1.nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid austaksid ja edendaksid ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon täidaks oma kohustusi, sealhulgas et ta teeks seadusandlike ettepanekute koostamisel ja esitamisel süstemaatiliselt põhjalikke põhiõigustele avalduva mõju hindamisi, alustaks vajaduse korral rikkumismenetlusi ja kohaldaks kiirmenetlusi üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik;

2.nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks harta kohaldamist käsitlevaid aastaaruandeid, andes selle kohaldamisest liidus kogu ELi hõlmava ülevaate, mis sisaldab hinnangut harta sätete järgimise kohta, soovitusi liikmesriikidele ja selgemaid järelmeetmeid põhiõigustega seoses kindlaks tehtud probleemide lahendamiseks;

3.väljendab muret selle pärast, et liikmesriikide erinevad tõlgendused toovad kaasa harta teatavate sätete ebapiisava kohaldamise, nagu on toonitatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2025. aasta põhiõiguste aruandes; kutsub komisjoni üles võtma tulemuslikke meetmeid, et tagada harta täielik ja ühetaoline kohaldamine kogu ELis, ning kutsub neid liikmesriike üles, kes ei ole veel määranud riigi kontaktasutust, et tagada riigi õigusaktide, poliitika ja ELi rahastatavate projektide täielik vastavus hartale, seda tegema; on veendunud, et ELi institutsioonid peaksid häälekamalt mõistma hukka põhiõiguste rikkumised ja kutsuma liikmesriike aktiivsemalt üles võtma rikkumiste kõrvaldamiseks vajalikke meetmeid; nõuab, et ELi ja liikmesriikide tasandil täiustataks teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, sealhulgas koostöös Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, et üksikisikud mõistaksid täielikult oma õigusi ja saaksid neid täiel määral kasutada;

4.tunnustab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti rolli põhiõigustega seotud olukorra seiramisel ELis, poliitikakujundajate toetamisel neile andmete, analüüside ja nõu pakkumisega ning selle tagamisel, et kehtivates ja tulevastes ELi õigusaktides ja poliitikameetmetes austatakse ja edendatakse põhiõigusi; rõhutab, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile on vaja eraldada rohkem inimressursse ja rahalisi vahendeid, et ta saaks talle antud ülesandeid täielikult ja tulemuslikult täita;

5.kutsub komisjoni üles suurendama jätkuvalt olemasolevate vahendite, sealhulgas seire- ja hindamismehhanismide tulemuslikkust ja sidusust; tunnistab ühissätete määrusesEuroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1060/oj). sätestatud horisontaalsete eeltingimuste tähtsust selle tagamisel, et hartat kohaldataks süstemaatiliselt ning et liidu programmid oleksid kooskõlas nii harta kui ka ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtustega; rõhutab, et tagada tuleb suurem läbipaistvus ja sidusrühmade osalemine;

6.kordab, et demokraatia tagasilangus, rünnakud kohtusüsteemi sõltumatuse vastu ja ohud kodanikuühiskonna tegutsemisruumile ei ole eraldiseisvad nähtused, vaid osa õigusriigi süsteemsest õõnestamisest mitmes liikmesriigis, nagu on kinnitatud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2025. aasta põhiõiguste aruandes ja komisjoni iga-aastases õigusriigi olukorda käsitlevas 2025. aasta aruandes; rõhutab, et need suundumused õõnestavad liikmesriikidevahelist vastastikust usaldust ja siseturu nõuetekohast toimimist;

7.nendib murega kasvavat poliitilist sekkumist kohtusüsteemi, kohtunike ja prokuröride ahistamist ning distsiplinaarmenetluste kasutamist sõltumatute kohtunike vaigistamiseks, nagu on täheldanud Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja Euroopa Nõukogu; tuletab meelde, et osalised või sümboolsed reformid mitmes liikmesriigis, näiteks Ungaris, ei saa asendada kohtusüsteemi sõltumatuse tegelikku järgimist, tulemuslikke korruptsioonivastaseid tagatisi ja kodanikuühiskonna austamist; rõhutab, et need elemendid on lahutamatult seotud põhiõiguste kaitsega, sealhulgas õigusega toimivale õiguskaitsevahendile, võrdsusega seaduse ees ja õiguskaitse kättesaadavusega, mis on sätestatud harta artiklites 20 ja 47;

8.kordab oma üleskutset komisjonile ja nõukogule alustada Euroopa Parlamendiga viivitamata läbirääkimisi, et luua institutsioonidevahelise kokkuleppe vormis ELi demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanism, mis hõlmaks kõiki ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi ning mille alla kuuluks ka ELi institutsioonide alaline poliitikatsükkel, millega lõimitaks kõik olemasolevad vahendid, sealhulgas ELi lepingu artikli 7 kohane menetlus, ELi õigusriigi raamistik ja õigusriigi olukorda käsitlev aruanne, õigusriigi tingimuslikkuse määrus, ühissätete määrus ja rikkumismenetlused, ühte jõustatavasse raamistikku;

9.kutsub komisjoni üles kasutama süstemaatiliselt ära õigusriigi tingimuslikkuse määrust ja tagama rangelt selle täitmise, tagamaks et ELi rahaliste vahenditega ei aidata kaasa ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste rikkumisele;

10.kutsub ELi institutsioone üles alustama dialoogi Euroopa Nõukogu ja riikide valitsustega, tagamaks et põhiliste inimõiguste kaitse oleks ka edaspidi tulemuslik; tuletab meelde, et hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust;

11.nõuab tungivalt, et liikmesriigid, eelkõige need, kus on paljud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused täitmata, kiirendaksid nende täitma hakkamist ja looksid läbipaistvad riigisisesed seiremehhanismid, et tagada nende täitmine; kutsub komisjoni ja nõukogu üles tugevdama koostööd Euroopa Nõukoguga, et edendada nende kohtuotsuste tulemuslikku täitmist;

12.väljendab suurt muret ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtuste jätkuvate süsteemsete rikkumiste pärast Ungaris, mille suhtes on alates 2018. aastast kohaldatud ELi lepingu artikli 7 lõike 1 kohast menetlust, kuid ilma käegakatsutavate edusammudeta; rõhutab, et selline demokraatlike standardite ja põhiõiguste jätkuv õõnestamine ohustab liidu kui väärtuste ühenduse usaldusväärsust; taunib kohtusüsteemi sõltumatuse, meedia mitmekesisuse ja akadeemilise vabaduse tahtlikku nõrgendamist, erakorraliste volituste väärkasutamist ning kodanikuühiskonna ja LGBTIQ+ inimeste sihikule võtmist; märgib, et komisjoni 2025. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2025. aasta põhiõiguste aruanne kinnitavad kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi jätkuvat nõrgenemist, samuti laialt levinud korruptsiooni ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste täitmata jätmist; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid algataksid ELi lepingu artikli 7 lõike 2 kohase menetluse; kutsub nõukogu üles võtma vastu riigipõhised soovitused koos selgete tähtaegade ja mõõdetavate võrdlusalustega;

13.tuletab meelde, et kaalutlusõiguse kasutamist tuleks kontrollida kohtulike või muude sõltumatute läbivaatamiste abil; kutsub liikmesriike üles looma mehhanisme kaalutlusõiguse kuritarvitamise ennetamiseks, korrigeerimiseks ja selle eest karistamiseks ning esitama kaalukad põhjused oma otsustele, eriti kui need mõjutavad üksikisikute õigusi;

14.tuletab meelde, et ÜRO õiguskaitsestandardite kohaselt peavad õiguskaitseasutused kõigepealt püüdma kasutada vägivallatuid vahendeidhttps://www.ohchr.org/sites/default/files/Documents/Publications/training5Add1en.pdf; kutsub sellega seoses liikmesriike üles järgima ÜRO õiguskaitsestandardeid; tuletab meelde, et õiguskaitseasutused vastutavad täielikult oma ülesannete täitmise eest; rõhutab, kui oluline on tagada, et õiguskaitseasutuste väidetavate ülemäärase jõu kasutamise ja diskrimineeriva kohtlemise juhtumite uurimine oleks läbipaistev, sõltumatu ja tulemuslik; kutsub komisjoni üles kehtestama kogu ELi hõlmavad suunised õiguskaitsetöötajate poolt kasutatavate relvade valimiseks, testimiseks ja katsetamiseks ning lähtuma seejuures ÜRO standarditest, soovitustest ja juhtpõhimõtetest; kutsub liikmesriike üles koguma andmeid kõigi jõu kasutamise viiside ning nende põhjuste ja tagajärgede kohta;

15.on väga mures teatavates liikmesriikides täheldatud korruptsiooni suurenemise ning kõrgete ametnike ja poliitikutega seotud korruptsioonijuhtumite esilekerkimise pärast; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võitleksid korruptsiooni vastu ja järgiksid täielikult GRECO soovitusi, sealhulgas neid, mis esitati ühenduse viiendas hindamisvoorus tippjuhtide ja õiguskaitseasutuste kohta, ning muude asjaomaste rahvusvaheliste ja ELi organite, sealhulgas Euroopa Prokuratuuri soovitusi, samuti ÜRO ja Euroopa Nõukogu korruptsioonivastastest konventsioonidest tulenevaid soovitusi;

16.väljendab heameelt korruptsioonivastase võitluse direktiivi üle ning nõuab, et tagataks selle tulemuslik, õigeaegne ja ambitsioonikas rakendamine, et tugevdada korruptsioonivastast võitlust;

