1.väljendab heameelt ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra osas viimase kümne aasta jooksul tehtud edusammude üle; nõuab pangandusliidu täielikku ja kiiret väljakujundamist, sealhulgas jätkuvat tööd selle kolmanda samba – Euroopa hoiusekindlustusskeemi – loomisel, ning meetmeid turu integratsiooni süvendamiseks ning kapitali ja likviidsuse tegeliku ringluse hõlbustamiseks pangandusgruppides; rõhutab, et pangandusliit peab toetama kaasavamat, konkurentsivõimelisemat ja kestlikumat finantssüsteemi, mis on kooskõlas sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kaksiküleminekuga;

2.kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks pangandusliidu ning hoiuste ja investeeringute liidu väljakujundamise; rõhutab nende tähtsust kodanike, VKEde ja reaalmajanduse jaoks, edendades vastupanuvõimet, kestlikku heaolu, kvaliteetseid töökohti ja finantsstabiilsust; rõhutab tõsiasja, et integreeritum pangandusliit toetaks Euroopa pankade kasvu ja konkurentsivõimet; rõhutab vajadust tugeva ja kindla raamistiku järele, mis põhineb selgetel eeskirjadel ja kohustustel ning hoiab ära hoiuste väljavoolu, suurendab finantsstabiilsust ja konkurentsivõimet ning tugevdab ELi pangandussektorit; rõhutab, et kapitaliturgude liidu väljakujundamine koos pangandusliidu arendamisega aitab luua paremad tingimused Euroopa majanduse rahastamiseks nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete seisukohast, kes sõltuvad endiselt suures osas pangalaenudest, edendada investeeringuid ja töökohtade loomist, aidates samal ajal parandada ka Euroopa majanduse vastupanuvõimet;

3.toonitab tõsiasja, et kodumajapidamistele ja VKEdele pakutavad intressimäärad on liikmesriikides väga erinevad; ergutab komisjoni kaaluma meetmeid, millega tagada kõigile kodanikele ja ettevõtjatele parem juurdepääs rahastamisele, eelkõige VKEde puhul, kes vajavad hädasti kapitali õiglaste ja konkurentsivõimeliste intressimääradega;

4.rõhutab pangandussektori rolli kaksikülemineku rahastamisel; tõstab esile lihtsustamispüüdlusi ELi kestliku rahanduse raamistiku raames, et tagada sidusus, vähendada dubleerimist ja ühtlustada pangandus-, avalikustamis- ja riskijuhtimiseeskirjades sätestatud kohustusi; juhib tähelepanu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovitusele kehtestada kasutuskõlbmatuks muutunud varadele kõrgemad kapitalinõuded;

5.peab kahetsusväärseks allesjäänud tõkkeid piiriülestele jaepangandusteenustele; rõhutab integreeritud pangandusliidu potentsiaali parandada konkurentsi ja tarbijate valikuvõimalusi jaepanganduse valdkonnas, sealhulgas piiriüleste jaepangandusteenuste osutamise võimaluste parandamise kaudu;

6.tunnustab nii võrgupõhise kui ka võrguvälise digieuro üle peetavatel läbirääkimistel saavutatud edu; väljendab heameelt digieuro potentsiaali üle täiendada sularaha ja see säilitada, suurendades samal ajal ELi finantssuveräänsust ja -autonoomiat ning aidates suurendada finantsalast kaasatust; väljendab heameelt selle üle, et 2025. aasta detsembris vormistati lõplikult nõukogu üldine lähenemisviis digieuro suhtes, ning peab oluliseks, et Euroopa Parlament kujundaks võimalikult kiiresti oma seisukoha;

