„d) odavamasse reisiklassi üleviimise korral;”. [ME 38]

„e) nad jäävad ümberistumisega lennust maha;”. [ME 39]

„„ühenduse lennuettevõtja” – lennuettevõtja, kellel on kehtiv lennutegevusluba, mille on välja andnud liikmesriik vastavalt nõukogu 24. septembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta) sätetele;

_________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).”

„„reisikorraldaja” – nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta)EÜT L 158, 23.6.1990, lk 59. artikli 2 punktis 2 määratletud isik, kes regulaarselt (mitte juhuti) korraldab reisi- ja puhkusepakette ja neid kas otse või vahendaja kaudu müüb või müügiks pakub;” [ME 40]

„„broneering — tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud;;”. [ME 41 ei puuduta eesti keelt]

„„puudega isik või piiratud liikumisvõimega isik” – määruse (EÜ) nr 1107/2006 (puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul)ELT L204, 26.7.2006, lk 1. artikli 2 punktis a määratletud mis tahes isik, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (sensoorse või lokomotoorse, püsiva või ajutise) või vaimse puude või kahjustuse või muu liiki puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele reisijatele kättesaadavate teenuste kohandamist tema erivajadustele;” [ME 42]

„„lennureisist mahajätmine” – reisijate lennukiga vedamisest keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule artikli 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui lennureisist mahajätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek või mittetäielikud reisidokumendid. Lend, mille kavandatud väljumisaeg toodi varasemaks, mistõttu reisija jäi lennust maha, loetakse lennureisiks, millest reisija maha jäeti.” [ME 43]

„Lendu, mille puhul õhusõiduk tõusis õhku, kuid oli seejärel mingil põhjusel sunnitud maanduma sihtlennujaamast erinevas lennujaamas või pöörduma tagasi lähtelennujaama, ning mille puhul selle õhusõiduki reisijad suunati teistele lendudele, käsitatakse tühistatud lennuna.” [ME 44]

„m) „erakorralised asjaolud” – asjaolud, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased jäävad väljapoole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt tavapärase tegevuse kontrolli ja kohaldatavate ohutuseeskirjade alusel järgitavaid kohustusi. Käesoleva määruse kohaldamisel hõlmavad piirduvad erakorralised asjaolud 1. lisas esitatud asjaolusid asjaoludega; [ME 45]n)„lend” – kahe lennujaama vaheline lennutransporditoiming; arvesse ei võeta tehnilistel või käituslikel põhjustel tehtavaid vahepeatusi;o)„ümberistumisega lend” – ühe ühtse veolepingu või ühe broneeringunumbri või mõlema alusel toimuv lend, mille eesmärk, sõltuvalt kontekstist, on eesmärgiga võimaldada reisijal kas saabuda ümberistumiskohta, et sealt edasi minna teisele lennule, või, tulenevalt artikli 6a kontekstist, see teine lend, millega reisija lahkub lahkuda teise lennuga ümberistumiskohast; [ME 46]p)„lennureis” – lend või mitu ümberistumisega lendu, millega vastavalt veolepingule veetakse reisija lähtelennujaamast lõppsihtkohta;q)„lennujaam” – mis tahes ala, mis on spetsiaalselt kohandatud õhusõidukite maandumiseks, õhkutõusmiseks ja manööverdamiseks, kaasa arvatud lennuliikluse ja -teenuste nõuete täitmiseks vajalikud abirajatised, sealhulgas ärilendude teenindamiseks vajalikud rajatised;r)„lennujaama käitaja” – asutus, kelle ainu- või lisaülesanne olukorrast olenevalt on vastavalt oma volitustele hallata ja juhtida lennujaamade või lennujaamade võrgustiku taristut riiklike õigusnormide või lepingute alusel ning koordineerida ja kontrollida asjaomases lennujaamas või lennujaamade võrgustikus tegutsevate eri käitajate tegevust tegutsevaid eri käitajaid; [ME 47]s)„piletihind” – pileti eest makstud täishind, mis hõlmab lennu maksumust ning piletiga hõlmatud kõikide kohustuslike ja vabatahtlike teenuste eest makstavaid makse, tasusid, lisatasusid ja lõive, nagu lennule registreerimise tasu, piletite ja pardakaardi väljastamise tasu, minimaalse lubatud pagasi, sh lubatud käsipagasi, registreeritud pagasi ja hädavajalike esemete kaasavõtmise tasu ning kõiki maksmisega seotud kulusid, näiteks krediitkaarditasusid; eelnevalt avaldatud piletihind peab alati kajastama makstavat lõpphinda; [ME 48]t)„lennuhind” – väärtus, mille saamiseks korrutatakse piletihind konkreetse lennu pikkuse ja piletiga hõlmatud lennureisi kogupikkuse suhtarvuga; kui piletihind ei ole teada, on võimaliku tagasimakse suurus selle lennu parema istekoha lisamaksumus; [ME 49]u)„väljumisaeg” – aeg, mil õhusõiduk lahkub seisuplatsilt kas tagasipukseerituna või omal jõul (liikumise algus);v)„saabumisaeg” – aeg, mil õhusõiduk saabub seisuplatsile ja seisupidur on sisse lülitatud (liikumise lõpp);w)„lennurajaga seotud viivitus” – ajavahemik, mil õhusõiduk on maapinnal ning mis väljumise korral kestab alates reisijate pardalemineku algusest lõpetamisest kuni õhusõiduki õhkutõusmiseni ja saabumise korral alates õhusõiduki maandumisest kuni reisijate õhusõidukist väljumise alguseni; [ME 50]x)„öö” – ajavahemik alates keskööst kuni kella kuueni hommikul;y)„saatjata reisiv laps” – laps, kes reisib ilma vanema või hooldajata ja kelle eest lennuettevõtja kohustub hoolitsema vastavalt avaldatud eeskirjadele;ya)„hilinemine saabumisel” – erinevus selle kellaaja, millal lend pidi reisija piletil märgitud sõiduplaani kohaselt saabuma, ja lennu tegeliku saabumise kellaaja vahel. Lendu, mille puhul õhusõiduk tõusis õhku, kuid oli seejärel sunnitud pöörduma tagasi lähtelennujaama, ning tõusis uuesti õhku hilisemal ajal, käsitatakse kui saabumisel hilinenud lendu. Samuti käsitatakse saabumisel hilinenud lennuna lendu, mis suunatakse ümber, kuid mis jõuab seejärel siiski oma lõppsihtkohta või lõppsihtkoha läheduses olevale lennuväljale; [ME 51]yb)„teekonna muutmine” – ilma hinnalisata transpordialternatiivi pakkumine, mis võimaldab reisijal jõuda lõppsihtkohta.” [ME 52]

„Lõiget 1 kohaldatakse tingimusel, et:a)reisijal on kinnitatud broneering asjaomasele lennule ja ta tuleb kohale pardaleminekuks, v.a artiklis 5 osutatud tühistamise korral ja artiklis 6 osutatud sõiduplaanimuudatuse korral või artiklis 6a osutatud ümberistumisega lennu puhul, [ME 53]–sätestatud korras ja ajaks, mille lennuettevõtja, reisikorraldaja või volitatud reisiagent on kirjalikult (sealhulgas elektrooniliselt) ette teatanud,

või kui aega ei ole märgitud,–mitte hiljem kui 45 minutit enne kavandatud väljumisaega võib)lennuettevõtja või reisikorraldaja on suunanud reisija lennult, mille jaoks tal oli broneering, teisele lennule, olenemata põhjusest.(aa)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Käesolevat määrust ei kohaldata reisijate suhtes, kes reisivad tasuta või soodushinnaga, mis ei ole vahetult või kaudselt avalikkusele kättesaadav, sh alla 2-aastaste laste suhtes, kellele ei ole ostetud eraldi istekohta. Seda kohaldatakse siiski reisijate suhtes, kellel on lennuettevõtja või reisikorraldaja poolt pidevate lendajate programmi või muu äriprogrammi alusel väljastatud piletid.” [ME 54]

„4. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 6 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat määrust üksnes nende reisijate suhtes, kes reisivad jäigatiivalise mootorõhusõidukiga. Kui aga ühe veolepingu kohaselt ja ühe broneeringu alusel toimub lennureisi mingi osa muu transpordiliigi või kopteriga, kohaldatakse käesolevat määrust artiklit 6a kogu lennureisi suhtes, kui see muu transpordiliik on veolepingus ära märgitud. Lennuettevõtja vastutab ja muu transpordiliigiga toimuvat reisiosa käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel ümberistumisega lennuna kohaldamise eest kogu lennureisi jooksul.” [ME 55]

„6. Käesolevat määrust kohaldatakse ka reisipaketilepingu alusel veetavate reisijate lennureisijate suhtes, kuid see ei mõjuta direktiivist 90/314/EMÜ tulenevaid reisijate õigusi. Reisijal on õigus esitada lennuettevõtjale nõudeid käesoleva määruse ja reisikorraldajale direktiivi 90/314/EMÜ alusel, kuid ta ei või ühtede ja samade seikadega seoses taotleda õigusi mõlema õigusakti alusel, kui nende õigustega kaitstakse samu huve või kui neil on üks ja sama eesmärk. Käesolevat määrust ei kohaldata juhul, kui reisipakett tühistatakse või lükatakse hilisemale ajale muul põhjusel kui lennu tühistamise või hilinemise tõttu.” [ME 56]