17.kutsub liikmesriike üles tagama avaliku sektori kulutuste ja poliitilise rahastamise läbipaistvuse ning kaitsma rikkumisest teatajaid, kes paljastavad korruptsiooni avaliku sektori asutustes ja erasektoris;

18.kutsub komisjoni üles viima läbi rikkumisest teatajate direktiivi rakendamise põhjaliku hindamise ning võtma vajalikke meetmeid, et tagada selle täielik ja nõuetekohane ülevõtmine;

19.väljendab tõsist muret meediavabaduse ning ajakirjanike ja meediaosaliste turvalisuse halvenemise pärast mitmes liikmesriigis, eelkõige 2025. aasta maailma ajakirjandusvabaduse indeksis madalaimal kohal olevates liikmesriikides, ning toimetuste sõltumatusele ja ajakirjanduslikule usaldusväärsusele avalduva kasvava surve ja rünnakute ning poliitilise sekkumise pärast;

20.tuletab meelde, et meediavabadus ja mitmekesisus, sealhulgas nii traditsiooniline kui ka digitaalne kvaliteetne, jätkusuutlikult ja läbipaistvalt rahastatud ning sõltumatu uudismeedia, sõltumatud ja uurivad ajakirjanikud, faktikontrollijad ja teadlased ning tugev sõltumatu avalik-õiguslik meedia on demokraatliku ühiskonna nurgakivi, kaitseabinõu võimu kuritarvitamise vastu ja parim vastumürk desinformatsioonile;

21.mõistab hukka mõne liikmesriigi valitsuste kasutatavad survestrateegiad, nagu vaigistushagide ja laimukampaaniate kasutamine, valitsust toetavate oligarhide kasvav mõju, meediaomandi üha suurem koondumine, millel võib olla märkimisväärne mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele kogu ELis, ning riigi kontroll avalik-õigusliku meedia, kodanikuühiskonna ja akadeemiliste asutuste üle, mis kõik aitab kaasa meediavabaduse ja akadeemilise vabaduse jätkuvale halvenemisele;

22.taunib kõrgete ametnike kasvavat tava mõnes liikmesriigis piirata suhtlust peamiste meediaväljaannetega; rõhutab, et sellised meetmed piiravad meediavabadust ja läbipaistvust ning võivad aidata kaasa desinformatsiooni levikule avalikus ruumis; rõhutab, et ametiisikutel on üldsusega suhtlemisel eriline vastutus; rõhutab, et desinformatsiooni levitamine või avalikud rünnakud ajakirjanike vastu ametiisikute poolt on kasvav probleem, mis soodustab propagandat, polariseerumist, vaenu õhutamist ja isegi vaenukuritegusid soodustavat keskkonda; nõuab tungivalt, et kõik avaliku elu tegelased oleksid oma vastutusest avalikus teabevahetuses teadlikud ja võtaksid seda arvesse, tagades, et nad jäävad oma väljaütlemisteks lugupidavaks, faktipõhiseks ja professionaalseks;

23.taunib süsteemseid puudujääke ajakirjanike vastu suunatud kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel mitmes liikmesriigis; rõhutab tungivat vajadust tugevamate kaitsemeetmete ja tugevate õigusraamistike järele ajakirjanike kaitsmiseks; rõhutab, et suutmatus uurida ajakirjanike paljastatud kuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi seab nad suuremasse ähvarduste ja vägivalla ohtu; nõuab tungivalt, et riiklikud ametiasutused lõpetaksid põhjalike ja läbipaistvate uurimiste ja süüdistuste esitamise kaudu karistamatuse; avaldab austust Ján Kuciakile, Daphne Caruana Galiziale ja Giorgos Karaivazile ning tunnustab nende olulist tööd uurivate ajakirjanikena; kutsub pädevaid asutusi üles tagama, et õigusemõistmine lõpuks ellu viiakse;

24.mõistab teravalt hukka igasuguse ajakirjanike vastu suunatud vägivalla, ähvardused, hirmutamise ja jälgimise ning ajakirjanike ahistamise ja kriminaliseerimise nende töö tõttu; nõuab laimamise dekriminaliseerimist; rõhutab asjaolu, et eriti on sihikule võetud naisajakirjanikud ja see on murettekitav; rõhutab, et selline ajakirjanike töö suhtes vaenulik keskkond võib viia enesetsensuurini või heidutada inimesi ajakirjanduskarjääri valimast;

25.kutsub komisjoni, liikmesriike ning kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike üles tagama ajakirjanike ja meediatöötajate, sealhulgas kõrgeimate valitsustasandite korruptsiooni vastu võitlevate ajakirjanike ja meediatöötajate viivitamatu ja toimiva turvalisuse ja kaitse;

26.palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada vaba, sõltumatut ja pluralistlikku meediat; rõhutab vajadust tagada avalik-õiguslikule meediale tugev õiguskaitse, tagades toimetuste sõltumatuse ja stabiilse rahastamise ning kaitstes neid poliitilise mõju ja sekkumise eest, et võimaldada meediakanalitel teenida avalikke huve tulemuslikult ja erapooletult; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult seirama selliseid suundumusi kogu ELis ja tegelema jätkuvate probleemidega;

27.tuletab meelde mitmeid juhtumeid, kus ELi kodakondsusega ajakirjanikke on peetud kinni valesüüdistuste alusel, kui nad täitsid parajasti oma ametiülesandeid kolmandates riikides, sealhulgas kandidaatriikides; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid kooskõlas komisjoni soovitusega (EL) 2022/758 jõupingutusi, et aidata neid meelevaldselt kinni peetud ajakirjanikke vabastada ja neil turvaliselt tagasi pöörduda; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu ajakirjanike põhjendamatu kinnipidamise juhtumitele kandidaatriikides, sealhulgas Türgis, ning Rootsi ajakirjaniku Joakim Medini vastu algatatud kohtumenetlustele;

28.nõuab tungivalt, et komisjon tagaks Euroopa meediavabaduse määruse täieliku ja nõuetekohase rakendamise; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid vaigistushagide vastase direktiivi kiire ja nõuetekohase rakendamise ning võtaksid toimivaid meetmeid, et lõpetada kõik vaigistushagide juhtumid kogu ELis;

29.kutsub liikmesriike üles järgima Euroopa Nõukogu ajakirjanike turvalisuse platvormi soovitust, et tugevdada eksiilis viibivate ajakirjanike kaitset, sealhulgas kaitsemeetmeid Interpoli tagaotsimisteadete väärkasutamise vastu;

30.tuletab meelde, et 16 ELi liikmesriiki on hiljuti võtnud kohustuse tugevdada toetust teabe terviklusele ja sõltumatu meedia usaldusväärsusele; tõdeb, et mitu liikmesriiki on võtnud vastu spetsiaalsed tegevuskavad ja astunud samme ajakirjanike turvalisust edendavate spetsiaalsete tugistruktuuride loomiseks;

31.rõhutab valimistega manipuleerimise kasvavat suundumust ELis, mida panevad toime nii riigisisesed kui ka välisosalejad; kutsub komisjoni üles korrapäraselt tegema spetsiaalset analüüsi liikmesriikide käsutuses olevate ja rakendatavate vahendite kohta, mida kasutatakse valimisprotsessidega seotud desinformatsiooni ja välissekkumise vastu võitlemiseks, tõdedes, et sellised ohud kahjustavad põhiõigusi, sealhulgas õigust saada ja levitada teavet, demokraatlikku osalemist ning vabu ja õiglasi valimisi;

32.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kõik meetmed, mida võetakse ELi kaitsmiseks välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise eest, hõlmaksid tugevaid ja kindlaid kaitsemeetmeid seoses põhiõigustega, sealhulgas väljendusvabadusega; võtab teadmiseks komisjoni hiljuti välja pakutud Euroopa demokraatia kaitsekilbi algatuse ja väljendab oma kavatsust osaleda konstruktiivselt selle edasises arendamises;

33.kutsub komisjoni üles hindama, kas mitmele akadeemikule, teadlasele ja analüütikule kehtestatud ELi piiravad meetmed vastavad ELi õiguses sätestatud proportsionaalsuse ja vajalikkuse nõuetele ning harta artiklile 11 ning kas need on kavandatud nii, et nende mõju majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele oleks võimalikult väike; tuletab meelde, et tuleb tagada õigus olla ära kuulatudhttps://www.ohchr.org/en/press-releases/2026/01/european-union-restrictive-measures-against-academics-negatively-impact;

34.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama digiteenuste määruse, tehisintellektimääruseEuroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1689, millega nähakse ette tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 300/2008, (EL) nr 167/2013, (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1139 ja (EL) 2019/2144 ning direktiive 2014/90/EL, (EL) 2016/797 ja (EL) 2020/1828 (tehisintellekti käsitlev määrus) (ELT L, 2024/1689, 12.7.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1689/oj). ning poliitreklaami läbipaistvust ja suunamist käsitleva määruseEuroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2024. aasta määrus (EL) 2024/900 poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (ELT L, 2024/900, 20.3.2024), ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/900/oj). rakendamist ja täitmise tagamist, sealhulgas tagama piisavad inim- ja tehnilised ressursid, et kaitsta tulevaste valimiste usaldusväärsust ELis;