7.on seisukohal, et edusammud soolise tasakaalu suunas finantseerimisasutustes, eriti nende juhtkonnas, on piiratud; rõhutab, et naiste juhitavate ettevõtete mitmekesine juhtimine ja parem juurdepääs rahastamisele13Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, „Gender in entrepreneurship“ (Sooline võrdõiguslikkus ettevõtluses), 2017, lk 5–6. parandavad juhtimist, innovatsiooni ja majandustulemusi; kutsub finantseerimisasutusi, sidusrühmi, komisjoni ja liikmesriike üles võtma vastu mõjusad mitmekesisuse strateegiad, jälgima soolist ebavõrdsust ning lisama soolise võrdõiguslikkuse järelevalve- ja investeerimisraamistikesse, et tagada kaasav juurdepääs kapitalile kogu ELis; tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi seisukoht on järgida tulevaste kandidaatide nimekirjade puhul soolist tasakaalu ja seda eelistada; rõhutab, kui oluline on tagada sooline tasakaal kõigil juhtimistasanditel ELi institutsioonides ja organites, mis vastutavad pangandusliidu eest;

8.märgib, et pärast EKP intressimäärade tõstmist on ELi pankade kasumlikkus ja vastupanuvõime märkimisväärselt paranenud14Maneely, M. / Ratnovski, L., „Bank Profits and Bank Taxes in the EU“ (Pangakasum ja pangamaksud ELis), IMF, juuli 2024. ja need olid 2025. aastal endiselt suured; rõhutab, et selline kasumlikkus ja vastupanuvõime võivad toetada olulisi investeeringuid ELi majandusse ning kodumajapidamiste ja ettevõtete, eelkõige VKEde ja idufirmade, samuti noorte spetsialistide rahastamist; rõhutab pankade olulist rolli VKEde ja kohaliku majanduse toetamisel ning kutsub komisjoni üles tagama, et mis tahes reguleerimine jääks riskitundlikuks; rõhutab, et riigiabi saavate krediidiasutuste dividendide, tagasiostude ja muutuvtasu suhtes tuleb kohaldada mõistlikke parameetreid;

9.rõhutab, et pangandusliidu nõuetekohane toimimine ja usaldusväärsus sõltub ka ELi tarbijakaitseõiguse täielikust järgimisest ja tulemuslikust täitmise tagamisest pangandussektoris; rõhutab tõsiasja, et krediidiasutused peavad hoiduma ebaõiglaste lepingutingimuste ja kaubandustavade kasutamisest, eelkõige hüpoteeklaenude ja jaelaenude puhul; rõhutab tõsiasja, et tarbijad, sealhulgas laenuvõtjad, peavad saama kasu tulemuslikust kaitsest, õiguskindlusest ja juurdepääsust mõjusatele õiguskaitsevahenditele; kutsub sellega seoses liikmesriike ja pädevaid asutusi üles tagama rikkumiste korral tugevad järelevalve- ja täitmise tagamise meetmed; rõhutab lisaks, kui oluline on tagada esmaste eluasemete piisav kaitse, eelkõige vähekaitstud leibkondade puhul, võttes arvesse eluaseme suurust ja seda, kas laenuvõtjad on juba tagasi maksnud olulise osa oma laenust, näiteks 50 % esialgsest laenust;

10.väljendab heameelt AMLA rolli üle ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tugevdamisel; nõuab järjepidevat rakendamist, tõhustatud koostööd, teabe jagamist ja koordineeritud täitmise tagamist kogu ELis; rõhutab vajadust tõhusa koostöö järele AMLA ning Euroopa järelevalveasutuste ja usaldatavusnõuete täitmise asutuste vahel; rõhutab, et AMLA peab oma järelevalve- ja regulatiivses töös järgima proportsionaalsuse ja kooskõlastamise põhimõtet;

11.rõhutab tõsiasja, et järelevalve ja stabiilsuse jaoks on hädavajalik usaldusväärne, proportsionaalne, järjepidev ja õigeaegne finantsaruandlus; rõhutab õiguskindluse, prognoositavuse ja stabiilsuse olulisust pangandussektori jaoks ning et lihtsustamine ei tohi nõrgendada usaldatavusnõuete täitmise, vastupanuvõime, tarbijakaitse või stabiilsuse alaseid standardeid; rõhutab vajadust täiendavate meetmete järele, millega edendada digitaliseerimist ja lihtsustamist, säilitades samal need standardid; nõuab tasakaalustatud ja integreeritumat lähenemisviisi, sealhulgas tsentraliseeritud andmekeskust, mis põhineb standarditud määratlustel, ühisel andmesõnastikul ja ühisel taotluste hoidlal, et vähendada tarbetut keerukust ametiasutuste vahel, vähendada dubleerimist ja parandada andmete kvaliteeti, säilitades samal ajal pangandusliidu raamistiku stabiilsuse;

