P9_TA(2024)0009Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi (2021–2027) rakendamine – kodanike kaasamine ja osalemineEuroopa Parlamendi 16. jaanuari 2024. aasta resolutsioon kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi (2021–2027) rakendamise kohta – kodanike kaasamine ja osalemine (2023/2004(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/692, millega luuakse kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1381/2013 ning nõukogu määrus (EL) nr 390/2014 ELT L 156, 5.5.2021, lk 1.,

–võttes arvesse komisjoni talituste 30. mai 2018. aasta töödokumenti mõjuhinnangu kohta, mis on lisatud dokumentidele „Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse õiguste ja väärtuste programm“, „Ettepanek: määrus, millega kehtestatakse õigusprogramm“, „Ettepanek: määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa““ (SWD(2018)0290),

–võttes arvesse 2020. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta,

–võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 20 ja Euroopa Liidu lepingu artiklit 9,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. aprilli 2022. aasta raportit kodanikuhariduse meetmete rakendamise kohta (2021/2008(INI)),

–võttes arvesse nõukogu 22. mai 2018. aasta soovitust, milles käsitletakse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamist,

–võttes arvesse komisjoni 3. detsembri 2020. aasta teatist Euroopa demokraatia tegevuskava kohta (COM(2020)0790),

–võttes arvesse komisjoni 2. detsembri 2020. aasta teatist „Strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis“ (COM(2020)0711),

–võttes arvesse komisjoni 18. septembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: ELi rassismivastane tegevuskava 2020–2025“ (COM(2020)0565),

–võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: LGBTIQ inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ COM(2020)0698,

–võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2020. aasta teatist „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0152),

–võttes arvesse komisjoni 5. oktoobri 2021. aasta teatist „ELi strateegia antisemitismi vastu võitlemiseks ja juudi eluviisi edendamiseks (2021–2030)“ (COM(2021)0615),

– võttes arvesse komisjoni 7. oktoobri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: romade võrdõiguslikkust, kaasamist ja osalemist käsitlev ELi strateegiline raamistik“ (COM(2020)0620),

–võttes arvesse komisjoni 24. märtsi 2021. aasta teatist „ELi lapse õiguste strateegia“ (COM(2021)0142),

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A9‑0392/2023),

A.arvestades, et aktiivne osalemine poliitilises ja kultuurielus on põhiõigus, mis peaks olema kõigile võrdselt kättesaadav; arvestades, et inimõiguste ülddeklaratsioonis on sätestatud õigus osaleda valitsemises ja vabadel valimistel, õigus osaleda ühiskonna kultuurielus ning õigus rahumeelsele kogunemisele ja ühinemisele, mis võimaldab täielikku osalemist ühiskonnas;

B.arvestades, et liidu kodakondsus annab inimestele mitmesuguseid õigusi, eelkõige õiguse esitada Euroopa Parlamendile petitsioone mis tahes ELi vastutusalasse kuuluvas küsimuses, õiguse pöörduda mis tahes ELi institutsiooni tajutud haldusomavoli juhtumite asjus Euroopa Ombudsmani poole, õiguse kirjutada mis tahes ELi institutsioonile ühes ELi ametlikus keeles ja saada vastus samas keeles ning õiguse pääseda kooskõlas kohaldatavate ELi õigusnormidega juurde parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele;

C.arvestades, et praegused ja esilekerkivad süsteemsed probleemid, nagu kliimakriis, ülemaailmsed pandeemiad, digiüleminek ja sotsiaalne ebavõrdsus, nõuavad struktuuride ja lähenemisviiside kohandamist, millega tagatakse ühiskonnas kodanike aktiivne osalemine; arvestades, et kodanike aktiivsel digitaalsel kaasamisel tuleks arvesse võtta ja käsitleda digilõhet põlvkondade ja sotsiaalsete rühmade ning hästi ühendatud linnapiirkondade ning maa- ja äärepoolsete piirkondade vahel, parandades samal ajal üldist digikirjaoskust;

D.arvestades, et ELi programmid, millega edendatakse kodanike osalust, õigusi ja väärtusi, kuuluvustunnet ning suurendatakse sotsiaalseid ja kodanikupädevusi ning kriitilist mõtlemist, on olulisemad kui kunagi varem;

