–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 4, artikli 43 lõiget 3 ja artiklit 191 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 37,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ ELT L 354, 28.12.2013, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1380/oj. (ÜKP määrus),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrust (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 ELT L 191, 15.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1139/oj. (Läänemere mitmeaastase kava määrus),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/1781, millega muudetakse määrust (EL) 2016/1139 seoses püügivõimsuse vähendamisega Läänemeres ning määrust (EL) nr 508/2014 seoses Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa tursa ja Läänemere lääneosa räime püügiga tegelevate laevastike püügitegevuse püsiva lõpetamisega ELT L 400, 30.11.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2020/1781/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) EÜT L 164, 25.6.2008, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/56/oj.,
–võttes arvesse nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj.,
–võttes arvesse nõukogu 27. septembri 1977. aasta määrust (EMÜ) nr 2115/77, millega keelatakse heeringa vahetu püük ja lossimine muuks tööstuslikuks otstarbeks kui inimtoiduks EÜT L 247, 28.9.1977, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1977/2115/oj.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ELT L 20, 26.1.2010, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/oj.,
–võttes arvesse oma 27. aprilli 2021. aasta resolutsiooni petitsioonide nr 1328/2019 ja 0406/2020 alusel kemikaalijääkide kohta Läänemeres ELT C 506, 15.12.2021, lk 9.,
–võttes arvesse oma 18. jaanuari 2024. aasta resolutsiooni ELi tegevuskava kohta: mereökosüsteemide kaitse ja taastamine kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks ELT C, C/2024/5735, 17.10.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/5735/oj.,
–võttes arvesse oma 4. detsembri 2008. aasta resolutsiooni Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava koostamise kohta nende suureneva mõju vähendamiseks kalavarudele, kalandusele ja vesiviljelusele ELT C 21 E, 28.1.2010, lk 11.,
– võttes arvesse oma 14. novembri 2024. aasta resolutsiooni Venemaa varilaevastiku vastaste ELi meetmete kohta ja Venemaa-vastaste sanktsioonide täieliku täitmise tagamise kohta (2024/2885(RSP)) ELT C, C/2025/809, 11.2.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/809/oj.,
–võttes arvesse ELi elurikkuse strateegiat aastani 2030, mis esitati komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises pealkirjaga „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“ (COM(2020)0380),
–võttes arvesse komisjoni 5. juuni 2025. aasta teatist „Euroopa maailmamerepakt“ (COM(2025)0281),
–võttes arvesse komisjoni 21. veebruari 2023. aasta teatist „ELi tegevuskava: mereökosüsteemide kaitse ja taastamine kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse heaks“ (COM(2023)0102),
–võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2025. aasta teatist „Kestlik kalapüük ELis: ülevaade olukorrast ja suunad 2026. aastaks“ (COM(2025)0296),
–võttes arvesse komisjoni 29. jaanuari 2025. aasta teatist „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025)0030),
–võttes arvesse 1992. aasta Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni (Helsingi konventsioon), mis jõustus 17. jaanuaril 2000, ja Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni, mis on tuntud ka Helsingi komisjonina (HELCOM),
–võttes arvesse Läänemere tegevuskava ja HELCOMi järeldusi merre uputatud keemilise lahingumoona kohta,
–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 11. jaanuari 2024. aasta otsust kohtuasjas C-330/22, Friends of the Irish Environment CLG vs. Minister for Agriculture, Food and the Marine, Ireland ECLI:EU:C:2024:19.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni tellitud taustaanalüüsi „The multiannual plan for the Baltic Sea – A change in management needed“ (Läänemere mitmeaastane kava – majandamisel on vaja muutust), mille Euroopa Parlamendi ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja sotsiaalpoliitika peadirektoraat avaldas 2025. aasta augustis Taustaanalüüs „The multiannual plan for the Baltic Sea – A change in management needed“, Euroopa Parlament, ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja sotsiaalpoliitika peadirektoraat, regionaalarengu, põllumajanduse ja kalanduse poliitikaosakond, august 2025.,
