menetlustega;

30.märgib, et 2024. aasta sisekontrolli enesehindamine põhines sisekontrollinäitajate hindamisel ja Euroopa Prokuratuuri pettustevastase strateegia 2023–2025 kasutuselevõtul ning Euroopa Prokuratuuri riskijuhtimispoliitika tulemustel ja järelkontrollidel; tunneb heameelt selle üle, et sisekontrolli komponentide hindamisel on 71 vastavuskriteeriumist täielikult rakendatud 55 (77 %), samas kui 15 (22 %) on osaliselt rakendatud ja vajavad edasiarendamist ning ainult ühte kriteeriumi (1 %) ei ole veel märkimisväärselt rakendatud; märgib, et 11st leiust, millega endiselt tegeletakse, kümme on seotud eelmiste hindamiste järelmeetmetega ja üks on 2024. aastal esimest korda tuvastatud probleem ning neli 2023. aasta hindamises esile toodud puudust on täielikult kõrvaldatud;

31.kiidab heaks Euroopa Prokuratuuri jätkuvad jõupingutused riskikontrolli parandamiseks ja nii olemasolevate kui ka tekkivate riskide ennetavaks käsitlemiseks; on veendunud, et Euroopa Prokuratuuri kontrollimeetmed tagavad piisava kindluse riskide maandamise osas, ning märgib, et 2024. aastal korraldas sisekontrolliametnik mitu seminari asjaomaste juhtidega, et hinnata riske, sealhulgas tekkivaid ja pettusega seotud riske, mille tulemusena tuvastati uued tekkivad riskid, peamiselt digiteenuste, turvalisuse ja operatsioonide valdkonnas, mis peegeldab muutuvat riskimaastikku;

32.märgib, et Euroopa Prokuratuuri pettustevastane strateegia 2023–2025, mida ajakohastati 2023. aastal vastavalt määruses (EL) 2017/1939 ja Euroopa Prokuratuuri finantseeskirjades sätestatud nõuetele, on seotud tegevuskavaga, mis on osa Euroopa Prokuratuuri sisekontrollikeskkonnast, mida seiratakse igal aastal ja mis vaadati läbi 2024. aastal; märgib, et 2024. aastal keskenduti rakendamisel teadlikkuse tõstmisele, korraldades 17 koolitust Euroopa Prokuratuuri eetikaraamistiku, pettustevastase strateegia ja hea haldustava eeskirja teemadel, tagades töötajate laialdase osalemise; väljendab heameelt rikkumisest teatamise protsessi vastuvõtmise üle 2025. aasta alguses; märgib, et kuni tervikliku huvide konflikti poliitika vastuvõtmiseni jäävad kõrgema juhtkonna ning raharingluse, hangete ja värbamisega seotud töötajate jaoks kehtima kohustuste täitmise ja deklareerimise kord; nõuab tervikliku huvide konfliktide poliitika kiiret vastuvõtmist, et tagada üldsuse usaldus Euroopa Prokuratuuri eetikaraamistiku vastu;

33.märgib, et seoses oma uurimis- ja süüdistuse esitamise ülesannetega kujundas Euroopa Prokuratuur ümber oma uurimistegevuse toetamiseks kehtestatud siseprotsessid, töötades muu hulgas välja vahendid, millega parandada teabe töötlemise tõhusust ja ühenduvust mitme partneriga, arendades spetsiaalset tarkvara, parandades tõlketeenuste kvaliteeti ning vähendades inimtõlke vajadusi ja sellega seotud kulusid, uurides viise, kuidas kasutada tehisintellekti töödeldava teabe tohutu mahu paremaks haldamiseks, hinnates seda nii tehnilisest kui ka õiguslikust ja eetilisest seisukohast; tunnustab sellega seoses Euroopa Prokuratuuri jõupingutusi oma eripärase toimimismudeliga seotud peamiste tulemusnäitajate kehtestamisel; väljendab heameelt algatuste üle, mille eesmärk on parandada aruandlust tulemuste kohta, ning rõhutab, kui oluline on õigeaegne, täpne ja läbipaistev aruandlus Euroopa Parlamendile, et tõendada Euroopa Prokuratuuri tegevuse mõju liidu finantshuvide kaitsele; kordab, et on vaja esitada aruanded arestitud, konfiskeeritud ja lõpuks liidu eelarvesse tagastatud summade kohta, mille kaitsmine on lõppkokkuvõttes liidu pettusevastase võitluse struktuuri – mille oluline osa on Euroopa Prokuratuur – olemasolu põhjus;

34.mõistab, et seire- ja järelmeetmed, sealhulgas aruandlus tagasi nõutud vahendite kohta, ei kuulu Euroopa Prokuratuuri pädevusse ning eeldavad vahendeid ja eriõigusi; kordab, et kutsub komisjoni üles tegema pettustevastase võitluse struktuuri läbivaatamise raames kindlaks kõige sobivamad meetmed, et tagada pidev andme- ja teabevoog, mis võimaldab teha nõuetekohast analüüsi; rõhutab, et pettusmustrite kindlakstegemiseks on vaja tõhustatud seiresüsteemi ja üksikasjalikumaid andmeid, mis on esitatud vastavalt väärkäitumise liigile, huvipakkuvale valdkonnale või geograafilisele piirkonnale, ning see muudaks Euroopa Prokuratuuri uurimiste mõju käegakatsutavamaks;

35.märgib, et Euroopa Prokuratuur on vastu võtnud oma talitluspidevuse kava; julgustab Euroopa Prokuratuuri võtma vastu ka oma digistrateegia ning nõrkuse ja paikade haldamise poliitika (mõlemad on praegu väljatöötamisel); märgib, et Euroopa Prokuratuur teeb jätkuvalt edusamme peamiste tulemusnäitajate väljatöötamisel, kuigi need ei ole veel konkreetsete valdkondade jaoks kehtestatud, ning riskitaluvuse taseme struktureeritud hindamisel;

36.rõhutab Euroopa Prokuratuurile esitatud kuriteoteadete arvu järsku ja pidevat kasvu, mis 31. detsembriks 2024 oli jõudnud 6 547ni (56 % rohkem kui 2023. aastal, mil neid oli 4 187), mille tulemusena algatati 1 504 uurimist (peaaegu 10 % rohkem kui 2023. aastal, mil Euroopa Prokuratuur algatas 1 371 uurimist, mis on 58 % rohkem kui 2022. aastal); märgib, et see kasv on tingitud peamiselt eraõiguslike isikute kuriteoteadetest (4 623, mis on 85 % rohkem kui 2023. aastal ja ületab märkimisväärselt tulemusnäitajate vahemikku) ja riiklike ametiasutuste (1 760, mis on 12 % rohkem kui 2023. aastal) kuriteoteadetest; peab kahetsusväärseks, et liidu institutsioonidest, organitest ja asutustest sai Euroopa Prokuratuur 2024. aastal ainult 113 kuriteoteadet (2023. aastal 108), millest suurim osa (59) saadi OLAFilt (2023. aastal 72); on seisukohal, et võrreldes õigusnormide rikkumiste ja pettuste sagenemise suundumusega ei ole avastamise tase ikka veel optimaalne, mis viitab sellele, et avastamise ja teatamise osas ei ole saavutatud märkimisväärset edu;

37.rõhutab, et 31. detsembri 2024. aasta seisuga oli Euroopa Prokuratuuril 2 666 aktiivset uurimist (ligikaudu 38 % rohkem kui 2023. aastal, mil neid oli 1 927) ning et mitut riiki puudutavate piiriüleste juhtumite osakaal oli stabiilne (29 % 2024. aastal ja 28 % 2023. aastal);

38.rõhutab kasvavat hinnangulist kogukahju, mille suurus on Euroopa Prokuratuuri andmetel 2024. aasta lõpus 24,8 miljardit eurot (2023. aastal 19,27 miljardit eurot võrreldes 14,1 miljardi euroga 2022. aastal ja 5,4 miljardi euroga 2021. aastal), millest 53 % moodustavad käibemaksupettused (13,15 miljardit eurot);

39.rõhutab Euroopa Prokuratuuri kasvavat tulemuslikkust, mida kinnitab esitatud süüdistuste (2024. aastal 205 süüdistust võrreldes 139 süüdistusega 2023. aastal, 87 süüdistusega 2022. aastal ja viie süüdistusega 2021. aastal) ja tehtud arestimisotsuste (2024. aastal 2,42 miljardit eurot võrreldes 1,5 miljardi euroga 2023. aastal, 359,1 miljoni euroga 2022. aastal ja 147 miljoni euroga 2021. aastal) arvu suurenemine; peab kahetsusväärseks, et selge ja jõustatava raamistiku puudumine konfiskeeritud ja sissenõutud summade seireks ja aruandluseks takistab jätkuvalt Euroopa Prokuratuuri uurimiste eelarvemõju täielikku hindamist; kordab oma nõudmist seadusandlike ja eelarveliste lahenduste järele, et tagada Euroopa Prokuratuuri juhitavate uurimiste tulemusel sissenõutud summade tõhus jälgimine, nendest teatamine ja nende tagastamine liidu eelarvesse; märgib, et 2024. aastal lõpetati 102 kriminaalasja süüdimõistva kohtuotsusega (2023. aastal 48 kohtuasja võrreldes 20 kohtuasjaga 2022. aastal); peab kahetsusväärseks, et selge õigusraamistiku puudumine on takistanud Euroopa Prokuratuuri esitamast ajakohastatud ja usaldusväärseid andmeid konfiskeerimiste kohta 2024. aastal (tuletades meelde, et 2023. aastal konfiskeeriti 60 miljonit eurot võrreldes 2 miljoni euroga 2022. aastal);

40.väljendab muret taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise kohta algatatud uurimiste arvu pärast; rõhutab, et 2024. aasta lõpu seisuga oli Euroopa Prokuratuur menetlemas 311 taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud juhtumit, millest 307 tulenesid taaste- ja vastupidavusrahastust (2023. aasta lõpus 233), mis vastab ligikaudu 17 %-le kõigist aktiivsete kulupettuste uurimistest ja liidu finantshuvide hinnangulisele kahjule 2,8 miljardit eurot (mis vastab 30 %-le kulupettuste hinnangulisest kogukahjust võrreldes 25 %ga 2023. aastal); märgib, et Euroopa Prokuratuuri uurimised taaste- ja vastupidavusrahastut mõjutavate pettuste kohta toovad esile märkimisväärsed erinevused liikmesriikide vahel, mis kajastab erinevusi rahaliste vahendite eraldamises, kuritegude avastamise suutlikkuses ja toimepandud pettuste mitmekesisuses; on mures selle pärast, et liikmesriikidel puudub kohustus teatada taaste- ja vastupidavusrahastu juhtumitest komisjonile rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS) kaudu, mis takistab taaste- ja vastupidavusrahastu juhtumite struktureeritud seiret ja riskianalüüsi; rõhutab, kui oluline on koostöö riikide ametiasutuste, Euroopa Prokuratuuri ja komisjoni vahel, et parandada struktureeritud aruandlust; on mures selle pärast, et liidu institutsioonide, sealhulgas komisjoni teatatud juhtumid ei moodusta isegi 3 %, mis tekitab täiendavaid kahtlusi komisjoni suutlikkuse osas teha taaste- ja vastupidavusrahastu üle järelevalvet; kutsub komisjoni üles nende puudustega kiiremas korras tegelema ning parandama koostöös Euroopa Prokuratuuriga aruandlussüsteemide koostalitlusvõimet ja selgitama rolle, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud õigusnormide rikkumiste usaldusväärne seire;

