P9_TA(2024)0006Laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsioon ja intresside mahaarvamise piiramine äriühingu tulumaksu kohaldamiselEuroopa Parlamendi 16. jaanuari 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega sätestatakse eeskirjad laenuvahendite kasutamise soodustamise vähendamiseks ette nähtud kompensatsiooni ja intresside mahaarvamise piiramise kohta äriühingu tulumaksu kohaldamisel (COM(2022)0216 – C9-0197/2022 – 2022/0154(CNS))(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)Euroopa Parlament,

–võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2022)0216),

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9‑0197/2022),

–võttes arvesse Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

–võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9-0387/2023),

1.kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

4.palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Komisjoni ettepanekMuudatusettepanekMuudatusettepanek 1Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 1

(1)Õiglase ja kestliku ettevõtluskeskkonna edendamine, sealhulgas investeeringuid ja majanduskasvu soodustavate sihipäraste maksumeetmete kaudu, on üks liidu poliitilistest prioriteetidest. Ettevõtete kestliku ja pikaajalise rahastamise toetamiseks tuleks maksusüsteemis minimeerida võimalus äriotsuste soovimatuks moonutamiseks, mille tulemusel näiteks eelistatakse laenuvahendite kasutamist omakapitali kaudu rahastamisele. Kuigi komisjoni kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskava14 sisaldab olulisi meetmeid eelmainitud kestliku ja pikaajalise rahastamise toetamiseks (näiteks 4. meede – institutsionaalsete investorite julgustamine andma rohkem pikaajalist ja omakapitalipõhist rahastust), tuleks selliste meetmete tõhustamiseks vastu võtta sihipärased maksumeetmed. Selliste meetmete puhul tuleks arvesse võtta riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kaalutlusi.

(1)Õiglase ja kestliku ettevõtluskeskkonna edendamine ja ettevõtjate tulumaksusüsteemi parandamine, sealhulgas investeeringuid ja majanduskasvu soodustavate sihipäraste maksumeetmete kaudu, on üks liidu poliitilistest prioriteetidest. Selleks et toetada ettevõtjate kestlikku, tugevat ja pikaajalist rahastamist, seda eriti pärast kolme järjestikust majanduskriisi alates 2008. aastast, mistõttu paljud ettevõtjad peavad majandusliku kahju katmiseks kasutama laenupõhist rahastamist, tuleks maksusüsteemis minimeerida võimalus äriotsuste soovimatuks moonutamiseks, mille tulemusel näiteks eelistatakse laenuvahendite kasutamist omakapitali kaudu rahastamisele. Kuigi komisjoni kapitaliturgude liidu 2020. aasta tegevuskava14 sisaldab olulisi meetmeid eelmainitud kestliku ja pikaajalise rahastamise toetamiseks (näiteks 4. meede – institutsionaalsete investorite julgustamine andma rohkem pikaajalist ja omakapitalipõhist rahastust), tuleks selliste meetmete tõhustamiseks vastu võtta sihipärased maksumeetmed. Selliste meetmete puhul tuleks arvesse võtta riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kaalutlusi.

__________________

14 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, COM(2020)0590 (https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:61042990-fe46-11ea-b44f-01aa75ed71a1.0001.02/DOC_1&format=PDF)

Muudatusettepanek 2Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 1 a (uus)

(1a)Konkurentsivõimelise ja vastupidava kapitaliturgude liidu edendamine, mille üheks sambaks on tugev aktsiaturg, on oluline töökohtade, majanduskasvu ja investeeringute edendamiseks. Eesseisvate majandusprobleemide lahendamiseks on vaja rohkem erainvesteeringuid omakapitali kaudu. Seetõttu on väga soovitatav luua õigusakt, et ühtlustada olemasolevaid õigusnorme, et vähendada maksumaksjate poolset laenuvahendite eelistamist investeerimisvalikute tegemisel, ilma et see piiraks võlainstrumentide õiguspärast ja tõhusat kasutamist.

