–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 113, 114 ja 115,
–võttes arvesse komisjoni 28. septembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ (COM(2011)0594),
–võttes arvesse komisjoni 14. veebruari 2013. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse tõhustatud koostööd finantstehingute maksu valdkonnas (COM(2013)0071) (finantstehingute maksu ettepanek),
–võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2007. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega kehtestatakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) kindlustus- ja finantsteenuseid käsitleva osa rakenduseeskirjad (COM(2007)0746),
–võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2007. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse kindlustus- ja finantsteenuste käsitlust direktiivis 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (COM(2007)0747),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrust (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 ELT L 150, 9.6.2023, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj.,
–võttes arvesse komisjoni 22. oktoobri 2020. aasta esialgset mõjuhinnangut finants- ja kindlustusteenuste käibemaksueeskirjade läbivaatamise kohta,
–võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2023. aasta ettepanekut mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteemi kehtestamise ning direktiivi 2011/16/EL muutmise kohta,
–võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom ELT L 424, 15.12.2020, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2020/2053/oj.,
–võttes arvesse komisjoni 22. detsembri 2021. aasta teatist „ELi eelarve uued omavahendid“ (COM(2021)0566),
–võttes arvesse Euroopa Parlamendi maksuküsimuste allkomisjoni tellitud uuringut „The taxation of the EU’s financial sector“ (ELi finantssektori maksustamine), mille Euroopa Parlamendi majanduse, ülemineku ja tööstuse peadirektoraat avaldas 2025. aasta juunis Uuring „The taxation of the EU’s financial sector“ (ELi finantssektori maksustamine), Euroopa Parlament, majanduse, ülemineku ja tööstuse peadirektoraat, majanduse ja kasvu poliitikaosakond, juuni 2025.,
–võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikat finants- ja kindlustusteenuste käibemaksuvabastuse kohta,
–võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2020/1222/oj.,
–võttes arvesse oma 10. mai 2023. aasta resolutsiooni omavahendite kohta: uus algus ELi rahandusele, uus algus Euroopale ELT C, C/2023/1067, 15.12.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1067/oj.,
–võttes arvesse Enrico Letta 2024. aasta aprilli aruannet „Much more than a market – Speed, Security, Solidarity: Empowering the single market to deliver a sustainable future and prosperity for all EU citizens“ (Palju enamat kui turg. Kiirus, turvalisus, solidaarsus: siseturu tugevdamine kõigile ELi kodanikele kestliku tuleviku ja jõukuse tagamiseks) (edaspidi „Letta aruanne“),
–võttes arvesse Mario Draghi 9. septembri 2024. aasta aruannet Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta „The future of European competitiveness“ (edaspidi „Draghi aruanne“),
–võttes arvesse komisjoni teatist „Hoiuste ja investeeringute liit. ELi kodanike jõukuse ja majandusliku konkurentsivõime kasvatamise strateegia“ (COM(2025)0124),
–võttes arvesse komisjoni 30. septembri 2025. aasta soovitust (EL) 2025/2029 säästu- ja investeerimiskontode kättesaadavamaks muutmise kohta lihtsustatud ja soodsa maksukohtlemise teel ELT L, 2025/2029, 8.10.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2025/2029/oj.,
–võttes arvesse Maailmapanga 2025. aasta mai töödokumenti „VAT Exemptions, Embedded Tax, and Unintended Consequences“ (Käibemaksuvabastused, varjatud maks ja soovimatud tagajärjed),
–võttes arvesse kodukorra artiklit 55,
–võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A10-0169/2026),
A.arvestades, et komisjoni presidendi 2024. aasta missioonikirjas maksunduse eest vastutavale volinikule tehti komisjonile ülesandeks leida ELi finantssektori maksustamiseks uuenduslikke lahendusi, et toetada sektori edasist integreerimist, piiriülest tegevust, digiteerimist ja innovatsiooni; arvestades, et komisjon on algatanud uuringu finantssektori maksustamise kohta ELis;
B.arvestades, et finantsteenused on ELis üldiselt käibemaksust vabastatud; arvestades, et finantsasutused ei saa selle maksuvabastuse tõttu oma sisenditelt tasutud käibemaksu maha arvata, mis tekitab nn tagastamatu käibemaksu probleemi; arvestades, et see erand võib põhjustada läbipaistvuse puudumist, suurendada tarbijate kulusid ja tuua finantsasutustele kaasa lisakulusid, mõjutada korralduse ja allhangetega seotud otsuseid ning seada väiksemad, digitaalsed ja piiriülesed teenuseosutajad ebasoodsasse konkurentsiolukorda;
C.arvestades, et finantsasutustele ei pakuta kõigis liikmesriikides järjepidevalt võimalust valida käibemaksuga maksustamist, mis suurendab halduskeerukust;