41.kordab, et Euroopa Prokuratuuri töökoormus, mida esialgu alahinnati, on märkimisväärselt suurenenud ja eeldatavasti suureneb see jätkuvalt, eelkõige taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud juhtumite vallas; mõistab, et Euroopa Prokuratuur teavitab oma uurimiste käigus avastatud kuritegelikest mustritest liikmesriike, komisjoni ning taaste ja vastupidavuse rakkerühma, et tõhustada ennetamist ja avastamist ning vähendada pettuseohtu; märgib, et kuigi uuritavad juhtumid hõlmavad eri sektoreid ning taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud algatusi, on neil alati organiseeritud kuritegevusega seonduv ühine joon, kui petuskeem on suuremahuline ja sellega kaasneb suur ebaseaduslik tulu;

42.märgib, et 2024. aasta lõpuks oli ligikaudu 6 % Euroopa Prokuratuuri uuritud kuritegudest seotud osalemisega kuritegelikes organisatsioonides, mis panid peamiselt toime kuritegusid, mis on sätestatud direktiivis (EL) 2017/1371 (finantshuvide kaitsega seotud kuritegevus); kordab, et ainult tõhustatud koostöös pettustevastase võitluse struktuuri osade vahel on võimalik selliste pettuste vastu tulemuslikult võidelda ning kaitsta taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärkide ja liidu poliitika üldiste eesmärkide saavutamist; on veendunud, et liidu finantshuve saab kaitsta ainult kohtu- ja haldusmeetmete ühise koordineeritud rakendamisega, ning kordab oma üleskutset komisjonile anda Euroopa Prokuratuurile piisavat tuge selles osas, kuidas edendada parandusmeetmete vastuvõtmist pärast seda, kui Euroopa Prokuratuur on taaste- ja vastupidavusrahastut mõjutavaid kuritegusid sõltumatult uurinud ja nende eest süüdistused esitanud; nõuab tugevdatud koordineerimisraamistikku, millesse on kaasatud Euroopa Prokuratuur, komisjon ja liikmesriigid ning mille eesmärk on tugevdada taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud pettuste uurimist ja ennetamist, tagada Euroopa Prokuratuuri uurimiste süstemaatilised järelmeetmed ja parandada asjakohase teabe vahetamist; nõuab tungivalt, et komisjon hoiaks liidu eelarvepädevaid institutsioone oma tegevuse tulemustega kursis;

43.märgib, et 2024. aastal on töötajate arvu kasvutrend jätkunud, ulatudes 2024. aasta lõpuks kokku 258 töötajani (58 töötajalt 2020. aastal 122 töötajani 2021. aastal, 217 töötajani 2022. aastal ja 238 töötajani 2023. aasta lõpu seisuga), kasvades veidi üle 9,5 %; kiidab kõrget ametikohtade täitmise määra, mis on ligikaudu 96 % (2023. aasta lõpus oli see ligikaudu 93 %) kõigis kategooriates, välja arvatud lähetatud riiklikud eksperdid, kelle puhul see on 83 %; märgib, et 2024. aastal jäi väliste teenuseosutajate (32) ja sisemiste teenuseosutajate (10) arv peaaegu muutumatuks (2023. aastal vastavalt 34 ja 9);

44.peab kiiduväärseks, et 2024. aastal paranes Euroopa Prokuratuuri haldussuutlikkus värbamisvaldkonnas ja et järelevalve all viidi läbi 50 valikumenetlust (2023. aastal oli 24 valikumenetlust), võeti tööle 47 uut töötajat (võrreldes 45 töötajaga 2023. aastal), kuus lähetatud riiklikku eksperti ja kuus praktikanti; võtab teadmiseks Luksemburgi keerulised värbamistingimused, mis on seotud kõrge elukallidusega, eelkõige madalama palgaastme töötajate värbamisel, mille puhul Euroopa Prokuratuur rõhutab kandidaatide väikest arvu, edukatele kandidaatidele esitatud pakkumuste tagasilükkamise kõrget määra ja krooniliselt väga piiratud talendireservi väheste erialaste oskustega; rõhutab, et piiratumad kaugtöö võimalused võrreldes teiste tööandjate pakutavate võimalustega võivad samuti muuta ametikohad vähem atraktiivseks; kordab oma üleskutset Euroopa Prokuratuurile ja komisjonile leida täiendavaid meetmeid, mis võiksid suurendada Euroopa Prokuratuuri atraktiivsust kõrge kvalifikatsiooni ja rahvusvahelise kogemusega spetsialistide jaoks;

45.on teadlik, et Euroopa Prokuratuur taotles 2024. aasta lõpuks oma ametikohtade loetelus 419 ametikohta, kuid talle eraldati 289 ametikohta; rõhutab, et 2025. aastal taotleti 513 ametikohta, kuid taas eraldati ainult 307 ametikohta, mis suurendas lõhet vajalike ja eraldatud ressursside vahel; nõustub Euroopa Prokuratuuriga, et ilma töötajate arvu taotletud suurendamiseta väheneb märkimisväärselt Euroopa Prokuratuuri suutlikkus täita tõhusalt oma volitusi kooskõlas liidu kodanike ootustega, kohtuasjade kuhjumine jätkub, õigusemõistmine liidu finantshuve kahjustavate pettuste juhtumite puhul viibib ning võitlus organiseeritud kuritegelike rühmitustega, kes varastavad riikide rahalisi vahendeid ja kahjustavad Euroopa majandust, on palju vähem tõhus; võtab teadmiseks Euroopa Prokuratuuri märkused ületunnitöö mahu suurenemise kohta, mis on tingitud piiratud ressurssidest ja suurenenud individuaalsest töökoormusest ning mis võib tekitada individuaalseid vastupanuvõimeriske ja võimalikku tööjõu voolavust; rõhutab seetõttu, et Euroopa Prokuratuuril peab olema piisavalt töötajaid ja eelarvevahendeid kooskõlas talle antud ülesannetega;

46.tunnustab asjaolu, et töötajate jaotus Euroopa Prokuratuuris on suunatud tulemuslikkuse suurendamisele, ning märgib, et 2024. aasta lõpuks oli 412 ametikohast 319 mõeldud operatiivtegevusele, mis on üle 77 % (võrreldes 80 %ga 2023. aastal), ning 18 % haldusülesannetele (võrreldes 14 %ga 2023. aastal), mis on kooskõlas Euroopa Prokuratuuri lähenemisviisiga seada esikohale operatiivtegevus; märgib aga, et haldus- ja tugiülesannete täitmiseks eraldatud töötajate osakaal on suurenenud; mõistab, et see on peamiselt tingitud komisjoni poliitika hiljutistest muudatustest, näiteks IT-teenuste pakkumise lõpetamisest, mille tulemusena on Euroopa Prokuratuur sunnitud täitma kõige olulisemaid ülesandeid omaenda töötajate abiga, kes on seetõttu määratud mitteoperatiivsetele ametikohtadele;

47.on seisukohal, et Euroopa Prokuratuuri töökoormuse väljavaated nõuavad täiendavaid vahendeid; juhib tähelepanu sellele, et taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud juhtumite ja käibemaksupettuste üha suurenev arv ning organiseeritud kuritegevuse piiriüleste operatsioonidega seotud uurimiste keerukus suurendavad ka Euroopa Prokuratuuri tegevusega lahutamatult seotud haldus- ja kesksete tugifunktsioonide töökoormust; tunneb muret ohu pärast, et alahinnatakse Euroopa Prokuratuuri vajadusi ja ülehinnatakse tema suutlikkust kasvavatele nõudmistele mõjusalt reageerida;

48.märgib, et 2024. aasta detsembriks oli Euroopa Prokuratuurist vabatahtlikult lahkunud töötajate osakaal (alates aasta algusest) 2,8 %, mis tähendab, et 2024. aastal piirdus tööjõu voolavus kuue töötajaga (võrreldes 11 töötaja ehk 4,62 %ga 2023. aastal), mis oli peamiselt seotud asjaomaste töötajate otsusega minna üle teistesse liidu üksustesse kohapeal või välismaal, kus pakuti paremaid töötingimusi; märgib, et piisav tähelepanu töötajate heaolule leiab kinnitust ka paljudes 2024. aastal kavandatud (ja seejärel suures osas 2025. aastal ellu viidud) algatustes, mis on seotud eluasemetoetuse rakendamise, koolituste ja kutsealase arenguga, mis võimaldab Euroopa Prokuratuuril pakkuda konkurentsivõimelisemat paketti, mis on kooskõlas teiste Luksemburgis asuvate institutsioonide pakutavaga; märgib, et pikaajaliste haiguspuhkuste arv on samuti väga väike;

49.märgib, et 2024. aastal hakati välja töötama heaolupoliitikat, et veelgi suurendada töötajate rahulolu tööl ja edendada tervist kaitsvaid tegureid; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni psühhosotsiaalse teenistusega sõlmitud kokkuleppe üle, mille eesmärk on hõlbustada kõigi Euroopa Prokuratuuri töötajate tasuta psühhosotsiaalset nõustamist erinevate valdkondade spetsialistide poolt; tunnustab Euroopa Prokuratuuri edasisi algatusi töötajate heaolu edendamiseks, nagu asutusesisesed ja -välised valikumenetlused, mis võimaldasid 2024. aastal kümnel töötajal saada kasu asutusesisesest karjääriliikumisest, ning töölepingu tingimuste muutmine, mis leidis aset 2024. aasta lõpus, et võimaldada Euroopa Prokuratuuri töötajatel saada senisest varem kasu tähtajatu töölepingu tingimustest;

50.juhib tähelepanu sellele, et 2023. aasta lõpus ajakohastati Euroopa Prokuratuuris uusi suuniseid kaugtöö koha mõiste kohta, mis andis 2024. aastal töötajatele suurema autonoomsuse; märgib, et dialoog töötajatega on sellest ajast saadik jätkunud, kuid täiendavaid kohandusi 2024. aastal sellest hoolimata ei tehtud; tuletab meelde, et Euroopa Prokuratuur rakendab paindliku tööaja kava ja kodust töötamise standardkava, milles nähakse lähtetasemena ette üks kaugtöö päev nädalas ja maksimaalselt kolm kaugtööpäeva nädalas ning kaugtööpäevade lisamise võimalused tõsiste tervise- või perekondlike piirangute tõttu; märgib, et praegune raamistik sisaldab ka võimalust töötada igal aastal kümme päeva väljaspool teenistuskohta, mida kasutatakse muude puhkusepäevadega seostamata; on seisukohal, et Euroopa Prokuratuuri praegused töötingimused võimaldavad töötajatel kasutada ära digilahendusi, integreerides tööaja korraldamisse piisava autonoomia, mis hõlbustab töö- ja eraelu ühitamist ning edendab meeskonna teotahet ja vaimu, mille mõjuhindamine tehti pidevas koostöös töötajate ja personalikomiteega (hõlmab seiret ja läbivaatamist üldiselt);

51.märgib rahuloluga, et 2024. ja 2025. aastal saavutati juhtivatel ametikohtadel piisav sooline tasakaal (neli naist, viis meest), nimetades ametisse alaesindatud soost keskastme ja kõrgema juhtkonna liikmeid; märgib seoses geograafilise tasakaaluga, et selle töötajate hulgas on erineval määral esindatud 26 ELi liikmesriigi kodanikud, kusjuures mõned riigid on teistest rohkem esindatud; kutsub Euroopa Prokuratuuri üles viima lõpule oma mitmekesisuse ja kaasamise strateegia, mille rakendamise kohta tehti otsus 2023. aastal;

