ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:I peatükkÜldsätted

Artikkel 1ReguleerimiseseKäesolevas määruses sätestatakse sõidukite disaini ja tootmist käsitlevad ringkasutusnõuded, mis puudutavad korduskasutatavust, ringlussevõetavust ja taaskasutatavust ning ringlussevõetud materjali kasutamist ja mida tuleb kontrollida sõiduki tüübikinnituse käigus, ning sõidukites kasutatavate osade, komponentide ja materjalide teabe- ja märgistusnõuded. Samuti sätestatakse selles nõuded laiendatud tootjavastutuse, romusõidukite kogumise ja töötlemise ning kasutatud sõidukite liidust kolmandatesse riikidesse eksportimise kohta.

Artikkel 2Kohaldamisala1.Käesolevat määrust kohaldatakse:a)määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis i ja punkti b alapunktis i osutatud M1- ja N1-kategooria sõidukite ja romusõidukite suhtes;b) alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 31 määratletud M1- ja N1-kategooria eriotstarbeliste sõidukite ja romusõidukite suhtes;c)alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 60 kuule] määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõikes 1 osutatud M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite ja romusõidukite suhtes;d)alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 60 kuule] määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 31 määratletud M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria eriotstarbeliste sõidukite ja eriotstarbeliste romusõidukite suhtes;e) alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 60 kuule] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/168/oj). artikli 4 lõikes 2 osutatud L-kategooria sõidukite ja romusõidukite suhtes.2.Olenemata lõikest 1 ei kohaldata käesolevat määrust järgmise suhtes:▌a)määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 30 määratletud väikeseeriana toodetud sõidukid;b) määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 42 osutatud väikeseeriana toodetud L-kategooria sõidukid;c) määruse (EL) 2018/858 artikli 2 lõike 2 punktis d osutatud sõidukid, mis on disainitud ja ehitatud või kohandatud kasutamiseks üksnes relvajõududes;d) määruse (EL) nr 168/2013 artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud sõidukid, mis on disainitud ja ehitatud kasutamiseks relvajõududes, kodanikukaitses, tuletõrjes, korrakaitsejõududes ja kiirabis;▌e)direktiivi 2014/45/EL artikli 3 punktis 7 määratletud ajaloolise väärtusega sõidukid, sealhulgas nende identifitseeritavad osad ja komponendid, mida on vaja hooldustöödeks ja nende ajaloolise seisundi säilitamiseks selle aja jooksul, mil neid sõidukeid käsitatakse ajaloolise väärtusega sõidukitena;f) erilise kultuurilise väärtusega sõidukid selle aja jooksul, mil pädevad asutused on neid sõidukeid ametlikult erilise kultuurilise väärtusega sõidukitena tunnustanud, vastavalt käesoleva määruse XI lisas sätestatud korrale;▌g) määruse (EL) 2018/858 I lisa punktis 5.6 osutatud haagissuvilad;h) määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 31 määratletud M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria eriotstarbelised sõidukid, mille on tootnud väiketootja;i) määruse (EL) nr 168/2013 I lisa kriteeriumi 9 all osutatud L1e-A-kategooria pedaalidega jalgrattad ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 3/2014Komisjoni 24. oktoobri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 3/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 168/2013 kahe- ja kolmerattalistele ning väikestele neljarattalistele sõidukitele tüübikinnituse andmisega seotud kasutusohutusnõuete osas (ELT L 7, 10.1.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2014/3/oj). XIX lisa punktis 1.1.2 osutatud pedaalide abil liikumiseks konstrueeritud L1e-B-kategooria sõidukid.3.Olenemata lõike 1 punktist c ei kohaldata M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite ja romusõidukite suhtes järgmisi sätteid:a)artikkel 4 sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse kohta;b)artikkel 5 sõidukis sisalduvate ainetega seotud nõuete kohta;c)artikkel 6 ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse kohta sõidukis;▌d)artikkel 8 üldiste kohustuste kohta;e)artikkel 9 ringkasutusstrateegia kohta;f)artikkel 10 sõiduki ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsiooni kohta;g)artikkel 12 sõidukis sisalduvate osade, komponentide ja materjalide märgistamise kohta;h)artikkel 13 sõiduki digitaalse ringsuspassi kohta;i)artikkel 21 tasude kohandamise kohta;j)artikkel 22 kulude jaotamise mehhanismi kohta sõiduki puhul, mis muutub romusõidukiks teises liikmesriigis;▌k)artikkel 33 korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmäärade kohta;l) artikli 35 lõige 2 romusõidukeid sisaldavate saadetiste kohta.▌4.Olenemata lõike 1 punktist e ei kohaldata L-kategooria sõidukite ja romusõidukite ▌suhtes järgmisi sätteid:▌a) artikkel 4 sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse kohta;b) artikkel 5 sõidukis sisalduvate ainetega seotud nõuete kohta;c) artikkel 6 ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse kohta sõidukis;d) artikkel 9 ringkasutusstrateegia kohta;e) artikkel 10 sõiduki ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsiooni kohta;f) artikkel 13 sõiduki digitaalse ringsuspassi kohta;g) artikkel 21 tasude kohandamise kohta;h) artikkel 22 kulude jaotamise mehhanismi kohta sõiduki puhul, mis muutub romusõidukiks teises liikmesriigis;▌i) artikkel 33 korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmäärade kohta;▌j) artikli 35 lõige 2 romusõidukeid sisaldavate saadetiste kohta;k) artikkel 38 kasutatud sõidukite kolmandasse riiki eksportimise eest vastutava pädeva asutuse kohta;l)artikkel 39 kasutatud sõidukite ekspordikontrolli ja -nõuete kohta;m)artikkel 40 sõiduki seisukorda käsitleva teabe automaatse kontrollimise kohta;n)artikkel 41 riskijuhtimise ja tollikontrolli kohta;o)artikkel 42 peatamise kohta;p)artikkel 43 ekspordiks vabastamise kohta;q)artikkel 44 ekspordiks vabastamisest keeldumise kohta;r)artikkel 45 asutustevahelise koostöö ja teabevahetuse kohta;s)artikkel 46 elektrooniliste süsteemide kohta.▌5.Olenemata lõike 1 punktidest b ja d ei kohaldata eriotstarbeliste sõidukite ja romusõidukite suhtes järgmisi sätteid:a)artikkel 4 sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse kohta;b)artikkel 6 ringlussevõetud materjali miinimumsisalduse kohta sõidukis;c)artikkel 7 sõiduki teatavate osade ja komponentide eemaldamist ning asendamist võimaldava disaini kohta;d)artikkel 8 üldiste kohustuste kohta;e)artikkel 9 ringkasutusstrateegia kohta;f)artikkel 10 sõiduki ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsiooni kohta;g)artikkel 11, mis käsitleb teavet sõidukis sisalduvate osade, komponentide ja materjalide eemaldamise ning asendamise kohta;h)artikkel 12 sõidukis sisalduvate osade, komponentide ja materjalide märgistamise kohta;i)artikkel 13 sõiduki digitaalse ringsuspassi kohta;j) artikkel 14 romusõidukite käitlemise eest vastutava pädeva asutuse kohta;k) artikkel 15 tegevusloaga lammutuskodade kohta;l) artikkel 17 tootjavastutusorganisatsioonide kohta;m) artikkel 18, mis käsitleb luba laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmiseks;n) artikkel 19 registreerimise kohta;o) artikkel 21 tasude kohandamise kohta;p) artikkel 22 kulude jaotamise mehhanismi kohta sõiduki puhul, mis muutub romusõidukiks teises liikmesriigis;q) artikkel 33 korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmäärade kohta;r) artikli 35 lõige 2 romusõidukeid sisaldavate saadetiste kohta;s) artikkel 36 kasutatud sõiduki omandiõiguse ülemineku kohta;t)artikli 37 lõige 1 sõiduki seisukorra kohta;u) artikkel 38 kasutatud sõidukite kolmandasse riiki eksportimise eest vastutava pädeva asutuse kohta;v) artikkel 39 kasutatud sõidukite ekspordikontrolli ja -nõuete kohta;w) artikkel 40 sõiduki seisukorda käsitleva teabe automaatse kontrollimise kohta;x) artikkel 41 riskijuhtimise ja tollikontrolli kohta;y) artikkel 42 peatamise kohta;z) artikkel 43 ekspordiks vabastamise kohta;aa) artikkel 44 ekspordiks vabastamisest keeldumise kohta;ab) artikkel 45 asutustevahelise koostöö ja teabevahetuse kohta;ac) artikkel 46 elektrooniliste süsteemide kohta.6.Olenemata lõikest 1 ▌ kohaldatakse järgmist:a)artikleid 4–13 ei kohaldata M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite mitmeastmelises tüübikinnitusmenetluses tüübikinnituse saanud sõiduki muude osade kui baassõiduki suhtes; käesoleva määruse muid sätteid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd neid kohaldatakse asjaomase sõidukikategooria suhtes;b) artiklit 5 ei kohaldata M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria eriotstarbeliste sõidukite suhtes;c) ▌ artikleid 7 ja 11 kohaldatakse L-kategooria sõidukite suhtes üksnes seoses VIII lisa C osa kannetega 1, 2, 3, 4, 5, 7, 10 ja 11;d) ▌ artiklit 7 kohaldatakse M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite suhtes üksnes seoses VIII lisa C osa kannetega 1, 3, 4 ja 5;e) ▌ artiklit 8 kohaldatakse L-kategooria sõidukite puhul üksnes seoses selliste sõidukite suhtes kohaldatavate kohustustega;f) artikli 16 punkti b ei kohaldata L-kategooria sõidukite, M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite ning M1-, M2-, M3-, N1-, N2-, N3- ja O-kategooria eriotstarbeliste sõidukite suhtes;g) liikmesriigid võivad vabastada L1e-, L2e- ja L6e-kategooria sõidukid artikli 23 lõikest 6 ning artiklitest 25, 36 ja 37 tulenevatest kohustustest;▌h) L-kategooria sõidukite, M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite ning M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria eriotstarbeliste sõidukite suhtes kohaldatakse artiklit 29 üksnes seoses VIII lisa C osa kannetega 1, 2, 3, 4, 5, 7, 10 ja 11;i) L-kategooria sõidukite ning M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukite suhtes kohaldatakse artikleid 47–50 üksnes neid sõidukikategooriaid käsitleva aruandluse ja nende suhtes kohaldatavate kohustuste täitmise tagamise osas.▌

Artikkel 3MõistedKäesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:1)„sõiduk“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 15 määratletud sõiduk või määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõikes 2 loetletud sõiduk ▌;2)„romusõiduk“ – sõiduk, mis on käsitatav direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1 määratletud jäätmena või mis on käsitatav jäätmena vastavalt käesoleva määruse I lisale;3)„sõidukitüüp“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktis 32 või määruse (EL) nr 168/2013 artikli 3 punktis 73 määratletud sõidukitüüp;4)„korduskasutamine“ – toiming, mille käigus romusõiduki osad või komponendid kasutatakse uuesti ära samal eesmärgil, milleks need valmistati;5)„korduskasutatavus“ – romusõidukilt eemaldatud osade või komponentide korduskasutamise võimalus;6)„ringlussevõetavus“ – romusõidukilt eemaldatud osade, komponentide või materjalide ringlussevõtu võimalus;7)„taaskasutatavus“ – romusõidukilt eemaldatud osade, komponentide või materjalide taaskasutamise võimalus;▌8)„tarnija“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tarnib osi, komponente või materjale valmistajale, kes kasutab neid sõidukite valmistamiseks;9)„plast“ – polümeer määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punkti 5 tähenduses, millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote peamine konstruktsioonielement, välja arvatud keemiliselt modifitseerimata looduslikud polümeerid;▌10)„kriitilised toormed“ – kriitilised toormed määruse (EL) 2024/1252 artikli 4 lõike 1 tähenduses;11) „tarbimiseelsed jäätmed“ – tootmisprotsessis jäätmevoost eraldatud materjal, välja arvatud materjalide korduskasutamine, nagu ümbertöötamine, uuesti jahvatamine või tootmisprotsessis tekkinud jäätmed, mida saab taaskasutusse võtta sama protsessi käigus, kus need tekkisid;12)„tarbimisjärgsed jäätmed“ – jäätmed, mis on tekkinud toodetest, mis on äritegevuse käigus tasu eest või tasuta kolmanda riigi turule lastud või sinna tarnitud turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;▌13)„eemaldamine“ – käsitsi, mehaaniline, keemiline, termiline või metallurgiline käitlemine, mille tulemusena on romusõidukite konkreetseid osi, komponente või materjale võimalik identifitseerida eraldi väljundvoona või väljundvoo osana;14)„elektriline veomootor“ – elektrimootor, mis muundab elektrilise sisendvõimsuse mehaaniliseks väljundvõimsuseks, et tagada sõidukile veojõud;15)„elektrisõidukiaku“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 lõike 1 punktis 14 määratletud elektrisõidukiaku;▌16)„tegevusloaga lammutuskoda“ – ettevõte või ettevõtja, kellel on direktiivi 2008/98/EÜ ja käesoleva määruse kohaselt lubatud koguda, ladustada ja töödelda romusõidukeid, sealhulgas nende osi ja komponente;17)„purustamine“ – tegevus romusõidukite tükeldamiseks või osadeks lõikamiseks;18)„töötlemine“ – tegevus pärast romusõiduki üleandmist töötlemisrajatisele keskkonnaohutuks muutmiseks, demonteerimiseks, kokkupressimiseks, lõike- ja purustustöödeks, taaskasutamiseks või ettevalmistamiseks enne purustusjäätmete kõrvaldamist ning muu tegevus romusõidukite ning nende osade, komponentide ja materjalide taaskasutusse võtmise või kõrvaldamise eesmärgil;19)„remondi- ja hooldusettevõtja“ – majandus- või kutsetegevuse raames otseselt või kaudselt sõidukite remondi ja hooldusega tegelev füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas remontijad, remondiseadmete, tööriistade või varuosade valmistajad või turustajad, samuti tehnilise teabe kirjastajad, autoklubid, autoabi ettevõtjad, kontrolli- ja testimisteenuseid pakkuvad ettevõtjad, paigaldajatele koolitust pakkuvad ettevõtjad ning alternatiivkütust kasutavate sõidukite seadmete valmistajad ja remontijad;20)„turul kättesaadavaks tegemine“ – äritegevuse käigus sõiduki tasu eest või tasuta tarnimine turule turustamiseks või kasutamiseks;21)„turule laskmine“ – sõiduki esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;22)„jäätmekäitleja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses kogub või töötleb romusõidukeid, sealhulgas nende osi ja komponente;23)„tootja“ – valmistaja, importija või turustaja, kes sõltumata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas müük Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/ELEuroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/83/oj). artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingute teel, teeb sõiduki oma majandus- või kutsetegevuse raames liikmesriigi territooriumil esimest korda kättesaadavaks turustamiseks või kasutamiseks;24)„tootjavastutusorganisatsioon“ – juriidiline isik, kes rahaliselt või rahaliselt ja tegevuslikult korraldab laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmist mitme tootja nimel;25)„volitatud esindaja laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis, kus tootja teeb sõidukid esimest korda turul kättesaadavaks ja mis ei ole liikmesriik või kolmas riik, kus on tootja asukoht, ning kelle tootja on määranud vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 5 kolmandale lõigule täitma tootja kohustusi, mis tulenevad käesoleva määruse IV peatükist;26) „piiriülese mehhanismi volitatud esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis ja kelle valmistaja on määranud vastavalt artiklile 22;27)„teisesed toormed“ – materjalid, mis võivad asendada esmaseid toormeid ja mis on saadud ringlussevõtuprotsesside käigus;28)„sõidukiomanik“ – füüsiline või juriidiline isik, kellele kuulub sõiduki omandiõigus, või sõiduki registreerimistunnistuse omanik, või kui isikut, kellele kuulub omandiõigus või kes on sõiduki registreerimistunnistuse omanik, ei ole võimalik tuvastada, siis sõiduki valdaja;29)„purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogia“ – meetodid ja tehnoloogia, mida kasutatakse romusõidukitest pärit materjalide töötlemiseks pärast purustamist edasise taaskasutamise eesmärgil vastavalt VIII lisa G osa punktile 2;30)„taastootmine“ – majandus- või kutsetegevus, mille käigus toodetakse sõidukitelt või romusõidukitelt eemaldatud osadest ja komponentidest uuega samaväärses seisukorras uus osa või komponent ja mille käigus tehakse ▌ vähemalt üks muudatus, mis mõjutab osa või komponendi ohutust, kasutusiga, toimivust, otstarvet või tüüpi, ning mille protsess vastab konkreetsetele tehnilistele spetsifikatsioonidele, sealhulgas inseneeria-, kvaliteedi- ja katsestandarditele;31)„taastamine“ – tegevus, mille eesmärk on sõidukitelt või romusõidukitelt eemaldatud osa või komponendi ettevalmistamine, puhastamine, testimine, hooldamine ja vajaduse korral parandamine, et taastada selle toimivus või funktsioonid algselt disainimisetapis kõnealuse osa või komponendi turule laskmise ajal ette nähtud kasutuse ja toimivuse ulatuses;▌32)„mittepüsivad jäätmed“ – jäätmed, mis ei vasta nõukogu direktiivi 1999/31/EÜNõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1999/31/oj). artikli 2 punktis e sätestatud püsijäätmete määratluse tingimustele;33)„kasutatud sõiduk“ – liikmesriigis või kolmandas riigis registreeritud sõiduk, mis ei ole romusõiduk;34)„eksporditav kasutatud sõiduk“ – kasutatud sõiduk, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 269 sätestatud tolliprotseduuri;35)„ettevõtja“ – tootja, koguja, sõidukite kindlustusselts, tarnija, remondi- ja hooldusettevõtja, jäätmekäitleja, sealhulgas demonteerija või ringlussevõtja, ja muu ettevõtja, kes tegeleb sõidukite disainimise, kasutatud sõidukitega kauplemise, demonteerimise, korduskasutamise või romusõidukite käitlemise ning sõidukitelt eemaldatud osade, komponentide ja materjalide taastootmise ja taastamisega;▌36) „tehnonõuetele vastav sõiduk“ – direktiivi 2014/45/EL kohaselt tehnonõuetele vastav sõiduk;37) „ümberehitusettevõtja“ – juriidiline isik, kes valmistab elektrilise ümberehituse komplekti või ehitab sisepõlemismootoriga sõidukeid ümber akutoitega elektrisõidukiteks või kütuseelemendiga sõidukiteks;38) „kogumiskoht“ – ettevõtja, kes ladustab ajutiselt romusõidukeid ja valmistab ette kogutud romusõidukite vedu tegevusloaga lammutuskodadesse töötlemiseks, kuid kes ise ei ole tegevusloaga lammutuskoda;39)„jäätmed“, „vanaõli“, „jäätmevaldaja“, „jäätmekäitlus“, „kogumine“, „vältimine“, „taaskasutamine“, „ringlussevõtt“, „tagasitäide“, „kõrvaldamine“ ja „laiendatud tootjavastutuse süsteem“ – direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktides 1, 3, 6, 9, 10, 12, 15, 17, 17a, 19 ja 21 määratletud jäätmed, vanaõli, jäätmevaldaja, jäätmekäitlus, kogumine, vältimine, taaskasutamine, ringlussevõtt, tagasitäide, kõrvaldamine ja tootja laiendatud vastutuse süsteem;40)välja arvatud L-kategooria sõidukite puhul: „tüübikinnitus“, „mitmeastmeline tüübikinnitus“, „komponent“, „osa“, „varuosad“, „baassõiduk“, „väikeseeriana toodetud sõiduk“, „eriotstarbeline sõiduk“, „turujärelevalveasutus“, „kinnitusasutus“, „valmistaja“, „importija“ ja „turustaja“ – määruse (EL) 2018/858 artikli 3 punktides 1, 8, 19, 21, 23, 24, 30, 31, 35, 36, 40, 42 ja 43 määratletud tüübikinnitus, mitmeastmeline tüübikinnitus, osa, tarvikud, varuosad, baassõiduk, väikeseeriana toodetud sõiduk, eriotstarbeline sõiduk, turujärelevalveasutus, tüübikinnitusasutus, tootja, importija ja turustaja;41)L-kategooria sõidukite puhul: „tüübikinnitus“, „baassõiduk“, „komponent“, „osad“, „varuosad“, „valmistaja“, „importija“, „turustaja“, „kinnitusasutus“ ja „turujärelevalveasutus“ – määruse (EL) nr 168/2013 artikli 3 punktides 1, 11, 16, 18, 21, 47, 49, 50, 56 ja 57 määratletud tüübikinnitus, osis, osad, varuosad, tootja, importija, turustaja, kinnitusasutus, turujärelevalveasutus ning „väikeseeriana toodetud sõiduk“ – nimetatud määruse artiklis 42 osutatud väikeseeriana toodetud sõiduk;42)„registreerimine“, „registreerimistunnistus“, „registreerimistunnistuse omanik“, „peatamine“ ja „registrist kustutamine“ – direktiivi 1999/37/EÜ artikli 2 punktides b, c, d, e ja f määratletud registreerimine, registreerimistunnistus, registreerimistunnistuse omanik, peatamine ja registrist kustutamine;43)„ajaloolise väärtusega sõiduk“, „tehnoülevaatus“ ja „tehnoülevaatuse kontrollkaart“ – direktiivi 2014/45/EL artikli 3 punktides 7, 9 ja 12 määratletud ajaloolise väärtusega sõiduk, tehnoülevaatus ja tehnoülevaatuse kontrollkaart;44)„probleemne aine“ ja „andmekandja“ – määruse (EL) 2024/1781 artikli 2 punktides 27 ja 29 määratletud probleemne aine ja andmekandja;45) „toll“ – määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud toll;46) „digiplatvorm“ – määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punktis i määratletud digiplatvorm;47) „väiketootja“ – määruse (EL) 2024/1257 artikli 3 punktis 48 määratletud väiketootja;48) „kergtranspordivahendi aku“ – määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktis 11 määratletud kergtranspordivahendi aku;49) „pakendijäätmed“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2025/40Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2024. aasta määrus (EL) 2025/40, mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid ning millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja direktiivi (EL) 2019/904 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/62/EÜ (ELT L, 2025/40, 22.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/40/oj). artikli 3 punktis 25 määratletud pakendijäätmed;50) „elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/ELEuroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2012/19/oj). artikli 3 lõike 1 punktis e määratletud elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jääde;51) „biopõhine plast“ – määruse (EL) 2025/40 artikli 3 punktis 53 määratletud biopõhine plast;52) „taasväärtustamine“ – määruse (EL) 2024/573 artikli 3 punktis 13 määratletud taasväärtustamine.

II peatükkRingkasutusnõuded

Artikkel 4Sõiduki korduskasutatavus, ringlussevõetavus ja taaskasutatavus1.Iga sõiduk, mis on sellist tüüpi, millele on antud tüübikinnitus alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, tuleb ehitada nii, et see oleks:a)korduskasutatav või ringlussevõetav vähemalt 85 % ulatuses selle massist;b)korduskasutatav või taaskasutatav vähemalt 95 % ulatuses selle massist.2.Iga lõikes 1 osutatud sõidukitüübi puhul võtavad valmistajad järgmised meetmed:a)koguvad vajalikke andmeid kogu tarneahelast, eelkõige sõidukite ehitamiseks kasutatavate materjalide omaduste ja massi kohta, et tagada jätkuv vastavus käesoleva määruse nõuetele;b)säilitavad kõik muud asjakohased sõiduki andmed, mida vajatakse punktis e osutatud arvutuste tegemiseks;c)määravad kindlaks korra, et kontrollida tarnijatelt saadud teabe õigsust ja täielikkust;d)haldavad ja dokumenteerivad materjalide jaotust;e)arvutavad korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrad käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks vastavalt metoodikale, mille komisjon on kehtestanud käesoleva artikli lõike 3 alusel, või enne, kui selline metoodika kehtestati ja seda hakati kohaldama vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 22628:2002 koos käesoleva määruse III lisa A osas esitatud elementidega;f)märgistavad polümeeridest ja elastomeeridest valmistatud sõidukiosad ja -komponendid vastavalt artikli 12 lõikele 1;g)tagavad, et VIII lisa E osas loetletud osi ja komponente ei korduskasutata uute sõidukite ehitamisel.▌3.Komisjon võtab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 29 kuule] vastu rakendusakti, millega kehtestatakse uus metoodika sõiduki korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määrade arvutamiseks ja kontrollimiseks, võttes arvesse käesoleva määruse III lisas esitatud elemente ja rahvusvahelist standardit ISO 22628:2002. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5Nõuded sõidukis sisalduvate ainete kohta1.Probleemsete ainete sisaldus sõidukis ning selle osades ja komponentides peab olema võimalikult väike.2.Komisjon koostab hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] aruande probleemsete ainete sisalduse kohta sõidukites, et teha kindlaks, mil määral need takistavad materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu või avaldavad keskkonnale või tervisele kahjulikku mõju. Komisjoni abistab kemikaaliohutuse küsimustes kemikaaliamet. Aruanne ei hõlma neid sõiduki osades ja komponentides sisalduvaid probleemseid aineid, mille identifitseerimist või hindamist nõutakse juba muude liidu õigusaktidega. Komisjon esitab nimetatud aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning toob välja oma järeldused ja kaalub asjakohaste järelmeetmete võtmist. Kui liikmesriik leiab, et aine takistab materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu selles sõidukis, milles aine sisaldub, esitab asjaomane liikmesriik hiljemalt ... [30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] sellise teabe komisjonile ja kemikaaliohutuse küsimusi käsitleva teabe ka kemikaaliametile ning osutab kõigile asjakohastele riskihinnangutele või muudele asjakohastele andmetele, kui need on olemas.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades selliste probleemsete ainete kohta esitatava teabe nõuded ja nende sisalduse piirangud, mille sisaldumine sõidukites ning nende osades ja komponentides takistab materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu põhjustel, mis ei ole peamiselt seotud kemikaaliohutusega.4.▌Mitte ükski sõidukitüüp, millele on antud tüübikinnitus alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, ega ükski uus osa või komponent, mis on sellise sõiduki jaoks turule lastud, ei tohi sisaldada pliid, elavhõbedat, kaadmiumi ega kuuevalentset kroomi.▌5.Erandina käesoleva artikli lõikest 4 võivad sõidukitüübid või selliste sõidukite jaoks turule lastud osad ja komponendid sisaldada pliid, elavhõbedat, kaadmiumi või kuuevalentset kroomi käesoleva määruse IV lisas sätestatud tingimustel ja maksimaalse lubatava sisalduse väärtuste piires. Käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4 ning käesolevat lõiget ei kohaldata sellistesse sõidukitesse paigaldatud akude suhtes, mille suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2023/1542.6.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga järgmisel viisil:a)kehtestades plii, elavhõbeda, kaadmiumi või kuuevalentse kroomi sisalduse maksimaalsed lubatavad kogused sõiduki konkreetsetes osades, komponentides ja homogeensetes materjalides;b)tehes erandi sõiduki teatavate osade, komponentide ja homogeensete materjalide kohta lõikes 4 sätestatud plii, elavhõbeda, kaadmiumi või kuuevalentse kroomi kasutamise keelu puhul, kui on täidetud järgmised tingimused:i)nende ainete kasutamine on vältimatu;ii)on tõendatud, et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles nende ainete kasutamisest keskkonnale või inimeste tervisele tulenevad riskid;iii)puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogia;c)jättes IV lisast välja sõiduki osad, komponendid ja homogeensed materjalid, kui plii, elavhõbeda, kaadmiumi või kuuevalentse kroomi kasutamine nendes on välditav;d)määrates kindlaks sõiduki osad, komponendid ja homogeensed materjalid, mis tuleb enne edasist töötlemist eemaldada, ja nõutakse nende märgistamist või identifitseerimise võimaldamist muude asjakohaste vahenditega.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, eelkõige jättes loetelust välja teatavad erandid homogeensete materjalide ja komponentide kohta juhtudel, kui konkreetset erandit käsitletakse muudes liidu õigusaktides.Komisjon võtab käesolevas lõikes osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel arvesse sõidukitüübi sõidukites plii, elavhõbeda, kaadmiumi või kuuevalentse kroomi kasutamise piirangust erandi tegemise, muutmise või väljajätmise sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas alternatiivide kättesaadavust ning mõju keskkonnale ja inimeste tervisele kogu sõiduki olelusringi jooksul.7.Komisjoni taotlusel koostab kemikaaliamet 12 kuu jooksul muu hulgas sidusrühmadega konsulteerimise põhjal aruande IV lisas loetletud olemasolevate eranditega seotud alternatiivide tehnilise ja majandusliku teostatavuse kohta ning esitab sellise hindamise põhjal põhjendatud ettepaneku selliste erandite konkreetseks muutmiseks.8.Niipea kui kemikaaliamet saab komisjonilt taotluse, avaldab ta oma veebisaidil teate, et koostatakse aruanne IV lisas loetletud erandi võimaliku muutmise kohta, ning kutsub liikmesriike ja kõiki huvitatud isikuid üles esitama märkusi 12 nädala jooksul alates teate avaldamise kuupäevast. Kemikaaliamet avaldab oma veebisaidil kõik liikmesriikidelt ja huvitatud isikutelt saadud märkused.9.Hiljemalt 12 kuu jooksul pärast lõikes 7 osutatud aruande esitamist komisjonile võtab kemikaaliameti sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, mis on moodustatud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 76 lõike 1 punkti d kohaselt, vastu arvamuse aruande ja konkreetsete kavandatud muudatuste kohta. Kemikaaliamet esitab selle arvamuse viivitamata komisjonile.▌