35.tõdeb digitehnoloogia olulist rolli teabele juurdepääsu ja demokraatliku osalemise edendamisel; rõhutab, et sotsiaalmeedia platvormide mikrosihtimisepõhine ärimudel võib soodustada sõltuvuskäitumist ja toob kaasa lõhestava sisu võimendamise, millel on tõsised tagajärjed põhiõigustele, nagu lapse õigused, õigus isikuandmete kaitsele, võrdsusele ja mittediskrimineerimisele; rõhutab, et sotsiaalmeediaplatvorme kasutatakse sageli välissekkumise ja hübriidrünnakute korraldamise vahendina, kuna neil on võimendav mõju sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja demokraatlikele protsessidele; rõhutab vajadust tegeleda nende probleemidega ELi laiema vastupanuvõime ökosüsteemi raames;

36.kutsub komisjoni üles tugevdama väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite riskihindamis- ja riskimaandamiskohustusi ning tagama toimivad järelmeetmed; nõuab tungivalt, et komisjon ei laseks end digiteenuste määruse õõnestamise katsetest heidutada ja jätkaks käimasolevat uurimist seoses suurte veebiplatvormidega;

37.juhib tähelepanu generatiivse tehisintellekti juturobotitest tingitud probleemidele, sealhulgas nende süsteemide potentsiaalile tekitada nendega suhtlemise kaudu kognitiivset kahju; on seisukohal, et uute tehnoloogiate, sealhulgas tehisintellektisüsteemide puhul tuleb juhinduda läbipaistvuse, seletatavuse, õigluse ja vastutuse põhimõtetest ning asjakohastest kaitsemeetmetest algoritmilistes süsteemides, nagu sõltumatute mõju hindamiste läbiviimine, et need süsteemid ei süvendaks diskrimineerimist ja olemasolevat ebavõrdsust; jagab ÜRO peasekretäri arvamust, et üksnes algoritmid ei tohiks kindlaks määrata teavet, millele inimestel on juurdepääs, ning et tehnoloogiaettevõtted peaksid tagama, et nende algoritmid ja sisusoovitussüsteemid kavandatakse ja neid kasutatakse viisil, mis ei kahjusta põhiõigusi ja demokraatlikke väärtusi;

38.tuletab meelde, et digiteenuste määruse artikli 27 kohaselt peavad digiplatvormide pakkujad esitama oma tingimustes peamised parameetrid, mida nende soovitussüsteemides kasutatakse, kasutajatele kättesaadavad võimalused neid parameetreid muuta või mõjutada ning selgituse selle kohta, miks teatavat sisu kasutajale soovitatakse; nõuab tungivalt, et digivahendajad lõpetaksid tavad, millega kasumi teenimise nimel kasutatakse tahtlikult ära polariseerumist;

39.rõhutab veebiplatvormide võimalikku negatiivset mõju põhiõigustele ja laste vaimsele tervisele; rõhutab vajadust kaitsta lapsi internetis ja kutsub komisjoni üles tähelepanelikult seirama, kas olemasolevate õigusraamistike raames saab neid probleeme tulemuslikult lahendada, pöörates sellisel hindamisel erilist tähelepanu laste õiguste ja põhiõiguste arvessevõtmisele; rõhutab, et tulevase digitaalse õigluse aktiga tuleb lapsi internetis tulemuslikult kaitsta ja tagada nende õiguste kaitse; kutsub lisaks komisjoni üles tagama laste privaatsuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme ning kaitsma neid paremini kahjuliku ja ebaseadusliku sisu ning profiilianalüüsil põhinevate reklaamide eest;

40.väljendab heameelt teadaande üle esimese kogu ELi hõlmava uuringu kohta, mis käsitleb sotsiaalmeedia mõju heaolule, ning kutsub komisjoni üles protsessi kiirendama;

41.nõuab suuremaid investeeringuid meedia- ja digikirjaoskusse, mis on kõige toimivam kaitsemeede manipuleerimise vastu; nõuab tungivalt, et liikmesriigid lisaksid koolide ja ülikoolide õppekavadesse meedia- ja digikirjaoskuse, kodanikuhariduse, Euroopa ajaloo, põhiõiguste austamise, kriitilise mõtlemise ja üldsuse osalemise edendamise, tõdedes, et need on olulised elemendid sisuliseks osalemiseks demokraatlikus elus ja põhiõiguste, sealhulgas väljendusvabaduse ja teabe saamise õiguse toimivaks kasutamiseks; rõhutab vajadust teha paralleelselt tööd selle nimel, et suurendada teadlikkust sellest, kuidas võidelda desinformatsiooni vastu ja edendada digikirjaoskust; nõuab kooskõlastatud ELi meedia- ja digikirjaoskuse strateegiat, kasutades projekte, mis annavad käegakatsutavaid tulemusi ja on märkimisväärse ulatusega, hõlmates kogu liitu;

42.taunib valitsuste üha sagenevat tava jälgida luureteenistuste kaudu sõltumatuid meediaväljaandeid ja ajakirjanikke; mõistab teravalt hukka teatavate valitsuste katsed kujutada sõltumatut meediat ja ajakirjanikke radikaliseerumise liikumapaneva jõuna või piirata nende tööd, nimetades neid ohuks ühiskonnale või riigi julgeolekule;

43.kordab, et jälgimine peab toimuma kooskõlas seadusega, teenima õiguspärast eesmärki ning olema vajalik ja proportsionaalne, arvestades ohtu, mida jälgimine kujutab põhiõigustele ja demokraatiale; peab kahetsusväärseks, et mõnede liikmesriikide õigusraamistikel puuduvad piisavalt täpsed, mõjusad ja terviklikud kaitsemeetmed seoses jälgimismeetmete võtmiseks korralduse andmise ja nende täideviimise ning võimalike õiguskaitsemehhanismidega selliste meetmete vastu; rõhutab, et kõigi jälgimismeetmete suhtes tuleb kohaldada asjakohast kohtulikku kontrolli ja toimivat järelevalvet; väljendab muret „riikliku julgeoleku“ põhjendamatu kasutamise juhtumite pärast, et õigustada nuhkvara rakendamist ja kasutamist ning tagada salastatus ja aruandekohustuse puudumine; väljendab heameelt Euroopa Liidu Kohtu praktikaga kooskõlas oleva komisjoni avalduse üle, et pelgalt viidet riiklikule julgeolekule ei saa tõlgendada piiramatu kõrvalekaldena ELi õiguse rakendamisest ja see peaks nõudma selget põhjendust; kutsub komisjoni üles võtma selle avaldusega seoses järelmeetmeid juhtudel, kui on märke kuritarvitamisest; on seisukohal, et õigusriiki järgivas demokraatlikus ja läbipaistvas ühiskonnas peaks jälgimine riikliku julgeoleku nimel olema pigem erand kui reegel;

44.kordab oma üleskutset liikmesriikideleEelkõige Kreekale, Küprosele, Itaaliale, Ungarile, Poolale ja Hispaaniale. järgida Pegasuse ja samaväärse salajälgimiseks mõeldud nuhkvara kasutamist käsitleva uurimiskomisjoni ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni vastu võetud soovitusi, milles antakse olulisi suuniseid põhiõiguste, õigusriigi ja demokraatliku järelevalve järgimise tagamiseks; rõhutab vajadust täieliku vastutuse ja läbipaistvuse järele kõigi sekkuva jälgimise juhtumite puhul; nõuab tungivalt, et komisjon reageeriks nuhkvaratehnoloogiast tulenevatele kasvavatele ohtudele; nõuab toimivat kohtulikku järelevalvet tagamaks, et jälgimist ei kasutataks kunagi ajakirjanike, aktivistide või poliitiliste oponentide vastu;

45.kutsub üles viima lõpule ELi ühinemise Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga; tuletab meelde, et Euroopa Liidu Kohus tegi oma arvamuses 2/13 kindlaks mitu ühinemisega seotud õiguslikku takistust, ning rõhutab, kui oluline on nende takistustega tegeleda, et võimaldada ELil õigeaegselt ja edukalt konventsiooniga ühineda; rõhutab, et see samm on oluline, et viia ELi õigusraamistik kooskõlla inimõiguste kaitse rangeimate standarditega;

46.tuletab meelde, et ELi rände- ja varjupaigaleppe uue õigusraamistikuga kehtestatakse varjupaigamenetluste, piirihalduse ja solidaarsuse jaoks läbi vaadatud õigusnormid; rõhutab, et selle raamistiku tulemuslikul rakendamisel tuleb täielikult järgida põhiõigusi; rõhutab, et põhiõiguste järgimise üle tuleb jätkuvalt tähelepanelikult seiret teha;

47.kutsub ELi ja liikmesriike, eelkõige nende pädevaid asutusi üles täitma oma rändepoliitikas rahvusvahelisi inimõigustealaseid kohustusi ja lubadusi, edendama kiireid uurimisi, seirama tähelepanelikult selle poliitika mõju põhiõigustele nii olemasolevates õigusraamistikes kui ka tulevaste õigusaktide väljatöötamisel ning hoiduma sellise rändepoliitika vastuvõtmisest, mis süvendab ebavõrdsust ja tõrjutust; ergutab ELi ja liikmesriike võtma arvesse vähekaitstud rühmade olukorda ja erivajadusi; nõuab, et loodaks mehhanism nende kohustuste täitmise seireks;