52.tunnistab, et Euroopa Prokuratuuri eesliini moodustavad Euroopa delegaatprokurörid, kes töötavad detsentraliseeritud tasandil 24 liikmesriigis; märgib, et alates 31. detsembrist 2024 asusid Euroopa delegaatprokuröride bürood 22 liikmesriigi 44 linnas; märgib, et 2024. aasta lõpuks oli Euroopa Prokuratuuris ametisse nimetatud 166 Euroopa delegaatprokuröri, võttes arvesse, et 2024. aasta detsembris nimetati ametisse kümme Euroopa delegaatprokuröri (2 Rootsist ja 8 Poolast), kuid nad alustasid tegevust alles 2025. aasta jaanuaris; tuletab meelde, kui oluline on tagada Euroopa delegaatprokuröride täielik sõltumatus tulemuspõhise ja objektiivse ametisse nimetamise menetluse alusel kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikliga 17 ja riigisisese menetlusautonoomia põhimõttega;

53.rõhutab, et Euroopa Prokuratuur on seadnud eesmärgiks nimetada 2024. aasta lõpuks ametisse kokku 172 Euroopa delegaatprokuröri, võtmata arvesse Poola ja Rootsi ühinemisest tulenevat lisavajadust; juhib tähelepanu sellele, et liidu eelarvepädevad institutsioonid nõustusid suurendama Euroopa delegaatprokuröride arvu 140-lt 166-le ainult 24 Euroopa delegaatprokuröri eraldamisega Poolale ja kahe Euroopa delegaatprokuröri eraldamisega Rootsile; rõhutab, et liidu eelarvepädevad institutsioonid andsid jätkuvalt vahendeid, et katta Euroopa delegaatprokuröride töötasud, mis vastavad 80 %-le AD9 palgast, mitte 100 %-le AD9 palgast, nagu otsustas Euroopa Prokuratuur, et muuta ametikoht atraktiivsemaks vanemprokurörile, kellel on piisav pikaajaline erialane töökogemus Euroopa Prokuratuuri keerukate juhtumite menetlemise alal; mõistab, et eraldatud vahendite puudujäägist tuleneva finantssurve tõttu suutis Euroopa Prokuratuur 2024. aasta lõpuks lisaks kahele Euroopa delegaatprokurörile Rootsis võtta Poolas tööle ainult kaheksa Euroopa delegaatprokuröri (vajaliku 24 Euroopa delegaatprokuröri asemel) ja ülejäänud liikmesriikides 156 Euroopa delegaatprokuröri; märgib, et täiendavate Euroopa delegaatprokuröride vastuvõtmise aeglustumine mõjutab negatiivselt Euroopa Prokuratuuri suutlikkust juhtida üha rohkemaid uurimisi ja üha rohkemate süüdistuste esitamist; märgib ühtlasi, et rahastamispuudujäägi tõttu pidi Euroopa Prokuratuur vähendama ka kohtuasjade haldamise süsteemi tehtavaid investeeringuid või need edasi lükkama, takistades seega Euroopa Prokuratuuril parandamast suutlikkust juhtida piiriüleseid uurimisi; kutsub komisjoni üles olukorda hindama, võttes arvesse suurenevat töökoormust ja käsitletavate juhtumite tundlikkust, ning andma Euroopa Parlamendile aru tulemustest ja võimalikest lahendustest finantspuudujäägi katmiseks;

54.on endiselt seisukohal, et Euroopa delegaatprokuröride ametisse nimetamine on Euroopa Prokuratuuri ja liikmesriikide jagatud vastutus, sest kuigi Euroopa prokuröride kandidatuuri seavad üles liikmesriigid ja seejärel nimetab nad ametisse nõukogu, seavad Euroopa delegaatprokuröride kandidatuuri üles liikmesriigid ja ametisse nimetab nad kolleegium; julgustab liikmesriike aitama kaasa Euroopa delegaatprokuröride ja Euroopa Prokuratuuri täielikule sõltumatusele; märgib, et Euroopa Prokuratuur on püüdnud parandada Euroopa delegaatprokuröride tööstaatust, et muuta nende ametikoht atraktiivsemaks, näiteks viia Euroopa delegaatprokuröride töötasud kooskõlla samaväärse vastutustasemega ELi ametnike (AD 9) tasuga ja mitte piirduda 80 %ga ELi ametnike palgast, nagu komisjon alguses otsustas, võttes arvesse, et Euroopa delegaatprokuröride karjääri edenemine nende riiklikes süsteemides on endiselt ebaselge ja mitmel juhul oli kõige kogenumate riiklike prokuröride riiklik palk kõrgem kui Euroopa delegaatprokuröri ametikohal pakutav palk, mis kohustab Euroopa Prokuratuuri sekkuma, et rakendada Euroopa delegaatprokuröride teenistustingimuste artikli 16 lõiget 1, milles on sätestatud, et riiklikust palgast väiksema netotöötasu kogusumma puhul nähakse ette lisasumma, et tagada töötasu vastavus eelmisele tasemele; kordab oma nõudmist näha Euroopa delegaatprokuröridele ette selge karjääritee ning soodsam halduskord sotsiaalkindlustuse ja tervisekindlustuse vallas; nõuab, et loodaks Euroopa delegaatprokuröride eristaatus, mis oleks kooskõlas nende õigusalase funktsiooni laadiga, ning kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid määruse (EL) 2017/1939 muutmiseks, võttes arvesse selle eelseisvat läbivaatamist, mis hõlmab ka Euroopa delegaatprokuröride sotsiaalkindlustuse ja tervisekindlustuse puudujääkide küsimust, mida kõik liikmesriigid ei ole veel seadusandliku või halduskordadega lahendanud, isegi kui nende vastuvõtmine on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt kohustuslik;

55.mõistab, et 2024. aastal eelistas Euroopa Prokuratuuri olemasoleva raamlepingu alusel korraldada välise kuluka teenuseosutaja kasutamise asemel töötajate rahulolu siseuuringu, kuid peab kahetsusväärseks, et sellesse ei kaasatud personalikomiteed, mis oleks olnud asjakohasem; märgib, et töötajad tõstatasid uuringus korduvaid küsimusi, mis keskendusid peamiselt töö- ja eraelu tasakaalule ning perekondlikel või isiklikel põhjustel välismaalt tehtava kaugtöö kättesaadavuse tõlgendamisele; märgib, et Euroopa Prokuratuuri sõnul on nende jäik kaugtöökord üks võimalikest värbamist pärssivatest teguritest, ning julgustab Euroopa Prokuratuuri uurima alternatiive, mis – kahjustamata prokuratuuri töömeetodite toimivust ja organisatsioonikultuuri – võiksid pakkuda suuremat sõltumatust, mis võib omakorda suurendada töötajate rahulolu;

56.märgib, et 2024. aastal registreeris Euroopa Prokuratuur 1 504 sooviavaldust koolitusprogrammides osalemiseks, millest 851 läbiti edukalt, mis teeb kokku 13 984 koolitustundi ja mis vastab 1 865 koolituspäevale, seda nii sise- kui ka väliskursustel; märgib, et õigus- ja haldusküsimustele spetsialiseerunud väliskoolitustele registreeris Euroopa Prokuratuur 42 koolitusprogrammides osalemise sooviavaldust, millest 22 olid veel pooleli ja 17 edukalt läbitud, mis vastab kokku 992 koolitustunnile ja võrdub 132 koolituspäevaga;

57.märgib, et ka 2024. aastal olid Euroopa Prokuratuuri koolitusstrateegiad kooskõlas Euroopa Prokuratuuri missiooniga ja selle jaoks asjakohased, kuna need olid suunatud operatiiv- (operatiivseminarid ja muud koolitused) ja haldusvaldkonnale (teenustasemelepete alased koolitused digiteenuste valdkonnas, julgeoleku valdkonnas ja paljudes muudes valdkondades), lähtudes organisatsiooni vajadustest; mõistab, et 2024. aastal keskenduti koolitustel sellistele valdkondadele nagu ohutus, turvalisus (infoturve ja IKT alane üldine turvateadlikkus), eetika, kestlikkus (keskkonnahoidlikud riigihanked ja kliimarisk) ning digioskuste parandamine (mis on asjakohane ka seoses ettevalmistustega Euroopa Prokuratuuri IT-sõltumatuse projektiks, mis saavutati 2025. aastal); väljendab heameelt Euroopa Prokuratuuri lähenemisviisi üle kohandada koolituspakkumise sisu rangelt sihtrühmade rolli, kohustuste ja palgaastmetega, pakkudes konkreetsetele rühmadele spetsiaalse taotluse alusel väikesi teabeüritusi ja keskendudes neil kindlaksmääratud punktidele (nt konfidentsiaalsete nõustajate roll);

58.märgib, et töötajaid teavitati koolitusvõimalustest nõuetekohaselt Euroopa Prokuratuuri sisevõrgu kaudu, pakkudes ka sisu uutele liitujatele ja muid kasutajasõbralikke ressursse; tunneb heameelt, et 2024. aasta koolituspakkumine võeti hästi vastu ja et näiteks 2024. aasta lõpuks oli 86,2 % Euroopa Prokuratuuri töötajatest (koosseisulised töötajad, lähetatud eksperdid ja ametisisesed töövõtjad) osalenud pettustevastase poliitika koolitusel, samal ajal kui ahistamisvastaste ja rikkumisest teatamise meetmete osas korraldati 2024. aastal sellega seotud sisu kohta kaks koolituskursust, millest üks oli suunatud üldtöötajatele (vastavalt 34 ja 16 osalejat) ning teine juhtidele (9 osalejat) ja kolleegiumi liikmetele (6 osalejat);

59.väljendab heameelt selle üle, et 2024. aastal ei teatatud ühestki läbipõlemise juhtumist; märgib, et Euroopa Prokuratuur on soodustanud meetmeid, mille eesmärk on kompenseerida pidevalt kasvavat töökoormust, et vähendada läbipõlemise ohtu; märgib siiski, et 2024. aastal ei hinnatud töökoormuse jaotust eri meeskondade ja töötajate vahel;

60.märgib, et 2024. aastal korraldas Euroopa Prokuratuur töötajatele, juhtidele ja kolleegiumile ahistamisvastaseid teabeüritusi ning et sellised üritused korraldati taotluse korral sihtotstarbeliselt konkreetsetele meeskondadele ja üksustele ning nende sisu oli kohandatud iga sihtrühma vajadustega; tunnustab asjaolu, et 2024. aastal algatati konfidentsiaalsete nõustajate huviavalduse menetlus, mis viis 2025. aasta esimeses kvartalis (koos personalikomiteega) nõustajate valimiseni; võtab teadmiseks Euroopa Prokuratuuris 2024. aastal teatatud esimese ahistamisjuhtumi;

61.märgib, et 2023. aastal läbiviidud katseprojekti positiivsete järelduste põhjal koostati ja kiideti 2024. aastal heaks praktikapoliitika, mille järel korraldati samal aastal esimene tegelik praktikatsükkel; märgib, et 2024. aastal võeti Euroopa Prokuratuuris vastu kaheksa praktikanti, kes töötasid praktikapoliitika kohaselt Euroopa Prokuratuuri koosseisulise personali tööajaga, konkreetsel juhul kooskõlas komisjoni 24. märtsi 2022. aasta otsusega C(2022)1788 tööaja ja hübriidtöö kohta; tunneb heameelt selle üle, et kõik Euroopa Prokuratuuri praktikandid saavad igakuist tasu (toetusena); rõhutab, et Luksemburgi kõrge elukallidus on potentsiaalsetele praktikantidele oluline takistus;

