1.soovitab nõukogul, komisjonil ja komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal:a)suurendada piiriülese veemajanduse rolli ELi välistegevuses, et see toimiks otstarbeka vahendina konfliktide tõkestamiseks, lahendamiseks ja usalduse suurendamiseks piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, eriti piirkondades, mis on kliimamuutuste mõju suhtes haavatavad ja mille veevarud on juba praegu napid, eriti strateegilise tähtsusega piirkondades; tunnistada veestressi sõnaselgelt julgeoleku-, geopoliitiliste ja humanitaarriskide peamise tegurina ning integreerida veega seotud konfliktide tõkestamine täielikult ELi välis-, julgeoleku- ja arengupoliitikasse;b)käsitleda tegevuskokkulepete puudumise probleemi piiriüleseid vesikondi jagavate valitsuste vahel ning teha kättesaadavaks kõik vajalikud ELi eksperditeadmised ning tehniline ja rahaline abi, et toetada valitsusi sellise korra kehtestamisel ja rakendamisel ning vesikonnaorganisatsioonide loomisel, austades samal ajal täielikult partnerriikide suveräänsust ja nende esmast vastutust veevarude majandamise eest, et vähendada pingete või konflikti tekkimise ohtu, edendada koostööd ja loodusvarade säästvat majandamist; tõstatada ELi ja partnerriikide vahelistes kahepoolsetes dialoogides järjepidevalt riikidevahelise veemajandusega seotud küsimusi;c)toetada partnerriikide jõupingutusi luua õiguskeskkond ja koostööpõhist veemajandust soodustav poliitika ning tugevdada riikidevahelise veemajanduse rolli ELi välistegevuses ja diplomaatias; tagada selleks Euroopa välisteenistusele ja ELi delegatsioonidele kogu maailmas asjakohased rahalised ja inimressursid, et toetada piiriülest veemajandust kohapeal partnerriikide sees ja vahel ning edendada sinidiplomaatia väljatöötamist ja rakendamist;d)tagada ELi piiriülese veemajanduse piisav ja tulemuslik rahastamine ELi välistegevuses järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, eelkõige instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja strateegia „Global Gateway“ raames; tagada, et puhtale veele ja sanitaartingimustele juurdepääsu parandamiseks tehtavad ELi välisinvesteeringud oleksid paremini kohandatud haavatavatele ja konfliktidest mõjutatud piirkondadele, et toetada rahu ja vastupanuvõimet, sealhulgas suurendades rahastamist, et tagada ülemaailmne juurdepääs kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja kestlikule veemajandusele ja kanalisatsioonitaristule; tagada, et ELi arengukoostöö ja välispoliitika vahenditest, sealhulgas Euroopa Investeerimispangast rahastatavad taristu- ja energiaprojektid oleksid jätkuvalt täielikus kooskõlas rahvusvahelise õigusega, ei kahjustaks piiriüleseid veealaseid suhteid, võrdset juurdepääsu ega säästvat majandamist ning hõlbustaksid inimeste, eelkõige põlisrahvaste juurdepääsu oma maale; viia rahastamine kooskõlla ELi esimese veekerksuse strateegia üleilmsete juhtalgatustega;e)tunnustada olulist tööd, mida keskkonnaõiguste kaitsjad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid on teinud vee säilitamise, võrdse juurdepääsu ja piiriülese veemajanduse nimel, ning suurendada sellele tööle antavat toetust; kaasata kohalikud keskkonnaõiguste kaitsjad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid tihedalt kolmandates riikides rahvusvahelisele veemajandusele antavasse ELi toetusse ning kaitsta nende turvalisust ja õigust tegutseda ilma vägivalda ja hirmutamist kartmata; suurendama toetust valitsusvälistele organisatsioonidele, kes tegutsevad veediplomaatia, konfliktide tõkestamise ja piiriülese veealase koostöö valdkonnas, eelkõige ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud piirkondades, tunnistades nende olulist rolli dialoogi hõlbustamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kogukonnapõhise veemajanduse toetamisel, usalduse suurendamise edendamisel ning kestliku ja kaasava veemajanduse algatustele