A.arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 191 on sätestatud, et ELi keskkonnapoliitika, „võttes arvesse liidu eri piirkondade olukorra mitmekesisust, seab eesmärgiks kaitstuse kõrge taseme“ ning see „rajaneb ettevaatusprintsiibil ja põhimõtetel, mille järgi tuleb võtta ennetusmeetmeid ja keskkonnakahjustus heastada eeskätt kahjustuse kohas, saastaja peab aga maksma“;

B.arvestades, et vesi on eluks ja inimkonna olemasoluks hädavajalik; arvestades, et EL peab olemasolevaid ja tulevasi veevarusid tõhusalt haldama ning võtma mõjusaid meetmeid praeguste veeprobleemide lahendamiseks, kuna need mõjutavad otseselt inimeste tervist, keskkonda ja selle ökosüsteeme ning strateegilise tähtsusega sotsiaal-majanduslikku tegevust;

C.arvestades, et mikrosaasteained, mida leidub igat liiki veekogudes ja mida avastatakse kõigis ELi veekogudes, avaldavad isegi väikeses kontsentratsioonis kahjulikku mõju inimeste tervisele, sealhulgas kantserogeenset ja endokriinseid häireid põhjustavat mõju, ning veeorganismidele ja soodustavad antimikroobikumiresistentsuse levikut; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas antimikroobikumiresistentsuse kiireloomuliseks ülemaailmseks tervisekriisiks, mis prognooside kohaselt põhjustab 2050. aastaks maailmas rohkem surmajuhtumeid kui vähktõbi; arvestades, et paljud ravimitest pärit mikrosaasteained jõuavad vette pärast kliinilist kasutamist, mitte tootmise või kõrvaldamise käigus;

D.arvestades, et veereostus, sealhulgas mikrosaasteainetest tulenev veereostus, ohustab üha enam ja tõsiselt ökosüsteeme, elurikkust ning inimeste ja loomade tervist ning läheb ELile praegu maksma üle 75 miljardi euro aastas; arvestades, et asulareovesi on üks peamisi veereostuse allikaid, kui seda ei koguta ja puhastata nõuetekohaselt; arvestades, et mikrosaasteained tuleb saastunud reoveest eemaldada, et vältida nende ohtlikku mõju tervisele ja keskkonnale;

E.arvestades, et paljud ELi omavalitsused ja kogukonnad saavad oma joogivee kaldafiltratsiooni abil, mistõttu on veevarud mikrosaasteainetega üha enam saastunud;

F.arvestades, et primaarse, teise ja kolmanda astme puhastuse kulud katavad üldiselt avaliku sektori asutused maksumaksja raha või veetasude kaudu; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud põhimõtet „saastaja maksab“ hakati esimest korda veepuhastusele kohaldama läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivis;

G.arvestades, et asulareovee puhastamise direktiivis on sätestatud õigusraamistik asulareovee kogumiseks, puhastamiseks ja ärajuhtimiseks ning teatavatest tööstussektoritest pärit biolaguneva reovee ärajuhtimiseks, ning arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivi eesmärk on vähendada veereostust, sealhulgas mikrosaasteaineid, ja kaitsta vee kvaliteeti kogu ELis; arvestades, et tavapärane reoveepuhastus reovees leiduvaid mikrosaasteaineid tulemuslikult ei kõrvalda; arvestades, et läbivaadatud direktiiviga kehtestatakse kohustus viia läbi reovee neljanda astme puhastus, millega kõrvaldatakse mikrosaasteained, tagades seeläbi tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega; arvestades, et läbivaadatud direktiivis nõutakse süstemaatilist ajakohastamist neljanda astme puhastuse läbiviimiseks suurtes reoveepuhastites, mis teenindavad rohkem kui 150 000 inimest (st suurlinnades, kuna need on mikrosaasteainete tekkimise tulipunktid), ja väiksemate reoveepuhastite ajakohastamist nõutakse ainult siis, kui need asuvad ohustatud piirkondades;

