I LISAMääruse (EÜ) nr 883/2004 lisade muudatused
Määruse (EÜ) nr 883/2004 lisasid muudetakse järgmiselt.
1)I lisa muudetakse järgmiselt:
a)I osa muudetakse järgmiselt:
i) kande „BULGAARIA“ järele lisatakse järgmine kanne:
„TŠEHHI VABARIIK
Ülalpidamistoetuste ettemaksed ülalpidamistoetuste ettemaksete seaduse (nr 588/2020 Coll.) alusel“;
ii) kanne „EESTI“ asendatakse järgmisega:
„EESTI
Elatisabi 1. jaanuari 2017. aasta perehüvitiste seaduse alusel“;
iii)kanne „SLOVAKKIA“ asendatakse järgmisega:
„SLOVAKKIA
Alimentide asendushüvitis seaduse nr 201/2008 Coll. (muudetud kujul) alusel“;
iv)kanne „ROOTSI“ asendatakse järgmisega:
„ROOTSI
Ülalpidamistoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110) peatükid 17–19)“;
b)II osa muudetakse järgmiselt:
i) kanne „LEEDU“ asendatakse järgmisega:
„LEEDU
Laste ülalpidamistoetused laste ülalpidamistoetuste seaduse alusel“;
ii)kanne „UNGARI“ jäetakse välja;
iii) kanne „POOLA“ asendatakse järgmisega:
„POOLA
Ühekordne sünnitoetus (perehüvitiste seadus)
Ühekordne toetus lapse sünni puhul, kellel on diagnoositud raske ja pöördumatu puue või ravimatu eluohtlik haigus, mis tekkis lapse sünnieelsel arenguperioodil või sünnituse käigus“;
iv)kanne „RUMEENIA“ jäetakse välja;
v) kanne „SLOVAKKIA“ asendatakse järgmisega:
„SLOVAKKIA
Sünnitoetus“;
vi) kanne „SOOME“ asendatakse järgmisega:
„Rasedus- ja sünnituspakett, ühekordne rasedus- ja sünnitustoetus ning rasedus- ja sünnitustoetuse seadusega (477/1993) sätestatud ühekordne hüvitis rahvusvahelise lapsendamisega seotud kulude katteks“;
vii)lisatakse järgmine kanne:
„ROOTSI
Lapsendamistoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110) 21. peatükk)“.
2)II lisa muudetakse järgmiselt:
a) kanded „TAANI – SOOME“ ja „TAANI – ROOTSI“ jäetakse välja;
b)kanne „SAKSAMAA – AUSTRIA“ asendatakse järgmisega:
„SAKSAMAA – AUSTRIA
4. oktoobri 1995. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 14 lõike 2 punktid g, h, i ja j (pädevuse kindlaksmääramine riikide vahel seoses varasemate kindlustusjuhtumitega ja täitunud kindlustusperioodidega); kõnealust sätet kohaldatakse üksnes selle sättega hõlmatud isikute suhtes.“;
c) kanded „HISPAANIA – PORTUGAL“ ja „SOOME – ROOTSI“ jäetakse välja.
3)III lisast jäetakse välja kanded „EESTI“, „HISPAANIA“, „HORVAATIA“, „ITAALIA“, „LEEDU“, „UNGARI“, „MADALMAAD“, „SOOME“ ja „ROOTSI“.
4)IV lisa muudetakse järgmiselt:
a)kande „SAKSAMAA“ järele lisatakse kanne „EESTI“;
b) kande „KÜPROS“ järele lisatakse kanne „LÄTI“;
c)kande „LÄTI“ järele lisatakse kanne „LEEDU“;
d)kande „UNGARI“ järele lisatakse kanne „MALTA“;
e)kande „POOLA“ järele lisatakse kanne „PORTUGAL“;
f)kande „PORTUGAL“ järele lisatakse kanne „RUMEENIA“;
g)kande „SLOVEENIA“ järele lisatakse kanne „SLOVAKKIA“;
h)kande „SLOVAKKIA“ järele lisatakse kanne „SOOME“;
i)kande „ROOTSI“ järele lisatakse kanne „ÜHENDKUNINGRIIK“.
5) VI lisast jäetakse välja kanne „SOOME“.