Artikkel 6Ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus sõidukis1.Plast, mis sisaldub igas uues sõidukitüübi sõidukis, millele on antud tüübikinnitus alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, peab sisaldama tarbimisjärgsetest plastijäätmetest ringlusse võetud plasti vähemalt 15 % ulatuses massist.Plast, mis sisaldub igas uues sõidukitüübi sõidukis, millele on antud tüübikinnitus alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 120 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, peab sisaldama tarbimisjärgsetest plastijäätmetest ringlusse võetud plasti vähemalt 25 % ulatuses massist.2. Vähemalt 20 % lõikes 1 sätestatud sihtmäärast saavutamiseks lisatakse asjaomase sõidukitüübi sõidukisse plasti, mis on ringlusse võetud romusõidukitest või sõidukitest kasutusetapis eemaldatud osadest ja komponentidest.3.Igas asjaomase uue sõidukitüübi sõidukis sisalduva plasti mass ning lõigetes 1 ja 2 osutatud ringlussevõetud plasti mass ei hõlma elastomeere, mis on saadud rehvidest ja muudest reaktoplastidest kui polsterdamiseks kasutatavad polüuretaanvahud.▌4.Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustuste täitmiseks võetakse ringlussevõetud materjali taaskasutusse tarbimisjärgsetest jäätmetest, mis on ringlusse võetud kasa)liidus asuvas käitises võib)alates ... [48 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kolmandas riigis asuvas käitises, tingimusel et selline käitis vastab XIII lisa nõuetele.Komisjon hindab hiljemalt ... [selle kuu viimane kuupäev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule] põhjalikumalt eeldatavat mõju üleilmsele kaubandusele ning liidu ringlussevõtu- ja autotööstusele ning esitab oma hinnangu Euroopa Parlamendile ja nõukogule.5.Komisjon võtab kooskõlas artikli 52 lõikega 2 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 23 kuule] vastu rakendusakti, et kehtestada metoodika, mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse käesoleva artikli lõigete 1–4 kohaldamisel ▌tarbimisjärgsetest jäätmetest ja romusõidukitest ringlusse võetud sellise plasti osakaalu, mis sisaldub sõidukitüübi sõidukis ja mida on selle ehitamisel kasutatud.Massibilansi arvestuse metoodikat kohaldatakse ringlussevõetud plasti suhtes, mis on saadud muude ringlussevõtu meetoditega kui mehaaniline ringlussevõtt, kooskõlas massibilansi arvestuse metoodikaga, mida kohaldatakse vastavalt plasti ringlussevõtu suhtes direktiivis 2008/98/EÜ esitatud ringlussevõtu määratlusele.Kontrollimetoodika hõlmab valmistajate kohustust tagada, et iga kolmandas riigis asuv käitis, mis toodab nende kasutatavat ringlussevõetud materjali, vastab XIII lisale ning et iga sellist kolmandas riigis asuvat käitist auditeerib vähemalt iga viie aasta järel XIV lisa kohane sõltumatu kolmandast isikust üksus. Nende audititega kontrollitakse, kas käesoleva artikli lõigetes 1–4 sätestatud tingimused on täidetud.Käesoleva lõike kolmandas lõigus sätestatud auditeerimisnõuet ning XIII lisas sätestatud nõudeid ja kriteeriume kolmandates riikides ringlussevõetud materjali kohta kohaldatakse alates ... [48 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 täiendamiseks, kehtestades ajutised erandid ringlussevõetud plasti sisalduse sihtmäärast või ajastusest juhul, kui konkreetse ringlussevõetud plasti kättesaamatus või liiga kõrge hind muudab ringlussevõetud plasti miinimumsisalduse protsendimäära järgimise ülemäära keerukaks.7.Komisjon hindab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 12 kuule] seda, kas on võimalik kehtestada ringlussevõetud terase minimaalse osakaalu nõue, võttes eelkõige arvesse järgmist:▌a)terase tootmisjääkide, sealhulgas terasest lameda profiiliga ja pika sordimetalli ning asjakohasel juhul roostevaba terase tooteperekondade praegune ja prognoositav kättesaadavus;b)terase tootmisjääkide praegune osakaal sõidukites kasutatavates mitmesugustes terase tooteperekondadega seotud terasest pool- ja vahetoodetes, ning autotööstuse üleminekuga seotud eeldatavad muutused;c)terase tootmisjääkide võimalik kasutuselevõtt valmistajate poolt sõidukites, millele antakse tüübikinnitus edaspidi, ja vastav võimalik panus vanametalli suuremasse kasutamisse, arvestades mitmesuguseid koostisega seotud piiranguid, mida kohaldatakse igale terase tooteperekonnale;d)autotööstuse suhteline nõudlus võrreldes teiste sektorite nõudlusega terase tootmisjääkide järele, arvestades selle võimet taluda vasesisaldust ja muid soovimatuid juhulisandeid;e)majanduslik elujõulisus ning tehnika ja teaduse areng, sealhulgas terase ringlussevõtu määradega seotud muutused ringlussevõtutehnoloogia kättesaadavuses, samuti vajadus tegeleda turutõrgetega, mis takistavad tarbimisjärgse terasmurru kasutamist võrreldes tarbimiseelse terasmurruga;f)sõidukites sisalduva ringlussevõetud terase minimaalse osakaalu panus liidu avatud strateegilisse autonoomiasse ning kliima-, keskkonna- ja tööstuseesmärkidesse, võttes eelkõige arvesse täiendavate juhtivate turgude loomist vähendatud süsinikuheitega terase tootmiseks;g)vajadus vältida ebaproportsionaalset negatiivset mõju sõidukite taskukohasusele ningh)mõju autotööstuse üldkuludele ja konkurentsivõimele ning kogu autotööstusega seotud terase väärtusahelale.▌Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule] vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades tarbimisjärgsetest terasejäätmetest ja asjakohasel juhul terase tootmisjääkidest ringlusse võetud terase minimaalse osakaalu, mis peab sisalduma ja olema ehitamisel kasutatud sellistes sõidukitüübi sõidukites, millele antakse tüübikinnitus käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/858 kohaselt. Kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatakse ka ringlussevõetud materjali sisalduse minimaalse osakaalu kohustuse kohaldamise alguskuupäev, mis on hiljemalt ... [84 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Sellise delegeeritud õigusakti kohaldamisalasse ei kuulu teras, mida kasutatakse rehvide sarrusmaterjalina.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule] vastu delegeeritud õigusakti, kehtestades metoodika tarbimisjärgsetest terasejäätmetest ja kohaldataval juhul terase tootmisjääkidest ringlusse võetud ning sõidukitüübi sõidukites sisalduva ja nende ehitamisel kasutatud terase osakaalu arvutamiseks ja kontrollimiseks.8.Komisjon hindab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 12 kuule] seda, kas on võimalik kehtestada tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud ning sõidukitüübi sõidukites sisalduva ja nende ehitamisel kasutatud alumiiniumi ja selle sulamite minimaalse osakaalu nõue, võttes eelkõige arvesse järgmist:a)tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ringlusse võetud alumiiniumi ja selle sulamite ▌praegune ja prognoositav kättesaadavus; ▌b)tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjali sisalduse praegune osakaal alumiiniumis ja selle sulamites, mis sisalduvad turule lastavates sõidukites;c) majanduslik elujõulisus ning tehnika ja teaduse areng, sealhulgas ringlussevõetud materjalide liigiga seotud muutused ringlussevõtutehnoloogia kättesaadavuses, ja nende ringlussevõtu määrad;d) sõidukites sisalduva ringlussevõetud alumiiniumi minimaalse osakaalu panus liidu avatud strateegilisse autonoomiasse ning kliima-, keskkonna- ja tööstuseesmärkidesse, võttes eelkõige arvesse täiendavate juhtivate turgude loomist vähendatud süsinikuheitega alumiiniumi ja selle sulamite jaoks;e) vajadus vältida ebaproportsionaalset negatiivset mõju alumiiniumi ja selle sulameid sisaldavate sõidukite taskukohasusele ningf) mõju autotööstuse üldkuludele ja konkurentsivõimele.Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule] vastu delegeeritud õigusakti käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades ringlussevõetud alumiiniumi ja selle sulamite minimaalse osakaalu, mis peab sisalduma ja olema ehitamisel kasutatud sellistes sõidukitüübi sõidukites, millele antakse tüübikinnitus käesoleva määruse ja määruse (EL) 2018/858 kohaselt. Kõnealuses delegeeritud õigusaktis sätestatakse ka ringlussevõetud materjali sisalduse minimaalse osakaalu kohustuse kohaldamise alguskuupäev, mis on hiljemalt ... [84 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule] vastu delegeeritud õigusakti, kehtestades metoodika tarbimisjärgsetest ning kohaldataval juhul ka tarbimiseelsetest jäätmetest ringlusse võetud ning sõidukitüübi sõidukites sisalduva ja nende ehitamisel kasutatud alumiiniumi ja selle sulamite osakaalu arvutamiseks ja kontrollimiseks.9. Komisjon hindab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnenud 35 kuule] järgmiste materjalide minimaalse osakaalu nõude teostatavust:a) magneesium ja selle sulamid, mis on ringlusse võetud tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest, mis sisalduvad sõidukitüübi sõidukites ja mida on nende ehitamisel kasutatud, ningb) neodüüm, düsproosium, praseodüüm, terbium, samaarium, nikkel, koobalt või boor, mis on ringlusse võetud tarbimisjärgsetest ja asjakohasel juhul tarbimiseelsetest jäätmetest, mis sisalduvad ning mida on kasutatud püsimagnetites.▌Teostatavuse hindamisel võetakse arvesse ▌järgmist:a)esimese lõigu punktides a ja b osutatud tarbimiseelsetest ja -järgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjalide praegune ja prognoositav kättesaadavus;b)tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjali praegune osakaal esimese lõigu punktides a ja b osutatud materjalides, mis sisalduvad turule lastavates sõidukites;c)majanduslik elujõulisus ning tehnika ja teaduse areng, sealhulgas ringlussevõetud materjalide liigiga seotud muutused ringlussevõtutehnoloogia kättesaadavuses, ja nende ringlussevõtu määrad;d)esimese lõigu punktides a ja b osutatud sõidukites sisalduva ringlussevõetud materjali minimaalse osakaalu panus liidu strateegilisse autonoomiasse ning kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse;e)võimalik mõju, mida avaldab sõiduki toimimisele esimese lõigu punktides a ja b osutatud ringlussevõetud materjalide kasutamine sõiduki osades ja komponentides;f)vajadus vältida ebaproportsionaalset negatiivset mõju esimese lõigu punktides a ja b osutatud materjale sisaldavate sõidukite taskukohasusele;g)mõju autotööstuse üldkuludele ja konkurentsivõimele.Pärast esimeses lõigus osutatud hindamise lõpuleviimist on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakt käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades järgmiste elementide minimaalse osakaalu:a) magneesium ja selle sulamid, mis on ringlusse võetud tarbimisjärgsetest ja asjakohasel juhul tarbimiseelsetest jäätmetest, mis sisalduvad sõidukitüübi sõidukites ja mida on nende ehitamisel kasutatud, ningb) neodüüm, düsproosium, praseodüüm, terbium, samaarium, nikkel, koobalt või boor, mis on ringlusse võetud tarbimisjärgsetest ja asjakohasel juhul tarbimiseelsetest jäätmetest, mis sisalduvad ja mida on kasutatud püsimagnetites.Kolmandas lõigus osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatakse ka ringlussevõetud materjali sisalduse minimaalse osakaalu kohustuse kohaldamise alguskuupäev. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 51 hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] vastu delegeeritud õigusakti, kehtestades metoodika sõidukitüübi sõidukites sisalduvate ja nende ehitamisel kasutatud, kolmandas lõigus osutatud ringlussevõetud materjalide osakaalu arvutamiseks ja kontrollimiseks.▌

Artikkel 7Sõiduki teatavate osade ja komponentide eemaldamist ning asendamist võimaldav disain1.Iga sõiduk, mis on sellist uut sõidukitüüpi, millele on antud tüübikinnitus alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 72 kuule] määruste (EL) 2018/858 ja (EL) nr 168/2013 kohaselt, peab olema disainitud nii, et see ei takista VIII lisa C osas loetletud osade ega komponentide eemaldamist asjaomasest sõidukist tegevusloaga lammutuskojas sõiduki jäätmeetapis eesmärgiga neid asendada, korduskasutada, ringlusse võtta, taastoota või taastada, kui see on tehniliselt võimalik.2.Iga sõiduk, mis on sellist uut sõidukitüüpi, millele on antud tüübikinnitus alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 72 kuule] määruse (EL) 2018/858 kohaselt, peab olema disainitud ▌nii, et tegevusloaga lammutuskojad või remondi- ja hooldusettevõtjad saaksid elektrisõidukiakud ja akupakid ning elektrilised veomootorid sõiduki kasutusetapis ja jäätmeetapis hõlpsasti ning mittepurustaval viisil sõidukist eemaldada ning asendada.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte lõike 2 muutmiseks, et tehnika ja teaduse arengut arvesse võttes lisada sellesse VIII lisa C osas loetletud täiendavaid osasid ja komponente.4.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tingimused lõikes 2 osutatud osade ja komponentide eemaldamist ning asendamist võimaldava disaini kohta, kui see on vajalik, et tagada kõnealuses lõikes sätestatud kohustuse ühtlustatud rakendamine. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.5. Valmistajad ei tohi tarkvarauuenduste abil takistada sõiduki osade ja komponentide eemaldamist ega asendamist, kui liidu õiguses ei ole sätestatud teisiti.

III peatükkValmistajate kohustused

Artikkel 8Üldised kohustused1.Valmistajad tõendavad, et nende valmistatud ja turule lastud uued sõidukitüübid on saanud tüübikinnituse vastavalt määruste (EL) 2018/858, (EL) nr 168/2013 ja käesoleva määruse nõuetele.2.Tüübikinnituse saamiseks sõidukitüüpidele, mille suhtes kohaldatakse artiklis 4, 5, 6 või 7 kehtestatud nõudeid, esitab valmistaja dokumendid, mis tõendavad vastavust nendele nõuetele, ning:a)lisab need määruse (EL) 2018/858 artiklis 24 või kohaldataval juhul määruse (EL) nr 168/2013 artiklis 27 osutatud teatmikusse, ningb)esitab need määruse (EL) 2018/858 artikli 23 või kohaldataval juhul määruse (EL) nr 168/2013 artikli 26 kohaselt tüübikinnitusasutusele.▌3.Tüübikinnituse saamiseks sõidukitele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 10 kehtestatud nõudeid, koostab valmistaja käesoleva määruse artikli 10 lõikes 1 osutatud teabe ja esitab selle määruse (EL) 2018/858 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt tüübikinnitusasutusele koos kõnealuse määruse artiklis 23 osutatud tüübikinnituse taotlusega.4.Tüübikinnituse saamiseks sõidukitele, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 11 kehtestatud nõudeid, esitab valmistaja määruse (EL) 2018/858 artikli 24 lõike 1 punkti a või kohaldataval juhul määruse (EL) nr 168/2013 artikli 27 lõike 1 kohaselt tüübikinnitusasutusele deklaratsiooni, mis kinnitab vastavust käesoleva määruse artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõudele, koos tüübikinnituse taotlusega.

Artikkel 9Ringkasutusstrateegia1.Valmistajad koostavad alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] valmistaja tasandil ringkasutusstrateegia.2.Ringkasutusstrateegias kirjeldatakse valmistajate võetavaid meetmeid kohustuste täitmise jälgimiseks, et tagada vastavus II peatükis sätestatud ringkasutusnõuetele▌.3.Ringkasutusstrateegia sisaldab IV lisa A osas sätestatud elemente.4.Valmistajad esitavad liikmesriikide tüübikinnitusasutustele ja komisjonile ringkasutusstrateegia koopia 30 päeva jooksul pärast selle koostamist.5.Valmistajad jälgivad ringkasutusstrateegias sisalduvaid meetmeid ja jälgivad nende täitmist ning ajakohastavad strateegiat iga viie aasta järel kooskõlas V lisa B osaga, märkides ära ringkasutusstrateegia asjakohased uued muudatused. Valmistaja esitab ajakohastatud ringkasutusstrateegia komisjonile.6.Komisjon teeb ringkasutusstrateegiad ja nende ajakohastatud versioonid, välja arvatud konfidentsiaalse teabe, üldsusele kättesaadavaks.▌7.Komisjon koostab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 83 kuule] ja seejärel vähemalt iga kuue aasta järel aruande ringkasutuse kohta autotööstuses ja avaldab selle. Aruanne põhineb eelkõige ringkasutusstrateegiatel ja selliste strateegiate ajakohastustel.

Artikkel 10Sõiduki ringlussevõetud materjali sisalduse deklaratsioon1.Valmistajad deklareerivad iga uue sõidukitüübi puhul, millele on antud tüübikinnitus määruse (EL) 2018/858 alusel alates ▌selle kuu esimesest päevast, mis järgneb 12 kuule pärast tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjalide käesoleva määruse artiklis 6 osutatud sõidukitüübi sõidukites osakaalu arvutamise ja kontrollimise metoodika vastuvõtmist, järgmiste ringlussevõetud materjalide sisalduse osakaalu:a)neodüüm, düsproosium, praseodüüm, terbium, samaarium, nikkel, koobalt ja boor püsimagnetites elektrilistes veomootorites;b)alumiinium ja selle sulamid;c)magneesium ja selle sulamid;d)teras ja selle sulamid;e) plast.Deklaratsioonis esitatakse nimetatud ringlussevõetud materjalide sisaldus sõidukitüübis ja märgitakse iga materjali osakaalu ja üle 100 g kaaluvate plastosade puhul, kas materjal on ringlusse võetud tarbimiseelsetest või tarbimisjärgsetest jäätmetest.2.Tüübikinnitusasutused kontrollivad, et valmistajad on esitanud nõutavad dokumendid ja et need sisaldavad lõikes 1 osutatud teavet.3.Erandina lõikest 1 ei kohaldata ringlussevõetud materjali osakaalu deklareerimise nõuet materjali puhul, mille suhtes on muutunud kohaldatavaks artiklis 6 kehtestatud sihtmäär.

Artikkel 11Teave sõidukis sisalduvate osade, komponentide ja materjalide eemaldamise ning asendamise kohta1.Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] annavad valmistajad tüübikinnituse saanud uute sõidukitüüpide puhul jäätmekäitlejatele, tehnilise teabe kirjastajatele ning remondi- ja hooldusettevõtjatele piiramatu, standardse ning mittediskrimineeriva juurdepääsu VI lisas loetletud teabele, mis võimaldab pääseda juurde järgmistele elementidele ning neid ohutult eemaldada ja asendada, välja arvatud siis, kui see teave on kättesaadav teiste liidu õigusaktide alusel:a)sõidukisse paigaldatud elektrisõidukiakud ja akupakid;▌b)sõidukis sisalduvad osad, komponendid ja materjalid, mis sisaldavad VIII lisa B osas loetletud vooliseid ja vedelikke;c)sõidukis sisalduvad VIII lisa C osas loetletud osad ja komponendid;d)osad ja komponendid, mis sõidukile tüübikinnituse andmise ajal sisaldavad määruse (EL) 2024/1252 artikli 28 lõike 1 punktis b osutatud kriitilisi toormeid;e)sõiduki digitaalselt kodeeritud osad ja komponendid, kui selline kodeerimine takistab nende remonti, hooldust või kasutamist asendamiseks teises sõidukis.Esimese lõigu punkti e ei kohaldata teabe suhtes, mis tuleb esitada tehnilise teabe kirjastajatele.2. Valmistajad teevad pääste- ja hädaolukordadele reageerimise juhendi teabe kättesaadavaks hädaabiteenistustele.3.Valmistajad tagavad koostöö tegevusloaga lammutuskodade, tehnilise teabe kirjastajate, ümberehitusettevõtjate ning remondi- ja hooldusettevõtjatega, luues vajalikud sideplatvormid lõikes 1 osutatud teabe ja VI lisas täpsustatud teabe esitamiseks ning ajakohastamiseks.Valmistajad esitavad esimeses lõigus osutatud teabe tasuta. Valmistajad võivad nõuda jäätmekäitlejatelt, tehnilise teabe kirjastajatelt ning remondi- ja hooldusettevõtjatelt mõistlikke ja proportsionaalseid tasusid ainult sellises ulatuses, mida on vaja sideplatvormide kaudu nõutava teabe kättesaadavaks tegemisega seotud tegelike halduskulude katmiseks.4.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks, vaadates läbi sõiduki osade, komponentide ja materjalide loetelu ning valmistajate esitatava teabe ulatuse. Komisjon võtab arvesse tehnika arengut ja õiguslikke muudatusi, praegust infotehnoloogiat ja sõidukitehnoloogia prognoositavat arengut.

Artikkel 12Sõidukis sisalduvate osade, komponentide ja materjalide märgistamine1.Valmistajad ja nende tarnijad kasutavad sõiduki osade, komponentide ja materjalide märgistamiseks ning identifitseerimiseks VII lisa punktides 1, 2 ja 3 loetletud osade, komponentide ja materjalide kodeerimisstandardite nomenklatuuri.▌2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, et kohandada seda teaduse ja tehnika arenguga.

Artikkel 13Sõiduki digitaalne ringsuspass1.Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumisele järgnenud 72 kuule] peab igal turule lastud sõidukil olema digitaalne ringsuspass, mis on vastavuses, koostalitlusvõimeline ja võimaluse korral integreeritud muude liidu õiguse kohaste sõidukiga seotud keskkonnapassidega, eelkõige määruse (EL) 2023/1542 artiklis 77 ja määruse (EL) 2024/1257 artikli 3 punktis 68 osutatud passidega ning muude asjakohaste passidega, mis on kehtestatud vastavalt määrusele (EL) 2024/1781.2.Turule lastava sõiduki digitaalne ringsuspass ▌on tasuta kättesaadav ja peab digivormingus sisaldama järgmist:a) artiklis 11 osutatud teave;b) teave sõiduki pliid, elavhõbedat, kaadmiumi või kuuevalentset kroomi sisaldavate osade kohta vastavalt artikli 5 lõikes 5 sätestatud erandile;c) deklaratsioon ringlussevõetud plasti ja artikli 10 lõikes 1 loetletud materjalide osakaalu kohta;▌d) asjaomase sõidukitüübi varuosade ametlik kataloog.3.Kui käesoleva artikli kohaselt nõutav teave on juba kättesaadav muu lõikes 1 osutatud passi kui sõiduki digitaalse ringsuspassi kaudu, ei dubleerita lõikes 2 nõutud teavet sõiduki digitaalses ringsuspassis, tingimusel et on tagatud koostalitlusvõime.4.Sõiduki turule laskev valmistaja tagab, et lõikes 2 osutatud teave on õige, täielik ja ajakohane.5.Kogu teave sõiduki digitaalses ringsuspassis vastab komisjoni poolt lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele ja:a)põhineb avatud standarditel;b)on välja töötatud koostalitlusvõimelises vormingus;c)on edastatav avatud koostalitlusvõimelise andmesidevõrgu kaudu tarnijast sõltumata;d)on masinloetav, struktureeritud ja võimaldab otsingut.▌6.Komisjon võtab hiljemalt ... [48 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse nõuded järgmise kohta:a)sõiduki digitaalsele ringsuspassile juurdepääsuks kasutatava tehnilise lahenduse viis ja põhinõuded viisil, mis ei välista ühtegi tehnilist lahendust;b)sõiduki digitaalse ringsuspassi tehniline projekt ja kasutusnõuded, sealhulgas nõuded, mis käsitlevad järgmist:i)sõiduki digitaalse ringsuspassi vastavusse viimine ja koostalitlusvõime liidu õigusaktide alusel nõutavate muude passidega;ii)sõiduki digitaalses ringsuspassis sisalduva teabe säilitamine ja töötlemine;iii)sõiduki digitaalse ringsuspassi kättesaadavus pärast seda, kui lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmise eest vastutav valmistaja lõpetab tegevuse või lõpetab oma tegevuse liidus;c)sõiduki digitaalses ringsuspassis sisalduva teabe kasutuselevõtmine, muutmine ja ajakohastamine kolmanda isiku poolt, kes ei ole valmistaja;d) sõiduki digitaalsele ringsuspassile juurdepääsu tingimused, sealhulgas juurdepääsuõigus ning asjakohased andmekaitse- ja intellektuaalomandi õiguste kaitse normid;e)andmekandja asukoht või muu tunnus, mis võimaldab juurdepääsu sõiduki digitaalsele ringsuspassile. ▌Esimeses lõigus osutatud nõudeid kehtestades võtab komisjon arvesse vajadust tagada kõrgetasemeline turvalisuse ja eraelu puutumatuse.Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

IV peatükkRomusõidukite käitlemine1. jaguÜldsätted

Artikkel 14Romusõidukite käitlemise eest vastutav pädev asutus1.Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesolevast peatükist tulenevate kohustuste täitmise eest, eelkõige artiklites 15–37 ja I lisas sätestatud ettevõtjate, tootjate ja tootjavastutusorganisatsioonide kohustuste täitmise järelevalve ja kontrollimise eest.2.Iga liikmesriik võib komisjoniga suhtlemiseks määrata lõikes 1 osutatud pädevate asutuste hulgast ühe kontaktpunkti.3.Liikmesriigid määravad kindlaks pädevate asutuste korralduse ja toimimise üksikasjad, sealhulgas haldus- ja menetlusnormid, mis käsitlevad järgmist:a)tootjate registreerimine vastavalt artiklile 19;b)tootjatele ja tootjavastutusorganisatsioonidele tegevuslubade andmine vastavalt artiklile 18;c)järelevalve laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise üle vastavalt artiklitele 16 ja 20;d)andmete kogumine sõidukite ja romusõidukite kohta vastavalt artikli 19 lõikele 12 ja artikli 50 lõikele 6;e)teabe kättesaadavaks tegemine vastavalt artiklile 50.4.Liikmesriigid teatavad hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 9 kuule] komisjonile lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid. Liikmesriigid teatavad komisjonile põhjendamatu viivituseta pädevate asutuste nimede või aadresside muudatustest.

