P9_TA(2024)0008Programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) rakendamineEuroopa Parlamendi 16. jaanuari 2024. aasta resolutsioon programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) rakendamise kohta (2023/2003(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 167, artikli 173 lõiget 3 ja artikli 294 lõiget 7,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/818, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ELT L 189, 28.5.2021, lk 34.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ELT L 347, 20.12.2013, lk 221.,

–võttes arvesse komisjoni 5. mai 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 (COM(2018)0366),

–võttes arvesse oma 28. märtsi 2019. aasta esimese lugemise seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 ELT C 108, 26.3.2021, lk 934.,

–võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013“ ELT C 110, 22.3.2019, lk 87.,

–võttes arvesse Euroopa Regioonide Komitee 6. veebruari 2019. aasta arvamust teemal „„Loov Euroopa“ ja Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ ELT C 168, 16.5.2019, lk 37.,

–võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2018. aasta aruannet „Programmi „Loov Euroopa“ (2014-2020) vahearuanne“ (COM(2018)0248),

–võttes arvesse komisjoni 5. juuni 2023. aasta rakendusotsust C(2023)3227, millega muudetakse rakendusotsust C(2021)3563 programmi „Loov Euroopa“ rahastamise kohta aastatel 2021–2025 ning 2021., 2022. ja 2023. aasta tööprogrammide vastuvõtmise kohta,

–võttes arvesse komisjoni 31. augusti 2022. aasta rakendusotsust C(2022)6138, millega muudetakse rakendusotsust C(2021)3563 programmi „Loov Euroopa“ rahastamise kohta aastatel 2021–2023 ning 2021. ja 2022. aasta tööprogrammide vastuvõtmise kohta,

–võttes arvesse komisjoni 26. mai 2021. aasta rakendusotsust C(2021)3563 programmi „Loov Euroopa“ 2021. aasta rakendamise tööprogrammi vastuvõtmise kohta,

–võttes arvesse komisjoni 2022. aasta tööprogrammi programmi „Loov Euroopa“ rakendamiseks,

–võttes arvesse komisjoni 2021. aasta tööprogrammi programmi „Loov Euroopa“ rakendamiseks,

–võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2023. aasta teatist „Veeb 4.0 ja virtuaalmaailma käsitlev ELi algatus: parem stardipositsioon järgmise tehnoloogilise ülemineku jaoks“ (COM(2023)0442),

–võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist „Euroopa meedia digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks“ (COM(2020)0784),

–võttes arvesse komisjoni 22. mai 2018. aasta teatist „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“ (COM(2018)0267),

–võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2022. aasta resolutsiooni ELi kultuurivaldkonna töökava kohta aastateks 2023–2026 ELT C 466, 7.12.2022, lk 1.,

–võttes arvesse oma 14. septembri 2023. aasta resolutsiooni Euroopa raamatusektori tuleviku kohta Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0329.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. detsembri 2022. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurivaldkonna uue tegevuskava ja rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia rakendamise kohta ELT C 177, 17.5.2023, lk 78.,

–võttes arvesse oma 20. oktoobri 2021. aasta reolutsiooni Euroopa meedia kohta digikümnendil: tegevuskava taastumise ja ümberkujundamise toetamiseks ELT C 184, 5.5.2022, lk 71.,

–võttes arvesse oma 17. aprilli 2020. aasta resolutsiooni ELi kooskõlastatud meetmete kohta võitluses COVID-19 pandeemia ja selle tagajärgede vastu ELT C 316, 6.8.2021, lk 2.,

–võttes arvesse oma 15. septembri 2020. aasta resolutsiooni tõhusate meetmete kohta programmide „Erasmus+“ ja „Loov Euroopa“ ning Euroopa solidaarsuskorpuse keskkonnasäästlikumaks muutmiseks ELT C 385, 22.9.2021, lk 2.,

–võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni Euroopa kultuurielu taastumise kohta ELT C 385, 22.9.2021, lk 152.,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9‑0425/2023),

A.arvestades, et kogutud andmed kinnitavad kultuuri- ja loomesektorite märkimisväärset huvi programmi vastu; arvestades, et kultuuri ja MEDIA tegevussuuna eri meetmete kõrgemad kaasrahastamise määrad on osutunud kasulikuks kultuuri- ja loomeökosüsteemide toetamisel ning pakkunud paremaid võimalusi ka väikesemahuliste projektide jaoks, eriti pärast pandeemiat;

B.arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) üldine eelarve on eelmise programmiga võrreldes ligikaudu 68 % suurem; arvestades, et see kasv väheneb märkimisväärselt energiakuludega seotud pidevalt kasvava inflatsioonimäära https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20230309-2 tõttu; arvestades, et kogueelarve oli koondatud perioodi algusesse, nii et 2021. ja 2022. aastal eraldati kolmandik rahastamispaketist, et muu hulgas tegeleda COVID-19 pandeemia tagajärgedega;