6) VIII lisa 1. osa muudetakse järgmiselt:
a) kanne „LEEDU“ asendatakse järgmisega:
„LEEDU
Kõik taotlused sotsiaalkindlustuse lesepensioni saamiseks, mis arvutatakse lesepensioni põhisumma alusel (sotsiaalkindlustuspensionite seadus).“;
b) kandes „AUSTRIA“ asendatakse punkt g järgmisega:
„g) Kõik taotlused hüvitiste saamiseks 22. detsembri 2018. aasta föderaalseaduse alusel, mis käsitleb Austria notarite pensionieraldisi – NVG 2020.
h)Varajase startija toetus 9. septembri 1955. aasta üldise sotsiaalkindlustusseaduse (Allgemeines Sozialversicherungsgesetz – ASVG) paragrahvide 262a ja 286a, 11. oktoobri 1978. aasta kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustusseaduse (Gewerbliches Sozialversicherungsgesetz – GSVG) paragrahvi 144a ning 11. oktoobri 1978. aasta talupidajate sotsiaalkindlustuse seaduse (Bauern-Sozialversicherungsgesetz – BSVG) paragrahvi 135a alusel.“
7) IX lisa muudetakse järgmiselt:
a) I osa muudetakse järgmiselt:
i) kande „TAANI“ järele lisatakse järgmine kanne:
„EESTI
Töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse alusel“;
ii) kanne „SOOME“ asendatakse järgmisega:
„SOOME
Abikaasapensionid, mis on kindlaks määratud üleminekusätete kohaselt ja määratud enne 1. jaanuari 1994 (riikliku pensioni seaduse jõustamise seadus (569/2007))
Lapsepensioni lisasumma sõltumatu hüvitise arvutamisel vastavalt riiklikule pensioniseadusele (riiklik pensioniseadus (568/2007))“;
b) II osas asendatakse kanne „LEEDU“ järgmisega:
„LEEDU
a) Sotsiaalkindlustuse töövõimetuspensionid, mida makstakse sotsiaalkindlustuspensionide seaduse alusel
b) Sotsiaalkindlustuse lese- ja orvupensionid, mis arvutatakse surnud isiku töövõimetuspensioni alusel vastavalt sotsiaalkindlustuspensionide seadusele“;
c) III osa kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„12. juuni 2012. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon“.
8)X lisa muudetakse järgmiselt:
a)kanne „TŠEHHI VABARIIK“ jäetakse välja;
b)kandes „SAKSAMAA“ asendatakse punkt b järgmisega:
„b) Bürgergeld, põhihüvitis tööotsijatele vastavalt sotsiaalseadustiku II köitele“;
c)kannet „EESTI“ muudetakse järgmiselt:
i)punkt a jäetakse välja;
ii)lisatakse järgmine punkt:
„c) Üksi elava pensionäri toetus (6. septembri 2016. aasta sotsiaalhoolekandeseadus)“;
d) kanne „LEEDU“ asendatakse järgmisega:
„LEEDU
a) Invaliidsuse ja vanadusega seotud sotsiaalabipension (2005. aasta sotsiaalabipensionide seaduse artiklid 5 ja 6);
b) Abiraha (2005. aasta sotsiaalabipensionide seaduse artikkel 12);
c) Transporditoetuste seaduse alusel enne 2019. aastat määratud transporditoetus liikumispuudega inimestele“;
e)kandest „UNGARI” jäetakse välja punkt c;
f) kanne „AUSTRIA“ asendatakse järgmisega:
„AUSTRIA
a) Kompenseeriv lisatoetus (9. septembri 1955. aasta föderaalseadus üldise sotsiaalkindlustuse kohta – ASVG, 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus kaubandus- ja ärialal tegutsevate isikute sotsiaalkindlustuse kohta – GSVG ja 11. oktoobri 1978. aasta föderaalseadus talupidajate sotsiaalkindlustuse kohta – BSVG)
