1.nõuab, et kehtestataks tööohvrite mälestamise ning töötajate kaitse ja väärikuse Euroopa päev, mida peetaks igal aastal 8. augustil, et mälestada Marcinelle’is toimunud Bois du Cazier’ kaevanduse tragöödiat, kuna see oli oma olemuselt Euroopa tragöödia, mis hõlmas töötajaid mitmest praegusest ELi liikmesriigist, ning kujutab endast ühist sümbolit, mis meenutab võitlust inimväärse töö eest ning vajadust töötervishoidu ja tööohutust üheskoos kaitsta;

2.märgib, et kõnealuse Euroopa päeva eesmärk oleks mälestada tööõnnetuste ja kutsehaiguste ohvreid ning suurendada üldsuse, ettevõtete ja institutsioonide teadlikkust ennetamise, tööohutuse ja inimväärsete töötingimuste tähtsusest; tuletab siiski meelde, et teadlikkuse suurendamine peaks olema seotud praeguste tervise- ja ohutusriskidega, aidates seeläbi tegelikult kaasa tööga seotud surmajuhtumite, tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamisele; rõhutab, et kõnealune Euroopa päev võib aidata tugevdada ELi ja liikmesriikide pühendumist nulleesmärgipõhisele käsitusele, eelkõige edendades ennetamist, ohutut ja inimväärset tööd, koolitust, teadlikkuse suurendamist tekkivatest riskidest, sotsiaaldialoogi ja kehtivate õigusaktide tulemuslikku täitmise tagamist, samuti edendades ELi tegevust, mis piirab psühhosotsiaalseid riske, luu- ja lihaskonna vaevusi ning äärmuslike ilmastikunähtustega seotud töötervishoiuriske kõigis sektorites ja igas suuruses ettevõtetes; on seisukohal, et kõnealune Euroopa päev pakuks ka igal aastal võimalust hinnata nulleesmärgi suunas tehtud edusamme, teha kindlaks lüngad ennetamisel ja täitmise tagamisel, tugevdada poliitilist vastutust riiklikul ja ELi tasandil ning kinnitada veel kord vajadust tulemuslike kontrollide järele;

3.rõhutab, et Euroopa päev, mis täiendaks 28. aprillil peetavat ILO ülemaailmset tööohutuse ja töötervishoiu päeva, peaks edendama koolides, töökohtades ja asutustes konkreetseid algatusi, sealhulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, koolitusprogramme ja ennetusalaste parimate tavade vahetamist, tugevdades seeläbi põlvkondade- ja sektoriülest ohutuskultuuri;

4.rõhutab, et kõnealune Euroopa päev peaks aitama tugevdada ELi ja liikmesriikide pühendumist eesmärgile tööga seotud õnnetused, haigused ja surmajuhtumid süstemaatiliselt ja püsivalt kaotada, järgides nulleesmärgipõhist käsitust, eelkõige edendades tööalast ennetustegevust, ohutut ja inimväärset tööd, koolitust, teadlikkuse suurendamist tekkivatest riskidest, sotsiaaldialoogi ja kehtivate õigusaktide tulemuslikku täitmise tagamist;

5.rõhutab, kui oluline on tugevdada töötajate õigust olla informeeritud ja ära kuulatud ning osaleda tervishoiu ja ohutuse valdkonna esindajate valimise ning kollektiivlepingute vastuvõtmise kaudu;

6.rõhutab, et tööga seotud surmajuhtumite nullini viimise eesmärgi saavutamiseks on vaja tihedat koostööd liikmesriikide, tööandjate, sotsiaalpartnerite, tööinspektsioonide, teadusasutuste ja ELi ametite vahel; nõuab parimate tavade, andmete ja ennetusmeetodite tõhusamat vahetamist Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) toel;

