1.rõhutab, et meediapädevuse ja digiõppe ettenägeliku lähenemisviisi eesmärk peaks olema anda igas vanuses inimestele põhioskused, mis võimaldaksid neil digikeskkonnast täielikult kasu saada, edendada oma loomeoskusi, saada kasu kokkupuutest mitmesuguste allikatega ning vältida veebiplatvormide kasutamise ja ülesehitusega seotud ohte;

2.rõhutab meediapädevuse rolli inimeste varustamisel kriitilise mõtlemise oskustega, mis aitavad kaasa teadlike ja sõltumatute otsuste tegemisele demokraatlikes protsessides ning suurendavad kodanikuvastutust desinformatsiooni, polariseerumise ning välisriigist lähtuva infomanipulatsiooni ja sekkumise tõrjumisel, eelkõige valimiste kontekstis;

3.rõhutab, et meediapädevus ja digiõpe peaksid kajastuma laiemates ELi algatustes, mille eesmärk on kaitsta demokraatlikke protsesse, sealhulgas ELi demokraatia kaitsekilbi kontekstis;

4.tunnistab, et meediapädevuse õpetamise ja digiõppe lähenemisviisid peavad olema uuenduslikud, suunatud kõigile elanikkonnarühmadele ja kohandatud õppijate vajadustele, eelkõige haavatavatele kasutajatele, kes on geograafiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike tegurite tõttu ebasoodsas olukorras;

5.tunnistab turvalisema interneti keskuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rakendatava eakaaslastevahelise õppe väärtust formaalharidust täiendava toimiva vahendina laste ja noorukiteni jõudmiseks sõnumitega interneti turvalise kasutamise kohta;

6.rõhutab meediapädevuse ja digiõppe keskset rolli kasutajate võimestamisel digikeskkonnas turvaliselt orienteeruma, sealhulgas küberkiusamise ja muude veebikahju vormide vastu võitlemisel; rõhutab eelkõige, et meediapädevuse ja digiõppeoskuste pakkumine kogu haridustee jooksul ja elukestva õppe tegevuste raames on väga tähtis, et arendada ja tugevdada kriitilist mõtlemist, eneseteadlikkust ja vastutustundlikku käitumist internetis;

7.rõhutab, et meediapädevuse poliitika peaks suurendama teadlikkust sellest, kuidas digikeskkond ja platvormi ülesehitus mõjutavad teabele juurdepääsu viisi, sealhulgas võimet mõista algoritmide toimimist ning ära tunda sõltuvust tekitavat ülesehitust ja emotsionaalselt manipuleerivat sisu;

8.rõhutab digikeskkonna kasvavat mõju kasutajate vaimsele tervisele ja heaolule; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles lisama meediapädevuse ja digioskuste õppeprogrammidesse digitaalse empaatia, vastutustundliku veebikäitumise arendamise ning arusaamise digikeskkonna mõjust vaimsele tervisele ja heaolule, mis on olulised elemendid küberkiusamise ennetamisel ja digitaalse heaolu edendamisel;

9.rõhutab, kui oluline on kasutada kõiki asjakohaseid regulatiivseid vahendeid ja edendada vastavalt vajadusele kõigi osalejate koostööd, et saavutada ühine ELi lähenemisviis;

10.rõhutab, et tähtis on tugevdada avaliku ja erasektori sidusrühmade koostööd, et edendada meediapädevust kogu ELis; rõhutab kodanikuühiskonna organisatsioonide, kogukonnaalgatuste, vabatahtlike ja kultuurivaldkonnas tegutsejate olulist rolli usalduse suurendamisel, millega toetatakse dialoogi avalikus arutelus;

