Üldpõhimõtted1.väljendab heameelt komisjoni seadusandliku ettepaneku üle, milles käsitletakse äriühingute 28. õigusraamistikku („EU Inc.“); tunnistab selle võimalikku süsteemset mõju ühtse turu toimimisele ja ELi majanduse üldisele konkurentsivõimele; rõhutab siiski, et 28. õigusraamistikku käsitlev ettepanek ei tohi asendada edasisi seadusandlikke jõupingutusi liikmesriikide õigusraamistike killustatuse ja erinevuste vähendamiseks;
2.toonitab, et Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni soovitustega komisjonile 28. režiimi kohta: uus õigusraamistik uuenduslike ettevõtete jaoks;
3.väljendab heameelt tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ vastuvõtmise üle, et vallandada ühtse turu potentsiaal; võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu üleskutse võtta vastu äriühinguõigust käsitlev 28. õigusraamistik; märgib, et Euroopa Ülemkogul puuduvad selles tegevuskavas viited maksupoliitika sihipärasele ühtlustamisele, eriti arvestades, et VKEd nimetasid oma tegevuse laiendamise kõige levinumaks takistuseks maksude ja käibemaksu killustatust;
4.rõhutab asjaolu, et maksustamine kuulub enamikul juhtudel liikmesriikide ainupädevusse, kuid eelkõige menetluste osas on ruumi edasiseks lihtsustamiseks või sihipäraseks ühtlustamiseks, et käsitleda erinevaid nõuete täitmise süsteeme, keerukat ja killustatud äriühingu tulumaksu käsitlust, aruandluskohustusi ja haldustõkkeid piiriüleste investeeringute käsitlemisel; tõstab esile varasemate maksustamist käsitlevate ELi seadusandlike algatuste positiivset panust, eelkõige maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise ja pettuse vastu võitlemisel, mis täiendavad riiklikke õigusraamistikke;
5.nõuab, et 28. õigusraamistikku käsitlev algatus oleks sisult ambitsioonikas, sealhulgas maksustamise aspektide osas, järgides samal ajal täielikult aluslepinguid, et võimaldada VKEdel, väikestel keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatel ja uuenduslikel ettevõtetel ilma riikidevaheliste tõketeta kogu ELi ühtsel turul laieneda ja sujuvalt tegutseda;
6.toonitab, et 28. õigusraamistik ei tohi mingil juhul võimaldada töötajate, nende sotsiaalsete õiguste, esindajate ja ametiühingute kohustuslikust riigisisesest kaitsest kõrvalehoidmist ega muutuda vahendiks, millega õõnestada, vähendada või nõrgendada praegust kaitsetaset ELi või riiklikul tasandil; rõhutab, et 28. õigusraamistik peaks toetama innovatsiooni, äriühingupoliitika läbipaistvust ning äriühingute kasvu ja laienemisvõimet, soodustades piiriülest arengut ja laienemist piiravate õiguslike ja maksutõkete kõrvaldamist ning õiglast maksustamist, hoides samal ajal tulemuslikult ära maksualaseid, sotsiaalseid ja regulatiivseid erinevusi;
7.rõhutab, et 28. õigusraamistiku maksumooduli (edaspidi „maksumoodul“) raames kasutusele võetavast digiteerimisest ja vastavusnõuete lihtsustamisest saadav kasu tuleks teha algatuse „EU Inc.“ raames kättesaadavaks kõigile ettevõtjatele;
8.on seisukohal, et 28. õigusraamistik on strateegiline samm ühtse turu edasise süvendamise suunas, edendades seeläbi Euroopa integratsiooni ning parandades ühtse turu toimimist ja selle konkurentsivõimet;
9.rõhutab, et 28. õigusraamistik tuleks kehtestada modulaarse lähenemisviisi abil; mõistab, et kavandatav määrus, millega kehtestatakse äriühingute õigusraamistik („EU Inc.“), on esimene samm, millele saab lisada muid mooduleid, sealhulgas maksustamise valdkonnas (maksumoodul); on seisukohal, et need tulevased moodulid peaksid hõlmama ettevõtete kogu elutsükli asjakohaseid aspekte ning neid tuleks pidevalt hinnata rahvusvaheliste võrdlusnäitajate alusel;