Muudatusettepanek 3Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 2

(2)Liikmesriikide maksusüsteemid võimaldavad maksumaksjatel maha arvata laenuvahendite abil rahastamise intressimaksed ja vähendada seeläbi äriühingu tulumaksu kohustust, samal ajal kui omakapitali kaudu rahastamisega seotud kulud ei ole enamikus liikmesriikides maksubaasist mahaarvatavad. Laenuvahendite abil ja omakapitali kaudu rahastamise suhtes kehtivad asümmeetrilised maksustamislahendused põhjustavad liidus investeerimisotsuste tegemisel laenuvahendite eelistamist. Hiljutised kriisid, mis on seotud ettevõtjate võlaprobleemidega siseturul, on näidanud vajadust reformi järele, mis asetab omakapitali ja võla võrdsele alusele ning lõpetab laenuvahenditega rahastamise eelise. Direktiiv on vastus parlamendi arvukatele üleskutsetele tegeleda maksudega seotud laenuvahendite kasutamise soodustamisega. Kui liikmesriigid on näinud oma siseriiklikus õiguses ette omakapitali kaudu rahastamise maksukompensatsiooni, erinevad sellised riiklikud meetmed poliitika ülesehituse poolest märkimisväärselt. Seetõttu on oluline tagada võrdsed tingimused omakapitalilahendustele ja võlainstrumentidele, võttes arvesse vajadust tagada riiklike maksuraamistike vahelise süstemaatilise sidususe miinimumtase, nimelt maksusoodustuste tasandil.

__________________

1a Vt:

–Euroopa Parlamendi 8. oktoobri 2020. aasta resolutsioon kapitaliturgude liidu edasise arengu kohta: kapitaliturgude kaudu rahastamise kättesaadavuse parandamine, eelkõige VKEde jaoks, ja jaeinvestorite osalemise soodustamine (2020/2036(INI)) (ELT C 395, 29.9.2021, lk 89);

–Euroopa Parlamendi 15. märtsi 2018. aasta resolutsioon, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta(2016/0337(CNS)) (ELT C 162, 10.5.2019, lk 181);

–Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õiglase ja lihtsama maksustamise kohta, millega toetatakse majanduse taastamise strateegiat (EP järelmeetmed komisjoni juulis avaldatud tegevuskavale ja 25 algatusele käibemaksu, äritegevuse ja üksikisiku maksustamise valdkonnas) (2020/2254(INL)) (ELT C 347, 9.9.2022, lk 211);

–Euroopa Parlamendi 15. veebruari 2022. aasta resolutsioon resolutsioon riikide maksureformide mõju kohta ELi majandusele (2021/2074(INI)) (ELT C 342, 6.9.2022, lk 14).

Muudatusettepanek 4Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 3

(3)Selleks et kõrvaldada võimalikud maksustamisega seotud moonutused liikmesriikide vahel, tuleb kehtestada ühine eeskirjade raamistik, et tegeleda kogu liidus kooskõlastatud viisil laenuvahendite kasutamise soodustamise probleemiga maksustamisel, järgides samal ajal täielikult liidu maksuküsimuste institutsioonilist raamistikku, nagu see on sätestatud aluslepingutes. Sellised eeskirjad peaksid tagama, et omakapitali kaudu ja laenuvahendite abil rahastamist käsitletakse maksustamisel ühtsel turul sarnaselt. Samal ajal peaks liidu ühine õigusraamistik olema jätkusuutlik ka liikmesriikide eelarvete jaoks, võttes arvesse võla ulatuslikku mahaarvamist maksubaasist ja asjaolu, et omakapitali kasvu kompensatsiooni mahaarvamise loomisel võib olla otsene mõju avaliku sektori tuludele. Selline raamistik peaks seega sisaldama eeskirju ühelt poolt omakapitali kaudu rahastamise kulude maksubaasist mahaarvamise kohta ja teiselt poolt laenuvahendite abil rahastamise kulude maksubaasist mahaarvamise piiramise kohta. Käesoleva direktiivi eesmärk on saavutada parem tasakaal liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkusega seotud eri probleemide vahel lühiajalises perspektiivis ning sellega tuleks vältida liikmesriikide tulude olulist vähenemist ja püüda parandada ettevõtjate finantsstabiilsust.

Muudatusettepanek 5Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 3 a (uus)

(3a)Kapitaliturgude liidu edasiarendamiseks on käesoleva direktiivi eesmärk mitmekesistada liidu ettevõtjate, eelkõige VKEde rahastamisallikaid. Seetõttu peaks see vältima uute kulude ja tõkete tekitamist seoses juurdepääsuga rahastamisele nende ettevõtjate jaoks, kellel ei ole veel hõlpsat juurdepääsu kapitaliturgudele. Nende ettevõtjate intressikulude mahaarvamise piiramine võib takistada investeerimist kogu liidus, mistõttu ei tohiks intresside mahaarvamist piirata VKEde ja keskmise suurusega kontsernide puhul.