E.arvestades, et kodanike osalemist tuleb käsitada mitmetasandilisena, kuna see hõlmab kohalikke, piirkondlikke, riiklikke, Euroopa ja ülemaailmseid protsesse, mille kaudu inimesed omandavad teadlikkust ja teadmisi ning väljendavad oma arvamust, osalevad oma elu mõjutavates otsustes ja mõjutavad neid otsuseid; arvestades, et maa- ja äärepoolsetest piirkondadest pärit osalejaid tuleb julgustada programmis osalema; arvestades, et käimasolevad üleilmastumise ja Euroopa integratsiooni protsessid nõuavad, et uus eurooplaste põlvkond oleks poliitiliselt järjest aktiivsem ja tegutseks mitmel tasandil, et suuta rahvusvaheliselt elada ja töötada ning oma igapäevaelus erinevustega toime tulla; arvestades, et ühiskond muutub mitmekesisemaks ning see muudab inimväärikuse, kultuuride ja päritolu mitmekesisuse austamise ning naiste, LGBTIQ+ inimeste, etniliste vähemuste ja teiste tõrjutud rühmade mittediskrimineerimise Euroopas üha olulisemaks;

F.arvestades, et liikmesriikides täheldatud ühiskondlik-poliitilised muutused, alates sotsiaalsest polariseerumisest ja vähesest usaldusest institutsioonide vastu kuni demokraatia tagasilanguse, õigusriigi nõrgenemise, kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemise, välistava natsionalismi ja euroskeptitsismi kasutamiseni poliitilistel eesmärkidel koos äärmusliikumiste ja autoritaarsuse kasvuga, usuäärmusluse sissetungimine ning desinformatsioonikampaaniad ja väärinformatsioon, võivad kujutada tõsist ohtu Euroopa demokraatiatele ja destabiliseerida liitu tervikuna; arvestades, et kodanike aktiivsel osalemisel ja kaasamise tugevdamisel formaalse, mitteformaalse, informaalse ja elukestva õppe ja hariduse kaudu on põhjapanev roll selle suundumuse vastu võitlemisel;

G.arvestades, et Euroopa kodakondsuse tekkimist on takistanud teadmiste ja emotsionaalne lõhe, mis on sageli seotud ELi puudutavate väärarusaamadega, ning seetõttu peaksid sellega kaasnema ja seda tugevdama mehhanismid, mis võimaldavad kodanike osalemist ja kultuuridevahelist dialoogi; arvestades, et meie ühise Euroopa ajaloo parem mõistmine ja kodanike ulatuslikum osalemine ühiskondlikus ja poliitilises elus võib avaldada soodsat mõju kujunevale Euroopa identiteedile, mis täiendab kodanike mitmekordset kohalikku, piirkondlikku, riiklikku, geograafilist, kultuurilist või muud identiteeti; arvestades, et kodanike aktiivne osalemine ja dialoog on seotud kodanikuhariduse Euroopa mõõtmega ning võivad aidata tõhusalt kaasa selgete õiguste ja kohustustega Euroopa kodakondsuse loomisele;

H.arvestades, et kodanike ebapiisav kaasamine, ebapiisavad teadmised ELi kohta ja puudulik arusaam selle lisaväärtusest võivad võimendada demokraatia defitsiidi tunnetamist ning põhjustada liikmesriikides euroskeptitsismi;

I.arvestades, et kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemine Euroopa Liidus ja muudes programmis osalevates riikides mõjutab demokraatias osalemist ja kodanikuühiskonna organisatsioonide võimet tegutseda õigusriigi põhimõtte kontrollija ja tasakaalustajana; arvestades, et demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste kaitsmisel liikmesriikides on esmatähtis toetada ja võimaldada kodanikuühiskonna, sealhulgas vähemuste ning pikalt tegutsenud ja märkimisväärse kogemusega rohujuuretasandi organisatsioonide osalemist;

J.arvestades, et vähemuste kodanikuühiskonna organisatsioonid on keskse tähtsusega vähemusse kuuluvate inimeste esindatuse ja kodanikuaktiivsuse seisukohast, eriti rühmade jaoks, kellel puuduvad muud ametlikud poliitilise esindatuse võimalused;

K.arvestades, et 2020. aastal elas ELis üle 22 miljoni kolmanda riigi kodaniku; arvestades, et nendel rühmadel puudub juurdepääs ametlikule poliitilisele tegevusele, mille tagajärjel mõjutavad miljonite inimeste elu otsused, mis tehakse ilma nende osaluse või panuseta; arvestades, et see kujutab endast olulist demokraatia defitsiiti kogu ELis kõigil tasanditel ning väljakutset töötada välja kestlikud, õiglased ja tõhusad poliitikameetmed ja programmid, ning arvestades, et mittekodanike poliitilise ja avaliku osalemisega seotud inimõiguste teostamine on oluline demokraatliku valitsemistava, õigusriigi, sotsiaalse kaasatuse, majandusarengu edendamisel ning tõrjumise ja diskrimineerimise kaotamisel ELis;

Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi rakendamise varajased etapid (2021–2027): kolmas tegevussuund – kodanike kaasamine

1.on kindlalt veendunud, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm annab ainulaadse panuse kodanike kaasatuse ja osaluse suurendamisse põhiõiguste seisukohast, ühendades tõhusalt väärtused, kodanikuühiskonna dialoogi ja kodakondsuse, edendades samal ajal ka sotsiaalset ja soolist võrdõiguslikkust, mitmekesisust piirkondliku pärandi kaitse toetamise teel, ajalooteadlikkust ning võitlust diskrimineerimise ja vägivalla vastu; on arvamusel, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm on oluline vahend ELi tuleviku jaoks ja selliste sotsiaalpoliitiliste probleemide lahendamiseks nagu teadmiste lõhe, euroskeptitsism, kodanikuühiskonna tegutsemisruumi ahenemine ning õigusriigi õõnestamine ja sellega seotud väljakutsed kogu Euroopas; julgustab toetama programmist meetmeid, mille eesmärk on suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas õigusriigile ja ELi väärtustele keskenduvate organisatsioonide vastupanuvõimet;

2.tuletab meelde, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi rakendamine on alles algusjärgus, kuna programmi kehtestav määrus võeti vastu alles 2021. aastal; juhib tähelepanu sellele, et seetõttu on kolmanda tegevussuuna raames lõpetatud vaid mõned projektid ja abisaajatelt on vähe teavet, mis võimaldaks tulemusi täpselt hinnata;

3.kutsub komisjoni üles seadma prioriteediks andmete kogumise kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi kohta, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas tõrjutud kogukondade, vähemuste ja vähekaitstud elanikkonnarühmade kohta, et tegeleda nende ainulaadsete probleemidega ja edendada nende kogemuste uurimist; rõhutab vajadust luua tugevad järelevalve- ja hindamismehhanismid; rõhutab, et see lähenemisviis on kasulik poliitika väljatöötamiseks teabe andmisel, tagades ebasoodsas olukorras olevate rühmade sisulise osalemise kodanikuosaluse algatustes, ja nende hääle kuuldavaks tegemiseks ning kaasavama ja õiglasema programmi loomiseks, tagades üldiselt paremad tulevased hindamised;

4.rõhutab, et programm seisis silmitsi mitme probleemiga, mis takistasid selle rakendamise algetappe ja millest paljud olid välised tegurid, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, ning et need seadsid ohtu kodanike õigused ja osalemise demokraatias; märgib siiski, et pärast aeglast algust on programmi rakendamine hoogustunud ja nüüd toimib programm hästi; rõhutab lisaks, et tuleb korraldada teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, et jõuda laiema elanikkonnani, eriti maapiirkondade elanikeni;

5.tunneb muret, et uute digivahendite kasutamine ja kasutuselevõtt ELi vahendite rakendamiseks (nt eGrantsi vahend) näib olevat abisaajate jaoks peamine probleem seoses programmi arenguga; peab kahetsusväärseks asjaolu, et keerulised menetlused on takistanud ka väiksemate organisatsioonide osalemist, kellel ei ole piisavalt aega ja ressursse taotlusprotsessi läbimiseks kindlaksmääratud aja jooksul; on seisukohal, et nende vahendite ülesehitus piirab programmi võimet kohaneda uute arengute ja muutuvate vajadustega; nõuab halduskoormuse kaotamist ning taotluste esitamise, lepingute sõlmimise ja aruandlusprotsessi lihtsustamist; rõhutab, et haldusnõuete lihtsustamine hõlmab ka tõhusamat ja paindlikumat taotlemisprotsessi organisatsioonide jaoks, kes on allkirjastanud mitmeaastased partnerluse raamlepingud, muu hulgas selleks, et prognoosida poliitilisi arenguid; rõhutab lisaks vajadust muuta taotlusportaal kasutajasõbralikumaks, eriti väikeste organisatsioonide jaoks, ning tagada, et kõik menetlusega seotud dokumendid tõlgitakse kõikidesse ELi keeltesse, et laiendada kõigi liikmesriikide osalemist ja tagada kultuuriline mitmekesisus;