„1. Kui lennuettevõtja mõistlikkuse piires eeldab, et lennureisist mahajätmine on tõenäoline, pöördub ta kõigepealt vabatahtlike poole ettepanekuga nende broneeringud hüvitiste vastu tühistada tingimustel, milles asjaomane reisija ja tegutsev lennuettevõtja kokku lepivad. Vabatahtlikke teavitatakse nende õigustest vastavalt artikli 14 lõikele 2, abistatakse vastavalt artiklile 8 ning kui uue lennu väljumisaeg on vähemalt kaks tundi pärast esialgset väljumisaega, hoolitseb tegutsev lennuettevõtja reisija eest vastavalt artiklile 9; sellist abi antakse ja reisija eest hoolitsetakse lisaks käesolevas lõikes nimetatud hüvitistele.” [ME 57]

„3. Kui reisijad jäetakse lennureisist maha vastu nende tahtmist, maksab tegutsev lennuettevõtja reisijatele viivitamata hüvitist vastavalt artiklile 7 ja abistab neid vastavalt artiklile 8. Kui artikli 8 lõike 1 punkti b kohaselt valib reisija teekonna muutmise esimesel võimalusel ja kui uue lennu väljumisaeg on vähemalt kaks tundi pärast esialgset väljumisaega, abistab tegutsev lennuettevõtja reisijat vastavalt artiklile 9.” [ME 58]

„3a. Lennuettevõtjad või nende esindajad ei või jätta reisijat riigisisesest lennureisist maha puudulike dokumentide tõttu, kui reisija tõendab oma isikut dokumentidega, mis on nõutavad selle riigi õigusaktidega, kus toimub pardaleminek.” [ME 169]

„4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka tagasisõidupiletite suhtes, kui reisija jäetakse Reisijat ei jäeta maha tagasilennust, kuna , sh sellisest, mis sisaldab ümberistumisi, põhjendusel et ta ei ole kasutanud väljalennuks ostetud piletit või ei edasi-tagasipiletis sisalduvat väljalennupiletit või maksnud sellekohast lisatasu. Kui reisijaid ei lasta pardale, kuigi nad selleks soovi avaldavad, kohaldatakse lõikeid 1 ja 2. Ka maksab tegutsev lennuettevõtja reisijale viivitamata hüvitist vastavalt artiklile 7 ning abistab teda vastavalt artiklitele 8 ja 9.

Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata, kui pilet hõlmab mitmest järjestikusest osast koosnevaid lende ning reisijad jäetakse maha, kuna transporti ei ole kasutatud kõikideks üksikuteks lendudeks või ei ole seda kasutatud piletil märgitud kokkulepitud järjekorras. [ME 59]

5.Kui reisija või tema nimel tegutsev vahendaja annab teada, et ühe reisija või samas veolepingus märgitud mitme reisija nimes on kirjaviga kirjavead, mistõttu võidakse reisija(d) lennust maha jätta, parandab lennuettevõtja vea need vead vähemalt üks kord hiljemalt 48 tundi enne lennu väljumist, ilma et reisija või vahendaja peaks maksma lisatasu, v.a juhul, kui see on keelatud riigi või rahvusvaheliste õigusaktidega.” [ME 60]

„5a. Lõikeid 1, 2 ja 4 kohaldatakse ka juhul, kui reisija jääb lennust maha järgmistel põhjustel:a)lennuk tõusis õhku enne kavandatud väljumisaega ja reisija saabus lennujaama õigeaegselt kooskõlas artikli 3 lõikega 2, või b)lennu kavandatud väljumisaeg toodi varasemaks ja reisijat ei teavitatud sellest vähemalt 24 tundi ette; kohustus tõendada, et reisijat teavitati lennu kavandatud väljumisaja muutmisest õigeaegselt, lasub tegutseval lennuettevõtjal.

Lisaks maksab tegutsev lennuettevõtja asjaomasele reisijale viivitamata hüvitist vastavalt artiklile 7 ning abistab teda vastavalt artiklitele 8 ja 9.” [ME 61]

„a) pakub tegutsev lennuettevõtja vastavalt artiklile 8 võimalust saada raha tagasi, jätkata reisi teekonda muutes või reisida samal päeval hilisemal kellaajal või hilisemal kuupäeval; ning [ME 63]b)hoolitseb tegutsev lennuettevõtja teekonna muutmise korral, kui muudetud lennu mõistlikkuse piires eeldatav väljumisaeg on vähemalt kaks tundi pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega, reisija eest artiklis 9 kindlaksmääratud korras ning”;

„2. Kui reisijat teavitatakse lennu tühistamisest, teavitab tegutsev lennuettevõtja või reisikorraldaja teda täielikult tema õigustest artikli 5 lõike 1 kohaselt ja võimalikest alternatiivsetest transpordiliikidest.” [ME 64]

„3. Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud ja et tühistamist ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik põhjendatud meetmed. Sellised erakorralised asjaolud võib esitada vabandusena üksnes niivõrd, kuivõrd need mõjutavad asjaomast lendu või sama õhusõiduki varasemat eelnevat lendu. Juhul kui lennuettevõtja ei esita kirjalikult tõendeid erakordsete asjaolude ilmnemisest, maksab lennuettevõtja reisijatele artiklis 7 ettenähtud hüvitist.

Esimeses lõigus sätestatu ei vabasta lennuettevõtjaid kohustusest osutada reisijatele käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 punktis b ettenähtud abi.” [ME 65]

„5. Sellise lennujaama käitaja, mille aastane veomaht on vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul olnud väiksem kui kolm miljonit reisijat, tagab, et lennujaama ja selle kasutajate, eelkõige lennuettevõtjate ja maapealse teeninduse teenuste osutajate, tegevust koordineeritakse nõuetekohaste hädaolukorra lahendamise kavadega, milles peetakse Pidades silmas võimalikke olukordi, et kus mitmed lennud tühistatakse on tühistatud ja/või hilinevad, mistõttu märkimisväärne arv reisijaid on sunnitud jääma lennujaama, sh lennuettevõtja maksejõuetust maksejõuetuse või lennutegevusloa tühistamist. tühistamise korral, peaksid lennujaama käitajad sellistes liidu lennujaamades, mille aastane veomaht on vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul olnud vähemalt 1,5 miljonit reisijat, tagama hädaolukorra lahendamise kava eesmärk on tagada abil lennujaama jääma sunnitud reisijate nõuetekohane teavitamine ja abistamine kasutajate asjakohase koordineerimise.

Hädaolukorra lahendamise kava koostab lennujaama käitaja koostöös lennujaama kasutajate, eelkõige lennuettevõtjate, maapealse teeninduse teenuste osutajate, aeronavigatsiooniteenuste osutajate, lennujaamade jaekaubanduse müügipunktide ja puudega reisijate või piiratud liikumisvõimega reisijatele eriabi pakkujatega, ning vajaduse korral asjakohaste riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning organisatsioonide osalusel.

Lennujaama käitaja edastab hädaolukorra lahendamise kava ja selle kõik muudatused artikli 16 kohaselt määratud riiklikule täitevasutusele. Liikmesriigid tagavad, et riiklikul täitevasutusel on nii suutlikkus kui ka ressursid seoses hädaolukorra lahendamise kavadega tulemuslikult tegutseda ning vajadusel neid kohandada.

Eespool nimetatud reisijateveomahust väiksema mahuga lennujaama käitaja teeb mõistlikke jõupingutusi, et koordineerida lennujaama kasutajate tegevust ning abistada ja teavitada lennujaamas olema sunnitud reisijaid sellises olukorras.” [ME 66]

„5a. Kuigi lennuettevõtjad ei tohi vähendada oma käesolevas määruses määratletud kohustusi, koostatakse lõikes 5 sätestatud hädaolukorra lahendamise kava, et määrata kindlaks koordineeritud tegevus, mis on vajalik selleks, et tagada piisava teabe ja abi andmine lennujaama jääma sunnitud reisijatele ning eelkõige puudega inimestele ja piiratud liikumisvõimega isikutele, eelkõige seoses järgmisega:–teabe andmine lennujaama jääma sunnitud või sinna lennureisi alustamise eesmärgil suunduvatele reisijatele;–kohapealse majutuse pakkumine, juhul kui lennujaama jääma sunnitud reisijate arv on suurem kui hotellimajutuse võimalused;–teabe ja abi andmine reisijatele, keda mõjutavad artikli 9 lõigetes 4 ja 5 sätestatud piirangud;–lennujaama jääma sunnitud reisijate teekonna muutmine alternatiivsete lennuettevõtjate või transpordiliikide abil tasuta või piiratud tasu eest, juhul kui tegutsev lennuettevõtja lõpetab tegevuse.” [ME 67]

„5b. Lennuettevõtjad töötavad välja ja võtavad kasutusele üksikasjaliku korra, mis võimaldab neil käesolevat määrust mõjusalt ja järjepidevalt täita, eriti lendude hilinemise, tühistamise, lennureisist mahajätmise, reiside massilise katkestamise ning maksejõuetuse juhtumite korral. Selle korra kohaselt näidatakse selgelt ära lennuettevõtja kontaktisik igas lennujaamas, kelle vastutusel on usaldusväärse teabe andmine reisijate eest hoolitsemise, neile abi osutamise, teekonna muutmise või piletiraha tagasimaksmise kohta ning viivitamatult vajalike meetmete võtmine. Lennuettevõtja määrab nende teenuste osutamise korra ja tingimused nii, et nimetatud esindaja saab seda kohustust viivitamata täita. Lennuettevõtja teavitab sellest korrast ja selle igast muudatusest artikli 16 kohaselt määratud riiklikku täitevasutust.” [ME 68]