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2025. aasta septembri uuringut „Evaluation of the Baltic Sea Multiannual Plan Regulation – European Implementation Assessment“ (Läänemere mitmeaastase kava määruse hindamine – Euroopa rakendamishinnang),
–võttes arvesse Euroopa Keskkonnaameti 29. septembri 2025. aasta aruannet „Europe’s environment and climate: knowledge for resilience, prosperity and sustainability“ (Euroopa keskkond ja kliima: teadmised vastupanuvõime, heaolu ja kestlikkuse tagamiseks),
–võttes arvesse HELCOMi 31. oktoobri 2023. aasta aruannet „State of the Baltic Sea 2023 – Third HELCOM holistic assessment 2016-2021“ (Läänemere olukord 2023 – HELCOMi kolmas terviklik hinnang 2016–2021),
–võttes arvesse riikide kohustusi, mis tulenevad ÜRO kestliku arengu eesmärkidest, nimelt eesmärkidest nr 3, 6 ja 14,
–võttes arvesse Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 26. novembri 2024. aasta aruannet „Baltic Sea ecoregion – Ecosystem Overview“ (Läänemere ökopiirkond – ökosüsteemi ülevaade), ICES Advice 2024, punkt 7.1,
–võttes arvesse ICESi 2022. aasta aruannet „Workshop on ICES reference points (WKREF1)“ (ICESi piirväärtuste seminar (WKREF1)) ICES Scientific Reports (ICESi teadusaruanded). 4:2.,
–võttes arvesse ICESi 2022. aasta aruannet „Workshop on ICES reference points (WKREF2)“ (ICESi piirväärtuste seminar (WKREF2)) ICES Scientific Reports (ICESi teadusaruanded). 4:68.,
–võttes arvesse ICESi 2023. aasta aruannet „Workshop on guidelines and methods for the design and evaluation of rebuilding plans for category 1-2 stocks (WKREBUILD2)“ (Seminar 1. ja 2. kategooria kalavarude taastamiskavade koostamise ja hindamise suuniste ja meetodite kohta (WKREBUILD2)) ICES Scientific Reports (ICESi teadusaruanded). 5:112.,
–võttes arvesse komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse 2025. aasta novembri aruannet „Scientific Technical and Economic Committee for Fisheries (STECF) – The 2025 Annual Economic Report on the EU Fishing Fleet (STECF-25-03 & STECF-25-07)“ (Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) – 2025. aasta majandusaruanne ELi kalalaevastiku kohta (STECF-25-03 & STECF-25-07)),
–võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 2019. aasta septembri eriaruannet „Special report on the ocean and cryosphere in a changing climate“ (Eriaruanne ookeanide ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas),
–võttes arvesse Copernicuse merekeskkonna seire teenuse 2025. aasta septembri aruannet „9th edition of the Copernicus Ocean State Report“ (Copernicuse andmetel põhinev ookeanide seisundi 9. aruanne),
–võttes arvesse Potsdami kliimamõju uurimise instituudi 24. septembri 2025. aasta aruannet „Planetary Health Check 2025: A Scientific Assessment of the State of the Planet“ (Planeedi tervisekontroll 2025: teaduslik hinnang planeedi seisundi kohta),
–võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2016. aasta aruannet „Options for Ecosystem-based Adaptation (EBA) in Coastal Environments: A Guide for environmental managers and planners“ (Ökosüsteemipõhise kohandumise võimalused rannikukeskkonnas: juhend keskkonnajuhtidele ja -planeerijatele),
–võttes arvesse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee resolutsiooni 1612(2008) Läänemerre maetud keemilise lahingumoona kohta ning sellele lisatud 28. aprilli 2008. aasta raportit,
– võttes arvesse komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi ning ICESi 18. septembri 2025. aasta ühisavaldust „Adaptive science and coordinated governance for cross-sector action towards Baltic Sea recovery“ (Kohanemisvõimeline teadus ja koordineeritud juhtimine valdkonnaüleseks tegevuseks Läänemere taastamisel),