62. on teadlik, et Euroopa Prokuratuuri eetikaraamistikku töötatakse üldiselt välja järk-järgult; mõistab, et piiratud inimressursid ei võimaldanud seda 2024. aastal lõpule viia; nõuab tungivalt, et viidaks lõpule ettevalmistustööd, et võtta vastu terviklik huvide konflikti poliitika, mis on vajalik, et kehtivaid reegleid konsolideerida ja parandada ning koondada kõik asjakohased juhtumid senisest paremini ühtsesse sidusasse dokumenti;

63.tunnustab asjaolu, et Euroopa Parlamendi taotlusel on Euroopa Prokuratuuri eetikaraamistikku käsitlev spetsiaalne koolitusprogramm muutunud kohustuslikuks kõigile Euroopa Prokuratuuri ametikohtade täitjatele, sealhulgas Euroopa prokuröridele ja Euroopa delegaatprokuröridele, ning saavutas 2024. aastal oodatud kõrge osalemismäära;

64.märgib, et 2024. aastal korraldati kokku 17 teadlikkuse suurendamise üritust Euroopa Prokuratuuri eetikaraamistiku, pettustevastase võitluse strateegia ja hea haldustava eeskirja teemadel, millel töötajad ulatuslikult osalesid ning mis toimusid 1. märtsil 2023 vastu võetud pettustevastase võitluse strateegia 2023–2025 elluviimise raames, mille eesmärk on võidelda pettuste vastu organisatsiooni kõigil tasanditel, isegi asutusesiseselt, ning mille eesmärgid on seotud spetsiaalse tegevuskava ja peamiste tulemusnäitajatega kui Euroopa Prokuratuuri sisekontrollikeskkonna komponentidega, mida sisekontrolliametnik igal aastal seirab; märgib, et kõrgema juhtkonna ning raharingluse, hangete ja värbamisega seotud töötajate jaoks on kehtestatud huvide konflikti vältimise eeskirjad ja selle deklareerimise menetlused; märgib, et igal aastal viiakse läbi spetsiaalne pettuseriski hindamine, et teha kindlaks ja kõrvaldada võimalikke riske, sealhulgas huvide konfliktid; tunnustab asjaolu, et Euroopa Prokuratuuri töötajatele suunatud organisatsioonivälist tegevust ja ülesandeid käsitlevaid suuniseid kohaldatakse kogu personali tegevuse suhtes, mis ei ole seotud hobide või vaba aja veetmisega, kuid on siiski asjakohane ja jääb väljapoole Euroopa Prokuratuuri pädevust;

65.kordab oma nõudmist kehtestada tugevam pöördukse poliitika, mis peaks hõlmama vähemalt kaheaastast ooteaega Euroopa Prokuratuuri kõrgematele ametnikele, enne kui neil on lubatud töötada erasektoris, eelkõige juhul, kui see on seotud Euroopa Prokuratuuri uurimisvaldkondadega; nõuab, et Euroopa Prokuratuur vaataks igal aastal läbi nende töösuhte järgsete piirangute järgimise; tuletab meelde, et pöördukse efekti ennetamine tuleb lisada Euroopa Prokuratuuri üldisesse eetikaraamistikku;

66.väljendab heameelt Euroopa Prokuratuuri järelmeetmete üle seoses Euroopa Parlamendi viimase eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitleva resolutsiooniga, milles nõuti sihtotstarbelise rikkumisest teatamise ja survemeetmete vastase menetluse vastuvõtmist, et integreerida rakenduseeskirjad kolleegiumi vastu võetud personalieeskirjadesse (kolleegiumi otsus 077/2021, millega kehtestatakse Euroopa Prokuratuuris kohaldatavad rikkumisest teatamise suunised) ning täiendada Euroopa Prokuratuuri finantsreeglite artiklit 45.12 (millega kehtestatakse selles olukorras võetavad meetmed), et luua turvaline ja kaitstud töökeskkond; mõistab, et 2024. aastal valmistati ette spetsiaalne rikkumisest teatamise ja survemeetmete vastane menetlus, mis kiideti heaks 2025. aasta alguses; julgustab Euroopa Prokuratuuri pidama rikkumistest teatamise teemal intensiivset sisedialoogi konfidentsiaalsete nõustajatega ja kaasama sellega seotud küsimustesse Euroopa delegaatprokuröride assistente; rõhutab, et rikkumisest teatamise ja survemeetmete vastaste menetluste tulemuslik rakendamine on oluline, et kaitsta Euroopa Prokuratuuri sisemist terviklikkust ja usaldusväärsust; kutsub Euroopa Prokuratuuri üles andma eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile aru nende kaitsemeetmete tegelikust toimimisest, sealhulgas töötajate teadlikkusest ja usaldusest süsteemi vastu;

67.on endiselt seisukohal, et Euroopa Prokuratuuri sisemine eetikaraamistik on väga oluline, tagamaks, et Euroopa Prokuratuuri tajutakse sõltumatu institutsioonina; on veendunud, et kõrgemate ametnike, sealhulgas kolleegiumi liikmete kõigi finantshuvide ja välistegevuse avalikustamise kohustusega vähendatakse lubamatu mõjutamise ohtu ning et nende deklaratsioonide korrapärane läbivaatamine võimaldab tuvastada ennetavalt kõik potentsiaalsed avastamata riskid; tunnustab Euroopa Prokuratuuri tahet uurida toimivaid viise selle eesmärgi saavutamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse prokuratuuri funktsiooni tundlikkust ja eripära;

68.märgib, et Euroopa Prokuratuuri suhtluses väliste osalejatega on väga oluline läbipaistvus; tunnustab Euroopa Prokuratuuri valmisolekut uurida viise, kuidas veelgi suurendada läbipaistvust väliste osalejatega suhtlemisel, võttes nõuetekohaselt arvesse prokuratuuri funktsiooni tundlikkust ja eripära, sealhulgas kohtute tehtavat järelevalvet ning vajadust kaitsta Euroopa Prokuratuuri sõltumatust; on seisukohal, et kohustusliku avaliku registri loomine kõigi kohtumiste kohta Euroopa Prokuratuuri ametnike ja kolmandate isikute esindajate, sealhulgas lobistide vahel (isegi kui nad osalevad poliitiliste prioriteetidega seotud toetustegevuses) ning riikide valitsuste esindajate vahel aitaks suurendada üldsuse usaldust Euroopa Prokuratuuri sõltumatuse vastu ja selle suutlikkuse vastu algatada viivitamata uurimisi kõigi avaliku sektori vahendite väärkasutamise juhtumite kohta, et vältida lubamatu mõju tajumist;

69.peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamendi üleskutseid komisjonile vaadata uuesti läbi komisjoni digiteenuste peadirektoraadi (varem informaatika peadirektoraat) otsus lõpetada digitaalsete töökohtade teenuste osutamine Euroopa Prokuratuurile ei ole järgitud; tunnustab komisjoni otsust pikendada ajutiselt IT-teenuste osutamist 2025. aasta juunini, et hõlbustada üleminekut, kuid taunib asjaolu, et lõpptulemus on olukord, mille rahaline elujõulisus on parimal juhul küsitav ja mis ei ole tulemuslikkuse seisukohast optimaalne; kordab oma kaalutlusi turvalisuse ja konfidentsiaalsusega seotud argumentide ning puhtalt finantsaspektide kohta, sest allhange tundub olevat palju kulukam kui asutusesisene lahendus, kus keerukate haldusaspektide lahendamiseks ning Euroopa Prokuratuuri üle kogu liidu eri kohtades asuvate Euroopa delegaatprokuröride ja Euroopa delegaatprokuröride assistentidega detsentraliseeritud koosseisuga kohanemiseks vajalikud ressursid liidetakse;

70.rõhutab, et kuigi Euroopa Prokuratuur saavutas piisava IT-sõltumatuse alles 2025. aastal, muutis 2024. aasta ettevalmistav töö selle Euroopa Prokuratuuri ajaloo kõige olulisemate digiteerimisinvesteeringutena käegakatsutavaks, ning et IT-sõltumatuse saavutamiseks ja põhitegevuse kahjustamise vältimiseks pidi Euroopa Prokuratuur algatama palju meetmeid; tuletab meelde, et isegi kui komisjon oleks andnud Euroopa Prokuratuurile IT-sõltumatusele ülemineku ajal tehnilist tuge, pidi Euroopa Prokuratuur eelarve seisukohast igal juhul viima vahendid põhitegevusest üle IT-tegevusse ning komisjon ei nõustunud neid kompenseerima; tuletab sellega seoses meelde, et 2024. aasta veebruari lõpus lükati tagasi Euroopa Prokuratuuri 2024. aasta paranduseelarve vastuvõtmise taotlus (ligikaudu 3 miljonit eurot ja taotlus luua 37 ametikohta) ja et see keeldumine tulenes komisjoni varasemast 2023. aasta jaanuaris esitatud keeldumisest luua 45 täiendavat ametikohta, et täita digiteenuste peadirektoraadi tegevuse lõpetamisest tulenev lünk;

71.juhib tähelepanu sellele, et 2024. aastal oli Euroopa Prokuratuuri IKT-tegevuseelarve 6,61 miljonit eurot, mis moodustab 19 % kogu tegevuseelarvest (2023. aastal 4,7 miljonit eurot ja 2022. aastal 5,6 miljonit eurot); märgib, et suurenemine absoluutarvudes kajastab IT-sõltumatuse jaoks tehtud märkimisväärset ettevalmistustööd, sealhulgas küberturvalisuse, IT-teenuste haldamise ja taristu seire valdkonnas asutusesisese suutlikkuse suurendamist, samuti varem digiteenuste peadirektoraadi osutatud teenuste tehnilist üleminekut; märgib, et sellised investeeringud olid strateegiliselt suunatud, et tagada Euroopa Prokuratuuri digikeskkonna järjepidevus, sõltumatus ja turvalisus ning luua vajalik alus IT-sõltumatuse edukaks saavutamiseks 2025. aasta juunis; rõhutab, et kuigi IT-kulude osakaal tegevuseelarves püsis stabiilsena, iseloomustas 2024. aastat otsustav jõupingutuste ja ressursside koondamine, et valmistuda Euroopa Prokuratuuri üleminekuks täielikule digitaalsele autonoomiale;

72.mõistab, et isegi pärast IT-sõltumatuse saavutamist 2025. aastal rõhutab Euroopa Prokuratuur, et IT-sõltumatuse jätkuvaks toetamiseks on vaja täiendavaid inim- ja rahalisi ressursse, mida ei ole seni antud piirangute tõttu, mis tulenevad kasutatavatest üldistest ressurssidest asjaomastel eelarveridadel; kutsub komisjoni üles oma otsust uuesti läbi vaatama ja eraldama lisavahendeid tagamaks, et Euroopa Prokuratuuri tegevuse tulemuslikkus ja õiguslik usaldusväärsus ei oleks ohus;

73.märgib, et 2024. aastal tegi Euroopa Prokuratuur IT-valdkonnas pidevalt tööd kahe suure projektiga: IT-sõltumatuse programm ja kohtuasjade haldamise süsteemi programm; esimese eesmärk on pakkuda täies mahus sisemiselt hallatavate haldusalaste IT-teenuste täielikku kataloogi ja teise eesmärk on arendada edasi organisatsiooni digiteerimist põhitegevuse valdkonnas, nimelt uurimiste ja süüdistuste vallas; on veendunud, et nende projektide haldamiseks asutusesiseste töövõtjate värbamine võimaldab kohest tegevuse järjepidevust, kuid seda ei tohiks käsitada Euroopa Prokuratuuri lõpliku lahendusena, võttes arvesse Euroopa Prokuratuuri tegevuse äärmiselt tundlikku laadi ning vajadust tagada Euroopa Prokuratuuri digiteenuste järjepidevus ja töökindlus ning IT-taristu, süsteemide ja seadmete kõrgeim turvatase; kordab oma muret ohu pärast, et komisjon ei taju probleemi tundlikkust, mida näitab probleemi pealiskaudne hindamine, millel on negatiivne mõju Euroopa Prokuratuuri põhitegevusele ja mis kujutab endast võimalikku ohtu liidu mainele, juhul kui see nõrgendab Euroopa Prokuratuuri tegevussuutlikkust;