„5c. Lennu tühistamine lennuettevõtja maksejõuetuse, pankroti, tegevuse peatamise või lõpetamise tõttu annab lennujaama ootama jäetud reisijatele õiguse hüvitisele, tagasilennule väljumiskohta või reisiteekonna muutmisele ning õiguse hoolitsemisele, nagu on ette nähtud käesoleva määruse artiklites 8 ja 9. Samasugune õigus hüvitisele on ka neil reisijatel, kes pole oma lennureisi veel alustanud. Lennuettevõtjad peavad tõendama, et nad on võtnud kõik vajalikud meetmed, nagu kindlustuse sõlmimine või tagatisfondi loomine, et tagada vajaduse korral lennujaama ootama jäetud reisijate eest hoolitsemine, neile hüvitamine või nende teekonna muutmine. Nimetatud õigusi kohaldatakse kõigile asjaomastele reisijatele, olenemata nende elukohast, reisi lähtekohast või pileti müügikohast.” [ME 69]

„Artikkel 6

Pikaajaline hilinemine

1.Kui lennuettevõtjal on põhjust eeldada, et lend hilineb või kui ta lükkab algselt kavandatud väljumisaja edasi, pakub tegutsev lennuettevõtja reisijatele: [ME 70 ei puuduta eesti keelt]i)artikli 9 lõike 1 punktis a ja artikli 9 lõikes 2 osutatud abi, kui lend hilineb vähemalt kaks tundi, ningii)artikli 9 lõike 1 punktides b ja c osutatud abi, kui lend hilineb vähemalt viis kolm tundi ja hilinemine hõlmab üht või mitut ööd öötunde; ning [ME 71]iii)hilinemine hõlmab üht või mitut ööd, ning artikli 8 lõike lõikes 1 punktis a osutatud abi, kui lend hilineb vähemalt viis kolm tundi. [ME 72]

1a.Kui tegutsev lennuettevõtja toob kavandatud väljumisaja rohkem kui kolm tundi varasemaks, pakub ta reisijatele artikli 8 lõike 1 punktis a täpsustatud raha tagasimaksmist või artikli 8 lõike 1 punktis b täpsustatud teekonna muutmist. Reisija võib ise korraldada teekonna muutmise ja nõuda sellega kaasnevate kulude hüvitamist, kui tegutsev lennuettevõtja ei paku teekonna muutmise võimalust artikli 8 lõike 1 punkti b alusel. [ME 73]

2.Reisijatel on õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist kooskõlas artikliga 7, kui reisija saabub lõppsihtkohta:a)viis kolm tundi pärast kavandatud saabumisaega või hiljem kõikide ühendusesiseste lennureiside puhul ja kolmandatesse riikidesse suunduvate / kolmandatest riikidest saabuvate kuni 3 500 kilomeetri pikkuste või lühemate lennureiside puhul;b)üheksa viis tundi pärast kavandatud saabumisaega või hiljem ühendusesiseste üle 3500 kilomeetri pikkuste või kolmandatesse riikidesse suunduvate / kolmandatest riikidest saabuvate 3500 kuni 6000 kilomeetri pikkuste lennureiside puhul;c)kaksteist seitse tundi pärast kavandatud saabumisaega või hiljem kolmandatesse riikidesse suunduvate / kolmandatest riikidest saabuvate üle 6000 kilomeetri pikkuste või pikemate lennureiside puhul. [ME 74]

3.Lõiget 2 kohaldatakse ka juhul, kui tegutsev lennuettevõtja on muutnud kavandatud väljumis- ja saabumisaega, mistõttu lend esialgse saabumisajaga võrreldes hilineb, v.a juhul, kui reisijale teatatakse esialgse väljumisaja muudatusest ette rohkem kui 15 päeva.

4.Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et hilinemise või sõiduplaani muutmise põhjustasid erakorralised asjaolud ja et hilinemist või sõiduplaani muutmist ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik põhjendatud meetmed.

Sellised erakorralised asjaolud võib esitada vabandusena üksnes niivõrd, kuivõrd need mõjutavad asjaomast lendu või sama õhusõiduki varasemat eelnevat lendu. Juhul kui lennuettevõtja ei esita kirjalikult tõendeid erakordsete asjaolude ilmnemisest, maksab lennuettevõtja reisijatele artiklis 7 ettenähtud hüvitist. Ülalmainitu ei vabasta lennuettevõtjaid kohustusest osutada reisijatele artikli 5 lõike 1 punktis b ettenähtud abi. [ME 75]

5.Kui ohutuspiirangutest tulenevalt on lennurajaga seotud viivitus pikem kui üks tund, võimaldab tegutsev lennuettevõtja tasuta kasutada tualetti ja saada joogivett ning tagab reisijatesalongi piisava kütmise või jahutamise ja vajaduse korral piisava arstiabi. Kui lennurajaga seotud viivitus kestab kuni viis kaks tundi, pöördub õhusõiduk tagasi väravasse või sobivasse pardalt mahatuleku kohta, kus reisijatel lubatakse pardalt maha minna ja neile osutatakse lõikes 1 kindlaks määratud abi, v.a juhul, kui õhusõiduk ei saa lennurajalt lahkuda ohutuse või turvalisusega seotud põhjustel. Kui viivitus on kestnud kokku rohkem kui kolm tundi pärast esialgset väljumisaega, osutatakse reisijatele lõikes 1 kindlaks määratud abi, mis hõlmab artikli 8 lõikes 1 nimetatud hüvitise, tagasilennu ja teekonna muutmise võimalust, ning reisijaid teavitatakse sellest.” [ME 76]

„Artikkel 6a

Ümberistumisega lennust mahajäämine

1.Kui reisija jääb maha järgmisest ümberistumisega lennust, millele ta on broneering, sh juhul kui see kujutab broneeringut uuele lennule teekonna muutmise käigus, eelmise lennu hilinemise või sõiduplaanimuudatuse tõttu, pakub järgmist nimetatud eelmist lendu käitav ühenduse ja selle hilinemise või sõiduplaanimuudatuse eest vastutav liidu lennuettevõtja reisijale: [ME 77]i)artikli 9 lõike 1 punktis a ja artikli 9 lõikes 2 kindlaks määratud abi, kui järgmise lennu ooteaeg pikeneb vähemalt kahe tunni võrra; ningii)võimalust teekonda muuta, nagu on sätestatud artikli 8 lõike 1 punktis b; ningiii)artikli 9 lõike 1 punktides b ja c kindlaks määratud abi, kui uue pakutava lennu või artikli 8 alusel pakutava muu transpordiliigi kavandatud väljumisaeg on vähemalt kolm tundi pärast selle lennu kavandatud väljumisaega, millest reisija maha jäi, ja kui hilinemine hõlmab üht või mitut ööd öötunde. [ME 78]

2.Kui reisija jääb järgmisest ümberistumisega lennust maha eelmise lennu sõiduplaanimuudatuse või hilinemise tõttu, on 90 minuti või pikema aja võrra, mille arvutamisel on lähtutud ümberistumiskohta saabumise ajast, on tal õigus saada kõnealust eelmist lendu käitavalt ühenduse liidu lennuettevõtjalt hüvitist kooskõlas artikli 6 lõikega 2. Sel juhul lähtutakse hilinemisaja hilinemise koguaja arvutamisel lõppsihtkohta saabumise kavandatud ajast. [ME 79]

3.Lõike 2 kohaldamine ei piira asjaosaliste lennuettevõtjate vahelise hüvitamiskorra kohaldamist.

4.Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka kolmandate riikide nende lennuettevõtjate suhtes, kes käitavad ELi ühest liidu lennujaamast teise liidu lennujaama suunduvat või sealt liidu lennujaamast liidust väljaspool asuvasse lennujaama saabuvat ümberistumisega lendu.” [ME 80]

„1. Kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni:a)300 euro ulatuses kõikide kuni 2 500 km pikkuste lennureiside puhul;b)400 euro ulatuses kõikide 2 500–6 000 km pikkuste lennureiside puhul;c)600 euro ulatuses kõikide üle 6 000 km pikkuste lennureiside puhul.

Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.” [ME 81]

„2. Kui reisija valib võimaluse jätkata reisi kooskõlas artikli 8 lõike 1 punktiga b, on tal ainult üks kord õigus saada hüvitist reisi jooksul lõppsihtkohta, isegi kui teekonna muutmise jooksul peaks lend tühistatama või kui reisija peaks ümberistumisel lennust maha jääma.

3.Kokkuleppel reisijaga makstakse lõikes 1 osutatud hüvitis makstakse sularahas, välja elektroonilise pangaülekandega, krediitkaardi tagasimaksega või pangakorralduse või pangatšekkidena pangakorraldusena volitatud reisija kontole. Euroopa Komisjon suurendab hüvitiste suurust pärast konsulteerimist artikli 16 alusel moodustatud komiteega. [ME 82]

4.Lõikes 1 nimetatud vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil.