11.väljendab heameelt meediapädevuse eksperdirühma ja Euroopa digitaalmeedia vaatluskeskuse (EDMO) töö üle ning nende olulise rolli üle poliitikakujundajate, teadlaste ja praktikute kokkuviimisel, et luua valdkondadevaheline ekspertide kogukond, jagada parimaid tavasid ja suurendada teadlikkust; nõuab meediapädevuse alase tegevuse tugevdamist, et toetada liikmesriikide koostööd;

12.rõhutab, kui tähtis on, et meediapädevus ja digiõpe kuuluksid koolide õppekavadesse kogu formaalhariduse protsessi vältel, samuti rõhutab vajadust töötada välja tõenditel põhinev ja terviklik lähenemisviis digitehnoloogia kasutamisele koolides;

13.toonitab, kui oluline on edendada meediapädevust ja digiõpet väljaspool formaalharidust ja töökohal, tagades elukestva õppe ja kogu ühiskonda hõlmava lähenemisviisi, mis kaasab valitsusi, haridusasutusi, kodanikuühiskonda, meediaorganisatsioone, tehnoloogiaplatvorme ja perekondi;

14.kutsub komisjoni üles looma koostöös liikmesriikidega riiklike meediapädevuse meetmete jaoks struktureeritud seire- ja hindamisraamistikku, sealhulgas mõõdetavaid näitajaid, millega hinnatakse teadmisi, käitumuslikke tulemusi, kriitilise mõtlemise arendamist ja vastupanuvõimet desinformatsioonile, sealhulgas pikaajaliste uuringute ning eakohaste lähenemisviiside ja vanemate toetamise programmide hindamise abil;

15.nõuab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid töötaksid ühiselt välja kooskõlastatud lähenemisviisi meediapädevusele ja digiõppele;

16.kutsub komisjoni üles olukorda hindama ja vajaduse korral tegema ettepaneku ELi selge ühise lähenemisviisi kohta seoses eakohase juurdepääsuga veebiplatvormidele, eelkõige sotsiaalmeedia platvormidele, lähtudes laste heaolu kaitsmisest, alaealiste kognitiivse ja emotsionaalse arengu tunnustamisest ning vajadusest tagada turvaline ja eakohane digikeskkond, samal ajal täielikult austades põhiõigusi ja riiklike lähenemisviiside erinevusi;

17.kutsub komisjoni üles hindama audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi asjakohaseid sätteid, tagama selle täitmise ja esitama sihipäraseid muudatusettepanekuid, et veelgi suurendada videojagamisplatvormide kasutajate, eelkõige alaealiste kaitse taset, laiendada meediasisu reegleid suunamõjutajatele ja sisuloojatele ning tagada tehisaru loodud, tehisaruga manipuleeritud ja kaubanduslikult spondeeritud sisu toimiv tähistamine, tuginemata üksnes märgistele või automatiseeritud näitajatele;

18.nõuab suunamõjutajate ja sisuloojate jaoks käitumisjuhendite ja selgete suuniste väljatöötamist ja levitamist, mis käsitlevad meediapädevuse ja digiõppe põhimõtete integreerimist nende sisusse, pidades silmas nende olulist rolli teabetarbimise harjumuste kujundamisel, eelkõige noorte seas; ergutab veebiplatvorme muutma meediapädevust, kriitilist mõtlemist ja veebiturvalisust aktiivselt edendava sisu nähtavamaks, sealhulgas soovitussüsteemide kaudu;

19.kutsub liikmesriike üles tagama tulemusliku järelevalve ja hoolitsema selle eest, et videote jagamise platvormid täidaksid oma kohustust pakkuda tulemuslikke meediapädevuse meetmeid ja vahendeid ning suurendada kasutajate teadlikkust sellistest meetmetest ja vahenditest, nagu on sätestatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 28b lõikes 3; kutsub riikide reguleerivaid asutusi ja organeid üles kasutama Euroopa meediavabaduse määruse artikli 15 alusel loodud koostöömehhanismi, et tagada selle kohustuse tulemuslik täitmine kogu ELis;