7.kutsub komisjoni üles hindama ja käsitlema tehisintellekti ja algoritmilise juhtimise süsteemidega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riske, sealhulgas töö intensiivistamist, psühhosotsiaalset koormust, põhjendamatut järelevalvet ja tööaja piiride hägustumist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama surmajuhtumite ja raskete tööõnnetuste uusi riske, mis on seotud uute tööhõivevormidega, sealhulgas platvormitöö ja algoritmiliselt juhitud tööga, ning neid piirama; rõhutab, et töötajad, kes on kaasatud digitaalsete tööplatvormide kaudu, ning need, kelle ülesandeid, tempot ja tulemuslikkust juhivad või hindavad tehisintellektil põhinevad vahendid, võivad seista silmitsi suuremate tööohutuse ja töötervishoiu riskidega, mis tulenevad töörütmi intensiivistumisest, kuritahtlikust seirest, algoritmiliste otsuste tegemise ebapiisavast läbipaistvusest, sealhulgas seoses tuvastatavate inimesest kontaktpunktidega, ning ebatäpsest või puudulikust teabest või koolitusest; rõhutab, et sellise tehnoloogia kasutuselevõtu suhtes kohaldatakse vajalikku riskihindamist, läbipaistvat töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist ning sisulist inimjärelevalvet kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktidega;

8.kutsub komisjoni üles põhjalikult hindama ja prognoosima töötervishoiu ja tööohutuse riske, mis tulenevad kliimaga seotud teguritest, sealhulgas kuumastress, äärmuslikud ilmastikunähtused, õhusaaste, suurem kokkupuude ohtlike ainetega renoveerimis- ja taristu ajakohastamise projektide ajal ning uute bioloogiliste ohtude tekkimine; nõuab, et tõhustataks sellel hindamisel põhinevaid ennetusmeetmeid, eesmärgiga tugevdada vastupanuvõimet ja valmisolekut riiklikes töötervishoiu ja tööohutuse süsteemides, sealhulgas varajase hoiatamise mehhanismide ja sektoripõhiste suuniste kaudu suure riskiga sektoritele, nagu ehitus, põllumajandus ja transport, ning muudele mõjutatud sektoritele, sealhulgas hädaabiteenistused; rõhutab vajadust anda tööinspektsioonidele ja tööandjatele praktilised ELi tasandi suunised kuumuse ohjamiseks töökohal ja muude kliimaga seotud kutseriskide kohta;

9.rõhutab, et äärmusliku kuumuse ja kliimamuutuste mõju tuleb tunnistada peamiste kutsealaste riskiteguritena, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama töökohal rakendatavaid ennetus-, kaitse- ja kohanemismeetmeid, et vähendada tööõnnetusi, kutsehaigusi ja tööga seotud surmajuhtumeid;

10.kutsub komisjoni, nõukogu, kodanikuühiskonda ja sotsiaalpartnereid üles toetama kõnealuse Euroopa päeva kehtestamist ja pidamist ühiskondliku pühendumisena, mis ühendab institutsioone, ettevõtteid ja kodanikke, sealhulgas algatuste kaudu, millega edendatakse teavitamist, teadlikkuse suurendamist ja praktilisi vahendeid, mis on kohandatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja haavatavatele töötajatele, ning töötervishoiu ja tööohutuse alaste parimate tavade vahetamise kaudu; rõhutab, et sellised algatused peaksid konkreetselt käsitlema psühhosotsiaalseid riske, kuumuse ja äärmuslike töötemperatuuridega seotud riske, alltöövõtuahelate ja mittestandardsete töövormidega seotud riske ning lähetatud töötajaid, hooajatöötajaid ja teisi piiriüleseid töötajaid mõjutavaid probleeme, tagades kooskõla võrdse kohtlemise põhimõttega ning vastuvõtvas riigis tööohutuse ja töötervishoiu ning sotsiaalkaitse kohta kehtivate normide tulemusliku kohaldamise; tuletab meelde, et liiga pikk tööaeg põhjustab sageli väsimust ja suurendab surmaga lõppevate tööõnnetuste ohtu;

