1.toonitab, et ELis töötab ligikaudu 6,2 miljonit inimestEuroopa Kutseõppe Arenduskeskus, 2023. ametlike hooldustöötajatena, samas kui rohkem kui 53 miljonit inimestEurofound, „Unpaid care in the EU“ (Tasustamata hooldus ELis). teeb oma sotsiaalses keskkonnas mitteametlikku, sageli tasustamata hooletööd, hoolitsedes näiteks haigete või eakatele pereliikmete või puuetega pereliikmete eest; märgib, et mitteametlik hooldus moodustab kogu hooletööst 30–85 %Euroopa Komisjon, „Long-term care report“ (Pikaajalise hoolduse aruanne), 2021.;

2.rõhutab, et ametlik hooletöö jääb sageli tunnustuseta ja sellele on omased ebakindlad töötingimused ning füüsiline ja emotsionaalne pinge, kusjuures pikaajalise hoolduse ja muude sotsiaalteenuste eest makstavad palgad on keskmisest 21 % madalamadEurofound, „Wages in long-term care and other social services 21% below average“ (Pikaajalise hoolduse ja muude sotsiaalteenuste palgad on 21 % alla keskmise). ning naised teenivad keskmiselt 20 % vähem kui mehedMaailma Terviseorganisatsioon, „Shining light on women’s contributions:celebrating their role in informal care“ (Naiste panus rambivalguses: nende rolli tunnustamine mitteametlikus hoolduses).; rõhutab, et ligikaudu 60 % mitteametlikust hooletööst teevad naisedEurofound, 2021.; märgib, et hinnanguliselt 32 miljonit naist osutab igal nädalal mitteametlikku hooldustMaailma Terviseorganisatsioon, „Shining light on women’s contributions:celebrating their role in informal care“ (Naiste panus rambivalguses: nende rolli tunnustamine mitteametlikus hoolduses). ja teeb nädalas keskmiselt 17 tundi tasustamata tööd;

3.täheldab, et mitteametliku majapidamis- ja hooletöö majanduslik väärtus moodustab kogu maailmas 10–39 % SKPstÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur, „Redistribute unpaid work“ (Tasustamata töö tuleb ümber jagada), 2021.;

4.märgib, et mitteametliku hooletöö ebavõrdne jaotus kajastab tasustatud töö ebavõrdset jaotust; märgib, et ELis töötab täistööajaga 44 % naistest, samas kui meeste puhul on see näitaja 58 %Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut. ELis on täistööajale taandatud töötajate tööhõive määr naiste puhul 44 % ja meeste puhul 59 %. ***Täistööajale taandatud tööhõive määraga mõõdetakse töötunde võrdlevalt, kuigi inimesed võivad töötada nädalas erineval arvul tunde.;

5.rõhutab, et selline hoolduskohustuste ebavõrdne jaotus meeste ja naiste vahel – sooline hoolduslõhe – mõjutab soolist palga- ja pensionilõhet; toonitab sellega seoses, et sooline palgalõhe ELis oli 2024. aastal hinnanguliselt 38 %Euroopa Parlament, „Soolise hoolduslõhe vähendamine: potentsiaalne Euroopa lisaväärtus“.; täheldab, et sooline pensionilõhe 65-aastaste ja vanemate inimeste seas oli ELis 2025. aastal 24,5 %Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, „Gender Equality Index“ (Soolise võrdõiguslikkuse indeks).;

6.toonitab, et naised moodustavad ELi 49 miljonist ametlikust hooldustöötajast 76 % ning lapsehoiutöötajatest ja abiõpetajatest 93 %Eurostat, „Childcare workers and teachers’ aides in the EU in 2020“ (Lapsehoiutöötajad ja abiõpetajad ELis 2020. aastal)., kodumajapidamistes tervishoiuteenustega tegelevatest isikuhooldustöötajatest 86 % ja koduabilistest 95 %Euroopa Poliitika Keskuse (EPC) uuring „Gender equality: Who cares? Do you?“ (Sooline võrdõiguslikkus: Kes hoolib / hooldab? Kas sina?), 2022.;

7.märgib, kui oluline on tunnustada ja arendada isiku- ja majapidamisteenuste sektorit keskse tähtsusega sektorina, kuna see hõlmab kogu kodumajapidamistes tehtavat hooletööd, nagu otsene hooldus (lapsehoid, pikaajaline hooldus, eakate ja puuetega inimeste koduhooldus) ja kaudne hooldus (toiduvalmistamine, triikimine, koristamine, aiatööd, õpiabitunnid); toonitab vajadust isiku- ja majapidamisteenuste valdkonna töötajaid tunnustada ja toetada ning neisse investeerida; märgib, et need teenused toetavad üksikisikute ja perekondade heaolu kodus, sealhulgas lastehoid, eakate ja puuetega inimeste pikaajaline hooldus, koristamine, koduremont, juhendamine, aiatööd ja IKT-tugiEuroopa Tööjõuamet, 2021.; rõhutab, et ELis on ligikaudu 6,8 miljonitEurofound, „Undeclared care work in the EU: Policy approaches to a complex socioeconomic challenge“ (Deklareerimata hooletöö ELis: poliitilised lähenemisviisid keerukale sotsiaal-majanduslikule probleemile), hiljutiste hinnangute kohaselt osutab ELis hooldus- või majapidamisteenuseid 6,8 miljonit deklareerimata töötajat, neist 2,1 miljonit konkreetselt hooldussektoris. deklareerimata töötajat, kes osutavad hooldusteenuseid (2,1 miljonit) või töötavad otseselt kodumajapidamistes (4,7 miljonit), kellest 90 % on naised, kellest enamik on keskealised ja kolmandate riikide kodanikud, kes on sageli vaeghõivatudEurofound, „Undeclared care work in the EU:Policy approaches to a complex socio challenge“ (Deklareerimata hooletöö ELis: poliitilised lähenemisviisid keerukale sotsiaal-majanduslikule probleemile).; tuletab meelde, et isiku- ja majapidamisteenuste sektoris on deklareerimata töötajaid hinnanguliselt 9,2 miljonitEurofound, „Undeclared care work in the EU: Policy approaches to a complex socioeconomic challenge“ (Deklareerimata hooletöö ELis: poliitilised lähenemisviisid keerukale sotsiaal-majanduslikule probleemile), lk 7: „Hiljutiste hinnangute kohaselt osutab ELis hooldus- või majapidamisteenuseid 6,8 miljonit deklareerimata töötajat, neist 2,1 miljonit konkreetselt hooldussektoris ja 4,7 miljonit otseselt kodumajapidamistes. Laiemat määratlust kasutades ulatub deklareerimata töötajate hinnanguline arv isiku- ja majapidamisteenuste sektoris 9,2 miljoni inimeseni.“;

