P10_TA(2026)0269Maria Shahbazi röövimine, sunniviisiline usuvahetus ja varajane abielu ning tüdrukute kaitsmine Pakistanis Euroopa Parlamendi 9. juuli 2026. aasta resolutsioon Maria Shahbazi röövimise, sunniviisilise usuvahetuse ja varajase abielu ning tüdrukute kaitsmise kohta Pakistanis (2026/2801(RSP))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse kodukorra artikli 150 lõiget 5 ja artikli 136 lõiget 4,

A.arvestades, et Lahorest pärit kristlasest tüdruk Maria Shahbaz oli 13-aastane, kui ta rööviti ja sunniti pöörduma islami usku ning abielluma oma röövijaga; arvestades, et tema perekond väidab, et tema avaldused on tehtud surve ja sunni all; arvestades, et hoolimata dokumentaalsetest tõenditest, mis kinnitavad, et tegemist on alaealisega ja et abieludokumendid on võltsitud, kinnitas Pakistani föderaalne konstitutsioonikohus 2026. aasta märtsis tema usuvahetust ja abielu ning andis talle korralduse jääda oma röövija juurde;

B.arvestades, et Pakistanis on püsiv ja hästi dokumenteeritud hindude, kristlaste ja teiste usuvähemuste seast pärit alaealiste tüdrukute röövimise, sunniviisilise usuvahetuse ja sundabielude tava; arvestades, et ÜRO 2025. aasta andmete kohaselt oli naiste ja tüdrukute seas, keda sunniti abiellumise kaudu usku vahetama, ligikaudu 75 % hindusid ja 25 % kristlasi; arvestades, et vaesus ja tõrjutus suurendavad tüdrukute haavatavust;

C.arvestades, et Pakistani valitsus esitas hiljuti ettepaneku riikliku raamistiku vastuvõtmiseks, et lõpetada lapsabielud ja tugevdada alaealiste kaitset; arvestades, et mõnes provintsis on vastu võetud lapsabielude vastased õigusaktid, millega abiellumise vanuse alampiiri tõsteti 18 aastani, kuid nende õigusaktide täitmist ei tagata;

D.arvestades, et kristlased on maailma suurim usukogukond ja kuuluvad Pakistanis kõige rängemalt tagakiusatud usukogukondade hulka, nagu näitab Maria Shahbazi juhtum;

E.arvestades, et Maria Shahbazi juhtum on osa laiematest inimõiguste rikkumistest, millega vähemuste esindajad Pakistanis kokku puutuvad ning mille hulgas on meelevaldsed kinnipidamised, kadunuks jääma sundimine, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna ahistamine ning jumalateotust, terrorismivastast võitlust ja küberkuritegevust käsitlevate seaduste väärkasutamine;

1.mõistab teravalt hukka Maria Shahbazi röövimise, sunniviisilise islami usku pööramise ja tema kui lapsega sõlmitud abielu ning tema kohtuasjas tehtud otsuse, samuti teised sarnased kuritarvitused usuvähemustest pärit alaealiste tüdrukute suhtes Pakistanis;

2.kutsub Pakistani valitsust üles tagama, et kõiki alaealistega seotud juhtumeid või väidetavaid sunnimeetmeid uuritaks läbipaistvalt ja sõltumatult, ning tagama, et kuritegude toimepanijad võetaks mõjusalt vastutusele ja röövitud tüdrukud saaksid turvaliselt koju tagasi pöörduda;

3.kutsub Pakistani ametivõime üles tagama Maria Shahbazile viivitamatu kaitse, võimaldama talle ligipääsu õigusabile, sõltumatule psühholoogilisele toele ja oma perekonnale ning vaatama tema juhtumi põhjalikult, läbipaistvalt ja erapooletult läbi, järgides täielikult nõuetekohast menetlust ja lapse parimaid huve ning võimaldades inimõigusorganisatsioonidel tema olukorda sõltumatult seirata;

4.mõistab teravalt hukka kristlaste süstemaatilise tagakiusamise Pakistanis ning rõhutab, et Maria Shahbazi röövimist, sunniviisilist usuvahetust ja tema kui lapsega sõlmitud abielu tuleb vaadelda riigi kristlaste kogukonna diskrimineerimise, nendevastase vägivalla ja hirmutamise laiemas kontekstis; nõuab, et Pakistan tunnistaks kehtetuks oma jumalateotust käsitlevad seadused ning lõpetaks kristlaste ja teiste usuvähemuste tagakiusamise;

5.nõuab tungivalt, et Pakistani kohtusüsteem järgiks õigusriigi põhimõtet ja tagaks, et kõik vähemuste hulka kuuluvaid tüdrukuid puudutavad menetlused viiakse läbi ilma välise surve, hirmutamise või sunnita; rõhutab sellega seoses vajadust struktuurselt suurendada kohtusüsteemi suutlikkust;

6.väljendab heameelt mõnes provintsis lapsabielude suhtes vastu võetud seadusandlike meetmete üle ning nõuab tungivalt, et Pakistan võtaks vastu riikliku raamistiku lapsabielude lõpetamiseks ja rakendaks seda täielikult ning rakendaks provintside õigusakte ja tagaks nende täitmise; kutsub teisi provintse üles vastu võtma ja rakendama samaväärseid õigusakte;

7.ergutab Pakistani looma riiklikku mehhanismi, mis võimaldaks käsitleda vähemuste hulka kuuluvate röövitud või usku vahetama sunnitud tüdrukute perekondade kaebusi, ning nõuab ohvritele igakülgset toetust; sealhulgas turvaline peavari, tasuta õigusabi, psühholoogiline nõustamine ja taasintegreerimisprogrammid; nõuab, et tegeletaks sundabielude ja sunnitud usuvahetuse algpõhjustega, kaasa arvatud sooline ebavõrdsus, vaesus, sotsiaalne tõrjutus ning kastil, sool ja usutunnistusel põhinev diskrimineerimine, ning nõuab sihipäraseid kaitsemeetmeid diskrimineerimise all kannatavate vähemuste hulka kuuluvatele tüdrukutele, pöörates erilist tähelepanu hariduse ja sotsiaalkaitse kättesaadavusele;

8.nõuab, et EL ja liikmesriigid tõstataksid Pakistaniga peetavates kahepoolsetes dialoogides, sealhulgas üldiste tariifsete soodustuste kava (GSP+) seire raames, süstemaatiliselt sunniviisilise usuvahetuse ja sundabielu ning usu- ja muude vähemuste, poliitilise opositsiooni esindajate, ajakirjanike, kodanikuühiskonna ning inimõiguste kaitsjate ja aktivistide kaitse küsimust; tuletab meelde, et Pakistani suutmatus tulemuslikult täita oma inimõigustealaseid kohustusi, sealhulgas naiste ja laste õiguste valdkonnas, peaks kaasa tooma riigi GSP+ staatuse tühistamise;

9.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja Pakistani valitsusele ja parlamendile.