(9)Kemikaaliamet peaks jätkuvalt aitama rakendada ja jõustada keemiliste ainetega seotud ohte, riske ning keemiliste ainete ja nende rühmade, segude ja toodete ohutut kasutamist ja keskkonnasäästlikkust käsitlevaid liidu õigusakte ja poliitikameetmeid, et saavutada inimeste, sealhulgas haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase, siseturu tõhus toimimine ning kemikaalide käitlemise sidusus ja järjepidevus kogu liidus, ning edendama samal ajal konkurentsivõimet ja innovatsiooni, võttes arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkreetseid vajadusi töötervishoiu standardite kaitsmisel ja arendamisel ning edendades loomadega mitteseotud lähenemisviise ja uusi metoodikaid. Oma eesmärke ja ülesandeid täites aitab kemikaaliamet aluslepingute eesmärke täielikult rakendada, eelkõige aitab ta ELi toimimise lepingu artikli 191 lõike 2 kohaselt kaasa sellele, et keskkonnapoliitika põhineks ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille kohaselt tuleks võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahju heastada eeskätt kahju tekkekohas, ning et saastaja peaks maksma.

(11)Kemikaaliameti struktuur peaks olema tema ülesannete täitmiseks sobiv ning võtma arvesse kogemusi, mis on saadud kemikaaliameti toimimisest ja tulemuslikkusest alates selle asutamisest. Oluline on tagada, et kemikaaliametil on oma ülesannete täitmiseks vajalik suur teaduslik ja tehniline suutlikkus, et tagada võimalikult kõrge kvaliteet.

(13)Kemikaaliameti haldusnõukogule tuleks anda vajalikud volitused, eelkõige tegevdirektori, riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ning apellatsiooninõukogu liikmete ametisse nimetamiseks ning iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande, programmdokumendi, aastaeelarve ja kemikaaliameti suhtes kohaldatavate finantsreeglite vastuvõtmiseks. Komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid peaksid olema haldusnõukogus esindatud, et teostada tõhusalt selle üle järelevalvet. Läbipaistvuse huvides peaks komisjon nimetama haldusnõukogusse hääleõiguseta huvitatud isikud, kes peaksid esindama asjakohaste eksperditeadmiste eri valdkondi.

(16)Riskihindamise komitee on esitanud teaduslikke arvamusi töökeskkonnas ohtlike ainete piirnormide (OELid) hindamise kohta ja muude töökeskkonnas ohtlike kemikaalidega kokkupuute aspektide kohta, näiteks ohtlike kemikaalide bioloogiliste piirnormide kohta vastavalt nõukogu direktiivi 98/24/EÜ11 artiklile 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/37/EÜ12 artiklid 16, 16a ja 18a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/148/EÜ13 artiklid 18c ja 22a komisjoni ja kemikaaliameti vahel varem sõlmitud ajutise kokkuleppe alusel. Kuna see ülesanne on muutunud tavapäraseks, tuleks selle tava konsolideerimiseks käesolevas määruses sätestada, et riskihindamise komitee peaks esitama komisjoni taotlusel sellised arvamused. Lisaks peaks riskihindamise komitee komisjoni, Euroopa Parlamendi või liikmesriigi taotlusel esitama teaduslikke arvamusi kõigis muudes küsimustes, mis puudutavad keemiliste ainetega seotud ohte ja riske ning keemiliste ainete ohutut kasutamist eraldi, segudes või toodetes, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktides 1, 2 ja 3.

_________________

11 Nõukogu 7. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1998/24/oj).

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 158, 30.4.2004, lk 50, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/37/oj).

13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (ELT L 330, 16.12.2009, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/148/oj).

(18)Haldusnõukogu peaks vastu võtma riskihindamise komitee, sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, liikmesriikide komitee, biotsiidikomitee ja tarbijaohutuse komitee töökorrad, sealhulgas komiteede töörühmade töökorrad. Selleks et komisjon saaks teostada järelevalvet, peaksid komisjoni esindajad haldusnõukogus riskihindamise komitee, sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ja tarbijaohutuse komitee töökorra koostamisel konsulteerima tegevdirektoriga, seadmata ohtu komiteede ja nende töörühmade sõltumatust.