10.on seisukohal, et maksumooduli võiks lisada seadusandlikule ettepanekule võtta vastu määrus, millega kehtestatakse äriühingute õigusraamistik („EU Inc.“), mis peaks sihipärasel, ambitsioonikal ja proportsionaalsel viisil laienema maksustamise valdkonda; on seisukohal, et maksumooduli võimalik kasu hõlmab väiksemaid nõuete täitmisega seotud kulusid, lihtsustatud regulatiivmenetlusi, suuremat õiguskindlust, prognoositavust ja sujuvamat juurdepääsu piiriülestele turgudele, parandades ja süvendades seeläbi Euroopa ühtset turgu;
11.märgib, et selleks, et maksumoodul oleks kehtiva aluslepingute raamistiku alusel saavutatav, ja kui kohaldatav seadusandlik menetlus ei anna tulemusi, tuleks maksupoliitika puuduste kõrvaldamiseks kaaluda kas asjaomaste õigusaktide vabatahtliku kohaldamise struktuuri või viimase abinõuna tõhustatud koostööd; märgib, et maksupoliitika suhtes kehtib ELi nõukogus endiselt ühehäälsuse nõue; on arvamusel, et üleminek kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele on vajalik maksupoliitika teatavates aspektides, nagu kõigi liikmesriikide allkirjastatud rahvusvaheliste lepingute rakendamine, teatavad haldusmenetlused või õiguslikud määratlused, et vältida olukorda, kus ühehäälsus piirab õigusnormide ühtlustamist ning takistab kodanikel ja ettevõtjatel ühtsest turust täit kasu saada; märgib, et selline moodul tuleks kavandada vabatahtliku, selge ja õiguslikult turvalise süsteemina, mis on igal ajal avatud ühinemiseks teistele liikmesriikidele, vältides edasist killustumist ja tagades ühtse turu sidususe;
12.rõhutab, et 28. õigusraamistik peab osalevate äriühingute jaoks tulemuslikult vähendama nõuete täitmise keerukust ega tohi luua paralleelseid norme, mis lisanduvad riiklikele õigussüsteemidele, mis tooks kaasa õiguslike moonutuste, kattuvuste või vastuolude suurenemise või täiendava halduskoormuse; tuletab meelde, et uue õigusraamistiku peamine eesmärk on lihtsustamine ja konkurentsivõime ning et need tuleb alati tagada, püüdes samal ajal saavutada sotsiaalset ülespoole ühtlustumist;
13.rõhutab, et nii 28. õigusraamistiku kui ka selle maksumooduli eesmärk ei ole luua ettevõtetele või nende töötajatele ebaõiglast maksueelist, vaid oluliselt vähendada eri kohustustest tulenevat keerukust ja halduskoormust, võttes samal ajal arvesse selliste ettevõtete eripära;
14.toonitab, et edasise keerukuse vältimiseks peaksid 28. õigusraamistiku sätted olema kooskõlas komisjoni muude oluliste ettepanekutega ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) asjakohaste suunistega, mis käsitlevad suuremat integratsiooni ühtsel turul, nimelt maksustamise ja kohaldatavate maksualaste õigusaktide valdkonnas, eelkõige ELi maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastastes raamistikes, sealhulgas maksustamise vältimise vastane direktiiv Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1164/oj).;
15.nõuab 28. õigusraamistikule moodulitel põhinevat ja katselist lähenemisviisi, kus esiplaanil on äriühinguõigus; rõhutab, et need moodulid peavad tulemuslikult vähendama nõuete täitmise keerukust osalevate ettevõtete jaoks, kuid nõuab siiski, et võetaks vastu tegevuskava selle kohta, mida ja millal tuleks lisada, et see oleks algusest peale teada ja et seda perioodilise demokraatliku läbivaatamise protsessi raames pidevalt kohandataks;
16.rõhutab sellega seoses, et eesmärgiga tagada (poliitiline) teostatavus ja selleks, et säilitada liikmesriikide kontroll oma maksupoliitika olulise osa üle, nagu on sätestatud kehtivates õigusraamistikes, peaks maksumooduli kohaldamisala olema lähtepunktina piiratud selliste ettevõtjate alarühmaga nagu piiriülesed kasvule suunatud idu- ja kasvufirmad, mis tavaliselt toovad liikmesriikidele vaid piiratud mahus äriühingu tulumaksust saadavat maksutulu; võtab teadmiseks äriühinguvormi „EU Inc.“ käsitlevale ettepanekule lisatud komisjoni 18. märtsi 2026. aasta soovituse, millega kehtestatakse selliste äriühingute määratlus, kasutades selliseid kriteeriume nagu nende teadus- ja arendustegevuse kulud ja suurus;