12.tunnustab institutsioonilisi ja regulatiivseid edusamme, mis on tugevdanud euroala pankade vastupanuvõimet; märgib, et ELi finantsteenuste ühtse turu täieliku potentsiaali ärakasutamisel esineb endiselt märkimisväärseid takistusi; nõuab, et komisjon, liikmesriigid ja ELi organid viiksid ambitsioonid vastavusse konkreetsete sammudega hoiuste ja investeeringute liidu ja ühtse turu väljakujundamiseks, edendades lihtsustamist ja konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles pakkuma oma 2026. aasta aruandes ELi pangandussektori konkurentsivõime kohta välja sisukaid meetmeid ELi pankade konkurentsivõime suurendamiseks, säilitades samal ajal pankade olulise rolli liidu rohe- ja digipöörde saavutamiseks vajalike investeeringute rahastamisel;

13.rõhutab, et võttes arvesse jätkuvat geopoliitilist ebakindlust, potentsiaalselt ülehinnatud aktsiaturge ja hiljutisi rahutusi Ameerika Ühendriikides pärast läbipaistmatut laenuandmist pangandusvälises (erakrediidi) sektoris, peaksid järelevalveasutused säilitama tulevikku suunatud perspektiivi ja jälgima piisavalt riske, ning et pangad peaksid säilitama piisavad kapitalipuhvrid ja olema oma tegevuses vastupidavad; rõhutab sellega seoses vajadust parandada pangandusväliste finantsvahendajate järelevalvet ja vastupanuvõimet; rõhutab, et tänane mõistlik järelevalve võib kaitsta maksumaksjaid, hoiustajaid ja reaalmajandust tulevaste kahjude eest;

14.märgib, et ühtse järelevalvemehhanismi pankade esimese taseme põhiomavahendite üldine suhtarv jõudis 2025. aasta teises kvartalis 16,12 %-ni, kusjuures omakapitali investeeringute tulusus oli 10,11 %, samal ajal kui viivislaenude osakaal vähenes 2,22 %-ni ja 2. etapi laenude osakaal oli 9,59 %15EKP, Pangandusjärelevalve statistika, 2025. aasta teine kvartal.; rõhutab vajadust jälgida krediidiriski, säilitades samal ajal pangandussektori vastupanuvõime jaoks piisava kapitali ja likviidsuse; rõhutab tõsiasja, et nende edusammudega riskivähendusmeetmete alal ei ole kaasnenud vastavaid edusamme riskide jagamisel;

15.juhib tähelepanu ebasoodsatele makromajanduslikele tingimustele ja geopoliitilistele tagasilöökidele, mis võivad viia varade kvaliteedi halvenemiseni;

16.märgib, et pangad puutuvad üha enam kokku mittepangast finantsasutustega, millega võivad kaasneda riskid alates likviidsusalastest riskidest kuni vastaspoole riskideni, ning nõuab Euroopas ulatuslikku järelevalvet mittepangast finantsasutuste sektori üle; rõhutab tõsiasja, et rahvusvahelised ja ELi organid on korduvalt rõhutanud pangandusvälisest sektorist tulenevaid riske, eelkõige selle järjest suurema seotuse tõttu traditsioonilise pangandussektoriga; toetab kogu süsteemi hõlmavaid stressiteste, et hinnata põhiturgude vastupanuvõimet; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks järelevalvevahendites olevaid lünki, sealhulgas likviidsusalaseid ja süsteemseid riske, ning pakuks asjakohasel juhul välja meetmed finantsstabiilsuse kaitseks;

17.väljendab heameelt Basel III raamistiku lõpliku vormistamise ja rakendamise üle, mis tugevdab ELi vastupanuvõimet; märgib, et teised jurisdiktsioonid on järginud vähem ambitsioonikat rakenduskava; rõhutab jätkuvat ebaselgust Basel III standardite rakendamise osas mõnes teises jurisdiktsioonis; tuletab meelde, et ühtse järelevalvemehhanismi raames on korduvalt märgitud, et kauplemisportfelli põhjaliku läbivaatamise standardite rakendamine tugevdaks ELi pankade vastupanuvõimet ega kahjustaks nende konkurentsivõimet; kutsub komisjoni üles vaatama läbi samaväärsust kinnitavad otsused jurisdiktsioonidega, kes neid standardeid ei rakenda;