8.märgib, et Eurofoundi uuringu kohaselt on nii naiste kui ka meeste pikaajalise hoolduse vajadus märgatavalt suurenenud ning võrreldes 2014. aastaga on 2024. aastal kasvanud nende tasustamata hooldajate osakaal, kes tegelevad hooldusega rohkem kui 20 tundi nädalas; märgib, et see suundumus on eriti ilmne suurima hooldusvajaduse kategoorias (üle 51 tunni nädalas), mis on mõlema soo puhul märkimisväärselt kasvanud; toonitab, et naised on pidevalt ja kõigil ajavahemikel osutanud hooldust meestega võrreldes rohkem, mis näitab nende ebaproportsionaalselt suurt osalemist tasustamata hoolduses;

9.märgib, et ebapiisavad hooldussüsteemid on üks peamisi takistusi soolise ebavõrdsuse kaotamisel tööturgudel kogu maailmasMaailma Majandusfoorum, „Global Gender Gap Report“ (Ülemaailmse soolise ebavõrdsuse aruanne), 2023.; toonitab vajadust tegeleda töötingimustega, et sobitada täistööajaga tööd hoolduskohustustega paindlike ajamudelite või muud liiki töökorralduse kaudu, ning tegeleda hooldusteenuste kättesaadavuse ja juurdepääsetavusega, ja soodustada töökliimat, mis võimaldab isapuhkust, soodustades hoolduskohustuste võrdset jaotust paaride vahel; rõhutab sellega seoses muu hulgas tööandjate tähtsust;

10.rõhutab vajadust kaotada sooline tööhõivelõhe, tegeledes tööalase diskrimineerimisega ja luues peresõbralikke töökohti, rakendada strateegiaid, mis tõhustavad paindlikku töökorraldust ja muid meetmeid, ning vähendada takistusi, mis ei lase isadel võtta vanema-, isa- või hooldajate puhkust, edendades samal ajal aktiivselt naiste võrdse esindatuse kultuuri; rõhutab, et koos sellega tuleb lõpetada ametliku hoolduse, eelkõige lapsehoiu sotsiaalne ja kultuuriline häbimärgistamine;

11.toonitab, et soolise hoolduslõhe kaotamiseks tuleb eri eluvaldkondades tegeleda samal ajal kultuuriliste tõkete ja traditsiooniliste soorollidega;

12.märgib, et avaliku sektori kulutused pikaajalisele hooldusele suurenevad 2050. aastaks eeldatavalt 1,7 %-ni SKPst (2022. aastal moodustasid need 0,8 % SKPst)Komisjoni talituste 7. septembri 2022. aasta töödokument, mis on lisatud komisjoni ettepanekule võtta vastu nõukogu soovitus taskukohasele kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu kohta (SWD(2022)0441).; toonitab, et tuleb tagada piisav ja kestlik rahastamineKomisjoni talituste 7. septembri 2022. aasta töödokument, mis on lisatud komisjoni ettepanekule võtta vastu nõukogu soovitus taskukohasele kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu kohta (SWD(2022)0441).;

13.toonitab, et 2070. aastaks on peaaegu 30 % ELi elanikkonnast 65-aastased või vanemadEuroopa Komisjon, 2021. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta., mis koos muude teguritega, nagu pikem oodatav eluiga ning puuetega inimeste kasvav vajadus hoolduse järele, võib suurendada nõudlust hooldusteenuste järele, mis avaldab märkimisväärset survet tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemidele, samas kui pikaajalist hooldust vajavate inimeste arv suureneb eeldatavasti 30,8 miljonilt 2019. aastal 38,1 miljonini 2050. aastalEuroopa Komisjon, 2021. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta.; märgib, et praegused vajadused kujutavad juba endast probleemi, sest igal viiendal inimesel, kes vajab pikaajalist hooldust, ei ole piiratud taskukohasuse tõttu sellistele teenustele juurdepääsuEuroopa Parlament, „Addressing the gender care gap: Potential European added value’ (Soolise hoolduslõhega tegelemine: potentsiaalne Euroopa lisaväärtus), lk 6, 2025, „hinnanguliselt ei ole igal viiendal inimesel (19 %), kes vajab pikaajalist hooldusteenust, sellisele teenusele juurdepääsu. Selle peamine põhjus nii meeste kui ka naiste jaoks on taskukohasus.“;

14.on seisukohal, et hooldusühiskond tunnistab nii ametliku kui ka mitteametliku hoolduse keskset tähtsust igas eluetapis ja lõimib selle oma poliitikasse, tegeledes igat liiki hooldusega, mida pakuvad peamiselt naised, sealhulgas alusharidus ja lapsehoid ning pikaajaline hooldus;

15.toonitab, et juurdepääs hooldusele on põhiõigus; rõhutab, et võrdse juurdepääsu tagamiseks on hädavajalik investeerida kvaliteetsetesse hooldusteenustesse; toonitab, et tõkete püsimine hooldusele juurdepääsul on lahutamatult seotud ebapiisavate investeeringutega pikaajalisse hooldusse; märgib, et maa-, äärepoolsetes ja äärepoolseimates piirkondades, sealhulgas saartel, seisavad naised ja tütarlapsed silmitsi suurema hooldusvaesuse ja teenustele juurdepääsu puudumise ohuga; nõuab kohandatud meetmeid, nagu mobiilsed lapsehoiu- ja eakate hooldusteenused, digilahendused ja stiimulid hooldustöötajatele nimetatud piirkondadesse jäämiseks või sinna tagasipöördumiseks;

16.on seisukohal, et hoolduskohustused ei peaks lasuma ebaproportsionaalselt naistel ning et liikmesriigid peaksid edendama meeste ja naiste võrdset osalemist lapsehoius, eakate hoolduses, pikaajalises hoolduses ning puuetega pereliikmete hoolduses, samuti kõigis teistes mitteametliku hoolduse kohustustes;

17.toetab soolist võrdõiguslikkust hoolduskohustustes hoolduse võrdse jagamise, kvaliteetsetele, taskukohastele ja kättesaadavatele hooldusteenustele juurdepääsu edendamisel, vanemapuhkuse, võrdse töötasu ja paindliku töökorralduse pakkumisel ning õiglaste töötingimuste tagamisel koos töökohal pakutava toetuse, värbamissüsteemide ja meetmetega koduhooletöö toetamiseks;

18.nõuab meestele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, millega julgustatakse mehi täitma hoolduskohustusi naistega võrdsel määral, võimaldades seeläbi naiste suuremat osalemist tööjõus, võttes arvesse sotsiaalmeedia mõju, tugevdades võitlust sooliste stereotüüpide vastu koos haridusalgatuste ja muude meetmetega, näiteks edendades töökultuure, mis väärtustavad ja toetavad seda hooldusalast võrdsust; nõuab, et algatataks kogu ELi hõlmavad teadlikkuse suurendamise kampaaniad, millega väärtustataks hooletööd ja seataks kahtluse alla traditsioonilised soostereotüübid;