H.arvestades, et neljanda astme puhastust rakendatakse järk-järgult alates 2033. aasta detsembrist, mil tuleb ajakohastada ainult 20 % suurematest ja 10 % väiksematest puhastitest, ning täielik rakendamine tuleb saavutada 2045. aasta detsembriks; arvestades, et neljanda astme puhastuse kasutuselevõtt asulareovee täiendavaks põhjalikuks puhastamiseks, et kõrvaldada võimalikult suur osa erinevatest mikrosaasteainetest, on vajalik nende saasteainete vähendamiseks ning inimeste tervise ja keskkonna kaitsmiseks; arvestades, et neljanda astme puhastuse kasutuselevõtt on direktiivi kõige kulukam element;

I.arvestades, et põhimõte „saastaja maksab“ on ELi toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud õiguslikult siduv põhimõte, mille eesmärk on tagada, et saaste vältimise, kontrollimise ja heastamise kulud peaksid katma keskkonnakahju tekitajad, mitte maksumaksjad või ühiskond laiemalt;

J.arvestades, et laiendatud tootjavastutuse eesmärk on võtta arvesse keskkonnaalast välismõju ja see annab tootjatele stiimuli võtta keskkonnakaalutlusi arvesse kogu toodete olelusringi jooksul alates kavandamisetapist kuni olelusringi lõpuni, rakendades tulemuslikult põhimõtet „saastaja maksab“; arvestades, et enamik olemasolevatest laiendatud tootjavastutuse süsteemidest on välja töötatud selliste jäätmevoogude kontekstis, mis pärinevad tuvastatavatest punktallikatest, kus tootjad saavad kogumis- ja käitlemissüsteeme toimivalt korraldada, seirata ja kontrollida;

K.arvestades, et ravimeid töötatakse välja ja neile antakse luba patsientide ravimise eesmärgil; arvestades, et keskkonnariski hindamine on ravimitele müügiloa andmisel vajalik kriteerium, kuid samas ei ole see ravimitele müügiloa andmisel riski ja kasulikkuse hindamise osa;

L.arvestades, et komisjoni ja Teadusuuringute Ühiskeskuse andmed ja analüüsid näitavad, et ravimid ja kosmeetikatooted on reovees leiduvate potentsiaalselt kahjulike ja raskesti biolagunevate ainete peamine allikas; arvestades, et teatavad ravimi müügiloa hoidjad on teatanud, et nendes analüüsides teatavatele toodetele omistatud toksiline koormus erineb ravimite keskkonnariski hindamiste andmetest;

M.arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiiviga kehtestati laiendatud tootjavastutuse sätted kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, mille kohaselt peavad vähemalt 80 % neljanda astme puhastuse kuludest katma saasteainete keskkonda viimise eest vastutavad peamised sektorid, nimelt ravimi- ja kosmeetikatööstus;

N.arvestades, et neljanda astme puhastuse kasutuselevõtt on direktiivi kõige kulukam element;

O.arvestades, et liikmesriikide kuluprognoosid ületavad märkimisväärselt komisjoni mõjuhinnangus esitatuid (nt Saksamaa ja Hispaania on teatanud mitu korda suurematest kuludest);

P.arvestades, et laiendatud tootjavastutuse eesmärk on rahastada mikrosaasteainete kõrvaldamist reoveest ning soodustada vähem mürgiste ja paremini biolagunevate toodete väljatöötamist, mis on laiendatud tootjavastutusest vabastatud; arvestades, et laiendatud tootjavastutuse süsteem stimuleerib ja premeerib asjaomastes sektorites vähem kahjulike ainete väljatöötamise ja kasutamisega seotud innovatsiooni;

Q.arvestades, et juurdepääs ohututele, mõjusatele ja taskukohastele ravimitele on ELi riiklike tervishoiusüsteemide nurgakivi ja et ELis tuleb tagada ravimite varustuskindlus;

R.arvestades, et komisjoni mõjuhinnangu ja sõltumatute andmete kohaselt oleks laiendatud tootjavastutuse kohaldamisest tulenev toodete maksumuse võimalik suurenemine või tooteid ELi turule laskvate tööstusharude kasumimarginaalide võimalik vähenemine marginaalne ega ohustaks nende toodete taskukohasust, kättesaadavust ega juurdepääsetavust ELi turul;