(19)Riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamused peaksid põhinema liidus kättesaadavatel võimalikult laiaulatuslikel teaduslikel ja tehnilistel eriteadmistel. Selleks ning riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee täieliku toimimise tagamiseks on oluline, et iga liikmesriik nimetaks kaks liiget riskihindamise komiteesse ja kaks liiget sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteesse ning igal liikmesriigil peaks olema õigus nimetada kuni kaks täiendavat liiget. Riskihindamise komiteel, sotsiaal-majandusliku analüüsi komiteel, biotsiidikomiteel ja tarbijaohutuse komiteel peaks olema võimalus liikmeid koopteerida ja kasutada ekspertide teenuseid, võttes arvesse töökoormust, vajalike eriteadmiste liiki, geograafilist tasakaalu ja rahaliste vahendite olemasolu. Komitee liikmetel peaksid olema eksperditeadmised, mis on vajalikud kemikaaliametile antud ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks. Kemikaaliametil peaks olema võimalik abistada liikmesriike riskihindamise komitee, sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, biotsiidikomitee ja tarbijaohutuse komitee liikmete asjakohaste profiilide kindlaksmääramisel, kui liikmesriigid seda taotlevad.

(25)Kemikaaliametil on olnud raskusi tasudest saadava tulu täpse prognoosimisega isegi kõige arenenumate statistiliste meetodite abil, kuna kohustatud isikute poolse nõudluse tegurite kohta on vähe teavet. Kemikaaliamet kohustub oma prognoosimismeetodeid pidevalt täiustama. See mõjutab kemikaaliameti tegevust ja nõuab haldusnõukogult korduvate eelarvemuudatuste tegemist. Seepärast peaks kemikaaliametil olema lubatud luua tasudest saadava tulu ülejäägist reserv vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele. See võimaldab kemikaaliametil leevendada tasudest saadava tulu suure kõikumise tagajärgi. Eelkõige võimaldab sellise reservi loomine kemikaaliametil suurendada oma rahastamismudeli kestlikkust, ilma et see mõjutaks liidu iga-aastast toetust ja mitmeaastast finantsplaneerimist. Kemikaaliameti finantsreeglites tuleks sätestada reservi parameetrite, arvutamise ja toimimise üksikasjalikud eeskirjad, mis peaksid sisaldama käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Kemikaaliameti eelarveprojektis sisalduva iga-aastase reservi sissemaksu või reservist kättesaadavaks tehtava summa arvutamisel tuleks järgida metoodikat, mida kemikaaliamet igal aastal mehaaniliselt kohaldab. Sellise reservi loomine end osaliselt ise rahastava ELi asutuse jaoks, mis tegutseb universaalse eelarvemudeli alusel, on ainulaadne juhtum ega loo pretsedenti teiste ELi asutuste jaoks.

välja jäetud

(31)Kemikaaliamet peaks jätkama aktiivset osalemist teadusuuringutes ja innovatsioonis, aidates liikmesriikidel ja komisjonil edendada kõige kahjulikumate ja muude ohtlike kemikaalide ja kemikaalirühmade asendamist ning töötada välja teaduslikud meetodid, eelkõige loomadega mitteseotud lähenemisviisid ja uued metoodikad, kemikaalide ja kemikaalirühmadega seotud ohtude ning nende kasutamisega kaasnevate riskide ja sotsiaal-majandusliku mõju hindamiseks. Asjakohasel juhul peaks kemikaaliamet aitama uurida seoseid ohtlike kemikaalidega kokkupuute ja negatiivse tervisemõju vahel eksposoomika valdkonnas – bioloogiat ja tervist mõjutavate kõigi füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste ja psühhosotsiaalsete tegurite ning nende vastastikmõju koondamisel tervikuks.

Ameti asukoht on Helsingis (Soome).

1.Kemikaaliamet aitab rakendada ja jõustada liidu õigusakte ja poliitikameetmeid, mis käsitlevad keemiliste ainete, segude ja toodete ohte ja riske ning nende ohutut kasutamist ja keskkonnasäästlikkust, esitab kõigis selle valdkonna küsimustes teaduslikke arvamusi, nõuandeid ja sõltumatut teavet, jälgib uusi tekkivaid keemilisi riske ja kogub või loob kemikaale käsitlevaid andmeid ning teavitab nendest küsimustest.