b) Lisahüvitis (18. novembri 1965. aasta föderaalseadus föderaalametnike, nende ülalpidamisel olnud isikute ja ülalpeetavate pensioniõiguste kohta – Pensionsgesetz 1965 (PG 1965); föderaalseadus Austria föderaalraudtee ametnike pensionihüvitiste kohta – Bundesbahn-Pensionsgesetz (BB-PG); 9. juuli 1958. aasta föderaalseadus föderaalteatri töötajate pensionihüvitiste kohta (Bundestheaterpensionsgesetz – BThPG)“;
g) kanne „POOLA“ asendatakse järgmisega:
„POOLA
a) Sotsiaalpension (27. juuni 2003. aasta sotsiaalpensionide seadus)
b) Täiendav vanemahüvitis (31. jaanuari 2019. aasta täiendava vanemahüvitise seadus)
c) Täiendav hüvitis isikutele, kes ei tule iseseisvalt toime (31. juuli 2019. aasta seadus, mis käsitleb täiendavat hüvitist iseseisvalt mittetoimetulevatele isikutele)“;
h) kannet „PORTUGAL“ muudetakse järgmiselt:
i) punkt a asendatakse järgmisega:
„a) Mitteosamakseline riiklik vanaduspension (13. oktoobri 1980. aasta dekreet-seadus nr 464/80)“;
ii) lisatakse järgmine punkt:
„d) Kaasamise sotsiaalhüvitise põhikomponent ja lisahüvitis (6. oktoobri 2017. aasta dekreet-seadus nr 126-A/2017 (muudetud kujul))“;
i)kande „PORTUGAL“ järele lisatakse järgmine kanne▌:
„RUMEENIA
Pensionäride sotsiaaltoetus (valitsuse erakorraline määrus nr 6/2009, millega kehtestatakse minimaalne tagatud vanaduspension, heaks kiidetud seadusega nr 196/2009)▌“;
j)kanne „SLOVEENIA“ jäetakse välja;
k) kandest „SOOME“ jäetakse välja punkt c;
l)kanne „ROOTSI“ asendatakse järgmisega:
„ROOTSI
a)Eluasemetoetus pensionäridele (sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110) peatükid 99–103)
b)Eakate ülalpidamistoetus (sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110) 74. peatükk)“;
m)kandesse „ÜHENDKUNINGRIIK“ lisatakse järgmised punktid:
„f) Isikliku sõltumatuse toetuse liikumisvõimekomponent (Suurbritannia seadusandluses 2012. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 4. osa ja Põhja-Iirimaa seadusandluses 2015. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse (Põhja-Iirimaa) 5. osa. (S.I. 2015/2006 (N.I. 1))
g)Hea alguse toidutoetus (Šotimaa 2019. aasta hoolekandesüsteemi toidutoetusmäärused (hea alguse toidutoetus) (SSI 2019/193))
h)Hea alguse toetused (rasedus- ja imikutoetus, alushariduse toetus, kooliealise lapse toetus) (Šotimaa 2018. aasta varase lapsepõlve toetuste määrused (hea alguse toetused) (SSI 2018/370))
i)Matusetoetus (Šotimaa 2019. aasta matusekulude toetuse määrused (SSI 2019/292))
j)Šotimaa lapsetoetus (Šotimaa 2020. aasta lapsetoetuste määrused (SSI 2020/XX))
k)Puudega lapse toetuse liikumisvõimekomponent (Šotimaa 2021. aasta puudega laste ja noorte toetuse määrused (SSI 2021/174))
l)Puudega täiskasvanu toetuse liikumisvõimekomponent (Šotimaa 2018. aasta sotsiaalkindlustusseadus („SS(S)A“)) ja Šotimaa 2022. aasta puudega tööealiste inimeste toetuse määrused
m)Pensioniealiste talvine küttetoetus (Šotimaa 2025. aasta (pensioniealiste) talvise kütteabi muutmismäärused)
n)Talvekütusetoetus (2025. aasta sotsiaalfondi talvekütusetoetuse määrused)“.
9)XI lisa muudetakse järgmiselt:
a)kanne „TŠEHHI VABARIIK“ asendatakse järgmisega:
„TŠEHHI VABARIIK
1.Pereliikmete määratlemisel vastavalt artikli 1 punktile i käsitatakse „abikaasana“ ka registreeritud partnerit vastavalt Tšehhi Vabariigi seaduse nr 115/2006 Coll. (registreeritud partnerluse kohta) määratlusele.