S.arvestades, et mõne liikmesriigi ametiasutuste kuluprognoosid ületavad komisjoni mõjuhinnangus esitatuid (nt Saksamaa ja Hispaania on teatanud mitu korda suurematest kuludest); arvestades, et komisjoni mõjuhinnangu on vaidlustanud ka teatavad sidusrühmad, eelkõige seoses ravimite ja kosmeetikatoodete keskkonnamõjuga ning ravimite hindadele avalduva mõju arvutamisega; arvestades, et Teadusuuringute Ühiskeskus viis läbi teise uuringu, mille eesmärk oli selgitada ja põhjalikumalt uurida võimalikke kulusid, mida direktiivist mõjutatud tööstussektorid peavad katma; arvestades, et see uus uuring kinnitas paljuski varasemaid andmeid ja järeldusi;

T.arvestades, et mikrosaasteainete poolt avaldatavast koormusest ligikaudu 92 % omistamine komisjoni poolt farmaatsia- ja kosmeetikatoodetele on seatud kahtluse alla metoodilistel ja teaduslikel põhjustel, eelkõige seetõttu, et puudub põhjalik analüüs selle kohta, millised on tagajärjed patsientide juurdepääsule ja riikide tervishoiueelarvetele; arvestades, et see puudus on eriti kriitilise tähtsusega kogu ravimiökosüsteemi jaoks, mis hõlmab uuenduslikke, geneerilisi ja patendikaitseta ravimeid, mis üheskoos toetavad patsientide juurdepääsu, varustuskindlust ja Euroopa tervishoiusüsteemide pikaajalist kestlikkust, säilitades samal ajal investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning tootmise jalajälje, millest sõltub Euroopa tervishoiualane strateegiline autonoomia;

U.arvestades, et geneerilised ravimid moodustavad peaaegu 70 % ELis väljastatavatest ravimitestKomisjoni 24. oktoobri 2023. aasta teatis „Raviminappuse haldamine ELis“ (COM(2023)0672). ning on olulised tervishoiusüsteemi kestlikkuse jaoks; arvestades, et geneeriliste ravimite tootjad tegutsevad tavaliselt rangete hinnakujundusraamistike ning suuremahulise ja väikese kasumimarginaaliga majandusmudeli alusel, mis piirab nende võimet katta regulatiivseid lisakulusid, ning nad võivad seetõttu olla kulude suurenemise suhtes tundlikumad, mis nõuab direktiivi rakendamise hoolikat seiramist;

V.arvestades, et geneerilised ravimid põhinevad samal toimeainel kui originaalravim ning see raskendab geneeriliste ravimite tootjatel saaste vähendamist selle tekkekohas;

W.arvestades, et ravimite nappus on ELis viimastel aastatel suurenenud ja seab ohtu patsientide ravi; arvestades, et EL sõltub ravimite toimeainete hankimisel endiselt suurel määral kolmandatest riikidest; arvestades, et EL võtab meetmeid, et tegeleda ravimite nappuse ja varustuskindlusega, sealhulgas läbivaadatud üldiste ravimialaste õigusaktide ja esmatähtsate ravimite määruse abil;

X.arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiiv võimaldab liikmesriikidele laiendatud tootjavastutuse süsteemide kavandamisel ja osamaksete arvutamise metoodika kehtestamisel paindlikkust, võimaldades neil kavandada laiendatud tootjavastutuse süsteeme viisil, millega tagatakse proportsionaalsus ja välditakse soovimatuid tagajärgi, sealhulgas riske ravimite tarnimisele, tasakaalustades seeläbi rahvatervise eesmärke keskkonnakohustustega;

Y.arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivi artikliga 10 muudetakse seire ja täitmise tagamise raamistikud kohustuslikuks, sealhulgas tagatakse, et direktiivi mõju, muu hulgas ravimihindadele, igakülgselt seiratakse;

Z.arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivi põhjenduses 20 kinnitatakse, et direktiivis on juba ette nähtud seireandmetel ja teaduslikel tõenditel põhinev korrapärane hindamine, sealhulgas võimalus vajaduse korral süsteemi kohaldamisala ajakohastada, tagades seeläbi kehtivas õigusraamistikus piisava paindlikkuse, ilma et direktiivi oleks vaja uuesti läbi vaadata;

AA.arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivis nõutakse, et komisjon teeks 2033. aasta lõpuks ja uuesti 2040. aasta lõpuks põhjaliku hindamise, mis annab võimaluse analüüsida direktiivi mõju ja esitada vajaduse korral ettepanekuid kohanduste tegemiseks;