48.kutsub liikmesriike üles rände- ja varjupaigalepet täielikult ja õigeaegselt rakendama; rõhutab vajadust tagada õigusaktide õigeaegne rakendamine; märgib murega, et mõned liikmesriigid ei ole valmis rände- ja varjupaigaleppe rakendamistähtajast kinni pidama, sealhulgas põhiõigusi käsitlevate sätete osas, ning ergutab jätkama toetust ja koostööd, et tagada leppe täielik rakendamine; rõhutab, et rahvusvaheline õigus kinnitab, et varjupaiga taotlemine on õiguspärane tegu ja seetõttu ei saa varjupaiga taotlejat meelevaldselt kinni pidada üksnes varjupaigataotlejaks olemise tõttu; tuletab meelde, et varjupaigataotlejate kinnipidamine peab olema viimane abinõu, kui leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada; rõhutab, et varjupaigataotlejate kinnipidamine peab olema erandlik, vajalik ja proportsionaalne ning seda võib määrata üksnes individuaalse hindamise alusel ELi õiguses sätestatud konkreetsetel põhjustel;

49.mõistab teravalt hukka põhiõiguste rikkumised piiridel, väärkohtlemist ja vägivalla kasutamist riiklike ametiasutuste, näiteks õiguskaitse- ja piirivalveametnike poolt; märgib, et sellistest tavadest sageli ei teatata ja neid ei uurita; märgib lisaks, et mitu liikmesriiki seisab oma välispiiridel jätkuvalt silmitsi märkimisväärse operatiivsurvega; rõhutab, et need probleemid nõuavad Euroopa koordineeritud reageerimist, sealhulgas ühtlustatud ja tulemuslikke menetlusi, mis on täielikult kooskõlas kohaldatava ELi ja rahvusvahelise raamistikuga;

50.kordab rahvusvahelisest mereõigusest tulenevat kohustust aidata hättasattunud inimesi ning kutsub komisjoni ja liikmesriike tungivalt üles looma alalised ja koordineeritud otsingu- ja päästeoperatsioonid koos kiire maabumisega; kutsub lisaks liikmesriike üles võtma kõik võimalikud meetmed, et päästa merel ohus olevate inimeste elud; nõuab lisaks selle tagamist, et otsingu- ja päästeoperatsioonid saaksid toimuda kooskõlas ELi ja rahvusvahelise õigusega ning et neid operatsioone koordineeritaks võimaluse korral asjaomaste osalejate, sealhulgas liikmesriikide ametiasutuste, asjaomaste ELi ametite ja asjaomaste valitsusväliste osalejate vahel;

51.tuletab meelde, et põhiõiguste võimaliku rikkumise korral saab käivitada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti määruseEuroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1896/oj). artikli 46; kutsub ametit üles kasutama ennetavalt täielikult ära kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, eelkõige võimalust aktiveerida põhiõiguste rikkumise korral artikkel 46;

52.nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid nõuetekohaselt arvesse Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku aruandes „Protecting the Defenders: Ending repression of human rights defenders assist refugees, asylum seekers and migrants in Europe“ (Kaitsjate kaitsmine. Pagulasi, varjupaigataotlejaid ja rändajaid abistavate inimõiguste kaitsjate represseerimise lõpetamine Euroopas)https://rm.coe.int/recommendation-protecting-the-defenders-ending-repression-of-human-rig/1680ae9b1c esitatud soovitusi; rõhutab, kui oluline on säilitada avalik arutelu, mis lähtub inimväärikuse austamisest, rõhutades samal ajal faktipõhise ja vastutustundliku rände- ja varjupaigateemalise avaliku arutelu tähtsust; mõistab teravalt hukka ikka ja jälle esile kerkiva pagulas- ja sisserändevastase retoorika;

53.mõistab teravalt hukka naiste ja LGBTIQ+ inimeste õiguste kiire taandarengu mitmes liikmesriigis; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaitsma soolist võrdõiguslikkust ja põhiõigusi, sealhulgas võideldes desinformatsiooni ja organiseeritud kampaaniate vastu, mille eesmärk on neid õigusi piirata, ning võtma vajalikke meetmeid soolise tasakaalu edendamiseks;

54.nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et võidelda soolise võrdõiguslikkuse ja õiguste vastaste liikumiste, sealhulgas LGBTIQ+ vastaste liikumiste vastu, ning viiksid läbi nende liikumiste mõju põhjaliku uuringu, seire ja analüüsi, et saada selgem ülevaade nende liikumiste tegevusest, koordineerimisest ja rahastamisstrateegiatest; rõhutab, et selline ülevaade on äärmiselt oluline, et kaitsta kaasavat ja sallivat Euroopat, mis põhineb ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtustel;

55.kutsub komisjoni üles tagama, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ei eraldataks ELi rahastust soolise võrdõiguslikkuse ja õiguste vastastele rühmadele, kelle eesmärk on tühistada olulised edusammud naiste õiguste ja LGBTIQ+ inimeste õiguste vallas, ega ühelegi rühmale või projektile, mis ei järgi ELi väärtusi ja põhiõigusi, mis on sätestatud hartas; nõuab tungivalt, et komisjon seiraks tähelepanelikult, kuidas liikmesriikides rakendatakse eelarve jagatud täitmise alla kuuluvaid vahendeid, mille eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust ja toetada kodanikuühiskonda, sealhulgas naiste valitsusväliseid organisatsioone, et oleks tagatud, et selliste vahendite saamiseks korraldatavate konkursside kutseid ei peatataks ega lükataks tahtlikult edasi;

56.väljendab tõsist muret LGBTIQ+ kogukonna ja nende põhiõiguste vastu suunatud rünnakute sagenemise pärast mõnes liikmesriigis; rõhutab, et need rünnakud rikuvad õigust mittediskrimineerimisele, õigust võrdsusele seaduse ees ja õigust seaduse ees võrdsele kaitsele ilma diskrimineerimiseta; nõuab, et EL ja liikmesriigid võitleksid LGBTIQ+ inimeste vastu suunatud vägivalla ja diskrimineerimise kõigi vormide vastu ning tegeleksid kaitse erinevustega, mis tulenevad kaitsemeetmete ebajärjekindlast rakendamisest liikmesriikides; väljendab heameelt uue LGBTIQ+ inimeste võrdõiguslikkuse strateegia üle aastateks 2026–2030 ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama selle kiire rakendamise; kutsub liikmesriike üles uuendama olemasolevaid või võtma vastu uued riiklikud LGBTIQ+ tegevuskavad või strateegiad, et täiendada ELi algatusi toimivate riiklike meetmetega;

57.rõhutab, et soo õigusliku tunnustamise menetluste puudumine rikub põhiõigusi; mõistab põhiõiguste rikkumisena hukka ümberpööramistoimingud ehk tavad, mille eesmärk on muuta või alla või maha suruda isiku seksuaalset sättumust, sooidentiteeti ja/või soolist eneseväljendust ning nõuab tungivalt, et komisjon võitleks selliste tavade vastu konkreetsete meetmetega; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon esitaks ümberpööramistoimingute keelustamist Euroopa Liidus puudutava Euroopa kodanikualgatuse järelmeetmena õigusakti ettepaneku ümberpööramistoimingute keelustamise kohta ELi kõigis liikmesriikides;

58.väljendab sügavat muret diskrimineerivate meetmete pärast, mis on mõnes liikmesriigis kehtestatud nn LGBTIQ+ propaganda ja soolise ideoloogia vastu võitlemise ettekäändel ja mis hoogustavad murettekitavalt LGBTIQ+ inimeste vastu suunatud vaenukuritegusid ja vaenukõnet; rõhutab selliste meetmete negatiivset mõju väljendus- ja kogunemisvabadusele; rõhutab, et need meetmed soodustavad diskrimineerimist ning on vastuolus ELi õigusega; rõhutab LGBTIQ+ inimeste enesemääramisõiguse ja sellega seotud asjakohase kohtupraktika tähtsust;

59.kutsub kõiki liikmesriike üles kaitsma LGBTIQ+ inimeste õigusi kooskõlas ELi õiguse, harta ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon käsitleks LGBTIQ+ inimeste põhiõigustega seotud Euroopa Liidu Kohtu otsuste pidevat rakendamata jätmise probleemi, kasutades selleks kõiki tema käsutuses olevaid mehhanisme;

60.tuletab meelde, et mitmes liikmesriigis püsivad õiguslikud tõkked samasooliste kooselu, vanemluse ja abielu piiriülesele tunnustamisele; hoiatab, et sellised tavad mitte ainult ei takista LGBTIQ+ perekondade vaba liikumist ELis, vaid on ka vastuolus õigusriigiga, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed ja mis näitab, et LGBTIQ+ inimesed ei ole liikmesriikides ühetaoliselt kaitstud; kutsub liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, üles tunnustama õiguslikult samasooliste kooselu; kutsub komisjoni üles direktiivi 2004/38/EÜEuroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2004/38/oj). uuesti sõnastama, et lisada sellesse era- ja perekonnaeluga seotud õiguste selge piiriülene tunnustamine; rõhutab, et kõik lapsed on seaduse ees võrdsed ja et liikmesriigid peavad tegutsema lapse parimates huvides;