2.Olenemata käesoleva määruse artiklitest 5 ja 6 võib täiendava toetuse andmisel kindlustusperioodide eest, mis täitusid endise Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi õigusnormide alusel, arvesse võtta üksnes kindlustusperioode, mis on täitunud Tšehhi õigusnormide alusel, et oleks täidetud tingimus, mille kohaselt peab kindlaksmääratud ajavahemikus pärast liitvabariigi lagunemist olema täitunud vähemalt üks aasta Tšehhi pensionikindlustusskeemis (pensionikindlustust käsitleva seaduse nr 155/1995 Coll. paragrahvi 106a lõike 1 punkt b). ▌“;
b)kandes „SAKSAMAA“ asendatakse punkt 3 järgmisega:
„3. Sotsiaalkindlustusseadustiku (Sozialgesetzbuch – SGB) V köite paragrahvi 47 lõike 1, VII köite paragrahvi 47 lõike 1 ja V köite paragrahvi 24i alusel rahaliste hüvitiste andmiseks kindlustatud isikutele, kes elavad teises liikmesriigis, arvutatakse Saksamaa kindlustusskeemides välja hüvitiste summa määramiseks kasutatav netopalk, nagu kindlustatud isik elaks Saksamaal, välja arvatud juhul, kui kindlustatud isik taotleb, et hüvitise summa määrataks kindlaks tema poolt tegelikult saadava netopalga alusel. Selleks et võimaldada föderaalse vanemapalga ja lapsehoolduspuhkuse seaduse (Bundeselterngeld- und Elternzeitgesetz – BEEG) alusel lapsehoolduspuhkuse hüvitist isikutele, kes elavad teises liikmesriigis, arvutab lapsehoolduspuhkuse hüvitiste osas pädev Saksamaa asutus seaduse paragrahvide 2c–2f alusel keskmise igakuise sissetuleku, mille põhjal määratakse hüvitis kindlaks nii, nagu isik elaks Saksamaal. Kui seejuures kuulub BEEG paragrahvi 2e lõike 3 teise lause kohaselt kohaldamisele IV maksumäär, kuna hüvitise saaja ei kuulu hüvitise määramise ajal ühegi Saksamaa maksumäära kohaldamisalasse, võib ta taotleda, et lapsehoolduspuhkuse hüvitis määrataks kindlaks elukohaliikmesriigis maksustatud tegeliku netosissetuleku alusel. ▌“;
c)kanne „EESTI“ asendatakse järgmisega:
„EESTI
1.Vanemahüvitise arvutamisel arvestatakse, et teistes liikmesriikides kui Eesti töötamise perioodidel maksti keskmiselt sama palju sotsiaalmaksu kui Eestis töötamise perioodil, millega need liidetakse. Kui isik on vaatlusaastal töötanud ainult teistes liikmesriikides kui Eesti, arvutatakse hüvitist vaatlusaasta ning rasedus- ja sünnituspuhkuse vahel Eestis keskmiselt makstud sotsiaalmaksu põhjal.
2.Selleks et arvutada pro rata töövõimetoetust vastavalt käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punktile b, võetakse Eestis täitunud elamisperioode arvesse alates 16. eluaastast kuni ettenägematu asjaolu aset leidmiseni. ▌“;
d) kanne „KÜPROS“ asendatakse järgmisega:
„KÜPROS
Käesoleva määruse artiklite 6, 51 ja 60a kohaldamisel määratakse Küprose Vabariigi õigusaktide alusel iga 6. oktoobril 1980 või pärast seda algava perioodi puhul kindlustusnädal kindlaks, jagades asjaomase perioodi kõik sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatavad tulud asjaomasel sissemakseaastal sotsiaalkindlustusmaksuga maksustatava põhipalga nädalase määraga, tingimusel et nii saadud nädalate arv ei ületa asjaomase perioodi kalendrinädalate arvu.“;
e) kandes „MALTA“ asendatakse punkt a järgmisega:
„a) Üksnes käesoleva määruse artiklite 49 ja 60 kohaldamisel käsitatakse riigiteenistujatena isikuid, kes on võetud tööle Malta relvajõudude seaduse (Malta seadustekogu 220. peatükk), politseiseaduse (Malta seadustekogu 164. peatükk), vanglate seaduse (Malta seadustekogu 260. peatükk) ja kodanikukaitseseaduse (Malta seadustekogu 411. peatükk) alusel.“;
f)kandes „MADALMAAD“ asendatakse punkt 1 järgmisega:
„1. Ravikindlustus
a)Seoses Madalamaade õigusaktide kohase õigusega mitterahalistele hüvitistele käsitatakse käesoleva määruse III jaotise 1. ja 2. peatüki rakendamisel isikutena, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi, järgmisi isikuid:
i)isikud, kes Madalmaade ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) kohaselt on kohustatud sõlmima ravikindlustusandjaga kindlustuse; ja
ii)kui nende suhtes juba ei kohaldata punkti i, siis isikud, kes elavad teises liikmesriigis ja kellel käesoleva määruse kohaselt on nende elukohariigis õigus saada tervishoiuteenuseid nii, et kulud kannavad Madalmaad.