19.rõhutab seetõttu vajadust lastehoiu järele, mis vastab lapsevanemate hooldusvajadustele pühade ajal ja tööajal; toonitab, kui oluline on töötada välja taskukohane, juurdepääsetav ja kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid, et hõlbustada vanemate, eriti naiste tööle naasmist; rõhutab, et lapsehoiulõhe – kui perekonnad on kasutanud oma lapsehoolduspuhkust, kuid neil ei ole veel lapsehoiule täielikku juurdepääsuEuroopa perepoliitika vaatluskeskus, „Childcare Gap In The European Union: A 2025 Overview’ (Lapsehoiulõhe Euroopa Liidus: 2025. aasta ülevaade). – on endiselt üks lapsevanemate kõige pakilisemaid probleeme kogu Euroopas; märgib, et perekonnad jäävad lapsehoiu keerukuse tõttu ilma piisava toetuseta ning neil tuleb sageli teha raskeid otsuseid töö, rahaliste vahendite ja hoolduskohustuste vallas;

20.tunnistab põlvkondadevahelise hoolduspanuse tähtsust ja sotsiaalset väärtust; seda pakuvad näiteks vanavanemad, kes hoolitsevad korrapäraselt oma lapselaste eest, võimaldades vanematel, eelkõige emadel, töötada täistööajaga;

21.rõhutab toimivate meetmete ja poliitika, sealhulgas töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi nõuetekohase rakendamise tähtsust, et tagada tõeline töö- ja eraelu tasakaal; kutsub komisjoni üles hoolikalt seirama selle direktiivi rakendamist ning toonitab vajadust kaotada sooline palga- ja pensionilõhe, jõustades olemasolevaid õigusraamistikke ja tagades nende toimivuse;

22.kutsub liikmesriike üles minema kaugemale töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivis sätestatud minimaalsest viiepäevasest hooldajate puhkusest aastas ning tagama, et selline puhkus oleks piisavalt tasustatud, et muuta see kõigile hooldajatele reaalselt kättesaadavaks;

23.toonitab, et sihipärased meetmed paindliku ja peresõbraliku töökorralduse hõlbustamiseks, sealhulgas kaugtöö, paindlik tööaeg, hooldajate puhkus ja osalise tööajaga töötamise võimalused, on üliolulised, et võimaldada naistel ja meestel paremini ühitada oma töö- ja eraelu, samuti stiimulid ja erimeetmed vanemapuhkuse poliitikas; toonitab vanemapuhkuse õiglase jaotamise tähtsust lapsevanemate vahel ja selle mõju sooliselt võrdõigusliku ühiskonna edendamisele;

24.rõhutab, et hooldustöötajad pakuvad eluliselt tähtsat tuge; rõhutab, et kogu hooldajatele suunatud toetuse puhul tuleb hoolduskohustuste ja tööelu tasakaalustamiseks tunnustada nende õigusi hooldajatena ja tagada psühholoogiline tugi, asendusteenused, tervishoiuteenused ja paindlik töökorraldus (puhkus, töötunnid, kaugtöö), kaotamata töötasu või õigusi; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama traumat arvestavaid ja vaimset tervist soodustavaid käsitusi hoolduse pakkumisel, tunnistades psühhosotsiaalseid riske nii töötajatele kui ka teenusesaajatele; rõhutab, et nende meetmetega peavad kaasnema hooldustöötajate õiglane palk ja sotsiaalkaitse, et tagada kvaliteetne tööhõive ja kohandatud toetus hooldajatele, kelle karjääri on katkestanud tervishoiukohustused, eesmärgiga hõlbustada nende taasintegreerimist, rahalist sõltumatust ja heaolu;

25.peab oluliseks, et kõigi nende meetmete eesmärk oleks toetada perekondi ja hooldajaid, edendada naiste tööhõivet ning kaotada sooline hoolduslõhe koos Euroopa hooldusstrateegia raames võetavate meetmetega; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata puuetega laste vanematele, kelle tööturul osalemine ja rahaline sõltumatus on nende pikaajaliste hoolduskohustuste tõttu suuremal määral takistatud; rõhutab, et sama kehtib ka inimeste kohta, kes hooldavad puuetega ja krooniliste haigustega sugulasi; rõhutab, et pikaajalist haigust põdeva sugulase hooldamine võib olla pikaajaline, intensiivne ja emotsionaalselt raske, tekitades mitteametlikele hooldajatele märkimisväärset survet; rõhutab, et sellistel juhtudel on vaja tervishoiutöötajate toetust; märgib, kui oluline on töötada välja poliitikameetmed, mis tugevdaksid samaaegselt hooldussektorit, tagaksid juurdepääsu kvaliteetsetele kogukonnapõhistele hooldusteenustele ning edendaksid võrdset töötasu ja mitteametlike hooldajate – eelkõige naiste – tööturule (taas)integreerimist;

26.on seisukohal, et 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis tuleks erilist tähelepanu pöörata hooldussektorile; rõhutab, et selles valdkonnas on vaja tagada piisav rahastamine, et toetada Euroopa hooldusstrateegia ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist;

27.toonitab, et hooldusühiskond lõimib erinevaid hooldusmudeleid, nagu avaliku ja erasektori teenuseosutajad, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevad hooldajad või otse kodumajapidamiste palgal olevad hooldajad, ja edendab kodu- ja kogukonnapõhiste teenuste kaudu hoolduse deinstitutsionaliseerimist; toonitab kogukonnapõhist ja põlvkondadevahelist käsitust hooldusele, mis edendab solidaarsust, vähendab sotsiaalset eraldatust ning suurendab perekondade ja asumite vastupanuvõimet; rõhutab samuti, kui oluline on hoida alles õigus valida hooldusmudel, et säilitada nii hooldajate kui ka hooldust vajavate isikute väärikus, samuti nende autonoomia, sõltumatus, heaolu ja kogukonda kaasamine, võttes arvesse hooldatavate vajadusi ja püüdlusi ning tagades kaitse soolise vägivalla eest hooldusasutustes ning pakkudes mitteametlikele hooldajatele piisavat ja individuaalset tuge; tunnistab, et ametliku pikaajalise hoolduse sektor sõltub endiselt peamiselt hoolekandeasutustest, samas kui koduhooldus ja kogukonnapõhine hooldus toetavad paremini hooldust vajavate inimeste õigust elada iseseisvalt; märgib kiiret vajadust seada esikohale inimkeskne ja õigustel põhinev käsitus, mis võimaldab inimestel kodus hooldust saada ja ühiskonnas täiel määral osaleda;