6.taunib, et liikmesriigid ei ole kohustatud looma kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi riiklikku kontaktpunkti, mis pakuks taotlejatele, sidusrühmadele ja abisaajatele erapooletut nõu, kasulikku teavet ja toetust, sealhulgas abi taotlusprotsessis, ning jagaks kergesti arusaadavat teavet programmi tulemuste kohta; märgib kahetsusega, et 2023. aasta juuniks oli riiklik kontaktpunkt vaid 20 liikmesriigil;

7.on sügavalt mures, et praegune inflatsioonimäär mõjutab kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi abisaajate jooksvaid kulusid; peab kahetsusväärseks asjaolu, et abisaajad seisavad kavandatud tegevuste elluviimisel silmitsi probleemidega, eelkõige seoses reisi, majutuse ja päevaraha ühikukuludega, ning võivad olla sunnitud vähendama mõningaid algselt kavandatud tegevusi, et jääda eelarve piiridesse;

Poliitilised soovitused kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi tulevikuks

8.palub komisjonil luua kodanikuühiskonna dialoogirühm, et tagada korrapärane, avatud ja läbipaistev dialoog ning tugevdada kodanikuühiskonna dialoogi kogu programmis selliselt, et toetada kahesuunalist protsessi kõigi tasandite institutsioonide ja kõigi asjaomaste sidusrühmade, eriti kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel ning osana määruse (EL) 2021/692 artikli 11 rakendamisest, ja kasutades kodanikuühiskonna dialoogi kui valitsemisvahendit ja kaheaastase tööprogrammi prioriteetide määramiseks ning edendades veelgi enam kodanike kaasatuse kollektiivset mõõdet kui demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kriitilist mõõdet; tuletab sellega seoses meelde, et edendada tuleks uuenduslikke meetmeid kodanikuühiskonnaga peetava dialoogi toetamiseks, sealhulgas selleks, et edendada toetusesaajatega usaldusel põhineva partnerluse kultuuri; kutsub eelkõige üles võtma meetmeid suutlikkuse suurendamiseks, nagu tehnilise toe instrument, et toetada kodanikuühiskonna laialdast osalemist eelkõige sidemete kaudu teiste jagatud eelarve täitmise kaudu pakutavate rahastamiskavadega;

9.tuletab meelde vajadust julgustada kodanikke aktiivselt osalema, tugevdades kodanikuhariduse Euroopa mõõdet nii õppekavaga seotud kui ka õppekavavälises tegevuses; rõhutab, et tõelise Euroopa kodanikuharidusega saab kodanikke teavitada ja kujundada kodanikuaktiivsuse ja -osaluse vaimus ning et asjakohased ELi suunised võivad olla sellega seoses kasulik vahend; rõhutab, kui oluline on kaasata ELis elavad mittekodanikud ja nende enda juhitavad organisatsioonid kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi sihtrühma, mis edendab demokraatlikku valitsemistava, õigusriiki ja sotsiaalset kaasatust;

10.kutsub liikmesriike, kes ei ole veel riiklikke kontaktpunkte määranud, üles seda võimalikult kiiresti tegema ning kutsub komisjoni üles jätkama koostööd riiklike kontaktpunktide võrgustikuga kohtumiste, koolitusmeetmete ja spetsiaalse teabevahetuse kaudu, kuna neid on seni väga edukalt korraldatud; julgustab sellega seoses komisjoni, liikmesriike ja riiklikke kontaktpunkte looma riiklike kontaktpunktide Euroopa võrgustikku, et hõlbustada parimate tavade jagamist ja teadmiste vahetamist; julgustab lisaks komisjoni looma kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist toetusesaajate võrgustikku, et vahetada kogemusi ja parimaid tavasid, et paremini mõista kohalikku ja riiklikku tegelikkust kogu ELis ja mujal;