11.julgustab liikmesriike suurendama tööandjate ja töötajate teadlikkust sellest, et neil on vastutus tagada enda ja teiste ohutus, edendama kohustuslikku esmaabikoolitust kõigile töötajatele, eelkõige suurema kutseriskiga sektorites, ning tagama, et selline koolitus oleks korrapäraselt ajakohastatud, laialdaselt kättesaadav ja integreeritud tööohutuse poliitikasse; rõhutab, et tööandjatel lasub esmane vastutus töötajate tervise ja ohutuse tagamise eest, sealhulgas riskihindamise, ennetusmeetmete, isikukaitsevahendite pakkumise, töötervishoiuteenuste, tööohutusalaste õigusaktide tulemusliku rakendamise ning töötajate piisava teavitamise, juhendamise ja koolitamise kaudu; rõhutab tööandjate kohustust tagada töötajate ja nende esindajate tegelik kaasamine töötervishoiu ja tööohutuse protsesside väljatöötamisse, riskide ja ohtude hindamisse, meetmete kavandamisse ja nende seiresse ning ennetustöö tegemisse;

12.tuletab meelde, et vägivald on kasvav probleem paljudes töökohtades, eelkõige teenindus- ja tervishoiusektoris ning päästeteenistuse töötajate jaoks; rõhutab vajadust meetmete järele, mis on kavandatud selleks, et rakendada kiusamise, ahistamise ja muude töövägivalla vormide suhtes täisleppimatuse käsitust, parandades ja edendades organisatsioonilisi ja seadusandlikke tugistruktuure ning tõhustades intsidentidest teatamise süsteeme;

13.kutsub komisjoni ning EU-OSHAt üles kasutama võimalust levitada Euroopa päeval tööohutuse ja töötervishoiuga seotud ajakohaseid andmeid, võrdlevaid analüüse ja tõenduspõhiseid suuniseid, pöörates erilist tähelepanu psühhosotsiaalsetele riskidele, ebatüüpilistele töövormidele, mikro- ja väikeettevõtjatele ning kõige haavatavamatele töötajate rühmadele; kutsub lisaks komisjoni ja EU-OSHAt üles avaldama kogu ELi hõlmava ülevaate ja riikide andmed kutsehaiguste ja tööga seotud surmajuhtumite kohta, sealhulgas ennetus- ja kontrollinäitajad (kaasa arvatud tööinspektsioonid), et avalikku poliitikat paremini suunata ja tugevdada vastutust; rõhutab lisaks, kui tähtis on süstemaatiliselt seirata ja analüüsida töötingimuste, psühhosotsiaalsete riskide, tööinspektsiooni suutlikkuse ning töötervishoiu ja tööohutuse standardite järgimise suundumusi kõigis liikmesriikides, eesmärgiga tugevdada ennetamist, läbipaistvust ja töötingimuste ülespoole suunatud lähenemist kogu ELis;

14.palub, et komisjon parandaks koostöös Eurostati ja liikmesriikidega andmete kogumist tööõnnetuste ja kutsehaiguste, sealhulgas psühhosotsiaalsete riskide ja pika latentsusajaga haiguste kohta, ning nende andmete ühtlustamist ja läbipaistvust, ja piiraks teatamata jätmist;

15.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et vastutus töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide järgimise eest oleks juhtkonna tasandil selgelt juurdunud ja organisatsioonis laialdaselt esindatud, sealhulgas toimivate ennetuskavade ja töötajate osalemise kaudu; rõhutab, et riskihindamised aitavad iseenesest õnnetuste arvu vähendada;

16.rõhutab regulatiivsete töötervishoiu ja tööohutuse kontrollide tähtsust ohutute ja tervislike töökohtade saavutamisel, tunnistades samas, et kontrollide ulatus võib olla piiratud; kutsub liikmesriike üles tugevdama tööinspektsioone alaliste töötajate, piisavate vahendite ja institutsioonilise sõltumatuse tagamisega, et kindlustada töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide tulemuslik rakendamine ning reageerida muutustele, millega töömaailm silmitsi seisab;