5.Lennuettevõtja võib jõuda reisijaga vabatahtlikule kokkuleppele, mis asendab lõikes 1 sätestatud hüvitamissätted muude, vähemalt võrdväärse väärtusega mitterahaliste soodustustega (nt lennufirma tähtajatud vautšerid, mille väärtus on 100% hüvitisest, mida reisijal on õigus saada), tingimusel et kõnealune kokkulepe vormistatakse reisija allkirjastatud dokumendina, mis tuletab reisijale meelde ühemõtteliselt teavitab reisijat tema õigusi õigustest saada hüvitist käesoleva määruse alusel. Sellise kokkuleppe võib sõlmida ainult pärast seda, kui õiguse tinginud sündmused on aset leidnud.” [ME 83]

„(5a) Kohustus tõendada, millal ja kuidas reisija aktsepteeris artikli 7 punktis 3 osutatud hüvitise väljamaksmise või piletihinna hüvitamise vormi, ning millal ja kas reisija aktsepteeris punktis 5 osutatud kokkulepet, kuulub tegutsevale lennuettevõtjale.” [ME 84]

„Artikkel 8

Õigus tagasimaksele või teekonna muutmisele

1.Kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele tasuta võimalust valida kolme järgmise variandi vahel:a)– reisija taotluse korral kogu lennuhinna piletihinna tagasimaksmine seitsme päeva tööpäeva jooksul artikli 7 lõikes 3 osutatud viisil ärajäänud reisiosa või -osade eest ning toimunud reisiosa või -osade eest, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu, ning vajaduse korral koos [ME 85]–esimesel võimalusel toimuva tagasilennuga esimesse väljumiskohta;b)reisijate reisikava jätkumine, muutes esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel nende teekonda lõppsihtkohta; võic)teekonna muutmine võrreldavatel reisitingimustel reisijate lõppsihtkohta reisijale sobival hilisemal kuupäeval, sõltuvalt vabade kohtade olemasolust.

2.Lõike 1 punkti a kohaldatakse ka nende reisijate suhtes, kelle lennud on osa paketist, v.a õigus tagasimaksele, kui neil on see õigus direktiivi 90/314/EMÜ alusel.

2a.Lõike 1 punkti b kohaldatakse ka juhtudel, kui õhusõiduk tõusis õhku, kuid oli seejärel sunnitud maanduma sihtlennujaamast erinevas lennujaamas. Vastavalt lõikele 3 kannab kulud, mis on seotud reisija toimetamisega kõnealusest teisest lennujaamast broneeringus märgitud lennujaama, lennuettevõtja. [ME 86]

3.Kui tegutsev lennuettevõtja pakub reisijale lendu sellisesse lennujaama või sellisest lennujaamast, mis erineb broneeringus märgitud lennujaamast, tasub ta kulud, mis on seotud reisija toimetamisega kõnealusest teisest lennujaamast broneeringus märgitud lennujaama või sihtlennujaama puhul ka mõnda teise läheduses asuvasse sihtkohta, mille suhtes on reisijaga kokku lepitud. [ME 87]

4.Reisijaga kokku lepitud juhul võib tagasilennul või lõike 1 punktis a osutatud lendudel või lõike 1 puntides b või c osutatud teekonnamuutmise korral kasutada mõne teise lennuettevõtja teenuseid, teistsugust teekonda või muid transpordiliike.

5.Kui reisijad otsustavad lõike 1 punktis b osutatud variandi kasuks, on neil vabade kohtade ning võrreldavate alternatiivide olemasolu korral õigus muuta kõige varasemal võimalusel teekonda mõne teise lennuettevõtja kaudu või mõne muu transpordiliigiga, kui tegutsev lennuettevõtja ei saa suuda vedada reisijat enda käitatavate lendudega ja õigel ajal lõppsihtkohta 12 hiljemalt 8 tunni jooksul alates kavandatud saabumisajast. Olenemata määruse (EÜ) nr 1008/2008ELT L293, 31.10.2008, lk 3. artikli 22 lõikest 1, ei küsi see teine lennuettevõtja ega muu veoettevõtja lepingu sõlminult lennuettevõtjalt hinda, mis on suurem kui tema enda teenuseid kasutavate reisijate poolt samaväärsete teenuste eest viimase kolme kuu jooksul makstud keskmine hind Lennuettevõtja teavitab reisijat 30 minuti jooksul pärast kavandatud väljumisaega, kas ta toimetab reisija kohale tema enda käitatavate lendudega nimetatud ajapiirangu jooksul. Reisijal on õigus keelduda teekonna muutmisest mõne muu transpordiliigi abil ja sellisel juhul säilib tal teekonna muutmise ootamise ajal õigus artiklis 9 osutatud hoolitsusele [ME 88].

6.Kui reisijatele pakutakse vastavalt lõikele 1 võimalust kasutada teekonna või selle osa muutmise korral mõnda muud transpordiliiki, kohaldatakse käesolevat määrust artiklit 6a kõnealuse muu transpordiliigiga toimunud veo suhtes nii, nagu oleks see toimunud jäigatiivalise mootorõhusõidukiga vastavalt tegutseva lennuettevõtja ja muu transpordiliigi käitaja vahel sõlmitud teekonna muutmise lepingutele. Lennuettevõtja vastutab jätkuvalt käesoleva määruse kohaldamise eest kogu reisi vältel.” [ME 89]

„6a. Reisija võib ise korraldada teekonna muutmise ja nõuda sellega kaasnevate kulude hüvitamist, kui tegutsev lennuettevõtja ei paku teekonna muutmise võimalust lõike 1 punkti b alusel.” [ME 90]

„a) söök ja suupisted. Lennuettevõtja tagab lisaks einestamisvõimalustele automaatselt ka joogivee olemasolu ja seda reisijate iga nõudmise korral.” [ME 91]

„c) transport lennujama ja majutuskoha lennujaamast majutuskohta (hotell, reisija peatuskoht või muu) vahel ja tagasi.” [ME 92]

„2. Lisaks võimaldatakse reisijatele tasuta kaks telefonikõnet, faksiteadet või elektronkirja.” [ME 93]

„3. Käesoleva artikli kohaldamisel pöörab tegutsev lennuettevõtja erilist tähelepanu puuetega inimeste, piiratud liikumisvõimega inimeste ja kõigi nende saatjate, samuti koos väikeste lastega reisivate emade või isade ning täiskasvanud saatjata reisivate laste vajadustele.” [ME 94]

„3a. Lennujaama käitajad peavad tagama eraldi tasuta ruumid sügava puudega inimeste jaoks, kes vajavad mähkimist ja tualettruumi abivahendeid, kõikides liidu lennujaamades, mida aastas läbib üle ühe miljoni inimese.” [ME 95]

„4. Kui tegutsev lennuettevõtja suudab tõendada, et lend tühistati või hilines või et sõiduplaani muudeti erakorraliste asjaolude tõttu ning et tühistamist, hilinemist või sõiduplaanimuudatust sõiduplaani muudatust ei oleks suudetud vältida isegi kõigi mõistlike meetmete nõuetekohase võtmise korral, võib ta piirata lõike 1 punkti b kohaselt pakutava majutuse kogumaksumust 100 kogukestust maksimaalselt viiele ööle. Juhul kui reisija otsustab ise oma majutuse korraldada, võib lennuettevõtja piirata ka majutuse maksumust 125 eurole ühe öö ja reisija kohta ja majutuse maksimumpikkust kolmele ööle. Kui tegutsev lennuettevõtja otsustab kohaldada seda piirangut, annab ta lisaks artiklis 14 sätestatud pidevale teavitamiskohustusele reisijatele siiski teavet olemasolevate majutusvõimaluste kohta pärast kõnealust kolme viit ööd.

See piirang ei vabasta tegutsevat lennuettevõtjat ühelgi juhul kohustusest majutust pakkuda ning lennuettevõtja täidab seda kohustust esmajärjekorras. See piirang ei kehti juhul, kui lennuettevõtja ei suutnud majutust pakkuda. [ME 96]

5.Kohustust pakkuda majutust lõike 1 punkti b alusel ei kohaldata, kui asjaomane lend on kuni 250 km pikk ja kui kava kohaselt käitab seda õhusõiduk, kus on maksimaalselt 80 reisijakohta, v.a ümberistumisega lennu korral. Kui tegutsev lennuettevõtja otsustab kohaldada kõnealust vabastust, jagab ta reisijatele ikkagi teavet olemasolevate majutusvõimaluste kohta. [ME 97]

6.Kui reisija, kes on oma lennureisi lähtelennujaamas, otsustab artikli 8 lõike 1 punkti a kohase hüvitise kasuks või valib artikli 8 lõike 1 punkti c kohase võimaluse muuta teekonda hilisemal kuupäeval, ei ole tal enam muid õigusi artikli 9 lõike 1 kohasele hoolitsusele seoses asjakohase lennuga. Kui reisijal tekivad sellest otsusest tulenevalt tõendatud kulud seoses sõiduga lennujaama ja tagasi, tuleb reisijale kasutamata jäänud lennu korral lennujaama sõidu kulud täies ulatuses hüvitada.” [ME 98]

„2. Kui tegutsev lennuettevõtja paigutab reisija madalamasse klassi, kui ostetud piletiga ette nähtud, maksab ta artikli 7 lõikes 3 osutatud viisil seitsme tööpäeva jooksul tagasi:” [ME 99]

„3. Tegutsev lennuettevõtja ei kohalda artikli 9 lõigetes 4 ja 5 sätestatud piiranguid, kui reisija on puudega või piiratud liikumisvõimega isik või sellise isiku saatja, saatjata reisiv laps, rase naine või eriarstiabi vajav isik, tingimusel et tegutsevale lennuettevõtjale, tema esindajale või reisikorraldajale on teatatud konkreetsest abivajadusest vähemalt 48 tundi enne lennu kavandatud väljumisaega. See teade hõlmab kogu lennureisi ja tagasireisi, kui mõlema lennureisi kohta on sõlmitud leping ühe ja sama lennuettevõtjaga mõlemad lennureisid sisalduvad samal piletil.