kaasaaitamisel;f)laiendada ELi piiriüleste veemajandusprojektide geograafilist kohaldamisala teatavatest Aafrika ja Kesk-Aasia piirkondadest kaugemale, st Ameerikasse, Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrikasse ning Ida- ja Lõuna-Aasiasse, kasutades Euroopa tiimi käsitust, eelkõige piirkondadesse, kus veega kindlustamatus võib suurendada ebastabiilsust ja sundrännet;g)tõhustada kestlikku veemajandust ja reoveekäitlust, integreerides taristu-, tehnoloogia- ja eksperditeadmiste alase koostöö süstemaatiliselt partnerlustesse ja arenguprogrammidesse; toetada suutlikkuse suurendamist ja institutsioonide tugevdamist partnerriikides, et parandada vee- ja sanitaarteenuste kavandamist, haldamist ja hooldust, sealhulgas partnerluses kohalike omavalitsuste, avaliku sektori, kodanikuühiskonna ja kogukonnapõhiste organisatsioonidega; kohandada taristuinvesteeringuid kohalikele ja ajalooliselt väljakujunenud oludele, et veest saaks rahu ja stabiilsuse vahend;h)tugevdada mitmepoolset veealast koostööd, eriti ÜROs, jätkata ja intensiivistada ÜRO veekonventsiooni üleilmastumist, toetada kestliku arengu eesmärkide, eelkõige puhast vett ja sanitaartingimusi käsitleva eesmärgi nr 6 täitmist ning tegeleda riikides ja nende vahel puhtale veele ja sanitaartingimustele juurdepääsul valitseva suure ebavõrdsuse probleemiga; tagada ÜRO 2023. aasta veekonverentsil võetud ELi kohustuste jätkuv täitmine, säilitades samal ajal need eesmärgid ja meetmed ÜRO 2026. aasta veekonverentsiks valmistudes; tõhustada mitmetasandilisi dialooge konfliktialdiste vesikondade riikidega, sealhulgas tippkohtumisi ja ühisalgatusi ning pikaajalise koostöö vorme;i)rõhutada, et toimiv piiriülene veemajandus sõltub bioloogilise mitmekesisuse ja kliima säilitamisest, ning seetõttu nõuda, et veemajandus vastaks eelkõige keskkonnahuvidele, mis on taimede, loomade ja inimeste põhivajadus, ning juhinduks avalikul huvil põhinevast loogikast ning ühistest avalikest ja ülemaailmsetest hüvedest;j)suurendada ülemaailmset veesüsteemide kerksust kui stabiilsuse edendamise vahendit ELi veekerksuse strateegia tulemusliku rakendamise, eelkõige selle ülemaailmsete meetmete kaudu, mille eesmärk on toetada vähemalt 70 miljoni inimese juurdepääsu veele ja kanalisatsioonile ning tõhustada ülemaailmset veemajandust ja osalemist mitmepoolsetel foorumitel, nagu G7, G20 ja Bakuus toimunud dialoog vee rolli kohta kliimameetmete võtmisel;k)tagada selgem ülevaade kogu käimasolevast ELi toetusest, mille eesmärk on edendada piiriülest veemajandust rahvusvahelisel tasandil, ning tagada kogu töö ja rahastamise sidusus ja ühtlustamine kõigis asjaomastes peadirektoraatides ning Euroopa välisteenistuse ja komisjoni vahel, tagades samal ajal, et programmid täiendavad üksteist ega kattu; tõhustada teabevahetust ELi jõupingutuste ja saavutuste kohta piiriülese veealase koostöö valdkonnas, et suurendada selle olulise vahendi nähtavust ja ELi juhtivat rolli selle rakendamises;l)edendada süveneva veekriisi lahendamiseks tõhustatud rahvusvahelist koostööd, sealhulgas vesikonnaorganisatsioonide tasandil; tagada juurdepääs puhtale ja kvaliteetsele veele ja kanalisatsioonile ning juurdepääsu parandada; edendada kestlikku veemajandust, suurendada vee taaskasutamist, võidelda veereostuse, ülekasutamise ja raiskamise vastu ning rakendada mitmesuguseid uuenduslikke veetehnoloogiaid, sealhulgas looduspõhiseid lahendusi;m)tagada, et ELi veealastes algatustes kogu maailmas käsitletakse püsivaid andmelünki ja puudulikku valitsustevahelist andmete jagamist, varustades partnerriigid tehniliste ja füüsiliste ressurssidega, et tulemuslikult seirata veetaset ja piiriüleste vesikondade kvaliteeti, ning vahetades andmeid ja edendades partnerriikide vahel andmete kogumise ühiseid standardeid, et suurendada ühilduvust; tegutseda usaldusväärse ja usaldatava osalejana, hõlbustades usaldusväärse veealase