(2)2024. aasta Draghi aruande2 järeldustes viidati, et eeskirjade aina suurenev arvukus ja keerukus võivad piirata liidu ettevõtjate tegutsemisruumi ja takistada nende konkurentsivõime säilimist. Seda arvesse võttes tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 1272/20083, (EÜ) nr 1223/20094 ja (EL) 2019/10095 sätestatud teatavaid menetlusi ja nõudeid lihtsustada ning kõrvaldada tarbetu haldus- ja regulatiivne koormus, säilitades seejuures tarbijakaitse, inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme.

_________________

2 Mario Draghi 2024. aasta aruanne Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta: https://commission.europa.eu/topics/eu-competitiveness/draghi-report_en#paragraph_47059

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1272/oj).

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 342, 22.12.2009, lk 59, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1223/oj).

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1009/oj).

(3)Kooskõlas komisjoni eesmärgiga edendada vaikimisi digitaalsuse põhimõtet, et toetada digipööret ja hõlbustada teabevahetust tarnijate ja üksikisikute vahel ning tarnijate ja nõuete täitmise tagamise eest vastutavate riiklike asutuste vahel, aitab digitaalsete kontaktandmete esitamine ohtlike ainete ja segude märgistusel tõhustada ametliku kontrolli, jälgitavust, vastutust ja täitmise tagamise tulemuslikkust ning kiirendada määruse (EÜ) nr 1272/2008 nõuetele mittevastavate ainete ja segude avastamist, samuti annab see tarbijatele võimaluse kiireks otsekontaktiks eriolukorra või õnnetuse korral. Praegu peavad tarnijad ohtlike ainete või segude pakendi märgistusel esitama oma aadressi ja telefoninumbri, kuid sellest alati ei piisa, et täitmise tagamise eest vastutavad asutused saaksid nendega kiiresti ühendust võtta. Seepärast tuleb nõuda, et tarnijad esitaksid ka digitaalsed kontaktandmed, mis peaks olema ajakohane, kergesti ja tasuta juurdepääsetav veebipõhine tarnijaga suhtlemise kanal, ning võimaldaks säilitada teavet püsival andmekandjal. Kui esitatakse digitaalsed kontaktandmed, saab telefoninumbri teha selle digitaalse kontakti kaudu otse kättesaadavaks.

(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/28656 kehtestati erandid märgistamis- ja pakendamisnõuetest vähem kui 10 ml mahutavatele pakenditele. Selles kehtestati võimalus jätta sellistelt sisepakenditelt teatavatel tingimustel märgistuselemente ära. Neid sätteid on vaja siiski lihtsustada ja ühtlasi tuleb täpsustada juhtumeid, mille puhul nõutakse märgistuselementide esitamist välispakendil, kui on lubatud niisuguste elementide täielik ärajätmine. Lisaks peaks komisjon hindama, kas 10–125 ml pakendite puhul tuleks kohaldada kohustusliku märgistuse täiendavaid vähendamisi.

_________________

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2865, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L, 2024/2865, 20.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2865/oj).

(6)Kui märgiseid ajakohastatakse uue või rangema omaklassifikatsiooni tõttu, peaksid tarnijad edastama uue hindamise tulemused põhjendamatu viivituseta oma otsestele allkasutajatele. Selleks et tagada piisav aeg kõigile aine või segu tarnijatele, eeskätt VKEdele, kes sageli tellivad märgistuse printimise teenuseid väljastpoolt, ning hõlbustada volditavate märgistuste ettevalmistamist ja tootmist, mis võtab oluliselt kauem aega kui standardmärgistuste tootmine, on vaja pikendada kindlaksmääratud kuuekuulist ümbermärgistamise tähtaega kaheksateistkümne kuuni, nõudes jätkuvalt, et märgistusi muudetaks põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui tarnija on saanud uued andmed või need on talle edastatud.

(7)Määruses (EL) 2024/2865 on sätestatud normid märgistuse kohustuslike vorminõuete kohta. Uus teave7 osutas nende nõuetega seotud liigsele halduskoormusele ja ülemäärastele kuludele. Selleks et tasakaalustada vajadus, et tarbijad märgistusel olevat teavet selgelt mõistaksid, vajadusega vähendada turutõkkeid ja tööstusharu põhjendamatut koormust,8 eelkõige VKEde jaoks, on vaja lihtsustada praeguseid vormindamiskohustusi, alandamata seejuures inimeste tervise ja keskkonna kaitse taset. Uute meetmetega tuleks säilitada tarbijakaitse kõrge tase ja tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Tarnijad peavad jääma vastutavaks selle eest, et märgistused oleksid õigusnõuete kohaselt loetavad.

_________________

7 Uute vorminõuetega seotud kulude üksikasjalik analüüs on esitatud komisjoni talituste töödokumendis, mis on lisatud dokumendile „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1272/2008, (EÜ) nr 1223/2009 ja (EL) 2019/1009 seoses kemikaalide suhtes kehtivate teatavate nõuete ja menetluste lihtsustamisega“, SWD(2025) 531, lk 14.