b)Isikud, kellele on osutatud punkti 1 alapunkti a alapunktis i, on ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) sätete kohaselt kohustatud sõlmima ravikindlustusandjaga kindlustuse ning isikud, kellele on osutatud punkti 1 alapunkti a alapunktis ii, peavad end registreerima asutuses CAK.
c)Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) ja pikaajalist hooldust käsitleva seaduse (Wet langdurige zorg) sissemaksete tasumise vastutust käsitlevaid sätteid kohaldatakse alapunktis a osutatud isikute ning nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete puhul teeb sissemakseid isik, kellest tuleneb õigus saada tervishoiuteenuseid.
d)Isikutel, kellel on mõne teise liikmesriigi kui Madalmaad õigusaktide kohaselt õigus saada mitterahalisi hüvitisi ning kes elavad või viibivad ajutiselt Madalmaades, on õigus saada mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul on Madalmaades võimalik saada elu- või viibimiskohajärgsest asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3, samuti pikaajalist hooldust käsitlevas seaduses (Wet langdurige zorg) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.
e)Punkti 1 alapunkti f kohaldatakse enne ... [muutmismääruse jõustumise kuupäev] kehtinud versioonis jätkuvalt isikute suhtes, kes said sellel kuupäeval kõnealuses sättes osutatud hüvitist ja kes on registreeritud CAKis.“;
g)kande „AUSTRIA“ järele lisatakse järgmine kanne:
„SLOVAKKIA
Olenemata käesoleva määruse artiklites 5 ja 6 sätestatust, võib täiendava toetuse andmisel kindlustusperioodide eest, mis täitusid endise Tšehhi ja Slovaki Liitvabariigi õigusnormide alusel, arvesse võtta üksnes kindlustusperioode, mis on täitunud Slovaki õigusnormide alusel, et oleks täidetud tingimus, mille kohaselt peab kindlaksmääratud ajavahemikus pärast liitvabariigi lagunemist olema täitunud vähemalt üks aasta Slovaki pensionikindlustusskeemis (sotsiaalkindlustust käsitleva seaduse nr 461/2003, Coll. paragrahvi 66a lõike 1 punkt b). ▌“;
h) kandes „SOOME“ jäetakse välja punkt 1;
i)kannet „ROOTSI“ muudetakse järgmiselt:
i)punktid 1 ja 2 jäetakse välja;
ii)punkt 3 asendatakse järgmisega:
„3. Käesoleva määruse sätteid kindlustus- ja elamisperioodide liitmise kohta ei kohaldata Rootsi õigusaktidega ettenähtud selliste üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad 1937. aastal või enne seda sündinud ning enne pensionitaotluse esitamist teatava aja Rootsis elanud isikute õigust saada baaspensioni (sotsiaalkindlustusseadustiku rakendamise seaduse (2010:111) 6. peatükk, mis käsitleb 53.–74. peatükki).“;
iii)punkti 4 muudetakse järgmiselt:
–sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:
„4. Sissetuleku arvutamiseks seoses nominaalse sissetulekuga seotud haigushüvitise ja sissetulekust sõltuva tegevustoetusega sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110) 34. peatüki alusel kohaldatakse järgmist:“;
–alapunkt b asendatakse järgmisega:
„b) kui hüvitised arvutatakse käesoleva määruse artikli 46 kohaselt ning isikud ei ole Rootsis kindlustatud, määratakse vaatlusperiood vastavalt eelnimetatud seaduse 34. peatüki paragrahvidele 3, 10 ja 11 nii, nagu oleks asjaomane isik Rootsis kindlustatud. Kui asjaomasel isikul ei ole sel perioodil sissetulekut pensioni kogumiseks sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110) 59. peatüki alusel, lubatakse vaatlusperioodi lugema hakata varasemast ajast, mil kindlustatud isikul oli sissetulek tasustatavast tegevusest Rootsis.“;
iv)punkti 5 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„5a) Sissetulekul põhineva toitjakaotuspensioniga seotud nominaalsete pensionivarade arvutamisel (sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110) 82. peatükk), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide kohane nõue pensioni saamise õiguse kohta vähemalt kolmel aastal viiest kalendriaastast vahetult enne kindlustatud isiku surma (vaatlusperiood), võetakse arvesse ka muudes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode nii, nagu need oleksid täitunud Rootsis. Teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode käsitatakse nii, nagu põhineksid need Rootsis pensioni arvutamise aluseks oleval keskmisel baassummal. Kui asjaomane isik on töötanud Rootsis pensioni arvutamise aluseks võetava baaspalgaga ainult ühe aasta, loetakse iga teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperiood vastavaks sellega samaväärsele summale.“;