–võttes arvesse kalanduskomisjoni 28. aprilli 2025. aasta raportit „Töödokument määruse (EL) 2016/1139 (Läänemere mitmeaastase kava) rakendamise kohta“,
–võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni Euroopa sisevete kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomisjoni 2025. aasta aprilli raamistikku ELi harilike kormoranide majandamiskava kohta,
–võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
–võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A10-0121/2026),
A.arvestades, et ELi Läänemere kalapüügi mitmeaastane kava (Läänemere mitmeaastase kava määrus) on Läänemere ökosüsteemile avalduva kasvava keskkonnasurve kontekstis aidanud hoida püügisurvet kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemega; arvestades, et hoolimata püügikoormuse olulisest vähendamisest viimastel aastatel on mõned kalavarud püügitegevusega mitteseotud survetegurite, sealhulgas eutrofeerumise, avamereenergia kasutamise, röövloomade mõju, reostuse, elupaikade halvenemise ja kliimast tingitud ökosüsteemi muutuste tõttu halvenenud, millel on kalandussektorile märkimisväärsed sotsiaal-majanduslikud tagajärjed;
B.arvestades, et 2023. aastal vähendasid Läänemere, Keldi mere ja Põhjamere ökopiirkonnad keskmist püügisurvet allapoole maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset, kusjuures kalastussuremus oli maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärkidest vastavalt 54 %, 48 % ja 23 % väiksem, võrreldes 2003. aasta sihttaset ületavate näitajatega; arvestades, et ELi Läänemere kalalaevastikud veetsid 2022. aastal merel 267 000 päeva, mis on 8 % vähem kui 2021. aastal ja madalaim tase alates 2013. aastast;
C.arvestades, et Läänemere tursavarud on endiselt äärmiselt halvas seisundis ja lühiajalises perspektiivis ei prognoosita olukorra paranemist, hoolimata sellest, et sihtpüük on alates 2019. aastast lõpetatud; arvestades, et ICESi hinnangul arenevad Läänemere tursavarud jätkuvalt aeglaselt, näidates eelmiste aastatega võrreldes langustrendi, sealhulgas ebasoodsate keskkonnatingimuste tõttu; arvestades, et turska püütakse endiselt kaaspüügina;
D.arvestades, et Läänemere mitmeaastase kava määrus ei hõlma lõhe- ja forellivarusid; arvestades, et lõhe- ja forellivarude ning räimevarude vahel on olulised seosed, võttes eelkõige arvesse toidu ökosüsteeme; arvestades, et alates 2022. aastast on ICES soovitanud peatada lõhe igasuguse tööndusliku ja harrastuspüügi Läänemere avaosas, kuna tegemist on segapüügiga ja lõhet püütakse mitmete jõgede lõhevarudest, sealhulgas ohustatud kalavarudest;
E.arvestades, et väikesemahulise rannapüügi laevad moodustavad 92 % Läänemerel tegutsevatest laevadest, lossides 7 % kogukaalust, kuid moodustades 22 % lossitud väärtusest, tuues seega märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset kasu, arvestades selle laevastikusegmendi keskmisest suuremat lisaväärtust; arvestades, et kalandus sõltub suurel määral suure kala biomassi kättesaadavusest kooskõlas ÜKPga ja kestlikult majandatud kalavarudest, mis on sektori majandusliku elujõulisuse jaoks kriitilise tähtsusega;
F.arvestades, et Läänemere väikesemahulise rannapüügi laevastikul on suuremate ettevõtjatega võrreldes juurdepääs väiksematele püügikvootidele, mis toob kaasa väikesemahulise kalapüügi segmentide ja nende kalandusettevõtete marginaliseerumise;
G.arvestades, et ÜKP määruse artikli 17 kohaselt peavad liikmesriigid kasutama neile eraldatud kalapüügivõimaluste jaotamisel läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas keskkonna-, sotsiaal- ja majanduskriteeriume;
H.arvestades, et komisjoni kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee hinnangul on väikekalurite kalapüügi brutolisandväärtus Läänemere piirkonnas alates Läänemere mitmeaastase kava määruse jõustumisest järsult vähenenud, mis ohustab toiduga kindlustatust ja suurendab ELi sõltuvust impordist; arvestades, et EList pärit kalatarnete vähenemine suurendab sõltuvust kolmandatest riikidest pärit impordist ja nõrgendab turu vastupanuvõimet; arvestades, et aktiivsete kalalaevade arv Läänemerel on jätkuvalt vähenenud;