17.rõhutab, et kõik 28. õigusraamistiku raames tehtavad maksusoodustused peavad olema täielikult kooskõlas riigiabi eeskirjadega ja kavandatud viisil, millega välditakse kahjulikku maksukonkurentsi, tagades samal ajal ühtsel turul võrdsed tingimused;
18.kordab, et äriühingute jaoks, kes vabatahtlikult valivad 28. õigusraamistiku ja selle maksumooduli, peaksid selle reeglid olema siduvad ning et nende valikut osaleda tuleb automaatselt tunnustada kõigi liikmesriikide õigusraamistikes, et võimaldada neil tegutseda nagu igal teisel riiklikult registreeritud ettevõttel iga liikmesriigi turul; tuletab meelde, et 28. õigusraamistikuga liitumine peaks olema vabatahtlik, kuid sellest lahkumine peaks olema kohustuslik, kui on täidetud selgelt määratletud kriteeriumid, sealhulgas esmane avalik pakkumine; rõhutab sellega seoses, et riiklike äriühingu õiguslike vormide suhtes tuleks kohaldada mittediskrimineerimise põhimõtet;
19.märgib, et ettevõtete jaoks, kes otsustavad osalemisest loobuda omal algatusel, tuleb kehtestada väljumistingimused, sealhulgas etteteatamise nõuded, võimalikud minimaalsed osalemisperioodid ja väljaastumise jõustumine, ning et kui asjakohased väljumiskriteeriumid on täidetud, tuleb anda piisavalt aega, et võimaldada ettevõtete vajalikku ümberkujundamist, tagades prognoositava ja järkjärgulise ülemineku, minimeerides samal ajal õigusliku arbitraaži võimalusi;
20.tunnistab, et õigusliku vormi neutraalsus ja maksualane mittediskrimineerimine on asjaomase õigusraamistiku järele piisava nõudluse tagamiseks hädavajalikud; kutsub komisjoni üles vajaduse korral muutma maksustamisega seotud ELi õigustikku kas otseselt või kaudselt, tagamaks, et 28. õigusraamistiku alusel tegutsevad äriühingud saaksid kuuluda eraldi kohaldamisalasse, ning lihtsustama ja veelgi ühtlustama nende direktiivide hüvedele juurdepääsu menetlusi;
21.on arvamusel, et ettevõtte elutsükli varajastes etappides on kiirus ja lihtsus ning asjaolu, et igas liikmesriigis ei ole vaja asutada eraldi õiguslikke vorme, uuendusliku kontseptsiooni elujõuliseks üksuseks muutmisel otsustava tähtsusega; rõhutab, et äriühingute 28. õigusraamistiku puhul tuleb vaikimisi kasutusele võtta üksainus ja täielikult digitaalne registreerimine ühtses kontaktpunktis koos ühtse maksukohustuslase numbri andmisega, mis hõlmab täielikult standarditud dokumente, vorme ja ühtset maksudeklaratsiooni liidest ning järgib teabevahetuses inglise keele esikohale seadmise põhimõtet, seadmata ohtu ELi teisi ametlikke keeli; tuletab meelde, et 28. õigusraamistik peaks ühendama selge õigusliku struktuuri, sisulise ja eelnevalt mõõdetava kasu ettevõtetele ning tugeva institutsioonilise toetuse; rõhutab koostoimet ettepanekuga Euroopa ettevõtluskukrute loomise kohta (COM(2025)0838), mille eesmärk on luua ettevõtjate ja avaliku sektori asutuste vaheliseks digitaalseks suhtluseks toimiv ja turvaline keskkond;
22.märgib, et ühtne kontaktpunkt või muu keskus peaks toimima ka digiplatvormina, mis toetab ettevõtteid 28. õigusraamistiku ja selle eri moodulite raames kogu nende elutsükli jooksul; rõhutab, et see peaks tagama ühtlustatud juurdepääsu asjakohasele regulatiivsele, maksu- ja haldusteabele kõigis liikmesriikides, tagades läbipaistvuse ja õiguskindluse ning lisades võimaluse asutamis-, juhtimis- ja lõpetamistegevusteks;
23.rõhutab, et kehtivates ELi õigusaktides sätestatud maksustamise vältimise vastaseid meetmeid tuleb kohaldada põhjalikult, ilma et see piiraks täiendavate kaitsemeetmete kohaldamist; rõhutab, et maksumoodulile peaks olema juurdepääs ainult äriühingutel, kellel on ELis tegelik majandustegevus, ning et see moodul ei tohiks viia riiuli- või varifirmade loomiseni, kuna sellised tavad õõnestavad regulatiivset terviklikkust, moonutavad ausat konkurentsi ja õõnestavad tõelist majandustegevust ELis; toonitab, et maksumoodulist ei tohiks saada vahendit soodsama maksukohtlemise otsimiseks ning see ei tohi mingil juhul muutuda vahendiks, mille abil ELi või riiklikul tasandil kehtivaid maksustamistasemeid põhjendamatult vähendada või neist kõrvale hoida;