j)kandes „ÜHENDKUNINGRIIK“:
i)asendatakse punktid 1 ja 2 järgmisega:
„1. Kui vastavalt Ühendkuningriigi õigusaktidele võib isikul, kes on jõudnud pensioniikka enne 6. aprilli 2016, olla õigus saada vanaduspensioni juhul, kui
a)endise abikaasa või endise registreeritud partneri tasutud sissemakseid võetakse arvesse, nagu oleksid need asjaomase isiku enda sissemaksed, või
b)nimetatud isiku abikaasa, registreeritud partner, endine abikaasa või endine registreeritud partner vastab sissemaksetingimustele,
siis tingimusel, et abikaasa, registreeritud partner, endine abikaasa või endine registreeritud partner tegutses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, kelle suhtes kehtisid kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, kohaldatakse käesoleva määruse III jaotise 5. peatüki sätteid, et määrata kindlaks õigused Ühendkuningriigi õigusaktide alusel. Sellisel juhul tõlgendatakse 5. peatüki viiteid „kindlustusperioodidele“ viidetena kindlustusperioodidele, mis on täitunud
i)abikaasal, registreeritud partneril, endisel abikaasal või endisel registreeritud partneril, kui nõude on esitanud:
–abielus olev isik või registreeritud partner või
–isik, kelle abielu või kooselu on lõppenud muul põhjusel kui abikaasa või registreeritud partneri surm, või
ii)endisel abikaasal või endisel registreeritud partneril, kui nõude on esitanud
–lesestunud naine või mees või registreeritud partner, kellel vahetult enne pensioniiga ei olnud õigust saada lesestunud lapsevanema toetust, või
–lesestunud naine, kelle mees suri enne 9. aprilli 2001, kellel vahetult enne pensioniiga ei olnud õigust saada lesestunud ema toetust, lesestunud lapsevanema toetust või lesepensioni, või kellel on ainult õigus saada vastavalt käesoleva määruse artikli 52 lõike 1 punktile b arvestatud vanadusega seotud lesepensioni, ning seetõttu tähendab „vanadusega seotud lesepension“ vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja ‑hüvitiste seaduse punkti 39 alapunktile 4 lesepensioni, mida makstakse vähendatud määra alusel. ▌
Käesolevat punkti ei kohaldata isikutele, kes jõuavad pensioniikka 6. aprillil 2016 või pärast seda.
2.Käesoleva määruse artikli 6 kohaldamisel hooldustoetust, hooldajatoetust, invaliidi ülalpidamistoetust ja isikliku sõltumatuse toetust reguleerivate sätete suhtes võetakse teise liikmesriigi kui Ühendkuningriik territooriumil täitunud töötamise, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodi arvesse niivõrd, kui see on vajalik täitmaks nõutava Ühendkuningriigis viibimise perioodi tingimust enne kuupäeva, mil esmakordselt tekib õigus saada kõnealust hüvitist.“;
ii)punkti 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„4. Käesoleva määruse artikli 46 kohaldamisel, kui asjaomasel isikul on invaliidsusega lõppev töövõimetus ajal, kui tema suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, võtab Ühendkuningriik 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja ‑hüvitiste seaduse punkti 30A alapunkti 5, 2007. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 1. osa või vastava Põhja-Iirimaa õigusnormi alusel arvesse kõiki perioode, mille jooksul isik on töövõimetuse tõttu saanud
a)rahalisi haigushüvitisi või nende asemel palka või
b)hüvitisi käesoleva määruse III jaotise 4. ja 5. peatüki tähenduses, mis on antud kõnealusele töövõimetusele järgnenud invaliidsuse tõttu teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nii nagu oleksid need lühiajalise töövõimetushüvitise, mida makstakse vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksete ja ‑hüvitiste seaduse punkti 30A alapunktidele 1–4, või töövõimetustoetuse (hindamisetapp), mida makstakse 2007. aasta hoolekandesüsteemi reformi seaduse 1. osa või vastava Põhja-Iirimaa õigusnormi alusel, perioodid. ▌“.