C.arvestades, et programm „Loov Euroopa“ on ainus programm, mis toetab üksnes kõiki kultuuri- ja loomesektoreid, mille tegevus põhineb kultuuri- ja kunstiväärtustel, toetades lisaks väikesemahulistele projektidele eelkõige loovisikuid ja kunstnikke, nagu autorid ja esinejad;

D.arvestades, et programmis tunnustatakse kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust, mis peaks jääma programmi keskmesse, leides samal ajal võrdse tasakaalu selle laiema panusega innovatsiooni ja majanduskasvu; arvestades, et programm „Loov Euroopa“ kui ELi rahastatav programm peaks aitama kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete rakendamisele ning edendama kultuuri- ja loomesektorites õiglasi tavasid ja töötingimusi;

E.arvestades, et programmi üks peamisi uuendusi on see, et sellega süvalaiendatakse kaasamise ja mitmekesisuse valdkonnaüleseid prioriteete, eelkõige soolist tasakaalu, ning rohestamist; arvestades, et 2021. ja 2022. aasta tööprogrammides pööratakse erilist tähelepanu sotsiaalse kaasatuse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisele; arvestades, et programmi rakendamine peaks tagama võimalikult laialdase kultuurielus osalemise, et kaasata muu hulgas puuetega ja ebasoodsa taustaga inimesi;

F.arvestades, et programmi eesmärk on toetada kultuuri- ja loomesektorite digiüleminekut, kuna tehnoloogia on muutnud seda, kuidas need sektorid sisu loovad, toodavad ja levitavad; arvestades, et kuigi digitaliseerimine võib pakkuda võimalusi kultuurielus osalemise suurendamiseks, võib see kaasa tuua ka analoogajastu probleemidest erinevaid probleeme;

G.arvestades, et märkimisväärne hulk toetusesaajaid ja potentsiaalseid toetusesaajaid peab programmi „Loov Euroopa“ haldusmenetlusi (taotlus, hindamine ja aruandlus) ikka veel väga aeganõudvaks ja koormavaks, hoolimata mõningatest edusammudest lihtsustamisel;

H.arvestades, et koormavad haldusmenetlused vähendavad sageli vähem kogenud taotlejate, sealhulgas noorte loovisikute, ning väikeste organisatsioonide, eriti ebasoodsas olukorras olevatest piirkondadest pärit organisatsioonide huvi osalemise vastu; arvestades, et taotlusmenetlust tuleb lihtsustada ja parandada, eelkõige menetlusetappide arvu suurenemise ja mitte kasutajasõbraliku liidese tõttu, mis ei pruugi laialt kasutatavate rakendustega ühilduda;

I.arvestades, et programmi platvorm sisaldab keerukat aruandlusmenetlust, milles on raske orienteeruda ja mis ei olnud algselt kavandatud programmist rahastatavate projektide jaoks;

J.arvestades, et kultuuri tegevussuund edendab loomekogukondade võrgustike loomist ja soodustab piiriülest koostööd, pöörates erilist tähelepanu koostööprojektidele; arvestades, et kahe esimese rakendusaasta jooksul kujunes koostööprojektide kava kultuuri tegevussuuna raames kõige populaarsemaks, toetades 291 projekti; arvestades, et komisjon peaks kaaluma kultuuri tegevussuuna teavitustegevuse laiendamist, et suurendada osalemist kõigis kultuuri- ja loomekogukondades, sealhulgas äärepoolsetes ja maapiirkondades;

K.arvestades, et MEDIA tegevussuunal on oluline roll majanduskasvu ja vastupanuvõime edendamisel audiovisuaalsektoris; arvestades, et kaheaastasel perioodil 2021–2022 on see meelitanud ligi 2124 taotlejat, kelle keskmine edukuse määr oli 66 %;

L.arvestades, et ettevalmistav meede „Kirjutav eurooplane“, mida toetatakse alates 2021. aastast, on välja töötatud eesmärgiga toetada loovisikuid, eelkõige autoreid, et nad saaksid kavandada ja välja töötada kvaliteetseid telesarju, mis jõuaksid piiri taha ja leiaksid uue vaatajaskonna;

M.arvestades, et sektoriüleses tegevussuunas on rohkem uuendusi, mis kajastavad uusi eesmärke; arvestades, et uudismeedia sektorit toetavad valdkonnaülesed meetmed on programmi „Loov Euroopa“ uus fookus;