2.Oma eesmärkide täitmisel püüab kemikaaliamet aidata tagada inimeste, sealhulgas haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrget taset. Kemikaaliameti eesmärk on pakkuda kvaliteeti, kemikaalide ühtset ja järjepidevat hindamist ja käitlemist kogu liidus – mis on esmatähtis, et tagada ainete vaba ringlus siseturul – ning aidata samal ajal suurendada konkurentsivõimet ja innovatsiooni, võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta26 määratletud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkreetseid vajadusi ning suurendades eksperditeadmisi kahjulike kemikaalide ja kahjulike kemikaalirühmade asendamise kohta ning edendades loomadega mitteseotud lähenemisviiside ja uute metoodikate väljatöötamist ja kasutamist.

_________________

26 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj)

b)pakkuda tehnilist ja teaduslikku tuge, suuniseid, IT-vahendeid ja digitaristut käesoleva määruse ja liidu valdkondlike õigusaktide väljatöötamiseks, rakendamiseks ja jõustamiseks, võttes arvesse eesmärki tagada inimeste tervise ja keskkonnakaitse kõrge tase, töötervishoiu standardid ning VKEde konkreetseid vajadusi ja nõuet asendada loomkatsed loomadega mitteseotud lähenemisviisidega, kui see on teaduslikult võimalik;

c)riskihindamise komitee, kelle ülesanne on valmistada ette kemikaaliameti arvamusi, mis käsitlevad kemikaalidest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevaid ohte ja riske;

d)sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, kelle ülesanne on valmistada ette kemikaaliameti arvamusi, mis käsitlevad kemikaalide suhtes võetavate võimalike seadusandlike meetmete sotsiaal-majanduslikku mõju;

i)sekretariaat, mis tegutseb tegevdirektori juhtimisel ja teeb liidu valdkondlike õigusaktide kohaselt kemikaaliametilt nõutavat tööd, pakub komiteedele ja foorumile tehnilist, teaduslikku ja haldustuge, suutlikkuse suurendamist ja koolitust ning tagab nendevahelise asjakohase kooskõlastamise;

c)kaks Euroopa Parlamendi nimetatud sõltumatut isikut, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatud ega küsi ega võta vastu juhiseid üheltki liidu institutsioonilt, organilt või asutuselt, valitsuselt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult asutuselt.

2.Liikmesriikide esindajatel, komisjoni esindajatel ja Euroopa Parlamendi määratud sõltumatutel isikutel on hääleõigus. Komisjoni nimetatud huvitatud isikuid esindavatel isikutel ei ole hääleõigust.

b)ametiühingud, sealhulgas töötervishoid ja tööohutus;

4.Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse nende kemikaaliohutuse või kemikaalide reguleerimise valdkonnas omandatud teadmiste ja saadud asjakohaste kogemuste põhjal, võttes nõuetekohaselt arvesse juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kooskõlas kõikide sugude võrdse kohtlemise põhimõttega püüavad kõik haldusnõukogu liikmeid nimetavad ja ametisse määravad osalised saavutada haldusnõukogus soolise tasakaalu. Komiteede ja foorumi või nende töörühmade täis- ja asendusliikmetel ega vaatlejatel ei ole õigust saada haldusnõukogu liikmeks.

6.Haldusnõukogu liikmed tegutsevad eranditult kemikaaliameti ja liidu huvides.

s)võtab vastu komiteede, foorumi ja sidusrühmade kogu töökorra;

y)võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/200128 järgimiseks vastu praktilise korra, sealhulgas seoses kaebuste esitamise võimaluse või õiguskaitsevahenditega, mis on vajalikud artiklis 37a osutatud konfidentsiaalsustaotluse osalise või täieliku tagasilükkamise läbivaatamiseks;

_________________

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2001/1049/oj).

3.Kui komisjon väljendab tõsist muret haldusnõukogule esitatud otsuse ettepaneku pärast küsimustes, mis on seotud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/71529 detsentraliseeritud reguleerivate asutuste raamfinantsmääruse kohta või määruses nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom) sätestatud personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimustega, lükkab haldusnõukogu otsuse vastuvõtmise edasi. Haldusnõukogu vaatab otsuse 15 päeva jooksul uuesti läbi ja võtab selle vajaduse korral muudetud kujul teisel lugemisel vastu.