17.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide täitmise tagamist, sealhulgas tagades tööinspektsioonidele piisavad vahendid, parandades piiriülest koostööd ja tagades tulemusliku nõuete täitmise, eelkõige juhtudel, kui raske hooletus on põhjustanud tõsiseid vigastusi või surma; on seisukohal, et töötervishoiu ja tööohutuse normide usaldusväärsuse ja tulemuslikkuse tagamiseks peavad normid olema piisavalt hoiatavad ja proportsionaalsed;

18.väljendab heameelt komisjoni hindamisaruande üle Euroopa Tööjõuameti (ELA) kohta, tunnistades selle tähtsust ELi tööõiguse ning töötervishoiu ja tööohutuse normide tulemuslikul täitmise tagamisel, eelkõige piiriüleses kontekstis ja suure riskiga sektorites, ning kordab üleskutset komisjonile tugevdada ELA volitusi, et parandada ELi tööõiguse ning töötervishoiu ja tööohutuse rakendamist; rõhutab, kui oluline on tagada konkreetne lisaväärtus riiklike täitevasutuste toetamisel, sealhulgas tugevdatud kooskõlastatud ja ühiste tööinspektsioonide kaudu ning võimaluse kaudu aidata tulemuslikumalt kaasa rikkumiste tuvastamisele ja nende vastu võitlemisele; rõhutab vajadust edendada tööjõu liikuvust käsitlevate normide ja nendega seotud kontrollimenetluste suuremat ühtlustamist ja lihtsustamist, sealhulgas ühtsemate normide ja toimivama teabevahetuse kaudu kooskõlas ELA suunistega;

19.kutsub komisjoni üles määrama aastateks 2021–2027 kehtiva ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku prioriteetide ja sellega saadud kogemuste põhjal kindlaks uue strateegilise raamistiku aastateks 2028–2034, juhindudes kvaliteetsete töökohtade tegevuskavast; rõhutab, et see uus strateegiline raamistik peaks olema selge, mõõdetav ja tähtajaline, selles tuleks sätestada selged ja uued nõuded ning selle eesmärk peaks olema vähendada tööõnnetusi ja tööga seotud surmajuhtumeid, jõuda eesmärgini viia surmaga lõppevate tööõnnetuste arv nullini, tugevdada töötajate kaitset, eelkõige suure riskiga sektorites ja haavatavate rühmade puhul, tegeleda tekkivate kutseriskidega, sealhulgas nendega, mis tulenevad uutest töövormidest, digitaliseerimisest ja psühhosotsiaalsetest riskidest, ning tagada töötingimuste kohandamine äärmuslike temperatuuridega;

20.väljendab heameelt direktiivide üle, mille eesmärk on vähendada kantserogeensete ainetega kokkupuute ja muude potentsiaalselt surmaga lõppevate kutsehaiguste riske; märgib, et surmaga lõppevate kutsehaiguste ennetamine nõuab kokkupuutega seotud eksperditeadmiste arendamist nii töökohtadel kui ka töötervishoiuteenustes; tuletab meelde, kui olulised on piisavad vahendid, mis võimaldaksid teha töökohtadel kindlaks ja ennetada kokkupuuteriske koostöös töötervishoiuteenistustega, kes võivad anda suuniseid asjakohaste töötervishoiu ja tööohutuse meetmete kohta; on seisukohal, et töötajatel, keda ohustab kokkupuude raskeid kutsehaigusi põhjustavate ainetega, peaks olema juurdepääs töötervishoiuteenustele ja korrapärastele tervisekontrollidele, et võimalikku kokkupuudet seirata; rõhutab, et terviklikus strateegias tööga seotud surmajuhtumite vähendamiseks tuleb sõnaselgelt käsitleda tööga seotud vähktõbe kui vaikset, kuid peamist tööga seotud surmajuhtumite põhjust, sealhulgas pika peiteajaga haiguste kaudu, mis tulenevad pikaajalisest kokkupuutest kantserogeenidega töökohal; rõhutab, et on vaja parandada ELi tasandil andmete kogumist tööga seotud vähktõve kohta, et täielikult kajastada tööga seotud surmajuhtumite tegelikku ulatust;

