Muudatusettepanek 1Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 2(2)Nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ20 on sätestatud mee määratlused, nimetused, ühised eeskirjad koostise ja märgistamise nõuete kohta.
(2)Nõukogu direktiivis 2001/110/EÜ20 on sätestatud mee määratlused, nimetused, ühised eeskirjad koostise, kvaliteedi ja märgistamise nõuete kohta.
__________________
__________________
20 Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47).
20 Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta (EÜT L 10, 12.1.2002, lk 47).
Muudatusettepanek 2Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 3(3)Pidades silmas tihedat seost mee kvaliteedi ja päritolu vahel ning vajadust mitte eksitada tarbijat toote kvaliteedi osas, on direktiiviga 2001/110/EÜ kehtestatud eeskirjad mee korjamiskoha märgistamise suhtes. Eelkõige on kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 4 nõutud, et etiketile tuleb märkida päritoluriik või -riigid, kus mesi on korjatud, ning ette nähtud, et kui mesi on pärit rohkem kui ühest liikmesriigist või kolmandast riigist, võib päritoluriikide kohustusliku märke asendada vajaduse korral ühega järgmistest märgetest: „Euroopa Liidust pärit mee segu“, „väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“, „Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“. Liikmesriikide poolt eespool nimetatud sätte alusel vastu võetud erinevad eeskirjad võisid tarbijaid eksitada ja takistada siseturu toimimist. Pidades silmas strateegia „Talust taldrikule“ eesmärki suurendada tarbijate suutlikkust teha teadlikke valikuid (sh oma toidu päritolu osas), ning selleks, et märgistamise eeskirjade ühtlustamise kaudu säilitada kogu ELis siseturu tulemuslik toimimine, on asjakohane vaadata läbi mee päritolu märgistamise eeskirjad ja näha ette, et pakendile märgitakse päritoluriik või -riigid. Arvestades ainult ühte meeportsjonit sisaldavate pakendite (hommikusöögipakendid) suurust ja sellest tulenevaid tehnilisi raskusi, on selliste pakendite puhul asjakohane teha erand kohustusest kõiki päritoluriike loetleda, kui mesi on pärit rohkem kui ühest riigist.
(3)Pidades silmas tihedat seost mee kvaliteedi ja päritolu vahel ning vajadust mitte eksitada tarbijat toote kvaliteedi osas, on direktiiviga 2001/110/EÜ kehtestatud eeskirjad mee korjamiskoha märgistamise suhtes. Eelkõige on kõnealuse direktiivi artikli 2 lõikes 4 nõutud, et etiketile tuleb märkida päritoluriik või -riigid, kus mesi on korjatud, ning ette nähtud, et kui mesi on pärit rohkem kui ühest liikmesriigist või kolmandast riigist, võib päritoluriikide kohustusliku märke asendada vajaduse korral ühega järgmistest märgetest: „Euroopa Liidust pärit mee segu“, „väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“, „Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu“. Liikmesriikide poolt eespool nimetatud sätte alusel vastu võetud erinevad eeskirjad võisid tarbijaid eksitada ja takistada siseturu toimimist. Pidades silmas rohelise kokkuleppe eesmärke ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärki suurendada tarbijate suutlikkust teha teadlikke valikuid (sh oma toidu geograafilise päritolu osas), ning selleks, et märgistamise eeskirjade ühtlustamise kaudu säilitada kogu ELis siseturu tulemuslik toimimine, on asjakohane vaadata läbi mee päritolu märgistamise eeskirjad ja näha ette, et pakendile märgitakse päritoluriik või -riigid kahanevas järjekorras vastavalt neist pärineva mee protsendimäärale pakendis. Kuna tarbijad tunnevad mee geograafilise päritolu vastu seoses mee omaduste ja kvaliteediga suurt huvi ning see sektor peab olema täiesti läbipaistev, peaksid päritoluriik või -riigid, nimelt kus mesi on korjatud, asuma etiketil tootenimetusega samal vaateväljal. Arvestades ainult ühte meeportsjonit sisaldavate pakendite (hommikusöögipakendid) suurust ja sellest tulenevaid tehnilisi raskusi, peaks ainult selliste väikeste pakendite puhul, kui mesi on pärit rohkem kui ühest riigist, olema võimalik märkida pakendile ISO riigikoodiga iga päritoluriik.