_________________

29 Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/715/oj).

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

d)tagab liidu valdkondlikes õigusaktides kemikaaliameti ja komiteede arvamuste vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaegadest kinnipidamise ja nende arvamuste sõltumatuse;

e)tagab asjakohase ja õigeaegse kooskõlastamise kemikaaliameti eri organite vahel, sealhulgas seoses nende teaduslike arvamuste võimalike lahknevustega;

b)kõik muud küsimused, mis ei ole juba hõlmatud lõikega 1 või lõike 2 punktiga a ja mis on seotud ainete ohtude ja riskide ning nende ohutu kasutamisega eraldi, segudes või toodetes, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktides 1, 2 ja 3.

3.Komisjon ja kemikaaliamet otsustavad igal aastal vastavalt lõikele 2 esitatavate teaduslike arvamuste arvu ja nende esitamise ajakava.

4.Iga liikmesriik nimetab biotsiidikomiteesse ühe liikme ja võib nimetada ühe asendusliikme. Biotsiidikomitee liikmed määratakse ametisse, võttes arvesse nende rolli ja kogemusi biotsiidikomiteele pandud ülesannete täitmisel.

Tarbijaohutuse komitee liikmed valib ja määrab ametisse haldusnõukogu tegevdirektori koostatud sobivate kandidaatide nimekirjast. Nimekiri koostatakse taotluste põhjal, mis esitati pärast kemikaaliameti avaldatud osalemiskutset, ning eesmärk on lisada nimekirja vähemalt kaks korda nii palju kandidaate, kui on vaja ametikohtade täitmiseks tarbijaohutuse komitees ja igas pädevusvaldkonnas.

v)loomadega mitteseotud lähenemisviisid ja uued metoodikad, sealhulgas uue lähenemisviisi metoodikad ja in vitro või in silico meetodid;

b)sõltumatus ja huvide konflikti puudumine kooskõlas artikli 9 lõike 1 punkti e kohaselt vastu võetud eeskirjadega.

Tarbijaohutuse komitee koosneb 20 liikmest ja selle eesmärk on kaasata vähemalt kaks liiget igast esindatud pädevusvaldkonnast.

6.Kõigi komiteede liikmetel on laialdased asjakohased eriteadmised. Komiteed võivad koopteerida täiendavaid liikmeid, kes valitakse nende eripädevuse alusel, võttes arvesse geograafilist mitmekesisust. Haldusnõukogu kehtestab komiteede koopteeritud liikmete maksimaalse arvu ja kohandab seda tegevdirektori ettepaneku alusel, võttes arvesse komiteede töökoormust, vajalike eriteadmiste liiki ja rahaliste vahendite olemasolu.

9.Liikmesriigid tagavad nende poolt nimetatud või määratud komiteede liikmetele nende tulemusliku osaluse võimaldamiseks piisavad teaduslikud ja tehnilised vahendid ja haldustoe ning hõlbustavad komiteede ja nende töörühmade tegevuses.

10.Riskihindamise komitee, sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ja tarbijaohutuse komitee liikmed on sõltumatud ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult institutsioonilt, organilt, ametilt ega üksuselt. Need liikmed ja liikmesriikide komitee ja biotsiidikomitee liikmed tegutsevad avalikes ja liidu huvides. Nad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis on vastuolus nende kohustustega või nende ülesannete täitmisega.

12.Liikmesriikide komitee ja biotsiidikomitee liikmed, kelle määrab liikmesriik, tagavad komiteede tegevuse ja nende liikmesriigi pädevate asutuste töö asjakohase kooskõlastamise.

15.Kemikaaliamet maksab asjaomasele liikmele või lõikes 14 osutatud isiku tööandjale tasu vastavalt rahastamiskorrale, mille haldusnõukogu on pärast komisjonilt positiivse arvamuse saamist kehtestanud. Haldusnõukogu koostab pärast komisjonilt positiivse arvamuse saamist ülesannete loetelu, mille eest võib tasu maksta. Kui asjaomane liige ei täida mõnda neist ülesannetest, võib tegevdirektor tema tasu kinni pidada.