Artikkel 15Tegevusloaga lammutuskojad1.Ilma et see piiraks direktiivi 2010/75/EL kohaldamist, peab iga asutus või ettevõtja, kes kavatseb tegeleda romusõidukite töötlemisega, saama pädevalt asutuselt loa kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 23 ja täitma loas kindlaks määratud tingimusi.2.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loa väljaandmiseks kontrollib pädev asutus, kas asutusel või ettevõtjal on artiklis 26 sätestatud kohustuste täitmiseks vajalik suutlikkus.3.Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud loale märgitakse, et lammutuskoda on pädev välja andma artiklis 25 osutatud lammutustõendit.Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad liikmesriigid oma riiklikus õigusraamistikus ette näha, et tegevusloaga lammutuskojad on pädevad artiklis 25 osutatud lammutustõendit välja andma.4. Tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid võivad sõlmida oma tootjavastutuse kohustuste täitmiseks tegevusloaga lammutuskodadega lepinguid. Need lepingud peavad olema õiglased, läbipaistvad ega tohi sisaldada diskrimineerivaid tingimusi.Liikmesriigid võivad käesoleva artikli järgimise hõlbustamiseks koostada näidislepingu.5.Kui loamenetlusse on kaasatud rohkem kui üks pädev asutus või rohkem kui üks asutus või ettevõtja, kes kavatseb tegeleda romusõidukite töötlemisega, tagavad liikmesriigid, et loa andmise tingimused ja kord on täielikult kooskõlastatud, et kõik pädevad asutused järgiksid tõhusat integreeritud käsitust.6. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakt, milles sätestatakse käesoleva artikli lõikes 4 osutatud lepingute suhtes kohaldatavad üksikasjalikud nõuded, et tagada õiglased, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad tingimused. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2. jaguLaiendatud tootjavastutus

Artikkel 16Laiendatud tootjavastutus1.Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] on tootjatel laiendatud tootjavastutus sõidukite eest, mille nad teevad liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks, sealhulgas juhul, kui sõiduk on varem turul kättesaadavaks tehtud muus liikmesriigis kui see, mille territooriumil sõiduk kättesaadavaks tehakse. Laiendatud tootjavastutuse süsteem peab olema kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklitega 8 ja 8a ning vastama käesoleva peatüki nõuetele.2.Laiendatud tootjavastutus hõlmab tootjate kohustust tagada, eta)sõidukeid, mille nad on liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teinud ja mis muutuvad romusõidukiteks,i)kogutakse vastavalt artiklile 23;ii)töödeldakse vastavalt artiklile 26;b)punktis a osutatud romusõidukeid töötlevad jäätmekäitlejad saavutavad artiklis 33 sätestatud sihtmäärad.3.ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimates piirkondades võivad liikmesriigid käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud tootjate kohustusi kohandada, et katta romusõidukite käitlemise kulud ja arvestades nende piirkondade eripära.4. Kui äri- ja tööstussaladusest ei tulene teisiti, avaldavad laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral tootjad või laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral määratud tootjavastutusorganisatsioonid lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktis e osutatud teabele oma veebisaidil kord aastas teabe romusõidukite kogumise kohta ning korduskasutamise ja ringlussevõtu, korduskasutamise ja taaskasutamise ning plasti ringlussevõtu sihtmäärade kohta, mille nad on saavutanud laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral ise või mille on saavutanud tootjad, kes on määranud tootjavastutusorganisatsiooni.

Artikkel 17Tootjavastutusorganisatsioonid1.Tootjad võivad otsustada täita oma laiendatud tootjavastutuse kohustusi individuaalselt või määrata artikli 18 kohaselt volitatud tootjavastutusorganisatsiooni täitma laiendatud tootjavastutuse kohustusi nende nimel.Liikmesriigid võivad võtta meetmeid, millega nõutakse, et tootjad määraksid tootjavastutusorganisatsiooni täitma nende nimel laiendatud tootjavastutuse kohustusi.2.Tootjavastutusorganisatsioonid tagavad oma valduses olevate andmete konfidentsiaalsuse, kui tegemist on ärisaladusena käsitatava teabe või sellise teabega, mis on otseselt seostatav üksikute tootjate või nende volitatud esindajaga laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks.▌3. Lisaks artikli 16 lõikes 4 osutatud teabele teevad tootjavastutusorganisatsioonid üldsusele kättesaadavaks teabe käesoleva artikli lõike 5 kohase valikumenetluse kohta.4.Tootjavastutusorganisatsioonid tagavad korrapärase arutelu sidusrühmade vahel vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikele 6. Romusõidukite kogumise ja töötlemisega tegelevad jäätmekäitlejad määravad tootjavastutusorganisatsioonide juhatustesse vaatlejaliikmed.5. Tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid kohaldavad jäätmekäitlusettevõtjatele läbipaistvatel hindamiskriteeriumidel põhinevat mittediskrimineerivat valikumenetlust, millega ei kaasne väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ebaproportsionaalselt suur koormus.

Artikkel 18Luba laiendatud tootjavastutuse kohustuse täitmiseks1.Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral taotleb tootja ja laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral taotlevad määratud tootjavastutusorganisatsioonid pädevalt asutuselt luba.2.Luba antakse üksnes juhul, kui tõendatakse, et direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktides a–d sätestatud nõuded on täidetud ning tootja või tootjavastutusorganisatsiooni kehtestatud meetmed on piisavad käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmiseks seoses sõidukite arvuga, mille tootja või tootjad, kelle nimel tootjavastutusorganisatsioon tegutseb, on liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teinud.Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral tootjaid ja laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral tootjavastutusorganisatsioone võib registreerida ainult juhul, kui neil on käesoleva artikli kohane pädeva asutuse luba. See ei piira võimalust ühendada artikli 19 kohane registreerimismenetlus ja käesoleva artikli kohane loamenetlus üheks menetluseks.3.Liikmesriigid lisavad oma meetmetesse, millega kehtestatakse artikli 14 lõike 3 punktis b osutatud haldus- ja menetlusnormid, loamenetluse üksikasjad, mis võivad erineda sõltuvalt sellest, kas loamenetlus on seotud laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse või kollektiivse täitmisega, ning tootjate ja tootjavastutusorganisatsioonide vastavuse kontrollimise korra, sealhulgas teabe, mille tootjad või tootjavastutusorganisatsioonid peavad sel eesmärgil esitama.4.Tootja või tootjavastutusorganisatsioon teatab pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta kõigist loas sisalduva teabe muudatustest, loa tingimustega seotud muudatustest või tegevuse alalisest lõpetamisest.5.Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 3 punktis d sätestatud enesekontrollimehhanismi rakendatakse korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta järel ning pädeva asutuse taotluse korral, et kontrollida, kas kõnealuse punkti sätted on täidetud ja kas lõikes 2 osutatud loa andmise tingimused on jätkuvalt täidetud. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon esitab pädevale asutusele taotluse korral enesekontrolliaruande ja vajaduse korral parandusmeetmete kava projekti. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud pädevust, võib pädev asutus esitada tähelepanekuid enesekontrolliaruande ja parandusmeetmete kava projekti kohta ning edastab kõnealused tähelepanekud tootjale või tootjavastutusorganisatsioonile. Tootja või tootjavastutusorganisatsioon koostab nende tähelepanekute põhjal parandusmeetmete kava ja rakendab seda.6.Pädev asutus võib otsustada loa kehtetuks tunnistada, kui tootja või tootjavastutusorganisatsioon ei täida enam romusõidukite kogumise ja töötlemise korraldamisega seotud nõudeid, ei esita pädevale asutusele aruannet, ei teavita teda loa tingimustega seotud muudatustest või on tegevuse lõpetanud.

Artikkel 19Registreerimine1.Iga liikmesriik loob hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule] tootjate registri või kasutab olemasolevat tootjate registrit, mille eesmärk on jälgida tootjate vastavust käesoleva peatüki nõuetele.Register sisaldab linke teiste riikide tootjate registrite veebisaitidele, et hõlbustada kõigis liikmesriikides tootjate või laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks volitatud esindajate registreerimist ja olemasolu korral riiklikele veebisaitidele, mis sisaldavad teavet registreerimismenetluse kohta.Komisjon loob hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule] veebisaidi, mis sisaldab linke kõigile riiklikele tootjate registritele, et hõlbustada registreerimist kõigis liikmesriikides.Liikmesriik teavitab komisjoni oma tootjate registri lingist 30 päeva jooksul pärast registri kasutusele võtmist.2.Tootjad registreerivad end lõikes 1 osutatud riiklikus registris. Selleks esitavad nad registreerimistaotluse igas liikmesriigis, kus nad sõiduki esimest korda turul kättesaadavaks teevad.Tootjad esitavad registreerimistaotluse lõike 8 punktis a osutatud elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu.Tootjad teevad liikmesriigi turul sõiduki kättesaadavaks üksnes juhul, kui nemad või volitamise korral nende volitatud esindajad laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks on selles liikmesriigis registreeritud.3.Registreerimistaotluses esitatakse IX lisas loetletud teave. Liikmesriigid võivad nõuda lisateavet või -dokumente, kui seda on vaja tootjate registri tõhusaks kasutamiseks.4.Erandina käesoleva artikli lõikest 3 esitatakse IX lisa punkti 1 alapunktis d osutatud teave käesoleva artikli lõike 3 kohases registreerimistaotluses või artikli 18 kohases loataotluses.5.Kui tootja on määranud vastavalt artikli 17 lõikele 1 tootjavastutusorganisatsiooni, täidab see organisatsioon käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi mutatis mutandis, kui liikmesriik, kus sõiduk esimest korda turul kättesaadavaks tehti, ei ole ette näinud teisiti.6.Käesolevas artiklis sätestatud kohustusi võib tootja nimel täita volitatud esindaja laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks.Kui liikmesriigis esindab üks volitatud esindaja rohkem kui üht tootjat, esitab see volitatud esindaja iga esindatava tootja nime ja kontaktandmed eraldi.7.Liikmesriigid võivad otsustada, et käesoleva artikli kohane registreerimismenetlus ja artikli 18 kohane loamenetlus kujutavad endast ühtset menetlust, tingimusel et loataotlus vastab käesoleva artikli lõigetes 3–6 sätestatud nõuetele.8.Pädev asutus:a)teeb oma veebisaidil kättesaadavaks teabe taotlusprotsessi kohta elektroonilises andmetöötlussüsteemis;b)kinnitab registreerimise ja annab registreerimisnumbri hiljemalt 12 nädala jooksul alates kogu lõigete 2 ja 3 kohaselt nõutava teabe esitamisest.9.Pädev asutus võib:a)kehtestada registreerimisnõuete ja -protsessiga seotud korra, lisamata sisulisi nõudeid lisaks lõigete 2 ja 3 kohaselt sätestatud nõuetele;b)nõuda tootjatelt käesoleva artikli lõikes 2 ja artikli 18 lõikes 1 osutatud taotluste menetlemise eest kulupõhiseid ja proportsionaalseid tasusid.10.Pädev asutus võib tootja registreerimisest keelduda või selle kehtetuks tunnistada, kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teave ja sellega seotud dokumentaalsed tõendid ei ole esitatud või kui need ei ole piisavad või kui tootja ei vasta enam IX lisa punkti 1 alapunktis d sätestatud nõuetele.Pädev asutus tunnistab tootja registreeringu kehtetuks, kui tootja on tegevuse lõpetanud.11.Tootja või kohaldataval juhul tootja volitatud esindaja laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks või tootjavastutusorganisatsioon, kes on määratud nende tootjate nimel, keda ta esindab, teavitab pädevat asutust põhjendamatu viivituseta kõigist muudatustest registreeringus sisalduvas teabes ning registreeringus osutatud sõidukite liikmesriigi territooriumil turul kättesaadavaks tegemise alalisest lõpetamisest.12.Tootja või kohaldataval juhul tootja volitatud esindaja laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks või tootjavastutusorganisatsioon esitab registri eest vastutavale pädevale asutusele aruande laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmise kohta.Kui tootjate registris olev teave ei ole avalikult kättesaadav, tagavad liikmesriigid, et selliste digiplatvormide pakkujatele, mis võimaldavad tarbijatel sõlmida tootjatega kauglepinguid, antakse sellele teabele tasuta juurdepääs.

Artikkel 20Tootja finantsvastutus1.Tootja tehtavad maksed katavad järgmised kulud, mis on seotud tootja poolt liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud sõidukitega:a)romusõidukite kogumise kulud, mis on vajalikud artiklite 23, 24 ja 25 nõuete täitmiseks ja nende järgnevaks transportimiseks tõhusal viisil, ning romusõidukite töötlemise kulud, mis on vajalikud artiklite 26–30, 33 ja 35 nõuete täitmiseks, võttes arvesse jäätmekäitlejate tulusid, mis on seotud kasutatud varuosade ja kasutatud varukomponentide, keskkonnaohutuks muudetud romusõidukite või sellistest osadest, komponentidest ja materjalidest taaskasutusse võetud teiseste toormete müügiga; need kulud põhinevad keskmise kulu kalkulatsioonil;b)kulud, mis on seotud teadlikkuse suurendamise kampaaniatega, mille eesmärk on teavitada üldsust ja parandada romusõidukite kogumist;c)artiklis 25 osutatud teavitussüsteemi loomise kulud;d)andmete kogumise ja kättesaadavaks tegemise ning pädevatele asutustele esitamise halduskulud.Direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite puhul, mis on turul kättesaadavaks tehtud enne ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev], ning erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist a ja lõikest 2, peavad liikmesriikides, kus tootjad ei pidanud direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõike 4 teise lõigu kohaselt kandma kõiki kulusid, vaid ainult märkimisväärse osa kuludest, nende sõidukite tootja tehtavad maksed vastama tasemele, mis moodustab märkimisväärse osa selles osutatud kuludest.2. Sõiduki liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tegeva tootja tehtavad maksed peavad proportsionaalselt tema vastava turuosaga katma ka lõike 1 punktis a osutatud kulud, mis on seotud sõidukitega, mille tootjat ei ole võimalik tuvastada või mille tootja on tegevuse lõpetanud liikmesriigis, kus sõiduk muutus romusõidukiks.3.Eriotstarbelisi sõidukeid turul kättesaadavaks tegevate tootjate tehtavad maksed peavad katma ainult need lõike 1 punktis a osutatud kulud, mis on seotud selliste sõidukite kogumise ja keskkonnaohutuks muutmisega.4.Laiendatud tootjavastutuse kohustuste individuaalse täitmise korral esitavad tootjad tagatise sõidukite kohta, mille nad teevad liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks. Tagatis kindlustab nende sõidukitega seotud ja lõikes 1 osutatud toimingute rahastamise, sealhulgas tegevuse alalise lõpetamise või maksejõuetuse korral.Tagatise suuruse määravad kindlaks liikmesriigid, kus sõiduk esimest korda turul kättesaadavaks tehti, võttes arvesse artiklis 21 sätestatud kriteeriume.Tagatiseks võib olla tootja osalemine romusõidukite käitlemise asjakohastes rahastamissüsteemides, finantstagatis või sellega samaväärne kindlustus▌.5.Kui uus sõiduk on saanud tüübikinnituse mitmeastmelise tüübikinnituse raames, käsitatakse baassõiduki tootjat komplekteeritud sõiduki tootjana ja ta võib koguda proportsionaalseid makseid mitmeastmelise tüübikinnituse raames tüübikinnituse saanud osade, välja arvatud baassõiduki, valmistajatelt. Need proportsionaalsed maksed katavad üksnes kulusid, mis on seotud keskkonnaohutuks muutmisega vastavalt artiklile 28 ning osade ja komponentide eemaldamisega vastavalt artiklile 29.Komisjoni soovituse 2003/361/EÜKomisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust (teatavaks tehtud numbri K(2003) 1422 all) (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj). lisa artikli 2 lõikes 3 määratletud mikroettevõtjad on sellistest maksetest vabastatud.6.Pädev asutus seirab tihedas koostöös tootjate, tootjavastutusorganisatsioonide ja jäätmekäitlejatega järgmist:a)kogumis-, ringlussevõtu- ja töötlemistoimingute keskmised kulud ning jäätmekäitlejate tulud;b)nende maksete määr, mida tootjad teevad laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral määratud tootjavastutusorganisatsioonidele, et tagada kulude õiglane jaotamine kõigi huvitatud ettevõtjate vahel.

Artikkel 21Tasude kohandamine1.Laiendatud tootjavastutuse kohustuste kollektiivse täitmise korral tagavad tootjavastutusorganisatsioonid, et tootjate poolt neile tehtavaid makseid kohandatakse, võttes arvesse vähemalt järgmist:a)sõiduki mass, millest on välja arvatud elektrisõidukiakud;▌b)selle sõidukitüübi ringlussevõetavuse ja korduskasutatavuse määr, millesse sõiduk kuulub, tuginedes artikli 4 kohaselt tüübikinnitusasutusele esitatud teabele;c)aeg, mida on vaja sõiduki demonteerimiseks tegevusloaga lammutuskojas, eriti nende osade ja komponentide puhul, mis tuleb eemaldada enne artikli 29 kohast purustamist;d)kvaliteetse ringlussevõtu protsessi takistavate materjalide ja ainete osakaal▌;e)sõidukis kasutatava ringlussevõetud materjali sisalduse protsent artiklites 6 ja 10 loetletud materjalide puhul;f)artikli 5 lõikes 4 osutatud ainete olemasolu ja kogus.2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades üksikasjalikud normid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaldamise kohta.

Artikkel 22Kulude jaotamise mehhanism sõiduki puhul, mis muutub romusõidukiks teises liikmesriigis1.Olenemata artiklist 16 ja artikli 20 lõikest 2 tagab sõiduki valmistaja, et kui M1- või N1-kategooria sõiduk muutub romusõidukiks teises liikmesriigis kui see, mille territooriumil sõiduk turule lasti, ja selle liikmesriigi territooriumil, kus see muutub romusõidukiks, ei ole võimalik sõiduki tootjat kindlaks teha, kaetakse artikli 20 lõike 1 punktides a ja d osutatud jäätmekäitlustoimingute kulud, mis on tekkinud ▌jäätmekäitlejatele.2.Selleks et täita lõikest 1 tulenevaid kohustusi, teeb valmistaja järgmist:a)määrab kirjaliku volitusega igas liikmesriigis piiriülese mehhanismi volitatud esindaja ja teavitab määramisest pädevaid asutusi ningb)loob piiriülese koostöö mehhanismid artikli 20 lõike 1 punktides a ja d osutatud jäätmekäitlustoiminguid tegevate jäätmekäitlejatega.Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud valmistaja volitatud esindaja täidab ülesandeid valmistajalt saadud volituse piires. Valmistaja võib määrata oma volitatud esindajaks tootjavastutusorganisatsiooni.Kui valmistaja asukoht on väljaspool liitu, võib käesoleva lõike esimese lõigu punktides a ja b sätestatud valmistaja kohustusi täita valmistaja esindaja liidus, kes on määratud määruse (EL) 2018/858 artikli 13 lõike 4 kohaselt.3.Valmistajad tõendavad oma tootjatele vastavust lõikes 2 sätestatud nõuetele.4.Tootjad teevad liikmesriigi turul kättesaadavaks ainult need sõidukid, mis on pärit valmistajatelt, kes on tõendanud vastavust lõikes 2 sätestatud nõuetele.5.Liikmesriik, kus sõiduk muutus romusõidukiks, teeb järelevalvet selle üle, kas valmistajad ja nende volitatud esindajad täidavad käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 nõudeid. Järelevalve põhineb valmistajate ja nende volitatud esindate poolt pädevatele asutustele esitatud ja kontrollitud teabel käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamise kohta, eelkõige käesoleva artikli lõikes 1 osutatud romusõidukite käitlemise kulude arvutamise ja jaotamise kohta, võttes korrektselt arvesse ärisaladust ja muid konkurentsivõimega seotud küsimusi.6.Kui seda on vaja käesoleva artikli järgimise tagamiseks ning võttes arvesse teavet, mille liikmesriigid on esitanud käesoleva artikli lõigetes 2 ja 5 osutatud koostöö- ja järelevalvetegevuse raames, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte. Selliste õigusaktide eesmärk on eelkõige vältida ühtse turu moonutamist ning tagada liidus ja väljaspool liitu asutatud ettevõtjatele võrdsed tingimused. Delegeeritud õigusaktides võib sätestada üksikasjalikud normid valmistajate, eelkõige väljaspool liitu asutatud valmistajate, valmistajate volitatud esindajate, tootjate, liikmesriikide ja jäätmekäitlejate kohustuste ning käesolevas artiklis osutatud mehhanismide omaduste kohta.

3. JAGURomusõidukite kogumine

Artikkel 23Romusõidukite kogumine1.Tootjad tagavad, et kõik sõidukid, mille nad on liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teinud, kogutakse nende romusõidukiks muutumisel kokku.2.Lõike 1 kohaldamisel loovad tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid kogumissüsteemid, sealhulgas kogumiskohad▌.Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagatakse, et tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid loovad kogumissüsteemid kõigi romusõidukite jaoks.3.Tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid tagavad, et käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kogumissüsteemida)hõlmavad kogu liikmesriigi territooriumi;b)on varustatud piisavate tegevusloaga lammutuskodade või kogumiskohtadega, võttes arvesse elanikkonna suurust ja tihedust ning romusõidukite eeldatavat mahtu, mis ei piirdu piirkondadega, kus kogumine ja sellele järgnev käitlemine on kõige kasumlikum;c)tagavad sõidukite remondi käigus jäätmete hulka arvatud sõidukiosade kogumise;d)võimaldavad ▌romusõidukite kogumist, olenemata nende päritolust;e)võimaldavad kõigi romusõidukite tasuta üleandmist kogumiskohtadele või tegevusloaga lammutuskodadele, nagu on sätestatud artikli 24 lõikes 2.4.Tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid avaldavad ja ajakohastavad korrapäraselt oma veebisaitidel kogumiskohtade ja tegevusloaga lammutuskodade nimekirju ning korraldavad teavituskampaaniaid, mille abil propageeritakse romusõidukite kogumissüsteeme ja suurendatakse teadlikkust romusõidukite ebaõige kogumise ja käitlemise keskkonnamõjust. Liikmesriigid võivad nõuda, et teavituskampaaniaid koordineeritaks liikmesriigis koostöös nii tootjatega, artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonidega kui ka pädevate asutustega.5.Liikmesriigid võivad lubada romusõidukeid koguda kogumiskohtadel, kes ei ole tegevusloaga lammutuskojad▌.▌Kogumiskohad saavad pädevalt asutuselt loa vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 23 ja täidavad selles loas kindlaks määratud tingimusi. Loa väljaandmiseks kontrollib pädev asutus, kas sellisel asutusel või ettevõtjal on vajalik suutlikkus, et täita järgmisi kohustusi:a)koguda romusõidukeid ja neid ajutiselt ladustada vastavalt VIII lisa A osale;b)valmistada kogutud romusõidukeid tegevusloaga lammutuskodadesse viimiseks ette, vältides vooliste juhuslikku leket ja kogumiskohale loata juurdepääsu;▌c)tagada, et kõik kogutud romusõidukid viiakse tegevusloaga lammutuskotta kahe kuu jooksul nende vastuvõtmisest.▌6.Kogumiskohad annavad sõidukiomanikule romusõiduki vastuvõtmist kinnitava dokumendi elektroonilisel kujul ning esitavad selle artikli 25 lõike 2 kohaselt kehtestatud elektroonilise teatamise korra kohaselt liikmesriigi asjaomastele asutustele, sealhulgas artikli 14 kohaselt määratud pädevatele asutustele.▌

Artikkel 24Romusõidukite üleandmine1.Romusõidukiks muutunud sõiduki omanik ja tema nimel tegutsev ettevõtja annavad selle põhjendamatu viivituseta üle tegevusloaga lammutuskojale või kogumiskohale. Seda kohustust ei kohaldata määruse (EL) 2018/858 I lisa A osa punktis 5.1 osutatud autoelamute suhtes, mis on muutunud romusõidukiteks, juhul kui neid sõidukeid kasutatakse eluruumina.Kõik romusõidukid, mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, antakse töötlemiseks üle tegevusloaga lammutuskojale.2.Romusõiduki üleandmine tegevusloaga lammutuskojale või kogumiskohale on sõiduki viimasele omanikule tasuta, välja arvatud juhul, kui romusõidukil puudub mõni sõiduki põhiosa või -komponent ▌või see sisaldab jäätmeid, mis on romusõidukile lisatud.3.Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse põhiosadena eelkõige järgmisi osi:a) elektriline veomootor;b)elektrisõidukiaku;c)mootor;d)mitu suurt keredetaili.4. Kui romusõidukist puudub elektrisõidukiaku, on romusõiduki üleandmine tasuta, kui sõiduki viimane omanik esitab dokumendid, mis tõendavad, et elektrisõidukiakut käitles professionaalne ettevõtja kooskõlas määrusega (EL) 2023/1542.5. Sõidukite puhul, mille kindlustusseltsid on lugenud tehniliselt täielikult hävinuks, on romusõidukite üleandmine tasuta, olenemata sellest, et puuduvad lõikes 2 sätestatud põhiosad.