N.arvestades, et liikuvuse suurendamine Euroopa kultuuri- ja loomesektorites on programmi erieesmärk, mida viiakse ellu kultuuri tegevussuuna uue sihtotstarbelise kava kaudu;

O.arvestades, et meede „Culture Moves Europe“ on suurim ELi kultuuri- ja loomesektorite liikuvuskava ning 2023. aasta keskpaigaks oli see saanud ligikaudu 4660 taotlust; arvestades, et ligikaudu 85 % taotlustest on pärit sellistest sektoritest nagu kujutav kunst, etenduskunst ja muusika;

P.arvestades, et programmis tunnistatakse muusikasektori tähtsust Euroopa kultuurilise mitmekesisuse olulise osana, mis võib kultuuri tegevussuuna raames horisontaalsest lähenemisviisist kasu saada; arvestades, et aastatel 2021–2022 eraldati algatusega „Muusika liigutab Euroopat“ 5 miljonit eurot Euroopa muusikasektori konkurentsivõime, innovatsiooni ja mitmekesisuse tugevdamiseks;

Q.arvestades, et kirjandustõlke meetmel on ainulaadne roll autorite piiriülesel tutvustamisel, uue publikuni jõudmisel ning kultuuriliselt ja keeleliselt mitmekesisemale Euroopale kaasaaitamisel;

R.arvestades, et avaliku sektori toetusallikas Euroopa audiovisuaalökosüsteemile pärineb peamiselt riigi tasandilt ning MEDIA tegevussuund täiendab riiklikke süsteeme, toetades pikaajalise mõjuga projekte;

S.arvestades, et programmi „Loov Euroopa“ teabepunktidel on keskne roll vahendajana komisjoni, Euroopa Hariduse ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA), taotlejate ja toetusesaajate vahel; arvestades, et üle 60 % kõigist taotlejatest aastatel 2021–2022 võttis enne taotluse esitamist ühendust oma kohaliku bürooga;

T.arvestades, et võttes arvesse programmi „Loov Euroopa“ teabepunktide olulist rolli kultuuri- ja loomesektorite edendamisel ja nende teavitamisel programmi kõigist aspektidest, tuleb tugevdada koostööd ja teabevahetust komisjoni – sealhulgas EACEA – ja programmi „Loov Euroopa“ teabepunktide vahel ning see peab hõlmama asjakohase teabe jagamist tulevaste konkursikutsete kohta;

U.arvestades, et programmil „Loov Euroopa“ on strateegiline roll Euroopa Liidu kultuurisuhete välismõõtme tugevdamisel, edendades partnerlusi kultuuri- ja loomesektori eri osalejate vahel, kasutades inimestevahelist suhtlust ning edendades kultuurilist mitmekesisust Euroopas ja mujal;

V.arvestades, et programmis tunnistatakse kunsti- ja käsitöösektori kaitsmise ja edendamise tähtsust, eriti kultuuripärandi valdkonnas, lisaks tunnistatakse nende olulist rolli nii linna- kui ka maamajanduse toetamisel kogu Euroopas ning nende rolli kultuurilise mitmekesisuse suurendamisel;

W.arvestades, et kvaliteedimärgis on programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) uuendus, mis võeti kasutusele eesmärgiga suurendada koostoimet ja lihtsustada eelarvepiirangute korral alternatiivsete rahastamisvõimaluste otsimist;

X.arvestades, et Euroopa kultuuripealinn kui erimeede on mainekas algatus, millel on ülemaailmsetes kultuurialastes tegevuskavades väljakujunenud koht ning mis on toonud esile kultuuride ja linnade mitmekesisuse rikkuse ja ainulaadsuse alates selle loomisest 1985. aastal;

1.rõhutab, et programmi „Loov Euroopa“ järgmine programm tekitab jätkuvalt märkimisväärset huvi kultuuri-, loome- ja audiovisuaalsektoris ning uudismeedias, kuna kolme tegevussuuna raames laekub üha rohkem taotlusi, mille tulemuseks on taotluste edukuse proportsionaalne vähenemine, mis võib nendes sektorites programmis pettumust tekitada;

2.väljendab heameelt selle üle, kuidas on programm aidanud leevendada COVID-19 pandeemia tagajärgi, mis häirisid tõsiselt kultuuri- ja loomesektorit isegi enne praeguse programmi algust; kordab siiski oma üleskutset komisjonile ja liikmesriikidele suurendada pingutusi, et tegeleda pandeemia pikaajalise mõjuga loovisikutele ja kultuuritöötajatele, eelkõige seoses nende täiendus- ja ümberõppega, et tulla toime sektoreid mõjutavatest arengutest ja probleemidest tulenevate vajadustega;