Muudatusettepanek 6Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 5

(5)Selleks et kaotada erapoolik suhtumine omakapitali kaudu rahastamisse, tuleks ette näha kompensatsioon, et maksumaksja omakapitali kasv võrreldes eelneva maksustamisperioodiga oleks teatavatel tingimustel tema maksubaasist mahaarvatav. Kompensatsiooni arvutamiseks tuleks omakapitali kasv korrutada tingliku intressimääraga, mis põhineb riskivabal intressimääral, mis on sätestatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77e lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktides. Sellised riskivabad intressimäärad on juba osa ELi õigusest ning neid on praktiliselt ja tulemuslikult kohaldatud. Kompensatsiooni selle osa, mida ei saa maksustamisperioodil ebapiisava maksustatava kasumi tõttu maha arvata, võib edasi kanda. Võttes arvesse konkreetseid probleeme, millega väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) kapitaliturgudele sisenemisel silmitsi seisavad, tuleks VKEdest maksumaksjatele ette näha suurem omakapitali kompensatsioon. Selleks et omakapitali kompensatsiooni mahaarvamine oleks riigi rahanduse jaoks lühikeses perspektiivis jätkusuutlik, peaks see olema ajaliselt piiratud. Süsteemi kaitsmiseks kuritarvituste eest tuleb jätta omakapitali muutuste arvutamisel välja maksumaksja omaaktsiate maksustamisväärtus ja selle osaluse maksustamisväärtus, mis tal on sidusettevõtjates. Selleks et vältida omakapitali kuritahtlikku suurendamist, tuleb ühtlasi ette näha maksumaksja omakapitali vähenemise maksustamine juhul, kui maksumaksja omakapital eelneva maksustamisperioodiga võrreldes väheneb. Sellised eeskirjad soodustaksid ka omakapitali taseme säilitamist. Neid kohaldataks nii, et omakapitali kasvu kompensatsiooni saanud maksumaksja omakapitali vähenemise korral oleks summa, mis arvutatakse samal viisil nagu kompensatsioon, maksustatav kümnel järjestikusel maksustamisperioodil; see ei kehti juhul, kui maksumaksja esitab tõendid selle kohta, et vähenemine on tingitud üksnes maksustamisperioodil tekkinud kahjumist või juriidilisest kohustusest.

(5)Selleks et kaotada erapoolik suhtumine omakapitali kaudu rahastamisse, tuleks ette näha kompensatsioon, et maksumaksja omakapitali kasv võrreldes eelneva maksustamisperioodiga oleks teatavatel tingimustel tema maksubaasist mahaarvatav. Kompensatsiooni arvutamiseks tuleks omakapitali kasv korrutada tingliku intressimääraga, mis põhineb riskivabal intressimääral, mis on sätestatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 77e lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktides. Sellised riskivabad intressimäärad on juba osa ELi õigusest ning neid on praktiliselt ja tulemuslikult kohaldatud. Kompensatsiooni selle osa, mida ei saa maksustamisperioodil ebapiisava maksustatava kasumi tõttu maha arvata, võib edasi kanda. Võttes arvesse konkreetseid probleeme, millega väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ja keskmise suurusega kontsernid kapitaliturgudele sisenemisel silmitsi seisavad, nende suuremaid rahastamiskulusid, kapitali väiksemat kättesaadavust ja suuremat tõenäosust, et neil tekib pikem kahjumiperiood, tuleks VKEdele või keskmise suurusega kontsernidele ette näha suurem omakapitali kompensatsioon ja pikem maksude mahaarvamise periood. Selleks et omakapitali kompensatsiooni mahaarvamine oleks riigi rahanduse jaoks lühikeses perspektiivis jätkusuutlik, peaks see olema nõuetekohaselt ja proportsionaalselt ajaliselt piiratud. Süsteemi kaitsmiseks kuritarvituste eest tuleb jätta omakapitali muutuste arvutamisel välja maksumaksja omaaktsiate maksustamisväärtus ja selle osaluse maksustamisväärtus, mis tal on sidusettevõtjates. Selleks et vältida omakapitali kuritahtlikku suurendamist, tuleb ühtlasi ette näha maksumaksja omakapitali vähenemise maksustamine juhul, kui maksumaksja omakapital eelneva maksustamisperioodiga võrreldes väheneb. Sellised eeskirjad soodustaksid ka omakapitali taseme säilitamist. Neid kohaldataks nii, et omakapitali kasvu kompensatsiooni saanud maksumaksja omakapitali vähenemise korral oleks summa, mis arvutatakse samal viisil nagu kompensatsioon, maksustatav kümnel järjestikusel maksustamisperioodil, VKEde ja keskmise suurusega kontsernide puhul ning seitsmel järjestikusel maksustamisperioodil mis tahes muu maksumaksja kui VKE või keskmise suurusega kontserni puhul; see ei kehti juhul, kui maksumaksja esitab tõendid selle kohta, et vähenemine on tingitud üksnes maksustamisperioodil tekkinud kahjumist või juriidilisest kohustusest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid rakendama käesoleva direktiiviga seotud teabe- ja teavitusmeetmeid, eelkõige seoses selle võimaluste ja eelistega VKEde jaoks.