Artikkel 25Lammutustõend1.Romusõiduki üleandmisel tegevusloaga lammutuskojale väljastab tegevusloaga lammutuskoda sõiduki viimasele omanikule lammutustõendi. Lammutustõend antakse välja IX lisas esitatud vormis.2.Lammutustõend väljastatakse elektroonilisel kujul ja esitatakse elektroonilise teatamise korra kohaselt liikmesriigi asjaomastele asutustele, sealhulgas artikli 14 kohaselt määratud pädevatele asutustele. Tegevusloaga lammutuskoda annab sõiduki viimasele omanikule ja sõidukiomaniku nimel tegutsevale ettevõtjale elektroonilise teate koopia.3.Kui romusõiduk, mille kohta on ühes liikmesriigis väljastatud lammutustõend, on registreeritud teises liikmesriigis, teatavad lammutustõendi väljastanud liikmesriigi määratud asjaomased asutused sõiduki registreerimise asukohaks oleva liikmesriigi määratud asjaomastele asutustele, et kõnealuse sõiduki kohta on väljastatud lammutustõend.4.Asjaomased sõidukite registreerimisasutused kustutavad romusõiduki registrist alles pärast selle sõiduki lammutustõendi kättesaamist.5.Ühes liikmesriigis väljastatud lammutustõendeid tunnustatakse kõigis teistes liikmesriikides.▌

4. jaguRomusõidukite töötlemine

Artikkel 26Tegevusloaga lammutuskoja kohustused1.Tegevusloaga lammutuskoda tagab, et kõik romusõidukid, nende osad, komponendid ja materjalid ning sõidukite remondi käigus jäätmete hulka arvatud sõidukiosad võetakse vastu ja neid töödeldakse vastavalt nende lubades kindlaks määratud tingimustele ning kooskõlas käesoleva määrusega. Romusõidukeid võib töödelda tegevusloaga lammutuskoda üksi või muude kui keskkonnaohutuks muutmise toimingute korral koostöös teiste tegevusloaga lammutuskodadega.▌2.Tegevusloaga lammutuskoda:a)ladustab, sealhulgas ajutiselt, kõiki romusõidukeid ning nende osi, komponente ja materjale vastavalt VIII lisa A osas sätestatud miinimumnõuetele;b)muudab kõik romusõidukid keskkonnaohutuks vastavalt artiklile 28 ja VIII lisa B osas sätestatud miinimumnõuetele;c)eemaldab romusõidukilt VIII lisa C osas loetletud osad ja komponendid kooskõlas artiklitega 29 ja 30;d)töötleb kõiki romusõidukeid ning nende osi, komponente ja materjale vastavalt käesoleva määruse artiklitele 27–31, 33, 34 35 ja selle VIII lisale, jäätmehierarhiale ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud üldnõuetele;e) kohaldab direktiivi 2010/75/EL artikli 3 punktis 10 määratletud parimat võimalikku tehnikat, kui see on kohaldatav;▌f) töötleb vastuvõetud romusõidukit 12 kuu jooksul alates üleandmise kuupäevast.Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 35 sätestatud nõuetele peab tegevusloaga lammutuskoda säilitama kolm aastat elektrooniliselt andmeid romusõidukite kõigi käesoleva lõike esimese lõigu punktides a–e osutatud töötlemistoimingute kohta ja olema võimeline esitama selle teabe asjaomaste riiklike asutuste taotluse korral.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, et kohandada romusõidukite töötlemise miinimumnõudeid teaduse ja tehnika arenguga töötlemistehnoloogia valdkonnas, sealhulgas:a) lisada VIII lisa C osas esitatud loetelusse osi ja komponente, neid loetelust välja jätta või neid muuta;b) muuta VIII lisa G osa punktis 2 loetletud väljundfraktsioonide sihtväärtusi;c) laiendada VIII lisa G osa punkti 2 alapunktides b ja c loetletud alumiiniumisulamite liikide loetelu;d) lisada kvaliteedinõudeid, et tõhustada ringlussevõetava plasti eraldamist, ja järgnevale ringlussevõtutehnoloogiale sihtväärtusi, mida kohaldatakse VIII lisa G osa punkti 2 suhtes.4.Liikmesriigid ergutavad tegevusloaga lammutuskodasid võtma kasutusele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemid ning laskma teha auditeid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1221/2009.

Artikkel 27Purustamise üldnõuded1.Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] nõuavad purustamistoiminguid tegevad tegevusloaga lammutuskojad ja muud jäätmekäitlejad, et neile purustamiseks üle antud romusõidukid või neile purustamiseks või lõikamiseks üle antud N2-, N3-, M2-, M3- ja O-kategooria romusõidukite raamide või kerede suured konstruktsiooni põhiosad ja -komponendid:a)on muudetud keskkonnaohutuks kooskõlas artikliga 28 ning nende osad ja komponendid on eemaldatud kooskõlas artikliga 29 ningb)antakse üle nii, et nendega on kaasas asjaomase romusõiduki kohta välja antud lammutustõendi koopia.2.Purustamistoiminguid tegevad tegevusloaga lammutuskojad ja jäätmekäitlejad, kes võtavad vastu lõikes 1 sätestatud nõuetele mittevastava romusõiduki,a)teatavad pädevale asutusele nõuetele mittevastavusest, sealhulgas selle füüsilise või juriidilise isiku nime ja kontaktandmed, kes romusõiduki tegevusloaga lammutuskojale või muule jäätmekäitlejale purustamiseks üle andis;b)ei kasuta neid romusõidukeid oma purustamistoimingutes, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud selleks loa või kuni on võetud vajalikud meetmed romusõiduki töötlemiseks kooskõlas artiklitega 28 ja 29 ning lammutustõendi väljastamiseks kooskõlas artikliga 25.3.Romusõidukite purustamisega tegelevad tegevusloaga lammutuskojad ja jäätmekäitlejad võivad romusõidukeid, nende osi, komponente ja materjale segada muude jäätmete, sealhulgas pakendijäätmete ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmetega üksnes juhul, kui VIII lisa G osa punktides 1 ja 2 sätestatud kriteeriumid on täidetud ja nendes sätestatud piirväärtusi on järgitud.▌

Artikkel 28Romusõidukite keskkonnaohutuks muutmine1.30 päeva jooksul pärast romusõiduki üleandmist tegevusloaga lammutuskojale muudab lammutuskoda selle sõiduki enne selle edasist töötlemist VIII lisa B osas sätestatud miinimumnõuete kohaselt keskkonnaohutuks.2.VIII lisa B osas loetletud voolised ja vedelikud kogutakse ja ladustatakse liigiti kooskõlas VIII lisa A osas sätestatud nõuetega. Vanaõli kogutakse ja ladustatakse muudest voolistest ja vedelikest eraldi ning töödeldakse kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 21.3.Käesoleva määruse artikli 5 lõikes 4 osutatud aineid sisaldavad osad, komponendid ja materjalid eemaldatakse romusõidukitest ning neid käideldakse kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikliga 17.4.Akud eemaldatakse romusõidukitest eraldi ja ladustatakse kindlaksmääratud alal edasiseks töötlemiseks määruse (EL) 2023/1542 artikli 70 lõike 3 kohaselt.5.Keskkonnaohutuks muudetud osi, komponente ja materjale käideldakse ja märgistatakse vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklitele 18 ja 19.6.Tegevusloaga lammutuskoda dokumenteerib romusõidukite keskkonnaohutuks muutmise, registreerides VIII lisa B osa punktis 4 loetletud teabe, ning edastab selle teabe iga kalendriaasta kohta liikmesriigi pädevale asutusele.

Artikkel 29Osade ja komponentide kohustuslik eemaldamine enne purustamist nende korduskasutamiseks, taastootmiseks, taastamiseks ja ringlussevõtuks1.Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] peab tegevusloaga lammutuskoda tagama, et pärast seda, kui artiklis 28 osutatud keskkonnaohutuks muutmise toimingud on lõpule viidud, eemaldatakse romusõidukist enne purustamist või kokkupressimist VIII lisa C osas loetletud osad ja komponendid.Tegevusloaga lammutuskojad eemaldavad VIII lisa C osas loetletud osad ja komponendid, mida on võimalik korduskasutada, taastoota või taastada, mittepurustaval viisil.Käesoleva artikli teist lõiku ei kohaldata, kui tegevusloaga lammutuskoda tõendab, et VIII lisa C osas loetletud osade ja komponentide käsitsi, poolautomaatne või automaatne demonteerimine mittepurustaval viisil tooks kaasa ebaproportsionaalsed majanduslikud kulud, mida ei saa kompenseerida nende osade ja komponentide korduskasutamisest, taastootmisest või taastamisest eeldatavalt saadava tuluga.▌2.Tegevusloaga lammutuskojalt ei nõuta, et ta eemaldaks VIII lisa C osas loetletud osad ja komponendid, välja arvatud need, mis tuleb eemaldada mittepurustaval viisil kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1, kui ta tõendab, et purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogia abil eraldatakse materjalid VIII lisa C osa teises veerus nimetatud osadest ja komponentidest sama tõhusalt kui käsitsi, poolautomaatse või automaatse demonteerimise käigus ning et VIII lisa G osa punktides 1 ja 2 sätestatud kriteeriumid on täidetud ja nendes sätestatud piirväärtusi on järgitud.Esimese lõigu kohaldamisel esitab tegevusloaga lammutuskoda VIII lisa G osa punktis 3 loetletud teabe.3.Lisaks direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 35 sätestatud kohustustele säilitab tegevusloaga lammutuskoda andmed nende romusõidukite kohta, mida töödeldakse käesoleva artikli lõike 2 kohaselt ilma osi, komponente ja materjale eelnevalt eemaldamata, sealhulgas lammutuskoja nime ja aadressi ning asjaomaste romusõidukite VIN-koodi.Tegevusloaga lammutuskoda esitab esimeses lõigus osutatud andmetes sisalduva teabe artikli 50 lõike 6 kohaselt pädevale asutusele.

Artikkel 30Eemaldatud osi ja komponente käsitlevad nõuded1.Kõiki romusõidukist artikli 29 lõike 1 kohaselt eemaldatud osi ja komponente hinnatakse, et teha kindlaks, kas need sobivad:a)korduskasutamiseks vastavalt VIII lisa D osa punkti 1 alapunktile a;b)taastootmiseks või taastamiseks vastavalt VIII lisa D osa punkti 1 alapunktile b;c)ringlussevõtuks võid)muudeks töötlemistoiminguteks, võttes arvesse VIII lisa F osas esitatud spetsiifilisi töötlemisnõudeid.▌Hindamisel võetakse arvesse eelkõige esimeses lõigus osutatud protsesside tehnilist teostatavust ja sõiduki ohutusnõudeid.▌2.Korduskasutamiseks, taastootmiseks või taastamiseks sobivad eemaldatud osad ja komponendid:a)tuleb märgistada vastavalt VIII lisa D osa punktile 2 ja▌b) peavad olema transportimisel ning peale- ja mahalaadimisel kahjustuste eest asjakohaselt kaitstud.▌3.VIII lisa E osas loetletud osi ja komponente ei tohi korduskasutada, välja arvatud juhul, kui lõikes 1 osutatud hindamine kinnitab, et nende osade ja komponentide kasutamine vastab määrustes (EL) 2018/858 ja (EL) nr 168/2013 sätestatud kohaldatavatele sõiduki nõuetele. Neid osi ja komponente võib teisele ettevõtjale korduskasutamiseks üle anda üksnes juhul, kui need paigaldab kvalifitseeritud remondi- ja hooldusettevõtja.4. Romusõidukitest pärit või remondi- ja hooldustööde käigus eemaldatud osi ja komponente, mis hindamise tulemusel sobivad korduskasutamiseks, taastootmiseks või taastamiseks, ei käsitata jäätmetena. Tegevusloaga lammutuskojad teevad asjaomastele riiklikele asutustele taotluse korral kättesaadavaks järgmise:a)lõikes 1 osutatud hindamist kinnitavad dokumendid, mis tõendavad, et osad ja komponendid sobivad korduskasutamiseks, taastootmiseks või taastamiseks; ningb)sellise arve või lepingu koopia, mis on seotud nende osade ja komponentide üleandmisega.5. Käesolevat artiklit ei kohaldata akudele, mille suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2023/1542.6.Tegevusloaga lammutuskoda tagab, et eemaldatud osad ja komponendid, mis ei sobi korduskasutamiseks, taastootmiseks või taastamiseks, edastatakse töötlemiseks kooskõlas lõike 1 esimese lõigu punktidega c ja d.

Artikkel 31Kasutatud, taastoodetud või taastatud osade ja komponentidega kauplemine1.Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] tagab ettevõtja, kes müüb kasutatud, taastoodetud või taastatud varuosi ja komponente, et tegevusloaga lammutuskoda on märgistanud osad ja komponendid kooskõlas artikli 30 lõike 2 punktiga a.▌2. Kui kasutatud, taastoodetud või taastatud osi ja komponente müüakse tarbijatele, tagavad ettevõtjad, et need osad ja komponendid säilitavad tavapärase kasutamise korral oma nõutavad funktsioonid ja toimivuse ning vastavad muudele nõuetele, mida kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/771 kohaselt müüdavate kaupade suhtes.▌3.Neid ettevõtjatele lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõudeid kohaldatakse olenemata kasutatavast kauplemisviisist, sealhulgas internetimüügi korral.

Artikkel 32Osade ja komponentide korduskasutamine, taastootmine ja taastamine1.Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] edendavad liikmesriigid stiimulite abil osade ja komponentide korduskasutamist, taastootmist, ümberehitamist ja taastamist, olenemata sellest, kas need on eemaldatud sõiduki kasutamise või olelusringi lõpu etapis.Esimeses lõigus osutatud stiimulid võivad hõlmata järgmist:a)nõuet, et hooldus- ja remondiettevõtjad pakuksid klientidele lisaks võimalusele remontida sõidukit uute osade ja komponentide abil ka remonti kasutatud, taastoodetud või taastatud varuosade ja komponentide abil, tingimusel et selline nõue on sõnastatud nii, et see ei tekita mikro- ja väikeettevõtjatele liigseid kulusid ega halduskoormust;b)majanduslikke stiimuleid, mille eesmärk on hoogustada kasutatud, taastoodetud või taastatud varuosade ja komponentide turgu. ▌2.Liikmesriigid lisavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud stiimulid direktiivi 2008/98/EÜ artikli 29 kohaselt nõutavatesse jäätmetekke vältimise programmidesse.3.Komisjon hõlbustab lõikes 1 osutatud stiimulitega seotud teabe ja parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel. Komisjon jälgib liikmesriikide pakutavate stiimulite tulemuslikkust.

Artikkel 33Korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmäärad1.Alates ... [selle kalendriaasta esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, mis tagavad, et tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid tagaksid, et jäätmekäitlejad saavutavad järgmised sihtmäärad:a)korduskasutamine ja taaskasutamine koos arvutatuna on sõiduki keskmise massi (välja arvatud akud) ja aasta kohta vähemalt 95 %;b)korduskasutamine ja ringlussevõtt koos arvutatuna on sõiduki keskmise massi (välja arvatud akud) ja aasta kohta vähemalt 85 %.2.Alates ... [selle kalendriaasta esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 60 kuule] võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, mis tagavad, et tootjad või artikli 17 lõike 1 kohaselt määratud tootjavastutusorganisatsioonid tagaksid, et jäätmekäitlejad täidavad eesmärgi võtta igal aastal ringlusse vähemalt 30 % plasti romusõidukites sisalduva plasti keskmisest kogumassist.Ringlussevõetud plasti mass ja käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud plasti kogumass ei hõlma elastomeere, muid reaktoplaste kui polstri valmistamiseks kasutatavaid polüuretaanvahtusid ega plaste, mis sisaldavad mõnda määruse (EL) 2019/1021 artiklis 7 osutatud ainet või on nendega saastunud, kui kõnealuse määruse IV lisas sätestatud piirnorme on ületatud.

Artikkel 34Mittepüsivate jäätmete prügilasse ladestamise keeldAlates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] ei võeta prügilasse selliseid romusõidukite purustamisel saadud raskeid ja kergeid fraktsioone, mis säilivad peale töötlemist ja sisaldavad mittepüsivaid jäätmeid, kui need ületavad VIII lisa G osa punkti 2 alapunktides d ja e sätestatud piirväärtusi.

Artikkel 35Romusõidukeid sisaldavad saadetised1.Romusõidukeid võib töödelda väljaspool asjaomast liikmesriiki või liitu, tingimusel et romusõidukeid või nende töötlemisel tekkinud jäätmeid sisaldavad saadetised on kooskõlas määrusega (EL) 2024/1157.▌2.Käesoleva artikli lõike 1 kohaseid romusõidukite saadetisi liidust kolmandasse riiki võetakse artiklis 33 sätestatud kohustuste täitmisel ja sihtmäärade saavutamisel arvesse üksnes juhul, kui romusõidukite eksportija esitab sihtkoha pädeva asutuse heakskiidetud dokumentaalsed tõendid selle kohta, et töötlemine toimus tingimustes, mida peetakse käesolevas määruses sätestatud nõuetega ning muudes liidu õigusaktides sätestatud keskkonna- ja inimeste tervise kaitse nõuetega samaväärseks.▌

V peatükkKasutatud sõidukite ja romusõidukite omandiõiguse üleminek ja nende eristamine üksteisest

Artikkel 36Kasutatud sõiduki omandiõiguse üleminek liidus1.Kasutatud sõiduki omandiõiguse üleandmiseks liidus esitab ettevõtja füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on huvitatud asjaomase sõiduki omandiõiguse saamisest, dokumendid, mis tõendavad, et tegemist ei ole romusõidukiga, olenemata kasutatavast kauplemisviisist, sealhulgas juhul, kui see toimub spetsiaalsete ettevõtjatele mõeldud enampakkumiste, kauglepingute või digiplatvormide kaudu. Need dokumendid tõendavad, et tegemist on tehnonõuetele vastava sõidukiga, või hõlmavad I lisa kohast hinnangut, millega tõendatakse, et tegemist ei ole romusõidukiga.2.Kasutatud sõiduki omandiõiguse üleandmiseks liidus nõutakse füüsilistelt isikutelt, kes ei ole ettevõtjad, lõikes 1 osutatud dokumentide esitamist üksnes juhul, kui:a)kindlustusselts on tunnistanud sõiduki majanduslikust aspektist täielikult hävinuks;b)müük toimub täielikult digiplatvormi kaudu, ilma et sõidukit müüja ja ostja või nende nimel tegutsevate isikute vahel füüsiliselt üle antaks.

Artikkel 37Sõiduki staatus1.Liiklusõnnetuses osalenud sõidukile tekitatud kahju hindamisel hindab kindlustusselts või tema nimel hindamist tegev muu sõidukiekspert ka seda, kas sõiduk on I lisa kohaselt romusõiduk.2.Kui tekib kahtlus, et kasutatud sõiduk on romusõiduk, võivad pädevad asutused nõuda, et sõidukiomanik esitaks dokumendid selle kohta, et asjaomane sõiduk ei ole romusõiduk. Nende dokumentide hulka kuuluvad I lisa kohane hinnang või kehtiv tehnoülevaatuse kontrollkaart.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse muutmiseks, eemaldades I lisas loetletud kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas kasutatud sõiduk on romusõiduk, tingimusel et tehnoloogia areng jälgitavuse, parandamiskõlblikkuse ja ohutuse valdkonnas õigustab nende juhtude piiramist, kus sõidukit käsitatakse romusõidukina.

VI peatükkKasutatud sõidukite eksport kolmandasse riiki

Artikkel 38Kasutatud sõidukite kolmandasse riiki eksportimise eest vastutav pädev asutus1.Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesolevas peatükis sätestatud kohustuste eest.2.Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 12 kuule] lõike 1 kohaselt määratud pädevate asutuste nimed ja aadressid. Liikmesriigid teatavad komisjonile põhjendamatu viivituseta nende pädevate asutuste nimede või aadresside muudatustest.

Artikkel 39Kasutatud sõidukite ekspordikontroll ja -nõuded1.Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 60 kuule] kohaldatakse eksporditavate kasutatud sõidukite suhtes käesolevas peatükis sätestatud kontrolle ja nõudeid.2.Käesolev peatükk ei piira käesoleva määruse muude sätete ega kaupade ekspordiks vabastamist käsitlevate muude liidu õigusaktide, eelkõige määruse (EL) nr 952/2013 ja selle artiklite 46, 47, 267 ja 269 kohaldamist.3.Kasutatud sõidukeid võib eksportida ainult juhul, kui:a)need ei ole romusõidukid jab)need vastavad ekspordideklaratsiooni esitamise päeval tehnonõuetele, välja arvatud juhul, kui need on artikli 2 lõike 2 punkti f ja XI lisa kohaselt tunnistatud erilise kultuurilise väärtusega sõidukiteks.4.Iga eksporditava kasutatud sõiduki kohta esitatakse või tehakse tollile kättesaadavaks järgmine teave:a)kasutatud sõiduki VIN-kood ja selle liikmesriigi identifitseerimisnumber, kus sõiduk viimasena registreeriti;b)kinnitus selle kohta, et kasutatud sõiduk vastab käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuetele, või XI lisas osutatud tõend.5.Selleks et kontrollida, kas kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamine vastab käesolevale peatükile:a)vahetab toll kuni artikli 46 lõikes 4 osutatud ühenduse kasutusele võtmiseni teavet ja teeb koostööd pädevate asutustega vastavalt artiklile 45 ning võtab vajaduse korral sellist teabevahetust ja koostööd arvesse, et võimaldada kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamist;b)kui artikli 46 lõikes 4 osutatud ühendus on kasutusele võetud, kohaldatakse artiklit 40, artikli 41 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 43 lõiget 3, ning artiklite 42, 43 ja 44 kohaseid teateid ja muud teavet vahetatakse kõnealuste elektrooniliste süsteemide kaudu.6.Eksporditava kasutatud sõiduki puhul▌a)ei tehta deklarandi arvestuskannet vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 182;b)ei tehta enesehindamist vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artiklile 185.▌

Artikkel 40Sõiduki seisukorda käsitleva teabe automaatne kontrollimine1.Enne kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamist kontrollib toll artikli 46 lõikes 4 osutatud elektrooniliste süsteemide kaudu elektrooniliselt ja automaatselt, kas VIN-koodi ja viimase registreeringu liikmesriigi teabe põhjal vastab sõiduk tehnonõuetele. Seda kohustust ei kohaldata sõidukite suhtes, mis on artikli 2 lõike 2 punkti f ja XI lisa kohaselt tunnistatud erilise kultuurilise väärtusega sõidukiteks.2.Kui tollile esitatud või kättesaadavaks tehtud teave ei vasta lõike 1 kohaselt riiklikes sõidukiregistrites ja riiklikes elektroonilistes tehnoülevaatuse süsteemides sisalduvale teabele, ei vabasta toll kõnealust sõidukit ekspordiks ja teatab sellest asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule nimetatud süsteemide kaudu.

Artikkel 41Riskijuhtimine ja tollikontroll1.Artikli 39 sätete täitmise tagamiseks kontrollib toll eksporditavaid kasutatud sõidukeid vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 kohastele riskijuhtimise ja tollikontrolli nõuetele. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 40 kohaldamist, põhinevad sellised kontrollid peamiselt riskianalüüsil, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 952/2013.2.Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riskijuhtimisele ja pärast artiklis 46 osutatud ühenduse kasutusele võtmist sisaldavad artikli 46 lõikes 1 osutatud elektroonilised süsteemid teavet selle kohta, kas eksporditav kasutatud sõiduk vastab keskkonnakaitse või liiklusohutusega seotud eritingimustele vastavalt käesoleva artikli lõikele 3, ning toll kontrollib seda artikli 46 lõikes 4 osutatud ühenduse kaudu automaatselt ja elektrooniliselt.3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, sätestades käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vastavustingimused ▌seoses keskkonnakaitse ja liiklusohutuse eritingimustega, mida importiv kolmas riik kohaldab kasutatud sõidukite impordi suhtes, kui kõnealune kolmas riik on sellistest tingimustest komisjonile teatanud. Kõnealused tingimused peavad olema kontrollitavad artikli 46 lõikes 1 osutatud elektroonilistes süsteemides kättesaadava teabe põhjal.4. Komisjon avaldab spetsiaalses veebiportaalis eritingimused, millest talle on teatatud ja mis on seotud lõikes 3 osutatud kolmandate riikide kehtestatud keskkonnakaitse- ja liiklusohutusnõuetega, ja ajakohastab neid korrapäraselt.

Artikkel 42Peatamine1.Kui on põhjendatud alus arvata, et eksporditav kasutatud sõiduk ei pruugi vastata käesoleva peatüki nõuetele, peatab toll viivitamata kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamise, teatab peatamisest viivitamata artikli 38 alusel määratud pädevatele asutustele ja edastab kogu asjakohase teabe, mida pädevad asutused vajavad, et teha kindlaks, kas kasutatud sõiduk vastab käesoleva määruse nõuetele ja kas selle võib ekspordiks vabastada.2.Selleks et teha kindlaks, kas kasutatud sõiduk, mille suhtes kohaldatakse lõikes 1 osutatud peatamist, vastab käesolevale määrusele, võivad pädevad asutused nõuda igalt kõnealuse kasutatud sõiduki ekspordiga seotud isikult lisateavet, sealhulgas teavet sõiduki müügi või omandiõiguse üleandmise kohta, näiteks arve või lepingu koopiat, ning dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et kasutatud sõiduk on ette nähtud edasiseks kasutamiseks.