I.arvestades, et selle sõltuvuse vähendamiseks ning Läänemere ranniku majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse tagamiseks on oluline tugevdada ka Läänemere rannikukogukondi ja toetada kohalikku kalandust, eelkõige väikesemahulist kalapüüki;
J.arvestades, et kalanduse kontrollimääruse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. novembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842, 20.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2842/oj). jätkuva rakendamise käigus antakse korrapäraselt ajakohastatud teavet harrastuskalapüügi sektori, sealhulgas merel toimuva harrastuskalapüügi saagi ja kogulisandväärtuse kohta; arvestades, et harrastuskalapüügil on märkimisväärne sotsiaalne ja majanduslik väärtus ka väljaspool rahalisi piire ning kalastajad võivad aidata kaasa taastamispüüdlustele ja looduskaitsele; arvestades, et harrastuskalapüügil võib olla kalavarudele arvestatav mõju ja liikmesriigid peaksid seega tagama, et harrastuskalapüük toimub kooskõlas ÜKP eesmärkidega; arvestades, et harrastuskalastajad on samuti mere bioloogiliste ressursside seaduslikud kasutajad;
K.arvestades, et viimane kogu ELi hõlmav hinnang mere harrastuskalapüügi sektori sotsiaal-majandusliku väärtuse kohta pärineb 2017. aastast ja selle soovitusi ei ole veel rakendatud, et täielikult ära kasutada selle vähese mõjuga tegevuse kui ELi sinimajanduse strateegia tunnustatud komponendi potentsiaali; arvestades, et olemasolevate andmete kohaselt tegeleb harrastuskalapüügiga hinnanguliselt 8–10 miljonit ELi kodanikku; arvestades, et Läänemere piirkonnas on see oluline sotsiaal-majanduslik tegevus, mis annab ligikaudu 1,5 miljardi euro suuruse majandusliku panuse ja toetab enam kui 14 000 täistööaja ekvivalendile vastava töökoha loomist;
L.arvestades, et Läänemeri on tuhandete perekondade elatusvahendite ja kultuurilise identiteedi alus; arvestades, et kalapüük on osa piirkonna sajanditepikkusest sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust pärandist; arvestades, et kalanduspiiranguid tuleks rakendada viisil, mis ei muuda võimatuks kohaliku rannikuettevõtte juhtimist, mis varustab tarbijaid värske kalaga, et tagada toiduga kindlustatus ja vältida kalapüügiga seotud elukutsete kadumist, mille tagajärjel elanikud rannikualadelt lahkuvad;
M.arvestades, et Läänemerd mõjutavad mitmed inimtegevusest tingitud survetegurid, sealhulgas globaalne soojenemine, jääkreostus, keemiline lahingumoon, eutrofeerumine, muutuvad keskkonnatingimused ja pikaajaline degradeerumine, ning Läänemeri on eriti haavatav batümeetriliselt madala mereala tõttu, kus leidub geneetiliselt ainulaadseid liike, mis on kohanenud looduslikult madala soolsuse ja hapnikusisaldusega riimvees elamiseks, ning selle piiratud veevahetuse tõttu Põhjamerega ja tugeva vertikaalse stratifikatsiooni tõttu; arvestades, et need eritingimused nõuavad piirkondlike eripäradega kohandatud majandamisviise; arvestades, et Läänemere kalavarud on selle surve tõttu jätkuvalt vähenenud, sealhulgas röövtoidulistega seotud tasakaalustamatuse tõttu, mis on mõjutanud varude täienemist, samas kui viimastel aastatel on püügikoormust märkimisväärselt vähendatud; arvestades, et komisjon tunnistab vajadust tegeleda nende täiendavate keskkonnaprobleemidega, et toetada kalavarude taastumist ja pikaajalist kestlikkust;
N.arvestades, et mitmed kattuvad survetegurid, sealhulgas kalandustegevus, põllumajandus, metsandustegevusest tingitud äravool, eutrofeerumine, hapnikukadu, keemiline reostus ja mereröövloomade arvukuse kasv koos reoveeheitega avaldab ökosüsteemile toitainete ja orgaanilise rikastumise ning toiduvõrgu häirete kaudu suurt survet; arvestades, et see mõjutab kalandust kogu Läänemere ökopiirkonnas; arvestades, et toitainekoguste ja ohtlike ainete vähendamisel on tehtud edusamme, kuid kombineeritud mõju puudutab jätkuvalt kalavarusid, vastsete ja noorkalade ellujäämist ning sellega seoses on vaja teha suuremaid jõupingutusi kõigis sellele kaasa aitavates valdkondades;
O.arvestades, et avamere tuulepargid on merel üks kiiremini kasvavaid tööstusharusid ja prognoosid näitavad, et võimsus suureneb märkimisväärselt; arvestades, et avamere tuulepargid pakuvad nii eeliseid, nagu varjupaik kalaliikidele, kui ka riske bioloogilisele mitmekesisusele, sõltuvalt arendusetapist, asukohast ja projekteerimisest;
