A.arvestades, et Belgias asuv äriühing Corteva Agriscience Belgium B.V. esitas 10. märtsil 2023 äriühingu Corteva Agriscience LLC (Ameerika Ühendriigid) nimel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklitega 5 ja 17 taotluse geneetiliselt muundatud maisi DP202216 × NK603 × DAS-40279-9 (edaspidi „geneetilised muundatud mais“) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud toidu, toidu koostisosade ja sööda turuleviimiseks; arvestades, et taotlus hõlmas ka selliste toodete turule laskmist, mis sisaldavad geneetiliselt muundatud maisi või koosnevad sellest ning mida kasutatakse muul otstarbel kui toiduks või söödaks, kuid ei kasutata viljelemiseks;

B.arvestades, et 30. oktoobril 2025 võttis EFSA geneetiliselt muundatud maisile loa andmise kohta vastu pooldava teadusliku arvamuse, mis avaldati 5. detsembril 2025;

C.arvestades, et EFSA jõudis järeldusele, et taotluses kirjeldatud geneetiliselt muundatud mais ja selle alakombinatsioonid on inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale avalduda võiva mõju suhtes sama ohutud kui vastav tavapärane toode ja katsetatud geneetiliselt muundamata maisi võrdlussordid; arvestades, et EFSA jõudis ka järeldusele, et geneetiliselt muundatud maisist ja selle alakombinatsioonidest saadud toidu ja sööda tarbimine ei põhjusta inimestele ega loomadele toitumisalaseid probleeme; arvestades, et arvamuses ei käsitletud mitut laiemat keskkonna-, sotsiaal-majanduslikku ja kumulatiivset mõju, mis EFSA arvates ei kuulu tema pädevusse;

D.arvestades, et geneetiliselt muundatud mais aretati ristamise teel, kombineerides järgmised kolm ühekordset transformatsiooni: DP202216, milles avalduvad fosfinotritsiinatsetüültransferaasi ensüüm (PAT), et anda vastupidavus glufosinaatammooniumi sisaldavate herbitsiidide suhtes, ja muudetud ekspressiooniga maisi endogeenne valk (EPAE) ZMM28, mis annab võimaluse suurendada saagikust välitingimustes; NK603, milles avalduvad CP4 EPSPS ja CP4 EPSPS L214P, et anda vastupidavus glüfosaadipõhiste herbitsiidide suhtes; ning DAS-40278–9, milles avaldub arüüloksüalkanoaat-dioksügenaasi (AAD-1), et anda vastupidavus 2,4-D ja arüüloksüfenoksüpropionaadi (AOPP) klassi herbitsiidide suhtesEFSA teaduslik arvamus, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2025.9746, lk 7.;

E.arvestades, et EFSA on varem hinnanud ainult alakombinatsiooni NK603 × DAS- 40278-9; arvestades, et taotleja ei esitanud andmeid alakombinatsioonide DP202216 x NK603 ja DP202216 x DAS-40278-9 kohta, mida EFSA ei ole varem hinnanud; arvestades, et sellele vaatamata järeldas EFSA, et see alakombinatsioon ei tekita ohutusprobleeme;

F.arvestades, et EFSA tehtud riskihindamised ei hõlmanud pikaajalisi toksikoloogilisi uuringuid ega kumulatiivse ja kombineeritud mõju üksikasjalikku analüüsi, sealhulgas võimalikku vastastikmõju maisi kasvatamisel tavaliselt kasutatavate pestitsiidide jääkidega;

G.arvestades, et valdavat osa geneetiliselt muundatud põllukultuuridest, sealhulgas geneetiliselt muundatud maisi, on geneetiliselt muundatud nii, et need on vastupidavad vähemalt ühe täiendava herbitsiidi suhtes, mida saab kasutada kogu geneetiliselt muundatud kultuuri kasvatamise ajal, ilma et taimed sureks, nagu juhtuks herbitsiidide suhtes mittetolerantsete kultuuride puhul; arvestades, et mitu uuringut näitab, et herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamise tõttu hakatakse rohkem kasutama täiendavaid herbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttu;

H.arvestades, et herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud kultuuride puhul sõltuvad põllumajandustootjad umbrohutõrjesüsteemist, mis põhineb suures osas või täielikult herbitsiididel, tekitades samal ajal sõltuvuse täiendavate herbitsiidide kasutamisest tootmissüsteemi lahutamatu osana; arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi kasvatavate põllumajandusettevõtete suurem sõltuvus täiendavatest herbitsiididest kiirendab nende herbitsiidide suhtes resistentse umbrohu teket ja levikut ning suurendab seega veelgi vajadust herbitsiidide kasutamise järele, tekitades nõiaringi, kus nendest loobuda on keeruline; arvestades, et selle tagajärjel suureneb herbitsiidide liigsest kasutamisest tingitud kahjulik mõju mulla seisundile, vee kvaliteedile ning maapealsele ja -alusele elurikkusele, samuti suureneb inimeste ja loomade kokkupuude nendega, võimalik et ka toidus ja söödas leiduvate herbitsiidijääkide suurenemise tõttu;