Artikkel 43Ekspordiks vabastamine1.Kui kasutatud sõiduki ekspordiks vabastamine on artikli 42 kohaselt peatatud, siis vabastatakse kasutatud sõiduk ekspordiks juhul, kui on täidetud kõik muud vabastamisega seotud nõuded ja formaalsused ning vähemalt üks järgmine tingimus:a)artikli 38 alusel määratud pädevad asutused ei ole nelja tööpäeva jooksul alates peatamise algusest taotlenud tollilt peatamise jätkamist võib)artikli 38 alusel määratud pädevad asutused on teatanud tollile, et kiidavad heaks käesoleva peatüki kohase ekspordiks vabastamise.2.Ekspordiks vabastamist ei saa käsitada tõendina liidu õiguse, eeskätt käesoleva määruse või määruse (EL) nr 952/2013 täitmise kohta.3.Toll edastab viimase registreeringu liikmesriigi sõidukite registreerimisasutusele automaatse teate sõiduki lahkumise kohta liidust, kasutades artikli 46 lõikes 4 osutatud ühendust. Sõidukite registreerimisasutus kannab oma riiklikku sõidukiregistrisse teabe selle kohta, et sõiduk eksporditi kolmandasse riiki.

Artikkel 44Ekspordiks vabastamisest keeldumine1.Kui pädev asutus järeldab, et kasutatud sõiduk, mille peatamisest on artikli 42 kohaselt teatatud, ei vasta käesoleva peatüki nõuetele, nõuab pädev asutus viivitamata, et toll ei vabastaks seda ekspordiks, ja teatab sellest tollile.2.Kui pädev asutus on esitanud lõike 1 kohase teate, ei vabasta toll kasutatud sõidukit ekspordiks.▌

Artikkel 45Asutustevaheline koostöö ja teabevahetus1.Liikmesriikide pädevad asutused abistavad üksteist vastastikku käesoleva peatüki rakendamisel, vahetades kahepoolselt teavet, eelkõige selleks, et kontrollida sõiduki seisukorda, sealhulgas sõiduki registreerimisstaatust liikmesriigis, kus see oli varem registreeritud.2.Asjakohasel juhul teevad liikmesriikide pädevad asutused koostööd ka kolmandate riikide haldusasutustega. Selline koostöö võib hõlmata asjakohase teabe jagamist, ühiskontrollide läbiviimist ja muus vormis vastastikust abi, mida peetakse vajalikuks, et tagada vastavus kasutatud sõidukite eksporti reguleerivatele kehtivatele õigusnormidele.3.Toll ja liikmesriikide pädevad asutused teevad koostööd kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikega 2 ja vahetavad teavet, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt, sealhulgas elektrooniliste vahendite kaudu. Toll võib anda kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikli 12 lõikega 1 ja artikli 16 lõikega 1 konfidentsiaalset teavet, mille nad on saanud oma ülesannete täitmise käigus või mis on neile esitatud konfidentsiaalselt, selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus on ettevõtja või kaupleja asukoht.4.Kui pädevad asutused on saanud teavet kooskõlas lõigetega 1, 2 ja 3, võivad kõnealused pädevad asutused anda nimetatud teavet teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.5.Teavet riskide kohta vahetatakse järgmiselt:a)tolliasutuste vahel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 46 lõikele 5;b)tolli ja komisjoni vahel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikele 2;c)tolli ja pädevate asutuste, sealhulgas teiste liikmesriikide pädevate asutuste vahel vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikele 2.

Artikkel 46Elektroonilised süsteemid1.Teabe vahetamiseks VIN-koodi ning sõidukite registreerimisstaatuse ja tehnilise seisukorra kohta riiklike sõidukiregistrite ning liikmesriikide tehnoülevaatuse elektrooniliste süsteemide vahel, samuti ühenduse loomiseks ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga, kui seda on vaja käesolevas peatükis sätestatud kontrollide tegemiseks ja nõuete täitmiseks, kasutatakse komisjoni välja töötatud elektroonilist süsteemi MOVE-HUB.2.Lõikes 1 osutatud elektroonilisel süsteemil MOVE-HUB peavad olema vähemalt järgmised funktsioonid:a)võimalus vahetada reaalajas andmeid riiklike sõidukiregistrite ja nendega ühendatud liikmesriikide tehnoülevaatuse elektrooniliste süsteemidega;b)võimalus kontrollida automaatselt ja elektrooniliselt direktiivi 2014/45/EL II lisas osutatud tehnoülevaatuse kontrollkaardil esitatud andmeid sõiduki esmase registreerimise kuupäeva seisuga ning selle liikmesriigi andmeid, kus sõiduk viimasena registreeriti, nagu on osutatud direktiivis 1999/37/EÜ, et teha kindlaks, kas eksporditav kasutatud sõiduk vastab artiklis 39, artikli 40 lõikes 1 ja artiklis 41 sätestatud nõuetele;c)võimalus luua ühendus määruse (EL) 2022/2399 kohase ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga, et vahetada andmeid ja toetada artikli 40 lõikes 1 ja artikli 41 lõikes 2 osutatud teabevahetuse protsessi ning artiklites 42, 43 ja 44 osutatud teavituste saatmist;d)võimalus lubada artikli 45 lõike 2 kohase koostöö eesmärgil elektroonilist teabevahetust kolmandate riikide pädevate asutustega, kes on artikli 41 lõike 2 kohaselt teatanud komisjonile eritingimustest, mida nad kohaldavad kasutatud sõidukite impordi suhtes.3.Liikmesriigid ühendavad oma riiklikud sõidukiregistrid ja riiklikud elektroonilised tehnoülevaatuse süsteemid lõikes 1 osutatud elektroonilise süsteemiga MOVE-HUB. Ühendus võetakse kasutusele kahe aasta jooksul pärast lõikes 5 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.▌4.Komisjon ühendab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi MOVE-HUB määruse (EL) 2022/2399 artikliga 4 loodud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemiga, et oleks võimalik teha artiklis 40 ja artikli 41 lõikes 2 osutatud automaatseid kontrolle ning saata artiklites 42, 43 ja 44 osutatud teateid. Ühendus võetakse kasutusele nelja aasta jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.5.Komisjon võtab hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale [24] kuule] vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse vajalik kord lõikes 2 osutatud MOVE-HUBi funktsioonide rakendamiseks, sealhulgas tehnilised meetmed, mida on vaja riiklike elektrooniliste süsteemide ühendamiseks MOVE-HUBiga, MOVE-HUBiga ühendamise tingimused, riiklike süsteemide edastatavad andmed ja omavahel ühendatud riiklike süsteemide kaudu kõnealuste andmete edastamise vorm. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

VII peatükkTäitmise tagamine▌

Artikkel 47Kontrollid1. Käesoleva määruse täitmise tagamiseks kehtestavad liikmesriigid kontrollistrateegiad, mille eesmärk on avastada ebaseaduslik tegevus romusõidukite ning nende osade ja komponentide kogumise, töötlemise ja ekspordi valdkonnas. Nendes strateegiates nähakse ette lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud kontroll.2.Käesoleva määruse täitmise tagamiseks kontrollivad liikmesriigid:a)tegevusloaga lammutuskodasid;b) kogumiskohti;▌c)muid osalisi ja ettevõtjaid, kes võivad osaleda romusõidukite kogumises, töötlemises ja ekspordis või müüvad kasutatud varuosi ja komponente.3.Igal kalendriaastal kontrollitavate lõikes 2 loetletud ettevõtjate koguarv arvutatakse nii, et nad moodustavad vähemalt 10 % lõike 2 punktides a ja b loetletud ettevõtjatest.4.Liikmesriigid kontrollivad ka korrapäraselt ja riskipõhiselt kasutatud sõidukite eksporti, et kontrollida vastavust artiklile 39.▌5. Selleks et eristada kasutatud sõidukeid romusõidukitest, võivad liikmesriikide pädevad asutused kontrollida selliste kasutatud sõidukite saadetisi, mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on romusõidukitega, et teha kindlaks, kas need vastavad artiklis 36 ja I lisas sätestatud nõuetele, ning et teha selliste saadetiste üle asjakohaselt järelevalvet.6. Kui liikmesriigi pädevad asutused teevad kindlaks, et kavandatud kasutatud sõidukite saadetis sisaldab üht või mitut romusõidukit, võib romusõidukite kahtlusega sõidukite asjakohase analüüsi, kontrollimise ja ladustamise kulud sisse nõuda nende sõidukite saatmist korraldavatelt isikutelt.

Artikkel 48Täitmise tagamiseks tehtav koostöö riiklikul tasandil ja liikmesriikide vahel1.Liikmesriigid kehtestavad kõigi käesoleva määruse täitmise tagamises osalevate asjaomaste pädevate asutuste jaoks tulemuslikud mehhanismid, mis võimaldavad kõnealustel asutustel teha koostööd ja koordineerida riigi sees täitmise tagamise poliitika ja meetmete väljatöötamist ja rakendamist, et teha järelevalvet sõidukite registreerimise, registreeringu ajutise peatamise ja peatamise, registrist kustutamise, lammutustõendite ja kasutatud sõidukite ekspordi üle ning tõkestada romusõidukite ebaseaduslikku töötlemist ja eksporti.2.Liikmesriigid teevad kahe- või mitmepoolset koostööd eesmärgiga hõlbustada romusõidukite ebaseadusliku töötlemise ja ekspordi tõkestamist ja avastamist ning tegeleda kadunud sõidukite probleemiga. Nad vahetavad artiklis 46 osutatud elektroonilise andmevahetussüsteemi kaudu asjaomast teavet sõidukite registreerimise, registreeringu ajutise peatamise ja peatamise ning registrist kustutamise kohta. Samuti vahetavad nad asjaomast teavet selliste tegevusloaga lammutuskodade ning remondi- ja hooldusettevõtjate kohta, kes ei ole saanud lammutuskoja tegevusluba, ning muude osaliste ja ettevõtjate kohta, kes võivad teha romusõidukite töötlemisega seotud toiminguid. Nad jagavad korrapäraselt teavet, kogemusi ja teadmisi romusõidukitega seotud ebaseadusliku tegevuse, täitmise tagamise meetmete ja ühismeetmete kohta väljakujunenud struktuuride raames, nagu õiguskaitsevõrgustikud, asutused ja käesoleva määruse artikli 52 kohaselt loodud komitee.Sõidukite registreerimisandmete vahetamine hõlmab juurdepääsu andmetele, mis käsitlevad teiste liikmesriikide pädevate asutustega tehtud kontrolle ning nende laadi ja tulemusi, ja kõnealuste andmete vahetamist, et hõlbustada käesoleva määruse täitmise tagamist.3.Liikmesriigid edastavad komisjonile teabe oma alaliste töötajate kohta, kes vastutavad käesoleva artikli lõikes 2 ja artiklis 45 osutatud koostöö eest.▌

Artikkel 49KaristusedHiljemalt ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] kehtestavad liikmesriigid normid karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse artikli 15 lõike 1, artikli 16, artikli 18 lõike 1, artikli 22 lõigete 1 ja 2, artiklite 23 ja 24, artikli 25 lõigete 1 ja 2, artiklite 26–31 ning artiklite 33, 34, 36, 37 ja 39 rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata nimetatud normidest ja meetmetest ning nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 50Aruandlus komisjonile1.Alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 36 kuule] teevad liikmesriigid iga kalendriaasta kohta ja vormis, mille komisjon on kehtestanud lõike 5 kohaselt, üldsusele kättesaadavaks järgmised tootjatelt, tootjavastutusorganisatsioonidelt ja jäätmekäitlejatelt saadud teabel ja andmetel põhinevad koondandmed:a)liikmesriigis registreeritud sõidukite arv;b)liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks tehtud sõidukite arv;c)liikmesriigis kogutud ja keskkonnaohutuks muudetud romusõidukite arv ja mass;d)liikmesriigi territooriumil ringlussevõetud romusõidukite arv ja mass;e)teise liikmesriiki või kolmandasse riiki eksporditud või edasiseks töötlemiseks saadetud romusõidukite arv ja mass;f) kolmandast riigist imporditud või edasiseks töötlemiseks saadetud romusõidukite arv ja mass;g) ekspordiks vabastatud kasutatud sõidukite arv ja imporditud kasutatud sõidukite arv;h)väljastatud lammutustõendite arv;i)romusõidukitest eemaldatud selliste osade, komponentide ja materjalide kogumass ja asjakohasel juhul kogus, mis on ette nähtud:i)korduskasutamiseks;ii)taastootmiseks või taastamiseks;iii)ringlussevõtuks;iv)taaskasutamiseks, sealhulgas energiakasutuseks;v)kõrvaldamiseks;j)nende romusõidukite kogus ja mass, mida on töödeldud muul kui punktis d märgitud viisil;k)tagasitäiteks kasutatud romusõidukite kogus ja mass;l)artiklis 33 sätestatud sihtmäärad, mille on saavutanud kõik liikmesriigis tegutsevad jäätmekäitlejad;m)artikli 29 lõikes 2 sätestatud erandi kasutamine ja viis, kuidas aruandev liikmesriik on selle üle järelevalvet teinud;n)andmed tootjavastutusorganisatsioonide kohta, sealhulgas nende juriidiliste isikute nimed, keda nad esindavad;o)andmed artikli 21 rakendamise kohta;p) romusõidukitest eemaldatud selliste osade ja komponentide kogused, mis sisaldavad olulist kogust kriitilisi toormeid, ning sellistest osadest ja komponentidest taaskasutusse võetud kriitiliste toormete kogused.Liikmesriigid teevad esimeses lõigus osutatud andmed üldsusele kättesaadavaks 18 kuu jooksul pärast selle aruandeperioodi lõppu, mille kohta neid andmeid kogutakse. Andmed peavad olema masinloetavad, võimaldama sorteerimist ja päringute tegemist ning järgima kolmandatele isikutele kasutamiseks avatud standardeid. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui esimeses lõigus osutatud andmed kättesaadavaks tehakse.Esimene aruandlusperiood on esimene kalendriaasta pärast lõikes 5 osutatud rakendusakti vastuvõtmist.2.Andmetele, mille liikmesriigid lõike 1 kohaselt kättesaadavaks teevad, lisatakse kvaliteedikontrolli aruanne. Kõnealune teave esitatakse vormis, mille komisjon on kehtestanud vastavalt lõikele 5.3.Liikmesriigid koostavad iga viie aasta järel aruande, milles antakse ülevaade järgmisest:a)stiimulid, mis on kehtestatud osade ja komponentide korduskasutamise, taastootmise ja taastamise edendamiseks vastavalt artiklile 32, ja nende hinnanguline mõju;b)nende riigisiseses õiguses käesoleva määruse rikkumiste eest kooskõlas artikliga 49 ette nähtud karistuste ja muude sanktsioonide kohaldamine, sealhulgas teatatud rikkumiste ja võetud meetmete liikide loetelu;c)artikli 47 kohaselt tehtud kontrollide tulemused;d)mõistete „romusõiduk“ ja „kasutatud sõiduk“ kohaldamise viis, sealhulgas sellega seotud praktilised raskused.Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuse aruande kuue kuu jooksul pärast selles hõlmatava viieaastase ajavahemiku lõppu. Esimene aruanne esitatakse komisjonile hiljemalt ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale kuuele aastale].Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud aruanded läbi ning koostab ja avaldab saadud teabe kohta aruanded, et toetada käesoleva määruse rakendamise hindamist liikmesriikides ja hõlbustada teabevahetust liikmesriikides kohaldatavate parimate tavade kohta.4.Komisjon kogub käesoleva määruse rakendamise seire eesmärgil käesoleva artikli kohaselt kättesaadavaks tehtud teavet ja vaatab selle läbi.5.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse:a)lõike 1 kohaste andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise metoodika ning kord, sealhulgas:i)metoodika lõike 1 punktides i, j, k ja p osutatud eesmärkidel eemaldatud osade, komponentide ja materjalide koguse ning massi kindlaksmääramiseks;ii)metoodika ringlussevõetud jäätmete massi kindlaksmääramiseks, sealhulgas arvutus- ja mõõtepunktide kindlaksmääramiseks, ning vajaduse korral keskmiste kaomäärade kohaldamise võimalused;iii)metoodika, mille alusel arvutatakse ja kontrollitakse artiklis 33 osutatud korduskasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise sihtmäärade saavutamist, sealhulgas romusõidukite ja muude jäätmete kombineeritud purustamise korral, millele on osutatud artiklis 27 ja VIII lisa G osa punktis 3;b)lõike 1 kohase komisjonile esitatava aruande vorm ja kvaliteedikontrolli aruande vorm.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu hiljemalt ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 30 kuule] kooskõlas artikli 52 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.6.Tootjad, tootjavastutusorganisatsioonid, jäätmekäitlejad ja muud asjaomased ettevõtjad peavad esitama pädevatele asutustele õiged ja usaldusväärsed andmed, mis võimaldavad liikmesriikidel täita käesolevast artiklist tulenevaid aruandluskohustusi.

VIII peatükkDelegeeritud volitused ja komiteemenetlus

Artikkel 51Delegeeritud volituste rakendamine1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.2.Artikli 5 lõigetes 3 ja 6, artikli 6 lõigetes 6–9, artikli 7 lõikes 3, artikli 11 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 22 lõikes 6, artikli 26 lõikes 3, artikli 37 lõikes 3 ja artikli 41 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimine pikeneb automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle kohta vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõigetes 3 ja 6, artikli 6 lõigetes 6–9, artikli 7 lõikes 3, artikli 11 lõikes 4, artikli 12 lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 22 lõikes 6, artikli 26 lõikes 3, artikli 37 lõikes 3 ja artikli 41 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.4.Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.6.Artikli 5 lõigete 3 ja 6, artikli 6 lõigete 6–9, artikli 7 lõike 3, artikli 11 lõike 4, artikli 12 lõike 2, artikli 21 lõike 2, artikli 22 lõike 6, artikli 26 lõike 3, artikli 37 lõike 3 ning artikli 41 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 52Komiteemenetlus1.Komisjoni abistab komitee, mis on loodud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.▌2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

IX peatükkMuudatused

Artikkel 53Määruse (EL) 2023/1542 muutmineMääruse (EL) 2023/1542 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XII lisale.▌

Artikkel 54Määruse (EL) 2019/1020 muutmineMääruse (EL) 2019/1020 II lisa punktid 10 ja 11 jäetakse välja.

Artikkel 55Määruste (EL) 2018/858 ja (EL) nr 168/2013 muutmineMääruse (EL) 2018/858 II lisa ja määruse (EL) nr 168/2013 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse XI lisale.

X PEATÜKKLõppsätted

Artikkel 56Läbivaatamine1.Komisjon vaatab hiljemalt ... [selle aasta viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 95 kuule] läbi käesoleva määruse kohaldamise ning selle keskkonnale, inimeste tervisele ja ühtse turu toimimisele avalduva mõju, koostab selle kohta aruande ning esitab selle aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek käesoleva määruse asjaomaste sätete muutmiseks.2.Võttes arvesse tehnika arengut ja liikmesriikides saadud praktilisi kogemusi ning määruse (EÜ) nr 1907/2006 muudatusi, lisab komisjon oma aruandesse hinnangu järgmiste aspektide kohta:a)vajadus laiendada käesoleva määruse kohaldamisala, eelkõige II ja III peatüki ning IV peatüki 2. jao sätteid määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõikes 2 määratletud L-kategooria sõidukitele▌ ning määruse (EL) 2018/858 artikli 4 lõikes 1 sätestatud M2-, M3-, N2-, N3- ja O-kategooria sõidukitele;b) vajadus laiendada mitmeastmelises tüübikinnitusmenetluses tüübikinnituse saanud sõidukitele ja autoelamutele kohaldatavate sätete kohaldamisala ning lisada haagissuvilad käesoleva määruse kohaldamisalasse;c) vajadus laiendada käesoleva määruse, eelkõige VI peatüki sätete kohaldamisala määruse (EL) nr 168/2013 artikli 4 lõikes 2 määratletud L‑kategooria sõidukitele;d)meetmed, mis käsitlevad teabe esitamist sõidukites sisalduvate probleemsete ainete kohta, ja vajadus kehtestada täiendavad sätted probleemsete ainete kohta, mis võivad mõjutada sõidukite kvaliteetset ringlussevõttu nende olelusringi lõpus;e)IV peatükis sätestatud meetmed, mis on seotud romusõidukite käitlemisega, sealhulgas artiklis 33 sätestatud sihtmäärade tasemed ja vajadus neid muuta;f) vajadus laiendada käesoleva määruse kohaldamisala seoses artiklis 33 sätestatud ringlussevõtu sihtmäärade tasemetega sõidukikategooriatele, mille suhtes artiklit 33 käesoleva määruse alusel ei kohaldata;g)rikkumised ning artiklis 49 sätestatud karistuste mõjusus, proportsionaalsus ja hoiatavus;h)vajadus muuta artiklit 5;i) see, mil määral on kadunud sõidukite küsimus lahendatud, sealhulgas kadunud sõidukite hinnanguline arv ja hinnang kasutatud sõidukite ekspordiga seotud meetmete mõju kohta, ning vajadus lisada täiendavaid meetmeid sõidukite jälgitavuse küsimusega tegelemiseks;▌j) nõuded ringlussevõetud plasti sisalduse kohta, sealhulgas liidus ja väljaspool liitu asuvatele ringlussevõtukäitistele kehtestatud sihtmäärad ja kohustused, mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõigetes 1–4, ning vajadus teha selle alusel muudatusi, sealhulgas terase ja alumiiniumiga seotud arengusuundumuste hinnang seoses käesoleva määruse artikli 6 lõigetega 7 ja 8 ning muude asjakohaste liidu õigusaktidega, nagu määrus (EL) 2025/40 või määrus (EL) 2024/1781, et tagada sidusus ja kooskõla;k) kulude jaotamise mehhanism sõidukite puhul, millest saavad romusõidukid teises liikmesriigis, nagu on sätestatud artiklis 22, ja vajadus seda muuta;l) sätted protsesside kohta, mis võivad mõjutada sõidukite kvaliteetset ringlussevõttu nende olelusringi lõpus;m) riiklike tehnonõuetele vastavuse kriteeriumide erinevuste mõju kasutatud sõidukite ekspordile;n) riiklike sõidukite registreerimissüsteemide toimivus, koostalitlusvõime ja usaldusväärsus ning nende piiriülene teabevahetus sõidukite täpse identifitseerimise, staatuse ja jälgitavuse tagamisel kogu nende olelusringi kestel, pöörates eritähelepanu järgmisele:i)ajutise registrist kustutamine mõju sõiduki andmete õigsusele, juurdepääsetavusele ja jälgitavusele, sealhulgas selle roll kadunud sõidukite tuvastamisel;ii)vajadus kogu liidus kohaldatavate ajutise registrist kustutamise miinimumnõuete järele, näiteks maksimaalse kestuse ja rangete uuendamistingimuste kehtestamine, et suurendada sõidukite jälgitavust ja tõkestada nende ebaseaduslikku käitlemist.3.Komisjon vaatab hiljemalt ... [selle aasta viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 72 kuule] läbi olukorra seoses uutes sõidukites sisalduva biopõhise plasti ja rehvide ümbertöötlemisel saadud elastomeeride tehnoloogilise arengu, keskkonnatoime, majanduslike näitajate ja kättesaadavusega, võttes arvesse direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud kestlikkuse kriteeriume ja rehvidele määruse (EL) 2024/1781 kohaselt kehtestatavaid kestlikkuse kriteeriume.4. Kui see on asjakohane ja lähtudes lõikes 3 osutatud läbivaatamisest, võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku, et:a) kehtestada sõidukites kasutatavas plastis sisalduvatele biopõhistele lähteainetele kestlikkusnõuded;b) kehtestada sihtmäärad, et suurendada sõidukites kasutatavas plastis biopõhiste lähteainete kasutamist;c) kehtestada sihtmäärad, et hõlmata sõidukirehvide ümbertöötlemisel saadud elastomeeride kasutamist;d) hinnata, mil määral võib punktis b osutatud sihtmäärasid kombineerida artikli 6 lõikes 1 sätestatud sihtmääradega või neile lisada;e) hinnata, mil määral võib punktis c osutatud sihtmäärasid kombineerida artikli 6 lõikes 1 sätestatud sihtmääradega;f) muuta asjakohasel juhul määruse (EL) 2025/40 artikli 3 lõike 1 punktis 53 sätestatud biopõhise plasti määratlust, käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktis 9 sätestatud plasti määratlust ja käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud ringlussevõetud plasti sihtmäärade kohaldamisala;g) muuta asjakohasel juhul artikli 6 lõikes 2 osutatud arvutus- ja kontrollimetoodikat ning nõudeid liidus ja kolmandates riikides asuvatele rehve elastomeerideks ümbertöötlevatele käitistele.5. Kui see on romusõidukite tulemusliku ja ühetaolise jälgitavuse tagamiseks asjakohane ja tuginedes lõike 2 punktis n osutatud läbivaatamisele, võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku sõidukite ajutist registrist kustutamist käsitlevate kogu liidus kohaldatavate normide kohta.6.Komisjon teeb hiljemalt ... [60 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] hindamise, et analüüsida artikli 10 kohaselt esitatud deklaratsioonide põhjal, kas valmistajad on artikli 6 lõikes 1 sätestatud ringlussevõetud plasti sihtmäärade saavutamisel graafikus. Hinnatakse eelkõige järgmist:a)plasti ringlussevõtuks sobiva tehnoloogia kättesaadavus;b)ringlussevõetud plasti piisav kättesaadavus;c)ringlussevõetud plasti kvaliteet võrreldes nõutava ohutustasemega ningd)tehnilised ja majanduslikud raskused ringlussevõetud plasti sihtmäärade saavutamisel.Hindamise põhjal võib komisjon asjakohasel juhul esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku artikli 6 lõikes 1 sätestatud sihtmäärade muutmiseks, et näha ette erandid selles sätestatud kohaldamisalast, ajakavast või miinimumprotsendimääradest.

Artikkel 57Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted1.Direktiiv 2000/53/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule].Sellegipoolest kohaldatakse jätkuvalt direktiivi 2000/53/EÜa)artikli 4 lõiget 2 ja II lisa kuni … [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 71 kuule]; direktiivi 2000/53/EÜ II lisa kannete (5a), 5(b)(i), 5(b)(ii) ja 16 kohaldamine lõpeb alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev];b)artikli 5 lõike 4 teist lõiku, artikli 6 lõike 3 teist lõiku, artikli 7 lõiget 1 ning artikli 8 lõikeid 3 ja 4 kuni ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule];c) artikli 6 lõike 3 esimeste lõiku ja I lisa kuni ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule];d)artikli 7 lõike 2 punkti b kuni ... [selle aasta viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule];e)artikli 9 lõike 1a esimest ja kolmandat lõiku, artikli 9 lõiget 1b ja artikli 9 lõiget 1d kuni … [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule];f)artikli 9 lõike 1a teist lõiku kuni ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 59 kuule].2.Direktiiv 2005/64/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 71 kuule].Kõnealuse direktiivi artikli 6 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks alates ... [selle kuu viimane päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 35 kuule].3.Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt XV lisas esitatud vastavustabelitele.4. Erandina käesoleva määruse artikli 8 lõikest 2 käsitatakse kuni ... [72 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kõnealuse artikli viiteid käesoleva määruse artiklile 4 viidetena direktiivi 2005/64/EÜ artiklile 5.Erandina käesoleva määruse artikli 8 lõikest 2 käsitatakse kuni ... [72 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] kõnealuse artikli viiteid käesoleva määruse artiklile 5 viidetena direktiivi 2005/64/EÜ artikli 6 lõikele 2.