28.rõhutab, et sihipärased oskuste omandamise ja täiendamise ning ümberõppe programmid ja täiesti diskrimineerimisvaba tööturule (taas)integreerimise toetus naistele, kes on kogenud oma hooldus- ja majapidamiskohustuste tõttu karjäärikatkestusi, on hädavajalikud, et toetada nende pidevat kutsealast arengut ja võrdseid võimalusi tööturul; rõhutab lisaks, et nendel naistel on väärtuslikud oskused, mida saab üle kanda edasiseks tööhõiveks või ettevõtluseks sektoris; nõuab eriprogramme ja toetust, millega tunnustada neid oskusi koolituse, sertifitseerimissüsteemide või ettevõtete loomise toetamise kaudu, hõlbustades seeläbi nende naiste naasmist tööturule isikutena, kellel on väärtuslikud kogemused, näiteks ettevõtjate ja töökohtade loojatena; rõhutab, et see koolitus peab olema kättesaadav, piisavalt rahastatud ja seotud kvaliteetsete töövõimalustega;

29.on seisukohal, et hoolekandesektor hõlmab hooletööd, mida tehakse avaliku ja erasektori kaudu, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kodanikuühiskonna- ja mis tahes muud liiki organisatsioonid, sotsiaal- ja solidaarmajandus, ning kodumajapidamised, sealhulgas hooldusteenuste osutajad ja teenusesaajad, samuti hooldusteenuseid pakkuvad tööandjad ja asutusedRahvusvaheline Tööorganisatsioon, https://www.ilo.org/topics-and-sectors/care-economy.; rõhutab, et hoolekandesektorit tuleb tunnustada avaliku hüvena ja ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise tugisambana, mida toetavad stabiilsed investeeringud ja kvaliteetsete töökohtade loomine;

30.rõhutab vajadust tugevdada pikaajalise hoolduse teenuseid, eelkõige kodu- ja kogukonnapõhist hooldust, ning arendada automatiseeritud digitaalset terviseseiretehnoloogiat;

31.tunnistab, et hooldussektori naisettevõtjail on süsteemseid takistusi laenudele ja investeeringutele juurdepääsul; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja spetsiaalsed toetusprogrammid naisettevõtluse jaoks hoolekandesektoris, sealhulgas spetsiaalsed tagatisfondid, naistele suunatud mentorlusskeemid ja eeliskriteeriumid ELis; kutsub üles esitama ettepanekuid naiste juhitud ettevõtete kohta, mis tegelevad hoolekandesektoris innovatsiooniga;

32.rõhutab, et hoolekandesektor peab hooletööd Euroopa vastupanuvõime jaoks ülioluliseks, sest selle sektori panus ELi SKPsse on 11 % ja seal antakse tööd rohkem kui kuuele miljonile inimesele, kellest enamik on naisedEuroopa Kutseõppe Arenduskeskus, „Care workers: skills opportunities and challenges (2023 update)“ (Hooldustöötajad: oskustega seotud võimalused ja probleemid (2023. aasta ajakohastatud versioon), https://www.cedefop.europa.eu/en/data-insights/care-workers-skills-opportunities-and-challenges-2023-update., ning prognoositakse kaheksat miljonit uut töökohtaEuroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava, 2021., ning tunnustatakse mitteametlike hooldajate väärtuslikku majanduslikku panust; märgib, et mitteametliku hoolduse pakkumisega seotud soolise hoolduslõhe majanduslik kulu võib ulatuda hinnanguliselt 147–220 miljardi euroni aastas, samal ajal kui uuringud näitavad, et investeeringud ametlikku hooldussektorisse võivad tuua positiivset majanduslikku kasu, vähemalt 4 eurot iga lapsehoidu või pikaajalisse hooldusse investeeritud euro kohtaRahvusvaheline Tööorganisatsioon, https://www.ilo.org/topics-and-sectors/care-economy.;

33.rõhutab kutselise hooldussektori tööhõive ja majanduskasvu potentsiaali ning toonitab seda, et investeerimine hooldusse vabastab mitteametlikud hooldajad, et nad saaksid rohkem integreeruda tööturule;

34.julgustab liikmesriike töötama välja kohalikke ja piirkondlikke hooldusstrateegiaid ning spetsiaalseid meetmeid kvaliteetsete ja kestlike töökohtade jaoks maapiirkondades ja äärealadel ning äärepoolseimates piirkondades, tugevdades seeläbi territoriaalset ühtekuuluvust ja vähendades ebavõrdsust tööturul; on seisukohal, et eelkõige nende alade jaoks võiks võtta kasutusele ELi rahastamisvahendid, et toetada uute kvaliteetsete töökohtade loomist hooldussektoris, kahandades seega rahvaarvu vähenemist teatavates piirkondades ja tööjõupuudust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama toetust mittetulunduslikele sotsiaalsetele ettevõtetele ja organisatsioonidele; ergutab liikmesriike hõlbustama juurdepääsu rahastamisele ja suurendama sotsiaalmajanduses osalejate nähtavust, nagu on rõhutatud 2021. aasta sotsiaalmajanduse tegevuskavas;

35.rõhutab sotsiaalsete ettevõtete ja ühistute tähtsust hooldusteenuste pakkumisel piirkondades ja elanikkonnale, kus traditsioonilised avalik-õiguslikud või eraõiguslikud teenuseosutajad ei osuta piisavalt teenuseid, eriti kui kasumi teenimise võimalused on kehvad;

36.märgib, et eelarvestamine peab tagama piisavad investeeringud hooldusse ja seirama meetmete või nende puudumise soolist mõju;

37.rõhutab vajadust tagada hooldustöötajate ja nende esindajate osalemine poliitikakujundamise kõigis etappides, sealhulgas neid mõjutavate poliitikameetmete kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel;

38.on seisukohal, et vaja on edasisi investeeringuid, et anda ametlikele ja asjakohasel juhul ka mitteametlikele hooldustöötajatele koolitust, sealhulgas sihipärast oskuste täiendamist eelkõige digi-, suhtlemis- ja tervishoiuga seotud oskuste, sealhulgas hooldusega seotud füüsilise ja psüühilise väärkohtlemise riski, samuti tervise ja ohutuse valdkonnas, ning pakkuda kvaliteetset ja inimkeskset hooldust; rõhutab oskuste täiendamise ja ümberõppe keskset tähtsust elukestvas karjäärijuhtimises, sest hooldusvaldkonna kutsealad muutuvad koos tavade, tehnoloogiate või isegi hoolduse korraldamise arenguga; on seisukohal, et kogemusi tuleks paremini väärtustada, tunnustades omandatud teadmisi ja kvalifikatsiooni ning suurendades täiendusõppe võimalusi; on lisaks seisukohal, et edendada tuleks sertifitseerimist, et vastata muutuvatele vajadustele, eelkõige seoses kutsehariduse ja kutseõppe diplomite tunnustamisega, tagades pikaajaliste väljavaadetega töökohad, mis soodustavad kaasatust ja majanduskasvu; nõuab, et kehtestataks kogu ELi hõlmavad hoolduskoolituse õppekavad, millega tagatakse kvalifikatsioonide tunnustamine, õiguste ülekantavus ja töötajate karjäärivõimalused;