2.Arvamuse koostamisel annavad komiteed endast parima, et saavutada oma liikmete seas konsensus. Arvamus sisaldab komitee seisukoha põhjendusi. Kui konsensust ei saavutata, koosneb arvamus liikmete enamuse seisukohast, vähemuse seisukohtadest ning vastavatest enamuse ja vähemuse seisukohtade põhjendustest. Arvamus tehakse kemikaaliameti veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

4.Iga komitee koostab oma töökorra ettepaneku, mille tegevdirektor valmistab vastuvõtmiseks ette ja mille haldusnõukogu seejärel vastu võtab. Riskihindamise komitee, sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ja tarbijaohutuse komitee töökorra koostamisel konsulteerib tegevdirektor komisjoni esindajatega haldusnõukogus.

5.Iga komitee töökorras sätestatakse liikmete asendamise ja koopteerimise menetlused, töörühmade loomise ja korraldamise menetlused ning vajaduse korral menetlused teatavate ülesannete delegeerimiseks sellistele töörühmadele. Arvamuste vastuvõtmist nendele töörühmadele ei delegeerita. Töökorraga kehtestatakse ka arvamuste kiireloomulise vastuvõtmise ja huvide konfliktide lahendamise menetlus. Töökord tehakse kemikaaliameti veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

4.Kemikaaliamet ajakohastab ekspertide nimekirja, mis sisaldab artikli 16 lõikes 1 osutatud eksperte ja muid kemikaaliameti poolt otse kindlaks tehtud eksperte ja nende kvalifikatsiooni.

5.Artikli 14 lõike 10 sõltumatust käsitlevaid sätteid, artikli 14 lõike 14 lepingulisi kokkuleppeid käsitlevaid sätteid ja artikli 14 lõike 15 tasustamiskorda käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis kõigi ekspertide suhtes, kes osalevad komiteede või foorumi töörühmades või täidavad kemikaaliameti jaoks muid ülesandeid.

5.Foorum koostab oma töökorra ettepaneku, mille võtab vastu haldusnõukogu. Töökorras sätestatakse esimehe ametisse nimetamise ja asendamise, liikmete asendamise ja töörühmadele teatavate ülesannete delegeerimise kord.

1.Tegevdirektor avaldab komiteede ja foorumi koosseisu ning artikli 16 lõikes 4 osutatud ekspertide nimekirja kemikaaliameti veebisaidil. Üksikud liikmed ja eksperdid võivad taotleda oma nime avalikustamata jätmist, kui nad leiavad, et avalikustamine võib neid ohustada. Tegevdirektor otsustab, kas selline taotlus rahuldada. Liikme ametisse nimetamise avaldamisel avaldatakse ka selle liikme kutsekvalifikatsioon.

3.Igal koosolekul teatavad haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, komiteede ja foorumi esimehed ja liikmed ning kõik osalevad eksperdid ja nõustajad seoses päevakorra mis tahes punktiga kõigist täiendavatest huvidest, mida võib artikli 14 lõike 10 kohaselt pidada liikmete kohustusi kahjustavaks. Isik, kes on sellistest huvidest teatanud, ei osale asjaomase punkti üle hääletamisel.

Haldusnõukogu kinnitab iga aasta lõpuks tegevdirektori ettepaneku põhjal ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab järgmist:

a)kemikaaliamet teeb reservi sissemakseid üksnes aastalõpu eelarve täitmise tulemusest delegeeritud määruse (EL) 2019/715 artikli 99 lõike 4 tähenduses, kui see tulemus on positiivne ja tuleneb kogutud tasudest, mis on suuremad kui asjaomasel aastal kemikaaliameti haldusnõukogu poolt heaks kiidetud viimases paranduseelarves ette nähtud summad;

b)aastal N aasta N + 1 eelarveprojektis sisalduv reserv ei tohi ühelgi hetkel ületada 15 % lõike 3 punktis b osutatud tasudest saadava kemikaaliameti tulu viimasel viiel aastal tegelikult realiseeritud keskmisest kogusummast;

6.Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule reservi toimimist käsitleva hinnangu reservi neljanda toimimisaasta lõpus. Asjakohasel juhul esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule reservi kohandamiseks seadusandliku ettepaneku.