74.tuletab meelde, et Euroopa Prokuratuuri IT-taristu keerukus tuleneb Euroopa Prokuratuuri detsentraliseeritud struktuurist, mis kohustab iga Euroopa delegaatprokuröri kasutama nii riiklikku kui ka Euroopa Prokuratuuri kohtuasjade haldamise süsteemi, mis on erinevad andmebaasid ja mida reguleeritakse erinevate juurdepääsuõigustega; juhib tähelepanu sellele, et teabe töötlemise ja vahetamise võimaldamiseks Euroopa delegaatprokuröride kesksete teenistuste ja Euroopa Prokuratuuri vahel peavad Euroopa delegaatprokurörid kõik juhtumitoimikud digiteerima, kasutades riiklikke digivahendeid kooskõlas riigi õigusega, kuid on ka kohustatud kaaluma vajadust selliste digitaalsete dokumentide järele vormingus, mis ühildub Euroopa Prokuratuuri kesksüsteemiga ja teiste Euroopa delegaatprokuröride kasutatavate süsteemidega, kes on uurimisjuhtumites nende partnerid;

75.on endiselt seisukohal, et Euroopa Prokuratuuri kohtuasjade haldamise süsteemi ja riiklike kohtuasjade haldamise süsteemide integreerimine on uurimiste tulemuslikkuse suurendamiseks vajalik ning seda tuleb määruse (EL) 2017/1939 läbivaatamisel jätkata; eeldab, et selline integreerimine nõuaks kõigis osalevates liikmesriikides ühtset ja järjepidevat digiteerimistaset, et luua digitaalne töökeskkond, mis vastab Euroopa Prokuratuuri keskasutusega võrreldes samale standardile, järgides samal ajal täielikult riigisiseseid õigusraamistikke; tuletab meelde, et eelarvestustes ja eelarveprognoosides tuleks arvesse võtta liikmesriikide ja liidu vältimatuid jagatud kulusid; tunnustab Euroopa delegaatprokuröride assistentide rolli ja panust süsteemide toimival kasutamisel ja varustamisel ning soovitab kaaluda neile määruse (EL) 2017/1939 läbivaatamise raames eristaatuse andmist; rõhutab, et mis tahes tulevane integratsioon peaks põhinema vastutuse tasakaalustatud jagamisel liidu ja liikmesriikide vahel;

76.peab väga oluliseks leevendada Euroopa Prokuratuuri IT-struktuuri terviklikkust ohustavaid riske, mis tulenevad organiseeritud kuritegelike rühmituste agressiivsusest, keda Euroopa Prokuratuur uurib ja vastutusele võtab ning kes kalduvad reageerima agressiivselt Euroopa Prokuratuuri sekkumistele, millega nende kuritegelikku tegevust häiritakse; tunnustab asjaolu, et 2023. aastal välja pakutud üldine täiustatud turvastrateegia ja üldine infoturbepoliitika raamistik kiideti ametlikult heaks ja võeti 2024. aastal vastu; rõhutab, et füüsiline ja digitaalne turvalisus ning nende juhtimine on Euroopa Prokuratuuri tegevuse sõltumatuse ja tulemuslikkuse olulised võimaldajad ning nõuavad ressursse, näiteks neid, mida kasutatakse spetsiaalse üksuse loomiseks, et tegeleda küber- ja füüsilise turvalisusega;

77.rõhutab, et Euroopa Prokuratuuril palutakse tegeleda üha suurema arvu juhtumitega, mis on seotud kõrgtehnoloogiliste komponentide ja digitaalsete kuritegelike meetoditega, mistõttu on tal vaja ajakohaseid seadmeid ja IT-süsteeme, et integreerida analüüsidesse ja uurimisprotsessidesse kõrgtehnoloogiat, mida kasutavad sageli väga heade oskustega kuritegelikud võrgustikud;

78.märgib, et operatiivvaldkondades suhtub Euroopa Prokuratuur tehisintellekti kasutamisse väga ettevaatlikult, ning nõustub, et kuigi tehisintellekt võib andmetöötlusele kaasa aidata, jääb tõendite hindamine ja süüdistuse esitamine rangelt inimeste vastutusalasse; väljendab heameelt selle lähenemisviisi üle, mis on oluline põhiõiguste, õiguskindluse ja vastutuse kaitsmiseks; rõhutab, et Euroopa Prokuratuur ei pea tehisintellekti võimaluseks vähendada personalivajadust, vaid pigem toetavaks vahendiks kasvava töökoormusega toimetulekul; julgustab tegema sihipäraseid investeeringuid tehisintellekti vahenditesse – tingimusel, et nende kasutamine jääb proportsionaalseks ja selle üle tehakse alati inimjärelevalvet – ja koolitustesse, mille mõju eelarvele peaks tasakaalustama tõlke- ja muude tugiprotsesside tõhususe suurenemine; kutsub Euroopa Prokuratuuri üles andma oma töötajatele suuniseid selle kohta, kuidas neid vahendeid kasutada, keskendudes konkreetselt Euroopa Prokuratuuri erivolitustega seotud tüüpilistele protsessidele;

79.on teadlik, et Euroopa Prokuratuuri juhtumid ning nendega seotud toimikud ja tõendid edastatakse Euroopa Prokuratuurile ja registreeritakse Euroopa Prokuratuuris mis tahes liidu keeles ning et igal juhtumil võib olla sadu kuni tuhandeid dokumente, mis on saadud suure kogusena ja mis tuleb juhtumite analüüsimiseks ja uurimiseks tõlkida töökeeltesse, samas kui Euroopa Prokuratuuri aruanded ja otsused, mis on välja antud inglise keeles, tuleb riiklikesse kohtutesse saatmiseks tõlkida tagasi need esitanud liikmesriigi keelde; mõistab, et selleks kasutatakse Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse pakutavaid masintõlketeenuseid; märgib, et eTranslationi teenuste maksumus oli 2024. aastal masintõlkevahendite osas 1 051 000 eurot ja inimtõlke osas 2 308 452 eurotSee arv ei hõlma suulise tõlke teenuseid, mida osutatakse komisjoni suulise tõlke peadirektoraadiga sõlmitud teenustasemeleppe alusel või kui suulise tõlke peadirektoraat keeldub taotletud teenust osutamast või ei suuda seda teha, siis palgates vabakutselisi, kes on turul kättesaadavad (vajaduspõhised erandid finantseeskirjadest). 2024. aastal kantud kulud on suulise tõlke peadirektoraadi teenustasemeleppe alusel kokku 22 536 eurot ja 9 360 eurot ning ülejäänud osas vastavad ühekordsetele teenuseostudele.; palub Euroopa Prokuratuuril uurida nende masintõlketeenuste võimalikku paremat kasutamist, mis seni ei toimu tehisintellekti toel, vaid põhinevad sõnavara andmekogumitel, mida pakutakse digiteenuste peadirektoraadi eTranslationi teenuse kaudu ja ajakohastatakse igal aastal;

80.kordab oma toetust Euroopa Prokuratuuri taotlustele eraldada vahendeid oma küberturvalisuse kaitsmiseks ning nõuab tugeva küberturvalisuse strateegia kiiret rakendamist, et kaitsta Euroopa Prokuratuuri tegevust ja andmete terviklust;

81.märgib, et Euroopa Prokuratuuri digistrateegia ning nõrkuste ja paikade haldamise poliitika on praegu väljatöötamisel ning et olemasolevad teenused tagavad keskse tähtsusega kohtuasjade haldamise keskkonna jaoks nõrkuste hindamise ning automaatse skaneerimise vahendi ja teavitamise; kutsub Euroopa Prokuratuuri üles seadma prioriteediks need meetmed, mis on olulised, et tagada ohutu töökeskkond, tegevuse järjepidevus ja asjakohase teabe kaitse;

82.väljendab heameelt pideva dialoogi üle Euroopa Prokuratuuri andmekaitseametniku ja Euroopa Andmekaitseinspektori Euroopa Prokuratuuri kontaktpunkti vahel ning nende korrapäraste kahepoolsete kohtumiste üle; julgustab kolleegiumit, kelle otsused täiendavad kehtivat õigusraamistikkuMäärus (EL) 2017/1939 (nn Euroopa Prokuratuuri määrus) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj)., tegema Euroopa Andmekaitseinspektoriga koostööd olemasolevate tavade ja menetluste korrapäraseks läbivaatamiseks, pidades silmas vajadust tagada isikuandmete kasutatavus uurimiseks ja süüdistuse esitamiseks ning samas tagada ka nende andmete kaitse;

83.märgib, et rendilepingut, millega Luksemburgi ametiasutused annavad tasuta üürile hoone, kus praegu asub Euroopa Prokuratuuri peakorter, 2024. aastal ei muudetud ning et Euroopa Prokuratuur maksis 2024. aastal sama iga-aastast teenustasu 716 724 eurot nagu 2023. aastal, ilma lisakuludeta;

84.märgib, et Euroopa Prokuratuuri kasutuses on praegu B-torni (TOB) peahoones kümme korrust ja juurdeehituses neli korrust; on teadlik, et asukohariik renoveerib alates 2025. aasta algusest seitse lisakorrust ja need antakse 2025. aasta neljandas kvartalis järk-järgult Euroopa Prokuratuurile üle; mõistab, et uued korrused aitavad ületada praegust ruumipuudust ning võimaldavad Euroopa Prokuratuuri teenuseid ruumides ühtlustada ja tõhusalt ümber jaotada; tuletab meelde Euroopa Prokuratuuri tegevuse olemust ja sellega kaasnevat konfidentsiaalsust ning väljendab seetõttu heameelt selle üle, et igale töötajale on määratud eraldi töökoht ühe-, kahe- või kolmeinimesekabinetis; tunnustab juba olemasolevaid meetmeid, mille eesmärk on tagada piiratud liikumisvõimega või muu puudega isikutele ligipääs kontoriruumidele;

85. on teadlik, et Euroopa Prokuratuur kasutab osa hoonest, mille asukohariik on andnud üürivabalt Euroopa Prokuratuuri kasutusse, ja et selle keskkonnanäitajaid haldavad riiklikud ametivõimud, järgides kohalikke keskkonnanõudeid; väljendab heameelt Luksemburgi ametivõimude algatatud meetmete üle, mille eesmärk on toetada Euroopa Prokuratuuri keskkonnajuhtimise edendamisel, mille tulemusel paigaldatakse maa-alusesse parklasse 20 elektrisõidukite laadimisjaama ning asendatakse energiasäästlik sisevalgustus ja fassaadikatted kõigis Euroopa Prokuratuuri keskasutuse ruumides, et suurendada hoonete energiatõhusust; märgib, et kõigile korrustele on paigaldatud vee filtreerimise seadmed ja see vähendab plastpudelite kasutamist; märgib, et Euroopa Prokuratuuri keskasutus on integreeritud Luksemburgi tasuta ühistranspordi võrgustikku, mis teeb selle kergesti juurdepääsetavaks väikese keskkonnamõjuga vahendite abil, ilma et sellega kaasneksid kulud töötajatele ja külastajatele, ning maa-aluse parkla juurde kuulub spetsiaalne ala jalgrataste parkimiseks;