Muudatusettepanek 5Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 3 c (uus)(3c)Tarbijad kalduvad direktiivis 2001/110/EÜ kasutatud mõistet „filtreeritud mesi“ valesti tõlgendama, kuna ei tee vahet ultrafiltratsioonil ja filtratsioonil, mida teevad mesinikud pärast mee vurritamist, et eemaldada vahaosakesed ja muud võõrkehad. Selleks et tagada, et tarbijatele on kättesaadav täpne teave, ning tagada mee ehtsuse ja päritolu jälgitavus ja kontroll, ei tohiks ultrafiltreeritud mett, millele viidatakse direktiivis 2001/110/EÜ kui „filtreeritud meele“, enam turustada ega märgistada kui „mett“. Ultrafiltratsioon tähendab filtreerimisprotsessi, mille puhul on filtri võrgusilma suurus alla 100 µm, mis seega eemaldab meest suurema osa õietolmust. Kuna õietolm on peamine element, mida kasutatakse mee analüüsimisel selle päritolu kindlaks tegemiseks, on mees õietolmu puudumise korral mee päritoluriigi või -riikide kohta esitatud andmeid peaaegu võimatu kontrollida. Ultrafiltratsioon seega muudab mett, võttes sellelt ühe peamise koostisosa ja omaduse, takistab jälgitavust ning võimaldab seega pettusi ja tarbijatele eksitavat märgistust. Kui meena turustatavast tootest leitakse kontrollimisel vähe õietolmu jälgi või ei leita neid üldse, tuleks selle toote ja vajaduse korral partii, kuhu see kuulub, turule laskmine keelata. Seepärast tuleks direktiivi 2001/110/EÜ II lisa vastavalt muuta, et täpsustada filtreerimise lubatud tase. Nimetatud tase peaks olema selline, et see ei muuda oluliselt mee tihedust ega õietolmu spektrit, kuid eemaldab suurema osa mee võõrkehadest.
Muudatusettepanek 10Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 4 a (uus)(4a)Liikmesriigid ja komisjon peaksid võtma arvesse terviseühtsuse põhimõtet, et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna vaheliste seoste austamine. Toit ja toidutootmine peavad olema inimestele ja loomadele tervislikud ning nende puhul peaks arvesse võtma
loomade heaolu ja planeedi taluvuspiire, sealhulgas kasvuhoonegaaside heidet, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119* sätestatud siduvate eesmärkide täielik järgimine.
_________________________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).
Muudatusettepanek 11Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 5(5)2012. aastal muudeti direktiivi 2001/112/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/12/EL,22 et võtta arvesse uusi eeskirju lubatud koostisainete kohta, nagu eeskirjad suhkrute lisamise kohta, mis puuvilja- ja marjamahlades ei ole enam lubatud. Võttes arvesse puuvilja- ja marjamahlade koostise nõuete muutumist, lubati puuvilja- ja marjamahlatööstusel kasutada ainult ühe aasta jooksul märget selle kohta, et ükski puuvilja- ega marjamahl ei sisalda lisatud suhkrut – tarbijate teavitamiseks ja selleks, et suhkru lisamise alusel oleks neil võimalik kohe selgesti vahet teha puuvilja- ja marjamahlade ning muude sarnaste toodete vahel. See lühike ajavahemik osutus ebapiisavaks, et teavitada ühiskonda sellest, et lubatud koostisosi käsitlevate uute eeskirjade kohaselt ei ole puuvilja- ja marjamahlades suhkru lisamine enam lubatud. Seetõttu ei ole mõnede tarbijate ja tervishoiuspetsialistide jaoks ikka veel selge, et vastupidiselt puuvilja- ja marjanektaritele ei saa puuvilja- ja marjamahlad sisaldada lisatud suhkrut.