61.tuletab meelde Euroopa Parlamendi volitusi seoses põlvnemist käsitleva määrusega, mis toetab põlvnemise tunnustamist kogu ELis, olenemata perekonna liigist; kutsub liikmesriike üles võtma kiiresti vastu põlvnemist käsitleva määruse, et tagada õiguskindlus vanematele ja lastele kogu ELis ning tagada, et ühe ELi liikmesriigi poolt tuvastatud põlvnemist tunnustatakse automaatselt kogu ELis; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks isikute vaba liikumise õiguse, lapse õiguste, elamisõiguse ja perekonna taasühinemise õiguse täieliku austamise ELis, võimaldades kõigil kodanikel kasutada võrdseid õigusi ja neid täielikult kasutada;

62.väljendab heameelt ELi naiste õiguste tegevuskava ja sellele lisatud sooliselt võrdõigusliku ühiskonna põhimõtete deklaratsiooni üle; peab siiski kahetsusväärseks kindlate rahaliste kohustuste puudumist; on mures ebapiisava ambitsioonikuse pärast võrdõiguslikkuse liidu kaitsmisel ja edendamisel;

63.rõhutab, et sooline vägivald nii internetis kui ka väljaspool seda on raske ja laialt levinud kuritegu, samuti põhiõiguste jäme rikkumine ning vastuolus seaduse ees võrdse kohtlemise põhimõttega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid soolise vägivalla kõigi vormide vastu nii internetis kui ka väljaspool seda;

64.väljendab muret selle pärast, et soolise kübervägivalla vormid ja mustrid arenevad jätkuvalt; rõhutab, et intiimse materjali nõusolekuta jagamine ja vaenukõne on kübervägivalla ühed kõige levinumad vormid; rõhutab vajadust töötada välja meetmed, et tegeleda misogüünsete väärtuste tõusuga seoses soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigustega ning võidelda selliste väärtuste leviku vastu; rõhutab vajadust mõista paremini nn sundtsölibaadi (incel) nähtust ja ideoloogiat ning rõhutab ennetamise tähtsust aktiivsema poliitika abil, et võidelda nende nähtuste ja nende narratiivide vastu;

65.nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tegeleksid üha suurema võimaliku kahju ja heidutava mõjuga, mida uued tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt, võivad ohvritele avaldada, ning kehtestaksid ennetus- ja toetusmeetmed; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon tegeleks naiste vastu suunatud laialt levinud kübervägivallaga, mis on muutunud üha suuremaks takistuseks naiste osalemisele avalikus elus ja võrdsele esindatusele; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid täielikult ja nõuetekohaselt asjakohaseid õigusakte, eelkõige naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist käsitlevat direktiiviEuroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1385, mis käsitleb naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamist (ELT L, 2024/1385, 24.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1385/oj). ning digiteenuste määrust;

66.mõistab teravalt hukka vaenukuritegude ja vaenukõne leviku, sealhulgas sotsiaalmeedias; rõhutab, et need kujutavad tõsist ohtu demokraatiale, õigusriigile ja põhiõigustele; toob esile ja mõistab teravalt hukka ohu demokraatlikule arutelule ja põhiõigustele, kui väljendus- ja teabevabaduse õigust kasutatakse paremäärmuslike liikumiste ja poliitikute poolt ära selleks, et seadustada vaenu õhutamist, desinformatsiooni ning ajakirjanike ja vähemuste hirmutamist; rõhutab, et väljendusvabadust tuleb kasutada õigusnormide piires ja kooskõlas harta artikliga 11 ning seda ei saa kasutada ettekäändena demokraatia ja põhiõiguste õõnestamiseks;

67.nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et võidelda vaenukõne ja vaenukuritegude vastu nii internetis kui ka väljaspool seda, eelkõige juhtudel, kui selline käitumine võib eskaleeruda vägivallaks, sealhulgas sooliseks vägivallaks; rõhutab lisaks, kui oluline on kehtestada ELi õigusaktid, et võidelda vaenukuritegude ja vaenukõne vastu, mis lähtuvad muu hulgas sellistest alustest nagu sooline identiteet ja seksuaalne sättumus; ergutab komisjoni võtma LGBTIQ+ inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2026–2030 suhtes järelmeetmeid; väljendab heameelt komisjoni algatuse üle lisada ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 esitatud ELi kuritegude loetellu vaenukõne ja vaenukuriteod, rõhutades vajadust tagada ELi kriminaalõiguse jõuline vastus vaenukõnele ja vaenukuritegudele;

68.nõuab tungivalt, et nõukogu laiendaks praegust ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 kohast ELi kuritegude loetelu nii, et see hõlmaks vaenukõnet ja vaenukuritegusid; kutsub nõukogu üles aktiveerima sellega seoses üleminekuklausli; kutsub komisjoni üles olema valmis algatama menetluse teise etapi ja esitama direktiivi ettepaneku, mille eesmärk on võidelda vaenukõne ja vaenukuritegude vastu nii internetis kui ka väljaspool seda ning võtma arvesse Euroopa Parlamendi seisukohta seoses vaenukõne ja vaenukuritegudegahttps://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9-2024-0044_ET.html;

69.rõhutab, et seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele, sealhulgas ohutule ja seaduslikule abordile juurdepääsu puudumine või keelamine on soolise vägivalla ning inim- ja põhiõiguste rikkumise vorm; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks aktiivselt seksuaal- ja reproduktiivtervisele ning seonduvatele õigustele laialdase juurdepääsu tagamise nimel; kordab oma nõudmist lisada hartasse õigus ohutule ja seaduslikule abordile;

70.nõuab tungivalt, et komisjon tagaks nõuetekohased järelmeetmed Euroopa kodanikualgatusele „My Voice My Choice: ohutu ja kättesaadava abordi poolt“ ja esildaks ettepaneku finantsmehhanismi kohta nende liikmesriikide toetamiseks, kes soovivad osutada ohutuid seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuseid, sealhulgas ohutu ja seaduslik abort, neile ELi elanikele, kellel puudub endiselt juurdepääs sellistele teenustele;

71.rõhutab, et endiselt puudub ELi määratlus nõusoleku puudumisel põhineva vägistamise kohta; kutsub liikmesriike üles tagama, et õigusaktides ega praktikas ei eeldata nõusoleku andmist, kui puudub füüsiline vastupanu seksuaalsele ahistamisele, olenemata sellest, kas toimepanija ähvardas kasutada või kasutas füüsilist vägivalda või kuna ohver on kuriteo toimepanijaga intiimsuhtes või temaga abielus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ei ole seda veel teinud, lisaksid oma riigisisestesse õigusaktidesse vägistamise määratluse, mis põhineb vabatahtliku nõusoleku puudumisel, kooskõlas Istanbuli konventsiooni ja arenevate rahvusvaheliste standarditega; palub komisjonil esitada ettepaneku sellise määratluse kohta ELi tasandil; kordab, et seksuaalvägivald, sealhulgas vägistamine, on inimõiguste ja inimväärikuse raske rikkumine;

72.tuletab meelde süüdimõistetud seksuaalkurjategija Jeffrey Epsteiniga seoses avaldatud dokumente, mis näitavad, et toime on pandud lugematu arv kuritegusid ja sellest tulenevalt on olemas suur hulk varjatud toimepanijaid; märgib, et on hästi dokumenteeritud, et Epsteinil oli võrgustik, mis ulatus sügavale võimukoridoridesse kogu Euroopas ja kust võis leida kuningakodade liikmeid, tippdiplomaate ja poliitikuid; mõistab hukka asjaolu, et ei ole veel kindlaks tehtud, kui paljud ja millised selle võrgustiku liikmed olid teadlikud inimkaubandusest, laste seksuaalsest ärakasutamisest, pettusest ja finantskuritegudest või olid nendega seotud; rõhutab, et lisaks tõsisele murele selle pärast, et need isikud on endiselt vabaduses, õõnestab täieliku vastutuse puudumine ka õigusriiki ja üldsuse usaldust demokraatlike institutsioonide vastu; rõhutab, et piiriüleste elementidega seotud juhtumeid ELis tuleks käsitleda ELi tasandil; seab kahtluse alla ELi suutlikkuse uurida ja ennetada ühiskonna eliidi toime pandud keerulisi piiriüleseid kuritegusid ning nende vastu võidelda; nõuab tungivalt, et komisjon teeks ELi kuritegevuse ennetamise eksperdikeskusele (Europol) koos Euroopa Pettustevastase Ameti ja riiklike ametiasutustega kiiresti ülesandeks uurida ja analüüsida selle kuritegeliku tegevuse olemust ning teha kindlaks isikud, keda saab vastutusele võtta;

73.nõuab tungivalt, et liikmesriigid tunnustaksid riigisisestes õigusaktides naisetappu ametlikult kui eraldiseisvat ja soopõhist kuritegu, võtaksid vastu ja jõustaksid terviklikud strateegiad naisetapu ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, tagaksid kõigi juhtumite tulemusliku uurimise ja nende eest vastutusele võtmise ning pakuksid ohvrite sugulastele spetsiaalseid varjupaiku, nõustamist ja hüvitusmehhanisme;

74.mõistab kõige karmimalt hukka vägistamise ja muude seksuaalvägivalla vormide kasutamine sõjarelvana ning tuletab meelde, et selline käitumine võib rahvusvahelise õiguse kohaselt kujutada endast sõjakuritegusid või inimsusvastaseid kuritegusid; nõuab tungivalt suuremaid rahvusvahelisi jõupingutusi selliste kuritegude dokumenteerimisel ja rõhutab, kui oluline on tagada seksuaalvägivalla ohvritele, sealhulgas sõja kontekstis vägistamise ohvritele juurdepääs ohutule ja seaduslikule abordile;