86.märgib, et Euroopa Prokuratuur järgib komisjoni otsust C(2025) 2495 „Töölähetuste ja ametisõitude juhend“, kaaludes mitte ainult lähetustel olevate töötajate keskkonnahoidlikke reisilahendusi, vaid hinnates süstemaatiliselt ka vajadust lähetuste järele, võrreldes seda veebikohtumiste teostatavusega;

87. kordab, et liidu finantshuvide kaitsmiseks loodud raamistikus saab Euroopa Prokuratuuri olulist rolli tulemuslikult täita üksnes tiheda koostöö ja koordineerimise kaudu teiste üksustega, mis täidavad täiendavaid ülesandeid; rõhutab, et Euroopa Prokuratuur tegutseb keerulisel ja heterogeensel maastikul, kus on otsustava tähtsusega Euroopa Prokuratuuri sõltumatus, nagu ka suutlikkus luua oma partneritega koostoimet ja tahe suhelda asjaomaste sidusrühmadega;

88.on teadlik Euroopa Prokuratuuri jõupingutustest teha toimivat koostööd Europoli, OLAFi ja Eurojustiga, mis toimub vastavalt iga organisatsiooni volitustele juhtkonna tasandil ja tehnilisel tasandil toimuvate korrapäraste kohtumiste kaudu ning päringutabamusel või selle puudumisel põhinevate protsesside kaudu, mida kasutatakse kahesuunaliseks teabevahetuseks ja toimingute dubleerimise vältimiseks; peab siiski kahetsusväärseks OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri vahelise operatiivkoostöö piiratud mahtu, mida kinnitab OLAFi toetatud Euroopa Prokuratuuri juhtumite püsivalt väike arv (2023. aastal neli juhtumit ja 2024. aastal viis juhtumit), võrreldes nende juhtumite arvuga, mille puhul Euroopa Prokuratuur sai 2024. aastal toetust Eurojustilt (25) ja Europolilt (83); märgib, et koostöö Europoliga kannatab piirangute tõttu, mis tulenevad riiklikust kriminaalmenetlusõigusest ja Euroopa Prokuratuurile kuuluvate andmete kättesaadavusest; on seisukohal, et Europoliga tehtava koostöö edasine tõhustamine võimaldaks koostoimet ja ressursside optimeerimist, hoolimata tungivast vajadusest, et Euroopa Prokuratuur töötaks välja oma sisemise analüüsiplatvormi, mis on ülioluline uurimise käigus kogutud andmete kiireks tõlgendamiseks ja tegevusstrateegiate koostamiseks piiriüleste juhtumite puhul, mis eeldavad juurdepääsu kogu Euroopa Prokuratuuri kohtuasjade haldamise süsteemile; kutsub kõiki osapooli üles uurima asjakohaseid viise koostoime loomiseks, koostöö tugevdamiseks operatiivtasandil, ülesannete dubleerimise vältimiseks ja olemasoleva analüütilise suutlikkuse paremaks ärakasutamiseks; väljendab heameelt komisjoni väljakuulutatud pettustevastase struktuuri läbivaatamiseks spetsiaalsete töörühmade loomise üle ning loodab, et kõiki pettustevastase raamistiku komponente hõlmavate aruteludega saavutatakse omavahelises koostöös ja tegevuste koordineerimises käegakatsutavad edusammud, mille komisjon esitab 2026. aasta lõpuks;

89.võtab teadmiseks Euroopa Prokuratuuri 2024. aasta hea koostöö kontrollikoja, Euroopa Andmekaitseinspektori ja Euroopa Ombudsmaniga; märgib, et Euroopa Ombudsman algatas ühe uurimise pärast seda, kui 2024. aasta värbamismenetluses osalenud kodanik oli esitanud kaebuse, mille kohta leiti seejärel, et juhtumis puudusid tõendid Euroopa Prokuratuuri haldusomavoli kohta;

90.on veendunud, et OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri õigusraamistike läbivaatamine annab võimaluse mõelda ümber nende koostöö paljud aspektid, võttes arvesse põhitegevuse aastatel saadud kogemusi; rõhutab, et nii täiendavate juurdluste (OLAFi ettepanekul) kui ka toetavate juurdluste (Euroopa Prokuratuuri taotlusel) läbiviimisel saadud õppetunnid on andnud head teavet, millele nende koostöökorra ümberkujundamisel tugineda; rõhutab, et nimetatud kogemused on näidanud vajadust parema tuvastamise ja aruandluse järele; märgib, et 2024. aastal toimus Euroopa Parlamendis esimene rahvusvaheline kohtumine Euroopa Prokuratuuri prokuröride ja OLAFi uurijate vahel; on veendunud, et seda võib pidada teabevahetuse tava katseprojektiks, mis peaks muutuma perioodiliseks, tingimusel et rahalised vahendid on olemas; kordab, et piisavat dialoogi ja koostööd liidu pettustevastase raamistiku komponentide vahel on võimalik saavutada üksnes kohustusliku institutsioonidevahelise foorumi loomisega, kus saab käsitleda ja arutada strateegilisi küsimusi, et optimeerida ressursse ja muuta tulemused käegakatsutavaks;

91.märgib, et käibemaksupettus on muutunud siseturu struktuurseks nõrkuseks ja et hoolimata standardsete karussellskeemide kordumisest suudavad riiklikud maksuhaldurid avastada ja tõkestada vaid väikese osa kuritegelike võrgustike tegevusest; rõhutab Euroopa Prokuratuuri tegevuse ainulaadset väärtust, mis võimaldab rekonstrueerida keerulisi kuritegusid ja ebaseaduslikke rahavooge ning võtta meetmeid asjaomaste varade arestimise ja külmutamisena; kutsub komisjoni üles tegema täiendavaid ettepanekuid kõigi regulatiivsete muudatuste kohta, et lahendada olukord, mis pärsib käibemaksupettuste vastase võitluse tulemuslikkust ning piirab riiklike ja ELi ametiasutuste vahelise koostoime potentsiaali;

92.rõhutab, et juurdepääs andmetele ja teabe jagamine on iga pettusevastase tegevuse olulised elemendid ning et nende rahuldavast saavutamisest oleneb liidu eelarve edukas kaitse; tuletab meelde kontrollikoja soovitusi, mis on esitatud eriaruandes 24/2015 käibemaksupettuste vastase võitluse kohta ja kontrollikoja eriaruandes 08/2025 „Impordi käibemaksupettused – ELi finantshuvid ei ole impordi lihtsustatud tolliprotseduuride puhul piisavalt kaitstud“, ning väljendab sellega seoses heameelt komisjoni 14. novembri 2025. aasta ettepaneku üle võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 seoses EPPO ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdepääsuga käibemaksuteabele liidu tasandilhttps://www.eca.europa.eu/ECAPublications/SR-2025-08/SR-2025-08_ET.pdf; rõhutab samuti, kui oluline on täielik ja toimiv andmete jagamine Euroopa Prokuratuuri, OLAFi, Eurojusti ja Europoli vahel ning et ühise töörühma loomine võimaldaks jälgida andmete integreerimist ja kohtuasjade haldamise tõhusust nende asutuste vahel;

93.toetab Euroopa Prokuratuuri üleskutset teha suuremaid jõupingutusi, et tagada liidu tasandil palju suurem ja parem andmeanalüüsi suutlikkus, et kasutada täielikult ära Euroopa Prokuratuuri uurimiste käigus kogutud tohutuid andmehulki, ning nõustub, et edusammud selles suunas parandaksid oluliselt võitlust organiseeritud kuritegevuse vastu liidus; märgib, et kogutud tõendite analüüsi maht suureneb hüppeliselt, paralleelselt Euroopa Prokuratuuri uuritavate juhtumite arvu suurenemisega; juhib tähelepanu sellele, et suur osa sellest teabest puudutab organiseeritud kuritegevust ja rahapesu ning nendega seotud mitmesuguseid ebaseaduslikke tegevusi kui aluseks olevaid kuritegusid, mis ei kuulu Euroopa Prokuratuuri uurimispädevusse; märgib, et sarnane olukord on tekkinud pärast Admirali juhtumi uurimist, kus vähemalt 638 TB konfiskeeritud digitaalsetest andmetest osa analüüs on paljastanud seosed uimastikaubanduse, ebaseaduslike hasartmängude, prostitutsiooni ja muuga, mille tulemusel on riiklikud prokuratuurid algatanud rohkem kriminaalmenetlusi muude kui finantshuve kahjustavate kuritegude kohta; märgib, et sarnane olukord on tekkinud seoses Midase juhtumi uurimisega, mille tulemusel on avastatud keerukas kuritegelik ökosüsteem, mis hõlmab varifirmasid, variisikuid, väljamõeldud identiteete ja krüptosidet, et korraldada muud kuritegevust, sealhulgas uimasti- ja relvakaubandust ning terrorismi rahastamist, ning mille puhul on vähemalt 418 TB digitaalsetest andmetest osa analüüsi tulemusel esitatud nende muude kui finantshuve kahjustavate kuritegude uurimise eest vastutavatele riiklikele asutustele 13 kuriteoteadet;

94.väljendab heameelt sisemehhanismi loomise üle, et tagada Euroopa Prokuratuuri ressursitõhus, õigeaegne ja järjepidev teadete edastamine kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikli 103 lõikega 2, mis on olulised halduslike tagasinõuete ja ettevaatusabinõude seisukohast, ning komisjoniga sõlmitud koostöölepingu läbivaatamise üle Euroopa Prokuratuuri ja komisjoni koostöö kolmanda iga-aastase kõrgetasemelise läbivaatamise raames, mis toimus 2024. aasta oktoobris; on veendunud, et selline kord toob kaasa pareminitoimivad meetmed liidu finantshuvide kaitsmisel; rõhutab tegelikult komisjoni teavitamise järsku suurenemist, mis järgnes uuele korrale 2024. ja 2025. aastal (vastavalt + 147 % ja + 85 % võrreldes 2022. aastaga); juhib siiski tähelepanu sellele, et Euroopa Prokuratuuri kohtuasjade haldamise süsteemi ja andmeanalüüsi suutlikkust tuleb edasi arendada, et võtta juhtumite suhtes tõhusaid järelmeetmeid ja tagada komisjonile pidev teabevoog, et aidata kaasa haldusmeetmete vastuvõtmisele, mis aga ei ole struktuurse alarahastamise olukorras võimalik; peab kahetsusväärseks, et hoolimata Euroopa Prokuratuuri selgetest viidetest rahalistele vajadustele on komisjon oma kirjalikus muutmisettepanekus 1/2024 esitanud ainult kolm ametikohtade loetelus sisalduvat ametikohta ja ühe lepingulise töötaja, mis ei ole piisavad; kiidab heaks Euroopa Prokuratuuri tulevased taotlused vahendite saamiseks, mis on olulised pettustest mõjutatud summade liidu eelarvesse tagasi toomiseks; kutsub komisjoni üles maksimeerima liidu eelarve halduslikke tagasinõudeid, pidades samal ajal kinni konfidentsiaalsusnõuetest ja jälgides uurimistoimingute nõuetekohast läbiviimist;

95.on teadlik, et vahendite tagasinõudmine liikmesriikide ametiasutuste poolt kuulub komisjoni vastutusalasse, nagu on märgitud eelarve, pettusevastase võitluse ja avaliku halduse volinikule saadetud missioonikirjas, ning rõhutab, et Euroopa Prokuratuuril ei ole seni volitusi tagasinõudmisprotsessi järelmeetmete võtmiseks; kordab oma üleskutset liikmesriikidele tugevdada tagasinõudmisprotsessis omavahelist koostööd ja teavitada lõplikest konfiskeerimistest õigel ajal nii komisjoni kui ka Euroopa Prokuratuuri; on endiselt seisukohal, et asjaomased määrused on vaja läbi vaadata, et selgitada Euroopa Prokuratuuri rolli tagasinõudmisprotsessis;