I.arvestades, et mitu uuringut näitab, et herbitsiiditolerantsete geneetiliselt muundatud kultuuride kasvatamise tõttu hakatakse rohkem kasutama täiendavaid herbitsiide, seda peamiselt herbitsiiditolerantse umbrohu tekke tõttuVt nt Bonny, S., „Genetically Modified Herbicide-Tolerant Crops, Weeds, and Herbicides: Overview and Impact“ (Geneetiliselt muundatud herbitsiiditolerantsed põllukultuurid, umbrohi ja taimemürgid: ülevaade ja mõju), Environmental Management, jaanuar 2016, 57(1), lk 31–48, https://doi.org/10.1007/s00267-015-0589-7, ja Benbrook, C. M., „Impacts of genetically engineered crops on pesticide use in the U.S. – the first sixteen years“ (Geneetiliselt muudetud põllukultuuride mõju pestitsiidikasutusele USAs – esimesed 16 aastat), Environmental Sciences Europe, 28. september 2012, kd 24(1), https://doi.org/10.1186/2190-4715-24-24.; arvestades, et sellest tulenevalt tuleb eeldada, et geneetiliselt muundatud mais puutub kokku nii suuremate kui ka korduvate herbitsiidide glüfosaadi, glufosinaadi, AOPP ja 2,4-D annustega, mistõttu võib saagis esineda nende ainete jääke ja nende lagunemisprodukte (metaboliite) suuremates kogustes;

J.arvestades, et glufosinaat on klassifitseeritud kategooria 1B reproduktiivtoksiliseks aineks ning seetõttu kehtivad selle suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1107/oj). sätestatud piirkriteeriumid; arvestades, et glufosinaat oli liidus kasutamiseks heaks kiidetud ajavahemikuks, mis lõppes 31. juulil 2018https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/start/screen/active-substances/details/79;

K.arvestades, et glüfosaadi ohutuse osas inimeste tervisele ja keskkonnale valitseb endiselt suur teaduslik ebakindlus; arvestades, et EFSA jõudis 2015. aasta novembris järeldusele, et glüfosaat ei ole tõenäoliselt kantserogeenne, ja Euroopa Kemikaaliamet jõudis 2017. aasta märtsis järeldusele, et selle klassifitseerimata jätmine oli õigustatud; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni vähile spetsialiseerunud amet Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus seevastu klassifitseeris 2015. aastal glüfosaadi inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks aineks; arvestades, et mitu teist hiljutist eelretsenseeritud teadusuuringut kinnitavad glüfosaadi võimalikku kantserogeenset toimetVt nt https://doi.org/10.1016/j.mrrev.2019.02.001, https://doi.org/10.1093/ije/dyz017, https://doi.org/10.1371/journal.pone.0219610 ja https://doi.org/10.1186/s13045-019-0767-9.; arvestades, et ajakiri „Regulatory Toxicology and Pharmacology“ on võtnud ametlikult tagasi 2000. aastal avaldatud teadusartikli „Safety Evaluation and Risk Assessment of the Herbicide Roundup and Its Active Ingredient, Glyphosate, for Humans“ (Herbitsiidi Roundup ja selle toimeaine glüfosaadi ohutuse ja riski hindamine inimeste puhul), mida on kasutatud glüfosaadi ohutuse kaitsmiseks paljudes riskihinnangutes, kuna „on tõstatatud küsimusi seoses selle autoritega, uurimistulemuste kehtivusega autorite ja uuringu sponsori panuse väärkajastamise kontekstis ning autorite võimalike huvide konfliktidega“https://doi.org/10.1006/rtph.1999.1371;

L.arvestades, et ühe geneetiliselt muundatud taimede aretamisega tegeleva eksperdi eelretsenseeritud teadusartiklis seatakse küsimärgi alla 2,4-D suhtes tolerantsete geneetiliselt muundatud põllukultuuride ohutus, kuna selle aine lagunemisel tekivad tsütotoksilised lagunemisproduktidLurquin, P.F., „Production of a toxic metabolite in 2, 4‑D‑resistant GM crop plants“ (Toksilise metaboliidi tootmine 2,4-D suhtes resistentsetes geneetiliselt muundatud taimedes), 3 Biotech 6, 82 (2016), https://doi.org/10.1007/s13205-016-0387-9.;