24.on seisukohal, et äriühingul, kelle puhul on ametlikult tuvastatud pettus, maksustamisest või sotsiaalkindlustusmaksetest kõrvalehoidmine või töötajate osalemist käsitlevate siduvate eeskirjade rikkumine, ei tohiks olla õigust maksumoodulis osaleda;
25.rõhutab, et vaja on läbipaistvat, aruandekohustusega ja tõhusat finantsaruandlusraamistikku ning et ühtseid raamatupidamisstandardeid tuleks vaikimisi kohaldada kõigi 28. õigusraamistiku alusel tegutsevate äriühingute suhtes kõigis osalevates liikmesriikides, tuginedes vajaduse korral rahvusvaheliselt tunnustatud standarditele, nagu rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid;
Äriühingu tulu maksustamine26.on arvamusel, et äriühingu tulumaksu käsitleva poliitika ühtlustamata jätmine kujutab endast märkimisväärset takistust piiriülesele majandustegevusele ELis ja see suurendab ühtlasi ka agressiivse maksuplaneerimise ohtu; teeb seetõttu ettepaneku, et selge, toimiva ja läbipaistva maksusüsteemi tagamiseks peaks tulevase maksumooduli eesmärk olema äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas osalevatele äriühingutele kogu ELis; tuletab meelde varasemaid algatusi, nagu äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas, äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, BEFIT ja VKEde peakontori maksustamise süsteem, ning teeb ettepaneku, et maksumooduliga tuleks ette näha ühtne meetod maksustatava tulu kindlaksmääramiseks kooskõlas OECD suunistega, kõrvaldades seeläbi maksubaasi arvutamise killustatuse ja vähendades piiriülest ebakindlust; rõhutab, et maksumoodul ei tohi veelgi piirata liikmesriikide kaalutlusõigust äriühingu tulumaksu määrade kehtestamisel; rõhutab, et 28. õigusraamistiku puhul tuleks seada esikohale tõeline konsolideerimine, et tagada kahjumi toimiv piiriülene tasaarvestamine, stimuleerides seeläbi piiriüleseid investeeringuid;
27.märgib, et viidates laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni käsitlevale ettepanekule, peaks moodul edendama laenuvahendite ja omakapitali kaudu rahastamise vahelist neutraalsust, et kõrvaldada maksustamise struktuurne kallutatus ja tugevdada omakapitalipõhiseid investeeringuid, mis on eriti oluline idu- ja kasvufirmade jaoks, kes sõltuvad oma arengu varajastes etappides peamiselt omakapitali kaudu rahastamisest;
28.teeb ettepaneku, et 28. õigusraamistikuga tuleks püüda lihtsustada maksuhaldust ja vähendada piiriülest ebakindlust, sealhulgas võimaluse korral maksudeklaratsioonide standardimise, dubleerivate deklaratsioonide vältimise ning maksuhaldurite vahelise teabevahetuse parandamise ja digitaalsuse esikohale seadmise põhimõtte kohaldamise kaudu;
29.teeb ettepaneku, et konsolideeritud maksubaas jaotataks liikmesriikide vahel, kasutades eelnevalt kokku lepitud valemit, mis kajastab tegelikku majandustegevust, nagu müük, tööjõud, materiaalne vara ja digitaalne kohalolu, asendades keerulised grupisisesed siirdehindadega seotud vaidlused õigusraamistiku raames läbipaistva jaotamismeetodiga kooskõlas OECD suunistega; rõhutab, et see kujutaks endast ühtlasi nii lihtsustamist kui ka maksustamise vältimise vastu võitlemise vahendit;
30.tuletab meelde, et maksumäärad peavad jääma liikmesriikide pädevusse; märgib siiski, et need saaks esitada ühtse esitamisliidese kaudu;
31.rõhutab, et topeltmaksustamist tuleb tulemuslikult vältida näiteks kapitali kasvutulu ja õigusraamistiku sees tehtavate maksete ühtse määratlemise ja liigitamise või maksustaatuse automaatse vastastikuse tunnustamise abil;