96.tunnistab, et Euroopa Prokuratuuri uurimisi saab algatada üksnes juhul, kui teave on jõudnud prokurörideni, ja ootab, et liikmesriigid täidaksid oma õiguslikke kohustusi, teatades kõigist asjakohastest juhtumitest Euroopa Prokuratuurile; märgib murega, et 2024. aastal jätkusid pädevuskonfliktid ja süsteemsed takistused Euroopa Prokuratuuri uurimistele, sealhulgas juhtumid, mis tekitavad muret õigusriigi põhimõtte järgimise pärast; tuletab sellega seoses meelde Euroopa Prokuratuuri avalikku avaldust pädevuskonflikti käsitleva otsuse kohta Horvaatias; kutsub komisjoni üles võtma selliste takistuste suhtes süstemaatiliselt järelmeetmeid osana oma kohustusest tagada liidu õiguse järgimine ja kaitsta liidu finantshuve; märgib murega, et mõned liikmesriigid on kuulutanud liidu finantshuve kahjustavad kuriteod riigisisesteks juhtumiteks ja keeldunud tunnustamast Euroopa Prokuratuuri pädevust; väljendab muret võimaliku negatiivse mõju pärast nende pädevuskonfliktide uurimisele, nimelt tõendite kadumise või tõendite hilinenud kogumise pärast; kutsub komisjoni üles koguma teavet pädevuskonfliktide juhtumite kohta ja seda hindama, et saada asjakohaseid andmeid määruse (EL) 2017/1939 läbivaatamiseks;

97.märgib, et hoolimata sellest, et Euroopa Prokuratuuri pädevus on määruse (EL) 2017/1939 artikli 22 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 23 selgelt sätestatud, tõstatati 2024. aastal uuesti liikmesriikide ametiasutuste ja Euroopa delegaatprokuröride vahelised pädevusküsimused; rõhutab, et neid juhtumeid tuleks käsitleda kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikli 25 lõikega 6, mis suunab need riiklikule õigusasutusele, kes on pädev otsustama liikmesriikide prokuröride vahelise pädevuskonflikti juhtumite üle, tingimusel et tema otsuse suhtes saab kohaldada Euroopa Kohtu eelotsust, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/1939 artikli 42 lõike 2 punktis c, mis kajastab ELi toimimise lepingu artiklit 267; kordab, et kuna paljudes liikmesriikides ei saa riigi ametiasutuse otsusele pädevuskonflikti kohta Euroopa Kohtus eelotsust teha, puudub praeguses olukorras õigusselgus; julgustab liikmesriike, kes kahtlevad Euroopa Prokuratuuri pädevuses, esitama Euroopa Kohtule eelotsuse küsimus kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 267 ja määruse (EL) 2017/1939 artikli 42 lõike 2 punktiga c;

98.märgib, et 2024. aastal viis Euroopa Prokuratuur koos Itaalia Guardia di Finanzaga ellu Euroopa Prokuratuuri akadeemia ja kattis selle asjakohased kulud, korraldades 49 uurijale kaks kahenädalast rahvusvahelist kohapealset kursust; märgib, et mõnes liikmesriigis korraldati õiguskaitseametnikele spetsiaalseid koolitusi Euroopa Prokuratuuri pädevusse kuuluvates kuritegevuse valdkondades; kutsub komisjoni üles seda väärtuslikku koolitusprojekti toetama ja tagama selle rahastamise; märgib, et 2024. aastal käivitasid Euroopa prokurörid ja Euroopa delegaatprokurörid detsentraliseeritud ja kesksel tasandil täiendavaid teadlikkuse suurendamise meetmeid riiklikele sidusrühmadele, võttes mitmel korral vastu kohtusüsteemi, prokuratuuri ja õiguskaitseorganite delegatsioone;

99.kordab oma muret taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud juhtumite arvu suurenemise pärast, mida ei jaotata ühtselt liikmesriikide vahel, kes on juba saanud olulisi väljamakseid; rõhutab, et juhtumite tasakaalustamata jaotus võib olla tingitud liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide ebapiisavusest või rikkumiste avastamise mitterahuldavast tulemuslikkusest ja läbipaistmatutest teatamistavadest; juhib tähelepanu sellele, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid tulevad liidu eelarvest ja nende kaitse kuulub Euroopa Prokuratuuri pädevusse, ning julgustab seetõttu komisjoni ning teisi liidu organeid ja asutusi rohkem pingutama rikkumiste avastamiseks ja teatama Euroopa Prokuratuurile kõigist asjakohastest olukordadest;

100.juhib tähelepanu sellele, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditega seotud käsitlemisel olevate juhtumite suur arv kasvab tulevikus tõenäoliselt veelgi, kuna väljamaksete intensiivsus suureneb lõppkuupäeva lähenedes, ning peab väga oluliseks tõhustada asjaomaste asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist, eelkõige taaste ja vastupidavuse rakkerühmaga, et tugevdada seire- ja kontrollimehhanismi Euroopa Prokuratuuri uuritud pettusejuhtumite analüüsimise kaudu ning tuvastada võimalikud kontrollilüngad või pettusemustrid, mis võisid tuleneda mittemärkamisest või tegevusetusest, ning tegeleda nendega 22. juulil 2024 vastu võetud komisjoni taaste- ja vastupidavuskavade suuniste IV lisas esitatud vähendamis- ja taastemeetmete abil;

101.tunnustab kolleegiumi kokkulepet Seišellide korruptsioonivastase komisjoni ja Andorra Vürstiriigi peaprokuratuuriga tehtava koostöö töökorra kohta ning vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimist Maailmapanga ühtsuse asepresidentuuri ja Iberoameerika prokuröride liiduga; väljendab heameelt selle üle, et 2024. aasta novembris allkirjastati Euroopa Parlamendiga koostööleping, milles kehtestati selge koostöökord liidu finantshuvide kaitsmiseks, ning selle üle, et kolleegium leppis Euroopa välisteenistusega kokku töökorra ja komisjoniga sõlmitud kokkuleppe lisade läbivaatamise ning alustas 2024. aastal ka Euroopa Keskpangaga läbirääkimisi töökorra üle;

102.võtab teadmiseks Euroopa Prokuratuuri intensiivse tegevuse, et tagada oma uurimiste tulemuslikkus olemasolevas rahvusvahelises olukorras ja seoses kolmandate riikidega; on teadlik, et Euroopa Prokuratuur on liige või vaatleja mitmes rahvusvahelises võrgustikus ja organisatsioonis, nagu Egmonti rühm, GlobE võrgustik, OECD altkäemaksuvastase võitluse töörühm, CARINi võrgustik, NADALi võrgustik, EACNi/EPACi võrgustik, Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, Euroopa Nõukogu kriminaalasjades tehtava koostöö Euroopa konventsioonide toimimise eksperdikomitee (PC-OC) jt; märgib, et Euroopa Prokuratuur on allkirjastanud koostöölepingud paljude partneritega; tunnistab, et Euroopa Prokuratuuril on selge õigusliku aluse puudumise tõttu raske tõhusalt sekkuda, ja tunnustab asjaolu, et 2023. aasta augustis edastati komisjonile loetelu kolmandatest riikidest, keda peetakse koostööd hõlbustada võivate lepingute sõlmimisel esmatähtsaks; kutsub komisjoni üles võtma Euroopa Prokuratuuri taotlusi nõuetekohaselt arvesse;

103.märgib, et Euroopa Prokuratuur tugines jätkuvalt institutsioonidevahelistele lepingutele ja kahepoolsetele teenustasemelepetele ning 2024. aasta lõpus oli Euroopa Prokuratuuril kehtiv osalus 86 institutsioonidevahelises raamlepingus ja 23 teenustasemeleppes või muus liidu avaliku haldusega sõlmitud kokkuleppes eesmärgiga osta kaupu ja teenuseid väiksemate kuludega või maksimeerida kehtivatest lepingulistest vahenditest tulenevat eelarvesäästu kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

104.väljendab suurt heameelt Poola ja Rootsi osalemise üle Euroopa Prokuratuuris; märgib, et Taani kasutab Euroopa Prokuratuuri suhtes jätkuvalt ELi toimimise lepingu protokollide nr 21 ja 22 kohast loobumisklauslit; on teadlik, et pärast Iirimaa valitsuse esialgseid teateid oma võimaliku osalemise kohta tõhustatud koostöös moodustas Euroopa Prokuratuur asjaomaste Euroopa Prokuratuuri talituste esindajatega spetsiaalse töörühma, et käsitleda kõiki sellise osalemise aspekte ja abistada riiklikke ametiasutusi selles protsessis; märgib, et selle liikmesriigi taotlusel on juba korraldatud mitu mitteametlikku kohtumist, et selgitada Euroopa Prokuratuuri toimimist; märgib siiski, et 2024. aastal ei toimunud ametlikku teabevahetust Iirimaa asutustevahelise töörühmaga, mis loodi selleks, et uurida Iirimaa võimalikku tulevast osalemist Euroopa Prokuratuuris; nõuab tungivalt, et komisjon, Euroopa Prokuratuuri ja Iirimaa ametiasutused alustaksid uuesti konstruktiivset dialoogi ja leiaksid toimiva viisi edasiliikumiseks;

105.peab väga kahetsusväärseks, et Ungari on ainus liikmesriik, kes ei ole veel Euroopa Prokuratuuriga ühinenud, hoolimata õiguslike ja põhiseaduslike takistuste puudumisest; kutsub Ungari valitsust igati üles Euroopa Prokuratuuriga viivitamata ühinema; on seisukohal, et seda, et Ungari endiselt ei osale, saab tõlgendada üksnes tahtliku katsena kaitsta korruptsiooni ja liidu vahendite väärkasutamist selle eest, et selle üle tehtaks sõltumatut Euroopa Liidu kontrolli; on veendunud, et riigi ühinemine Euroopa Prokuratuuriga vastaks lõpuks kodanikuühiskonna ja kodanike pikaajalistele ja õiguspärastele nõudmistele tõhustada õiguslikke tagatisi pettuste, korruptsiooni ja muude tõsiste üleastumiste vastu ning taastada usaldus liidu finantshuvide kaitse vastu, mida praegu õõnestavad püsivad puudused jõustamises ning mis nõrgendavad majanduskasvu, ühtekuuluvust ja heaolu toetava liidu poliitika positiivset mõju Ungari kodanike, VKEde ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seas;

106.tuletab meelde Ungari valitsuse mitmeid katseid Euroopa Komisjoni ja OLAFi töötajate järele süstemaatiliselt luurata;

107.rõhutab, et iga liikmesriik, mis ei tee Euroopa Prokuratuuriga koostööd, tekitab immuniteedi ja privileegide niši, mis nõrgendab liidu finantshuvide kaitset, muutes selle ebaühtlaseks ja ebatõhusaks, ning nõuab tungivalt, et komisjon algataks rikkumismenetlused iga liikmesriigi vastu, kes takistab süstemaatiliselt Euroopa Prokuratuuri juhitavaid uurimisi; kutsub komisjoni üles võtma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2092Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 1). http://data.europa.eu/eli/reg/2020/2092/oj). kohaldamisel arvesse, et Euroopa Prokuratuuris mitteosalemine võib kujutada endast võimalikku ohtu liidu finantshuvidele, ning kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima liikmesriikide koostöö määra Euroopa Prokuratuuriga; peab sellega seoses äärmiselt kahetsusväärseks 2024. aastal teatatud juhtumeid, kus OLAFi ja Euroopa Prokuratuuri uurijatel tuli kohapealses tegevuses taluda liikmesriikide valitsuste ähvardusi; rõhutab, et sellised olukorrad õõnestavad õigusriigi põhimõtet, kujutavad endast liikmesriikide ja liidu institutsioonide vahelise vastastikuse usalduse ja lojaalse koostöö tõsist rikkumist ning nõrgendavad liidu tegevust, ning nõuab jõuliste ennetus- ja kaitsemeetmete kehtestamist, et kaitsta töötajaid, kes peavad töötama ohtlikes oludes;