P.arvestades, et kehtivad ELi õigusaktid osutusid algul edukaks lämmastikusisalduse vähendamisel ELi vetes ja aitasid saavutada merestrateegia raamdirektiivi eesmärke, mis hõlmavad inimtekkelise eutrofeerumise, eriti selle kahjuliku mõju minimeerimist;
Q.arvestades, et ülemaailmsetest kliimamuutustest tingitud merevee soojenemise mõju, mida süvendab maismaal toimuv tegevus, on Läänemeres eriti kiire, kusjuures Läänemere soojenemine on kaks korda kiirem kui maailmamere keskmine, ning see toob eeldatavasti kaasa veelgi laialdasemad ja enamasti teadmata tagajärjed, sealhulgas hapnikukao ning jätkuvad häired kalapopulatsioonide tulevases paljunemistsüklis ja nende levikus;
R.arvestades, et on oluline, et komisjon ja liikmesriigid rakendaksid Läänemerel täielikult kõiki asjakohaseid ELi õigusakte ja parandaksid piirkondliku merekonventsiooni HELCOMi tegevuskava rakendamist, et tegeleda Läänemere ökosüsteemi häiretega;
S.arvestades, et lubatud kogupüügi kehtestamisel 2026. aastaks on liikmesriigid tasakaalustanud keskkonnasäästlikkuse sotsiaal-majandusliku kestlikkusega, säilitades minimaalse tegevustaseme ja jätkates samal ajal kalavarude taastamise toetamist; arvestades, et mõned Läänemere kalavarud vähenevad vaatamata püügikoormuse tohutule vähenemisele; arvestades, et merestrateegia raamdirektiivis nõutakse liikmesriikidelt hea keskkonnaseisundi saavutamist tasakaalustatud toiduvõrkude ja heas seisundis kalavarude kaudu ning võitlust saasteainete, eutrofeerumise, invasiivsete liikide, mereprügi, energiatootmisest tuleneva reostuse, sealhulgas veealuse müra ja kliimamuutuste vastu;
T.arvestades, et Läänemere puhul teeb komisjon pärast ICESilt nõu küsimist ettepaneku kaaspüügi kvootide kohta, mille liikmesriigid kehtestavad, kuigi ICES soovitab nullpüüki;
U.arvestades, et ÜKPs sätestatud ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse kehtivad reeglid mõjutavad kvootide kestlikku majandamist; arvestades, et nõukogu on mõnel juhul otsustanud seda võimalust varude kriitilise olukorra tõttu mitte kasutada; arvestades, et Läänemere jaoks on vaja suuniseid, eelkõige kriitilises seisundis kalavarude puhul;
V.arvestades, et valeandmete esitamine või nõuete rikkumine on Läänemere kalanduses jätkuv probleem ja seda tuleks läbivaadatud kalanduskontrolli määruse rakendamise kaudu asjakohaselt käsitleda;
W.arvestades, et lossimiskohustuse tulemuslikul rakendamisel Läänemerel esineb endiselt praktilisi probleeme; arvestades, et liikmesriigid peavad tegutsema kooskõlas ÜKP ja kalanduskontrolli määruse sätetega, sealhulgas selle elektroonilise kaugseire sätetega;
X.arvestades, et püügikvootide kehtestamine ainult üheks aastaks takistab kalandussektori majanduslikku, investeeringute ja tööhõive planeerimist; arvestades, et parimatel kättesaadavatel teaduslikel nõuannetel põhinev mitmeaastane otsuste tegemise raamistik võimaldaks stabiilsemat majandamist;
Y.arvestades, et Läänemere pringel on väljasuremisohus ja Läänemere avaossa on neid imetajaid alles jäänud ainult mõnisada https://helcom.fi/wp-content/uploads/2025/06/Red-List-II-species-2025.pdf; arvestades, et seda liiki ohustab jätkuvalt kaaspüük, keskkonnasaaste, saakloomade ammendumine ja veealusest mürast tingitud häirimine;
Z.arvestades, et söödakalal on meretoiduvõrkudes ja Läänemere ökosüsteemides oluline tähtsus;
AA.arvestades, et kalapüügiks kalajahu ja kalaõli tootmise eesmärgil anti Läänemere piirkonnas luba 1995. aastal, mil erandid olid algselt lubatud üksnes „tingimusel, et selline püük ei too kaasa pöördumatu ökoloogilise kahju ohtu“, nagu on sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide ning Norra Kuningriigi, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelises lepingus Norra Kuningriigi, Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga EÜT C 241, 29.8.1994, lk 9.;
AB.arvestades, et paljud Läänemere-äärsed liikmesriigid on võtnud kasutusele individuaalsed ülekantavad kvoodisüsteemid, mis on ÜKP raames kättesaadavad; arvestades, et see on soosinud suuri ettevõtjaid; arvestades, et mõju kalavarude struktuurile sõltub peamiselt kasutatavatest püügivahenditest ja -tehnikatest;