32.teeb ettepaneku, et liikmesriigid kaaluksid oma riiklikes kohtutes maksumooduliga seotud vaidluste jaoks erikoosseisude loomist ning et sellistel komisjonidel peaks olema võimalik lahendada vaidlusi inglise keeles;
33.toonitab, et piiriülese laienemisega võivad kaasneda sagedased ettevõtete ümberkujundamised ja piiriülene liikuvus ning selleks, et saada praegusest maksuneutraalse tegevuse raamistikust kasu, peaks maksumoodul hõlmama kehtiva ELi õiguse laiendamist ja käsitlema liikuvusega seotud maksutõketega tõhustatud haldusalase koordineerimise ja suurema sisulise kindluse kaudu, tagades samal ajal, et kõigi lihtsustamismeetmete suhtes kohaldatakse jätkuvalt asjakohaseid kuritarvituste vastaseid kaitsemeetmeid Euroopa Parlament, majanduse ja kasvu poliitikaosakond; Filip Debelva, Joris Luts, Anne Mieke Vandekerkhove, Niels Bammens, uuring „Feasibility of a 28th Tax Regime and Its Potential to Support EU Competitiveness“ (28. maksusüsteemi teostatavus ja selle potentsiaal toetada ELi konkurentsivõimet), 2026.;
Töötajate maksustamine37.väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle kasutada ELi töötajate aktsiaoptsioone vabatahtlikult laiema ettepaneku „EU Inc.“ raames ja eelkõige selle põhimõtte üle, et maksustamine peaks toimuma võõrandamise hetkel ja selle suhtes tuleks kohaldada sama maksustamiskorda, mida kohaldatakse muude töötajate aktsiaoptsioonide või sarnaste vahendite suhtes riigisisese õiguse alusel; on siiski veendunud, et ELi töötajate aktsiaoptsioonide kava rakendamine peaks olema maksumooduli raames kohustuslik; märgib, et kasumit tuleks käsitleda kapitalituluna, mitte palgatuluna, viies seega töötajate stiimulid kooskõlla ettevõtte pikaajalise kasvuga ja kõrvaldades alguses maksustamise moonutava mõju; toetab konverteeritavuse küsimuse käsitlemist aktsiaoptsioonide kavade abil kogu Euroopas, et lihtsustada olemasolevate ettevõtete üleminekut 28. õigusraamistikule;
38.rõhutab töötajate osaluskavade ja sarnaste mehhanismide rolli sellistesse ettevõtetesse talentide ja võtmetähtsusega töötajate ligimeelitamiseks stiimulite loomisel; rõhutab, et võtmetähtsusega töötajate hulka kuuluvad asutajad ja muud olulised töötajad, kelle oskused ja eksperditeadmised on ettevõtte arengu jaoks kriitilise tähtsusega; rõhutab, et selliste vahendite läbipaistev, majanduslikult usaldusväärne ja prognoositav maksukord on oluline, et hoida neid ettevõtteid ELis ning meelitada ligi ja hoida talente tingimustel, mis on võrreldavad teistes konkureerivates jurisdiktsioonides kehtivate tingimustega;
39.nõuab standarditud ELi hindamismeetodit, millega nähakse ette „safe harbour“-põhimõte, et määrata kindlaks börsil noteerimata äriühingu aktsiate ja aktsiaoptsioonide väärtus, vältides tagasiulatuvaid ümberhindamisi maksustamisel ja vähendades õiguskindlusetust; on seisukohal, et osalevad maksuhaldurid peaksid selliseid hindamisi tunnustama, välja arvatud juhul, kui on tõendatud kuritarvitamine, pettus või ilmne viga;
40.tuletab meelde, et rohkem kui ühes liikmesriigis töötavate töötajate suhtes kohaldatavad sotsiaalkindlustusmaksed ja pensionitulu maksud on sätestatud määruse (EÜ) nr 883/2004 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/883/oj). artikli 13 kohases mitmes liikmesriigis töötavate töötajate raamistikus, mille kohaselt määratakse kohaldatavad õigusaktid kindlaks mitme teguri alusel, suurendades seeläbi õiguskindlust ja vähendades piiriülest halduskoormust;
41.nõuab sihipäraseid reegleid, et tagada liikmesriikide vahel liikuvatele töötajatele maksukindlus töötajatele aktsiate andmise ja aluseks olevate aktsiate müügi vahelisel ajal, sealhulgas tööandjate ühtlustatud ühtse digitaalse aruandluse kaudu ning töötajate aktsiate müügikohas topeltmaksustamise või mitmekordse maksustamise vältimise kaudu; rõhutab, et maksustamisõiguste jaotamine peaks jääma proportsionaalseks, lihtsaks ja prognoositavaks;