Artikkel 58Kohaldatavus Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga1. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga kohaldatakse artiklit 14 üksnes seoses artiklitega 30 ja 31 ning artikli 35 lõikega 1.2. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei kohaldata artikleid 15–29, artikleid 32–34 ning artikli 35 lõiget 2.3. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei kohaldata artikli 47 lõike 2 punkti a ja artikli 47 lõiget 3.4. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei kohaldata artikli 48 lõikeid 1 ja 2 seoses romusõidukite ebaseadusliku töötlemise tõkestamisega.5. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei kohaldata artikli 48 lõiget 2 seoses tegevusloaga lammutuskodasid käsitleva asjakohase teabe vahetamisega.6. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei kohaldata artiklit 49 seoses artikli 15 lõikega 1, artikliga 16, artikli 19 lõikega 1, artikli 22 lõigetega 1 ja 2, artiklitega 23 ja 24, artikli 25 lõigetega 1 ja 2 ning artiklitega 27, 28, 29, 33 ja 34.7. Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga ei kohaldata artikli 50 lõike 1 punkte c, d ja h, punkti i alapunkte iii, iv ja v, punkte j, k, l, m, n ja o ning artikli 50 lõike 3 punkti a.

Artikkel 59Jõustumine ja kohaldamine1.Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.2.Seda kohaldatakse alates … [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 24 kuule].Artikli 4 lõiget 3, artikli 5 lõikeid 2–9, artikli 6 lõikeid 4–9 ja 11, artikli 7 lõikeid 3 ja 4, artikli 9 lõiget 7, artikli 11 lõiget 4, artikli 12 lõiget 2, artikli 13 lõiget 6, artikli 14 lõiget 4, artikli 15 lõiget 6, artikli 21 lõiget 2, artikli 22 lõiget 6, artikli 26 lõiget 3, artikli 37 lõiget 3, artikli 41 lõiget 3, artikli 46 lõiget 5 ja artikli 50 lõiget 5 kohaldatakse alates ... [üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], artiklit 53 kohaldatakse alates … [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] ning artiklit 55 kohaldatakse ▌alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumise kuupäevale järgnevale 72 kuule].Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I LISA

▌SÕIDUKI ROMUSÕIDUKIKS LIIGITAMISE KRITEERIUMID

Käesolevas lisas kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel teha kindlaks, kas sõiduk on romusõiduk, ja neid kohaldatakse järgmiselt.

A osas on sätestatud sõiduki parandamiskõlbmatuse hindamise kriteeriumid. Kui üks või mitu nendest kriteeriumidest on täidetud, loetakse sõiduk romusõidukiks.

Kui ükski A osas esitatud kriteeriumidest ei ole täidetud, hinnatakse sõidukit B osas esitatud kriteeriumide alusel. Kui üks või mitu B osas esitatud kriteeriumidest on täidetud, tehakse tehnilise hindamise alusel kindlaks, milliseid parandustöid on vaja teha direktiivi 2014/45/EL kohase tehnoülevaatuse kontrollkaardi saamiseks liikmesriigis, kus sõiduk oli enne remonti registreeritud. Selle tehnilise hinnangu põhjal peab sõidukiomanik otsustama, kas ta soovib sõiduki kasutuselt kõrvaldada.

Kui sõidukiomanik ei ole viie aasta jooksul pärast seda tehnilist hinnangut direktiivi 2014/45/EL kohast tehnoülevaatuse kontrollkaarti saanud, loetakse sõiduk romusõidukiks. Nende viie aasta jooksul käsitatakse seda tehnilist hinnangut dokumendina, mis tõendab, et sõiduk ei ole romusõiduk.

Käesolevas lisas osutatud hindamise teeb sõltumatu sõidukiekspert. Liikmesriigid võivad koostada selliste sõltumatute sõiduekspertide täieliku loetelu, kes selliseid hindamisi teevad.

Sõidukiomaniku taotluse korral võib sõiduki registreerimise liikmesriigi pädev asutus või üks selle määratud lube andev asutus teha erandi käesoleva lisa kohaselt romusõidukiks loetud sõiduki käsitamisest romusõidukina, kui asjaomane sõiduk parandatakse.

A OSA

ROMUSÕIDUKITE HINDAMISE KRITEERIUMID

Sõiduk on romusõiduk, kui see vastab ühele või mitmele järgmisele kriteeriumile:

a)see on lõigatud tükkideks või selle osade korduskasutamise eesmärgil demonteeritud;

▌

b)see on ▌põlenud sellisel määral, et mootoriruum või sõitjateruum on täielikult hävinud;

c)see on olnud sukeldatud vette nii, et veetase on armatuurlauast kõrgemal;

d)üht või mitut sõiduki järgmist komponenti ei saa tehniliselt parandada ega asendada:

i)maapinnaga haarduvad komponendid (nagu rehvid ja veljed), vedrustus-, rooli-, pidurisüsteem ja nende juhtkomponendid;

ii)istme kinnitusdetailid ja liigendid;

iii)turvapadjad, eelpingutid, turvavööd ja nende perifeersed töökomponendid;

iv)sõiduki kere või raam;

e)selle konstruktsiooni- ja ohutuskomponentidel on pöördumatud tehnilised defektid, mis muudavad nende asendamise võimatuks;

▌

f) see anti töötlemiseks kogumiskohta või tegevusloaga lammutuskotta;

g) kindlustusselts on tunnistanud selle tehniliselt täielikult hävinuks, tuginedes sõidukieksperdi tehtud tehnilisele hindamisele.

▌

B OSA

SOOVITUSLIKE ROMUSÕIDUKIKRITEERIUMIDE ▌LOETELU

Kui ükski A osas esitatud kriteerium ei ole täidetud, hinnatakse sõidukit järgmiste kriteeriumide alusel:

a)see on maha jäetud või puuduvad vahendid, mis võimaldaksid seda identifitseerida, eelkõige VIN-kood;

▌

b)see ei ole sobivalt kaitstud kahjustuste eest ladustamisel, transportimisel, peale- ja mahalaadimisel; ▌

▌

c) kulud, mis on vajalikud, et parandada sõiduki tehnilist seisukorda nii, et sellest piisaks tehnoülevaatuse kontrollkaardi saamiseks, ning sõiduki praegune väärtus kokku ületavad sõiduki hinnangulist remondijärgset turuväärtust;

d) see on olnud sukeldatud vette nii, et veetase on armatuurlauast madalamal ja mootor või elektrisüsteem on kahjustunud;

e) sellest lekkiv kütus või kütuseaur põhjustab tule- või plahvatusohu;

f) selle vedelgaasisüsteemist lekkinud gaas põhjustab tule- või plahvatusohu;

g) sellest lekkinud töövedelik (kütus, pidurivedelik, antifriis, akuhape, jahutusvedelik) põhjustab veereostuse ohu;

h) see on demonteeritud või

i) sellel on üks või mitu ligipääsuava, mis on kokkukeevitatud või suletud isolatsioonivahuga.

▌

II LISAKRITEERIUMID, MILLE ALUSEL TUNNISTATAKSE SÕIDUK ERILISE KULTUURILISE VÄÄRTUSEGA SÕIDUKIKS

1.Sõiduki registreerimise liikmesriigi pädev asutus või üks selle määratud lube andev asutus võib tunnistada sõiduki erilise kultuurilise väärtusega sõidukiks, kui see vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele:

a)sõidukiomanik või selle liikmesriigi pädevad asutused, kus sõiduk on registreeritud, on dokumenteerinud sõiduki ainulaadse ajaloolise või kultuurilise väärtuse või seisundi või see on ainus muudetud või kohandatud sõiduk, millele on antud üksiksõiduki tüübikinnitus kooskõlas määrusega (EL) 2018/858 või riigisisese õigusega;

b)sõidukiomanik on teada ja teda on võimalik tuvastada;

c)sõiduki osi saab identifitseerida seerianumbri või muu valmistaja antud või pädeva asutuse määratud identifitseerimistähise abil;

d)sõidukit saab identifitseerida VIN-koodi või seerianumbri või muu valmistaja antud või pädeva asutuse määratud identifitseerimistähise abil.

Sõidukiomaniku taotlusel annavad sõiduki registreerimise liikmesriigi pädevad asutused välja tunnistuse, millega sõiduk tunnistatakse erilise kultuurilise väärtusega sõidukiks, kui käesoleva punkti esimeses lõigus sätestatud kriteeriumid on täidetud.

Sõidukiomaniku taotlusel tunnistavad sõiduki registreerimise liikmesriigi pädevad asutused käesoleva punkti teises lõigus osutatud tunnistuse kehtetuks.

2.Erilise kultuurilise väärtusega sõiduki omanik tagab, et:

a)sõidukit hoitakse, transporditakse ja kasutatakse keskkonnahoidlikul viisil vastavalt liidu või riigisisesele õigusele;

b)taotluse korral esitatakse ametiasutustele või tehakse neile kättesaadavaks punkti 1 teises lõigus osutatud tunnistus.

3.Sõiduki vastavust punktides 1 ja 2 sätestatud kriteeriumidele kontrollitakse vähemalt iga viie aasta järel ja omanikuvahetuse korral.

III LISA

KORDUSKASUTATAVUSE, RINGLUSSEVÕETAVUSE JA TAASKASUTATAVUSE MÄÄRA ARVUTAMINE

Käesolevas lisas tähendab „võrdlussõiduk“ sõidukitüübi sõiduki versiooni, mille kohta tüübikinnitusasutus on valmistajaga konsulteerimise ja A osas kindlaks määratud kriteeriumide alusel otsustanud, et see on korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse seisukohast kõige probleemsem.

A OSA

1.Määratakse kindlaks sõidukis olevad materjalid, nende osakaalud ja asukohad ning kogu asjakohane teave, mida on vaja ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määra õigeks arvutamiseks.

2.Massid esitatakse kilogrammides ühe kümnendkoha täpsusega. Määrad arvutatakse protsentides ühe kümnendkoha täpsusega ning ümardatakse järgmiselt:

a)kui kümnendkomale järgnev number on 0–4, ümardatakse kogusumma allapoole;

b)kui kümnendkomale järgnev number on 5–9, ümardatakse kogusumma ülespoole.

3.Võrdlussõidukite valimisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriumeid:

a)keretüüp;

b)võimalik viimistlustase;

c)võimalikud lisaseadmed, mida saab paigaldada valmistaja vastutusel.

4.Kui tüübikinnitusasutus ja valmistaja ei suuda korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse osas kõige probleemsemat sõidukitüübi sõiduki versiooni ühiselt kindlaks määrata, valitakse võrdlussõiduk järgmiselt:

a)M1-kategooria sõidukite puhul – üks igast määruse (EL) 2018/858 I lisa C osa punktis 2 määratletud keretüübist;

b)N1-kategooria sõidukite puhul – üks igast keretüübist, st kaubik, raamsõiduk, pikap jne.

5.Koostisosade materjalide ja masside kontrollimiseks teeb tootja kättesaadavaks sõidukid ja koostisosad, mida tüübikinnitusasutus vajalikuks peab.

B OSA

1.Selleks et komponenti või osa saaks lugeda korduskasutatavaks, peab seda olema võimalik eemaldada kergesti ja mittepurustaval viisil.

2.Korduskasutatavate osade, komponentide ja materjalide kogumass loetakse 100 % korduskasutatavaks, ringlussevõetavaks ja taaskasutatavaks.

3.VIII lisa B osa punktides 1, 2 ja 3 loetletud osad, komponendid ja materjalid loetakse 0 % korduskasutatavaks ning 100 % ringlussevõetavaks ja taaskasutatavaks. VIII lisa E osas loetletud osad ja komponendid loetakse 0 % korduskasutatavaks ning 100 % ringlussevõetavaks ja taaskasutatavaks. Metoodika peab tagama, et kui VIII lisa muutmise tulemusena laiendatakse kõnealuse lisa E osas loetletud osade ja komponentide loetelu, loetakse uued lisatud osad ja komponendid 0 % korduskasutatavaks ning 100 % ringlussevõetavaks ja taaskasutatavaks.

4.Korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse määra arvutamine peab olema kooskõlas ringkasutusstrateegiaga, kajastades olelusringi lõpus toimuva töötlemise tehnoloogia arengutaset.

IV LISA

PLII, ELAVHÕBEDA, KAADMIUMI JA KUUEVALENTSE KROOMI ESINEMISE TINGIMUSED JA MAKSIMUMKONTSENTRATSIOONID MATERJALIDES, OSADES JA KOMPONENTIDES

Homogeenses materjalis tohib plii, kuuevalentse kroomi ja elavhõbeda maksimumkontsentratsioon olla kuni 0,1 massiprotsenti ja kaadmiumi maksimumkontsentratsioon kuni 0,01 massiprotsenti.

Artikli 5 lõiget 4 ei kohaldata selliste pärast 1. juulit 2003 turule lastud varuosade suhtes, mida kasutatakse enne 1. juulit 2003 turule lastud sõidukites, välja arvatud velgede tasakaalustusvihid, elektrimootorite süsiharjad ja pidurite hõõrdkatted.

Homogeensed materjalid, osad ja komponendid
Erandi kohaldamisala ja kehtivusaeg
Märgistada või teha identifitseeritavaks artikli 5 lõike 6 punkti d kohaselt
Plii legeeriva elemendina
1a). Masinaehitusterasest ja kuumsukelgalvaanitud terasest komponendid pliisisaldusega kuni 0,35 massiprotsenti

1b). Pidevrežiimil galvaanitud lehtteras pliisisaldusega kuni 0,35 massiprotsenti
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja selliste sõidukite varuosad

2a). Masinaehitusalumiinium pliisisaldusega kuni 2 massiprotsenti
Varuosad sõidukite jaoks, mis on turule lastud enne 1. juulit 2005

2b). Alumiinium pliisisaldusega kuni 1,5 massiprotsenti
Varuosad sõidukite jaoks, mis on turule lastud enne 1. juulit 2008

2c) i). Masinaehituses kasutatavad alumiiniumisulamid pliisisaldusega kuni 0,4 massiprotsenti
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2028 ja selliste sõidukite varuosad

2c) ii). Alumiiniumisulamid, mis ei ole hõlmatud kirjega 2(c)(i) ja mille pliisisaldus on kuni 0,4 massiprotsenti(2)
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2027 ja selliste sõidukite varuosad

2c)iii). Alumiiniumivalusulamites, mille pliisisaldus on kuni 0,3 massiprotsenti, tingimusel et plii pärineb pliid sisaldavate alumiiniumijääkide ringlussevõtust
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga pärast 31. detsembrit 2026 ja nende sõidukite varuosad(1)

3. Vasesulamid pliisisaldusega kuni 4 massiprotsenti
(1)

4a). Laagriliuad ja puksid
Varuosad sõidukite jaoks, mis on turule lastud enne 1. juulit 2008

4b). Laagriliuad ja puksid mootorites, jõuülekannetes ja õhukonditsioneeride kompressorites
Varuosad sõidukite jaoks, mis on turule lastud enne 1. juulit 2011

Plii ja pliiühendid
5. (välja jäetud)
6. Vibratsioonisummutid
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja selliste sõidukite varuosad
X
7a). Pidurivoolikutes, kütusevoolikutes, tuulutusvoolikutes, raami elastomeer-/metallosades ning mootori kinnitusdetailides sisalduvaid elastomeere vulkaniseerivad ja stabiliseerivad ained
Varuosad sõidukite jaoks, mis on turule lastud enne 1. juulit 2005

7b). Pidurivoolikutes, kütusevoolikutes, tuulutusvoolikutes, raami elastomeer-/metallosades ning mootori kinnitusdetailides sisalduvaid elastomeere vulkaniseerivad ja stabiliseerivad ained pliisisaldusega kuni 0,5 massiprotsenti
Varuosad sõidukite jaoks, mis on turule lastud enne 1. juulit 2006

7c). Ülekandeseadmetes sisalduvaid elastomeere siduvad ained pliisisaldusega kuni 0,5 massiprotsenti
Varuosad sõidukite jaoks, mis on turule lastud enne 1. juulit 2009

Plii järgmistes alamkirjetes täpsustatud elektriliste ja elektrooniliste rakenduste joodistes või pinnetes

8a). Plii elektriliste ja elektrooniliste komponentide trükkplaatidele kinnitamise joodistes ning plii selliste komponentide (välja arvatud alumiinium-elektrolüütkondensaatorid) viikude pindes, kontakt-tikkudel ja trükkplaatidel
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
8b). Plii elektriseadmete joodistes, välja arvatud joodis trükkplaatidel või klaasil
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2011 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
8c). Plii alumiinium-elektrolüütkondensaatorite viikude pindes
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2013 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
8d). Plii joodises klaasil õhu massivooluhulga andurites
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2015 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
8e). Plii kõrge sulamistemperatuuriga joodises (st pliisulamid pliisisaldusega vähemalt 85 massiprotsenti)
(1)
X(3)
8f)i). Plii elastsete kontakt-tikkudega süsteemides
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2017 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
8f)ii). Plii elastsete kontakt-tikkudega süsteemides, välja arvatud sõiduki juhtmekimbu liitmike kontaktpinnal
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2024 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
8g)i). Plii joodises, millega luuakse stabiilne elektriühendus pooljuhtkiibi ja aluse vahel pöördkiibiga kiibipakettides
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. oktoobrit 2022 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
8g)ii). Plii joodises, millega luuakse stabiilne elektriühendus pooljuhtkiibi ja aluse vahel pöördkiibiga kiibipakettides, kui elektriühendus sisaldab vähemalt üht järgmist:
1) pooljuhttehnoloogiline sõlm suurusega vähemalt 90 nm;
2) pooljuhttehnoloogiline sõlm, milles on üksik pooljuhtplaat pindalaga vähemalt 300 mm2;
3) ühendatud pooljuhtkiipide pakett pooljuhtkiipide pindalaga vähemalt 300 mm2 või ränist ühendusdetailid pindalaga vähemalt 300 mm2
1) Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2030 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
8h). Plii joodises, millega kinnitatakse soojuse hajutid jahutusradiaatorile jõupooljuhtseadistes, mille kiibi projektsioonipindala suurus on vähemalt 1 cm² ja nimivoolutihedus vähemalt 1 A ränikiibi pindala 1 mm2 kohta
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
8i). Plii klaasil paiknevate elektrirakenduste joodises (välja arvatud joodis lamineeritud klaasil)
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
8j). Plii lamineeritud klaasi jootmise joodises
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2020 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
8k). Kütteseadmete joodised, juhul kui kuumutusvool lamineeritud klaasi kuni 2,1 mm paksuse üksikkihi iga jooteõmbluse kohta on vähemalt 0,5 A; see erand ei hõlma polümeersesse vahekihti paigutatud kontaktide joodiseid
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2024 ja selliste sõidukite varuosad
X(3)
9. Klapipesad
Varuosad mootoritüüpide jaoks, mis on välja töötatud enne 1. juulit 2003

10a). Elektrilised ja elektroonilised komponendid, mis sisaldavad pliid keraamilises või klaasmaterjalis, keraamilises või klaaskomposiitmaatriksis, klaaskeraamilises materjalis või klaaskeraamilises komposiitmaatriksis; see erand ei hõlma plii kasutamist järgmistel juhtudel:
i) süüteküünalde glasuuri ja lampide klaas;
ii) punktides 10(b), 10(c) ja 10(d) loetletud dielektrilised keraamilised materjalid

X(4) (välja arvatud mootorite piesoelektrilised osad)
10b). Plii kondensaatorite PZT-põhistes dielektrilistes keraamilistes materjalides, mis on osa kiipidest või eraldi pooljuhtidest

10c). Plii kondensaatorite dielektrilistes keraamilistes materjalides, mille nimipinge on väiksem kui 125 V vahelduvvoolu või 250 V alalisvoolu puhul
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2016 ja selliste sõidukite varuosad

10d). Plii kondensaatorite dielektrilistes keraamilistes materjalides, mis kompenseerivad ultrahelisonarites sensorite temperatuurikõikumisi
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2017 ja selliste sõidukite varuosad

11. Pürotehnilised sütikud
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2006 ja selliste sõidukite varuosad

12. Pliid sisaldavad termoelektrilised materjalid sõidukite elektrilistes seadmetes, mis heitsoojuse tagastuse abil vähendavad CO2 heidet
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2019 ja selliste sõidukite varuosad
X
Kuuevalentne kroom
13a). Korrosioonivastased pinded
Varuosad sõidukite jaoks, mis on turule lastud enne 1. juulit 2007

13b). Raamirakenduste polt-mutter-ühenduste korrosioonivastased pinded
Varuosad sõidukite jaoks, mis on turule lastud enne 1. juulit 2008

14. Kuuevalentne kroom korrosioonitõrjevahendina absorptsioonkülmuti süsinikterasest jahutussüsteemi jahutuslahuses, sisaldusega kuni 0,75 massiprotsenti, kui absorptsioonkülmuti on:

X
a) projekteeritud töötama täielikult või osaliselt elekterküttekehaga, mille keskmine elektriline võimsustarve püsivatel töötingimustel on < 75 W;
Punkti a puhul: sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2020 ja selliste sõidukite varuosad

b) projekteetritud töötama täielikult või osaliselt elekterküttekehaga, mille keskmine elektriline võimsustarve püsivatel töötingimustel on ≥ 75 W;
c) projekteeritud täielikult töötama mitteelektrilise kütteseadmega
Punkti b puhul: sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. jaanuari 2026 ja selliste sõidukite varuosad

Elavhõbe
15a). Lahenduslambid esilaternates
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2012 ja selliste sõidukite varuosad
X
15b). Fluorestsentslambid näidikuploki näidikutes
Sõidukid tüübikinnituse kuupäevaga enne 1. juulit 2012 ja selliste sõidukite varuosad
X

Märkused tabeli kohta

1.See erand vaadatakse läbi 2030. aastal kooskõlas artikli 5 lõikega 6.

2.Kehtib selliste alumiiniumisulamite kohta, millesse ei ole tahtlikult pliid lisatud, vaid mille pliisisaldus tuleneb ringlussevõetud alumiiniumi kasutamisest.

▌

3.Demonteerida, kui koostoimes kirje 10(a) tingimustega ületatakse keskmine piirnorm 60 grammi sõiduki kohta. Käesoleva märkuse kohaldamisel ei võeta arvesse elektroonilisi seadmeid, mida valmistaja ei ole paigaldanud tootmisliinil.

4.Demonteerida, kui koostoimes kirje 8(a)–8(k) tingimustega ületatakse keskmine piirnorm 60 grammi sõiduki kohta. Käesoleva märkuse kohaldamisel ei võeta arvesse elektroonilisi seadmeid, mida valmistaja ei ole paigaldanud tootmisliinil.

V LISA

RINGKASUTUSSTRATEEGIA

A OSA

RINGKASUTUSSTRATEEGIA OSAD

1.Selliste kavandatud meetmete mittetehniline kirjeldus, millega tagatakse, et ▌sõidukid vastavad kogu nende tootmise vältel artiklites 4–7 osutatud nõuetele.

2.Selliste menetluste mittetehniline kirjeldus, mida valmistaja on rakendanud, et:

a)koguda ▌kogu tarneahela ulatuses artiklites 4–7 osutatud nõuetele vastamiseks asjakohaseid andmeid;

b)kontrollida ja kinnitada tarnijatelt saadud teavet;

c)reageerida asjakohaselt, kui tarnijatelt saadud andmed osutavad, et artikli 4, 5 või 6 nõuded ei pruugi olla täidetud.

3.▌Teave ▌olelusringi lõpus toimuval töötlemisel kasutatavate tehnoloogia, sellise tehnoloogia eeldatava arengu ja sellesse tehtavate investeeringute mahu kohta, mida valmistaja kasutas oma sõidukitüüpide sõidukite korduskasutatavuse, ringlussevõetavuse ja taaskasutatavuse arvutamiseks vastavalt artiklile 4.

4.Teave sõidukites sisalduva ringlussevõetud materjali osakaalu kohta, nagu on osutatud artiklites 6 ja 10.

5.Selliste meetmete loetelu, mida valmistaja kohustub võtma, et ▌romusõidukite töötlemine toimuks kooskõlas käesoleva määrusega, pöörates erilist tähelepanu järgmisele:

a)meetmed, mille eesmärk on lihtsustada VIII lisa C osas nimetatud osade eemaldamist;

▌

b)meetmed selliste materjalide ja meetodite kasutamisest tulenevate probleemide lahendamiseks, mis takistavad lihtsat demonteerimist või muudavad ringlussevõtu väga keeruliseks ▌;

c)meetmed osade ja komponentide korduskasutamise edendamiseks;

d) teadus- ja arendustegevus, investeeringud ringlussevõtutehnoloogia või -taristu arendamisse ning koostöö jäätmekäitlejatega, mis toimub punktides a, b ja c osutatud meetmete rakendamiseks.

▌

B OSA

RINGKASUTUSSTRATEEGIA JÄRELMEETMED JA AJAKOHASTAMINE

1.Valmistaja esitab vähemalt iga viie aasta järel ringkasutusstrateegia ajakohastatud versiooni.

2.Ajakohastatud ringkasutusstrateegia sisaldab asjakohaseid muudatusi ja eelkõige järgmist:

a)kirjeldus selle kohta, kuidas on võetud A osa punktis 5 osutatud meetmeid, koos hinnanguga nende tulemuslikkuse kohta, ja juhul, kui ühte või mitut strateegias nimetatud meedet ei ole rakendatud, selgitus selle põhjuste kohta;

b) teave oluliste muudatuste kohta disainis ja tootmises, mida valmistaja on teinud, et parandada sõidukite ringkasutust.

▌

VI LISA

EEMALDAMISE JA ASENDAMISE PUHUL NÕUTAV TEAVE

1.Sõidukisse paigaldatud elektrisõidukiakude ja kergtranspordivahendi akude puhul:

a)originaalseadme number;

b)asukoht;

c)mass;

d)aku keemiline tüüp;

e)aku ohutu tühjakslaadimise juhised;

f)eemaldamise ja asendamise tehnilised juhised, sealhulgas ühendamise, kinnitamise ja tihendamise kõigi etappide järjestus ja tüübid;

g)elektrisõidukiakudele ja kergtranspordivahendi akudele ligipääsemise, nende eemaldamise ja asendamise tööriistad ja meetodid.