8 Nagu on kirjeldatud komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtne turg: meie Euroopa koduturg ebakindlas maailmas. Ühtse turu lihtsamaks, sujuvamaks ja tugevamaks muutmise strateegia“, COM(2025) 500 final, lk 10, kättesaadav aadressil https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52025DC0500&qid=1751026418566.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

(9)Enne määrusega (EL) 2024/2865 tehtud muudatusi nõuti määrusega (EÜ) nr 1272/2008, et selliste ohtlike segude reklaamides, mille kohta üldsuse hulka kuuluval isikul on lubatud sõlmida ostuleping ilma eelnevalt märgistust nägemata, mainitaks märgistusel nimetatud ohuliiki või -liike, ning nõuti, et ainete reklaamides nimetataks asjaomaseid ohuklasse või -kategooriaid. Määrusega (EL) 2024/2865 kehtestati uus nõue, et ohtlike ainete ja segude mis tahes kaugmüügi korral peab pakkumine sisaldama kogu märgistusteavet, mis tagab, et ostjat teavitatakse alati ohtudest enne toote ostmist. Kõnealuse määrusega laiendati ka reklaaminõudeid ja nõuti, et reklaamides esitataks ohupiktogrammid, tunnussõnad, ohulaused ja täiendavad ohulaused ning lisaks kutsutaks üldsust üles järgima toote märgistusel esitatud teavet. Reklaam on keemiatoodete müügi või kasutamise propageerimise vahend ning müügi hetkel annab aine või segu pakendil olev märgistus või kaugmüügipakkumises sisalduv märgistuse teave täieliku ülevaate selle aine või seguga seotud ohtudest. Seepärast oleks asjakohane nõuda, et reklaamides kutsutaks kliente üles enne kasutamist lugema läbi märgistuse ja tooteteabe ning lisataks kas tunnussõna või piktogramm, kuid ei dubleeritaks kogu märgistusel esitatud ohuteavet. Selle lähenemisviisiga tagatakse, et reklaamid jäävad piisavalt informatiivseks, et hoiatada võimalikke kasutajaid toote ohtlikkuse eest, kehtestamata nõudeid, mis muudaksid reklaamid killustatuks, raskesti tõlgendatavaks või äriliselt ebapraktiliseks. Võttes arvesse reklaami arvukaid eri vorme, tuleks tarnijatele võimaldada teatavat paindlikkust selles osas, kuidas seda teavet tuleks reklaamides edastada.

(10)Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/200910 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/201211 on nõutud, et lubatud taimekaitsevahendite ja biotsiidide reklaamides tuleb kasutada märget „Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja teave toote kohta“, oleks järjepidevuse nimel asjakohane, et reklaamijad kasutavad ohtlike ainete ja segude reklaamide puhul sama teadaannet, eriti juhul, kui reklaamitavad ohtlikud ained ja segud on ühtlasi lubatud taimekaitsevahendid või biotsiidid.

_________________

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj).

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/528/oj).

(12)Määrusega (EL) 2024/2865 kehtestati võimalus lisada teatavad märgistuselemendid üksnes digimärgistusele. Selleks et tagada tehnoloogia laialdasem kasutamine ning võimaldada lihtsamat ja paindlikumat lähenemisviisi märgistamisele, peaks tarnijatel olema lubatud lisada täiendavate tarnijate kontaktandmed üksnes digimärgistusele. Kui täiendavad tarnijad on digimärgistusel nimetatud, oleks nende kontaktandmete lisamine asjakohane. Et tagada võimalus kiiresti ühendust võtta, mis on oluline teatud olukordades, näiteks hädaolukordades, ei tohiks digitaalsete kontaktandmete olemasolu välistada telefoninumbri esitamist.

(14)Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1272/2008 üleminekusätetega peaks tarnijatel olema võimalik vabatahtlikult kohaldada käesoleva määrusega kehtestatud uusi klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevaid sätteid enne nende sätete edasilükatud kohaldamise alguskuupäeva ning riiklikud asutused peaksid julgustama neid seda tegema.

(17)Tingimusi, mis võimaldavad teha erandeid selliste ainete kosmeetikatoodetes kasutamise keelust, tuleks ühtlustada, alandamata seejuures inimeste tervise ja ohutuse ning tarbijakaitse kõrget taset, ning nende kohaldamisala üksikasjalikumalt määratleda. Lisaks ei ole toiduohutusnõuete täitmine kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga, mis võimaldab kosmeetikatoodetes kasutamiseks välja töötada uusi aineid, mida toidus ei kasutata ega leidu. Vastavus toiduohutusnõuetele ei pruugi suurendada kosmeetikatoodete ohutust, sest need tootekategooriad on olemuselt erinevad. Seepärast on asjakohane see tingimus tühistada.

(18)Ühtlasi tuleks esitada elemendid, mida tuleb kaaluda sobivate alternatiivide olemasolu tingimuse raames. Eelkõige tuleks sätestada, et mis tahes alternatiivse aine kasutamine klassifitseeritud aine asemel on inimeste tervisele ohutu. Alternatiivil peaks olema sarnane toime ja võrreldaval tasemel efektiivsus ja tulemused ning see peaks olema turul kättesaadav piisavas koguses või tõenäoliselt kättesaadav piisavas koguses, et rahuldada jooksvat nõudlust, ja sel peab olema tõestatud potentsiaal rahuldada eeldatavat nõudlust mõistliku aja jooksul. Selle kasutamine peaks olema ettevõtete ja eelkõige VKEde jaoks tehniliselt ja majanduslikult teostatav, et võimaldada jätkusuutlikku tootmist. Majandusliku teostatavuse hindamiseks võib alternatiivide sobivuse analüüsimisel võtta asjakohaste teguritena arvesse majanduslikke aspekte, nagu koostise muutmise kulud ja suhteline osa üldistes tootmiskuludes.