Muudatusettepanek 7Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 6

(6)Selleks et vältida omakapitali kompensatsiooni mahaarvamise kuritarvitamist, tuleb kehtestada konkreetsed maksustamise vältimise vastased eeskirjad. Sellised eeskirjad peaksid käsitlema eelkõige skeeme, mis on kasutusele võetud selleks, et hoida kõrvale tingimustest selle kohta, milline omakapitali kasv vastab käesoleva direktiivi kohase kompensatsiooni tingimustele, näiteks sidusettevõtjates omatavate osaluste kontsernisisese ülekandmise kaudu. Sellised eeskirjad peaksid käsitlema ka skeeme, mis on kasutusele võetud kompensatsiooni nõudmiseks juhul, kui kapital kontserni tasandil ei suurene. Selleks võidakse kasutada näiteks kontsernisisest laenuvahendite abil rahastamist või rahalisi sissemakseid. Konkreetsed maksustamise vältimise vastased eeskirjad peaksid ühtlasi takistama selliste skeemide kasutuselevõttu, mille eesmärk on väita, et omakapitali kasv ja vastav kompensatsioon on tegelikust suuremad, näiteks laenu kaudu rahastamisega seotud nõuete suurenemise või varade ülehindamise tõttu. Lisaks kohaldatakse nõukogu direktiivi (EL) 2016/116415 artiklis 6 sätestatud üldist maksualaste kuritarvituse vastast reeglit kuritarvituste suhtes, mis ei ole hõlmatud käesoleva direktiivi konkreetse maksustamise vältimise vastase raamistikuga.

_________________

15 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).

Muudatusettepanek 8Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 6 a (uus)

(6a)Käesoleva direktiivi rakendamisest tulenevaid võimalikke eelarvekulusid tuleks hinnata koos kasuga, mida annab liidu ettevõtjatele kindlama rahastamisbaasi tagamine, mis oleks finantsraskuste korral äärmiselt oluline.

Muudatusettepanek 9Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 7

(7)Selleks et tõhusalt lahendada laenuvahendite kasutamise soodustamise probleem maksustamisel viisil, mis on liidu rahanduse seisukohast jätkusuutlik, peaks omakapitali kaudu rahastamise kompensatsiooniga kaasnema laenuvahendite abil rahastamise mahaarvamise piirang. Seega tuleks intresside mahaarvamise piiranguga piirata ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamist ja seda tuleks kohaldada kompensatsioonist sõltumatult. Võttes arvesse sellise piirangu ja direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 4 juba sätestatud maksustamise vältimise vastase intresside mahaarvamise piirangu erinevaid eesmärke, tuleks mõlemad piirangud säilitada. Maksumaksjad peaksid kõigepealt arvutama mahaarvatava ülejääva laenukasutuse kulu vastavalt käesolevale direktiivile ja seejärel vastavalt maksustamise vältimise vastasele direktiivile. Kui viimase arvutuse tulemuseks on väiksem mahaarvatav ülejääv laenukasutuse kulu, peaks maksumaksja selle väiksema summa maha arvama ja mis tahes vahe nende kahe summa vahel maksustamise vältimise vastase direktiivi artikli 4 kohaselt edasi või tagasi kandma.