11.võtab teadmiseks kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames eri tüüpi toetuste ümberjaotamise mehhanismide kasutuselevõtu tulemused, mis on seni olnud väga julgustavad; nõuab erinevate toetuste ümberjaotamise konkursside kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, et laiendada nende kasutamist vajaduse korral ka kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi teistele tegevussuundadele, eelkõige kolmandale tegevussuunale, tagamaks, et ELi rahastamine jõuaks rohujuuretasandi kodanikuühiskonna organisatsioonideni, kes on pikalt tegutsenud ja kellel on märkimisväärne kogemus; nõuab tungivalt, et komisjon lihtsustaks veelgi toetuste ümberjaotamise haldusmenetlusi ja nõudeid, et anda ümberjaotamist taotlevatele organisatsioonidele rohkem paindlikkust alltoetuste saajate puhul, tagades asjakohased töö-, tervishoiu- ja sotsiaalkaitsestandardid; on arvamusel, et kaasrahastamise nõuded võiks läbi vaadata, et kohandada eeskirju abisaaja olukorra alusel, et toetada suuremat hulka abisaajaid, sealhulgas üksikisikuid ja mikrostruktuure, ning teemavaldkondi; rõhutab, kui oluline on edendada programmi kasutamist haridussektoris laiemalt, sealhulgas õpilaste, õpetajate, haridus- ja noorsootöötajate seas; rõhutab, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmist antav rahastus õiguste, võrdõiguslikkuse, väärtuste ja kodanikuosaluse valdkonnas, mille puhul muud rahastamisallikad on väga napid või puuduvad, peaks katma suurema osa toetussummadest; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks rahastamise struktuuridele, mis järgivad Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, näiteks luues kontrollimehhanismid asjakohaste töö-, tervishoiu- ja sotsiaalkaitsestandardite tagamiseks; nõuab, et hinnataks toetuste ümberjaotamise mehhanisme, et hinnata nende tõhusust ja paindlikkust rohujuuretasandi rühmadeni jõudmisel ja organisatsioonide toetamisel riikides, kus kodanikuühiskonna tegutsemisruum aheneb;

12.nõuab, et järgmises mitmeaastases finantsraamistikus suurendataks programmi eelarvet 2,6 miljardi euroni, et rahuldada kasvavat nõudlust kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osalemise algatuste järele, ning et loodaks ajutine mehhanism inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks, mis sarnaneks väljaspool ELi tegutsevate inimõiguste kaitsjate või ajakirjanike kaitsmise mehhanismidega, ning et üldiselt käsitletaks inflatsiooni mõju programmi kuludele, võttes arvesse ka Euroopa tuleviku konverentsi järeldusi Euroopa kodakondsuse ja hariduse kohta ning kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi strateegilist tähtsust ELi prioriteetide rakendamisel;

13.rõhutab, et tõhus kommunikatsioon ja teadlikkuse suurendamine on programmi edu jaoks väga olulised ning seetõttu tuleb need seada prioriteediks, et kaasata potentsiaalseid toetusesaajaid, eelkõige kohalikul tasandil;

14.tunnistab, et teabevahetus ja osalemine kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi raames toimuvas tegevuses on tähtis kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamiseks kodanikeosaluse vallas ja ELi väärtuste edendamiseks kolmandates riikides; rõhutab, et aktiivne osalemine ja pühendumine Euroopa väärtustele ei alga ühinemislepingutega, vaid tuleneb aktivistide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide pikaajalisest tööst nende ideede edendamisel ja kohalike aktivistide toetamisel ELi-välistes riikides; ergutab komisjoni hõlbustama kolmandate riikide kodanike osalemist, kaasates kolmandate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonid kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi tegevustesse; nõuab seetõttu, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm kataks kodanikuühiskonna esindajate, vähemalt kandidaatriikide ja assotsieerunud riikide esindajate osalemiskulud, sõltumata sellest, kas konkreetne riik osaleb kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmis; rõhutab vajadust tegeleda Ukraina sõjaga seotud probleemidega, ergutades koos Ukraina partneritega läbiviidavaid projekte mälestuse, demokraatliku osaluse ja Ukraina kultuuripärandi päästmise vallas;

15.kordab üleskutset muuta kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm Euroopa ajalooteadlikkuse valdkonnas võetavate meetmete hoovaks, toetades aktiivselt struktuure, mille eesmärk on edendada kriitilist ajaloomälu, näiteks riikidevaheliste teadusuuringute ja mälestuspaikade külastamise valdkonnas nii ELis kui ka mujal, eelkõige mõista hukka ajalooline ja kultuuriline revisionism; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu tundlikele ühiskondlikele teemadele, mida võidakse instrumentaliseerida;

16.nõuab, et kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm toetaks arenevat dünaamikat sõpruslinnade ja linnade võrgustike ühendamisel haridusasutuste mestimisega, mis võib tugevdada Euroopa mõõdet, heade tavade vahetamist ja kuuluvustunnet;

17.nõuab tungivalt, et komisjon lihtsustaks tegevustoetuste puhul veelgi nelja-aastaste raampartnerluste haldusmenetlusi, eelkõige seoses kasutatava IT-vahendi eripäradega, mis näib paremini sobivat konkreetse meetmetoetuse iseloomu arvestades;

o

o   o

18.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.