39.märgib, et kogu Euroopa majanduses esineb oskuste nappus, mida süvendab tööjõu vähenemineMario Draghi, „The future of European competitiveness“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik), 2024.; märgib lisaks, et mõningane nappus tuleneb olemasolevate talentide alakasutamisest, mida tõendab suur sooline ebavõrdsus teatavatel kutsealadel, või töötingimustega seotud konkreetsetest probleemidest, nagu madal palk või atraktiivsuse puudumine;

40.rõhutab vajadust toetada internetipõhiste teenuste arendamist ning hooldajate ja hooldatavate digipädevuse koolitust, parandades internetile juurdepääsu ja internetiühendusi, et tõsta hoolduse kvaliteeti ja kasutada kvaliteetse hoolduse pakkumiseks tehnoloogiat;

41.rõhutab, et tasustamata hoolestööl on sotsiaalne ja majanduslik mõju; rõhutab, et tasustamata hooletööl on Euroopa ühiskonnas ja majanduses oluline tähtsus, mõjutades tööjõu, eelkõige naiste osalemist, aidates kaasa püsivale soolisele ebavõrdsusele tööhõives ja palgas ning avaldades märkimisväärset survet sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemidele kõigis liikmesriikides; kutsub seetõttu liikmesriike üles pöörama varajase avastamise ja ennetamise programmides erilist tähelepanu hooldajatele; toonitab probleeme, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku laadi probleeme, millega seisavad silmitsi mitteametlikud hooldajad, peamiselt naised, kes pakuvad tasustamata hooletööd ning kellel on nii töö kui ka hooldusega seotud ülekoormus, millega kaasneb piiratud sotsiaalkaitse, ebapiisav ametliku hoolduse taristu ja ebapiisav vaimse tervise tugi ning kelle panus vajab tunnustust ja sihipärast toetust; märgib, et mitteametlikud hooldajad võivad kogeda üksindust, vaesust, raskusi töö saamisel või füüsilise ja vaimse tervise probleeme; toonitab eelkõige, et pikaajalise hoolduse osutamisega seotud vaimse tervise probleemid on seotud ärevuse ja depressiooniga, mis on 20 % suurema levimusega mitteametlike hooldajate seas võrreldes nendega, kes ei täida hoolduskohustusi, ning et 66 % ametliku hooldaja vaimne tervis on ohus; märgib, et see on märkimisväärne erinevus võrreldes laiema tööjõuga, kellest samasuguseid probleeme kogeb 43 %; märgib, et mitteametlikud hoolduskohustused võivad piirata hooldaja suutlikkust osaleda oma ennetaval tervisekontrollil ja võivad põhjustada sissetuleku kaotust, mis suurendab naiste vaesust; rõhutab, et selline kahjulik mõju on tihedalt seotud pakutava hoolduse intensiivsusega;

42. mõistab hukka asjaolu, et paljud hooldustöötajad ja koduabilised on väga ebakindlas olukorras ja kogevad läbipõimunud diskrimineerimist oma rassi või etnilise päritolu, soo, sotsiaal-majandusliku staatuse või kodakondsuse tõttu, ning asjaolu, et paljud neist töötajatest on naised, kellel ei ole ametlikku töölepingut, ning on seetõttu ärakasutamise suhtes haavatavamad ja neil puudub sageli juurdepääs oma õigustele, eelkõige inimväärsele tööle ja sotsiaalkaitsele;

43.nõuab sihipärast rahalist toetust ja algatusi, mis pakuvad mitteametlikele hooldajatele psühholoogilise ja vaimse tervise abiteenuseid, sealhulgas ajutist hooldust, et pakkuda aeg-ajalt abi, ning meetmeid vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks, vahetades sellega seoses parimaid tavasid kõigis liikmesriikides;

44.rõhutab, et mitteametlike hooldajate piisav ja sihipärane toetus peaks hõlmama hooldajate osatähtsuse ja õiguste tunnustamist, tugiteenuseid, nagu asendushooldus, nõustamine ja vastastikune toetus, rahalist abi ja hüvitist vaesusriski vähendamiseks, paindlikku töökorraldust (puhkus, töötunnid, kaugtöö), et tasakaalustada hooldust ja tööhõivet, koolitust ja teavet, et anda hooldajatele oskused, ning sisulist osalemist poliitika kujundamises;

45.rõhutab, et hooldustöötajate ametialase staatuse tugevdamiseks on vaja teha olulisi jõupingutusi ning lahendada tööjõupuudus hooldussektoris, sealhulgas kohandatud lahenduste kaudu, et edendada deklareeritud tööd, õiglast palka, karjäärivõimalusi, oskuste täiendamist ning paremaid ja korralikke töötingimusi; toonitab, et ametlikesse hooldusteenustesse investeerimine võib märkimisväärselt leevendada survet mitteametlikele hooldajatele ning ära hoida teatavat kahjulikku mõju nende töö- ja eraelu tasakaalule ning karjääriväljavaadetele, aidates seega kaasa soolisele võrdõiguslikkusele;

46.toonitab, kui tähtis on tagada noorte hooldajate jaoksEuroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, põhjalik poliitikaülevaade: „The situation of young carers in Europe“ (Noorte hooldajate olukord Euroopas), 2024: „Noored hooldajad on alla 18-aastased lapsed, kes hooldavad regulaarselt invaliidist või muul põhjusel iseseisvalt mitte hakkama saavat vanemat, õde või venda või muud leibkonna liiget.“, kes pakuvad hooldust mitteametlikult ning kes moodustavad 4–10 % lastest ELis ja kelle hoolduskohustused mõjutavad nende haridust, vaimset tervist, sotsiaalset arengutEuroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, põhjalik poliitikaülevaade: „The situation of young carers in Europe“ (Noorte hooldajate olukord Euroopas), 2024. ja tulevast karjääri, juurdepääs piisavale psühhosotsiaalsele ja haridustoele; nõuab tungivalt, et loodaks sihtotstarbelised ELi programmid, millega pakutaks tuge noortele hooldajatele, et vältida koolist või tööturult väljalangemist;