(7)Selleks et tõhusalt lahendada laenuvahendite kasutamise soodustamise probleem maksustamisel viisil, mis on liidu rahanduse seisukohast jätkusuutlik, peaks omakapitali kaudu rahastamise kompensatsiooniga kaasnema eeskiri, millega piiratakse selliste kontsernide puhul, kes ei ole keskmise suurusega kontsernid, ja ettevõtjate puhul, kes ei ole VKEd, ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamist. Võttes aga arvesse COVID-19 kriisist ja Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast tulenevaid ebasoodsaid majandustingimusi, tuleks see piirang kehtestada alles alates 2027. aastast. Võttes arvesse sellise piirangu ja direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 4 juba sätestatud maksustamise vältimise vastase intresside mahaarvamise piirangu erinevaid eesmärke, tuleks mõlemad piirangud säilitada. Maksumaksjad peaksid kõigepealt arvutama mahaarvatava ülejääva laenukasutuse kulu vastavalt käesolevale direktiivile ja seejärel vastavalt maksustamise vältimise vastasele direktiivile. Kui viimase arvutuse tulemuseks on väiksem mahaarvatav ülejääv laenukasutuse kulu, peaks maksumaksja selle väiksema summa maha arvama ja mis tahes vahe nende kahe summa vahel maksustamise vältimise vastase direktiivi artikli 4 kohaselt edasi või tagasi kandma.

Muudatusettepanek 10Ettepanek võtta vastu direktiivPõhjendus 9

(9)Käesoleva direktiivi tulemuslikkuse hindamiseks peaks komisjon koostama ja avaldama hindamisaruande, mis põhineb liikmesriikide esitatud teabel ja muudel kättesaadavatel andmetel.

(9)Käesoleva direktiivi tulemuslikkuse ning selle VKEdele ja maksutuludele avalduva mõju hindamiseks liikmesriikides peaks komisjon koostama ja avaldama hindamisaruande, mis põhineb liikmesriikide esitatud teabel ja muudel kättesaadavatel andmetel. Selles aruandes tuleks pöörata erilist tähelepanu VKEdele ja eelkõige hinnata, kas VKEdele kättesaadavaks tehtud eritingimused on osutunud piisavaks, et suurendada nende jaoks omakapitali kaudu rahastamise atraktiivsust. Kui kõnealuses aruandes esitatakse negatiivne hinnang, peaks komisjon põhjendamatu viivituseta esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seda küsimust käsitleva seadusandliku ettepaneku. Komisjoni aruanne tuleks avaldada.

Muudatusettepanek 11Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 a (uus)

5a) „suurettevõtja” – suurettevõtja direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 4 tähenduses;

Muudatusettepanek 12Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 b (uus)

5b) „keskmise suurusega kontsern“ – keskmise suurusega kontsern direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 6 tähenduses;

Muudatusettepanek 13Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 3 – lõik 1 – punkt 5 c (uus)

5c) „suur kontsern“ – suur kontsern direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 7 tähenduses;

Muudatusettepanek 14Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Omakapitali kompensatsioon on kümnel järjestikusel maksustamisperioodil äriühingu tulumaksuga maksustamisel maksumaksja maksubaasist mahaarvatav kuni 30 % ulatuses maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA).

Omakapitali kompensatsioon on mahaarvatav:

–kümnel järjestikusel maksustamisperioodil äriühingu tulumaksuga maksustamisel VKE või keskmise suurusega kontserni maksubaasist mahaarvatav kuni 30 % ulatuses maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA);

–seitsmel järjestikusel maksustamisperioodil äriühingu tulumaksuga maksustamisel VKE või keskmise suurusega kontserni maksubaasist mahaarvatav kuni 30 % ulatuses EBITDAst.

Muudatusettepanek 15Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 4 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Liikmesriigid tagavad, et maksumaksjad saavad esimeses lõigus sätestatud maksustamisperioodil maksimaalselt kolme maksustamisperioodi jooksul edasi kanda selle osa omakapitali kompensatsioonist, mis ületab, mis ületab EBITDA protsendimäära.

Muudatusettepanek 16Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 4 – lõige 1 – lõik 2

Kui esimese lõigu kohane mahaarvatav omakapitali kompensatsioon on suurem kui maksumaksja maksustatav netotulu maksustamisperioodil, tagavad liikmesriigid, et maksumaksja võib omakapitali kompensatsiooni ülejääva summa ilma ajalise piiranguta järgnevatesse perioodidesse üle kanda.