AC.arvestades, et Läänemere mitmeaastase kava määruse tulemuslikkus selle üldiste ökoloogiliste ja sotsiaal-majanduslike eesmärkide saavutamisel on olnud väga piiratud; arvestades, et suutmatus taastada kalavarusid üle võrdlustasemete, ökosüsteemiga seotud kaalutluste vähene integreerimine ja ettevaatusprintsiibi ebapiisav kohaldamine kvootide kehtestamisel on edasiliikumist takistanud; arvestades, et terviklike poliitiliste lähenemisviiside puudumine on veelgi raskendanud tööd olukorra edasise halvenemise vältimiseks ja vastupanuvõimelisema Läänemere toetamiseks; arvestades, et piirkondliku koostöö lisaväärtus on olnud väike, liikmesriigid on esitanud vähe ühiseid soovitusi ja ELi kalandusreeglite piirkondadeks jaotamise sätteid ei kasutata majandamismeetmete kohandamiseks Läänemere eripäraga; arvestades, et kõigi asjaomaste sidusrühmade kaasamine ja koostöö nendega ei ole olnud piisav;
AD.arvestades, et teatavad üksikute liikide hindamised ja teaduslikud nõuanded on Läänemere spetsiifiliste ja dünaamiliselt muutuvate keskkonnatingimuste kontekstis toonud kaasa kalavarude paljunemisvõime ja varude kogusuuruse struktuurse ülehindamise, mis mõjutab tugevalt Läänemere kalandussektori ressursse ning majandamis- ja tegevussuutlikkust, mis näitab vajadust merealapõhiste käsituste järele;
AE.arvestades, et komisjoni poolt ICESile esitatud nõuandetaotlustes Läänemere kohta ei ole seni palutud arvesse võtta keskkonnategureid, sealhulgas hapnikupuudust või toidu kättesaadavust, mis võivad mõjutada kalavarude olukorda, samuti ei ole neis piisavalt arvesse võetud vajadust rõhutada riskikaalutlusi; arvestades, et taotlusi tuleks pidevalt parandada, sealhulgas teavitada paremini ICESi andmete ebakindlusest, et hindamiste kvaliteeti paremini kajastada;
AF.arvestades, et kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate kalavarude populatsioonide ja alampopulatsioonide geneetiline struktuur ei ole täielikult teada ja ICES peaks seda täiendavalt uurima, näiteks Läänemere-äärsetele liikmesriikidele andmepäringute tegemise kaudu, et parandada teadmusbaasi piirkonna asjaomaste populatsioonistruktuuride kohta;
AG.arvestades, et 2025. aasta septembris märkis ICES koos komisjoni merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadiga, et Läänemere puhul „ei piisa enam traditsioonilisest üksikute liikide ühtsest majandamisest, et tegeleda täheldatud komplekssete probleemidega“;
AH.arvestades, et HELCOM töötab välja keskkonnaohu kaarte, mis hõlmavad eutrofeerumise, anoksia ja mürgiste põhjasetete suhtes eriti haavatavaid piirkondi ning annavad teavet selle kohta, kus seada esikohale kaitsealade loomine ja võimalikud püügikeeluajad;
AI.arvestades, et teaduslikke nõuandeid Läänemere kohta tuleks parandada, et vältida kalavarude suuruse ja tootlikkuse ülehindamist, põhjendamatuid püügi piirnorme ja ettevõtete ebakindlust;
AJ.arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt kuuluvad otsused lubatud kogupüügi ja muude kalapüügivõimaluste kehtestamise kohta nõukogu ja seega liikmesriikide ainupädevusse; arvestades, et nendes otsustes tuleb täielikult arvesse võtta uusimaid teaduslikke andmeid ja Läänemere piirkonna keskkonnatingimuste mitmekesisust;
AK.arvestades, et mõned ELi mittekuuluvad riigid, sealhulgas Kanada, Uus-Meremaa ja Austraalia, kohaldavad erinevaid teaduspõhiseid juhtimissüsteeme, mille puhul on ettevaatlikkus ELiga võrreldes erinev;
AL.arvestades, et tulemuslikult majandatud ja hästi ühendatud merekaitsealad on väärtuslikud vahendid kliimamuutuste leevendamiseks ning selliste laiemate eesmärkide saavutamiseks nagu elurikkus, vastupanuvõime ja ökosüsteemi tervis; arvestades, et taimkattega rannikuökosüsteemide, näiteks lodude ja meriheinakoosluste (ranniku sinise süsiniku ökosüsteemid) taastamine võib aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele suurema süsiniku sidumise kaudu;
AM.arvestades, et Läänemere mitmeaastase kava artikli 5 rakendamine seoses lubatud kogupüügi otsuste, tehniliste eeskirjade ja parandusmeetmetega ei ole olnud piisav; arvestades, et kui on võetud meetmeid, „et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel“, ei ole need oma eesmärki saavutanud;