(5)2012. aastal muudeti direktiivi 2001/112/EÜ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/12/EL,22 et võtta arvesse uusi eeskirju lubatud koostisainete kohta, nagu eeskirjad suhkrute lisamise kohta, mis puuvilja- ja marjamahlades ei ole enam lubatud. Võttes arvesse puuvilja- ja marjamahlade koostise nõuete muutumist, lubati puuvilja- ja marjamahlatööstusel kasutada ainult ühe aasta jooksul märget selle kohta, et ükski puuvilja- ega marjamahl ei sisalda lisatud suhkrut – tarbijate teavitamiseks ja selleks, et suhkru lisamise alusel oleks neil võimalik kohe selgesti vahet teha puuvilja- ja marjamahlade ning muude sarnaste toodete vahel. See lühike ajavahemik osutus ebapiisavaks, et teavitada ühiskonda sellest, et lubatud koostisosi käsitlevate uute eeskirjade kohaselt ei ole puuvilja- ja marjamahlades suhkru lisamine enam lubatud. Seetõttu ei ole mõnede tarbijate ja tervishoiuspetsialistide jaoks ikka veel selge, et vastupidiselt puuvilja- ja marjanektaritele ei saa puuvilja- ja marjamahlad sisaldada lisatud suhkrut. Liiga suurel hulgal vabade suhkrute või suhkruvabade magusainete tarbimine on seotud kahjulike tervisemõjudega. Sellised tooted nagu töödeldud mahlad või nektarid, mis on vähendatud suhkrusisaldusega, ei ole sageli tervislikumad kui looduslikke suhkruid sisaldavad või ilma lisatud suhkruta tooted ega asenda värskeid puu- ja köögivilju. Tarbijatele ja tervishoiutöötajatele selguse tagamiseks ei tohiks lubada selliste toodete eksitavat märgistamist, mis soodustab puuviljade või muu toiteväärtusliku toidu asendamist töödeldud mahlade ja nektariga. Liikmesriigid ja komisjon peaksid järgima EFSA uuringu tulemusi toidus leiduvate suhkrute maksimaalse lubatud koguse kohta, eelkõige soovitust, et vabad suhkrud ja lisatud suhkrud tuleb kodanike tervist silmas pidades kokku liigitada. Komisjon peaks 31. detsembriks 2024 esitama ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011* läbivaatamiseks, et tarbijaid vaba ja lisatud suhkru sisaldusest ja kogusest tootes paremini teavitada.
__________________
__________________
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta direktiiv 2012/12/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja- ja marjamahlade ning teatavate samalaadsete toodete kohta (ELT L 115, 27.4.2012, lk 1).
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta direktiiv 2012/12/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2001/112/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja- ja marjamahlade ning teatavate samalaadsete toodete kohta (ELT L 115, 27.4.2012, lk 1).
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004 (ELT L 304, 22.11.2011, lk 18).
Muudatusettepanek 13Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 8(8)Tehnika arengu tulemusena on välja töötatud või töötatakse välja uusi töötlemismeetodeid, et puuvilja- ja marjamahlade ning kontsentreeritud mahlast saadud puuvilja- ja marjamahlade looduslikult esinevad suhkrud täielikult või osaliselt eemaldada selleks, et rahuldada tarbijate kasvavat nõudlust väiksema suhkrusisaldusega toodete järele. Selliseid tooteid võib liidus turustada, kui need vastavad kõigile asjakohastele õigusaktidele. Need tooted saadakse siiski viisil, mis ei ole ükski direktiivi 2001/112/EÜ I lisa II osa 3. jaos loetletud lubatud töötlemisviisist, ning toodete suhkru üldsisaldus, mida nimetatakse vesilahuse Brixi väärtuseks, on väiksem kui puuviljast ja marjast ekstraheeritud mahla vastav näitaja. Seetõttu ei tohi nende toodete puhul olla märgitud tootenimetus „puuviljamahl/marjamahl“ või „puuviljamahl/marjamahl kontsentreeritud mahlast“.
(8)Tehnika arengu tulemusena on välja töötatud või töötatakse välja uusi töötlemismeetodeid, et puuvilja- ja marjamahlade ning kontsentreeritud mahlast saadud puuvilja- ja marjamahlade looduslikult esinevad suhkrud täielikult või osaliselt eemaldada selleks, et rahuldada tarbijate kasvavat nõudlust väiksema suhkrusisaldusega toodete järele. Need uued meetodid ei tohiks viia magusainete või lisaainete kasutamiseni, et kompenseerida suhkru vähendamise mõju lõpptoote maitsele, tekstuurile ja kvaliteedile. Selliseid tooteid võib liidus turustada, kui need vastavad kõigile asjakohastele õigusaktidele. Need tooted saadakse siiski viisil, mis ei ole ükski direktiivi 2001/112/EÜ I lisa II osa 3. jaos loetletud lubatud töötlemisviisist, ning toodete suhkru üldsisaldus, mida nimetatakse vesilahuse Brixi väärtuseks, on väiksem kui puuviljast ja marjast ekstraheeritud mahla vastav näitaja. Seetõttu ei tohi nende toodete puhul olla märgitud tootenimetus „puuviljamahl/marjamahl“ või „puuviljamahl/marjamahl kontsentreeritud mahlast“.