Lennuettevõtjad peavad samuti tegema jõupingutusi juhtkoertele heade tingimuste tagamiseks. Teave abi andmise ja selle korralduse kohta edastatakse erinevate kättesaadavate sidevahendite kaudu. [ME 100]

3a.Meeskonnaliikmeid tuleb koolitada puudega ja piiratud liikumisvõimega inimeste abistamise osas, et lihtsustada nende pardaleminekut ja lennukist väljumist. [ME 101]

3b.Lennuettevõtja ei või puudega või piiratud liikumisvõimega reisijat lennureisist maha jätta ettekäändel, et ta reisib ilma saatjata, ning tingimuseks ei tohi seada saatja pidevat juuresolekut.” [ME 102]

„2. Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks reisija õigust muud kahjuhüvitist nõuda. Käesoleva määruse alusel makstavat hüvitist ei tohi sellise kahjuhüvitisnõude tõttu vähendada.” [ME 103]

„Artikkel 13

Õigus kahjude hüvitamisele

Kui tegutsev lennuettevõtja maksab hüvitist või täidab muid käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, ning ilma et see piiraks asjaomase vaidluse hetkel kehtivaid kolmandate isikutega sõlmitud vastutuse välistamise lepinguid, ei või käesoleva määruse ega liikmesriigi õiguse sätteid tõlgendada nii, et need kitsendaksid kõnealuse lennuettevõtja õigust vastavalt kohaldatavale õigusele taotleda käesoleva määruse alusel tekkinud kulude hüvitamist või nõuda nende katmist täies ulatuses mis tahes kolmandalt isikult sh kolmandatelt isikutelt, kes on aidanud kaasa sündmusele, mis on tinginud kahju hüvitamise või muude kohustuste täitmise. Eelkõige ei kitsenda käesolev määrus mitte mingil viisil tegutseva lennuettevõtja õigust taotleda kulude hüvitamist või nõuda nende katmist täies ulatuses lennujaamalt või mis tahes muult kolmandalt isikult, kellega tegutsev lennuettevõtja on lepingu sõlminud.” [ME 104]

„Artikkel 14

Reisijate teavitamise kohustus

1.Lennujaama käitaja ja tegutsev lennuettevõtja tagavad, et registreerimislaudades (sh iseteenindavate pardale registreerimise masinate juures) ja väravates oleks selgesti loetav ja reisijatele hästi nähtavalt paigutatud teadaanne järgmise tekstiga: „Kui Teid ei lubata lennukile või kui Teie lend tühistatakse või hilineb vähemalt kaks tundi või kui Teie lennu kavandatud väljumisaeg toodi Teie piletil märgitud esialgse ajaga võrreldes vähemalt kaks tundi varasemaks, küsige registreerimislauast või lähteväravast dokumenti oma õiguste, eelkõige saadaoleva abi ja võimaliku hüvitise kohta. [ME 105]

1a.Lennuettevõtjad seavad kõigis lennujaamades, kus nad tegutsevad, sisse kontaktpunktid, kus nad tagavad kontaktisikute või asjaomase lennuettevõtja poolt tellitud kolmandate isikute kohalolu, kes annavad reisijatele vajalikku teavet nende õiguste, sh kaebuste esitamise korra kohta, ning abistavad ja võtavad koheseid meetmeid reisi tühistamise või hilinemise, lennust mahajätmise ja kadunud või hilinenud pagasi korral. Nimetatud kontaktpunktidele on tagatud juurdepääs lennuettevõtjate tööajal ja kuni viimane reisija on lahkunud viimasest lennukist, selleks et abistada reisijaid muu hulgas hüvitise, teekonna muutmise ja ümberbroneerimise osas ning reisijate kaebuste vastuvõtmiseks. [ME 106]

1b.Tegutsev lennuettevõtja esitab elektroonilistel piletitel ning elektroonilistel ja trükitud pardakaartidel reisijatele selgesti loetava ja läbipaistva teabe reisijate õiguste kohta ja kontaktid abi saamiseks. [ME 107]

2.Lennureisist maha jätnud või lennu tühistanud mahajätmise, lennu tühistamise, hilinemise või sõiduplaani muutmise korral vähemalt kahe tunni võrra teavitab tegutsev lennuettevõtja annab igale reisijale, kes on lennureisist maha jäetud või kelle lend on tühistatud, kirjaliku täies ulatuses võimalikult kiiresti reisijat, keda nimetatud muudatus puudutab, ning esitab talle kirjaliku või elektroonilise teadaande, milles on märgitud käesoleva määruse kohase hüvitise maksmise ja abi andmise eeskirjad, sh teave artikli 9 lõigete 4 ja 5 kohaste võimalike piirangute kohta, ning teavitab reisijat võimalikest alternatiivsetest transpordiliikidest. Samuti annab ta samasuguse teadaande igale reisijale, kelle lend hilineb vähemalt kaks tundi või kes ise hilineb teekonna muutmise tõttu vähemalt kaks tundi. Samuti antakse reisijale kirjalikult artikli 16a kohaselt lennuettevõtja aadress, kuhu kaebus esitada, ja kaebuste menetlemiseks määratud pädevate asutuste kontaktandmed. [ME 108]

3.Puudega ja piiratud liikumisvõimega, eelkõige pimedate ja nägemispuudega isikute puhul kasutatakse käesoleva artikli sätete kohaldamiseks muid asjakohaseid vahendeid asjakohases vormis. [ME 109]

4.Lennujaama käitaja tagab, et üldine teave reisijate õiguste kohta on selgesti loetav ja nähtav reisijatele ette nähtud alas. Samuti tagab ta saadud teabe põhjal, et lennujaamas viibivatele reisijatele teatatakse viibivaid reisijaid teavitatakse nende õigustest ja põhjustest lennu tühistamisest hilinemise või reisi katkestamise korral, näiteks lennureisi tühistamise korral, ja nende õigustest juhul, kui lennuettevõtja lõpetab ootamatult tegevuse nt maksejõuetuse või lennutegevusloa tühistamise tõttu. [ME 110]

5.Kui lend või selle väljumine hilineb, teavitab tegutsev lennuettevõtja reisijaid tekkinud olukorrast, sealhulgas katkestuse põhjusest kohe, kui tal on selle kohta teavet, võimalikult kiiresti ja mitte mingil juhul hiljem kui 30 minutit pärast kavandatud väljumisaega ning teatab prognoositava väljumisaja kohe, kui tal on selle kohta teavet, tingimusel et lennuettevõtja on saanud reisijate kontaktandmed kooskõlas lõigetega 6 ja 7, kui pilet soetati vahendaja kaudu. [ME 111]

5a.Lennuettevõtjal peavad olema registreerimislauas ja lähteväravas dokumendid, mis sisaldavad Euroopa lennureisijate õiguste hartat ning mida lennuettevõtja töötajad peavad lennureisijatele nende nõudmisel andma. Euroopa Komisjon ajakohastab nimetatud dokumente iga kord, kui lennureisijate õigustes toimub mõni märkimisväärne muutus. [ME 112]

5b.Lennuettevõtjad võtavad kasutusele kõikidele reisi broneerinud reisijatele mõeldud kättesaadava ja tõhusa abitelefoni; abitelefonilt tuleb anda teavet ja teha alternatiivseid pakkumisi reisi katkestamise korral ning kõne hind ei tohi mingil juhul ületada kohaliku kõne hinda. [ME 113]

6.Kui reisija ei soeta piletit otse lennuettevõtjalt, vaid ELis tegutseva vahendaja kaudu, annab kõnealune vahendaja lennuettevõtjale reisija kontaktandmed, tingimusel et reisija on andnud selleks selgesõnalise kirjaliku loa nõusoleku. Sellise loa nõusoleku andmine on igal juhul vabatahtlik. Lennuettevõtja võib kasutada kõnealuseid kontaktandmeid üksnes käesolevast artiklist tuleneva teavitamiskohustuse täitmiseks ja mitte turundusotstarbel ning ta kustutab need andmed 72 tunni jooksul pärast veolepingu lõppemist. Kõnealuste andmete töötlemise, neile juurdepääsu ja nende salvestamise suhtes ja reisija nõusoleku suhtes edastada tema kontaktandmed lennuettevõtjale kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ*. [ME 114]

7.Vahendaja vabastatakse oma lõike 6 sätete järgimisest järgsetest kohustustest, kui ta suudab tõendada mõne muu sellise süsteemi olemasolu, millega tagatakse reisijate teavitamine ilma asjakohaseid kontaktandmeid edastamata või kui reisija on otsustanud oma kontaktandmeid mitte anda. [ME 115]

7a.Teenuseosutaja tagab hõlpsa juurdepääsu täpsele ja objektiivsele teabele, milles täpsustakse reisi keskkonnamõju (sealhulgas kliimamõju) ja energiatõhususe üksikasjad. See teave avaldatakse ja on selgesti nähtav nii lennuettevõtjate ja reisikorraldajate veebisaitidel kui ka piletitel; komisjon toetab jätkuvat tööd selle nimel. [ME 116]

7b.Ilma et see piiraks lõikest 2 tulenevaid kohustusi, tuleb kõikides reisijale edastatud elektroonilistes teadetes, milles teda teavitatakse tühistamisest, pikast hilinemisest või sõiduplaani muutmisest, nähtavalt märkida, et reisijal võib käesoleva määruse alusel olla õigus hüvitisele ja/või abile.