(19)Lisaks peaks erandimenetluse ühtlustamise nimel tarbijaohutuse komitee hindamiskriteeriumi alla kuuluma tingimus, et eranditaotlus esitatakse teadaoleva kokkupuutega tootekategooria konkreetse kasutusviisi kohta. Teaduskomitee juba hindab praegu ainete ohutust, võttes arvesse nende ohtlikke omadusi ja kokkupuudet nendega (eelkõige konkreetset kasutusviisi konkreetses tootekategoorias), mistõttu eraldi kriteerium on üleliigne.

(21)Rohkem kui üht koostisosa sisaldavaid aineid, mis on ekstraheeritud taimedest või taimeosadest ja mida ei ole keemiliselt modifitseeritud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punkti 40 tähenduses, nimetatakse sageli looduslikeks kompleksaineteks. Need võivad sisaldada üht või mitut CMR-aineks klassifitseeritud koostisosa, samas kui üldine looduslik kompleksaine ise CMR-aineks klassifitseeritud ei ole. Selliste ainete suhtes tuleb kohaldada kõrgetasemelist tarbijakaitset ning see peaks põhinema teaduslikel teadmistel ja tegelikel kokkupuutetingimustel, kui neid kasutatakse kosmeetikatoodetes. Määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 kohane kosmeetikatoodetes kasutamise keeld kehtib aine puhul sellises ulatuses, nagu see on esitatud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas. Keeldu ei kohaldata looduslike kompleksainete suhtes, mis sisaldavad CMR-aineks klassifitseeritud koostisosa, välja arvatud juhul, kui see looduslik kompleksaine on ise klassifitseeritud määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osas 1A, 1B või 2. kategooria CMR-ainena. Kuna koostisosa ühtlustatud klassifikatsioon tekitab siiski kahtlusi seoses looduslike kompleksainete ohutuse ja kasutamisega nende kasutamisel kosmeetikatoodetes, peaks komisjon viivitamata volitama tarbijaohutuse komiteed hindama selliste ainete ohutust ning vajaduse korral võtma asjakohaseid reguleerivaid meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 31 lõikele 1. Tarbijaohutuse komitee peaks tegema hindamise õigel ajal, et tagada tootmisharu jaoks prognoositavus.

(22)Kui aine kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud või piiratud, tuleks tootjatele, importijatele, turustajatele ja vastutavatele isikutele anda piisavalt aega vajalike meetmete võtmiseks, et muuta oma toodete koostist ja oma tooted ümber märgistada, turustusahelast kõrvaldada ja hävitada müümata tooted, mis ei vasta uutele nõuetele. Seega, kui eranditaotlust ei esitatud, tuleks pärast määruse (EÜ) nr 1223/2009 vastavate muudatuste jõustumist näha ette kuue kuu pikkune ajavahemik asjaomast ainet sisaldavate kosmeetikatoodete turuleviimiseks ja 15 kuu pikkune ajavahemik nende turul kättesaadavaks tegemiseks. Kui eranditaotlus on esitatud ja tarbijaohutuse komitee on leidnud, et aine ei ole ohutu, tuleks neid tähtaegu lühendada kolme kuuni turuleviimiseks ja 12 kuuni turul kättesaadavaks tegemiseks. Kui eranditaotlus esitati ja tarbijaohutuse komitee leidis, et aine on ohutu, aga sobivate alternatiivide olemasolu tõttu lükati taotlus tagasi, tuleks neid tähtaegu pikendada 24 kuuni turuleviimiseks ja 48 kuuni turul kättesaadavaks tegemiseks, tingimusel et ajakohastatud kosmeetikatoote ohutusaruanne on kogu aeg kättesaadav.

(23)Selleks et vähendada kosmeetikasektoris tegutsevate ettevõtjate nõuete täitmise ja halduskoormust, tuleks nõuda, et enne kosmeetikatoodete liidu turule laskmist tuleb komisjoni neist teavitada. Et säilitada valvsus kosmeetikatoodetes sisalduvate nanomaterjalide suhtes, tuleks nõuda, et see teavitus sisaldaks nanomaterjali identifitseerimise andmeid, sealhulgas selle keemilist nimetust (IUPAC) ja muid II-VI lisa preambuli punktis 2 täpsustatud tunnuseid, ning aastas turule viidava nanomaterjali kirjeldust, sealhulgas osakeste suurust ning füüsikalisi ja keemilisi omadusi. See on vajalik selleks, et komisjon saaks kahtluste korral nõuda ohutushinnangut. Samuti tuleks sõnaselgelt nõuda, et nii kosmeetikatoodetest teatamise portaali teates kui ka kosmeetikatoote ohutusaruandes – mis on mõlemad pädevatele asutustele kättesaadavad – esitataks konkreetne teave kosmeetikatootes kasutatavate nanomaterjalide kohta, et pädevad asutused saaksid sellega tutvuda, kui tekib kahtlusi, et konkreetse nanomaterjali kasutamine kosmeetikatoodetes võib ohustada inimeste tervist.