47.tunnistab, et kuigi olulise osa hooldustöid teevad ELi kodanikud, teevad osa neist töödest kolmandatest riikidest pärit naised; rõhutab, et kuigi jõupingutused peaksid keskenduma koduhooldustöötajate ligimeelitamisele ja hoidmisele, peab kolmandatest riikidest pärit töötajate värbamine põhinema tööturu vajadustel hästi hallatud seadusliku rände kaudu ning hõlmama põhjalikku kutsealast koolitust; rõhutab, et kolmandatest riikidest pärit töötajate värbamine peab toimuma üksnes läbipaistvate ja õigustel põhinevate seaduslike rändekanalite kaudu; nõuab märkimisväärseid investeeringuid oskuste arendamisse ja kutsealasesse koolitusse, et toetada kolmandatest riikidest pärit seaduslike töötajate võimestamist ja integreerimist; mõistab teravalt hukka deklareerimata töö kõik vormid, ärakasutamise ja ebakindlad töösuhted ning rõhutab nii ELi kui ka kolmandate riikide hooldustöötajate asendamatut panust sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja heaolusse ELis;

48.tunnistab, et juurdepääs kvaliteetsele tervishoiule, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervise õigustele, on äärmiselt oluline, et tagada kõigile hea elukvaliteet;

49.kutsub komisjoni üles esitama koos asjaomaste asutustega täpseid, kättesaadavaid ja võrreldavaid andmeid soolise hoolduslõhe mõõtmiseks muu hulgas ajakasutuse uuringute kaudu, et võimaldada liikmesriikidel jagada parimaid tavasid ja seda lõhet tulemuslikult vähendada;

50.nõuab, et süstemaatiliselt kogutaks sooliselt eristatud, täpseid, kvaliteetseid ja võrreldavaid andmeid pikaajalise hoolduse ja lastehoiuga seotud hoolduskohustuste, sissetulekute, sealhulgas palkadehttps://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Glossary%3AWages_and_salaries_-_EBS., pensionide, tööaja, sotsiaalkaitse tagamise, hooldustöötajate lepingulise staatuse kohta ELis ning hooldust osutavate kolmandate riikide kodanike ja laste olukorra kohta ning võimaluse korral andmeid isiku- ja majapidamisteenuste ja mitteametliku hoolduse kohta, et seirata pereliikmete poolt oma sugulastele pakutava hoolduse mahtu ja seda, kas või kuidas need hoolduskohustused mõjutavad nende tööelu;

51.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma andmeid noorte hooldajate olukorra kohta ning töötama välja kogu ELi hõlmavad suunised ja vahetama parimaid tavasid, et aidata liikmesriikidel neid koolides ja kogukondades ning tugevdatud tervishoiusüsteemide kaudu tuvastada ja toetada; kutsub komisjoni üles pidama hoolduse teemal struktureeritud dialoogi ja looma iga-aastase hooldusplatvormi, mis tooks kokku kõik asjaomased sidusrühmad, nagu akadeemilised ringkonnad, liikmesriikide esindajad, hooldatavate ühendused, mitteametlikud hooldajad, sotsiaal-, tulundus-, avalik-õiguslikud ja mittetulunduslikud hooldusteenuste osutajad ning ametiühingud, et hinnata edusamme, vahetada uuenduslikke tavasid ELi hooldusstrateegia eesmärkide paremaks saavutamiseks ning kavandada järgmisi samme selle jätkuvaks rakendamiseks;

52.nõuab tungivalt, et kasutataks sooteadlikku eelarvestamist, et kulutused hooldusteenustele otseselt vähendaksid naiste ja tütarlaste ebavõrdsust;

53.rõhutab, et hooldajate esmane ülesanne peaks olema hoolitsemine, ning peab seetõttu vajalikuks vähendada tarbetut bürokraatiat ja vältida nii palju kui võimalik neile haldusülesannete andmist, mida võivad täita haldusassistendid või sobivad digitööriistad;

54.rõhutab vajadust konsulteerida väljakuulutatud hooletöö kokkuleppe ettevalmistamise ajal kõigi asjaomaste sidusrühmadega ELi, riikide ja kohalikul tasandil, sealhulgas mitteametlike hooldajate esindajatega ja patsientide organisatsioonidega, et vältida kapseldunud poliitikat ning võtta arvesse olukordade ja vajaduste mitmekesisust;

55.kutsub liikmesriike üles investeerima hooldusmajandusse ja rakendama nõukogu soovitusihttps://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=oj:JOC_2022_484_R_0001; https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32022H1215(01) alusharidust ja lapsehoidu ning taskukohasele kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu käsitlevate Barcelona eesmärkide läbivaatamise kohta ELi hooldusstrateegia raames ning lisama oma rakendamisaruannetesse heade tavade, lünkade ja edusammude kaardistamise koos strateegiatega, et julgustada mehi hooldussektoris rohkem osalema, ning tegelema deklareerimata hooldustööga, tehes kindlaks peamised tegurid ja pakkudes välja kohandatud lahendusi; kutsub komisjoni üles tagama, et Euroopa lastegarantiil oleksid selged eesmärgid ja prioriteedid ning et eraldataks mahukas eelarve, ning julgustab komisjoni ja liikmesriike tagama taskukohased, kvaliteetsed ja kättesaadavad lastehoiu- ja eakate hooldusteenused;

56.rõhutab, et hooldusstrateegia tuleks viia kooskõlla ELi puuetega inimeste õiguste strateegiaga, kuna need käsitlevad ühiseid probleeme;

57.rõhutab, et puuetega inimestele pakutavas hoolduses tuleb seada esikohale autonoomia, kuna neil inimestel peaks olema võimalik otsustada, kus ja kellega nad elavad, samuti väärikus ja kaasatus inimõigustel põhineva ja inimkeskse käsituse kaudu, mis kajastab jätkuvat muutust hoolduse pakkumises; rõhutab, et seda on võimalik saavutada, parandades nende hooldustingimusi, näiteks kvaliteetse koduhoolduse või muude eluasemevõimaluste kaudu, mis vastaksid nende vajadustele, sealhulgas iseseisev ja juurdepääsetav elu, ning kaasates puuetega inimesed hooldussüsteemide kavandamisse, edendades samal ajal nende haridust ja koolitust, sealhulgas digilahenduste kaudu, luues seeläbi kaasava tööjõu ja tagades nende juurdepääsu tööhõivele;

58.rõhutab, et ainult pool ELi 42,8 miljonist tööealisest puudega inimesest töötab ning üksnes 21 % puuetega naistest töötab täistööajagaEuroopa soolise võrdõiguslikkuse indeks, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut, 2024.; kutsub seega komisjoni ja liikmesriike üles julgustama ja koolitama hooldajaid toetama puuetega inimeste kaasamist tööturule;