_________________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).” [ME 117]

„Artikkel 16

Jõustamine

1.Iga liikmesriik määrab riikliku täitevasutuse, kes vastutab käesoleva määruse jõustamise eest seoses käesoleva määruse rikkumistega oma territooriumil asuvate lennujaamade, oma territooriumil asuvatest lennujaamadest väljuvate lendude ja kolmandast riigist sellistesse lennujaamadesse saabuvate lendude puhul. Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva lõike kohaselt määratud asutuse. [ME 118]

2.Riiklik täitevasutus jälgib hoolikalt käesoleva määruse nõuete järgimist ja võtab reisijate õiguste tagamiseks vajalikud meetmed. Selleks esitavad lennuettevõtjad ja lennujaamade käitajad riikliku täitevasutuse nõudmise korral talle asjakohased dokumendid riiklikule täitevasutusele ühe kuu jooksul alates nõudmise esitamisest, ilma et see piiraks artikli 14a kohaseid lennuettevõtjate kohustusi. Riiklik täitevasutus võtab oma ülesannete täitmisel arvesse ka teavet, mille ta on saanud artikli 16a alusel määratud asutuselt. Samuti võib ta teha otsuse täitemeetmete kohta võtab ta täitemeetmeid selliste üksikute kaebuste alusel, mille talle on edastanud artikli 16a kohaselt määratud asutus. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikule täitevasutusele antakse piisavad volitused rikkumiste eest karistamiseks. [ME 119]

2a.Lennuettevõtjad annavad riiklikule täitevasutusele proaktiivselt põhjalikku teavet ilmnevate tehniliste probleemide, eeskätt nende põhjuste kohta. Riiklik täitevasutus jagab seda teavet artiklis 16a osutatud asutustega, kes vastutavad vaidluste kohtuvälise lahendamise eest. [ME 120]

3.Liikmesriikide poolt Karistused, mida liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse rikkumise puhul kohaldatavad karistused korral, on tõhusad, proportsionaalsed, ja hoiatavad ja piisavad, et pakkuda ettevõtjatele finantsstiimuleid määruse pidevaks järgimiseks. [ME 121]

4.Kui artiklite 16 ja 16a Vastavalt direktiivile 2013/11/EL luuakse riikliku täitevasutuse ja artikli 16a alusel määratud asutused on erinevad, kehtestatakse aruandluskord, et tagada teabevahetus eri asutuste vahel asutuse vahele koostöömehhanismid. Need koostöömehhanismid hõlmavad vastastikust teabevahetust, et aidata riiklikul täitevasutusel täita oma järelevalve- ja jõustamisülesandeid ning artikli 16a alusel määratud asutusel koguda üksikute kaebuste läbivaatamiseks käsitlemiseks vajalikku teavet ja omandada tehnilist kompetentsust. [ME 122]

5.Riiklikud täitevasutused avaldavad oma iga-aastase tegevuse, sh kohaldatud karistuste kohta statistilised andmed hiljemalt asjaomasele aastale järgneva kalendriaasta aprillikuu lõpuks. Riiklikud täitevasutused avaldavad samal ajal andmete põhjal, mida lennuettevõtjad ja lennujaamade käitajad peavad alal hoidma ja esitama, statistika, mis puudutab kaebuste arvu ja laadi, lendude hilinemiste, tühistamiste ja lennureisist mahajätmiste arvu ja nende kestust ning andmeid kadunud, hilinenud või kahjustunud pagasi kohta. [ME 123]

6.Lennuettevõtjad edastavad oma kontaktandmed käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks nende liikmesriikide täitevasutustele, kus nad tegutsevad.” Kuni liikmesriigid ei ole direktiivi 2013/11/EL sätteid üle võtnud, võib iga reisija mis tahes liikmesriigi territooriumil asuvas lennujaamas esitada mis tahes riiklikule täitevasutusele kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta liikmesriigi territooriumil asuvas lennujaamas või liikmesriigi territooriumilt asuvast lennujaamast väljuvate lendude või kolmandatest riikidest sellistesse lennujaamadesse saabuvate lendude kohta.” [ME 124]

„Artikkel 16 –a

Nõuetele vastavust tõendavad dokumendid

1.Ühenduse lennuettevõtjad koostavad ja esitavad neile määruse (EÜ) nr 1008/2008 alusel lennutegevusloa väljastanud liikmesriigi täitevasutusele ja Euroopa Komisjonile 1. jaanuariks 2016 dokumendi, milles näidatakse piisavalt põhjalikult, et nende tööprotsess on piisav, et tagada järjekindel vastavus määruse kõikidele asjakohastele artiklitele.

1a.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse nõuetele vastavust käsitlevate dokumentide minimaalne sisu. Minimaalne sisu peab sisaldama vähemalt hädaolukorra lahendamise kavasid peamiste häirete jaoks, määrama kindlaks isikud, kes vastutavad abi ja muude õiguste osutamise eest, menetlused ja korra, mille abil kaebusi käsitletakse ja tuge ning hüvitust pakutakse, ning menetlused ja vormid teabevahetuseks reisijatega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 16c lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.Kõik teised liidu lennujaamast lähtuvaid teenuseid osutavad lennuettevõtjad esitavad nõuetele vastavuse dokumendi kõikide nende tegutsemiskohaks olevate liikmesriikide täitevasutustele ja Euroopa Komisjonile.

3.Lennuettevõtjad vaatavad oma nõuetele vastavust tõendavad dokumendid läbi ja esitavad ajakohastatud versiooni asjakohastele riiklikele täitevasutustele ja komisjonile iga kolme aasta järel alates 1. jaanuarist 2019.

4.Riiklik täitevasutus võtab arvesse lennuettevõtjate esitatud nõuetele vastavust tõendavaid dokumente, kontrollides võimaluse korral nende dokumentide kehtivust kaebustes esitatud teabe taustal.” [ME 125]

„Artikkel 16a

Reisijate nõuded ja kaebused

1.Lennuettevõtjad, reisikorraldajad või piletimüüjad määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 2 punkti d tähenduses annavad reisijatele broneerimise ajal teavet lennuettevõtjate nõude esitamise ja kaebuste menetlemise korra ning käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tähtaegade kohta seoses käesolevas määruses sätestatud õigustega ning need asjakohased kontaktaadressid, kuhu reisijad saavad esitada oma nõuded ja kaebused, sh elektrooniliste teabeedastusvahendite kaudu. Lennuettevõtja ja vajaduse korral reisikorraldaja teatab reisijatele ka selle asutuse või need asutused, kes on pädev(ad) reisijate kaebusi menetlema ja kelle on määranud liikmesriigid käesoleva artikli ja artikli 16 kohaselt. Asjakohane teave antakse broneerimise ajal, see peab olema kõigile juurdepääsetav, olema selgelt näidatud reisija piletil ja lennuettevõtja veebisaitidel, seda jagatakse lennujaamas asuvast lennuettevõtja lauast ning edastatakse elektronkirja kaudu, milles teavitatakse reisijaid nende lennu tühistamisest või hilinemisest. Kaebusevorm antakse reisijatele vastavalt nende soovile. [ME 126]

1a.Kohustus tõendada, et reisijatele on antud vajalik teave, lasub lennuettevõtjal. [ME 127]

2.Kui reisija soovib esitada lennuettevõtja kohta kaebuse seoses käesolevast määrusest tulenevate õigustega, teeb ta seda kolme kuu jooksul alates lennu toimumise või kavandatud toimumise kuupäevast. Kaebuse esitamine kolme kuu jooksul ja kõnealuse kolme kuu möödumine ei piira tema õigusi oma nõuete jõustamiseks käesoleva määruse alusel ning kohtusüsteemi ja kohtuvälise lepitusmenetluse raames. Lennuettevõtja kinnitab reisijale seitsme päeva tööpäeva jooksul alates kaebuse laekumisest, et on tema kaebuse kätte saanud. Kahe kuu jooksul alates kaebuse saamisest annab lennuettevõtja reisijale täieliku vastuse. Kui lennuettevõtja ei anna nimetatud kahekuulise tähtaja jooksul täielikku vastust, siis lähtutakse sellest, et ta on reisija nõudeid aktsepteerinud.

Kui lennuettevõtja toob vabanduseks erakorralised asjaolud, on ta kohustatud oma vastuses teavitama reisijat konkreetsetest asjaoludest, mis põhjustasid tühistamise või hilinemise. Lisaks peab lennuettevõtja tõendama, et ta võttis kõik mõistlikud meetmed tühistamise või hilinemise ärahoidmiseks.

Oma täielikus vastuses teavitab lennuettevõtja asjaomast reisijat lõikes 3 osutatud määratud asutuse asjakohased kontaktandmed, sh postiaadressi, telefoninumbri, e-posti ja veebisaidi aadressid. [ME 128]

3.Kooskõlas asjakohaste ELi ja siseriiklike õigusaktidega Liikmesriigid tagavad, et lennureisijatel oleks võimalik esitada oma käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi käsitlevad vaidlused lennuettevõtjaga lahendamiseks sõltumatutele, mõjusatele ja tõhusatele vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismidele. Sel eesmärgil määrab iga liikmesriik riikliku asutuse või riiklikud asutused, kelle ülesanne on kohtuväliselt lahendada lennuettevõtjate ja reisijate vahelisi vaidlusi seoses käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate õigustega. See peaks olema muu asutus kui artikli 16 lõikes 1 osutatud täitevasutus. Liikmesriigid tagavad, et kõnealustel asutustel on volitused lahendada reisijate ja lennuettevõtjate vahelist vaidlust otsuse abil, mis on mõlemale osapoolele siduv ja täitmisele pööratav. Direktiivi 2013/11/EL reguleerimisalasse kuuluvate vaidluste puhul kohaldatakse ainult seda direktiivi. Kõik lennuettevõtjad, kes osalevad lendudes mõnest liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil asuvast lennujaamast kõnealustesse lennujaamadesse, peavad järgima alternatiivset vaidluste lahendamise süsteemi, millele osutatakse direktiivis 2013/11/EL, mis tagab reisijate ja lennuettevõtjate vaheliste vaidluste lihtsa, kiire ja odava kohtuvälise lahendamise. [ME 129]