(25)Kosmeetikatooted on ülemaailmselt kaubeldavad kaubad ja seetõttu on oluline, et nende märgistusel esitatud koostisainete nimetused kajastavad õigeaegselt teaduse ja tehnoloogia arengu ajakohast seisu. Rahvusvaheliselt tunnustatud nomenklatuuri, nagu kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvahelise nomenklatuuri (INCI) nimetuste kasutamine on tähtis tegur, mis suurendab koostisainete läbipaistvust tarbijate silmis, tagab järjepidevuse eri jurisdiktsioonides ja hõlbustab piiriülest kosmeetikakaubandust. INCI nimetusi haldab rahvusvahelise tööstusstandardina isikliku hügieeni toodete nõukogu (PCPC) ning neid tunnustavad kogu maailmas laialdaselt nii reguleerivad asutused kui ka sidusrühmad. Käesolev määrus peaks võimaldama kasutada kosmeetikatoodete märgistamisel otse rahvusvaheliselt tunnustatud nimetuste nomenklatuuri, näiteks INCIt, ilma komisjoni täiendavate edasiste regulatiivsete meetmeteta. Kui koostisaine ühtne nimetus ei ole INCIs kättesaadav, tuleks kasutada muud üldtunnustatud nomenklatuuri, näiteks nimetusi, mis on kehtestatud tunnustatud rahvusvahelistes keemiaalastes või farmakopöa referentsmaterjalides või muudes usaldusväärsetes allikates, millele tööstus ja reguleerivad asutused tavapäraselt tuginevad. Sellise lähenemisviisiga tagatakse paindlikkus, välditakse tarbetut halduskoormust ja tagatakse, et kosmeetikatoodete märgistusel kasutatavad koostisainete nimetused on ajakohased, rahvusvaheliselt sidusad ja tarbijatele kergesti arusaadavad. Kuna komisjoni vastu võetud ühtne koostisainete nimestik aeglustaks uute nimetuste kasutuselevõttu, tuleks tühistada säte, millega nõutakse komisjonilt sellise nimestiku vastuvõtmist.

(26)Kooskõlas komisjoni eesmärgiga muuta aruandlusnõuded mõistlikumaks ja lihtsamaks ning edendada digiülemineku toetamiseks vaikimisi digitaalsuse põhimõtet, peaksid ELi väetisetoodete valdkonnas määruse (EL) 2019/1009 kohaselt tegutsevad ettevõtjad esitama digitaalsed kontaktandmed, mille kaudu pädevad asutused ja lõppkasutajad saavad nendega ühendust võtta, et saada oma päringutele asjakohased vastused, koostama ELi vastavusdeklaratsiooni elektroonilisel kujul ja tegema selle kättesaadavaks internetiaadressi või veebipõhise andmekandja kaudu ning esitama pädevatele asutustele taotluse korral kiiresti kogu asjakohase teabe ja dokumentatsiooni elektrooniliselt. ELi väetisetoodete vastavushindamisega seotud teavitatud asutuste vahelised dokumendid ja kirjavahetus tuleks samuti esitada kiiresti elektrooniliselt. Kui tootja kasutab digimärgistust, peaks ta ELi vastavusdeklaratsioonile juurdepääsu andma sama andmekandja kaudu, mida ta kasutas digimärgistuse puhul, et vältida sama toote korral mitme andmekandja kasutamist. Kui muude ELi õigusaktide kohaselt nõutakse ELi väetisetoodete digitaalset tootepassi, tuleks selles digitaalses tootepassis esitada digimärgistuse teave ja ELi vastavusdeklaratsioon.

(27)Määruse (EL) 2019/1009 kohaselt võib mikroobsetes taimede biostimulaatorites koostisainena kasutada ainult kõnealuse määruse II lisa lubatud ainete loetelus nimetatud mikroorganisme. Komisjonil on õigus lisada sellesse loetellu uusi mikroorganisme või mikroorganismide tüvesid pärast hindamist, milles järeldatakse, et ükski tüvedest ei kujuta endast ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või ohutusele ega keskkonnale ning tüved tagavad agronoomilise tõhususe. Arvestades, et turul on suur arv mikroorganisme, on uute mikroorganismide või mikroorganismide tüvede hindamine ja seejärel lubatud ainete loetellu lisamine teaduse arengust maha jäänud. Praegune kord aeglustab mikroobsete taimede biostimulaatorite arengut ja põllumajandustootjate juurdepääsu nendele uuenduslikele väetisetoodetele. Teaduse arengut on vaja ennetavalt jälgida ning mikroorganismide või mikroorganismide tüvede loetelu, samuti asjakohaseid kriteeriume ja metoodikat on vaja pidevalt ajakohastada. Lisaks tuleks kõik ajakohastamised kiiresti ellu viia. Samal ajal peaks õigusraamistik tagama, et traditsiooniliste ja looduslike väetiste kasutamine jääb elujõuliseks ja kättesaadavaks võimaluseks, tunnistades nende rolli mikroobipõhiste lahenduste kõrval, et mitte kahjustada konkurentsivõimet või põllumajanduslikku tootmist liidus.