20.tuletab meelde, et liikmesriikidel on audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 33a kohaselt kohustus edendada meediakirjaoskust ja võtta selle arendamiseks meetmeid ning anda sellest komisjonile aru; julgustab riiklikke meediat reguleerivaid asutusi konsulteerima selliste meetmete väljatöötamisel kõigi rahvastikurühmadega ning rakendama nende meetmete kohaldamisel kohandatud lähenemisviisi, võttes arvesse kõigi vanuserühmade vajadusi; kutsub liikmesriike üles tagama, et sellistel asutustel oleks meediapädevuse meetmete edendamiseks ja rakendamiseks stabiilne ja sihtotstarbeline rahastus;

21.nõuab tungivalt, et väga suured digiplatvormid kehtestaksid mõistlikud, proportsionaalsed ja tulemuslikud riskimaandamismeetmed, et digiteenuste määruse nõuetele vastavalt tegeleda süsteemsete riskidega, mis tulenevad kasutajate, eelkõige alaealiste meediapädevuse ja digiõppe oskuste puudulikkuse ärakasutamisest; kutsub väga suuri digiplatvorme koostama meediapädevuse ja digiõppe mõju hinnanguid, et teha ennetavalt kindlaks, kuidas nende teenuste ülesehitus võib mõjutada kasutajate suutlikkust sisule juurde pääseda, seda luua ja sellega suhestuda;

22.rõhutab, et sellistes mõjuhinnangutes tuleks arvesse võtta ka mõju kasutajate heaolule ning kognitiivsele ja sotsiaal-emotsionaalsele arengule ja vaimsele tervisele, samuti kasutajate kaasatust soodustavate või potentsiaalselt sõltuvusttekitavate disainielementidega seotud riske; nõuab, et sellised hindamised tehtaks läbipaistvaks, sõltumatuks ja avalikult kättesaadavaks;

23.kutsub komisjoni üles tagama, et meediapädevusega seotud kohustusi rakendatakse tulemuslikult digiteenuste määruse desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi alusel;

24.kutsub komisjoni üles käsitlema meediapädevust ja digiõpet, kui ta vaatab läbi digiteenuste määruse suuniseid meetmete kohta, millega tagada internetis alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase, eelkõige seoses meediapädevuse ja digiõppe meetmetega, mida veebiplatvormid võiksid võtta, et tagada alaealistele internetis eakohane kogemus;

25.kutsub Euroopa meediateenuste nõukoda üles kasutama Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 19 sätestatud struktureeritud dialoogi, et seirata väga suurte digiplatvormide tegevust seoses meediapädevusega ning tugevdada meediateenuse osutajate dialoogi meediapädevuse ja digiõppe edendamise ning maineka meedia nähtavuse üle veebis;

26.rõhutab, et meediapädevuse poliitikas tuleb täielikult austada väljendusvabadust ja meedia mitmekesisust ning see peaks suurendama kasutajate mõjuvõimu, piiramata juurdepääsu mitmekesistele teabeallikatele;

27.rõhutab, et meediapädevus ei sõltu mitte ainult kasutajate võimest teavet kriitiliselt hinnata, vaid ka tugeva, sõltumatu ja kvaliteetse ajakirjanduse olemasolust, mis annab usaldusväärset, kontrollitud ja pluralistlikku teavet; kutsub komisjoni üles suurendama Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil toetust traditsioonilisele meediale, arvestades selle olulist rolli kodanike teavitamisel, sealhulgas edendades ajakirjandusliku sisu õiglast tasustamist ja tagades kestliku rahastamise, eelkõige selliste programmide kaudu nagu tulevane programm AgoraEU;

28.palub komisjonil seada meedia vastupanuvõime programmis esikohale meediapädevuse meetmed ning tagada, et sellised meetmed jõuaksid maapiirkondades, äärealadel ja linnapiirkondades kõigi vanuserühmadeni (noored, täiskasvanud ja eakad);