10)Lisatakse järgmised lisad:
„XII LISA
▌PIKAAJALISE HOOLDUSE HÜVITISED, MIDA ANTAKSE ERANDINA ▌ARTIKLI 33A LÕIKEST 2
(Artikli 33a lõige 2)▌
AUSTRIA
Pikaajalise hoolduse rahalisi hüvitisi (föderaalne pikaajalise hoolduse hüvitise seadus, BGBI. I nr 110/1993 (muudetud kujul)), mida antakse tööõnnetuste või kutsehaiguste puhul, koordineeritakse III jaotise 2. peatüki (tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised) alusel.
PRANTSUSMAA
a) Pideva hoolduse toetust (sotsiaalkindlustusseadustik, artikkel L.355-1) koordineeritakse III jaotise 4. peatüki (invaliidsushüvitised) või 5. peatüki (vanadushüvitis) alusel, olenevalt sellest, millist hüvitist täiendav hooldushüvitis täiendama on mõeldud.
b) Pideva hoolduse täiendavat hüvitist (sotsiaalkindlustusseadustik, artikkel L.434-2) koordineeritakse III jaotise 2. peatüki (tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised) alusel.
SAKSAMAA
Pikaajalise hoolduse hüvitisi, mida antakse tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral (Saksamaa sotsiaalseadustiku VII köite paragrahv 44), koordineeritakse III jaotise 2. peatüki (tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised) alusel.
POOLA
Täiendavat hooldushüvitist (17. detsembri 1998. aasta seadus, milles käsitletakse sotsiaalkindlustusfondist makstavaid vanadus- ja invaliidsushüvitisi) koordineeritakse III jaotise 4. peatüki (invaliidsushüvitised) või 5. peatüki (vanadushüvitis) alusel olenevalt sellest, millist hüvitist hooldushüvitis täiendab.
XIII LISA
RAHALISED PEREHÜVITISED, MIS ON ETTE NÄHTUD LAPSE KASVATAMISE AJAL SISSETULEKU ASENDAMISEKS
(Artikkel 68b)
I osa Rahalised perehüvitised, mis on ette nähtud lapse kasvatamise ajal sissetuleku asendamiseks
(Artikli 68b lõige 1)
AUSTRIA
a) Kindlamääraline lapsehooldushüvitis (lapsehooldushüvitise seadus, 2001/103)
b) Töötulu asendav lapsehooldushüvitis (lapsehooldushüvitise seadus, 2001/103)
c) Partnerihüvitis (lapsehooldushüvitise seadus, 2001/103)
BELGIA
Õigus vanemapuhkusele töölt eemaloleku ajal (29. oktoobri 1997. aasta kuninglik dekreet, milles käsitletakse vanemapuhkuse kehtestamist töölt eemaloleku ajal)
BULGAARIA
a) Rasedus- ja sünnitushüvitis (sotsiaalkindlustusseadustik, välja kuulutatud 17. detsembri 1999. aasta ametlikus väljaandes nr 110, jõustus 1. jaanuaril 2000) alates lapse kuuekuuseks saamisest
b) 2–5aastase lapse lapsendamisel makstav hüvitis (sotsiaalkindlustusseadustik, välja kuulutatud 17. detsembri 1999. aasta ametlikus väljaandes nr 110, jõustus 1. jaanuaril 2000)
c) Väikelapse hooldamise hüvitis (sotsiaalkindlustusseadustik, välja kuulutatud 17. detsembri 1999. aasta ametlikus väljaandes nr 110, jõustus 1. jaanuaril 2000)
TŠEHHI VABARIIK
Vanemahüvitis (riiklike sotsiaaltoetuste seadus nr 117/1995 Coll. (muudetud kujul))