(28)Mikroobsete taimede biostimulaatorite laialdasem kasutamine võib parandada toitainete kasutamise tõhusust ja mulla seisundit, toetades seeläbi kestlikku, kuid kõrge tootlikkusega põllumajandust. Selleks et kiirendada mikroorganismide hindamist ja avada ühtne turg rohkematele mikroobsetele taimede biostimulaatoritele, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte määruse (EL) 2019/1009 II lisa II osa koostisainete kategooria (CMC) 7 kohta, et võimaldada komisjonil kehtestada mikroorganismide hindamise üldkriteeriumid ja metoodika. Need kriteeriumid peaksid kajastama viimaseid teaduslikke arenguid ja võimaldama tootjatel ja teavitatud asutustel tõendada ja kontrollida, et mikroobsetes taimede biostimulaatorites kasutatavad mikroorganismid, välja arvatud kategoorias CMC 7 loetletu, ei kujuta endast ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või ohutusele ega keskkonnale ning tagavad agronoomilise tõhususe, võttes samal ajal arvesse liidu konkurentsi- ja tootmisvõimet. Et kontrollida mikroorganismide vastavust käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele ja metoodikale, on vaja, et vastavushindamisasutustel oleks eripädevus, teaduslikud ja tehnilised teadmised. Neid pädevusi peaksid seetõttu kontrollima akrediteerimise ja teavitamise eest vastutavad riiklikud asutused, samuti selliseid aspekte nagu sõltumatus, objektiivsus, erapooletus ja erialane kohusetunne. Kehtestatavate kriteeriumide ja metoodika täpsustamiseks ja valideerimiseks on eriti tähtis, et komisjon kaasaks oma asjaomased teadusasutused, eriti Euroopa Toiduohutusameti, Teadusuuringute Ühiskeskuse ja ECHA, kes aitaksid läbi vaadata ja annaksid oma panuse, ning korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. On väga tähtis, et komisjon säilitaks tugeva institutsioonidevahelise koostöö, osaledes nendes konsultatsioonides, mis peaksid toimuma kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes13 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

_________________

13 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

(30)Määrusega (EL) 2019/1009 kehtestati ELi väetisetoodetes kasutatavatele ainetele täiendavad registreerimisnõuded, mis on rangemad kui määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud nõuded. Et tagada proportsionaalsus, säilitades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme, on asjakohane viia ELi väetisetoodetes kasutatavate ainete registreerimisnõuded kooskõlla määruses (EÜ) nr 1907/2006 sätestatud nõuetega, võttes arvesse asjaomaseid kogusekünniseid ja teabele esitatavaid nõudeid. Samal ajal tuleks eriti ohtlike omadustega ainete, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel kantserogeenseteks, mutageenseteks, reproduktiivtoksilisteks, endokriinseid häireid põhjustavateks või püsivateks, bioakumuleeruvateks ja toksilisteks aineteks klassifitseeritud ainete suhtes kohaldada konkreetseid teabele esitatavaid nõudeid isegi juhul, kui selliseid aineid kasutatakse väetisetoodetes väikestes kogustes. Nii tagatakse, et ohutusega seotud teave on kättesaadav, vältides samal ajal tarbetut koormust seoses väiksema riskiga ainetega. Esitatav teave peaks põhinema kättesaadavatel andmetel, sealhulgas alternatiivsete meetodite kasutamisel ja määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohastel kohandustel, ning asjakohasel juhul ja viimase abinõuna tuleks vältida tarbetuid katseid, eelkõige selgroogsete loomadega. Kemikaaliohutuse hindamine peaks piirduma asjakohaste kokkupuutestsenaariumidega, mis on seotud väetisetoodete agronoomilise kasutamise ja keskkonnaga. Selline lähenemisviis tagab tasakaalustatud raamistiku, mis toetab innovatsiooni ja turulepääsu, tagades samal ajal ettevõtjatele kõrgetasemelise kaitse ja õiguskindluse.

42.„digitaalsed kontaktandmed“ – mis tahes ajakohane ning kergesti ja tasuta juurdepääsetav veebipõhine suhtluskanal, näiteks meiliaadress või veebilink, mille kaudu saab tarnijaga ühendust võtta, ilma et oleks vaja registreeruda või rakendust alla laadida või kasutada;

2)artikli 17 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)tarnija nimi, aadress, telefoninumber ja digitaalsed kontaktandmed;

Märgistusele kantakse ka artiklis 18 viidatud tootetähis ning segu tarnija(te) nimi, aadress, digitaalsed kontaktandmed ja telefoninumber, välja arvatud juhul, kui telefoninumber on otse kättesaadav digitaalsete kontaktandmete kaudu. Ilma et see piiraks artikli 61 lõikes 8 sätestatud tähtaja kohaldamist, võib digitaalseid kontaktandmeid lisada või muuta igal ajal või tarnija märgistuse regulaarse ajakohastamise käigus;