21.tunneb muret selle pärast, et lähetatud töötajad, võõrtöötajad ja alltöövõtuahelates olevad töötajad puutuvad ebaproportsionaalselt palju kokku töötervishoiu ja tööohutuse riskidega, sealhulgas surmaga lõppevate õnnetuste riskiga, tulenevalt killustatud vastutusahelatest, ebapiisavast koordineerimisest ja piiratud vastutusest, eelkõige sellistes suure riskiga sektorites nagu ehitus; kutsub komisjoni üles hindama, kas kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse õigustik tagab piisavalt minimaalsete ohutus- ja tervishoiunõuete toimiva rakendamise kõigis alltöövõtuahelates, ning tegema puuduste tuvastamise korral ettepanekuid seadusandlike meetmete kohta;

22.kutsub liikmesriike üles edendama tööohutuses ja töötervishoius ohutuskultuuri, eelkõige noorte töötajate jaoks, ühendades hariduse ja praktilised kogemused; on seisukohal, et haridusasutused peaksid pakkuma üldist teavet ja koolitust tervishoiu ja ohutuse kohta ning tööandjad peaksid tagama töökohapõhise koolituse, eelkõige õpipoisiõppe ja praktika ajal;

23.julgustab liikmesriike looma toetavaid raamistikke, mis hõlbustavad vabatahtlike tuletõrjujate töölevõtmist, tunnistades omandatud oskuste väärtust, eelkõige esmaabi, riskiennetuse, tuletõrje, tuletõrjevahendite kasutamise ja evakueerimise korraldamise valdkonnas, ning parandades tööohutust, ennetades tööõnnetusi ja vähendades hädaabiteenistuste saabumist oodates selliste õnnetuste raskusastet;

24.rõhutab, et mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate haldussuutlikkus, rahalised vahendid ja eriteadmised on sageli piiratud; nõuab terviklikke ja sihipäraseid toetusmeetmeid, et aidata neil tööga seotud riske, haigusi ja surmajuhtumeid tulemuslikult tuvastada, ennetada ja juhtida, sealhulgas lihtsustatud ja kasutajasõbralike riskihindamisvahendite, sektoripõhiste suuniste, praktiliste ennetusprogrammide ja kättesaadava koolituse kaudu ning toetades töötervishoiu ja tööohutuse kohustuste täitmist;

25.kutsub komisjoni üles tõhustama koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega ELi suuniseid tööõnnetuste ja kutsehaiguste ohvrite ja nende perekondade toetamiseks; kutsub lisaks komisjoni üles hindama võimalust töötada välja soovitused, mille eesmärk on edendada piisavaid toetus- ja hüvitusmehhanisme ohvrite ja nende perekondade jaoks, soodustades kogu ELis kaitse ülespoole ühtlustamist;

26.kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik töötajad, sealhulgas platvormitöötajad, kolmandate riikide kodanikud ja kodumajapidamistes töötavad koduabilised, saaksid töötervishoiu ja tööohutuse kaitsest tulemuslikult kasu kooskõlas riiklike süsteemide ja tavadega; kutsub liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles edendama tööõnnetuste ja tööga seotud haiguste ennetamiseks uuenduslike lahenduste ja parimate tavade kasutamist, sealhulgas selliste algatuste kaudu nagu EU-OSHA tervislike töökohtade hea tava auhinnad, mis tutvustavad toimivaid strateegiaid ja tehnoloogiaid, mida saab töötervishoiu ja tööohutuse parandamiseks rakendada kõigis sektorites;

27.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.