▌

2.Sõidukisse paigaldatud elektriliste veomootorite puhul:

a)originaalseadme number;

b)asukoht;

c)mass;

d)määruse (EL) 2024/1252 artikli 28 lõike 1 punktis b loetletud elektriliste veomootorite püsimagnetite tüübid;

▌

e)eemaldamise ja asendamise tehnilised juhised, sealhulgas ühendamise, kinnitamise ja tihendamise kõigi etappide järjestus ja tüübid;

f)elektrilistele veomootoritele ligipääsemise, nende eemaldamise ja asendamise tööriistad ja meetodid.

3.VIII lisa B osas loetletud komponentide, osade ja materjalide puhul:

a)originaalseadme number;

b)asukoht;

c)mass;

d)artikli 5 lõikes 4 loetletud ained, mis tuleb sõidukis märgistada IV lisa kohaselt;

e)eemaldamise tehnilised juhised, sealhulgas kõigi etappide järjestus;

f)parimate töötlemismeetodite kättesaadavus.

4.VIII lisa C osas loetletud komponentide, osade ja materjalide puhul:

a)originaalseadme number;

b)asukoht;

c)eemaldamise ja asendamise tehnilised juhised, sealhulgas kõigi etappide järjestus;

d) taastootmiseks ja taastamiseks vajalik teave, spetsifikatsioonid, vahendid ja protsessid, sealhulgas tarkvarauuendused.

5.Sõiduki digitaalselt kodeeritud komponentide ja osade puhul:

a)number;

b)asukoht;

c)komponentidele ligipääsemise ning nende eemaldamise ja asendamise tehnilised juhised, sealhulgas varuosade ja -komponentide muus sõidukis kasutamiseks sisselülitamise koodid ja tarkvara ning teave protsessi kohta nende registrist kustutamiseks ja VIN-koodist lahutamiseks, sealhulgas asjakohasel juhul juhised selle kohta, kuidas kasutada diagnostikavahendit nende tulevase korduskasutamise eesmärgil;

d)kirjeldus funktsioonide, vahetatavuse ja kokkusobivuse kohta muude markide ja mudelite konkreetsete osade ja komponentidega;

e)valmistaja tehnilise toe kontaktpunkti andmed.

6.Kui punkti 5 alapunkti c kohaldamisel on nõutav registrist kustutamine ja käesoleva määruse artiklis 11 osutatud digitaalselt kodeeritud komponentide, lisaseadmete ja osade VIN-koodist lahutamine, võtab valmistaja kasutusele protsessid, et võimaldada jäätmekäitlejatel ning remondi- ja hooldusettevõtjatel registrist kustutada ja VIN-koodist lahutada. Selle protsessi käigus võib valmistaja nõuda lammutustõendit ja asjaomase ettevõtja autentimist. Selleks hangivad jäätmekäitlejad ning remondi- ja hooldusettevõtjad määruse (EL) 2018/858 X lisa punktis 2.1 osutatud valmistaja remondi- ja hooldusteabe veebisaidi jaoks nõutavad autentimisvolitused ja kasutavad neid. Kui selliseks registrist kustutamiseks ja lahutamiseks vajavad jäätmekäitlejad ning remondi- ja hooldusettevõtjad juurdepääsu sõiduki pardadiagnostika (OBD) andmetele, võib valmistaja juurdepääsuõiguste väljastamise tingimusena:

a)nõuda eemaldamise ajal diagnostikavahendi pidevat veebiühendust diagnostikavahendi valmistaja serveriga ning diagnostikavahendi valmistaja ühendust valmistaja serveriga, ning

b)nõuda, et pardadiagnostika andmetele juurdepääsuks kasutatava vahendi valmistaja tõendaks valmistajale diagnostikavahendi identiteeti ja ettevõtja pseudonüümitud identiteeti ning koguks VIN-koodi, osa kordumatu tunnuse (kui see on olemas ja sõiduki valmistaja protsess seda toetab), asjaomase tegevuse UTC kuupäeva ja ajatempli ja diagnostikavahendi kordumatu tunnuse ning säilitaks neid; valmistaja saab taotluse korral diagnostikavahendi valmistajalt juurdepääsu käesolevas punktis nimetatud teabele, kui seda on vaja osade varguse või väärkasutuse põhjendatud kahtlusele reageerimiseks.

VII LISA

MÄRGISTAMISNÕUDED

1.Sõiduki plastosade, -komponentide ja -materjalide puhul, mille mass on üle 100 grammi:

a)rahvusvaheline standard ISO 1043-1 Plastid. Tähised ja terminilühendid. Osa 1: Põhipolümeerid ja nende eritunnused;

b)rahvusvaheline standard ISO 1043-2 Plastid. Sümbolid ja terminilühendid. Osa 2: Täiteained ja armeerivad materjalid;

c)rahvusvaheline standard ISO 11469 Plastid. Plasttoodete üldine identifitseerimine ja markeerimine.

2.Sõiduki elastomeerosade, -komponentide ja -materjalide puhul, mille mass on üle 200 grammi, välja arvatud rehvid: rahvusvaheline standard ISO 1629 Kautšukid ja lateksid. Nomenklatuur.

3.ISO standardites kasutatavad tähised „[“ ja „]“ võib asendada sulgudega.

▌

VIII LISA

TÖÖTLEMISNÕUDED

A OSA

LADUSTAMISKOHTADE JA TÖÖTLEMISKOHTADE MIINIMUMNÕUDED

1.Romusõidukite, nende komponentide, osade ja materjalide töötlemisele eelneva ladustamise kohas, sealhulgas kogumiskohas paiknevas ladustamiskohas, peab olema:

a)läbilaskmatu pind ning mahavoolanud vedelike kokkukogumis-, setitus-, puhastus- ja rasvaeemaldusvarustus;

b)vee, sealhulgas vihmavee käitlemise varustus vastavalt tervise- ja keskkonnakaitse nõuetele;

c) romusõidukite asjakohane ladustamiskoht, kus ladustatakse asjakohase kõrgusega virnas ainult keskkonnaohutuks muudetud romusõidukeid, välja arvatud juhul, kui kasutatakse virnastusvahendeid;

d) varustus, mis võimaldab vooliste ja vedelike viivitamatut eemaldamist lekkivatest romusõidukitest ning lekkinud vooliste ja vedelike kokkukogumist absorbeeriva materjaliga.

Esimeses lõigus osutatud kohtade käitajad teevad kõnealuse lõigu punktis d osutatud toimingud viivitamata.

2.Ladustamine peab olema korraldatud nii, et ei kahjustu:

a)käesoleva lisa B osa punktides 1 ja 3 loetletud vedelikke ja vooliseid sisaldavad komponendid ega osad;

b)käesoleva lisa C osas loetletud komponendid, osad ega materjalid.

3.Romusõidukite, nende komponentide, osade ja materjalide töötlemise kohas peab olema:

a)läbilaskmatu pind mahavoolanud vedelike kokkukogumis-, setitus-, puhastus- ja rasvaeemaldusvarustuse asukohas;

b)romusõidukist eemaldatud osade, komponentide ja materjalide asjakohane ladustamiskoht, sealhulgas läbilaskmatu pinnaga ladustamiskoht õliga saastunud osade, komponentide ja materjalide jaoks;

c)asjakohased mahutid akude (elektrolüütide kahjutuks tegemisega kohapeal või mujal), filtrite ja polüklooritud bifenüüle või polüklooritud terfenüüle sisaldavate kondensaatorite ladustamiseks;

d)asjakohased eraldi mahutid romusõidukitest eemaldatud vooliste eraldi ladustamiseks: kütused, õlid (mootoriõli, käigukastiõli, roolivõimendiõli, transmissiooniõli, hüdroõli), õlifiltrid, jahutusvedelikud, antifriis, pidurivedelikud, külmaained, diiselmootori heitgaaside puhastusvedelik ja muud romusõidukis sisalduvad voolised või gaasid;

e)vee, sealhulgas vihmavee käitlemise varustus vastavalt tervise- ja keskkonnakaitse nõuetele;

f)vanarehvide asjakohane ladustamiskoht, võttes arvesse vajadust vältida tuleohtu ja ülemäärast kogust.

4.Tegevusloaga lammutuskojad, millel on lubatud töödelda elektrisõidukeid, peavad vastama määruse (EL) 2023/1542 XII lisas sätestatud nõuetele. Tegevusloaga lammutuskojad, mis võtavad vastu elektrisõidukiaku arvatava kahjustusega elektrisõidukeid, hindavad kõnealuseid akusid võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul pärast sõiduki üleandmist. Selliseid sõidukeid ja akusid ladustatakse eraldi lõikes 1 osutatud karantiinialal. Karantiiniala varustatakse asjakohaste seadmetega, et vältida, avastada ja piirata elektrisõidukiakude põlengu levimist muudele aladele, muudele elektrisõidukitele ja muudele akudele.

B OSA

KESKKONNAOHUTUKS MUUTMISE MIINIMUMNÕUDED

1.Romusõidukist eemaldatakse järgmised voolised, vedelikud ja gaasid, välja arvatud juhul, kui neid on vaja asjaomaste osade korduskasutamiseks:

a)kütus;

b)mootoriõli;

c)transmissiooniõli;

d)käigukastiõli;

e) roolivõimendiõli;

f)hüdroõli;

g)jahutusvedelik;

h)antifriis;

i)pidurivedelik;

j)külmaained; ▌

k) diiselmootori heitgaaside puhastusvedelikud ning

l)muud romusõidukis sisalduvad voolised või gaasid.

Pärast vooliste ja vedelike eemaldamist kasutatakse jäägi lekkimise vältimiseks äravoolukorke. Kogumismahutitel peab olema neis sisalduva vedeliku tüüpi näitav märgistus ja neid tuleb ladustada üksteisest eraldi käesoleva lisa A osa nõuetele vastavas ohutus kohas nii, et välditakse juhuslikku mahaloksumist, leket ja loata ligipääsu.

2.Järgmised komponendid, osad ja materjalid tehakse kahjutuks või eemaldatakse:

a)eCall-süsteem;

b)turvapatjade pürotehnilised osad;

c)turvavööde pürotehnilised osad;

d)kõik muud pürotehnilised osad.

3.Romusõidukitest eemaldatakse järgmised komponendid, osad ja materjalid:

a)turvapadjad, vedelgaasimahutid, surumaagaasimahutid, vesinikumahutid ning muud plahvatusohtlikud osad ja komponendid tehakse kahjutuks;

b) õlifiltrid;

c)külmaaineid töödeldakse määruse (EL) 2024/573 nõuete kohaselt;

d)komponendid, milles on tuvastatud elavhõbedasisaldus, eraldatakse töötlemise käigus identifitseeritavaks jäätmevooks, mis kogutakse laialivalgumist kindlalt tõkestaval viisil ja kõrvaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artikli 17 nõuete kohaselt;

e)materjalid, mis sisaldavad artikli 5 lõikes 4 osutatud aineid, mis tuleb märgistada IV lisa nõuete kohaselt, eraldatakse töötlemise käigus identifitseeritavaks jäätmevooks, mis kogutakse laialivalgumist kindlalt tõkestaval viisil ja kõrvaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ artikli 17 nõuete kohaselt.

Kõik keskkonnaohutuks muutmise ajal kogutud osad, komponendid ja materjalid ladustatakse selleks ettenähtud mahutites. Kogumismahutitel peab olema neis sisalduvate komponentide, osade või materjalide tüüpi näitav märgistus ja neid tuleb ladustada käesoleva lisa A osa nõuetele vastavas ohutus kohas nii, et välditakse juhuslikku mahaloksumist, leket ja loata ligipääsu.

4.Romusõidukite keskkonnaohutuks muutmise kohta registreeritakse järgmine teave:

a)töödeldud romusõidukite koguarv;

b)romusõidukite keskmine mass enne ja pärast keskkonnaohutuks muutmist ja eespool loetletu eemaldamist;

c)igat liiki keskkonnaohutuks muudetud vooliste, osade, komponentide ja materjalide üldkogus;

d)kohaldataval juhul jäätmevedaja nimi ja kontaktandmed;

e)keskkonnaohutuks muutmise käigus kogutud vooliste ja gaaside, osade, komponentide või materjalide lõpliku töötlemiskoha nimi ja kontaktandmed.

C OSA

OSAD JA KOMPONENDID, MILLE EEMALDAMINE ROMUSÕIDUKIST ON KOHUSTUSLIK

Vabastatud artikli 29 lõike 2 alusel, kui VIII lisa G osa tingimused on täidetud
X: vabastust kohaldatakse
1.Elektrisõidukiakud, sealhulgas nende akuhaldussüsteemid, integreeritud akulaadijad, korpused ja kestad, kui need on olemas

2.Määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktis 11 määratletud kergtranspordivahendi akud, sealhulgas nende akuhaldussüsteemid, elektrisõidukite integreeritud akulaadijad, korpused ja kestad, kui need on olemas

3.Määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktis 12 määratletud mootorsõidukiakud

4.Määruse (EL) 2023/1542 artikli 3 punktis 9 määratletud kantavad patareid ja akud

5.Elektrilised veomootorid, sealhulgas nende korpused ja nendega seotud juhtseadised, juhtmed ja muud osad, komponendid ja materjalid

6.Mootoriplokid
X
7.Katalüüsmuundurid

8.Käigukastid
X
9.Vähemalt 70 % klaasist esi-, taga- ja külgklaaside, sealhulgas klaasist katuseluukide puhul

10.Veljed

11.Rehvid

12.Info- ja meelelahutussüsteemi vahetult juurdepääsetavad osad

13.Esi- ja tagalaternad ja nende ajamid

14.Peamised juhtmekimbud
X
15.Kaitserauad
X
16.Kütusepaagid
X
17.Soojusvahetid
X
18.Süsinikkiuga tugevdatud plastist osad

19.Elektrilised ja elektroonilised komponendid:
X
a)elektrisõidukite vaheldid ja alalisvoolumuundurid, mille mass on üle 2 kg
X
b)hõlpsasti ligipääsetavad ja suured trükkplaadid
X
c)päikesepaneelid, mille pindala on suurem kui 0,2 m2
X
d)automaatkäigukastide juhtmoodulid ja ventiiliplokid
X

▌

D OSA

OSADE JA KOMPONENTIDE KORDUSKASUTAMINE, TAASTOOTMINE JA TAASTAMINE

1.Eemaldatud osade ja komponentide tehniline hindamine.

a)Korduskasutamise puhul:

i)osa või komponent on töökorras;

ii)seda on lihtne kasutusele võtta esmasel ettenähtud eesmärgil.

b)Taastootmise või taastamise puhul:

i)osa või komponent sisaldab kõiki asjakohaseid osi;

ii)see on sobiv taastootmiseks või taastamiseks, võttes arvesse mis tahes kahjustusi, funktsioonide vähenemist, toimivuse vähenemist, kasutusea lühenemist ja vajalikku remonti;

iii)puudub ilmne tugev korrosioon, mis kahjustaks osa või komponendi funktsioone.

2.Osade ja komponentide märgistusel esitatav miinimumteave:

a)komponendi või osa nimetus;

▌

b)komponendi või osa eemaldanud tegevusloaga lammutuskoda identifitseeriv nimi, postiaadress, ühtne kontaktpunkt, e-posti aadress ja veebisait, kui see on olemas.

E OSA

KOMPONENDID JA OSAD, MIDA EI TOHI KORDUSKASUTADA

1.Kõik turvapadjad, sealhulgas padjaosa, pürotehnilised ajamid, elektroonilised juhtplokid ja andurid.

2.Heitmete järeltöötlussüsteemid (näiteks katalüüsmuundurid, tahkete osakeste filtrid), välja arvatud juhul, kui need osad läbivad direktiivi 2014/45/EL artiklis 4 sätestatud asjakohase tehnoülevaatuse.

▌

3.Automaatsete ja mitteautomaatsete turvavööde koostud, sealhulgas rihmad, lukustid, pingutid, pürotehnilised ajamid.

4.Istmed, kui turvavöö kinnituskohad ja/või turvapadjad on nendega integreeritud.

5.Roolisambale rakenduvad rooliluku koostud.

6.Käivitustõkestid, sealhulgas transpondrid ja elektroonilised juhtplokid.

F OSA

EEMALDATUD OSADE, KOMPONENTIDE JA MATERJALIDE TÖÖTLEMISE ERINÕUDED

1.Mootorsõidukiakusid töödeldakse määruse (EL) 2023/1542 artikli 70 kohaselt.

2.Elektrisõidukiakusid töödeldakse määruse (EL) 2023/1542 artikli 70 kohaselt.

3. Kergtranspordivahendite akusid töödeldakse määruse (EL) 2023/1542 artikli 70 kohaselt.

4. Kantavaid patareisid ja akusid töödeldakse määruse (EL) 2023/1542 artikli 70 kohaselt.

5.Püsimagnetmaterjalid, mis sisaldavad neodüümi, düsproosiumi või praseodüümi (neodüümi, raua ja boori sulam, nagu on määratletud määruse (EL) 2024/1252 artiklis 28), ning vask, mis sisaldub elektrilistes veomootorites, mis ei sobi korduskasutamiseks, taastootmiseks ega taastamiseks, eemaldatakse, kui eemaldamine on võimalik teha tegevusloaga lammutuskojas ilma liigsete kuludeta. Kui neodüümi, raua ja boori sulamit sisaldavate püsimagnetmaterjalide ringlussevõtu valdkonnas ei toimu tehnilist arengut, tuleb elektrilised veomootorid või nende püsimagnetmaterjale sisaldavad osad ladustada ja märgistada määruse (EL) 2024/1252 artikli 28 lõike 1 punkti b kohaselt. Tulevase ringlussevõtu suhtes ei kohaldata direktiivi 1999/31/EÜ nõudeid seoses vaheladustamisega.

6.Käitlejad töötlevad eemaldatud elektroonilisi komponente ja osi, mida ei kasutata korduskasutamise, taastootmise ega taastamise jaoks, ning mitteraudmetallide fraktsioone, sealhulgas purustatud trükkplaate, nagu on kindlaks määratud direktiivi 2012/19/EL artikli 8 lõikes 3.

7.Romusõidukist eemaldatud klaas tuleb ringlusse võtta vähemalt taaraklaasi, klaaskiudklaasi või samaväärse materjalina.

8.Eemaldatud külmaained võetakse ringlusse, taasväärtustatakse või hävitatakse kooskõlas määruse (EL) 2024/573 artikliga 8.

9.Plasti ja jääkfraktsioone käideldakse määruse (EL) 2019/1021 artiklis 7 ja IV lisas sätestatud korras.

10.Kummirehve töödeldakse kooskõlas jäätmehierarhiaga ja direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud üldnõuetega, et seada esikohale jäätmetekke vältimise võimalused, millel on parim üldine keskkonnaalane tulemus, sealhulgas protekteerimine, ning pidada energiakasutusest tähtsamaks ringlussevõttu, sealhulgas muid meetodeid kui mehaaniline ringlussevõtt.

11.VIII lisa C osa punktis 17 nimetatud soojusvahetitest pärit alumiiniummaterjale ladustatakse ja võetakse ringlusse VIII lisa G osa punkti 2 alapunktis b nimetatud alumiiniumi valu- ja survetöödeldud sulami fraktsioonidest eraldi.

G OSA

KOMBINEERITUD PURUSTAMISE NING PURUSTUSJÄÄTMETE JÄRELTÖÖTLEMISE TEHNOLOOGIA RAKENDAMISE KRITEERIUMID

1. Käesoleva määruse artikli 27 lõike 3 järgimiseks võib romusõidukeid purustada koos muude jäätmetega üksnes juhul, kui:

a) elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed on selektiivselt töödeldud kooskõlas direktiivi 2012/19/EL VII lisaga;

b) kõik patareid ja akud on eemaldatud kooskõlas määrusega (EL) 2023/1542;

c) plastpakendid on pakendijäätmetest ja metallpakenditest eraldatud kooskõlas määrusega (EL) 2025/40;

d) kombineeritud purustamisprotsess ei halvenda jäätmevoogude kvaliteeti võrreldes eraldi töötlemisega ning

e) väljundfraktsioonides on võimalik kindlaks teha iga segajäätmevoo osakaal, et täita määrusest (EL) 2023/1542, määrusest (EL) 2025/40, direktiivist 2008/98/EÜ ja direktiivist 2012/19/EL tulenevaid aruandlusnõudeid.

2. Väljundfraktsioonide kvaliteedinõuded:

a) vase kogusisaldus peamises terasefraktsioonis ei tohi ületada 0,25 massiprotsenti; alates ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnenud 60 kuule] ei tohi vase kogusisaldus peamises terasefraktsioonis ületada 0,15 massiprotsenti;

b) hiljemalt ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnenud 36 kuule] sorditakse alumiinium vähemalt kaheks fraktsiooniks:

i)valualumiinium (fraktsioonid ränisisaldusega üle 1,5 %);

ii)survetöödeldud alumiinium (fraktsioonid ränisisaldusega kuni 1,5 %);

c)hiljemalt ... [selle kuu esimene päev, mis järgneb käesoleva määruse jõustumiskuupäevale järgnenud 72 kuule] sorditakse alumiinium vähemalt neljaks fraktsiooniks:

i)alumiiniumi fraktsioon, mis sisaldab üle 1,5 % räni, kuni 0,5 % vaske ja kuni 0,2 % rauda;

ii)alumiiniumi fraktsioon, mis sisaldab üle 1,5 % räni, aga mille koostis ei vasta alapunktis i esitatud vase- ja rauasisalduse nõuetele;

iii)alumiiniumi fraktsioon, mis sisaldab kuni 1,5 % räni, kuni 1,5 % magneesiumi, kuni 0,3 % vaske ja kuni 0,3 % tsinki;

iv)alumiiniumi fraktsioon, mis sisaldab kuni 1,5 % räni, aga mille koostis ei vasta alapunktis iii esitatud magneesiumi-, vase- ja tsingisisalduse nõuetele;

d) purustamisel saadud rasket fraktsiooni, mis on saadud pärast õhksepareerimist ja raua eraldamist, tuleb edasi töödelda, et eraldada ringlussevõtuks või taaskasutamiseks mõeldud raudmetallid, mitteraudmetallid, plast ja muud orgaanilised materjalid; nende protsesside jäägid peavad sisaldama alla 1 massiprotsendi metalle ja kooskõlas nõukogu otsusega 2003/33/EÜNõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 ja II lisa kohaselt (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 27, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2003/33(1)/oj). alla 5 massiprotsendi orgaanilist süsinikku; piirväärtust, mille kohaselt orgaanilise süsiniku kogusisaldus peab olema alla 5 massiprotsendi, ei kohaldata, kui nõuetekohaselt välja valitud ja töödeldud, purustamisel saadud raske fraktsioon on kehtivate õigusaktide kohaselt bioloogiliselt stabiilne;

e) purustamisel saadud kerget fraktsiooni tuleb edasi töödelda, et eraldada ringlussevõtuks või taaskasutamiseks mõeldud raudmetallid, mitteraudmetallid, plast ja muud orgaanilised materjalid; nende protsesside jäägid peavad sisaldama alla 1 massiprotsendi metalle ja kooskõlas otsusega 2003/33/EÜ alla 5 massiprotsendi orgaanilist süsinikku; piirväärtust, mille kohaselt orgaanilise süsiniku kogusisaldus peab olema alla 5 massiprotsendi, ei kohaldata, kui nõuetekohaselt välja valitud ja töödeldud, purustamisel saadud kerge fraktsioon on kehtivate õigusaktide kohaselt bioloogiliselt stabiilne.

3.Dokumendid, mis tuleb esitada osade, komponentide ja materjalide eemaldamise kohustusest erandite tegemiseks:

a)kui see on olemas, tegevusloaga lammutuskoja ning purustamist tegeva ja purustusjäätmete järeltöötlemise tehnoloogiat kasutava rajatise kirjaliku lepingu koopia, sealhulgas ringlussevõtuks valmis oleva teisese toorme kvaliteedi kirjeldus ja romusõidukitest saadud fraktsioonide töötlemise tehniline spetsifikatsioon;

b)sõltumatu asutuse esitatud massibilansiaruanne iseloomuliku töötlemiskonfiguratsiooni töötlemise tulemusel saadud fraktsioonide (väljundi) kvaliteedi ja koguse näidisanalüüsi kohta.

▌

IX LISA

TOOTJATE REGISTRISSE KANDMISEKS ESITATAV TEAVE

1.Teave, mille tootja või tema volitatud esindaja laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks peab esitama:

a)tootja nimi, tema liikmesriigis kasutatavad kaubamärgid (kui on), tootja aadress, sealhulgas sihtnumber, linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoninumber (kui on), veebisait, e-posti aadress, ühtne kontaktpunkt;

b)tootja riiklik tunnuskood, sealhulgas äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber ja Euroopa või riiklik maksukohustuslasena registreerimise number;

c)sõidukikategooriad, mille tootja kavatseb liikmesriigi territooriumil esimest korda turul kättesaadavaks teha;

d)teave selle kohta, kuidas tootja täidab artiklis 16 kindlaks määratud kohustusi, sealhulgas kirjalik teave järgmise kohta:

i)meetmed, mille tootja on kehtestanud artiklites 16 ja 20 kindlaks määratud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks;

ii)meetmed, mis on kehtestatud artiklis 23 kindlaks määratud kogumiskohustuse täitmiseks seoses nende sõidukite kogusega, mille tootja teeb liikmesriigi turul kättesaadavaks, ning

iii)pädevatele asutustele esitatud andmete usaldusväärsuse tagamise süsteem;

e)tootja või kohaldataval juhul tootja volitatud esindaja laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks või tootjavastutusorganisatsiooni kinnitus, et esitatud teave on tõene.

2.Teave, mis tuleb lisaks punktis 1 loetletud teabele esitada juhul, kui laiendatud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks on määratud tootjavastutusorganisatsioon:

a)tootjavastutusorganisatsiooni nimi ja kontaktandmed, sealhulgas sihtnumber, linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoninumber, veebiaadress ja e-posti aadress ning riiklik tunnuskood;

b)tootjavastutusorganisatsiooni äriregistri number või samaväärne ametlik registreerimisnumber ja Euroopa või riiklik maksukohustuslasena registreerimise number ning

c)esindatava tootja volitus.

3.Teave, mille peab lisaks punktis 1 loetletud teabele esitama tootjavastutusorganisatsioon, kui ta on määratud artikli 17 lõike 1 kohaselt:

a)esindatavate tootjate nimed ja kontaktandmed, sealhulgas sihtnumber, linn või asula, tänav ja majanumber, riik, telefoninumber, veebisait ja e-posti aadress;

b)kohaldataval juhul kõigi esindatavate tootjate volitused;

c)kui tootjavastutusorganisatsioon esindab rohkem kui üht tootjat, näitab ta eraldi, kuidas iga esindatav tootja täidab artiklis 16 kindlaks määratud kohustusi.