4)artikli 29 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Kui aine või segu pakend on nii väike või sellise kuju või vormiga, et võimatu on täita artiklis 31 sätestatud nõudeid kasutada märgistusel selle liikmesriigi keeli, kus aine või segu turule viiakse, kasutatakse I lisa punkti 1.5.1 kohaselt märgistusel elemente, mis on sätestatud artikli 17 lõikes 1.;“

2.Artikli 17 lõikes 1 sätestatud märgistuselemente võib vähendada kooskõlas I lisa punktis 1.5.2 sätestatud eeskirjadega, kui a) aine või segu pakendi sisu ei ületa I lisa punktis 1.5.2 osutatud koguseid ja b) pakend on sellise kuju või vormiga või liiga väike, et võimaldada täielikku viidet kõigile artiklis 31 osutatud elementidele kõigis selle liikmesriigi keeltes, kus aine või segu turule viiakse.

1.Kui aine või segu klassifikatsioon või märgistus muutub, mistõttu lisandub uus ohuklass, klassifikatsioon muutub rangemaks või vastavalt artiklile 25 tuleb märgistusel esitada uut lisateavet, tagab kõnealuse aine või segu tarnija märgistuse ajakohastamise põhjendamatu viivituseta ning igal juhul hiljemalt 18 kuud pärast seda, kui tarnija saab artikli 15 lõikes 4 osutatud uue hindamise tulemused või kui tarnijat neist teavitatakse. Selleks et märgistuse muudatused põhjendamatu viivituseta lõpule viia, teevad tarnijad kooskõlas artikli 4 lõikega 9 koostööd ja teavitavad oma otseseid allkasutajaid esimeses lõigus osutatud uue hindamise tulemustest kooskõlas määruse (EÜ) nr 1907/2006 kohaldatavate nõuetega. Tarnijad võivad uusi või ajakohastatud klassifikatsioone kohaldada ja märgistust vastavalt kohandada vabatahtlikult enne 18-kuulise ajavahemiku möödumist, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning võimaldada piisavat paindlikkust.

3.Artikli 17 lõikes 1 viidatud märgistuselemendid peavad olema esitatud selgelt ja kustutamatult. Need peavad olema taustast selgesti eristatavad ning need peavad olema sellise suuruse ja reavahega, et need oleksid kergesti loetavad. Need vormindatakse kooskõlas I lisa punktiga 1.2.1.

1.Ohtlikuks klassifitseeritud aine või segu või II lisa 2. osas osutatud aineid sisaldava segu üldsusele suunatud reklaam peab alati sisaldama järgmist lauset: „Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja tootekirjeldus.“ ning peab lisaks sisaldama ühte järgmistest: a) kohaldatav(ad) ohupiktogramm(id) või b) asjakohane tunnussõna vastavalt artiklile 20.

Artikkel 48a

Kaugmüügipakkumised

1. Kui aineid või segusid viiakse üldsuse jaoks turule kaugmüügi teel, esitatakse pakkumises selgelt ja nähtavalt artiklis 17 osutatud märgistuselemendid.

8.Aineid ja segusid, mis on klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud kooskõlas artikli 18 lõikega 3, nagu seda kohaldati 9. detsembril 2024, ning mis on turule viidud enne 1. jaanuari 2027, ei pea klassifitseerima, märgistama ega pakendama kooskõlas käesoleva määrusega, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2865, kuni 1. jaanuarini 2029. Aineid ja segusid, mis on klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud kooskõlas artikli 31 lõikega 3 ja I lisa punktiga 1.2.1, nagu neid kohaldati 9. detsembril 2024, ning mis on turule viidud enne 1. jaanuari 2028, ei pea klassifitseerima, märgistama ega pakendama kooskõlas käesoleva määrusega, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2865, kuni 1. jaanuarini 2030.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

2.Neid aineid võib siiski kosmeetikatoodetes erandkorras kasutada, kui komisjonile esitatakse eranditaotlus hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui jõustuvad määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa muudatused, mille alusel aine klassifitseeritakse 1A või 1B kategooria CMR-aineks, ja komisjon lubab erandi tegemist esimeses lõigus sätestatud üldisest keelust. Komisjon võib lubada erandi tegemist, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

b)tarbijaohutuse komitee on neid aineid hinnanud ja leidnud, et need on ühe või mitme kosmeetikatoodete kategooria ühe või mitme konkreetse kasutusviisi puhul ohutud, võttes arvesse üldist kokkupuudet, mis tuleneb nende tootekategooriate kasutusviisidest ja muudest allikatest kui kosmeetikatooted, ja haavatavate elanikkonnarühmade kokkupuudet nende ainetega.

a)selle kasutamine kosmeetikatoodetes on ohutu ja vähendab üldist riski inimeste tervisele võrreldes ainega, mida see peaks asendama;

b)sellel on valmis kosmeetikatootes samasugune toime nagu klassifitseeritud ainel, nii et selle mõju, efektiivsuse tase ja toimivus on võrreldavad;

c)seda on tehniliselt võimalik ja majanduslikult teostatav kasutada, eeldusel et kulud ja tarnetingimused võimaldavad kestlikku tootmist;

d)selle kasutamine ei ole piiratud ning see kas on turul kättesaadav laialdaselt ja piisavalt suurtes kogustes, et rahuldada praegust nõudlust, või sellel on potentsiaal rahuldada praegust või prognoositavat nõudlust mõistliku aja jooksul.