75.kutsub kõiki ELi liikmesriike üles ratifitseerima Istanbuli konventsiooni; väljendab sügavat muret liikmesriikide pärast, kes ei ole seda konventsiooni veel ratifitseerinud või on Istanbuli konventsioonist taganenud; rõhutab, et sellised arengud on tulemus ELi demokraatiavastaste jõudude pikale desinformatsioonikampaaniale konventsiooni kohaldamisala ja eesmärkide kohta;

76.tuletab meelde, et harta artiklis 4 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 3 sätestatud piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise keeld on absoluutne ja eranditeta ning seda kohaldatakse täielikult kõigi isikute suhtes, sealhulgas nende suhtes, kellelt on võetud vabadus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et piinamise tõkestamise Euroopa komitee ja riiklikud ennetusmehhanismid saaksid piiramatult külastada kõiki kinnipidamiskohti ning et nende soovitusi rakendataks täielikult;

77.märgib murega, et mõnes liikmesriigis kasutatakse eelvangistust liiga palju või ilma piisava põhjenduseta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid tagaksid, et vabaduse võtmist enne kohtuprotsessi kohaldatakse üksnes viimase abinõuna, järgides täielikult Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni standardeid ja süütuse presumptsiooni, ning tugevdaksid kohtulikku järelevalvet ja kinnipidamisotsuste korrapärast läbivaatamist;

78.mõistab teravalt hukka süstemaatilise ülerahvastatuse, arstiabi puudumise ja ebaseadusliku pikendamise eelvangistuse korral; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kinnipeetavate kohtlemise standardsete miinimumnõuete, ÜRO piinamisvastase konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli ning Euroopa vanglaeeskirjade täieliku järgimise, parandades kinnipidamistingimusi kõigis vanglates ning võttes ennetavaid ja rehabiliteerivaid meetmeid, sealhulgas alaealiste kinnipidamisasutustes, võideldes ülerahvastatuse vastu, tagades juurdepääsu tervishoiule ja psühholoogilisele toele ning tugevdades enesetappude ennetamise meetmeid; rõhutab, et inimväärikuse kaitse on ühiskonna demokraatliku tugevuse näitaja;

79.kutsub komisjoni üles tegelema tõsiste rikkumistega vanglates kooskõlas liidu kohustusega järgida ELi lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi;

80.tuletab meelde, et ELi lepingu artikli 11 lõike 2 kohaselt peavad liidu institutsioonid pidama kodanikuühiskonna organisatsioonide ja esindusühendustega avatud, läbipaistvat ja struktureeritud dialoogi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama tulemuslikud konsultatsiooniprotsessid kooskõlas hea valitsemistava standarditega, edendama kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamist ja sisulist osalemist poliitikakujundamises, sealhulgas põhiõiguste kaitse ja edendamisega seotud küsimustes, ning toetama nende suutlikkust osaleda ELi poliitikas, tagades samal ajal läbipaistvuse ja kohaldatavate reeglite täieliku järgimise;

81.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kodanikuühiskonna organisatsioonidele kestliku, paindliku ja kättesaadava rahastamise ning õiguskaitse kättesaadavuse;

82.väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle võimaldada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames külmutatud rahaliste vahendite ümberjaotamist kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning rõhutab vajadust tagada, et osa selliste vahenditega toetatakse organisatsioone, kes töötavad põhiõiguste ja muude ELi väärtuste edendamise nimel liikmesriikides, kus rahalised vahendid on endiselt külmutatud; tuletab meelde, kui tähtis on olnud kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm aluslepingutes, hartas ja kohaldatavates rahvusvahelistes inimõiguste konventsioonides sätestatud õiguste ja väärtuste kaitsmisel ja edendamisel, eelkõige toetades kodanikuühiskonna organisatsioone ning soodustades kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku osalemist, et toetada ja edasi arendada avatud, õigustel põhinevaid, demokraatlikke, võrdõiguslikke ja kaasavaid ühiskondi; on seisukohal, et uus programm AgoraEU peab kajastama vähemalt samaväärset ambitsiooni kui kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm;

83.väljendab heameelt komisjoni ELi kodanikuühiskonna strateegia üle; väljendab lisaks heameelt asjaolu üle, et strateegias keskendutakse kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja inimõiguste kaitsjatele ning see hõlmab selliseid meetmeid nagu kodanikuühiskonnaga tulemusliku ja sisulise koostöö tugevdamine, avatud, turvalise ja soodsa kodanikuühiskonna tegutsemisruumi tagamine, pakkudes tuge ja kaitset, sealhulgas vähendades kodanikuühiskonna organisatsioonide halduskoormust kohapeal, ning kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamine piisava, kestliku ja läbipaistva rahastamisega; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks strateegia täieliku rakendamise ja seiraks oma õigusriigi olukorda käsitlevates aruannetes süstemaatiliselt kodanikuühiskonna tegutsemisruumi olukorda;

84.väljendab sügavat muret selle üle, et kodanikuühiskonna tegutsemisruum aheneb jätkuvalt ning mitmes ELi liikmesriigis kiusatakse kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid üha rohkem taga, eelkõige neid, kes tegutsevad rassismivastase võitluse, kliimaõigluse, LGBTIQ+ inimeste õiguste, naiste õiguste ja rände valdkonnas; märgib, et neid rühmi ähvardavad mitmesugused ohud, sealhulgas õiguslikud ja rahalised piirangud, rahastamise peatamine, laimukampaaniad, hirmutamine ja kriminaliseerimine; peab kahetsusväärseks, et kogunemis-, väljendus- ja ühinemisvabaduse piirangud mõjutavad sageli ebaproportsionaalselt palju konkreetseid rühmi või tegevusvaldkondi;

85.rõhutab, et rahumeelse kogunemise, ühinemis- ja väljendusvabaduse õiguse ning kunsti ja teaduse vabaduse näol on tegemist rahvusvahelise ja ELi õigusega kaitstud põhiõigustega ning need on demokraatia seisukohalt hädavajalikud; rõhutab, et harta artikliga 12 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 11 tagatud ühinemisvabadus on demokraatliku ühiskonna nurgakivi;

86.mõistab hukka humanitaartöötajate ja -aktivistide kriminaliseerimise; ergutab liikmesriike tagama, et vähekaitstud isikutele antavat humanitaarabi ei kriminaliseeritaks; tuletab meelde, et ELi õigusaktid peavad olema kooskõlas ELi ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema olukordadega, kus neid ei järgita;

87.märgib murega, et mitu liikmesriiki ning kandidaatriiki ja potentsiaalset kandidaatriiki on kehtestanud humanitaartöötajate ja -aktivistide suhtes ebaproportsionaalsed meetmed; mõistab teravalt hukka nn välisagentide seaduste kasutamise, kuna nende abil lämmatatakse teisitimõtlemist, rünnatakse kodanikuühiskonna organisatsioone ja piiratakse nende tegevust ning avaldatakse heidutavat mõju kodanikuühiskonnale ja inimõiguste kaitsjatele; mõistab hukka mõnes liikmesriigis rahumeelsete meeleavalduste vastu võetud ebaproportsionaalsed meetmed, sealhulgas ennetavad keelud, ülemäärase jõu kasutamise ja meeleavaldajate kinnipidamise, millel on heidutav mõju; kutsub liikmesriike üles hoiduma ebaproportsionaalsete õiguslike meetmete võtmisest nende vastu, kes võtavad osa rahumeelsetest meeleavaldustest;

88.nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et inimesed saavad kasutada oma rahumeelse kogunemise põhiõigust, ning hoiduksid selliste meetmete esildamisest või rakendamisest, millel võib olla piirav mõju kodanikuühiskonna tegutsemisruumile, märkides murega, et mõnes liikmesriigis on täheldatud selliseid püüdlusi, samuti tuleks üldist huvi pakkuva teema korral soodustada konstruktiivset arutelu; mõistab hukka kõik tavad, millel on rahumeelsetele meeleavaldustele heidutav mõju, nagu ülemäärase jõu kasutamine, jälgimine ja kohtulik ahistamine;

89.kutsub komisjoni üles looma ELis kiirreageerimismehhanismi, et toetada ohustatud kodanikuühiskonna organisatsioone ja inimõiguste kaitsjaid, kes kaitsevad ja edendavad ELi väärtusi; kutsub komisjoni üles looma Euroopa kodanikuühiskonna tegutsemisruumi indeksit, et teha kodanikuühiskonna jaoks soodsa keskkonna üle seiret ja anda selle kohta igal aastal aru; nõuab lisaks kõigi ELi läbipaistvusregistris osalejate rahastamise läbipaistvust;

90.nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid komisjoni soovitust (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmistKomisjoni 27. aprilli 2022. aasta soovitus (EL) 2022/758, milles käsitletakse avalikus elus osalevate ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate kaitsmist ilmselgelt põhjendamatute või kuritarvituslike hagide eest (üldsuse osalemise vastased strateegilised hagid) (ELT L 138, 17.5.2022, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2022/758/oj).;