teabe vahetamist valitsuste, sidusrühmade ja üldsuse vahel olukordades, mida iseloomustavad veestress ja suured pinged, sealhulgas juhtudel, kus teabe jagamine on julgeolekukaalutlustel tundlik; tugineda asjakohastele ELi kogemustele, programmidele, tavadele ja strateegiatele, et tugevdada parimate tavade jagamist piirkondlike ja riiklike osalejate vahel, tuginedes asjakohastele ELi programmidele, tavadele ja strateegiatele;n)edendada valitsustevahelise ja piirkondliku koostöö vahendeid veevarude majandamisel, keskendudes eelkõige vee õiglase jaotuse tagamisele, ning toetada kohaliku ja kogukonna tasandi juhtimisstruktuure; kaaluda avaliku ja erasektori partnerluste toetamist, kui need aitavad kaasa tõhusale veemajandusele ning tagada taskukohasemat juurdepääsu veele, kanalisatsioonile ja hügieenile kõigi jaoks; ergutada nii väikepõllumajandustootjaid kui ka suuremaid ettevõtteid investeerima tehnoloogiatesse ja majandamistavadesse, millega edendatakse kestlike põllumajandustavade kasutamist taime-, looma- ja kalakasvatuses;o)rõhutada poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ja vajadust kooskõlastada ELi poliitika partnerriikide arenguprioriteetidega, võttes arvesse hinnanguid nende mõju kohta kohalikele ressurssidele, et ühiselt vältida veevarude ammendumist või reostust kolmandates riikides;p)tõhustada veevarude integreeritud majandamise rakendamist peamise vahendina, millega edendatakse vee, maa ja nendega seotud ressursside koordineeritud arendamist ja kestlikku majandamist, sealhulgas piiriüleselt, kooskõlas kestliku arengu eesmärgi näitajaga 6.5.2, et tuua vastastikust kasu kaldariikidele, ning rõhutada vee, energia, toidu ja ökosüsteemi vahelise seose tähtsust veealase koostoime ja kompromisside käsitlemisel kogu ELi välistegevuses;q)suurendada ELi seire- ja varajase hoiatamise suutlikkust digitaliseerimise ja kaasaegse tehnoloogia, sealhulgas satelliitseire ja reostuse reaalajas jälgimise abil, mis on piiriülese reostuse ennetamiseks ja ohjamiseks hädavajalikud; parandada veenappuse ja veega seotud konfliktide riskide seiramist kogu maailmas (näiteks vee ja veetaristu relvana kasutamine ning tahtlik veele juurdepääsust ilmajätmine) ning integreerida see Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise keskuse konfliktiennetussüsteemidesse;r)stimuleerida ja rahastada teadusuuringuid kestliku piiriülese veemajanduse, vee jagamise, veealase koostöö ja innovatsiooni valdkonnas, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ abil, ja käsitleda uusi probleeme, nagu ilmastiku mõjutamine;s)kaaluda võimalust teha ELi inimõiguste eriesindajale ülesandeks tõkestada ja lahendada veega seotud konflikte, edendada veealast koostööd ja õigusriigi põhimõtteid ning kaitsta veeallikaid ja -süsteeme, sealhulgas relvakonfliktide ajal ja piiriülestes olukordades, ning juhtida liidu nimel rahvusvahelisi jõupingutusi veeökosüsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks kooskõlas kestliku arengu eesmärgiga nr 6, kuna veesüsteemide kerksus on praeguste ja tulevaste tervise-, toidu-, energia- ja julgeolekukriiside lahendamiseks ülioluline; konsulteerida Euroopa Parlamendiga ELi inimõiguste eriesindaja tööd toetavate volituste, vahendite ja koostöökorra osas;t)tugevdada rahvusvahelise õiguse ja pädevate rahvusvaheliste kohtute rolli ning edendada dialoogi, vahendamist ja piirkondlikke lahendusi kui peamisi vahendeid riikidevaheliste veekogudega seotud vaidluste lahendamiseks, tagades selguse ja vastutuse kõigi asjaomaste vetega piirnevate riikide juriidiliste kohustuste osas; mõista süstemaatiliselt hukka konfliktides vee kasutamine relvana; tagada kuritegude toimepanijate vastutusele võtmine;u)toetada õiguslikke algatusi, mille eesmärk on tagada õiglus ja hüvitis veevarustuse ja -taristu tahtliku sihikule võtmise ja hävitamise eest;

2.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.