iii)neljanda lõigu järele lisatakse järgmised lõigud:

Käesoleva lõike neljandas lõigus sätestatud tähtaeg algab kuupäeval, kui jõustuvad määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa asjakohased muudatused, millega asjaomane aine klassifitseeritakse 1A või 1B kategooria CMR-aineks.

välja jäetud

6.Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud keeldu ei kohaldata taimedest või taimeosadest ekstraheeritud ainete suhtes, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktis 40 määratletud tähenduses ja mis sisaldavad rohkem kui üht koostisainet, millest vähemalt üks on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks. Kuna sellist 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks klassifitseeritud koostisainet sisaldavate ainete sisaldumine kosmeetikatoodetes võib kujutada endast ohtu inimeste tervisele, palub komisjon viivitamata tarbijaohutuse komiteelt arvamust selle koostisaine kosmeetikatoodetes sisaldumise ohutuse kohta. Tarbijaohutuse komitee esitab arvamuse 12 kuu jooksul pärast komisjoni taotluse saamist. Komisjon võib seda tähtaega pikendada kuue kuu võrra, kui on vaja täiendavaid tõendeid. Tarbijaohutuse komitee esitab lõpliku arvamuse kuue kuu jooksul alates lisateabe esitamisest. Tarbijaohutuse komitee arvamus tehakse üldsusele kättesaadavaks. Võttes arvesse tarbijaohutuse komitee arvamust ja juhul, kui esimeses lõigus osutatud aine kasutamisel kosmeetikatoodetes, mis sisaldab 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks klassifitseeritud koostisainet, võib tekkida oht inimeste tervisele, muudab komisjon põhjendamatu viivituseta käesoleva määruse lisasid. Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse taimedena taime- ja seeneriigi elus- või surnud organisme, sealhulgas vetikaid, samblikke ja pärme.

7.Kosmeetikatooteid, mis sisaldavad ainet, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks ja mida on kosmeetikatoodetes keelatud kasutada ning mille kohta ei ole esitatud eranditaotlust lõike 2 kohaselt, või piirangule mittevastavat ainet, võib jätkuvalt turule lasta 6 kuud ja need võivad olla turul kättesaadavad 15 kuu jooksul pärast käesoleva määruse asjakohaste lisade asjakohaste muudatuste jõustumist. Kosmeetikatooteid, mis sisaldavad ainet, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks ja mida on kosmeetikatoodetes keelatud kasutada ning mille kohta esitati lõike 2 kohaselt eranditaotlus, mida aga tarbijaohutuse komitees tekkinud ohutusega seotud kahtluste tõttu ei rahuldatud, või piirangule mittevastavat ainet, võib jätkuvalt turule lasta 3 kuud ja need võivad olla turul kättesaadavad 12 kuu jooksul pärast käesoleva määruse asjakohaste lisade asjakohaste muudatuste jõustumist. Kosmeetikatooteid, mis sisaldavad ainet, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa kohaselt klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks ja mida on kosmeetikatoodetes keelatud kasutada, või piirangule mittevastavat ainet, ning mille kohta esitati lõike 2 kohaselt eranditaotlus, mida aga sobiva alternatiivi olemasolu tõttu ei rahuldatud, võib jätkuvalt turule lasta 24 kuud ja teha turul kättesaadavaks 48 kuu jooksul pärast käesoleva määruse asjakohaste lisade asjakohaste muudatuste jõustumist, ning vajaduse korral ajakohastatud kosmeetikatoote ohutusaruanne jääb kättesaadavaks.

3)Artikli 16 lõige 3 asendatakse järgmisega:

välja jäetud

„digitaalsed kontaktandmed“ – mis tahes ajakohane ja tasuta juurdepääsetav veebipõhine suhtluskanal, mille kaudu saab ettevõtjaga ühendust võtta, ilma et oleks vaja registreeruda või alla laadida või kasutada ettevõtjaga seotud lisarakendusi;

Tootjad tagavad, et ELi väetisetootel on märgitud internetiaadress või andmekandja, mille kaudu on võimalik vahetult tutvuda ELi vastavusdeklaratsiooniga.

Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ning postiaadressi ja digitaalsed kontaktandmed ELi väetisetoote pakendile või kui ELi väetisetoode tarnitakse ilma pakendita, siis ELi väetisetoote saatedokumenti. Postiaadress ja digitaalsed kontaktandmed osutavad üheleainsale kohale, kus tootjaga saab kiiresti ühendust võtta.

Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et ELi väetisetootel on märgitud internetiaadress või andmekandja, mille kaudu on võimalik vahetult tutvuda ELi vastavusdeklaratsiooniga, et ELi väetisetootega on asjakohasel juhul kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 6 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Importijad hoiavad viie aasta jooksul pärast ELi väetisetoote turule laskmist turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana ELi vastavusdeklaratsiooni ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks kõnealuste asutuste taotluse korral neile kiiresti kättesaadav.

Taotluse korral teevad importijad ELi vastavusdeklaratsiooni muudele ettevõtjatele kiiresti kättesaadavaks elektroonilisel kujul.