AB.arvestades, et komisjoni hinnangul oleks isegi kulude täieliku ülekandumise stsenaariumi korral mõju ravimite hindadele 2045. aastaks 2,64–3,20 eurot inimese kohta aastas; arvestades, et Teadusuuringute Ühiskeskus kinnitas seda hinnangut uuesti 2025. aasta detsembris ja selles võeti arvesse kaasseadusandjate poolt vastu võetud lõplikku teksti;

AC.arvestades, et direktiivis on ette nähtud pikk rakendamise ajakava, kusjuures teatavaid sätteid ei hakata täielikult kohaldama enne 2045. aastat, mis annab direktiivi ja sellekohaste neljanda astme puhastuse kohustuste järkjärguliseks ja tasakaalustatud rakendamiseks piisavalt aega, nimelt 20 % hõlmatus 2 033. aastaks, 60 % 2039. aastaks ja täielik hõlmatus 2045. aastaks; arvestades, et direktiiv annab liikmesriikidele aega kohandada lepingute hinnakujundust ravimeid käsitlevate uute hankemenetluste abil;

AD.arvestades, et isegi kulude täieliku ülekandumise stsenaariumi korral jääb komisjoni mõjuhinnangu ja Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringu kohaselt sellest tulenev ravimite hinnatõus tegevusetuse maksumusega võrreldes marginaalseks, kuna märkimisväärsed pikaajalised tervishoiukulud, mis on seotud mikrosaasteainetega kokkupuutega seotud haigustega, eelkõige vähktõvega, panevad juba praegu riiklikele tervishoiusüsteemidele selgelt suurema koormuse ja suurenevad eeldatavasti märkimisväärselt;

AE.arvestades, et neljanda astme puhastusse panustamisega seotud kulud põhinevad turule lastud toodetel ja hõlmavad seetõttu kõiki tooteid, olenemata sellest, kas need on toodetud ELis või väljaspool seda, ning laiendatud tootjavastutuse kohustus kehtib ühetaoliselt kõigile ettevõtjatele, kes lasevad tooteid ELi turule, tagades võrdsed tingimused ja vältides ebaõiglasi konkurentsieeliseid; arvestades, et seetõttu on direktiivi eesmärk mitte avaldada turule moonutavat mõju ega seada ELi tootjaid ja sektori üldist konkurentsivõimet ebasoodsasse olukorda; arvestades, et on väga oluline tagada, et kõik imporditud tooted, sealhulgas kõik erasektori väikesaadetised, näiteks internetis tehtud tellimused, oleksid laiendatud tootjavastutuse kohustustega kooskõlas ja rahastaksid neid;

AF.arvestades, et komisjoni mõjuhinnang näitab, et laiendatud tootjavastutuse puudumisel tuleks neljanda astme puhastuse hinnangulised iga-aastased kulud, mis on 2040. aastaks ligikaudu 1,186 miljardit eurot aastas, katta peamiselt kõrgemate veetariifidega ja avaliku sektori eelarvetest, suunates seeläbi saastekulud tööstuselt kodanikele ja maksumaksjatele ning koormates ebaõiglaselt leibkondi, sealhulgas kõige haavatavamaid;

AG.arvestades, et laiendatud tootjavastutuse süsteemi rakendamine on vajalik, et tagada õigus- ja finantskindlus, eelkõige avaliku sektori asutuste jaoks, tagada vajalikud investeeringud reoveetaristusse, et saavutada keskkonna- ja rahvatervise eesmärgid, ning tagada, et kodanikud ja veetarbijad ei kannaks rahalisi kulusid reostuse eest, mille eest nad ei vastuta;

AH.arvestades, et uusi keskkonnakvaliteedi standardeid, eelkõige veepoliitika raamdirektiivi kohast üheksat ravimite keskkonnakvaliteedi standardit, ei ole võimalik saavutada ilma täiustatud ja täiendava veepuhastuseta;

AI.arvestades, et läbivaadatud asulareovee puhastamise direktiivi kohaselt peab komisjon asulareovee seire tulemuste ja uusimate teaduslike andmete põhjal korrapäraselt hindama, kas laiendatud tootjavastutuse süsteemi tuleks lisada muid tooteid; arvestades, et komisjon peaks esitama esimese ametliku läbivaatamise hiljemalt 2033. aastaks;