Muudatusettepanek 14Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 9(9)Sellised tooted muutuvad liidu turul üha enam kättesaadavaks. Selleks et hõlbustada kõnealuste toodete siseturule viimist, võttes arvesse ka vajadust soodustada toodete koostise muutmist selleks, et vähendada puuvilja- ja marjamahlades sisalduvate suhkrute kogust, tuleks luua uus tootekategooria selliste puuvilja- ja marjamahlade jaoks, mille looduslikult esinevad suhkrud on täielikult või osaliselt eemaldatud, säilitades samal ajal kõik muud olulised füüsikalised, keemilised, organoleptilised ja toiteväärtused. Nende toodete nimetus peaks olema „vähendatud suhkrusisaldusega puuviljamahl/marjamahl“ või „vähendatud suhkrusisaldusega puuviljamahl/marjamahl kontsentreeritud mahlast“ ning nende Brixi väärtus peaks olema väiksem kui puuviljast ja marjast ekstraheeritud mahla vastav näitaja. Selleks et tagada kooskõla määrusega (EÜ) nr 1924/2006, tuleks suhkrusisaldust võrreldes puuvilja- ja marjamahla ning kontsentreeritud mahlast saadud puuvilja- ja marjamahlaga vähendada vähemalt 30 %. Seepärast on asjakohane lisada direktiivi 2001/112/EÜ I lisa I osasse uus tootekategooria ning kehtestada eeskirjad nende toodete lubatud koostisosade ning lubatud töötlemisviiside ja -ainete kohta.
(9)Sellised tooted muutuvad liidu turul üha enam kättesaadavaks. Selleks et hõlbustada innovatsiooni, millega vähendatakse puuvilja- ja marjamahlades sisalduvate suhkrute kogust, ja kõnealuste toodete siseturule viimist, tuleks luua uus tootekategooria selliste puuvilja- ja marjamahlade jaoks, mille looduslikult esinevad suhkrud on täielikult või osaliselt eemaldatud, säilitades samal ajal kõik muud olulised füüsikalised, keemilised, organoleptilised ja toiteväärtused. Looduslikud või kunstlikud lisasuhkrud ja magusained peaksid olema nendes toodetes rangelt keelatud. Nende toodete nimetus peaks olema „vähendatud suhkrusisaldusega puuviljamahl/marjamahl“ või „vähendatud suhkrusisaldusega puuviljamahl/marjamahl kontsentreeritud mahlast“ ning nende Brixi väärtus peaks olema väiksem kui puuviljast ja marjast ekstraheeritud mahla vastav näitaja. Selleks et tagada kooskõla määrusega (EÜ) nr 1924/2006, tuleks suhkrusisaldust võrreldes puuvilja- ja marjamahla ning kontsentreeritud mahlast saadud puuvilja- ja marjamahlaga vähendada vähemalt 30 %. Seepärast on asjakohane lisada direktiivi 2001/112/EÜ I lisa I osasse uus tootekategooria ning kehtestada eeskirjad nende toodete lubatud koostisosade ning lubatud töötlemisviiside ja -ainete kohta.