4.Iga Lennuettevõtjalt täieliku vastuse saamisel võib asjaomane reisija võib esitada lõike 3 alusel määratud mis tahes riiklikule kohtuvälise vaidluste lahendamise asutusele kaebuse käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta ELi mõne liikmesriigi territooriumil asuvas lennujaamas või seoses kõnealusel liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumil asuvasse lennujaama kolmandast riigist asuvast mis tahes lennujaamast saabuva lennuga sellistesse lennujaamadesse. Sellised kaebused võib esitada kõige varem kaks kuud pärast eelnevalt määratud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla vähem kui üks aasta alates kuupäevast, mil reisija esitas kaebuse esitamist või nõude asjaomasele lennuettevõtjale, v.a juhul, kui lennuettevõtja on selle kaebuse kohta juba lõpliku vastuse andnud. [ME 130]

4a.Kui leitakse, et süüdi on lennuettevõtja, teavitab kaebuste menetlemiseks määratud asutus riiklikku täitevasutust, kes võtab vastavalt artikli 16a lõikele 2 meetmed, et tagada täitmine. [ME 131]

5.Kui määratud asutus kinnitab seitsme päeva jooksul saab kaebuse, teavitab ta vaidluse pooli sellest kohe pärast kaebuse saamist selle kõikide kaebusega seotud teavet sisaldavate dokumentide kättesaamist. Ta ja saadab kaebuse kaebusega seotud dokumentide koopia asjakohasele riiklikule täitevasutusele. Lõplik vastus kaebusele antakse hiljemalt kolme kuu 90 kalendripäeva jooksul pärast kaebuse saamist alates kuupäevast, mil määratud asutus sai kõik kaebusega seotud dokumendid. Lõpliku vastuse koopia saadetakse ka riiklikule täitevasutusele. [ME 132]

5a.Selleks et lennuettevõtjatega oleks võimalik ühendust võtta käesoleva määrusega hõlmatud küsimuste käsitlemiseks, edastavad nad oma kontaktandmed käesoleva artikli kohaselt määratud asutustele neis liikmesriikides, kus nad tegutsevad. [ME 133]

5b.Kui käesoleva määruse alusel tuuakse vabanduseks turvalisusega seotud põhjused, lasub tõendamiskohustus asjaomasel lennuettevõtjal. [ME 134]

Artikkel 16aa

Liikmesriigid tagavad hästi varustatud, tasuta ja sõltumatud vahendusasutused, kes aitavad leida lahendusi reisijate ja lennuettevõtjate ning muude transpordiliikide teenuseosutajate vaheliste konfliktide korral. [ME 135]

Artikkel 16b

Liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöö

1.Komisjon toetab liikmesriikide vahelist dialoogi käesoleva määruse siseriikliku tõlgendamise ja kohaldamise kohta ning edendab nendevahelist sellealast koostööd artiklis 16c osutatud komitee kaudu. [ME 136]

2.Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande oma iga-aastase tegevuse kohta, sealhulgas artikli 16 lõikes 5 osutatud statistika hiljemalt järgmise kalendriaasta aprillikuu lõpuks. Komisjon võib rakendusaktidega otsustada, missuguseid küsimusi kõnealustes aruannetes käsitletakse. Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 16c osutatud menetluse kohaselt. [ME 137]

3.Liikmesriigid saadavad korrapäraselt komisjonile asjakohast teavet määruse siseriikliku tõlgendamise ja kohaldamise kohta; komisjon teeb nimetatud teabe elektrooniliselt kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

4.Komisjon uurib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel juhte, kui käesoleva määruse mis tahes sätte kohaldamises ja jõustamises esinevad erinevused, eelkõige seoses erakorraliste asjaolude tõlgendamisega, ja selgitab käesoleva määruse sätteid, et tagada ühine lähenemisviis. Selleks võib komisjon pärast artiklis 16c osutatud komiteega konsulteerimist võtta vastu soovituse.

5.Komisjoni taotlusel uurivad riiklikud täitevasutused ühe või mitme lennuettevõtja konkreetset kahtlustäratavat tegevust ja esitavad oma järeldused komisjonile nelja kuu jooksul pärast taotluse saamist.

5a.Komisjon ja liikmesriigid seavad sisse üleliidulise mehhanismi, mis koosneb kõigist artiklite 16 ja 16a alusel määratud asutustest, et tagada liikmesriikide vahel teabevahetus rikkumiste, karistuste ning jõustamise parimate tavade kohta. Komisjon teeb kõnealuse teabe elektroonilises vormis kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele. [ME 138]

5b.Riiklikud täitevasutused esitavad komisjonile taotluse korral teabe ja asjakohased dokumendid rikkumiste üksikjuhtumite kohta. [ME 139]

5c.Komisjon avaldab oma veebisaidil ja ajakohastab korrapäraselt hiljemalt 1. maist 2015. aastal loetelu kõigist liidus tegutsevatest lennuettevõtjatest, kes süstemaatiliselt ei järgi käesoleva määruse sätteid. Sõltumata suurusest või riiklikust kuuluvusest loetakse iga lennuettevõtjat, kelle kohta komisjon on saanud vastavalt artikli 16b lõikele 5b tõendeid rikkumistest, mis toimusid reisijate suhtes rohkem kui 10 erineval lennul ühel kalendriaastal ja mis seonduvad käesoleva määruse enam kui ühe artikliga, käesolevat määrust süstemaatiliselt rikkunuks. [ME 140]

Artikkel 16c

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab reisijaõiguste komitee, kuhu kuulub igast liikmesriigist kaks esindajat, kellest vähemalt üks esindab riiklikku täitevasutust. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.”

„Artikkel 16ca

Delegeeritud õigusaktid

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 16cb vastu delegeeritud õigusakte, millega lisatakse punkte erakorraliseks loetavate asjaolude täielikku loetelusse, võttes arvesse riiklike täitevasutuste tööd ja Euroopa Kohtu otsuseid.” [ME 141]

„Artikkel 16cb

Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artiklis 16ca osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates … Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16ca osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 16ca osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 16ca alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.” [ME 142]

„Artikkel 17

Aruanne

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule 1. jaanuariks 2017 aruande käesoleva määruse toimimise ja selle tulemuste kohta, eelkõige seoses mõjuga, mida avaldavad pikaajaliste hilinemiste hüvitamine ja majutusvõimaluste piiramine pikaajaliste erakorraliste asjaolude korral, samuti erakorraliste asjaolude tõlgendamise, riiklike täitevasutuste poolt oma tegevuse kohta avaldatud statistiliste andmete, sh karistuste ja lennuettevõtjate rikkuvaks peetavate tavade tuvastamise, ning vaidluste kohtuvälise lahendamise eest vastutavate riiklike asutuste loomises saavutatud edu ja selliste asutuste tegevuse kohta. Komisjon esitab ka aruande reisijate parema kaitsmise kohta nendel kolmandatest riikidest saabuvatel lendudel, mida ühendusevälised liiduvälised lennuettevõtjad käitavad rahvusvaheliste lennutranspordilepingute alusel. Lisaks esitab komisjon aruande artiklis 16 osutatud asutuste poolt võetud meetmete ja määratud karistuste tõhususe ning ühtlustatud lähenemisviisi võimaliku asjakohasuse kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.” [ME 143]

„2. Kõigis liidu lennujaamades loovad ühenduse lennuettevõtja tagab, et lennujaamas on kaebusevorm ja tema nimel tegutsevad maapealsed käitlejad teenuse, millega reisijal neil on võimalik saabumisel kohe esitada kaebus kahjustatud või hilinenud pagasi kohta. Sarnaselt esitab ühenduse lennuettevõtja sellise kaebusevormi reisija taotluse korral oma registreerimislauas või oma lennujaama teeninduslauas või mõlemas ning teeb kaebusevormi kättesaadavaks oma veebisaidil. Lennuettevõtja võtab kõnealuse kaebusevormi, mille võib esitada ka avaldusena vara kadumise kohta (Property Irregularity Report ehk PIR)), lennujaamas kaebusena vastu kooskõlas Montréali konventsiooni artikli 31 lõikega 2. See võimalus ei mõjuta reisija õigust esitada kaebus muul viisil Montréali konventsiooniga ette nähtud tähtaegade jooksul.

2a.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada standarditud nõudevorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 6f lõikes 2 osutatud nõuande/kontrollimenetlusega.” [ME 144]

„2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on surma korral ettemakse suuruseks reisija kohta vähemalt 18 096 SDRile vastav summa eurodes. Komisjonil on õigus kohandada kõnealust summat artikli 6c kohase delegeeritud õigusaktiga, arvestades otsust, mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on teinud vastavalt Montréali konventsiooni artikli 24 lõikele 2. Eespool nimetatud summa mis tahes kohandamise korral muudetakse ka lisas esitatud vastavat summat.”

„3a. Pagasi kadumise, hilinemise või rikkumise korral maksavad lennuettevõtjad esmalt hüvitist reisijatele, kellega neil on sõlmitud leping, enne kui neil on võimalik esitada lennujaamade või teenuseosutajate vastu nõue kahjude hüvitamiseks, mille eest nad ei ole tingimata vastutavad.” [ME 145]

„Komisjonil on õigus kohandada lisas esitatud summasid, v.a artikli 5 lõikes 2 nimetatud summa, artikli 6c kohase delegeeritud õigusaktiga, arvestades otsust, mille Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon on teinud vastavalt Montréali konventsiooni artikli 24 lõikele 2.”