Kui esimese lõigu kohane mahaarvatav omakapitali kompensatsioon on suurem kui maksumaksja maksustatav netotulu maksustamisperioodil, tagavad liikmesriigid, et maksumaksja võib omakapitali kompensatsiooni ülejääva summa järgnevatesse perioodidesse järgmiselt üle kanda:

–maksimaalselt kolme maksustamisperioodi jooksul, kui maksumaksja on suurettevõtja või suur kontsern;

–ajalise piiranguta, kui maksumaksja on VKE või keskmise suurusega kontsern.

Muudatusettepanek 17Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 4 – lõige 1 – lõik 3

Liikmesriigid tagavad, et maksumaksjad võivad kuni viiel maksustamisperioodil edasi kanda selle osa omakapitali kompensatsioonist, mis ületab 30 % maksustamisperioodi EBITDAst.

välja jäetud

Muudatusettepanek 18Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 4 – lõige 2 – lõik 1

Artikli 5 kohaselt arvutatakse omakapitali kompensatsiooni baas maksustamisperioodi lõpu netokapitali taseme ja eelneva maksustamisperioodi lõpu netokapitali taseme vahena.

Artikli 5 kohaselt arvutatakse omakapitali kompensatsiooni baas maksustamisperioodi lõpu netokapitali taseme ja eelneva maksustamisperioodi lõpu netokapitali taseme vahena, st netokapitali kasvuna võrreldes eelmise aastaga.

Muudatusettepanek 19Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 4 – lõige 2 – lõik 2

Omakapitali kompensatsioon võrdub kompensatsiooni baasiga, mis on korrutatud asjaomase valuuta kümneaastase riskivaba intressimääraga ja millele on liidetud 1 % riskipreemia või kui maksumaksja on VKE, siis 1,5 % riskipreemia.

Omakapitali kompensatsioon võrdub kompensatsiooni baasiga, mis on korrutatud asjaomase valuuta kümneaastase riskivaba intressimääraga ja millele on liidetud 1 % riskipreemia VKE jaoks.

Muudatusettepanek 20Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 4 – lõige 3

3.Kui pärast omakapitali kompensatsiooni saamist on omakapitali kompensatsiooni baas maksustamisperioodil negatiivne, muutub negatiivse omakapitali kompensatsiooniga võrdne summa kümnel järjestikusel maksustamisperioodil maksustatavaks kuni netokapitali kogu kasvu ulatuses, mille eest selline kompensatsioon on käesoleva direktiivi alusel saadud, välja arvatud juhul, kui maksumaksja esitab piisavad tõendid selle kohta, et negatiivne baas tuleneb maksustamisperioodil tekkinud raamatupidamislikust kahjumist või juriidilisest kohustusest kapitali vähendada.

3.Kui pärast omakapitali kompensatsiooni saamist on omakapitali kompensatsiooni baas maksustamisperioodil negatiivne, muutub negatiivse omakapitali kompensatsiooniga võrdne summa kümnel järjestikusel maksustamisperioodil maksustatavaks VKEde või keskmise suurusega kontsernide jaoks või seitsmel järjestikusel maksustamisperioodil maksutatavaks iga maksumaksja jaoks, kes ei ole VKE või keskmise suurusega kontsern, kuni netokapitali kogu kasvu ulatuses, mille eest selline kompensatsioon on käesoleva direktiivi alusel saadud, välja arvatud juhul, kui maksumaksja esitab piisavad tõendid selle kohta, et negatiivne baas tuleneb maksustamisperioodil tekkinud raamatupidamislikust kahjumist või juriidilisest kohustusest kapitali vähendada.

Muudatusettepanek 21Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 5 – lõige 3 a (uus)

3a. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks võetavad meetmed on kooskõlas käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) suunistega.

Muudatusettepanek 22Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 6 – lõige 1

1.Liikmesriigid tagavad, et maksumaksjal on võimalik äriühingu tulumaksuga maksustamise eesmärgil oma maksubaasist maha arvata nõukogu direktiivi (EL) 2016/116435 artikli 1 punktis 2 määratletud ülejääv laenukasutuse kulu kuni summa a ulatuses, mis vastab 85 %-le sellistest maksustamisperioodil kantud kuludest. Kui selline summa on suurem kui summa b, mis on kindlaks määratud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/1164 artikliga 4, tagavad liikmesriigid, et maksumaksjal on õigus maksustamisperioodil maha arvata ainult väiksem kahest summast. Summade a ja b vahe kantakse edasi või kantakse tagasi vastavalt direktiivi (EL) 2016/1164 artiklile 4.