Muudatusettepanek 15Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 16(16)Kui džemmide ja želeede valmistamiseks kasutatavate puuviljade ja marjade kogust suurendatakse, vähendatakse lisatud suhkru kogust, mis on vajalik lahustuva kuivaine miinimumsisalduse saavutamiseks kõnealustes toodetes. Selleks et soodustada suurema puuvilja- ja marjasisaldusega džemmide tootmist ning seega toetada puuvilja- ja marjaturgu, võttes samal ajal arvesse vajadust vähendada vaba suhkru sisaldust, tuleks suurendada direktiivi 2001/113/EÜ I lisas esitatud puuviljade ja marjade miinimumkogust, mida kasutatakse džemmi ja ekstra džemmi valmistamiseks. Selleks et soodustada suurema puuvilja- ja marjasisaldusega želeede tootmist ning seega toetada puuvilja- ja marjaturgu, tuleks suurendada direktiivi 2001/113/EÜ I lisas esitatud puuviljade ja marjade miinimumkogust, mida kasutatakse želee ja ekstra želee valmistamiseks. Selleks et aidata tarbijatel teha teadlikumaid ja tervislikke toiduvalikuid, on samuti asjakohane lubada kõnealuse lisa I osas määratletud reserveeritud nimetuste kasutamist toodete puhul, mille lahustuva kuivaine sisaldus on alla 60 %, kuid mis vastavad määruse (EÜ) nr 1924/2006 lisas vähendatud suhkru kohta esitatud toitumisalase väite „vähendatud suhkrusisaldus“ suhtes kohaldatavatele tingimustele.
(16)Kui džemmide ja želeede valmistamiseks kasutatavate puuviljade ja marjade kogust suurendatakse, vähendatakse lisatud suhkru kogust, mis on vajalik lahustuva kuivaine miinimumsisalduse saavutamiseks kõnealustes toodetes. Selleks et soodustada suurema puuvilja- ja marjasisaldusega džemmide tootmist ning seega toetada puuvilja- ja marjaturgu, võttes samal ajal arvesse vajadust vähendada vaba suhkru sisaldust, tuleks suurendada direktiivi 2001/113/EÜ I lisas esitatud puuviljade ja marjade miinimumkogust, mida kasutatakse džemmi ja ekstra džemmi valmistamiseks. Selleks et soodustada suurema puuvilja- ja marjasisaldusega želeede tootmist ning seega toetada puuvilja- ja marjaturgu, tuleks suurendada direktiivi 2001/113/EÜ I lisas esitatud puuviljade ja marjade miinimumkogust, mida kasutatakse želee ja ekstra želee valmistamiseks. Lisaks tuleks etiketile märkida kõik koostisosad ja suhkrusisalduse vähenemist ei tohiks kompenseerida magusainetega. Selleks et aidata tarbijatel teha teadlikumaid ja tervislikke toiduvalikuid, on samuti asjakohane lubada kõnealuse lisa I osas määratletud reserveeritud nimetuste kasutamist toodete puhul, mille lahustuva kuivaine sisaldus on alla 60 %, kuid mis vastavad määruse (EÜ) nr 1924/2006 lisas vähendatud suhkru kohta esitatud toitumisalase väite „vähendatud suhkrusisaldus“ suhtes kohaldatavatele tingimustele.
Muudatusettepanekud 20 ja 26Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 1 – lõik 1 – punkt b (uus)Direktiiv 2001/110/EÜArtikkel 2 – lõige 2 – lõik 2 – punkt b1b) Artikli 2 lõike 2 teise lõigu punkti b sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„b) määruse (EL) nr 1169/2011, eriti selle artiklite 12–15 kohaldamisel käsitatakse vastavalt käesoleva lõike punktile a märgitavaid andmeid kõnealuse määruse artikli 9 kohaste kohustuslike andmetena.“
„b) Võib toote nimetusele, välja arvatud tööstuslikuks kasutamiseks ettenähtud tööstusmee puhul, lisada teavet, mis osutab:
– õitele või taimedele, millelt mesi on saadud, kui toode on täielikult või peamiselt pärit märgitud allikast ja kui sellel on allikale vastavad organoleptilised, füüsikalised ja keemilised ning mikroskoopilised omadused,
– piirkondlikule, territoriaalsele või topograafilisele päritolule juhul, kui toode on täielikult pärit märgitud allikast,
– konkreetsetele kvaliteedinõuetele.“
Muudatusettepanek 56Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 b (uus)Direktiiv 2001/110/EÜArtikkel 4 a (uus)Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 4a
Jälgitavusnõuded