4.Kui tootja nimel täidab artikli 16 kohaseid kohustusi laiendatud tootjavastutuse volitatud esindaja, kes esindab rohkem kui ühte tootjat, esitab kõnealune esindaja lisaks punktis 1 loetletud teabele eraldi iga esindatava tootja nime ja kontaktandmed.

X LISALAMMUTUSTÕEND

1.
Käesoleva tõendi välja andnud asutus või ettevõtja
1.1
Nimi

1.2
Aadress

1.3
Telefon

1.4
E-posti aadress [kui on olemas]

1.5
Registreerimis- või identifitseerimisnumber*

2.
Punktis 1 osutatud asutusele või ettevõtjale loa välja andnud pädev asutus
2.1
Liikmesriik

2.2
Nimetus

2.3
Aadress

3.
Lammutustõend
3.1
Väljaandmise kuupäev

3.2
Number

4.
Teave sõiduki kohta, mille jaoks käesolev lammutustõend on välja antud
4.1
Registreerinud riigi tunnus

4.2
(A)Registreerimisnumber**

4.3
(J)Kategooria**

4.4
(D.1) Mark**

4.5
(D.3) Äriline käibenimi**

4.6
(E)valmistajatehase tähis**

4.7
Registreerimistunnistuse number

5.
Teave sõidukiomaniku kohta

5.1
(C.2.1) Perekonnanimi või ärinimi**

5.2
(C.2.2) Muu nimi (muud nimed)**

5.3
(C.2.3) Aadress**

5.4
Telefon [kui on olemas ja omanik on nõusoleku andnud]

5.5
E-posti aadress [kui on olemas ja omanik on nõusoleku andnud]

6.
Märkused

* Kui riiklikus registreerimis- või identifitseerimissüsteemis ei ole sellist numbrit ette nähtud, võib sellest nõudest loobuda.
** Direktiivis 1999/37/EÜ osutatud ühenduse ühtlustatud koodid.

XI LISA

MÄÄRUSE (EL) 2018/858 JA MÄÄRUSE (EL) nr 168/2013 MUUTMINE

1.Määruse (EL) 2018/858 II lisa muudetakse järgmiselt.

a)I osa kirje G13 asendatakse järgmisega:

„

G13
Ringkasutus
Määrus (EL) …/… [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number]
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X

“;

b)1. liidet muudetakse järgmiselt:

i)tabeli 1 kirje G13 asendatakse järgmisega:

„

G13
Ringkasutus
Määrus (EL) …/… [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number]

ei kohaldata
Kohaldatakse aga VIII lisa E osa, kus on kindlaks määratud osad, mida ei ole lubatud korduskasutada.

“;

ii)tabeli 2 kirje G13 asendatakse järgmisega:

„

“;

c)2. liite punkti 4 muudetakse järgmiselt:

i)tabeli „I osa. M1-kategooria sõidukid“ kirje 59 asendatakse järgmisega:

„

59
Määrus (EL) …/… [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number] (Ringkasutus)
Nimetatud määruses sätestatud nõudeid ei kohaldata.

“;

ii)tabeli „II osa. N1-kategooria sõidukid“ kirje 59 asendatakse järgmisega:

„

59
Määrus (EL) …/… [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number] (Ringkasutus)
Nimetatud määruses sätestatud nõudeid ei kohaldata.

“;

d)III osa muudetakse järgmiselt:

i)1. liite kirje 59 asendatakse järgmisega:

„

59
Ringkasutus
Määrus (EL) …/… [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number]
ei kohaldata
ei kohaldata

“;

ii)2. liite kirje 59 asendatakse järgmisega:

„

59
Ringkasutus
Määrus (EL) …/… [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number]
ei kohaldata

ei kohaldata

“;

iii)3. liite kirje 59 asendatakse järgmisega:

„

59
Ringkasutus
Määrus (EL) …/… [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number]
ei kohaldata

“;

iv)4. liite kirje 59 asendatakse järgmisega:

„

59
Ringkasutus
Määrus (EL) .../ ... [väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number]
ei kohaldata

ei kohaldata

“;

2.Määruse (EL) nr 168/2013 II lisa tabeli C1 osa kirje 15a asendatakse järgmisega:

„

L1e-A1
L1e-B2
L2e
L3e
L4e
L5e-B
L6e-A
L7e-A1
L7e-A2
L7e-B1
L7e-B2
15a
18
Ringkasutusnõuded
[väljaannete talitus, palun lisada käesoleva määruse number (EL) 2026/…]
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x
x

“.

XII LISAMÄÄRUSE (EL) 2023/1542 MUUTMINE

I lisa tabel asendatakse järgmise tabeliga:

Tulp 1
Aine või ainerühma nimetus
Tulp 2
Piirangutingimused
1.Elavhõbe CASi nr 7439-97-6 EÜ nr 231‑106-7 ja selle ühendid
Patareid ja akud, olenemata sellest, kas need sisalduvad seadmetes, kergtranspordivahendites või muudes sõidukites ja on neisse paigaldatud või mitte, ei tohi sisaldada elavhõbedat (väljendatuna metallilise elavhõbedana) üle 0,0005 massiprotsendi.
2.Kaadmium CASi nr 7440-43-9 EÜ nr 231-152-8 ja selle ühendid
1.Kantavad patareid ja akud, olenemata sellest, kas need sisalduvad seadmetes, kergtranspordivahendites või muudes sõidukites ja on neisse paigaldatud või mitte, ei tohi sisaldada kaadmiumi (väljendatuna metallilise kaadmiumina) üle 0,002 massiprotsendi.
2.Määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria sõidukitesse, sealhulgas eriotstarbelistesse sõidukitesse paigaldatud elektrisõiduki- ja mootorsõidukiakud ei tohi sisaldada homogeenses materjalis kaadmiumi (väljendatuna metallilise kaadmiumina) üle 0,01 massiprotsendi.
3.Punkti 2 ei kohaldata elektrisõidukiakude suhtes, mida kasutatakse selliste määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria elektrisõidukite, sealhulgas eriotstarbeliste sõidukite varuosadena, mis on turule lastud enne 31. detsembrit 2008.
3.Plii CASi nr 7439-92-1 EÜ nr 231‑100-4 ja selle ühendid
1.Alates 18. augustist 2024 ei tohi kantavad patareid ja akud, olenemata sellest, kas need sisalduvad seadmetes ja on neisse paigaldatud või mitte, sisaldada pliid (väljendatuna pliimetallina) üle 0,01 massiprotsendi.
2.Punktis 1 sätestatud piirangut ei kohaldata kantavate tsink-õhk-nööpelementide suhtes kuni 18. augustini 2028.
3.Määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria sõidukitesse, sealhulgas eriotstarbelistesse sõidukitesse paigaldatud kantavad patareid või akud ei tohi sisaldada homogeenses materjalis pliid (väljendatuna pliimetallina) üle 0,1 massiprotsendi.
4.Punkti 3 ei kohaldata kantavate patareide või akude suhtes, mis on paigaldatud sellistesse määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria sõidukitesse, sealhulgas eriotstarbelistesse sõidukitesse, mis on saanud tüübikinnituse enne 1. jaanuari 2024, või mida kasutatakse nende varuosadena.
5.Määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria sõidukitesse, sealhulgas eriotstarbelistesse sõidukitesse paigaldatud elektrisõidukiakud ei tohi sisaldada homogeenses materjalis pliid (väljendatuna pliimetallina) üle 0,1 massiprotsendi.

6.Punkti 5 ei kohaldata järgmise suhtes:
a)kõrgepingesüsteemides1 kasutatavad elektrisõidukiakud, mis on paigaldatud sellistesse määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria sõidukitesse, mis on saanud tüübikinnituse enne 1. jaanuari 2019, või mida kasutatakse nende varuosadena;
b)käesoleva punkti alapunktiga a hõlmamata elektrisõidukiakud, mis on paigaldatud sõidukitesse, sealhulgas sellistesse määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria eriotstarbelistesse sõidukitesse, mis on saanud tüübikinnituse enne 1. jaanuari 2024, või mida kasutatakse nende varuosadena.
7.Määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria sõidukitesse, sealhulgas eriotstarbelistesse sõidukitesse paigaldatud mootorsõidukiakud ei tohi sisaldada homogeenses materjalis pliid (väljendatuna pliimetallina) üle 0,1 massiprotsendi.

8.Punkti 7 ei kohaldata järgmise suhtes:
a)mootorsõidukiakud, mida kasutatakse määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria sõidukite, sealhulgas eriotstarbeliste sõidukite 12 V rakendustes;See erand vaadatakse läbi 2030. aastal.
b)mootorsõidukiakud, mida kasutatakse määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria eriotstarbeliste sõidukite 24 V rakendustes;See erand vaadatakse läbi 2030. aastal.
c)mootorsõidukiakud, mida kasutatakse muude kui käesoleva punkti alapunktidega a ja b hõlmatud rakenduste puhul määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria sõidukites, sealhulgas eriotstarbelistes sõidukites, mis on saanud tüübikinnituse enne 1. jaanuari 2024.
4.Kuuevalentne kroom CASi nr 18540‑29-9 EÜ nr 606-053-1 ja selle ühendid
Määruses (EL) 2018/858 määratletud M1- ja N1-kategooria sõidukitesse, sealhulgas eriotstarbelistesse sõidukitesse paigaldatud patareid ja akud ei tohi sisaldada homogeenses materjalis kuuevalentset kroomi (väljendatuna metallilise kuuevalentse kroomina) üle 0,1 massiprotsendi.

1 Süsteemid, mille alalispinge on > 75 V, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/35/ELEuroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiivi 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/35/oj). artiklis 1.

XIII LISAKRITEERIUMID, MILLELE PEAVAD VASTAMA KOLMANDATES RIIKIDES ASUVAD RINGLUSSEVÕETUD MATERJALI TOOTVAD KÄITISED

A osa KRITEERIUMID, MILLE ABIL TÕENDATAKSE, ET RINGLUSSEVÕETUD MATERJAL ON TOODETUD KÄITISES, MIS VASTAB TEATAVATELE LIIDU ÕIGUSES SÄTESTATUD INIMESTE TERVISE, KLIIMA JA KESKKONNA KAITSE NÕUETELE VÕI SAMAVÄÄRSETELE NÕUETELE (KOOSKÕLAS ARTIKLI 6 LÕIKEGA 4)

1. Kolmandas riigis asuv ringlussevõetud materjali tootmisega tegeleva käitise tegevus vastab reaalselt järgmistele tingimustele:

a) see vastab jäätmete ringlussevõtu nõuetele ja tegutseb kooskõlas kohaldatavate riigisiseste keskkonnakaitsealaste õigusaktidega;

b) see on projekteeritud ja ehitatud ning seda käitatakse ohutul ja keskkonnahoidlikul viisil ning eelkõige on käitisel olemas vajalikud protsessid, asjakohane jäätmekäitlustehnoloogia, töökorraldus ja taristu kõnealuste jäätmete ringlussevõtuks;

c) see hangib plastijäätmeid mõnest liikmesriigist või riigist, mis järgib keskkonnakaitse ja töötajate ohutuse osas liidu õigust või liikmesriikidega samaväärseid standardeid, ning tegutseb sellises riigis vastavalt punktis 3 kindlaks määratud kriteeriumidele;

d) käitises kehtestatakse juhtimis- ja seiresüsteemid, -menetlused ja -meetodid ning rakendatakse neid, eesmärgiga vältida, vähendada, minimeerida ja võimaluste piires kõrvaldada:

i)asjaomaste töötajate ja käitise lähiümbruskonna elanike tervise- ja ohutusriske ning

ii)tema tegevusest tingitud kahjulikku mõju keskkonnale (eelkõige võttes asjakohaseid meetmeid saaste seireks ja vähendamiseks);

e) käitises tagatakse kõigi sinna saabunud ja seal töödeldud jäätmete jälgitavus, sealhulgas see, et kõik käitise tegevusest tekkinud jäätmejäägid dokumenteeritakse ja viiakse üksnes jäätmekäitluskohtadesse, millel on luba selliste jäätmejääkide töötlemiseks;

f) käitises on võetud meetmeid energia säästmiseks ja tema tegevusega seotud kasvuhoonegaaside heite piiramiseks;

g) käitises säilitatakse ja suudetakse esitada andmeid jäätmekäitlustegevuse kohta viimase viie aasta jooksul; kui käitis on tegutsenud vähem kui viis aastat, säilitab ja suudab ta esitada andmeid jäätmekäitlustegevuse kohta tegutsetud aja jooksul;

h) selle käitajat ega tema juhtkonda ei ole viimase viie aasta jooksul süüdi mõistetud jäätmekäitlusega seotud ebaseadusliku tegevuse eest.

2. Võrdlusalusena ja asjakohasel juhul võetakse arvesse järgmisi või samaväärseid norme:

a) erinõuded teatavate jäätmete töötlemise ja töödeldud jäätmete koguse arvutamise kohta, mis on liidu õigusaktide kohaselt kohustuslikud, ning toodetud ringlussevõetud materjalide koguste arvestuse kohta;

b) parima võimaliku tehnika alased järeldused, mis on vastu võetud teatava tegevuse jaoks direktiivi 2010/75/EL alusel.

3. Plastijäätmeid töödeldakse vastavalt liidu õiguses sätestatud nõuetele või samaväärsetele nõuetele ja need pärinevad mõnest liikmesriigist või riigist, millel on kogu riigi territooriumi hõlmav terviklik jäätmekäitlusraamistik ning mis tõendab oma suutlikkust ja valmisolekut tagada keskkonnahoidlik jäätmekäitlus, võttes eelkõige arvesse järgmisi kriteeriume:

a) meetmed, mida rakendatakse ja kavandatakse keskkonnahoidliku jäätmekäitluse tagamiseks riigi territooriumil, näiteks laiendatud tootjavastutuse süsteemi või põhimõtet „saastaja maksab“ rakendava samaväärse süsteemi kasutuselevõtt;

b) meetmed, mida rakendatakse ja kavandatakse, et suurendada sõidukitest ringlusse võetud tarbimisjärgsete plastijäätmete osakaalu, ning nende meetmete seireks kasutatavad näitajad;

c) meetmed, mida rakendatakse ja kavandatakse, et suurendada selliste ringlussevõetud tarbimisjärgsete plastijäätmete osakaalu, mida kasutatakse riigisisesele turule lastud sõidukites, ning nende meetmete seireks kasutatavad näitajad.

B osa KRITEERIUMID, MILLE ABIL TÕENDATAKSE, ET RINGLUSSEVÕETUD MATERJAL ON TOODETUD VASTAVALT ARTIKLI 6 LÕIGETELE 1, 2 JA 3

Kolmandas riigis asuv ringlussevõetud materjali tootmisega tegeleva käitise tegevuse vastab reaalselt järgmistele tingimustele:

1. Käitis suudab tõendada, et seal toodetakse tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjale. Kui käitises toodetakse samuti materjale, mis on saadud tarbimiseelsetest jäätmetest või toormest, suudab ta tõendada, et seal eristatakse selgelt eri liiki materjale. Käitis tagab, et ta tarnib ainult tarbimisjärgsetest jäätmetest ringlusse võetud materjale, mis on tingimus, et seda materjali saaks arvesse võtta osana artiklis 6 sätestatud sihtmääradest.

2. Käitis, mis toodab ringlussevõetud materjale tarbimisjärgsetest jäätmetest, mis on saadud romusõidukitest või remonditud sõidukitest, suudab tõendada, et sellised jäätmed on kogutud eraldi ja neid ei ole segatud muu päritoluga materjalidega viisil, mis takistaks nende jäätmete jälgitavust enne nende saabumist käitisesse ning kogu ringlussevõtuprotsessi jooksul.

XIV LISANÕUDED AUDITITELE, SERTIFITSEERIJATELE JA AUDIITORITELE

A osa ÜKSIKASJALIKUD NÕUDED AUDITEID TEGEVATELE KOLMANDATELE ISIKUTELE

1. Artikli 6 lõike 5 kohaselt kolmandas riigis asuva käitise auditeid tegev kolmas isik peab olema sõltumatu tarnijast, valmistajast ja isikust, kes osaleb ringlussevõetud materjali tootmises, ja kontrollitavast käitisest. Selleks peab kolmas isik suutma dokumentaalselt tõestada, et:

a) ta ei kuulu nendesse üksustesse ega ole nende kontrolli all;

b) ta on kehtestanud korra ja rakendab seda, mis tagab tema erapooletuse, sealhulgas:

i)tema erapooletust ohustavaid riske hinnatakse pidevalt;

ii)tehakse kindlaks, kõrvaldatakse ja leevendatakse finants-, kaubandus- ja muud liiki survest tulenevaid erapooletust ohustavaid riske;

iii)hinnatakse tema töötajate suhetest tulenevaid erapooletust ohustavaid riske;

c) tal on struktuur ja juhtimine, mis tagavad tema sõltumatuse ja erapooletuse, sealhulgas,

i)kui juriidiline isik tegeleb ka tegevusega, mis ei ole seotud auditiga, siis on see juriidilise isiku sees selgelt tuvastatav;

ii)ta on kehtestanud auditeerimistegevuse aruandlusreeglid;

iii)tema töötajatel on auditite tegemisega seoses selgelt tuvastatavad kohustused.

2. Artikli 6 lõike 5 kohaselt auditeid tegeval kolmandal isikul loetakse olevat asjakohane kvalifikatsioon auditite ja jäätmetöötluse valdkonnas, kui tal on kas otse või alltöövõtu kaudu piisav arv kvalifitseeritud töötajaid, keda on korrapäraselt koolitatud, ja kui nende auditite tegemisega seotud töötajatel on dokumenteeritud erialane töökogemus kõigis järgmistes valdkondades:

a)jäätmetöötluskohtade auditeerimine;

b)jäätmetöötlustoimingud;

c)keskkonna- ning töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemid;

d)ringlussevõetud materjali tootmine.

3. Käesoleva osa punktides 1 ja 2 osutatud kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks viitab auditit või sertifitseerimist läbi viiv kolmas isik oma sertifitseerimisele liidu või samaväärsete rahvusvaheliselt tunnustatud standardite alusel, mis on asjakohased auditite tegemisel, näiteks rahvusvaheline standard ISO 19011:2018 või ISO/IEC 17020:2012.

B osa AUDITI ESE

1. Artikli 6 lõikes 5 osutatud auditi käigus kontrollitakse, kas ringlussevõetud materjali tootmises osaleva kolmandas riigis asuva käitise tegevus vastab reaalselt XIII lisas loetletud tingimustele.

2. Auditiaruannetes märgitakse selgelt auditi teinud isikute nimed ja kontaktandmed.

XV LISA

VASTAVUSTABELID

1.Direktiiv 2000/53/EÜ

Direktiiv 2000/53/EÜ
Käesolev määrus
Artikkel 1
Artikkel 1
Artikli 2 punkt 1
Artikli 3 punkt 1
Artikli 2 punkt 2
Artikli 3 punkt 2
Artikli 2 punkt 3
Artikli 3 punkt 23
Artikli 2 punkt 4
Artikli 3 punkt 39
Artikli 2 punkt 5
Artikli 3 punkt 18
Artikli 2 punkt 6
Artikli 3 punkt 4
Artikli 2 punkt 7
Artikli 3 punkt 39
Artikli 2 punkt 8
Artikli 3 punkt 39
Artikli 2 punkt 9
Artikli 3 punkt 39
Artikli 2 punkt 10
Artikli 3 punkt 35
Artikli 2 punkt 11
–
Artikli 2 punkti 11 alapunkt a
–
Artikli 2 punkti 11 alapunkt b
–
Artikli 2 punkti 11 alapunkt c
–
Artikli 2 punkti 11 alapunkt d
–
Artikli 2 punkt 12
–
Artikli 2 punkt 13
–
Artikli 3 lõige 1
Artikli 2 lõike 1 punkt a
Artikli 3 lõige 2
–
Artikli 3 lõige 3
–
Artikli 3 lõige 4
–
Artikli 3 lõige 5
–
Artikli 4 lõike 1 punkt a
Artikli 5 lõige 1
Artikli 4 lõike 1 punkt b
Artikli 7 lõige 1
Artikli 4 lõike 1 punkt c
Artikkel 6
Artikli 4 lõike 2 punkt a
Artikli 5 lõiked 4 ja 5
Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt i
Artikli 5 lõike 6 punkt a
Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt ii
Artikli 5 lõike 6 punkt b
Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt iii
Artikli 5 lõike 6 punkt c
Artikli 4 lõike 2 punkti b alapunkt iv
Artikli 5 lõike 6 punkt d
Artikli 4 lõike 2 punkt c
–
Artikli 5 lõike 1 esimene taane
–
Artikli 5 lõike 1 teine taane
Artikli 23 lõike 3 punkt b
Artikli 5 lõige 2
Artikli 24 lõige 1
Artikli 5 lõike 3 esimene lõik
Artikkel 25
Artikli 5 lõike 3 teine lõik
Artikli 25 lõige 1
Artikli 5 lõike 3 kolmas lõik
–
Artikli 5 lõike 4 esimene lõik
Artikli 24 lõige 2
Artikli 5 lõike 4 teine lõik
Artikkel 16 ja artikli 20 lõike 1 punkt a
Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik
Artikli 24 lõige 2
Artikli 5 lõike 4 neljas lõik
–
Artikli 5 lõike 5 esimene lõik
Artikli 25 lõige 1 ja X lisa
Artikli 5 lõike 5 teine lõik
–
Artikli 6 lõige 1
Artikli 26 lõiked 1 ja 2
Artikli 6 lõike 2 esimene lõik
Artikli 15 lõige 1
Artikli 6 lõike 2 teine lõik
–
Artikli 6 lõike 3 esimene lõik
Artikli 29 lõige 1 ja VIII lisa C osa
Artikli 6 lõike 3 teine lõik
Artikli 28 lõige 1
Artikli 6 lõige 4
Artikli 15 lõige 2
Artikli 6 lõige 5
Artikli 26 lõige 4
Artikli 6 lõige 6
Artikli 26 lõige 3
Artikli 7 lõige 1
Artikli 30 lõige 1
Artikli 7 lõike 2 punkt a
–
Artikli 7 lõike 2 punkt b
Artikli 33 lõike 1 punktid a ja b
Artikli 7 lõike 2 teine lõik
–
Artikli 7 lõike 2 kolmas lõik
–
Artikli 7 lõige 3
–
Artikli 7 lõige 4
–
Artikli 7 lõige 5
–
Artikli 8 lõige 1
Artikli 12 lõige 1
Artikli 8 lõige 2
Artikli 12 lõige 2
Artikli 8 lõige 3
Artikli 11 lõige 1
Artikli 8 lõige 4
Artikli 11 lõiked 1 ja 3
Artikli 9 lõike 1a esimene lõik
Artikli 50 lõike 1 esimene lõik
Artikli 9 lõike 1a teine lõik
Artikli 50 lõike 1 teine lõik
Artikli 9 lõike 1a kolmas lõik
Artikli 50 lõike 1 kolmas lõik
Artikli 9 lõige 1b
Artikli 50 lõige 2
Artikli 9 lõige 1c
Artikli 50 lõike 3 kolmas lõik
Artikli 9 lõige 1d
Artikli 50 lõige 5
Artikli 9 lõige 2
Artikkel 9 ja V lisa A osa
Artikli 9a lõige 1
Artikli 51 lõige 1
Artikli 9a lõige 2
Artikli 51 lõige 2
Artikli 9a lõige 3
Artikli 51 lõige 3
Artikli 9a lõige 4
Artikli 51 lõige 4
Artikli 9a lõige 5
Artikli 51 lõige 5
Artikli 9a lõige 6
Artikli 51 lõige 6
Artikli 10 lõige 1
–
Artikli 10 lõige 2
–
Artikli 10 lõige 3
–
Artikkel 10a
Artikkel 56
Artikli 11 lõige 1
Artikli 52 lõige 1
Artikli 11 lõige 2
Artikli 52 lõige 2
Artikli 12 lõige 1
Artikli 59 lõige 1
Artikli 12 lõige 2
Artikli 59 lõige 2
Artikli 12 lõige 3
–
Artikkel 13
–
I lisa
VIII lisa
II lisa
IV lisa

2.Direktiiv 2005/64/EÜ

Direktiiv 2005/64/EÜ
Käesolev määrus
Artikli 1 esimene lõik
Artikkel 1
Artikli 1 teine lõik
–
Artikkel 2
Artikli 2 lõike 1 punkt a
Artikli 3 punkt a
–
Artikli 3 punkt b
–
Artikli 3 punkt c
Artikli 2 lõike 2 punkt a
Artikli 4 punkt 1
Artikli 3 punkt 1
Artikli 4 punkt 2
–
Artikli 4 punkt 3
Artikli 3 punkt 3
Artikli 4 punkt 4
Artikli 3 punkt 2
Artikli 4 punkt 5
III lisa
Artikli 4 punkt 6
–
Artikli 4 punkt 7
Artikli 3 punkt 40
Artikli 4 punkt 8
–
Artikli 4 punkt 9
Artikli 3 punkt 4
Artikli 4 punkt 10
Artikli 3 punkt 39
Artikli 4 punkt 11
–
Artikli 4 punkt 12
Artikli 3 punkt 39
Artikli 4 punkt 13
Artikli 3 punkt 5
Artikli 4 punkt 14
Artikli 3 1 punkt 6
Artikli 4 punkt 15
Artikli 3 1 punkt 7
Artikli 4 punkt 16
–
Artikli 4 punkt 17
–
Artikli 4 punkt 18
–
Artikli 4 punkt 19
–
Artikli 4 punkt 20
–
Artikli 5 lõige 1
–
Artikli 5 lõige 2
Artikli 8 lõige 2
Artikli 5 lõige 3
Artikli 8 lõige 3
Artikli 5 lõige 4
–
Artikli 6 lõige 1
–
Artikli 6 lõike 2 teine lõik
Artikli 5 lõiked 4 ja 5
Artikli 6 lõige 3
Artikkel 9
Artikli 6 lõige 4
–
Artikli 6 lõige 5
–
Artikli 6 lõige 6
–
Artikli 6 lõige 7
–
Artikli 6 lõige 8
–
Artikli 7 punkt a
VIII lisa E osa
Artikli 7 punkt b
VIII lisa E osa
Artikkel 8
–
Artikkel 9
–
Artikli 10 lõige 1
–
Artikli 10 lõige 2
–
Artikli 10 lõige 3
–
Artikli 10 lõige 3
–
Artikli 10 lõige 4
–
Artikli 11 lõige 1
–
Artikli 11 lõige 2
–
Artikkel 12
–
Artikkel 13
–
I lisa
Artikli 4 lõige 1
II lisa
–
III lisa
–
VII lisa
–
V lisa
VIII lisa E osa
VI lisa
–

_________________