M.arvestades, et geneetiliselt muundatud taimede herbitsiidijääkide ja neis leitud metaboliitide hindamist ei loeta EFSA geneetiliselt muundatud organismide komisjoni pädevusse kuuluvaks ning seetõttu ei ole seda GMOde loamenetluse osana ette võetud; arvestades, et see põhjustab probleeme, sest asjaomaste geneetiliselt muundatud taimede puhul võib seda, kuidas taim täiendavaid herbitsiide lagundab, ja metaboliitide koostist ning seega ka nende toksilisust mõjutada geneetiline muundamine iseGlüfosaadi puhul on see on tõepoolest nii, nagu on ka kirjas EFSA põhjendatud arvamuses glüfosaadijääkide kehtivate piirnormide kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 12, EFSA Journal, 2018, 16(5):5263, lk 12, https://doi.org/10.2903/j.efsa.2018.5263.;

N.arvestades, et määruses (EÜ) nr 1829/2003 nõutakse, et geneetiliselt muundatud toit ega sööt ei tohi avaldada kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele ega keskkonnale, ning nõutakse, et komisjon võtaks oma otsuse koostamisel arvesse kõiki liidu õigusaktide asjakohaseid sätteid ning teisi kõnealuse küsimusega seotud õiguspäraseid tegureid; arvestades, et need õiguspärased tegurid peaksid hõlmama liidu kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärkidest, Pariisi kliimakokkuleppestELT L 282, 19.10.2016, lk 4. ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonistEÜT L 309, 13.12.1993, lk 3, ELI: http://data.europa.eu/eli/convention/1993/626/oj.;

O.arvestades, et elurikkusele, mulla seisundile, tolmeldajatele ja mittesihtliikidele avalduva võimaliku kahjuliku mõju sõltumatu kontroll ja seire ei ole endiselt piisavalt tagatud;

P.arvestades, et teadusliku ebakindluse korral tuleks kohaldada Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191 sätestatud ettevaatuspõhimõtet;

Q.arvestades, et liidul kui ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisel on kooskõlas selle artikliga 3 kohustus tagada, et tema jurisdiktsioonis või kontrolli all toimuv tegevus ei kahjustaks teiste riikide keskkonda;

R.arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi loa pikendamine liidu poolt ei oleks kooskõlas pestitsiidide vähendamist käsitlevate rahvusvaheliste kohustustegaÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgul 2022. aasta detsembris lepiti kokku ülemaailmses elurikkuse raamistikus, mis sisaldab üleilmset eesmärki vähendada pestitsiididest tulenevaid ohte 2030. aastaks vähemalt 50 % (vt: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_7834)., võttes arvesse inimeste, loomade ja keskkonna suuremat kokkupuudet glüfosaadi ja glufosinaadiga riikides, kus seda herbitsiiditolerantset geneetiliselt muundatud põllukultuuri kasvatatakse, ning sellega seotud võimalikku tõsist tervisemõju;

S.arvestades, et geneetiliselt muundatud maisi ei ole liidus lubatud kasvatada;

T.arvestades, et komisjoni rakendusotsus (EL) 2026/1443 võimaldaks liitu importimist, mis ei vasta liidu põllumajandustootjate poolt järgitavatele standarditele ja seab nad seetõttu ebasoodsasse konkurentsiolukorda;

U.arvestades, et ELi põllumajanduse tulevikku käsitleva strateegilise dialoogihttps://commission.europa.eu/topics/agriculture-and-rural-development/strategic-dialogue-future-eu-agriculture_et järeldustes kutsutakse komisjoni üles uuesti hindama oma lähenemisviisi põllumajanduslike toiduainete impordi ja ekspordi turulepääsule, võttes arvesse liidu ja selle kaubanduspartnerite lahknevate standardite probleemi; arvestades, et õiglasemad kaubandussuhted ülemaailmsel tasandil, mis on kooskõlas tervisliku keskkonna eesmärkidega, olid 2023., 2024. ja 2025. aasta meeleavaldustel põllumajandustootjate üks peamisi nõudmisi;

V.arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud, et komisjon ei tohiks anda luba GMOdele juhtudel, kui liikmesriigid ei saavuta alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees või apellatsioonikomitees kvalifitseeritud häälteenamust, et leevendada püsivat demokraatia defitsiiti;

W.arvestades, et kuigi komisjon tunnistab puudujääke demokraatlikus protsessis, liikmesriikide toetuse puudumist ja Euroopa Parlamendi vastuväiteid, jätkab ta siiski GMOdele lubade andmist;

X.arvestades, et terviseühtsuse põhimõtte kohaselt tuleb GMOde pikaajalise kestlikkuse ja ohutuse hindamisel arvesse võtta inimeste, loomade, taimede ja keskkonna tervise vastastikust sõltuvust;