–võttes arvesse Klára Dobrevi puutumatuse äravõtmise taotlust, mille esitas 5. detsembril 2025 Budapesti II ja III piirkonna kohus seoses kriminaalmenetlusega, mis algatati tema suhtes erasüüdistuse alusel, ja mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 19. jaanuaril 2026,
–olles 5. mail 2026 vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 6 kuulanud ära Klára Dobrevi selgitused,
–võttes arvesse protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,
–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta, 17. jaanuari 2013. aasta ja 19. detsembri 2019. aasta otsuseid Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 19. detsember 2019, Junqueras Vies, C-502/19, ECLI:EU:C:2019:1115.,
–võttes arvesse Ungari põhiseaduse artikli 4 lõiget 2,
–võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,
–võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A10-0190/2026),
A.arvestades, et 5. detsembril 2025 esitas Budapesti II ja III piirkonna kohus taotluse võtta ära Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikme Klára Dobrevi puutumatus seoses kriminaalmenetlusega, milles erasüüdistaja süüdistab teda laimamises seoses väidetava süüteoga, mis toimus 3. oktoobril 2023;
B.arvestades, et taotluse kohaselt esitas Ungari kultuuri- ja innovatsiooniministeerium, mida esindas tolleaegne kultuuri- ja innovatsiooniminister dr Balázs Zoltán Hankó, erasüüdistajana 4. novembril 2025 Klára Dobrevi kohta kaebuse laimamise pärast, tuginedes avaldusele, mis väidetavalt tehti 3. oktoobril 2023 sotsiaalmeedias ja veebisaitidel toimunud veebipõhisel pressikonverentsil pealkirjaga „Nõuame vastuseid pedofiilidest preestritele mõeldud riiklikult rahastatud teadlikkuse suurendamise koolituse kohta! Kui palju pedofiilidest preestreid sai riigilt kümneid miljoneid seksuaalhariduse koolituse jaoks? Nõuame vastuseid Balázs Hankólt ja Zsolt Semjénilt! Vaadake reaalajas meie pressikonverentsi skandaali kohta!“; arvestades, et Ungari kultuuri- ja innovatsiooniministeerium leidis, et need avaldused on tõsiselt solvavad ja võivad kahjustada ministeeriumi mainet ühiskonnas;
C.arvestades, et neid avaldusi tehes pani Klára Dobrev väidetavalt toime süüteo, mis seisnes avalikus laimus, mis on 2012. aasta seaduse C (Ungari karistusseadustiku kohta) § 226 lõike 1 ja § 226 lõike 2 punkti b kohaselt süütegu; arvestades, et Ungari karistusseadustiku artikli 231 lõike 2 kohaselt on nimetatud süütegu karistatav ainult erasüüdistuse alusel;
D.arvestades, et protokollis nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) sätesatud puutumatuse eesmärk on kaitsta Euroopa Parlamenti ja selle liikmeid kohtumenetluse eest, milles käsitletakse parlamendiliikme kohustuste täitmisel tehtud tegusid, mida ei saa neist kohustustest eristada;
E.arvestades, et vastavalt kodukorra artikli 5 lõikele 2 peab Euroopa Parlament võtma oma volituste rakendamisel eesõiguste ja puutumatuse suhtes meetmeid enda kui demokraatliku seadusandliku kogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel;
F.arvestades, et Klára Dobrev valiti Euroopa Parlamenti 2019. aasta mais toimunud Euroopa Parlamendi valimistel ja valiti tagasi 2024. aasta juunis ning seega oli ta väidetava süüteo toimepanemise ajal Euroopa Parlamendi liige;
G.arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artiklis 8 on sätestatud, et Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, neid kinni pidada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;
H.arvestades, et väidetav süütegu ja sellest tulenevalt esitatud Klára Dobrevi puutumatuse äravõtmise taotlus ei ole seotud tema kui parlamendiliikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste ega antud häältega protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 8 tähenduses;
I.arvestades, et protokolli nr 7 (Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta) artikli 9 esimese lõigu punktis a on sätestatud, et Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;
J.arvestades, et Ungari põhiseaduse § 4 lõike 2 kohaselt on Ungari parlamendi liikmetel puutumatus; arvestades, et vastavalt 2012. aasta seaduse nr XXXVI (Ungari Rahvuskogu kohta) § 74 lõikele 1 võib kriminaalmenetlust või rikkumismenetlust (kui asjaomase küsimuse puhul ei loobuta puutumatusest vabatahtlikult) alustada või seda jätkata ja rahvuskogu liikme suhtes kriminaalmenetluse sunnimeetmeid kohaldada ainult rahvuskogu eelneval nõusolekul;
K.arvestades, et puutumatuse äravõtmise taotluse aluseks olevate asjaolude ajal peeti Klára Dobrevit Ungari endise valitsuse silmatorkavaks ja avameelseks kritiseerijaks, kes mõistis järjepidevalt hukka valitsuse poliitika ja tegevuse, sealhulgas eelkõige kõrgetasemelise pedofiiliaskandaali, mis puudutas valitsevate poliitiliste ametkondadega seotud isikuid; arvestades, et erasüüdistaja kuulus Ungari endisesse valitsusse; arvestades, et Ungari õiguse kohaselt saab laimuhagisid esitada nii kriminaal- kui ka tsiviilõiguse alusel, kusjuures võimalikud õiguslikud tagajärjed, sealhulgas vabadusekaotuslik karistus, on kummalgi juhul väga erinevad; arvestades seega, et käesoleval juhul tekitab kriminaalmenetluse algatamise kasuks otsustamine kahtluse, kas eesmärk ikka on tegeliku mainekahju heastamine, ja viitab sellele, et menetlusega ületatakse seda õiguspärast eesmärki, püüdes selle asemel kahjustada Klára Dobrevi kui Euroopa Parlamendi liikme mainet; arvestades, et seetõttu tekitavad süüdistuse esitamise ajastus, kontekst ja laad, sealhulgas erasüüdistaja poliitiline kuuluvus ja tema roll ministrina, ning tsiviilõiguse asemel kriminaalõiguse kasutamise kasuks otsustamine koos tõsiseid kahtlusi seoses taotluse aluseks oleva menetluse poliitilise motiiviga;
L.arvestades, et kõnesoleva juhtumi puhul võib eeldada, et tegemist on fumus persecutionis’ega, s.t kohtumenetluse eesmärk on tekitada kahju Klára Dobrevi poliitilisele tegevusele Euroopa Parlamendi liikmena ja seega Euroopa Parlamendi sõltumatusele;
M.arvestades, et esiteks ei saa Euroopa Parlamenti võrdsustada kohtuga ja teiseks ei tohi parlamendiliiget pidada puutumatuse äravõtmise menetluse raames süüdistatavaks Kohtuotsus, Üldkohus, 30. aprill 2019, Briois vs. parlament, T-214/18, ECLI:EU:T:2019:266.;