„Artikkel 6a

1.Registreeritud ratastoolide ning liikumis- või muude abivahendite vedamisel pakuvad teavitavad lennuettevõtja ja tema esindajad reisijaid nende õigustest ja pakuvad kõikidele puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2006* artikli 2 punktis a, võimalust tasuta esitada broneerimisel või hiljemalt siis, kui vahendid antakse üle lennuettevõtjale, erideklaratsioon vastavalt Montréali konventsiooni artikli 22 lõikele 2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse sellise deklaratsiooni näidisvorm. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 6f lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. [ME 146]

2.Liikumisabivahendite purunemise, kaotsimineku või kahjustumise korral piirdub lennuettevõtja vastutus summaga, mille inimene deklareeris siis, kui andis registreeritud liikumisabivahendid üle ühenduse lennuettevõtjale.

3.Kui registreeritud ratastool või liikumis- või muu abivahend puruneb, läheb kaotsi, saab kahjustatud või hilineb, on ühenduse lennuettevõtja kohustatud maksma summa, mis ei ületa reisija deklareeritud summat, v.a juhul, kui ta suudab tõendada, et deklareeritud summa on suurem kui reisija tegelik kahju sihtkohas.

3a.Lennuettevõtjad tagavad reisijatele ilma täiendavate kuludeta võimaluse kasutada kuni lähteväravani ratastooli, sh lastekäru, mis tagastatakse reisijatele lennuki uksel. Kui see ei ole ohutuse kaalutlustel võimalik, pakuvad lennuettevõtjad ratastooli kasutajatele ilma täiendavate kuludeta alternatiivset vahendit liikumiseks lennujaama terminalis kuni ajani, mil neile ratastool tagastatakse. Kui sellised ohutuse kaalutlused tulenevad konkreetsele terminalile omastest põhjustest, tagab käesolevas lõikes osutatud alternatiivse liikumisvahendi lennujaama haldav asutus. [ME 147]

Artikkel 6b

1.Määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 16 alusel määratud riiklik täitevasutus tagab käesoleva määruse järgimise. Selleks kontrollib ta järgmist:–lennutranspordilepingute tingimused;–erideklaratsiooni esitamise võimaluse pakkumine registreeritud liikumisabivahendite jaoks ja kõnealuste vahendite kahjustumise korral makstava hüvitise suurus;–vajaduse korral ettemakse tegemine artikli 5 lõike 1 alusel;–artikli 6 kohaldamine.

2.Selleks et jälgida piiratud liikumisvõimega ja puudega reisijate õiguste kaitsmist nende liikumisabivahendite liikumis- või muude abivahendite kahjustumise korral, uurib riiklik täitevasutus ja võtab arvesse teavet, mis käsitleb kõnealuste vahenditega seotud kaebusi, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 16a alusel määratud asutustele. [ME 148]

3.Karistused, mida liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse rikkumise korral, on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

4.Riiklikud täitevasutused avaldavad määruse (EÜ) nr 261/2004 artikli 16 lõike 6 kohastes aastaaruannetes ka statistilised andmed oma tegevuse ja käesoleva määruse kohaldamisega seoses rakendatud karistuste kohta.

Artikkel 6c

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 6 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast … Käesoleva määruse jõustumise kuupäev.. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. [ME 149]

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 6 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 6d

1.Kuigi lennuettevõtjatel on täielik ärivabadus määrata kindlaks, missugustel tingimustel nad lubavad pagasit vedada, märgivad nad broneerimisel Lennuettevõtjad osutavad broneerimisprotsessi varajases staadiumis kõigis kasutatavates jaotuskanalites, sealhulgas elektroonilistes reserveerimissüsteemides, ja registreerimislaudades (sh iseteenindavate pardale registreerimise masinate juures) selgelt, missugune on igal reisija broneeritud lennul maksimaalne käsipagasi ja registreeritud pagasi piirnorm, sh kõik pagasi piirnormi raames kohaldatavad esemete arvu piirangud ja kõik lennujaamaostude piirangud. Kui Pagasiveo eest küsitakse küsitava lisatasu, märgib lennuettevõtja broneerimisel üksikasjad edastatakse broneerimisprotsessi varajases staadiumis ja lennujaama nõudmise korral lennujaamas selgel, läbipaistval ja ühemõttelisel viisil. Põhilised reisiteenused ja lisatasud peavad olema selgelt selliste tasude üksikasjad tuvastatavad ja neid peab saama osta üksteisest sõltumatult. [ME 150]

1a.Lisaks ettenähtud käsipagasi maksimaalsele piirnormile lubatakse reisijatel võtta reisijatesalongi tasuta kaasa olulised isiklikud asjad, nagu mantlid ja käekotid, sh vähemalt üks standardne kott lennujaamaoste. [ME 151]

1b.Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1107/2006 kohaldamist, võib käsipagasi piirnorme väljendada maksimaalsete mõõtmetena või kogu lubatud käsipagasi maksimaalse kaaluna reisija kohta või mõlemana, kuid ilma kaasaskantavate esemete konkreetse arvu mis tahes piiranguta. [ME 152]

2.Lennuettevõtja võib korraldada eespool nimetatud esemete vedamise õhusõiduki lastiruumis juhul, kui erakorralistel asjaoludel, nt ohutusest tulenevalt või õhusõidukitüübi muutmise õhusõiduki eripära tõttu, pärast lennu broneerimist ei ole võimalik neid reisijatesalongis vedada lubatud käsipagasi hulka kuuluvaid esemeid reisijatesalongis, võib lennuettevõtja vedada neid õhusõiduki lastiruumis reisijalt täiendavat lisamaksu nõudmata. Sellistel juhtudel ei nõuta lisatasu. [ME 153]

2a.Kui käsipagas viiakse lennukisse mineku ajal või enne lennuki õhkutõusmist reisijatesalongist lastiruumi, tuleb see reisijale lennukist väljumisel käsipagasina tagastada. [ME 154]

3.Kõnealused õigused ei mõjuta ELi ja rahvusvaheliste lennundusjulgestuseeskirjadega, nt määrustega (EÜ) nr 300/2008 ja (EÜ) nr 820/2008, kehtestatud käsipagasipiirangute kohaldamist.

Artikkel 6e

1.Ühenduse Liidu lennuettevõtja lubab reisijal võtta õhusõiduki reisijatesalongi muusikariista, kui kohaldatavatest ohutuseeskirjadest ning asjaomase õhusõiduki tehnilistest omadustest ja piirangutest ei tulene teisiti. Muusikariistu lubatakse vedada õhusõiduki reisijatesalongis tingimusel, et need paigutatakse salongis asuvasse sobivasse pagasiruumi või asjakohase reisijaistme alla. Lennuettevõtja võib määrata kindlaks, et Kui muusikariist on õhusõiduki reisijatesalongis lubatud, on see osa reisija lubatud käsipagasist. Lennuettevõtja võib määrata, et käsipagasile, mis võetakse reisijatesalongi lisaks, mistõttu ei või seda lubatud käsipagasile lisaks kaasa võtta, kohaldatakse lisatasu. [ME 155]

2.Kui muusikariist on liiga suur selleks, et ohutult mahtuda reisijatesalongis asuvasse sobivasse pagasiruumi või reisijaistme alla, võib lennuettevõtja nõuda teise pileti eest maksmist, kui sellist muusikariista veetakse käsipagasina teisel istmel. Sellisele lisapiletile ei kohaldata asjakohast lennujaamast lahkumise tasu. Teise istekoha ostmise korral peaks teeb lennuettevõtja tegema mõistlikke pingutusi, et paigutada asjaomane reisija ja muusikariist kõrvuti istmetele. Võimaluse ja vajaduse korral veetakse muusikariistu õhusõiduki lastiruumi köetavas osas, kui kohaldatavatest ohutuseeskirjadest ning asjaomase õhusõiduki ruumipiirangutest ja tehnilistest omadustest ei tulene teisiti. Lennuettevõtja märgib selgelt, missugustel tingimustel muusikariistu veetakse, ja kohaldatavad tasud. [ME 156]

2a.Kui on ruumi ja kui seda taotletakse, veetakse muusikariistu õhusõiduki lastiruumi köetavas osas, kui kohaldatavatest ohutuseeskirjadest ning asjaomase õhusõiduki ruumipiirangutest ja tehnilistest omadustest ei tulene teisiti. Lennuettevõtjad tagavad, et muusikariistale kinnitatakse spetsiaalne hästi nähtav lipik, millega tagatakse muusikariista vajaliku hoolikusega käsitsemine. Õhusõidukis võib lastina vedada ainult selliseid muusikariistu, mis on nõuetekohaselt pakitud spetsiaalselt selle muusikariista jaoks ettenähtud jäigast ja/või kõvast materjalist kasti või kotti. [ME 157]

2b.Lennuettevõtja toob broneerimisel ja oma tingimustes selgelt välja aluse, mille kohaselt muusikariistu transporditakse, sealhulgas kohaldatavad tasud, muusikariistade vedamise ruumid, mis on asjaomasel lennukil olemas, ja kõnealuste ruumide mõõtmed. Kui broneerida tuleb teine iste, pakutakse reisijatele võrgus võimalust broneerida kõnealune teine iste. [ME 158]

Artikkel 6f

1.Komisjoni abistab reisijaõiguste komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. [ME 159]

___________________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul (ELT L 204, 26.7.2006, lk 1).” [ME 159]

„Artikkel 7

Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise ja mõju kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlikud ettepanekud.”