Enne ELi väetisetoote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad levitajad, kas sellele on märgitud internetiaadress või andmekandja, mille kaudu on võimalik vahetult tutvuda ELi vastavusdeklaratsiooniga, ning asjakohasel juhul, kas sellega on kaasas muud nõutud dokumendid, sealhulgas artikli 6 lõikes 7 või artikli 8 lõikes 4 osutatud ja täpsustatud teave keeles, mis on kergesti arusaadav selle liikmesriigi lõppkasutajatele, mille turul ELi väetisetoode kättesaadavaks tehakse, ning kas tootja ja importija on täitnud vastavalt artikli 6 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuded.

ELi vastavusdeklaratsioon esitatakse masinloetavas vormingus, mille kaudu saab sellega vahetult tutvuda.

Komisjon võib lõike 1 kohaselt vastu võtta ka delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II lisa, et sätestada II lisas loetlemata mikroorganismide hindamise kriteeriumid ja metoodika, mida võib kasutada ELi väetisetoodete koostisainetena, kui tootja tõendab ja teavitavad asutused kontrollivad nende kriteeriumide järgimist ELi väetisetoote vastavushindamisel vastavalt kõnealusele metoodikale. Kriteeriumid ja metoodika võimaldavad teavitatud asutusel kontrollida, kas mikroorganismid vastavad lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidele, ning nendega nähakse ette vähemalt järgmiste elementide arvessevõtmine:

2)I lisa punkt 1.2.1.5 asendatakse järgmisega: „Märgise tekst peab olema loetav. Käesoleva punkti kohaldamisel peetakse märgist loetavaks, kui teave on esitatud füüsiliselt viisil, mille abil on teave visuaalselt kättesaadav ja mis sõltub eri elementidest, muu hulgas tähemärgisuurus, tähe- ja reavahe, kirja joonetugevus, värvi- ja kirjatüüp, tähelaiuse ja -kõrguse suhe, materjali pind ning kirja ja tausta vaheline kontrastsus. Sellel on vähemalt järgmised omadused: a) trükitakse taustaga võrreldes kontrastses värvitoonis; b) kasutatakse ühtainust kergesti loetavat ja seriifideta kirjatüüpi; c) sobiv tähevahe, et valitud kirjatüüp oleks kergesti loetav; d) sobiv reavahe, et valitud kirjatüüp oleks kergesti loetav ja tekstiread ei kattuks; e) märgise suurust, nõutavaid märgistuselemente ja ettenähtud kasutajat arvestav sobiv kirjasuurus. Üldsusele turul kättesaadavaks tehtud ainete või segude puhul kasutatakse artikli 17 lõikes 1 osutatud märgistuselementides kirjasuurust, mille x-kõrgus on 1,2 mm või suurem. Kui pakendi sisu ei ületa 125 ml, võib artikli 17 lõikes 1 osutatud märgistuselementides kasutada kirjasuurust, mille x-kõrgus on 0,9 mm või suurem. Neid omadusi selgitatakse täiendavalt ECHA juhendis loetavuse ja märgistuse esitusviisi kohta, mis töötatakse välja käesoleva määruse alusel. Vastavust käesolevale punktile hinnatakse märgise üldise loetavuse alusel ning seda kohaldatakse viisil, mis on kooskõlas pakendi füüsiliste omaduste ja tehniliste piirangutega, sealhulgas pakendi suuruse ja ettenähtud kasutajaga.“

1.5.1.2.Punkti 1.5.1.1 kohaldamisel peab iga sisepakendi märgistusel olema vähemalt ohupiktogramm, tunnussõnad, ainete puhul artikli 18 lõikes 2 osutatud tootetähis või segude puhul artikli 18 lõike 3 punktis a osutatud käibenimi või nimetus ning aine või segu tarnijate nimi, digitaalsed kontaktandmed ja telefoninumber, välja arvatud juhul, kui telefoninumber on vahetult kättesaadav digitaalsete kontaktandmete kaudu.

b)aine või segu peab olema märgistatud kooskõlas II lisa 1. või 2. osaga ning see ei ole klassifitseeritud ühtegi järgmisse ohuklassi ega -kategooriasse:

b)aine või segu ei pea olema märgistatud kooskõlas II lisa 1. või 2. osaga;

b)Kütusetanklas tarnitava aine või segu puhul esitatakse asjaomasel pumbal või selle kõrval nähtaval kohal järgmiste artikli 17 lõike 1 punktides c–h osutatud märgistuselementide koopia. Artikli 25 lõikes 7 osutatud unikaalset koostise tähist ei ole vaja esitada.

a)jaotise „CMC 1: ALGMATERJALIST AINED JA SEGUD“ punkt 2 asendatakse järgmisega:

1.ELi väetisetoode võib sisaldada polümeere, mis koosnevad üksnes kategooria CMC 1 punktis 1 sätestatud kriteeriumidele vastavatest monomeerainetest, kui polümeerimise eesmärk on hoida kontrolli all toitainete vabanemist ühest või enamast monomeerainest. Polümeer võib lisaks täita muid funktsioone, tingimusel et see ei muuda toote ohutusomadusi ega kahjusta kontrollitava vabastamise funktsiooni.