D.arvestades, et käibemaksuvabastus pärineb aastast 1977, mil selliste finantsteenuste maksustamine tekitas märkimisväärseid tehnilisi ja halduslikke raskusi; arvestades, et käibemaksuvabastuse algset tehnilist põhjendust saaks nüüd lahendada tehnoloogiliste, digitaalsete ja järelevalvealaste edusammude, sealhulgas reaalajas andmetöötluse ja täiustatud aruandlusnõuete abil;
E.arvestades, et mitmed jurisdiktsioonid kogu maailmas on sarnased maksuvabastused läbi vaadanud või kehtestanud finantsteenuste maksustamise alternatiivsed vormid, et tegeleda tagastamatu käibemaksu soovimatu fiskaalse ja konkurentsimõjuga ning tagada jätkuvalt finantssektori õiglane ja usaldusväärne panus avaliku sektori tuludesse;
F.arvestades, et nii Letta kui ka Draghi aruannetes rõhutatakse, et ühtse turu maksusüsteemide killustatus (sealhulgas haldus- ja maksutõkked) takistab majanduskasvu, kaubandust ja piiriülest tegevust; arvestades, et ELi-siseste tõketega kehtestatakse finantsteenustele peaaegu 100 % tariif; arvestades, et Draghi väitel kahjustavad need tõkked ja regulatiivsed takistused majanduskasvu palju rohkem kui mis tahes tollimaksud, mille USA võib kehtestada;
G.arvestades, et Eurostati andmete kohaselt on finantssektor ELi majanduse oluline osa, mis lõi 2022. aastal ligikaudu 0,9 triljonit eurot lisaväärtust, andis tööd peaaegu 5 miljonile inimesele ja tegi ligikaudu 2,4 triljoni euro suuruse netokäibe; arvestades, et sektor panustab riigi rahandusse äriühingute maksustamise, palgafondimaksude ja sektoripõhiste tasude kaudu; arvestades, et ELi finantssektoril on reaalmajanduse rahastamisel, innovatsiooni toetamisel ja investeeringute hõlbustamisel keskne tähtsus;
H.arvestades, et hiljutised algatused, nagu nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv 2025/50 ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj. (FASTERi direktiiv), on aidanud teha märkimisväärseid edusamme halduskoormuse vähendamisel ja piiriülese majandustegevuse hõlbustamisel ELis ning sarnaseid jõupingutusi tuleks jätkata, et ühtse turu integratsiooni ja tõhusust veelgi tugevdada;
I.arvestades, et nõukogu on viivitanud otsuse tegemisega komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu direktiiv, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL, samas kui Euroopa Parlament kiitis seadusandliku resolutsiooni heaks juba 10. aprillil 2024 Euroopa Parlamendi 10. aprilli 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate peakontori maksustamise süsteem ning muudetakse direktiivi 2011/16/EL (ELT C, C/2025/1326, 13.3.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/1326/oj).;
J.arvestades, et mis tahes tulevased algatused peaksid vähendama ühtse turu killustatust ja tugevdama konkurentsivõimet, tagades finantsteenuste sidusa, prognoositava ja neutraalse maksuraamistiku, võttes samal ajal arvesse erinevaid ärimudeleid ja maksude koostoimet kogu ELi finantssektoris;
K.arvestades, et finantsteenuste maksustamine ELis on endiselt väga killustatud ning riikide lähenemisviisid kindlustusmaksetelt võetavatele maksudele, finantstehingute maksudele, pangamaksudele, finantstegevuse maksudele ja muudele kasumipõhistele maksudele on erinevad; arvestades, et selline killustatus tekitab õiguskindlusetust ja keerukust, põhjustab turumoonutusi, soodustab maksustamise vältimist ja vähendab ELi konkurentsivõimet;
L.arvestades, et Euroopa hoiuste ja investeeringute liit eeldab seda, et inimestele antakse tugevamaid stiimuleid Euroopa kapitaliturgudel säästmiseks ja neisse investeerimiseks; arvestades, et hoiuste ja investeeringute liidu väljakujundamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi finantsstabiilsusele, turgude integreerimisele ja investorite kaitsele; arvestades, et hoiuste ja investeeringute liidu edu ja usaldusväärsuse jaoks on äärmiselt oluline tagada, et finantssektor annaks olulise panuse riigi rahandusse, võtaks enda tekitatavad riskid enda kanda ja toetaks pikaajalisi kestlikke investeeringuid;
M.arvestades, et finantstehingute makse ja pangamakse arutati pärast 2008. ja 2009. aasta finantskriisi; arvestades, et nende meetmetega püüti korvata kriisi tekitatud kulusid;
N.arvestades, et vähemalt seitse liikmesriiki kohaldavad praegu finantstehingute maksu; arvestades, et need liikmesriigid ei ole oma finantstehingute maksude kohaldamisala, määra ega kohaldamist kooskõlastanud; arvestades, et kogu ELi hõlmava finantstehingute maksu suhtes ei ole kokkuleppele jõutud, kuigi komisjon on alates 2011. aastast esitanud mitu seadusandlikku ettepanekut;
O.arvestades, et Euroopa Parlament on järjekindlalt toetanud kogu ELi hõlmava finantstehingute maksu kehtestamist, sealhulgas võimaliku omavahendina, väljendades viimati sellele toetust oma 2023. aasta mai resolutsioonis; arvestades, et komisjon tegi oma 2026. aasta tööprogrammis ettepaneku võtta oma varasem finantstehingute maksu ettepanek tagasi, kuna liikmesriikide vahel puudus konsensus ja kokkuleppele ei jõutud;
P.arvestades, et liikmesriigid jätkavad pankade kasumile ajutiste erakorraliste maksude või solidaarsusmaksude kehtestamist, et tegeleda rahapoliitikast tingitud kasumlikkuse erakorralise suurenemisega;