1.Liikmesriigid tagavad, et maksumaksjal, kes ei ole VKE ega keskmise suurusega kontsern, on võimalik äriühingu tulumaksuga maksustamise eesmärgil oma maksubaasist maha arvata nõukogu direktiivi (EL) 2016/116435 artikli 1 punktis 2 määratletud ülejääv laenukasutuse kulu kuni summa a ulatuses, mis vastab 85 %-le sellistest maksustamisperioodil kantud kuludest. Kui selline summa on suurem kui summa b, mis on kindlaks määratud kooskõlas direktiivi (EL) 2016/1164 artikliga 4, tagavad liikmesriigid, et maksumaksjal on õigus maksustamisperioodil maha arvata ainult väiksem kahest summast. Summade a ja b vahe kantakse edasi või kantakse tagasi vastavalt direktiivi (EL) 2016/1164 artiklile 4.

_______________

35 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).

Muudatusettepanek 23Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 6 – lõige 2

2.Lõiget 1 kohaldatakse ülejääva laenukasutuse kulu suhtes, mis on tekkinud alates [väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

2.Lõiget 1 kohaldatakse ülejääva laenukasutuse kulu suhtes, mis on tekkinud alates 1 jaanuarist 2027.

Muudatusettepanek 24Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 7 – lõik 1 – punkt b

b)maksustamisperioodil kompensatsiooni saanud VKEde arv, sealhulgas protsendina käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate VKEde koguarvust, ja selliste kompensatsiooni saanud VKEde arv, kes kuuluvad suurtesse kontsernidesse direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 7 tähenduses;

b)maksustamisperioodil kompensatsiooni saanud VKEde ja keskmise suurusega kontsernide arv, sealhulgas protsendina käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate VKEde ja keskmise suurusega kontsernide koguarvust, ja selliste kompensatsiooni saanud VKEde arv, kes kuuluvad suurtesse kontsernidesse direktiivi 2013/34/EL artikli 3 lõike 7 tähenduses;

Muudatusettepanek 25Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 8 – pealkiri

Aruanded

Aruanded ja läbivaatamine

Muudatusettepanek 26Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 8 – lõige 1

1.31. detsembriks 2027 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

1.Komisjon esitab 31. detsembriks 2028 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käesoleva direktiivi muutmiseks.

Aruandes hinnatakse käesoleva direktiivi mõju, pöörates erilist tähelepanu järgmisele:

a) VKEd, hinnates ennekõike seda, kas nende käsutuses olevad eritingimused on osutunud piisavaks, et suurendada selliste ettevõtjate hulgas omakapitali kaudu rahastamise atraktiivsust;

b) intressi mahaarvamise piirang, eelkõige seoses artikli 6 lõikes 1 osutatud summa a mõjuga liikmesriikide maksutuludele.

c) seos äriühingu tulumaksu valdkonna õigusaktidega, nimelt direktiiviga, millega tagatakse suurte hargmaiste kontsernide ülemaailmsele tegevusele minimaalne tegelik maksumäär, ja direktiiviga tulumaksuga maksustamise raamistiku kohta Euroopas (BEFIT).

Muudatusettepanek 27Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 11 – lõige 2

2.Maksumaksjate puhul, kes saavad [1. jaanuaril 2024] siseriikliku õiguse alusel omakapitali kompensatsiooni, võivad liikmesriigid käesoleva direktiivi sätete kohaldamist edasi lükata kuni kümme aastat ja mitte mingil juhul kauem kui on siseriikliku õiguse kohane soodustuse kestus.

2.Maksumaksjate puhul, kes saavad [1. jaanuaril 2024] siseriikliku õiguse alusel omakapitali kompensatsiooni, võivad liikmesriigid käesoleva direktiivi sätete kohaldamist edasi lükata kuni viis aastat ja mitte mingil juhul kauem kui on siseriikliku õiguse kohane soodustuse kestus.

Muudatusettepanek 28Ettepanek võtta vastu direktiivArtikkel 11 – lõige 3 a (uus)

3a.Iga liikmesriik avalikustab enne käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmist hinnangu võetavate meetmete hinnangulise eelarvekulu ja sellest tuleneva ettevõtjate tegeliku maksumäära languse kohta ning võtab vajaduse korral asjakohased meetmed maksutulude kaitsmiseks.