91.tuletab meelde, et ELi aluslepingutes ja hartas on sätestatud, et ELil on õigus ja kohustus diskrimineerimise vastu võidelda ja edendada kõigi võrdset kohtlemist; kutsub komisjoni üles tegelema ELi diskrimineerimisvastase raamistiku lünkadega ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult ja nõuetekohaselt kehtivaid ELi diskrimineerimisvastaseid õigusakte;

92.väljendab heameelt komisjoni otsuse üle tühistada kavandatava horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi tagasivõtmine; kordab oma üleskutset lõpetada viivitamata nõukogus direktiivi üle peetavate arutelude blokeerimine ja nõuab tungivalt, et liikmesriigid saavutaksid kokkuleppe;

93.tunnistab ELis esinevat süsteemset rassismi, mida toidavad stereotüübid avalikus diskursuses ja millega diskrimineeritakse vähemusi nende kõigis eluvaldkondades, ning mõistab selle hukka; on mures rassismi ja ksenofoobia individuaalsete, struktuursete ja institutsiooniliste vormide pärast ELis ning araablastehttps://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2017-eu-midis-ii-main-results_en.pdf, mustanahaliste eurooplastehttps://fra.europa.eu/en/publication/2026/antisemitism-overview, Aasia päritolu inimestehttps://fra.europa.eu/en/publication/2024/being-muslim-eu, juutidehttps://fra.europa.eu/en/publication/2025/roma-survey-2024, moslemitehttps://infocuria.curia.europa.eu/tabs/document?source=document&text=&docid=300973&pageIndex=0&doclang=EN&mode=req&dir=&occ=first∂=1&cid=900537 ja romadehttps://fra.europa.eu/en/publication/2025/roma-survey-2024 kasvava diskrimineerimise pärast; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võitleksid diskrimineerimise vastu kõigil tasanditel;

94.rõhutab vajadust võidelda selle eest, et seadustega ei diskrimineerita mitte ühelgi alusel; väljendab muret, et mõnes liikmesriigis ei ole võrdõiguslikkust ja diskrimineerimisvastaseid õigusakte ja nende rakendamist käsitlevates küsimustes tehtud edusamme; peab kahetsusväärseks, et vaatamata kehtivatele ELi õigusaktidele, nagu direktiiv 2000/78/EÜ võrdse kohtlemise kohtaNõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2000/78/oj)., on õigusraamistikus, rakendamisel ja jõustamisel endiselt lünki, mistõttu ohvritel puudub piisav õiguskaitse; tuletab meelde, et liikmesriikide õigusraamistikes tuleb sätestada võrdse kohtlemise põhimõte nende õigussüsteemides ja tagada kõigile üksikisikutele töötav juurdepääs õiguskaitsele; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid juhul, kui neid põhimõtteid ei järgita;

95.rõhutab, et juurdepääs ELi rahalistele vahenditele peaks sõltuma põhiõiguste, sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõtte täielikust järgimisest, ning nõuab vahendite läbipaistvat eraldamist, et tagada pikaajaline toetus inimõigustele ja võrdõiguslikkusele keskenduvatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele;

96.nõuab tungivalt, et liikmesriigid, eelkõige Ungari, vaataksid läbi LGBTIQ+ inimesi ja vikerkaareperesid diskrimineerivad seadused ja poliitika; kutsub Ungarit üles tagama, et riiklikke põhiseaduslikke ja õigusraamistikke ei saaks kuritarvitada ELi õiguse ülimuslikkuse õõnestamiseks ega vähemuste häbimärgistamiseks „rahvusliku identiteedi“ ettekäändel; mõistab teravalt hukka nn lastekaitseseaduse jätkuva kohaldamise Ungaris, mis kujutab endast otsest diskrimineerimist, mis on vastuolus hartahttps://infocuria.curia.europa.eu/tabs/document?source=document&text=&docid=300973&pageIndex=0&doclang=EN&mode=req&dir=&occ=first&part=1&cid=900537 artiklitega 7, 11, 21 ja 24; kutsub komisjoni üles kiiresti hindama Ungari kohaliku identiteedi kaitse seaduse vastavust ELi õigusele, eelkõige rassilise võrdõiguslikkuse direktiivile ja hartale;

97.kutsub komisjoni üles võtma rikkumiste tuvastamise korral kõik vajalikud meetmed, sealhulgas algatama rikkumismenetlusi; kutsub liikmesriike üles tagama, et kohalik eluaseme- ja elukohapoliitika oleks täielikult kooskõlas võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetega ega põhjustaks etnilist või sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni;

98.rõhutab, et ELi õiguse ülimuslikkus on liidu toimimise ja õigusriigi austamise nurgakivi kõigis liikmesriikides, mida kõik liikmesriigid ühinemisel kohustuvad järgima; nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid järgiksid Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kehtivat kohtupraktikat; kutsub komisjoni üles hoolikalt seirama, kuidas liikmesriigid rakendavad Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, pöörates erilist tähelepanu otsustele, mis käsitlevad mittediskrimineerimist, soolist võrdõiguslikkust ja vähemuste õigusi;

99.kutsub komisjoni üles esitama eelseisvatel aastatel kõrgete sihtidega uusi strateegiaid võrdõiguslikkuse ja rassismivastasuse edendamiseks, võttes seejuures arvesse ka Euroopa Parlamendi soovitusi, et käsitleda diskrimineerimist terviklikult kõikidel alustel ja igas eluvaldkonnas; rõhutab vajadust tagada terviklik ja koordineeritud lähenemisviis kõigis olemasolevates ja tulevastes strateegiates, raamistikes ja tegevuskavades, et maksimeerida koostoimet ja tagada nende rakendamise sidusus;

100.kutsub kõiki liikmesriike üles võtma vastu ja täielikult rakendama riiklikke rassismivastaseid tegevuskavasid või ambitsioonikaid strateegiaid, millel on selged eesmärgid, ajakavad ja eelarved; kutsub komisjoni üles tagama koostöös kodanikuühiskonnaga korrapärased seiremehhanismid;

101.rõhutab, et kolmandate riikide kodanikke tuleb ELis kohelda mittediskrimineerival viisil; juhib tähelepanu sellele, et kolmandate riikide kodanikel on õigus taotleda rahvusvahelist kaitset rahvusvahelise ja ELi õiguse alusel, sealhulgas kooskõlas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega; palub liikmesriikidel kaitsta hartas sätestatud õigusriiki ja põhiõigusi ning rakendada kaasseadusandjate vastu võetud õigusakte; rõhutab, et Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused on siduvad;

102.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles keelustama rassilise profileerimise ja muud diskrimineerivad tavad, sealhulgas piiridel, eraldama märkimisväärseid vahendeid kaasamisel ja õigustel põhinevatele algatustele ning looma sõltumatuid seire-, aruandlus- ja kaebuste esitamise mehhanisme; kutsub komisjoni üles koostama siduvaid inimõiguste ja võrdõiguslikkuse mõjuhinnanguid, et vältida algoritmilist diskrimineerimist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema rassistatud kogukondade ebaproportsionaalselt suure kokkupuutega saaste, keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimariskidega;

103.kutsub liikmesriike üles looma riiklikud inimõiguste institutsioonid kooskõlas ÜRO Pariisi põhimõtetega, et tagada nende sõltumatus ja suutlikkus oma ülesandeid tulemuslikult täita, ning nägema ette kaitsemeetmed poliitilise sekkumise vastu;

104.kutsub liikmesriike üles täielikult rakendama direktiivi (EL) 2024/1500Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1500 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste valdkonnas tööhõive ja elukutse küsimustes ning millega muudetakse direktiive 2006/54/EÜ ja 2010/41/EL (ELT L, 2024/1500, 29.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1500/oj). ja direktiivi (EL) 2024/1499Nõukogu 7. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1499 võrdõigusasutuste suhtes kohaldatavate nõuete kohta isikute võrdse kohtlemise valdkonnas sõltumata isiku rassilisest või etnilisest päritolust, isikute võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes sõltumata isiku usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta sotsiaalkindlustuse valdkonnas ning seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning millega muudetakse direktiive 2000/43/EÜ ja 2004/113/EÜ (ELT L, 2024/1499, 29.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1499/oj)., millega kehtestatakse võrdõigusasutustele miinimumnõuded; nõuab konkreetseid meetmeid, et tagada võrdõigusasutuste sõltumatus ja nende tulemuslikkus võrdõiguslikkuse edendamisel; ergutab toetama kodanikuühiskonna organisatsioone haridusalgatuste väljatöötamisel ja levitamisel, et edendada võrdõiguslikkust ja tagada lai haare ja juurdepääsetavus;

105.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma mõjusaid meetmeid, et tõrjuda antisemitismi, ksenofoobiat, rassismi, misogüüniat, homofoobiat, transfoobiat ja muid eelarvamusi, sallimatust, diskrimineerimist või vaenukuritegusid terviklikul viisil; nõuab pidevaid jõupingutusi nii ELi kui ka riiklikul tasandil, et seirata ja ennetada vaenukuritegusid ja esitada nende eest süüdistusi ning kaitsta vähemusi;