18.võtab teadmiseks EKP väljaande16Behn, M. ja Reghezza, A., „Capital requirements: a pillar or a burden for bank competitiveness?“ (Kapitalinõuded: kas pankade konkurentsivõime tugisammas või koormus?), EKP mitteperioodiliste väljaannete sari, nr 376, Frankfurt 2025., milles väidetakse, et kõrged kapitalinõuded ei kahjusta pankade konkurentsivõimet, vaid pigem tagavad pankade vastupanuvõime ja suutlikkuse rahastada majandust kogu tsükli jooksul;

19.peab kahetsusväärseks pangafiliaalide sulgemiste arvu suurenemist, mis mõjutab vähekaitstud ja äärepoolsemaid kogukondi; tuletab meelde kodanike õigust pääseda juurde põhilistele finantsteenustele; rõhutab väiksemate pankade rolli kodumajapidamistele ja väikeettevõtjatele teenuste kättesaadavuse tagamisel; rõhutab tõsiasja, et panganduse ärimudelite mitmekesisus suurendab finantssüsteemi vastupanuvõimet; tunnistab digitaliseerimise ja tehisintellekti tähtsust pangandussektori tulemuslikkuse suurendamisel; märgib siiski murega, et tehisintellekt on põhjustanud töökohtade kadumist; kutsub krediidiasutusi üles rakendama ümberõppepoliitikat ja tagama automatiseeritud otsuste puhul inimjärelevalve; rõhutab vajadust kaitsta töökohtade kvaliteeti, õiglasi tingimusi ja võrdset juurdepääsu pangandusele;

20.tunnistab krüptovaradega kaasnevaid konkreetseid riske, tunnistades samal ajal ka nende pakutavaid võimalusi, nagu eurodes nomineeritud stabiilsed krüptovarad; nõuab järjepidevat innovatsioonisõbralikku järelevalvet tagamaks, et innovatsioon teenib avalikkust; nõuab, et ELi ja liikmesriikide ametiasutused jälgiksid riskipositsioone, tegeleksid riskidega ja tõkestaksid spekulatiivset käitumist, võitleksid finantskuritegevuse vastu ning kaitseksid tarbijaid; toonitab ülemaailmsete standardite tähtsust selles valdkonnas;

21.kutsub komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalvet ja pangandusliidu riiklikke pädevaid asutusi üles tagama krüptovaraturgude määruse17Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj). range, järjepideva ja usaldusväärse rakendamise ja täitmise tagamise, mis on vajalik täiendus liidu pangapõhisele finantsstabiilsuse raamistikule;

22.võtab teadmiseks ebakindluse, mis tuleneb ELi pankade jaoks kolmandate riikide mitmekordselt emiteeritavatest stabiilsetest krüptovaradest; rõhutab võimalikku õiguslikku arbitraaži jurisdiktsioonide vahel, mis võib viia ELi pankade hoiuste väljavooluni ja avaldada ülekanduvat mõju;

23.tunnustab kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi, kuna see aitab tagada sidusa kriisiohje ja hoiusekindlustuse, tugevdada stabiilsust, kaitsta sääste ja maksumaksjaid ning tagada avaliku sektori raha parema kasutamise kriisilahenduseks, kui see on avalikes huvides, selges õigusraamistikus; rõhutab, et väiksemate ja keskmise suurusega pankade puhul on vaja paindlikkust ning et asjaomastele ametiasutustele tuleb anda mõjusad vahendid, andmed ja otsustusmehhanismid, et tagada vastupanuvõimeline ja sotsiaalselt vastutustundlik pangandusliit ning võimaldada neil reageerida tulemuslikult pankade maksejõuetusele ja pakkuda vajalikke kaitsemeetmeid, mida toetab õigusraamistik, mis soodustab pankade arengut ja aitab kaasa vastupanuvõimelisele ja rahaliselt stabiilsele pangandusliidule;