108.rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri tegevus peab aitama kaasa liidu finantshuvide kaitsele ja selle tulemusel nõutakse eeldatavasti tagasi liidu eelarvest välja makstud summad, mida ei kasutatud kuritegeliku tegevuse tõttu sihtotstarbeliselt; märgib, et konfiskeerimisprotsess, mis võimaldab selliseid summasid tagasi nõuda, kuulub liikmesriikide ametiasutuste pädevusse ning et Euroopa delegaatprokuröride liikmesriikides rakendatud meetmete tulemusel konfiskeeritud summad või vara väärtus tuleks tagastada liidu eelarvesse pärast seda, kui on maha arvatud kulud, mida liikmesriikide ametiasutused on nende meetmete rakendamisel kandnud kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikliga 38, milles osutatakse kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt võõrandatavale varale või tulule, ilma et see piiraks liidu või muude ohvrite õigusi saada neile tekitatud kahju eest hüvitist; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon on teinud ettepaneku, et arestimis- ja konfiskeerimismeetmetest saadavat võimalikku tulu kajastataks liidu eelarves mittesihtotstarbelise tuluna, eelarvemuudatusega loodud eraldi eelarvereal; tunnustab Euroopa Prokuratuuri võetud kohustust teha komisjoniga koostööd, et toetada kõiki jõupingutusi, mille eesmärk on tagada eespool nimetatu elluviimine; peab vajalikuks muuta artiklit 38, et võimaldada selle toimivat rakendamist ja seiret, tagamaks liidu eelarve kaitse, ning kutsub komisjoni üles sõlmima asjaomaste riiklike ametiasutustega vajalikud kokkulepped, et võimaldada nende summade kandmist liidu eelarvesse, ning pakkuma välja vajalikud seadusandlikud lahendused selle toimivaks jõustamiseks;

109.rõhutab, kui oluline on seirata uurimise ja süüdistuse esitamise järelmeetmeid ja anda neist süstemaatiliselt aru, pöörates erilist tähelepanu rakendatud finantsmeetmetele (konfiskeerimine ja tagasinõudmine), et saada selgem ülevaade Euroopa Prokuratuuri tegevuse mõjust; märgib, et Euroopa Prokuratuur ja komisjon on võtnud kohustuse ühtlustada oma teabevahetust ja kohandada see piisavaks seoses võimaliku meetmete rakendamisega finantskuritegudest mõjutatud liidu eelarvevahendite tagasisaamiseks; on endiselt seisukohal, et komisjon peab abistama Euroopa Prokuratuuri Euroopa Prokuratuuri tegevuse seiramisel ja järelmeetmete võtmisel, et vältida Euroopa Prokuratuuri piiratud ressursside kõrvalesuunamist selle uurimis- ja süüdistuste esitamise ülesannetelt; on veendunud, et Euroopa Parlamendi kontroll kriminaaluurimiste halduslike järelmeetmete üle on oluline panus liidu pettustevastase raamistiku tõhususe parandamisse; julgustab komisjoni ja kõiki pettustevastase raamistiku komponente leidma tulemusliku ja tõhusa viisi võetud meetmete seiramiseks ja nende lõpptulemustest aru andmiseks;

110.rõhutab vara tagasivõtmise olulist rolli ja selle heidutavat mõju organiseeritud kuritegevusele; märgib, et Euroopa Prokuratuuri osalemine rahvusvahelistes võrgustikes peaks suurendama vara tagasivõtmise toimingute tulemuslikkust; kordab, et finantskuritegude õigeaegne ja tulemuslik uurimine ning nende eest vastutusele võtmine peaks tooma kaasa märkimisväärse kokkuhoiu liidu ja liikmesriikide eelarvetes;

111.tunnustab Euroopa Prokuratuuri sise- ja väliskommunikatsioonis 2024. aastal tehtud mitmeid täiustusi, eelkõige ahistamisvastast võitlust ja rikkumisest teatamist käsitlevaid teabeüritusi ning muid Euroopa Prokuratuuri eetikaraamistikuga seotud teadlikkuse suurendamise algatusi, mis on veel väljatöötamisel; väljendab heameelt panuse üle, mille andis Euroopa Parlamendi eri komisjonide aruteludel Euroopa Parlamendi arvamuste vahetustesse peamiselt Euroopa peaprokurör (kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon, eelarvekontrollikomisjon, majandus- ja rahanduskomisjon, maksuküsimuste allkomisjon);

112.märgib, et Euroopa Prokuratuuri teabevahetuseks ette nähtud ressursid on piiratud ning arvestades vajadust saavutada Euroopa Prokuratuuri digitaalne autonoomia, on Euroopa Prokuratuuri veebisaidi haldamine muudetud asutusesiseseks, milleks on vaja lisavahendeid, kui digiteenuste peadirektoraat selle teenuse osutamise lõpetab; märgib, et avaliku kommunikatsiooni ja edendustegevuse eelarve oli 2024. aastal 235 382 eurot ning seda kasutati eelkõige meediaseire litsentside omandamiseks ning muudeks teabevahetuse algatusteks ja väljaannete tõlkimiseks;

113.märgib, et Euroopa Prokuratuuri sotsiaalmeedia strateegia on kavandatud nii, et see oleks tulemuslikult suunatud eri sihtrühmadele, sealhulgas ajakirjanikele, institutsioonilistele sidusrühmadele, õigus- ja õiguskaitsetöötajatele, akadeemilistele ringkondadele ja üldsusele, kohandades sõnumeid nende vajadustega; märgib, et Euroopa Prokuratuuri sotsiaalmeedias osalemise peamine eesmärk on suurendada usaldust, parandades nähtavust; kordab oma üleskutset Euroopa Prokuratuurile saavutada selgelt parim võimalik tasakaal ühelt poolt läbipaistvuse ja avaliku huvi ning teiselt poolt uurimiste konfidentsiaalsuse ja nõuetekohase läbiviimise vahel ning tagada oma tegevust käsitleva teabevahetuse neutraalsus; julgustab Euroopa Prokuratuuri edastama rahustavat sõnumit liidu väärtuste ja põhimõtete operatiivse mõõtme kohta, mis on osa sõltumatusest ja seaduse järgimisest ning mida kohaldatakse läbipaistvalt ja kaalutletult; märgib, et Euroopa Prokuratuuri toimiv teabevahetus aitab tugevdada institutsioonide mainet kodanike silmis ja suurendada maksumaksjate teadlikkust liidu finantshuvide kaitse keerukusest ja tähtsusest;

114.rõhutab, et Euroopa Prokuratuuri püüded edastada süüdistuseni jõudnud keerukate juhtumite kohta õiget ja arusaadavat teavet võivad olla liidu kodanikele tugevaks stiimuliks teatada võimalikest rikkumistest Euroopa Prokuratuurile ja edendavad kodanikuühiskonna suuremat kaasatust; tunnustab Euroopa Prokuratuuri pühendumust parandada ajakirjanike, kodanike ja akadeemiliste ringkondade arusaamist oma tööst eri liikmesriikide pressi infotundide, õppekäikude ja konverentside teel ning korrapäraste ajakohastuste ja vahe-eesmärkide aruannete kaudu, mis hoiavad kogu avalikkust kursis Euroopa Prokuratuuri töö ja selle mõjuga; mõistab, et uuritavate küsimuste tundlikkus ja vajadus järgida paljude Euroopa Prokuratuuri juhtumitega seotud osapoolte puhul süütuse presumptsiooni nõuab täpseid pressiteateid ja teabe levitamist, mida tehakse ainult siis, kui prokurörid on seda eelnevalt kontrollinud ning seda õiguslike nõuete seisukohast hinnanud, ning mida võidakse levitada e-posti, veebiplatvormide ja sotsiaalmeedia kaudu; märgib, et otsesuhtlus sotsiaalmeedia kaudu välistab kolmandate isikute tõlgendused ning hõlbustab Euroopa Prokuratuuri sõnumite täpset ja läbipaistvat edastamist;

115.on veendunud, et tõhustatud strateegiline kommunikatsioon peaks hõlmama paremat juurdepääsu teatamisvõimalustele, ja väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Prokuratuur edendab teatamisvõimalusi kõigi Euroopa Prokuratuuri sotsiaalmeediakontode infosektsioonis, ning Euroopa Prokuratuuri taotluste üle lisada see kõikidesse välistele sihtrühmadele ja külastajatele mõeldud standardesitlustesse ning vajaduse korral konverentsidesse või kõnedesse;

116.väljendab heameelt otsuse üle mitte võtta vastu 2025. aasta juulis Ukraina ülemraadas hääletatud õigusakte, mis oleksid nõrgendanud Ukraina korruptsioonivastase eriprokuratuuri (SAPO) ja riikliku korruptsioonivastase büroo (NABU) tegevuse toimivust, pidades eelkõige silmas hiljutisi meedias avaldatud suurkorruptsiooni juhtumeid, mis rõhutavad vajadust ennetava ja ettevaatliku lähenemisviisi järele korruptsioonikuritegude käsitlemisel ning Ukraina jõupingutuste tähtsust läbipaistvuseesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks;

117.on teadlik, et Euroopa Prokuratuur allkirjastas Ukraina peaprokuratuuri, riikliku korruptsioonivastase büroo ja korruptsioonivastase eriprokuratuuriga kolm koostöölepingut, mille eesmärk on hõlbustada asjaomastes uurimistes koostööd, tuginedes olemasolevale õigusraamistikule; märgib, et 2024. aastal korraldas Euroopa Prokuratuur oma ruumides Ukraina prokuröridele ja uurijatele NABUst neli koolitust; tuletab meelde, et konkreetsetel asjaoludel võib Euroopa Prokuratuuri pädevus laieneda liidu rahalistele vahenditele isegi siis, kui neid kasutatakse kolmandates riikides, ja see võib hõlmata ka liidu sanktsioonidest kõrvalehoidmist, kui need kuuluvad Euroopa Prokuratuuri praeguste volituste alla ja nendega võib kaasneda liidu finantshuvide kahjustamine tollimaksudest või lõivudest kõrvalehoidmise teel; mõistab, et pettuste avastamine ja nendest teatamine asjaomaste asutuste poolt on tõepoolest igasuguse edasise koostöö oluline eeltingimus ja et koolituspakkumisega käivitatud eksperditeadmiste vahetus aitab Ukraina ametiasutusi veelgi paremini avastada liidu vahenditega seotud võimalikke pettusi; tunnustab Euroopa Prokuratuuri valmisolekut tõhustada koostööd, luues koos Ukraina ametiasutustega spetsiaalsed rakkerühmad, et vajaduse korral uurimisi koordineerida, võttes arvesse teatatud kuritegude mahtu ja ulatust;

118.märgib, et Ukrainale antava liidu rahalise toetuse, sealhulgas Ukraina rahastu raames antava toetuse kasvav maht tekitab lähiaastatel Euroopa Prokuratuurile tõenäoliselt täiendava uurimisvajaduse; rõhutab, kui oluline on neid probleeme piisava personali, turvalise digitaristu ja tugevdatud koostööraamistike abil ennetada, et kaitsta liidu finantshuve, toetades samal ajal mõjusalt Ukrainat.