3.peab kahetsusväärseks, et mitte kõik liikmesriigid ei eraldanud vähemalt 2 % taaste- ja vastupidavusrahastust nende sektorite vastupanuvõime tagamiseks, nagu nõudis Euroopa Parlament; kutsub seetõttu kõiki liikmesriike üles tugevdama koostoimet ja tagama muude ELi programmide kaudu nendesse sektoritesse piisavad sihtotstarbelised investeeringud;

4.tunnustab komisjoni ja EACEA paindlikkust programmi rakendamisel, mida kohandati, et võtta arvesse COVID-19 pandeemia tagajärgi; rõhutab siiski vajadust leida tasakaal ühelt poolt kõigi ELi programmide ühtlustatud haldusjuhtimise süsteemide ja teiselt poolt eri toetusesaajate erivajaduste vahel; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon ja EACEA suurendaksid pingutusi programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) haldusmenetluste lihtsustamiseks; rõhutab siiski, et ühtlustamine ja lihtsustamine ei tohiks kaasa tuua projektide järelevalveks ja hindamiseks ette nähtud rahaliste ja inimressursside vähendamist;

5.tunnistab, et taotlusprotsess on sageli keeruline, eriti üksikisikute, mikro- ja väikeste organisatsioonide jaoks, kellel on piiratud rahalised ja inimressursid; kutsub seetõttu komisjoni ja EACEAd üles lubama taotlusprotsessiga seotud kulude lisamist eelarve üldistesse hinnangulistesse kuludesse; kutsub lisaks programmi „Loov Euroopa“ teabepunkte üles veelgi suurendama toetust kõigile taotlejatele;

6.kutsub komisjoni üles kavandama korrapäraseid suutlikkuse suurendamise vahetusi toetusesaajatega, et tuua välja sellised uuendused nagu aruandlussüsteemi uued nõuded, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1). kooskõlas olevad tulemused; rõhutab, et osana programmi eesmärgist suurendada mitmekesisust, kaasatust ja soolist võrdõiguslikkust on kiiresti vaja parandada aruandlussüsteemi, et tagada juurdepääsetavus ja kasutamise lihtsus kõigi toetusesaajate, sealhulgas puuetega inimeste jaoks;

7.võtab teadmiseks, et programmi rakendamise esimesel kahel aastal on kõigis tegevussuundades järk-järgult kasutusele võetud kaasamisstiimulid; märgib siiski, et puuduvad põhjalikud andmed programmi eesmärkide saavutamise kohta viisil, mis soodustab kaasamist, võrdsust, mitmekesisust ja osalemist; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon esitaks oma vahehindamises selle kohta üksikasjaliku aruande;

8.tunnistab, et programm aitab oma meetmete kaudu kaasa kliima- ja keskkonnakestlikkuse eesmärgi saavutamisele; märgib siiski, et keskkonnakestlikumaks muutmise prioriteedid on programmi kolmes tegevussuunas esitatud erinevalt; kutsub komisjoni üles tähelepanelikult jälgima keskkonnakestlikumaks muutmise prioriteetide rakendamist ja nende mõju sektoritele ning andma oma hinnangust korrapäraselt aru; rõhutab koolitus- ja teadlikkuse suurendamise meetmete arendamise tähtsust, et edendada kestlikumate tavade kasutuselevõttu kultuuri- ja loomesektoris;

9.rõhutab, kui oluline on toetada kultuuri- ja loomevaldkonna osalejaid ELi tasandil pakutavate võimaluste kasutamisel; väljendab sellega seoses heameelt algatuse CulturEU üle, mis on mitmekeelne interaktiivne juhend, milles kaardistatakse kõik olemasolevad rahastamisvõimalused; rõhutab, kui oluline on säilitada kultuuri-, loome- ja audiovisuaalsektori ning uudismeediaga korrapärane ja vajaduse korral sihipärane teabevahetus, et saavutada kasulik koostöö; tuletab komisjonile meelde, kui oluline on tagada sidusrühmade asjakohane kaasamine tulevaste iga-aastaste tööprogrammide ettevalmistamisse; soovitab komisjonil hinnata, kas programmi „Loov Euroopa“ (2028–‍2034) saaks paremini rakendada iga-aastaste või kaheaastaste tööprogrammide kaudu;

10.nõuab suhtluse ja teabevahetuse tugevdamist komisjoni, EACEA ja programmi „Loov Euroopa“ teabepunktide vahel, et tagada viimaste juurdepääs kogu asjakohasele teabele, et võimaldada taotlejatele ja toetusesaajatele kvaliteetset tuge ja suuniseid; tuletab sellega seoses meelde ka läbipaistvuse tähtsust konkursitulemuste levitamisel; kutsub seetõttu komisjoni üles jätkama õigeaegselt kõigi toetusesaajate nimekirja ja eraldatud summade avaldamist;