24.väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel 19. novembril 2025 saavutatud esialgse kokkuleppe üle seoses direktiiviga, millega ühtlustatakse maksejõuetusõiguse teatavaid aspekte, kuna maksejõuetusõiguse ja saneerimismenetluste edasine ühtlustamine võib edendada pangandusliidu väljakujundamist;

25.rõhutab, et pankade maksejõuetuse korral peaks esmane vastutus lasuma aktsionäridel, võlausaldajatel või pangandussektori rahastatavatel mehhanismidel ning avaliku sektori vahendeid tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna, kuna kooskõlas eelarvepoliitilise vastutuse, sotsiaalse õigluse ja turudistsipliiniga tuleb pankade kriisilahenduses maksumaksja rahale tuginemist vältida; rõhutab, et järjepidevalt ja tulemuslikult tuleb teha järelevalvet niisuguste usaldatavus- ja kriisilahenduseeskirjade järgimise üle, millega tagatakse vahendite usaldusväärsus ja tulemuslik rakendamine pankade maksejõuetuse korral;

26.tuletab meelde, et piisav omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue on väga oluline usaldusväärse kriisilahendusraamistiku loomiseks ja selleks, et anda ametiasutustele paindlikkus kriisi puhul asjakohaste kriisilahendusstrateegiate rakendamiseks;

27.tuletab meelde, et pangad peavad kriisilahenduse ajal jätkama oluliste teenuste osutamist; rõhutab vajadust selge ja prognoositava raamistiku järele, mis kaitseb hoiustajaid ning toetab väiksemaid kliente ja ettevõtjaid, sealhulgas eelkõige VKEsid;

28.väljendab heameelt ühtse kriisilahendusfondi kui täielikult vastastikuseks muudetud ja pangandussektori rahastatava turvavõrgu üle; kordab nõudmist ratifitseerida täielikult Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise kokkulepe, et tugevdada usaldusväärsust, kriisilahenduskõlblikkust ja euroala vastupanuvõimet; rõhutab eesmärki kaitsta maksumaksjaid kriisilahenduse korral ja kordab, et lisaks kokkulepitud ühisele kaitsekorrale ei tohiks maksejõuetute pankade jaoks kasutada rohkem maksumaksjate vahendeid;

29.tuletab meelde, et valitsemissektori võla 0 % riskikaalu poliitika võib tekitada probleeme, millega tuleb tegeleda kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

30.kinnitab veel kord oma kindlat pühendumust Euroopa hoiusekindlustusskeemi edasiarendamisele pangandusliidu kolmanda sambana; tuletab meelde, et Euroopa hoiusekindlustusskeemi ettepanek esitati 2015. aastal; rõhutab, et hoiuste kaitsmise ühine süsteem on hädavajalik, et tagada hoiustajate võrdne kaitse kogu liidus, tugevdada veelgi finantsstabiilsust ning vähendada märkimisväärselt veel eksisteerivat pankade ja riikide vastastikust sõltuvust; rõhutab, et Euroopa hoiusekindlustusskeemi tehtavate osamaksete puhul tuleks arvesse võtta iga osaleva sektori riskiprofiili; rõhutab samuti, kui oluline on tagada kehtivate normide täielik kohaldamine, võimaldades seeläbi ELi pankadel tõhusalt rahastada ettevõtjaid kogu ELis ja suurendada konkurentsivõimet;

31.väljendab heameelt kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku paketi vastuvõtmise üle, mis on positiivne samm, mis tugevdab riiklikke hoiuste tagamise skeeme, suurendab usaldust pangandussektori vastu ning parandab tegevus- ja õiguslikke tingimusi järkjärguliseks ja usaldusväärseks liikumiseks hoiustajate ja maksumaksjate ELi ühise kaitse suunas; tuletab meelde majandus- ja rahanduskomisjoni 2024. aasta seisukohta Euroopa hoiusekindlustusskeemi loomise suhtes; nõuab tungivalt, et nõukogu edendaks läbirääkimisi; kutsub eurorühma uut esimeest üles jätkama võimalikult kiiresti selleteemalisi arutelusid;

32.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, Ühtsele Kriisilahendusnõukogule ja Euroopa Pangandusjärelevalvele.