59.rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata mitteametlikele hooldajatele, perekondadele ja lapsevanematele, eriti emadele, kes osutavad puuetega lastele pikaajalist hooldust, tagades piisava toetuse kas rahaliselt või sotsiaalkindlustuse kaudu ning juurdepääsu asendus- ja nõustamisteenustele;

60.rõhutab seoses sellega, et ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tuleneva kohustusena peab EL võtma puuetega inimeste õigusi arvesse kõigis 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku programmides, töötades selleks välja metoodika puuetega inimeste, sealhulgas naiste ja tütarlaste heaks tehtud kulutuste jälgimiseks ning kontrollides, et kõik programmid ja ELi rahastatavad projektid tagavad puuetega inimestele sooliselt võrdsed võimalused ja juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele;

61.nõuab töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiivi täielikku rakendamist ning edasist hoolikat seiramist, jõustamist ja hindamist; rõhutab vajadust pikendada ja edendada piisavalt hüvitatud rasedus- ja sünnituspuhkust, isapuhkust ja hooldajapuhkust ning hõlbustada vanemapuhkuse kasutamist ja seirata sellise puhkuse kasutamist meeste poolt; kutsub liikmesriike üles parandama mitteametlike hooldajate staatust asjakohase tasu ja hüvitise ning asendushooldusteenuste kättesaadavuse kaudu, et paremini toetada praeguseid mitteametlikke hooldajaid, aga ka aitama saavutada direktiivi esialgseid eesmärke, milleks on julgustada rohkem mehi osalema hoolduse osutamises; nõuab tungivalt, et komisjon edendaks stiimuleid mõlemale vanemale vanemapuhkuse kasutamiseks, nõudes lisaks vanemate jaoks paindlikku töökorraldust, ning esitaks ELi tasandi kvaliteedisuunised ja parimate tavade jagamise pikaajalise hoolduse teenuste kohta, sealhulgas piisava töötajate arvu, spetsiaalsete koolitusprogrammide ja kvaliteedi tagamise mehhanismide kohta; nõuab, et töötajad, eelkõige naised, kes kasutavad oma puhkust pereliikmete hooldamiseks, oleksid toimivalt kaitstud nende hoolduskohustustega seotud diskrimineeriva kohtlemise ja vallandamise eest;

62.nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid iga vanema jaoks kasutusele piisavalt tasustatud, mitteülekantava vanemapuhkuse, et vältida naiste ebaproportsionaalset koormamist hoolduskohustustega; rõhutab, et meeste puhkuse kasutamise parandamine on väga oluline selleks, et muuta norme ja tagada naiste võrdne osalemine tööturul ning leevendada negatiivset põlvkondadevahelist mõju tütarlastele;

63.nõuab, et komisjon esitaks direktiivi õiguse kohta olla mittekättesaadav, et kaitsta kõiki töötajaid, eelkõige lapsevanemaid ja hooldajaid;

64.nõuab mitteametlike hooldajate, kes on peamiselt naised, sealhulgas need, kes loobuvad tööst selleks, et hoolitseda pereliikme või kellegi teise eest, kes vajab hooldust, kaitset; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid, tunnustaksid ja toetaksid nende osatähtsust, tunnustades nende olulist panust sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ning hooldussüsteemide kestlikkusse kogu Euroopas; nõuab sellega seoses, et tagataks nende juurdepääs sotsiaalkaitsesüsteemidele, et leevendada hooldamise kahjulikku mõju, eelkõige naiste karjäärile ja majanduslikule sõltumatusele, tagades samal ajal, et naisi ei tõrjuta ametlikult tööturult välja;

65.nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks järgmises Euroopa hooldusstrateegias tervikliku ja sooteadliku raamistiku, et teha kindlaks ja tunnustada mitteametliku hoolduse eri vorme kogu Euroopas; rõhutab, et mitteametlikele hooldajatele tuleb pakkuda tuge, paindlikku töökorraldust, hoolduspuhkust ja juurdepääsu piisavatele täiendavatele hooldusteenustele, samuti nõustamist ja vastastikust tuge; rõhutab, kui oluline on tagada mitteametlikele hooldajatele võimalus kasutada isiklikku aega ja soodustada nende isiklikku arengut;

66.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles õiguslikult tunnustama tasustamata hooldajaid, tagades juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pensioniosakutele, asendusteenustele ja rahalisele toetusele; rõhutab vajadust vähendada järk-järgult naiste ja tütarlaste tasustamata hooldustööd lahendustega, mis jaotavad koormuse ümber, näiteks investeeringud taskukohasesse lapsehoidu, eakate hooldusse ja puuetega inimeste teenustesse, ning edendavad meeste võrdset osalemist hooldustöös;

67.juhib tähelepanu sellele, et universaalsete kvaliteetsete lapsehoiuteenuste pakkumine vähendaks tasustamata hooldustööd;

68.nõuab, et liikmesriigid jagaksid häid tavasid mitteametlike hooldajate minimaalsete asendusperioodide kohta, et tagada nende füüsiline ja vaimne heaolu ning võimaldada nende jätkuvat osalemist tööhõives; nõuab konkreetseid toetavaid meetmeid, nagu teadlikkuse suurendamise kampaaniad, vabatahtlikud võimalused oskuste tunnustamiseks ja sihipärased koolitused;

69.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnustama noori hooldajaid, kelle vajadused jäetakse sageli tähelepanuta, ning töötama välja sihipärased toetusmeetmed, sealhulgas paindlik hariduskorraldus, nõustamisteenused ja asendushooldus, et vältida negatiivset mõju nende tervisele, haridusele ja tulevastele tööhõivevõimalustele;

70.julgustab komisjoni ja liikmesriike tagama, et mitteametlikke hooldusperioode võetakse pensioni- ja sotsiaalkindlustussüsteemides ja tulevastes seonduvates ELi algatustes õiglaselt arvesse; julgustab liikmesriike lisaks otsima õiglasi ja kestlikke lahendusi, et kaitsta isikuid –valdavalt naisi –, kes pühendavad märkimisväärse osa oma tööelust ülalpeetavate eest hoolitsemisele;

71.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama töötingimusi ametliku hoolduse sektoris, keskendudes õiglasele ja võrdsele tasule, pöörates tähelepanu hooldusega seotud füüsilistele ja psühholoogilistele nõudmistele, ning juurdepääsule pidevale koolitusele ja ohutule töökeskkonnale, sealhulgas läbipõlemise ja igasuguse vägivalla ja ahistamise ärahoidmise meetmetele tööl, edendades samal ajal hooletöö atraktiivsust pikaajaliste väljavaadete kaudu, tugevdades sotsiaaldialoogi ning julgustades rohkemaid mehi sisenema ja jääma hooldussektorisse; rõhutab, et palkade ja töötingimuste parandamine hooldussektoris muudab töökohad atraktiivsemaks ja pärsib deklareerimata tööd; tuletab meelde, et liikmesriigid peavad võtma nõuetekohaselt üle ja rakendama tasustamise läbipaistvuse direktiivi, et nõuda palgastruktuuride kehtestamist, mis kajastavad kõnealuste ülesannetega seotud oskusi, vastutust ja sotsiaalset väärtust ning naiste jaoks selgeid võimalusi liikuda hooldussektoris juhtivatele ja otsustustasandi ametikohtadele;