11.rõhutab programmi kindlaksmääramise ja selle nähtavuse suurendamise tähtsust; kutsub sellega seoses komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile aru programmi kommunikatsioonistrateegia rakendamise, sealhulgas ametlike logode kasutamise kohta;

12.rõhutab suure hulga toetusesaajate valmisolekut jagada oma saavutusi ja tulemusi kultuuri-, loome- ja audiovisuaalsektori ning Euroopa kodanikega; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et sel eesmärgil kättesaadavaks tehtud platvormi peetakse ebarahuldavaks, kutsub seetõttu komisjoni üles kaasama toetusesaajaid sobivama platvormi väljatöötamisse;

13.märgib, et mõned liikmesriigid ei paku kultuuriväärtuste liikuvuse hõlbustamiseks riiklikke hüvitisskeeme ega kindlustuskaitset; tunnistab, et kommertskindlustuskulud võivad paljude kultuurivaldkonnas tegutsejate jaoks olla märkimisväärsed; teeb sellega seoses ettepaneku, et komisjon avaldaks esimese sammuna selle probleemi lahendamiseks teostatavusuuringu üleeuroopalise tagatisskeemi kohta, et katta hüvitamiskulud;

14.nõuab tungivalt, et komisjon edendaks tehisintellekti inimkeskset ja läbipaistvat kasutamist kunsti- ja loomeprotsessis, töötades välja tehisintellekti kasutamisega seotud asjakohased eetikastandardid; kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama, et nii taotlejad kui ka toetusesaajad annaksid teavet tehisintellekti kasutamise kohta projektides, sealhulgas loometeoste tootmisel, levitamisel ja tutvustamisel, et hinnata seda kultuuri- ja loomesektoris esilekerkivat suundumust ja selle mõju programmile;

15.rõhutab programmi „Loov Euroopa“ märkimisväärset potentsiaali riikidevaheliste partnerluste arendamisel ja tõhustamisel, aidates seeläbi kultuuri kaudu kaasa ka ELi rahvusvahelistele suhetele;

16.kutsub komisjoni üles investeerima asjakohaseid vahendeid programmi välismõõtmesse ning ergutama edasist koostööd liikmesriikide kultuuriinstituutide ja -organisatsioonide ning kolmandates riikides asuvate ELi riiklike kultuuriinstituutide (EUNIC) klastrite vahel; kutsub lisaks komisjoni üles võimaluse korral toetama ja hõlbustama kolmandate riikide osalemist programmis;

Eelarve

17.rõhutab, et praeguse programmi „Loov Euroopa“ raames esitatakse vaatamata selle märkimisväärselt suurenenud eelarvele aastateks 2021–2027 endiselt liiga palju taotlusi; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles märkimisväärselt suurendama programmi „Loov Euroopa“ 2028–2034 rahalisi vahendeid;

18.tunnistab, et kaheaastasel perioodil (2021–2022) oli vaja kulutusi kiirendada, et leevendada COVID-19 pandeemia ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõju; rõhutab siiski selle meetme kahjulikku mõju finantstsükli teises pooles;

19.nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon, võttes arvesse digitaliseerimisest ja keskkonnakestlikuks muutmisest tulenevaid probleeme, samuti suurt osalemist, kiiret inflatsiooni ja sellega seotud kõrgeid energiakulusid, mis kõik mõjutavad tõsiselt toetusesaajate tegevussuutlikkust, tagaksid et järgnevatel eelarveaastatel ei tehtaks programmi rahalistesse vahenditesse eelarvekärpeid;

20.peab kahetsusväärseks, et kvaliteedimärgist ei ole veel rakendatud; kutsub komisjoni üles seda märgist viivitamatult kasutusele võtma, et projektid saaksid selle programmitsükli jooksul kasutada kumulatiivse ja alternatiivse rahastamise pakutavaid võimalusi;

21.taunib asjaolu, et mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 puudub paindlikkus programmi „Loov Euroopa“ täiendamiseks, ning rõhutab, et see välistab uute algatuste, väärtuslike katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete rahastamise; tuletab sellega seoses meelde, et katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed on olulised vahendid selliste uute algatuste katsetamiseks, mis võivad kujuneda alalisteks ELi rahastamisprogrammideks või koonduda olemasolevatesse programmidesse;

22.taunib kahe mitmeaastase finantsraamistiku tsükli vahelist rahastamispuudujääki, mis mõjutas eriti võrgustike kava, ning kutsub komisjoni üles tagama, et see tulevikus ei korduks; kutsub komisjoni üles, võttes arvesse selle kava keskset rolli kultuuri- ja loomesektori suutlikkuse toetamisel riikidevahelisel ja rahvusvahelisel tasandil, pakkuma piisavat rahastamist ja lisaks kaaluma selle meetme jaoks tegevustoetuste kasutuselevõttu;