29.kutsub liikmesriike üles tagama, et riiklikud meediapädevuse meetmed hõlmaksid konkreetseid teavitusstrateegiaid sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele, puuetega inimestele, äärealadel elavatele ja madalama digioskuste tasemega inimestele, et meediapädevuse ja digiõppe erinevused ei suurendaks üldist ebavõrdsust;

30.rõhutab vajadust tagada meediapädevuse ja digiõppe stabiilne ja pikaajaline ELi tasandi rahastamine; kutsub komisjoni üles eelistama asjakohaste ELi programmide, sealhulgas tulevase programmi AgoraEU raames meediapädevuse algatusi, seades kesksele kohale kriitilise mõtlemise, vastupanuvõime desinformatsioonile ja meedia mitmekesisuse;

31.kutsub komisjoni meediapädevuse eksperdirühma, Euroopa meediateenuste nõukoda ja Euroopa digiteenuste nõukoda üles tegema meediapädevuse ja digiõppega seotud küsimustes tihedat koostööd ning andma täiendavaid suuniseid praktiliste meetmete kohta, mida võiks võtta riiklikul tasandil;

32.palub komisjonil korraldada iga-aastase juhtüritusena Euroopa meediapädevuse nädal, et tutvustada parimate tavade näiteid ja luua kaasav foorum aruteludeks ja suutlikkuse suurendamiseks, ning ergutada mitmesuguseid sidusrühmi ja institutsioone, sealhulgas Euroopa Parlamendi büroosid liikmesriikides ja rahvusvahelisi organisatsioone aktiivselt osalema meediapädevuse ja digiõppe edendamisel, hoolitsedes selle eest, et sellises tegevuses oleksid esindatud mitmesugused vaated;

33.kutsub komisjoni üles tunnustama meediapädevust ja digiõpet kõigi kodanike põhioskustena; palub liikmesriike lisada oma õppekavadesse meediapädevus ja digiõpe eakohasel viisil; rõhutab, et meediapädevuse edendamiseks saab kasutada analoogvahendeid;

34.kutsub komisjoni üles pöörama digiõppe ja -oskuste tulevikku käsitlevas 2030. aasta tegevuskavas erilist tähelepanu meediapädevusele ja digioskuste tugevdamisele, küberkiusamise ennetamisele ja digitaalse heaolu edendamisele;

35.kutsub komisjoni üles koostama koostöös liikmesriikidega meediapädevust käsitlevat Euroopa juhendit ja muid õppematerjale, mis on kohandatud kõigile vanuserühmadele ja haridustasemetele, ning korraldama korrapäraseid õpitube, kus keskendutakse kriitilisele mõtlemisele, teabeallikate kontrollimisele, meedia mitmekesisusele, vastutustundlikule meediaosalusele ning faktikontrolliorganisatsioonide, ajakirjandusliku eneseregulatsiooni organite ja kogukonnameedia rollile, samuti lapsevanematele ja lapse eest hoolitsevatele täiskasvanutele mõeldud suuniseid eakohase meediakasutuse, internetiohtude ja tehisaruvahendite kohta;

36.julgustab liikmesriike meediapädevuse ja digiõppe algatuste väljatöötamisel ja hindamisel konsulteerima ja tegema koostööd haridustöötajate, teadlaste, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide, lapsevanemate, lapse eest hoolitsevate täiskasvanute ja noorteorganisatsioonidega, et tagada nende algatuste vastavus õppijate ja haridustöötajate vajadustele;

37.kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et digitaalsete õppevahendite kasutuselevõtt hariduses oleks vaba põhjendamatust kaubanduslikust mõjust; rõhutab, et koostöö erasektori osalejatega peaks olema läbipaistev, hariduspõhine ja avalikes huvides;