72.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema täiendavaid investeeringuid kvaliteetsesse kutseõppesse ning tugevdama ametliku ja mitteametliku hoolduse käigus omandatud oskuste tunnustamist, integreerides need oskused elukestva õppe ja oskuste täiendamise poliitikasse, kaaludes samal ajal ka sertifitseerimisprotsessi või muid kvalifikatsioonide piiriülese tunnustamise mehhanisme; julgustab võtma kasutusele digitaalseid tervishoiuvahendeid, et parandada hooldustöötajate digioskusi, näiteks pakkudes kaugtuge, sealhulgas kaughooldust või videokonsultatsioone; rõhutab, et oskusi ei omandata ainult formaalhariduses ning et poliitikaraamistikus tuleb tunnustada ja valideerida alternatiivseid oskuste arendamise võimalusi; kutsub liikmesriike üles hõlbustama meetmeid nende töötajate järkjärguliseks ja paindlikuks tööturule (taas)integreerimist, kes on teinud pika karjääripausi sugulaste hooldamiseks, sealhulgas oskuste täiendamise ja ümberõppe kaudu;

73.rõhutab tööhõivevõimalusi, mida ettevõtlus võib hooldussektoris luua, ning rõhutab, kui oluline on toetada naisi üleminekul mitteametlikult hooletöölt hooldussektori ettevõtjateks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid pakuksid kohandatud ettevõtluskoolitusi, lihtsustaksid haldusmenetlusi naistele kuuluvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete asutamiseks ja naiste füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks sektoris ning hõlbustaksid juurdepääsu sihtotstarbelisele mikrokrediidile, tunnistades selliste kutsealaste üleminekute majanduslikku ja sotsiaalset väärtust;

74.kutsub komisjoni üles kasutama oskuste liitu, et edendada haridust, koolitust ja elukestvat õpet sektorites, kus kogu ELis esineb tööjõupuudust, nagu hooletöö puhul, tagades kõigile kutselistele hooldustöötajatele täiendus- ja ümberõppe võimalused ning tunnustades kutsehariduse ja -õppe diplomeid;

75.nõuab Euroopa hooldajate põhikirja loomist, et käsitleda ametlike hooldajate erivajadusi, nagu hooletöö käigus omandatud oskuste tunnustamine, integreerides seeläbi hooldustöötajad, isiku- ja majapidamisteenused, kasutajad-tööandjad ja institutsionaalse hoolduse ühisesse ELi raamistikku ja määratlusse, mis tagaks hooldajate tunnustamise ja kaitse miinimumstandardid kõigis liikmesriikides ning vähendaks nendevahelist ebavõrdsust;

76. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima ELi tervisestrateegia kooskõlla ELi hooldusstrateegiaga ning edendama sünergiat programmi „EL tervise heaks“ ja muude hooldussektori rahastamisvõimaluste vahel, et ühendada tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemid ja pakkuda sujuvat tuge, eelkõige kõige haavatavamate isikute krooniliste haiguste korral;

77.nõuab Euroopa tegevuskava, mis aitab kaotada soolise hoolduslõhe ning toetada nii ametlikke kui ka mitteametlikke hooldajaid; nõuab sellega seoses, et toetataks üksikvanemaid ja haavatavas olukorras perekondi, sealhulgas neid, kes seisavad silmitsi läbipõimunud diskrimineerimise ja kombineeritud hooldusvajaduste ja/või suure intensiivsusega nõudmistega, keskendudes sotsiaalkaitsele, taskukohasele, kättesaadavale ja kvaliteetsele lapsehoiule, paremale töö- ja eraelu tasakaalule, taskukohastele ja kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse teenustele, parematele töötingimustele hooldussektoris ja võrdõiguslikkuse edendamisele; nõuab seetõttu, et selles kavas keskendutaks juurdepääsule tööhõivele ja koolitusele, sealhulgas digioskuste, sotsiaalkaitse katvuse, hooldustaristu ja pikaajaliste teenuste, lapsehoiu, isiku- ja majapidamisteenuste, psühhosotsiaalse toe ja töö suurema paindlikkuse valdkonnas;

78. märgib, et nõuetekohane juurdepääs reproduktiivtervise ja abordi teenustele võib aidata vanematel vabaneda ootamatu raseduse stressist ja aidata kaasa pereplaneerimisele; kutsub liikmesriike üles tagama tervishoiuteenustele võrdse juurdepääsu;

79.kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära ELi vahendeid, nagu taaste- ja vastupidavusrahastu, programm „EL tervise heaks“, Euroopa Sotsiaalfond+ ja Euroopa Regionaalarengu Fond, et töötada välja kättesaadavad, taskukohased ja kvaliteetsed hooldusteenused ja -rajatised kõigis vanuserühmades alates varasest lapsepõlvest kuni eakate ja puuetega inimeste pikaajalise hoolduseni; rõhutab vajadust integreerida termin „tugi“ koos terminiga „hooldus“, et võtta täielikult arvesse teenuste mitmekesisust ja neid suunavat õigustel põhinevat vaatenurka;

80.väljendab heameelt komisjoni teadaande üle, et 2027. aastal avaldatakse terviklik Euroopa hooletöö kokkulepe, millega uuendatakse Euroopa hooldusstrateegiat ambitsioonikama ja sidusama raamistikuna;

81.kutsub komisjoni üles tegelema nii ametlike kui ka mitteametlike hooldajatega, edendades taskukohast ja kvaliteetset lapsehoidu, koolijärgseid haridusprogramme ja pikaajalise hoolduse teenuseid; rõhutab, et selles tuleks arvesse võtta käesolevas raportis esitatud soovitusi, muu hulgas hõlbustada oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamist, toetada oskuste arendamist, karjääri edendamist ja hooldusse investeerimist ning parandada töö- ja elutingimusi, kasutades ELi vahendeid õiglase tööhõive ja kvaliteetse hoolduse edendamiseks;

82. rõhutab, et suuremad investeeringud rahvatervisesse ja sotsiaalhoolekandesse, sealhulgas töötajate palkadesse ja koolitusse, on olulised, et parandada tööle võtmist ja tööl püsimist, et tagada kvaliteetsed töökohad, mis suurendavad hooldussektoris töötamise atraktiivsust;

83.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.