106.võtab murega teadmiseks Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) järeldused, mis näitavad antisemitismi märkimisväärset kasvu kogu liidus, sealhulgas internetis, avalikes kohtades ja kohalikes kogukondades; rõhutab, et paljud juudid teatavad takistustest oma identiteedi avalikul väljendamisel ja seisavad jätkuvalt silmitsi ohutusprobleemidega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama ennetus-, aruandlus- ja ohvriabimehhanisme, et kiirendada antisemitismi vastu võitlemise ELi strateegia rakendamist ja tagada ELi ja riigisisese õiguse täielik jõustamine ning tõhustada vajaduse korral hariduslikke, teadlikkuse suurendamise ja turvameetmeid; mõistab teravalt hukka antisemitismi esinemissageduse suuremise kogu ELis;

107.on mures selle pärast, et mõned mõnes liikmesriigis vastu võetud poliitikameetmed on toonud kaasa teatavate rühmade diskrimineerimise, sealhulgas rassi, nahavärvi, etnilise päritolu, keele, usutunnistuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel; mõistab hukka asjaolu, et sellise poliitika mõju hõlmab diskrimineerivaid õigus- ja õiguskaitsetavasid ning poliitilise, usulise ja muu diskursuse õigusvastaseks muutmist ja mõnel juhul kriminaliseerimist või kriminaliseerimise katset; kutsub liikmesriike üles hoiduma sellistest tavadest või võtmast vastu poliitikameetmeid ja õigusakte, mis võivad nendele rühmadele eelnimetatud tagajärgi kaasa tuua;

108.mõistab karmilt hukka igasuguse diskrimineerimise ja vaenulikkuse usukogukondade vastu, sealhulgas islamofoobia ning kõik muud diskrimineerimise ja rassismi vormid kogu ELis, sealhulgas vägivallaaktid, hirmutamine, vaenukõne ja vaenusümbolite kuvamine avalikus ruumis; kutsub liikmesriike ja kandidaatriike üles tagama, et kõik vähemustesse kuulujad on seaduse ees võrdsed;

109.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema vähekaitstud rühmade, sealhulgas romade diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutusega ning tagama romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitleva ELi strateegilise raamistiku toimiva rakendamise; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid romade õiguste kohta ja et komisjon teostaks selle üle seiret;

110.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võitlema puuetega inimeste diskrimineerimise vastu ning edendama nende täielikku kaasamist ja osalemist ühiskonnas; kutsub ELi ja liikmesriike üles järgima puuetega inimeste õiguste konventsiooni soovitusi, et lõpetada kõigi puuetega inimeste diskrimineerimine ning tagada neile põhiõiguste võrdne kasutamine ja täielik osalemine ühiskonna kõigis valdkondadeshttps://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRPD%2FC%2FEUR%2FCO%2F2-3&Lang=en;

111.mõistab hukka igasuguse puuetega inimeste vastu suunatud vägivalla ja nende survestamise, eelkõige sundsteriliseerimise, mis kujutab endast inimväärikuse ja kehalise puutumatuse rasket rikkumist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kriminaliseerima puudel või õigus- ja teovõimel põhineva sundsteriliseerimise ilma eranditeta ning pakkuma ohvritele hüvitist; nõuab ELi võrdõiguslikkuse ja intersektsionaalsuse tegevuskava; nõuab tungivalt riikide viipekeelte tunnustamist ja kaasamist osana ELi keelelisest mitmekesisusest;

112.nõuab ELi puuetega inimeste platvormi kui puuetega inimeste organisatsioonidega peetava poliitilise dialoogi alalise osalusmehhanismi tugevdamist; nõuab, et komisjon säilitaks ELi puuetega inimeste õiguste strateegia (2021–2030) läbipaistva seireraamistiku koos iga-aastase avaliku aruandluse ja kodanikuühiskonna sisulise kaasamisega; rõhutab, et ELi institutsioonid peavad näitama eeskuju, tagades ligipääsetavuse, kaasava värbamise ja puuetega töötajate arvu märkimisväärse suurendamise ELi haldusasutustes; toetab puuetega inimeste tegevuskava vastuvõtmist ELi välistegevuses, millega tagataks, et puuetega inimeste õigused integreeritakse täielikult ELi arengu- ja humanitaarprogrammidesse kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikliga 32;

113.kutsub komisjoni üles tagama, et ELi vahendeid, mis on ette nähtud sotsiaalse kaasatuse edendamiseks ja elatustaseme parandamiseks, sealhulgas juurdepääsuks eluasemele, kvaliteetsele haridusele, sotsiaalkindlustusele ja tervishoiule, kasutatakse tulemuslikult ja läbipaistvalt; väljendab muret hiljutiste rahaliste vahendite väärkasutamise juhtumite pärast;

114.nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks seiret, auditeerimist ja kogukonna otsest kaasamist, tagamaks et iga euro jõuab ettenähtud toetusesaajateni ja aitab kaasa ebasoodsas olukorras ja marginaliseeritud rühmade, sealhulgas etniliste vähemuste ja rohe- ja digipöördest mõjutatud inimeste elutingimuste tegelikule parandamisele; kutsub liikmesriike üles tagama Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalõiguste samba järgimise; kutsub komisjoni üles nende rakendamist tähelepanelikult seirama ja ebapiisava rakendamise korral meetmeid võtma;

115.väljendab muret selle pärast, et eluaset käsitletakse kaubana; nõuab, et suurendataks juurdepääsu sotsiaaleluruumidele ja taskukohastele eluasemetele ning võetaks vastu pikaajalised õigustel põhinevad eluasemestrateegiad, mis keskenduvad ka kodutuse ennetamisele; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et tulevases ELi taskukohaste eluasemete tegevuskavas seataks esikohale juurdepääsetavus, taskukohasus ja energiatõhusus, ning kaaluks sihtotstarbelise fondi loomist;

116.rõhutab, kui oluline on tagada õiguskaitse kättesaadavus, läbipaistvus ja osalemine keskkonnaküsimustes; nõuab, et harta artiklis 37 sätestatud kõrgetasemelise keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamise meetmed integreeritaks liidu poliitikasse; kordab oma nõudmist, et hartas tunnustataks õigust tervislikule keskkonnale; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid võtaksid viivitamata meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks; kutsub komisjoni üles laiendama Euroopa Prokuratuuri volitusi, et need hõlmaksid keskkonnakuritegusid;

117.tuletab meelde, et vaesus kujutab endast inimväärikuse rikkumist ja hartas ning ELi toimimise lepingu artiklis 9 sätestatud põhiõiguste kasutamise õõnestamist; rõhutab, et võitlus vaesuse vastu peab seetõttu olema Euroopa Liidu ja kõigi liikmesriikide keskne ja siduv prioriteet; nõuab vaesuse kaotamise eesmärkide integreerimist kõikidesse asjaomastesse ELi majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika valdkondadesse süvalaiendamise lähenemisviisi kaudu, mis on kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega (kestliku arengu eesmärk nr 1); nõuab tungivalt, et komisjon sätestaks vaesuse kaotamise horisontaalse eesmärgina järgmises ELi strateegilises tsüklis ning kehtestaks selged juhtimis- ja seiremehhanismid;

118.kordab, et juurdepääs piisavale sissetulekule on inimväärse elu eeltingimus; märgib, et järelmeetmena komisjoni ettepanekule võtta vastu nõukogu soovitus piisava miinimumsissetuleku ja aktiivse kaasamise kohta, võiks miinimumsissetulekut käsitleva ELi direktiivi ettepanek aidata kaasa eesmärgile vähendada 2030. aastaks vaesust kõigis liikmesriikides vähemalt poole võrra;

119.kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa vaesusevastase strateegia, mille eesmärk on kaotada vaesus 2035. aastaks, sealhulgas selle mõõdetavad vahe-eesmärgid; nõuab tungivalt, et komisjon looks ELi vaesusevastase rakkerühma, mille eesmärk on jälgida tulevase ELi vaesusevastase strateegia rakendamist ja koordineerimist ning seirata mitmemõõtmelist vaesust ja ebavõrdsust liikmesriikides; nõuab vaesuses elavate inimeste ja neid esindavate organisatsioonide struktureeritud osalemist;

120.rõhutab, et vaesus on läbi põimunud soo, vanuse, puude, etnilise päritolu, rändestaatuse ning maapiirkondade või piirkondade ebasoodsa olukorraga; nõuab sihipäraseid vaesusevastaseid meetmeid; rõhutab, et läbipõimunud vaesuse vastu võitlemine nõuab kombineeritud meetmeid, sealhulgas diskrimineerimisvastane poliitika, kvaliteetne tööhõive, taskukohased teenused ja tööalase konkurentsivõime suurendamine;

121.tõdeb, et vaesuses elavate inimeste sisuline osalemine on demokraatliku legitiimsuse ja vaesusevastase poliitika tulemuslikkuse jaoks hädavajalik; nõuab, et ELi ja riiklikul tasandil loodaks alalised dialoogistruktuurid kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega, et edendada sotsiaalset kaasatust;

122.tuletab meelde, et ELi projekti aluseks oli inimeste heaolu kui sammas, ning on seisukohal, et olenemata geopoliitilistest, julgeoleku- ja sotsiaalmajanduslikest probleemidest ei saa EL eirata sotsiaalset ja põhiõiguste mõõdet, millele see on rajatud; nõuab, et komisjon võtaks kõigis olemasolevates ja tulevastes ELi poliitikavaldkondades nõuetekohaselt arvesse üksikisikute, sealhulgas kõige vähem kaitstud inimeste heaolu ning lisaks toiduga kindlustatuse ja terviseturbe oma poliitilise julgeoleku tegevuskavasse;

123.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.