Kultuuri tegevussuund

23.väljendab heameelt valdkondliku lähenemisviisi kasutuselevõtu üle kultuuri tegevussuuna uue elemendina, mis täiendab horisontaalseid meetmeid; nõuab selle tõhustamist piisavate eelarveeraldiste abil, millega tagatakse, et ühtegi sektorit ei jäeta kõrvale ega vähendata horisontaalsete meetmete jaoks eraldatud vahendeid;

24.tuletab meelde kunstilise väljendusvabaduse edasise kaitsmise ja edendamise tähtsust, eriti programmi pakutavates rahastamisvõimalustes kultuurikoostööprojektide meetme ja Euroopa võrgustike kava raames;

25.tunnistab, et suuremad kaasrahastamise määrad, eriti väikesemahuliste koostööprojektide puhul, on kasulikud ja hõlbustavad väikeste organisatsioonide osalemist; kutsub komisjoni ja EACEAd sellega seoses üles lubama projektikonsortsiumidel iseseisvalt kindlaks määrata, kuidas oma partnerite vahel rahalisi vahendeid jagatakse, tingimusel et projekti tasandil kohaldatakse üldist kaasrahastamise määra;

26.rõhutab piiriülese liikuvuse tähtsust kõigi loovisikute jaoks, kuna see soodustab loomingulist protsessi, suurendades kutsealaseid võimalusi välismaal; väljendab sellega seoses heameelt meetme „Culture Moves Europe“ kui uue liikuvusmeetme üle programmi „Loov Euroopa“ raames;

27.tunnistab liikuvuskava raames saadud taotluste kõrget kvaliteeti; kutsub siiski komisjoni üles edendama meetme „Culture Moves Europe“ laiema publikuni jõudmist kõigi programmi „Loov Euroopa“ teabepunktide toel ja toetusel kommunikatsiooni ja teavitustegevuse kaudu; on veendunud, et see tegevus peaks olema suunatud konkreetselt üksikutele sektoritele, sealhulgas kõigist tõrjutud rühmadest ning vähem esindatud riikidest ja piirkondadest pärit loovisikutele, et tagada geograafiline tasakaal;

28.tunnistab uue liikuvusmeetme suurt edu, kuid juhib tähelepanu sellele, et 2024. aasta lõpuks tuleb kindlasti läbi viia peamiste esilekerkivate suundumuste analüüs, et uurida võimalust laiendada seda meedet uutele osalejatele, näiteks raamatusektori esindajatele; kutsub sellega seoses komisjoni üles suurendama alates 2025. aastast sellele meetmele eraldatud eelarvet;

29.rõhutab liikuvuskava jaoks rakendatud roheliste ja peretoetuste positiivset mõju, mis on konkreetne näide sellest, kuidas programm saab olla kaasavam; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma selle lähenemisviisi rakendamist programmi „Loov Euroopa“ muude meetmete puhul;

30.väljendab heameelt uute kunstnike toetamise Euroopa platvormide rahastamise suurendamise üle kultuuri tegevussuuna raames ning rõhutab positiivset mõju, mida see on avaldanud mitmekesisusele, suurendades kunstnike ja nende teoste nähtavust rahvusvahelisel tasandil; kutsub seetõttu komisjoni üles jätkama selle meetme arendamist, tagades piisava rahastamise ja edendamise;

31.rõhutab võrgustike kava tähtsust võrgustike loomise ja suutlikkuse suurendamise võimaluste pakkumisel, mis tugevdavad Euroopa kultuuri- ja loomesektorite mitmekesisust ja konkurentsivõimet; kutsub sellega seoses komisjoni üles eraldama selle meetme jaoks piisavalt rahalisi vahendeid, et toetada praegusi toetusesaajaid ja uusi võrgustikke;

32.rõhutab, et valdkondlik lähenemisviis on suurepärane vahend raamatu- ja kirjastamissektori tugevdamiseks, võimaldades kooskõlastatud meetmeid, mis toetavad ja stimuleerivad turulepääsu ja Euroopa päritolu teoste laiemat ringlust;

33.tuletab meelde, et kirjandustõlge on raamatusektori peamine toetuskava; rõhutab siiski vajadust laiendada seda kava nii, et see hõlmaks ka Euroopa mitteilukirjanduslike raamatute tõlkimist; kutsub komisjoni üles programmi vahekokkuvõtet silmas pidades välja töötama mõõdetavad eesmärgid rahaliste vahendite eraldamiseks, et parandada puuetega inimeste juurdepääsu raamatutele;