38.kutsub liikmesriike üles tugevdama meediapädevust ja digiõppeprogramme, et võimaldada kasutajatel eristada toimetuslikku, kaubanduslikku ja sünteetilist sisu ning märgata veenmistehnikaid; rõhutab vajadust lisada neisse programmidesse tehisarupädevus, et võimaldada tehisaru loodud sisu ning sellega seotud manipuleerimise ja väärinfo ohtude äratundmist;

39.kutsub komisjoni üles tihedas koostöös liikmesriikidega kiiresti ja põhjalikult hindama hariduskeskkonnas kasutatavate digiseadmete ja -teenuste, sealhulgas tehisaruvahendite mõju õpitulemustele, kognitiivsele arengule, heaolule, vaimsele tervisele ja tähelepanu püsivusele, et toetada nende seadmete ja teenuste vastutustundlikku kasutamist koolides; nõuab tungivalt, et komisjon teeks vajaduse korral ettepaneku poliitikameetmete kohta, millega võiks ette näha sihipärased piirangud või keelud, eelkõige alushariduses, tagamaks, et digitehnoloogia kasutamine hariduses on pedagoogilisest seisukohast rangelt põhjendatud, eakohane, proportsionaalne ja põhineb sõltumatutel teaduslikel tõenditel, et sellised vahendid toetaksid õppimisprotsessi, selle asemel et seda asendada;

40.julgustab liikmesriike tagama nii formaalses, mitteformaalses kui ka informaalses hariduses tegutsevatele haridustöötajatele ja raamatukoguhoidjatele meedia- ja digiõppe valdkonnas pideva koolituse, mida toetatakse piisava rahastamisega; kutsub komisjoni üles tugevdama meediapädevuse koolitust turvalisema interneti keskuste, lastele parema interneti loomise platvormi ja asjaomaste ELi platvormide kaudu;

41.kutsub komisjoni ning asjaomaseid riiklikke reguleerivaid asutusi või organeid üles korraldama hariduslikke ja üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid meediapädevuse ja digiõppe teemal, et suurendada teadlikkust sellest, kuidas digikeskkond kujundab veebikäitumist, samuti kampaaniaid internetis kättesaadavate vanemliku kontrolli meetmete, veebiplatvormidele kehtivate õiguslike kohustuste ja olemasolevate toetusmehhanismide, sealhulgas vaimse tervise tuge pakkuvate organisatsioonide kohta;

42.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama kõigi kodanike elukestvat meediapädevust ja digiõpet, keskendudes täiskasvanutele, eakatele ja haavatavatele elanikkonnarühmadele;

43.tunnistab avalike raamatukogude, kogukonnakeskuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli usaldusväärsete, juurdepääsetavate ja kaasavate meediapädevuse ja digiõppe keskustena, mis toetavad sotsiaalset kaasamist ja demokraatlikku osalemist ning teadmiste, kultuuri ja teabe võrdset juurdepääsetavust; kutsub liikmesriike üles tugevdama partnerlusi ja investeerimist neisse olulistesse kohalikesse taristutesse piisava rahastamise, töötajate koolitamise ning ajakohastele digivahenditele ja -ressurssidele juurdepääsu näol;

44.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostöös avalikes huvides tegutsevate osaliste ja asjaomaste sidusrühmadega toetama vastupidavate ja usaldusväärsete digitaalsete ökosüsteemide arendamist, mis tugevdavad Euroopa digitaalset vastupanuvõimet, meedia mitmekesisust ning kodanike juurdepääsu täpsele ja usaldusväärsele teabele;

45.kutsub liikmesriike ning nende piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles edendama meediapädevust ja digiõpet uuenduslikul ja looval viisil nii füüsilises kui ka digitaalses linnakeskkonnas, et edendada demokraatlikku osalemist ja kodanikuaktiivsust; rõhutab, et linnadel on oluline roll ohutuse ja turvalisuse tagamisel avalikus ruumis, kuna infokeskkond mõjutab seda üha rohkem;

46.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.