TAANI
a) Töötasu hüvitis (seadus sünnitushüvitiste tasakaalustamise korra kohta erasektoris) alates 15. nädalast pärast sünnitust
b) Rahalised rasedus- ja sünnitus- ning isadushüvitised (lapse sünni korral puhkuse ja hüvitiste saamise õigust käsitlev konsolideerimisseadus alates 15. nädalast pärast sünnitust
EESTI
Vanemahüvitis (15. juuni 2016. aasta perehüvitiste seadus)
SOOME
Vanemahüvitis (ravikindlustusseadus, 1224/2004)
PRANTSUSMAA
a) Lapsehoolduse eesmärgil vabal valikul töölkäimise katkestamise või tööaja vähendamise korral makstav hüvitis (enne 1. jaanuari 2015. aastal sündinud või adopteeritud laste puhul) (2004. aasta sotsiaalkindlustuse rahastamise seaduse artikkel 60-II)
b) Jagatud lapsehooldushüvitis (PREPARE) (1. jaanuaril 2015. aastal või hiljem sündinud laste puhul) (4. augusti 2014. aasta seaduse nr 2014-873 (naiste ja meeste tegeliku võrdõiguslikkuse kohta) artikkel 8-I-7°)
SAKSAMAA
Vanemahüvitis (vanemahüvitise ja vanemapuhkuse seadus)
UNGARI
Lapsehooldustasu (1997. aasta LXXXIII seadus kohustusliku tervisekindlustussüsteemi teenuste kohta)
ITAALIA
Vanemapuhkuse hüvitis (26. märtsi 2001. aasta seadusandlik dekreet nr 151)
LÄTI
Vanemahüvitis (6. novembri 1995. aasta rasedus- ja sünnitus- ning haiguskindlustuse seadus)
LEEDU
Lapsehooldushüvitis (Leedu Vabariigi 21. detsembri 2000. aasta haigust ning rasedust ja sünnitust hõlmava sotsiaalkindlustuse seadus nr IX-110 (muudetud kujul))
LUKSEMBURG
Asendussissetulek vanemapuhkuse ajal (3. novembri 2016. aasta seadus vanemapuhkuse reformi kohta)
POOLA
a) Vanemapuhkuse ajal lapse hooldamiseks ette nähtud perehüvitise lisahüvitis (28. novembri 2003. aasta perehüvitiste seadus)
b) Vanemahüvitis (28. novembri 2003. aasta perehüvitiste seadus)
PORTUGAL
a) Vanemahüvitis (9. aprilli 2009. aasta dekreet-seadused nr 89/2009 ja nr 91/2009) alates seitsmendast nädalast pärast sünnitust
b) Pikendatud vanemahüvitis (9. aprilli 2009. aasta dekreet-seadused nr 89/2009 ja nr 91/2009)
c) Lapsendamistoetus (9. aprilli 2009. aasta dekreet-seadused nr 89/2009 ja nr 91/2009)
RUMEENIA
Igakuine lapsehooldushüvitis (valitsuse 8. detsembri 2010. aasta erakorraline määrus nr 111 vanemapuhkuse ja igakuise lapsehooldushüvitise kohta, sisaldab hilisemaid muudatusi ja täiendusi)
SLOVAKKIA
Vanemahüvitis (vanemahüvitise seadus nr 571/2009 (muudetud kujul))
SLOVEENIA
a) Vanemahüvitis (vanemakaitse ja perehüvitiste seadus, ametlik väljaanne nr 26/14 ja 15/90, ZSDP-1)
b) Vanemahüvitis (vanemakaitse ja perehüvitiste seadus, ametlik väljaanne nr 26/14 ja 15/90, ZSDP-1)
ROOTSI
Vanemahüvitis (sotsiaalkindlustusseadustiku (2010:110) 12. peatükk)
II osa Liikmesriigid, kes annavad artiklis 68b osutatud perehüvitisi täies ulatuses
(Artikli 68b lõige 2)
EESTI
SOOME
LEEDU
LUKSEMBURG
ROOTSI“.