AN.arvestades, et kuigi Läänemere mitmeaastase kava määruse eesmärk oli kehtestada paindlik raamistik, mida saab kohandada piirkondliku lähenemise alusel, on selliste muudatustega saavutatud edu olnud piiratud, osaliselt ka asjaomaste õigusaktide piiratud rakendamise tõttu;
AO.arvestades, et mitmes ELi määruses, millele on viidatud Läänemere mitmeaastase kava määruses, on sätestatud, kuidas vältida riske ning hinnata terveid kalavarusid ja ökosüsteemi komponente;
AP.arvestades, et Läänemere pelaagiliste liikide talvine püük nende intensiivse kasvu ja energiavarude kogumise ajal enne kudemist nõrgendab kalavarude paljunemisvõimet, kuna piisavast toidust ilma jäetud emasloomad toodavad väiksemal arvul ja vähem arenenud mune, mis piirab paljunemise edukust ja takistab populatsiooni taastumist;
AQ.arvestades, et Euroopa Parlamendi 2023. aasta algatusraportis nõuti pragmaatilist ja tasakaalustatud käsitust merekaitsealadele, tõdeti nende mitmekesisust suuruse, liikide ja kaitse-eesmärkide osas, rõhutati vajadust vältida kõigile sobivat ühtset käsitust ning rõhutati, et sellises poliitikas tuleb hoolikalt arvesse võtta sotsiaal-majanduslikku mõju rannikukogukondadele, see peab põhinema igal üksikjuhul parimatel kättesaadavatel teaduslikel tõenditel ning tagama kalurite aktiivse kaasamise merekaitsealade kavandamisse ja haldamisse;
AR.arvestades, et ELi lubatud kogupüügi otsuste tegemise süsteemis tehakse praegu vahet sihtliikide majandamisel ja teiste liikide kaitsevajadustel, püüdes samal ajal kohaldada ettevaatusprintsiipi, et saavutada ja säilitada ökosüsteemi hea seisund;
AS.arvestades, et merestrateegia raamdirektiivis määratletud toimiv ökosüsteem nõuab, et kõik teadaolevad mere toiduvõrkude elemendid eksisteerivad tavapärase arvukuse ja mitmekesisuse tasemel, mis on võimeline tagama pikaajalise liikide rohkuse ja nende täieliku paljunemissuutlikkuse säilimise, nagu on kirjeldatud merestrateegia raamdirektiivi I lisas;
AT.arvestades, et ÜRO Keskkonnaprogrammi määratluse kohaselt on ökosüsteemipõhine majandamine inimtegevuse ja selle poolt ökosüsteemidele ja loodusvaradele avaldatava mõju haldamine, võttes arvesse kogu ökosüsteemi;
AU.arvestades, et Läänemere kalandusfoorumil (BALTFISH) peetakse ettevalmistavaid arutelusid lubatud kogupüüki käsitlevate otsuste üle; arvestades, et piirkondadeks jaotamine võimaldab ELi merepiirkondi paindlikult hallata; arvestades, et BALTFISH saab esitada ühiseid soovitusi konkreetsete meetmete kohta, mida tuleks ühtlustada;
AV.arvestades, et Läänemere kalandussektori pikaajaline jätkusuutlikkus sõltub keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide integreerimisest, tagades, et majandamismeetmed kaitsevad tööhõivet, piirkondlikku ühtekuuluvust ja toiduga varustatust rannikualadel; arvestades, et piirkondlikud ja kohalikud teadmised, sealhulgas kalurite ja rannikukogukondade teadmised, on tulemusliku majandamise oluline osa;
AW.arvestades, et mitmes poliitika- ja teadusaruandes rõhutatakse vajadust parema ja sidusama käsituse järele otsuste tegemisel ja täielikult tervikliku käsituse kohaldamisel; arvestades, et sellise käsituse saavutamine on olnud konverentside „Meie Läänemeri“ ministrite deklaratsiooni https://commission.europa.eu/document/download/486161f4-241f-4388-b10e-22f4711acd16_en?filename=ministerial_declaration_our_baltic_conference.pdf eesmärk; arvestades, et nende konverentside ja deklaratsiooni konkreetsed tulemused on olnud piiratud, eelkõige keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel tehtud edusammude osas;
AX.arvestades, et Euroopa maailmamerepaktiga, milles teatatakse tulevasest maailmamerd käsitlevast õigusakti ettepanekust, soovitakse luua terviklik raamistik, et täpsustada olemasoleva maailmamerepoliitika seoseid ja prioriteete;