1.Komisjonil on õigus võtta delegeeritud õigusaktid vastu hiljemalt ... [OP please insert the date = 12 months from the date of entry into force of this Directive], millega kehtestatakse ühtne metoodika, et teha kindlaks mee täpne päritolu ja ehtsus. See metoodika võimaldab pädevatel asutustel jälgida laborikatsete või mis tahes muu asjakohaseks peetava meetodi abil mee päritolu selle päritoluriigini või -riikideni ning teha kindlaks madalaimad võimalikud tasemed ja mis tahes võltsimine, et tagada mee ehtsus;
2.Alates ... [OP please insert the date = 18 months from the date of entry into force of this Directive] on käesoleva artikliga sätestatud jälgitavusnõuete täitmine mee turule laskmise tingimuseks. Selleks et kontrollida vastavust tootele märgitud päritoluriigile või -riikidele, kontrollivad tooteid pädevad asutused. Pädevad asutused teevad oma territooriumil korrapäraselt riskipõhiseid kontrolle, et teha kindlaks, kas asjaomased tooted, mille ettevõtja või kaupleja on turule lasknud või kavatseb turule lasta, vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.“
Muudatusettepanek 30Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 1 – lõik 1 – punkt 2 d (uus)Direktiiv 2001/110/EÜII lisa – lõik 22d) II lisa teine lõik asendatakse järgmisega:
Meena turustamisel või inimtoiduks ettenähtud tootes kasutamisel ei tohi meele olla lisatud mingeid toidu koostisosasid, sealhulgas lisaained, samuti ei tohi sinna olla lisatud muud peale mee. Mesi peab olema võimalikult vaba selle koostisele võõrastest orgaanilistest või anorgaanilistest ainetest. Välja arvatud I lisa punkt 3, ei tohi meel olla võõrast maitset või lõhna, ei tohi mesi olla hakanud käärima, olla kunstlikult muudetud happesusega või olla kuumutatud selliselt, et mee looduslikud ensüümid on hävinud või kaotanud märkimisväärselt toimet.
„Meena turustamisel või inimtoiduks ettenähtud tootes kasutamisel ei tohi meele olla lisatud mingeid toidu koostisosasid, sealhulgas lisaained, samuti ei tohi sinna olla lisatud muud peale mee. Mesi peab olema vaba selle koostisele võõrastest orgaanilistest või anorgaanilistest ainetest. Välja arvatud I lisa punkt 3, ei tohi meel olla võõrast maitset või lõhna, ei tohi mesi olla hakanud käärima, olla kunstlikult muudetud happesusega või olla kuumutatud selliselt, et mee looduslikud ensüümid on hävinud või kaotanud märkimisväärselt toimet, ning seda ei tohi olla vaakumaurustatud. Meena turustamisel või inimtoiduks ettenähtud tootes kasutamisel peab mesi vastama punktides 1–6 sätestatud koostise omadustele. „Toormeena“ turustamisel peab see vastama ka punktis 6a sätestatud koostise omadustele.
Muudatusettepanek 39Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõik 1 – punkt 1 – alapunkt b a (uus)Direktiiv 2001/113/EÜArtikkel 2 – lõige 4 a (uus)ba)Lisatakse järgmine lõige:
„4a. Etiketile märgitakse I lisas määratletud toodete valmistamisel kasutatud puuviljade/marjade ja suhkru päritoluriik. Kui toode on valmistatud üht liiki puuviljadest/marjadest ning kasutatud puuviljad/marjad on pärit rohkem kui ühest riigist, märgitakse etiketile päritoluriigid kahanevas järjekorras vastavalt neist pärinevate, toote valmistamisel kasutatud puuviljade/marjade ja suhkru osakaalule.
Toodete puhul, milles kasutatakse segu eri puuviljadest/marjadest, mis on pärit rohkem kui ühest riigist, märgitakse päritoluriigid etiketile kahanevas järjekorras vastavalt neist pärinevate, toote valmistamisel kasutatud puuviljade/marjade osakaalule.
Pakendi etiketile märgitakse igast päritoluriigist pärinevate kõnealuste koostisosade protsendimäära vahemik ühena järgmistest vahemikest:
>90 %
70 %–90 %
50 %–70 %
30 %–50 %
10 %–30 %
<10 %
Pakendite puhul, mis sisaldavad kuni 30 g, võib etiketile märkida igast päritoluriigist pärineva kõnealuse koostisosa protsendimäära vahemiku ühena järgmistest vahemikest:
>75 %
50 %–75 %
25 %–50 %
<25 %
Ainult pakendite puhul, mis sisaldavad vähem kui 30 g, võib päritoluriigid märkida etiketile kahetähelise riigikoodiga (ISO 3166 alpha-2 riigikood).“