34.väljendab heameelt selle üle, et kultuuri tegevussuuna raames on suurenenud muusikasektorit toetavate meetmete arv, mille tulemusena esitatakse praeguse programmi raames rohkem muusikaga seotud projekte; kutsub siiski komisjoni üles töötama muusikasektori jaoks välja strateegilisema ja sektoripõhisema lähenemisviisi, et tulla toime uute ja tulevaste probleemidega, tuginedes ettevalmistava meetme „Music Moves Europe” tulemustele; rõhutab sellega seoses korrapärase struktureeritud dialoogi tähtsust muusika ökosüsteemi ja komisjoni vahel; kutsub lisaks komisjoni üles koguma koostöös sektoriga andmeid liikmesriikide muusikaturgude kohta ja andma aru kõigist esilekerkivatest probleemidest, mis mõjutavad kogu ökosüsteemi;

35.rõhutab Euroopa kultuuripealinna erimeetme tähtsust linnade ja piirkondade kultuurilise ja majandusliku taaselustamise katalüsaatorina; rõhutab vajadust suurendada selle erimeetme rahastamist, mida on juba ammu oodatud, et katta COVID-19 pandeemia pikaajalisest mõjust ja kiirest inflatsioonist tulenevad lisakulud; kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama Melina Mercouri auhinna rahastamist, millele on mitme aasta jooksul eraldatud ainult 1,5 miljonit eurot; kutsub lisaks liikmesriike üles tagama algatusele püsivat pärandit ja toetama selle teavitustegevust, et suurendada selle raames välja töötatud kultuuritegevuses osalemist;

36.tunnistab, et Euroopa kultuuripärandi märgis on väärtuslik algatus, millega edendatakse mälestiste olulist rolli Euroopa ajaloos ja kultuuris, ning märgib, et aastatel 2013–2021 anti märgis 60 mälestisele; kutsub komisjoni siiski üles parandama Euroopa kultuuripärandi märgise nähtavust, arendades koostoimet muude asjakohaste ELi rahastamisvahenditega;

37.rõhutab programmi „Loov Euroopa“ raames toetatavate auhindade tähtsust kirjanduse, arhitektuuri ja kultuuripärandi, muusika (nüüdis-, rokk- ja popmuusika) ning audiovisuaalkunsti valdkonnas; rõhutab, et need pikaajalised algatused on nendes sektorites hästi tuntud ning suurendavad Euroopa kultuuri- ja loomesektorite nähtavust, tunnustades saavutusi eri valdkondades;

MEDIA tegevussuund

38.tunnistab, et MEDIA tegevussuund on jätkuvalt peamine Euroopa vahend, millega antakse strateegilist toetust sõltumatule audiovisuaalsektorile, mis koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest; rõhutab märkimisväärset rahvusvahelist konkurentsi, millega Euroopa audiovisuaal-, kino- ja videomängusektor silmitsi seisab, ning selle tegevussuuna pakutavat olulist tuge nende sektorite taastamiseks ja ümberkujundamiseks ning ELi strateegilise autonoomia suurendamiseks; rõhutab sellega seoses, kui oluline on tagada MEDIA tegevussuunale piisavad eelarvevahendid, ning rõhutab vajadust põhjalike andmete järele, et hinnata ja jälgida, kas ja kuidas programmil õnnestub tõhusalt suurendada nende sektorite majanduslikku ja kultuurilist potentsiaali;

39.tunnistab MEDIA tegevussuuna raames kehtestatud sihipäraste meetmete positiivset mõju, et laiendada erineva audiovisuaalvõimekusega riikide osalemist ja tugevdada piiriülest koostööd;

40.rõhutab, et aastatel 2021–2022 lükati eelarvepiirangute tõttu ühiste ja väikesemahuliste arenduskavade raames tagasi suur hulk kvaliteetseid projekte; kutsub seetõttu komisjoni üles eraldama nende kavade tulevaseks rakendamiseks rohkem eelarvevahendeid;

41.rõhutab Euroopa filmide levitamise ja Euroopa filmimüügi toetuskavade olulist rolli Euroopa audiovisuaalsektori kultuurilise mitmekesisuse toetamisel, suurendades Euroopa filmide piiriülest ringlust ja tasakaalustades mõningaid riske, mida levitajad võtavad mitteriiklike Euroopa filmide tootmisse, levitamisse ja edendamisse investeerimisel; rõhutab seetõttu, et oluline on suurendada mõlema kava rahastamist ja teha lisapingutusi, et tagada Euroopa päritolu teoste ulatuslikum levitamine ja kättesaadavus internetis;