Lähetatud riiklikud eksperdid ja muud teenistuse huvides lähetatud töötajad

2.Kogu kemikaaliameti valduses oleva regulatiivse, teadusliku ja tehnilise teabe suhtes, mis käsitleb puhasainena, segudes või toodetes esinevate ainete ohutust, ja mida ei hõlma lõige 1, kehtib artikkel 37a, ilma et see piiraks teabe avalikustamist käsitlevate liidu õigusaktide erisätete kohaldamist.

3.Kemikaaliameti haldusnõukogu liikmed, tegevdirektor, komiteede, apellatsiooninõukogu ja foorumi liikmed, töörühmades osalevad eksperdid ning töötajad järgivad ELi toimimise lepingu artiklis 339 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid, seda isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.

1. Kemikaaliamet aitab liikmesriikidel ja komisjonil edendada kõige kahjulikumate ja muude ohtlike kemikaalide ja kemikaalirühmade asendamist ohutumate ja säästvamate alternatiivsete ainete ja tehnoloogialahendustega ning töötada välja, kiita õiguslikult heaks, võtta kasutusele ja valideerida rahvusvahelisel tasandil asjakohased teaduslikud meetodid, sealhulgas loomadega mitteseotud lähenemisviisid, et hinnata kemikaalidega seotud ohte ning kemikaalide kasutamise riske ja sotsiaal-majanduslikku mõju. Selline abi hõlmab teabevahetuse hõlbustamist, abi andmete koostamise vajaduste kindlaksmääramisel ning asjakohaste liidu valdkondlike õigusaktide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/6951a kohaldamisalasse ja võimaliku eksposoomi valdkonda kuuluvas asjakohases teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuses osalemist ja selle hõlbustamist.

1.Kemikaaliamet teeb asjakohaste teaduslike arvamuste esitamisel, andmete ja teabe vahetamisel, sealhulgas sellise teabevahetuse hõlbustamiseks asjakohaste andmevormingute ja kontrollitud sõnaloendite võimalikul kehtestamisel, ning kemikaalide hindamise teaduslike meetodite, sealhulgas loomadega mitteseotud lähenemisviiside väljatöötamisel koostööd muude liidu õiguse alusel asutatud asutustega, sealhulgas (kuid mitte ainult) Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC), Euroopa Keskkonnaameti (EEA), Euroopa Toiduohutusameti (EFSA), Euroopa Ravimiameti (EMA) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametiga (EU-OSHA).

2.Kui kemikaaliamet teeb kindlaks lõikes 1 osutatud lahknevuse võimaliku allika, võtab ta asjaomase muu asutusega ühendust, et tagada kogu asjakohase teadusliku või tehnilise teabe jagamine ning teha kindlaks võimalikud vastuolulised teaduslikud või tehnilised küsimused.

3.Kemikaaliamet ja muu asjaomane asutus teevad lahknevuse kõrvaldamiseks koostööd, võttes arvesse tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse eesmärki. Kui kemikaaliamet ja asjaomane muu asutus ei suuda lahknevust kõrvaldada, koostavad nad ühisaruande. Aruandes tuuakse selgelt välja vastuolulised teadusküsimused, tehakse kindlaks asjakohased ebakohad andmetes ja esitatakse arvamuste lahknemise põhjused, sealhulgas metodoloogiliste erinevustega seotud põhjused. Aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks. Kui asjaomane muu asutus on liidu asutus või teaduskomitee, esitab kemikaaliamet ühisaruande ka komisjonile.

välja jäetud

3)artikli 77 lõige 1 ja lõike 3 punktid b ja c jäetakse välja;

Hindamine ja läbivaatamine

2.Hindamisel käsitletakse võimalikku vajadust muuta kemikaaliameti volitusi ning sellise muutmise finantsmõju. Hindamise käigus hinnatakse ka komiteede toimimist ja seda, kas oleks asjakohane ühtlustada või kohandada määruse artikleid 14 ja 15.

3.Komisjon annab hindamistulemustest aru Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule. Asjakohasel juhul lisatakse tegevuskava ja ajakava. Komisjon esitab asjakohasel juhul Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku. Komisjon avalikustab hindamise tulemused.