AY.arvestades, et komisjon ja liikmesriigid ei ole võtnud piisavaid meetmeid, et kaitsta ja taastada Läänemere ökosüsteeme selliste lisaohtude eest nagu reostus, eutrofeerumine ja kliimamuutused; arvestades, et selline surve on oma olemuselt piiriülene ja kumulatiivne ning nõuab seetõttu koordineeritud tegevust rahvusvahelisel ja ELi tasandil; arvestades, et üleminek vähese mõjuga ja vähese CO2 heitega majandustegevusele võib aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele;
AZ.arvestades, et looduslikud röövtoidulised on osa Läänemere ökosüsteemist; arvestades, et Läänemeres kasvavad teatavate kaitsealuste liikide, nagu hallhülge (Halichoerus grypus) ja hariliku kormorani (Phalacrocorax carbosinensis) populatsioonid; arvestades, et hülged ja kormoranid võivad avaldada märkimisväärset mõju tursa noorkalade, eelkõige Läänemere lääneosa tursa ellujäämisele, samuti vesiviljelusele ja püügivahenditele; arvestades, et teaduslikud tõendid näitavad, et neil on peamiselt lokaalne liigi- ja kalavaruspetsiifiline mõju kalapopulatsioonidele; arvestades, et Läänemere kalavarude taastamiseks tuleb arvesse võtta kõiki kalapopulatsioone mõjutavaid tegureid; arvestades, et ökosüsteemipõhine käsitus kalavarude majandamisele peaks hõlmama ka keskkonnategureid; arvestades, et nende koostoimetega tegelemine nõuab sihipäraseid ja tulemuslikke majandamismeetmeid, mis põhinevad parimatel kättesaadavatel teaduslikel andmetel ja dialoogil kõigi sidusrühmadega; arvestades, et Euroopa kormoranide asurkondade majandamise kava vastuvõtmisel, mille eesmärk on leevendada kormoranide kasvavat mõju kalavarudele, kalandusele ja vesiviljelusele, esitas Euroopa Parlament mitu võimalikku meedet kormoranide populatsioonidest tulenevate jätkuvate probleemide lahendamiseks;
BA.arvestades, et komisjon hindab praegu Euroopa Liidu hülgetoodetega kauplemise korda; arvestades, et komisjoni korraldatud avaliku arutelu käigus väljendati tugevat vastuseisu hülgetoodete turule laskmisele ja muret hülgejahi pärast https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/14031-Trade-in-seal-products-fitness-check-of-EU-rules/public-consultation_et;
BB.arvestades, et alates Teise maailmasõja lõpust vabastavad kümned tuhanded tonnid tava- ja keemiarelvi, mis sisaldavad ohtlikke aineid, sealhulgas kemoründemürke, nagu väävelsinep (sinepigaas), pisargaas ning paralüütilised ja konvulsiivsed ained, progresseeruva korrosiooni tagajärjel järk-järgult merekeskkonda ohtlikke kemikaale, põhjustades selle saastumist, ökosüsteemide kahjustumist ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemist ning ohustades inimeste tervist ja merest sõltuvat majandustegevust, sealhulgas kalandust, transporti, toorainete kaevandamist ja mereenergia arendamist;
BC.arvestades, et igasugune leke kemikaaliladudest võib põhjustada suure osa Läänemere kiiret saastumist, mis ületaks üksikute riikide suutlikkuse ja nõuaks ELi koordineeritud reageerimist;
BD.arvestades, et Läänemere merepõhja seisundi parandamiseks, sealhulgas keemiarelvade, mürgise lasti ja radioaktiivsete ainete kõrvaldamiseks, on vaja ELi tasandil välja töötada pikaajaline ja rahaliselt tagatud kava;
BE.arvestades, et Läänemere kalavarude kestlikku majandamist raskendavad ka andmelüngad, mis tulenevad andmete esitamata jätmisest Venemaa poolt, mis suurendab teaduslikku ebakindlust ja kahjustab tulemuslikku piirkondlikku kalavarude majandamist;
BF.arvestades, et Venemaa otsustab ühepoolselt kvootide üle, eirates teaduslikke nõuandeid ja kehtestades järjepidevalt maksimaalset jätkusuutlikku saagikust ületavaid kvoote, mis võib ohustada Läänemere kalavarude taastumist;
BG.arvestades, et Venemaa nn varilaevastiku tegevus on Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast saadik suurenenud; arvestades, et varilaevastikus on kasutusel vananenud laevad, mis ei vasta ohutusstandarditele ja mida kasutatakse toornafta ja naftatoodete transportimiseks üle Läänemere, järgides ohutus-, keskkonna- ja regulatiivseid standardeid minimaalselt, mistõttu kujutab varilaevastik vananenud ja halvasti hooldatud laevade tõttu endast tõsist ohtu merekeskkonnale ja piirkondlikule kalandusele ning tekitab muret kalanduse pärast ka Läänemere kalavarude vajaliku taastamise ja Läänemere üldise julgeoleku kontekstis, kuna naftalekkel võivad olla katastroofilised tagajärjed, mis võivad mõjutada kõiki piirkonna riike;