42.rõhutab, et paljudes Euroopa riikides puuduvad toetuskavad kinematograafiateoste näitamiseks; rõhutab sellega seoses, kui oluline on säilitada piisav rahastamine võrgustikule Europa Cinemas, mis on MEDIA tegevussuuna juhtalgatus ja mis aitab kaasa Euroopa filmide levitamisele kinodes;

43.rõhutab, et programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027) määrusega laiendatakse audiovisuaalvaldkonna spetsialistide, sealhulgas loovisikute võrgustikutegevuse toetamist; juhib tähelepanu sellele, et seda meedet ei ole veel rakendatud; kutsub seetõttu komisjoni üles rakendama erimeedet, mille eesmärk on toetada aegsasti tegevusi, mis on suunatud Euroopa kutse- ja kultuuriorganisatsioonide võrgustike loomisele ja koostööle audiovisuaalse väärtusahela raames;

44.tuletab meelde ettevalmistava meetme „Kirjutav eurooplane“ edukust ja soovitab komisjonil lisada selle meetmega taotletavad eesmärgid programmi „Loov Euroopa“;

45.väljendab heameelt erimeetme kehtestamise üle, et toetada videomängude ja immersiivse sisu arendamist, mis on tekitanud sektoris märkimisväärset huvi; kutsub komisjoni üles toetama selle sektori kultuurilist ja loomingulist mõõdet, võttes asjakohaste konkursikutsete kavandamisel arvesse selle eripära ja seonduvaid vajadusi, sealhulgas vajadust katsetada uusi ärimudeleid virtuaalses maailmas, et võimaldada oskuste arendamist selles valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu naiste osalemisele; märgib siiski, et praegune eelarve võib selleks olla ebapiisav, ning nõuab lisarahastamist, et toetada Euroopa videomängude ökosüsteemi kasvu ning soodustada Euroopa talentide arendamist ja säilitamist;

46.rõhutab, et kasvav inflatsioon väga konkurentsivõimelisel audiovisuaalturul mõjutab tootmiskulusid; kutsub seetõttu komisjoni üles kohandama rahastamise ülemmäärasid ülespoole, et tagada MEDIA tegevussuuna toetus audiovisuaaltööstusele;

47.tunnustab Euroopa festivalide võrgustike projektikonkursi edu, mille raames on toetatud 71 festivali 12 võrgustikus, mis muu hulgas aitas kaasa publiku kaasamisele; kutsub seetõttu komisjoni üles jätkama kahe teineteist täiendava meetme – Euroopa festivalide ja Euroopa festivalide võrgustiku – rahastamist vahelduvatel aastatel;

48.märgib, et kuna vahend „Media Invest“ sai palju taotlusi, tuleb selle edaspidiseks rakendamiseks tagada suurem eelarveline koostoime programmiga „InvestEU“; kutsub komisjoni üles veelgi parandama selle vahendi edendamist audiovisuaalsektoris;

49.tuletab meelde, et komisjoni 2022. aasta septembri ettepanekuga võtta vastu Euroopa meediavabaduse määrus luuakse Euroopa meediateenuste nõukoda, mis asendab direktiiviga 2010/13/EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1). loodud audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA); rõhutab programmi eesmärkide elluviimiseks kättesaadavate rahaliste vahendite piiratust silmas pidades, et MEDIA tegevussuunale ja muudele programmi eelarveridadele ette nähtud eelarvet ei tohi eraldada juhatuse rahastamiseks;

Sektoriülene tegevussuund

50.peab kahetsusväärseks, et sektoriülese tegevussuuna raames kavandatud meetmete rakendamisel on esinenud suurimaid viivitusi, eriti 2021. aastal selle tegevussuuna uuenduste tõttu;

51.märgib, et aastatel 2021–2022 esitati kõige rohkem taotlusi ajakirjanduspartnerlustele ja meediapädevuse konkursikutsetele, mis rõhutab tungivat vajadust suurendada Euroopa meediasektorile antavat rahalist toetust;

52.märgib, et sektoriülese tegevussuuna taotluste madal edukuse määr, vaatamata esitatud taotluste üldisele kõrgele kvaliteedile, osutab suurele nõudlusele rahalise toetuse järele, mida ei ole kahjuks võimalik praeguste rahaliste vahendite abil rahuldada;

53.kutsub komisjoni üles tagama, et ülejäänud programmitöö perioodil eraldatakse vähemalt 9 % Määruse (EL) 2021/818 (millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2021–2027)) artikkel 8. 2021.–2027. aasta kogueelarvest sektoriülese tegevussuuna eesmärkide toetamiseks;

o

o   o

54.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning programmi „Loov Euroopa“ riiklikele teabepunktidele.