P9_TA(2024)0010Territoriaalse arengu rakendamine (ühissätete määruse III jaotise II peatükk) ja selle kohaldamine Euroopa territoriaalses tegevuskavas aastani 2030Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2024. aasta resolutsioon territoriaalse arengu rakendamise (ühissätete määruse III jaotise II peatükk) ja selle kohaldamise kohta Euroopa territoriaalses tegevuskavas aastani 2030 (2023/2048(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu ELT L 231, 30.6.2021, lk 159. suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi ELT L 231, 30.6.2021, lk 60.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid ELT L 231, 30.6.2021, lk 94.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond ELT L 231, 30.6.2021, lk 1.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ELT L 435, 6.12.2021, lk 1.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/2220, millega kehtestatakse teatavad üleminekusätted Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) toetuse kohta 2021. ja 2022. aastal ning muudetakse määrusi (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ning (EL) nr 1307/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja nende määruste kohaldamisega ning määrust (EL) nr 1308/2013 seoses 2021. ja 2022. aastal eraldatavate vahendite ja sellise toetuse jaotamisega ELT L 437, 28.12.2020, lk 1.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.,

–võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi (COP21) 21. istungjärgul 12. detsembril 2015. aastal Pariisis sõlmitud kokkulepet (edaspidi „Pariisi kokkulepe“),

–võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, eelkõige kestliku arengu eesmärki 11 kestlike linnade ja kogukondade kohta,

–võttes arvesse tegevuskava aastani 2030 (Territorial Agenda 2030 – A future for all places), mis võeti vastu ruumilise planeerimise, territoriaalse arengu ja/või territoriaalse ühtekuuluvuse eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 1. detsembril 2020,

–võttes arvesse Amsterdami pakti, milles sätestatakse ELi linnade tegevuskava põhimõtted ja mis sõlmiti 30. mail 2016 toimunud ELi linnaküsimuste eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel,

–võttes arvesse 30. novembril 2020 toimunud linnaküsimusi käsitleval ministrite mitteametlikul kohtumisel vastu võetud dokumenti „Uus Leipzigi harta – linnade ümberkujundav jõud ühise heaolu nimel“,

–võttes arvesse Ljubljana kokkulepet, mis võeti vastu linnaküsimuste eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 26. novembril 2021,

–võttes arvesse uut linnade tegevuskava, mille ÜRO võttis vastu 20. oktoobril 2016,

–võttes arvesse komisjoni 17. jaanuari 2023. aasta teatist „Talentide rakendamine Euroopa piirkondades“ (COM(2023)0032),

–võttes arvesse komisjoni 4. veebruari 2022. aasta teatist „Kaheksanda ühtekuuluvusaruande kohta: ühtekuuluvus Euroopas teel 2050. aasta poole“ (COM(2022)0034),

–võttes arvesse komisjoni 30. juuni 2021. aasta teatist „Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – Tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks“ (COM(2021)0345),

–võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2021. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030“ (COM(2021)0101),

–võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–võttes arvesse komisjoni 17. septembri 2020. aasta teatist „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks“ (COM(2020)0562),

–võttes arvesse komisjoni 16. septembril 2020. aastal loodud algatust „Uus Euroopa Bauhaus“,

–võttes arvesse komisjoni talituste 17. juuni 2022. aasta töödokumenti „Uue Euroopa Bauhausi territoriaalse arengu mudel“ (SWD(2022)0172),

–võttes arvesse oma 14. septembri 2022. aasta resolutsiooni algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ kohta ELT C 125, 5.4.2023, lk 56.,

–võttes arvesse oma 13. detsembri 2022. aasta resolutsiooni ELi maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni kohta – tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad 2040. aastaks ELT C 177, 17.5.2023, lk 35.,

–võttes arvesse oma 15. septembri 2022. aasta resolutsiooni majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta ELis: kaheksas ühtekuuluvusaruanne ELT C 125, 5.4.2023, lk 100.,

–võttes arvesse oma 15. veebruari 2022. aasta resolutsiooni katsumuste kohta linnapiirkondades COVID-19 järgsel ajastul ELT C 342, 6.9.2022, lk 2.,

–võttes arvesse oma 20. mai 2021. aasta resolutsiooni ELi piirkondade demograafiliste trendide muutmise kohta ühtekuuluvuspoliitika vahendite abil ELT C 15, 12.1.2022, lk 125.,

–võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja piirkondlike keskkonnastrateegiate kohta kliimamuutuste vastases võitluses ELT C 494, 8.12.2021, lk 26.,

–võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi piirkondade ja linnade rolli kohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppe täitmisel ELT C 162, 10.5.2019, lk 31.,

–võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. septembri 2020. aasta arvamust „Euroopa Liidu territoriaalse tegevuskava, Leipzigi harta ja ELi linnade tegevuskava läbivaatamine“ ELT C 429, 11.12.2020, lk 145.,

–võttes arvesse 7. juunil 2023. aastal Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi avaldatud analüüsi „Territoriaalne tegevuskava aastani 2030 – rakendamise läbivaatamine“ Põhjalik analüüs „Territoriaalne tegevuskava aastani 2030 – rakendamise läbivaatamine“, Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond B – struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, 7. juuni 2023.,

–võttes arvesse komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi (DG REGIO) tellimusel tehtud uuringut pealkirjaga „Integrated territorial and urban strategies: how are ESIF adding value in 2014-2020“ (Integreeritud territoriaalsed ja linnastrateegiad: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lisaväärtus aastatel 2014–2020), mis avaldati 2017. aasta detsembris Euroopa Komisjon, „Integrated territorial and urban strategies: how are ESIF adding value in 2014-2020? – Final Report“, detsember 2017.,

–võttes arvesse Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi (RG REGIO) väljatöötatud interaktiivset vahendit STRAT-Board, mis näitab, kuidas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetavad integreeritud lähenemisviisi linna- ja territoriaalsele arengule Euroopa Komisjon, „STRAT-Board“.,

–võttes arvesse väljaannet „Handbook of territorial and local development strategies“ Euroopa Komisjon, „Handbook of territorial and local development strategies“.8 Euroopa Komisjon, „Handbook of Sustainable Urban Development Strategies“. (Territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiate käsiraamat) ja väljaannet „Handbook of Sustainable Urban Development Strategies“ (Kestliku linnaarengu strateegiate käsiraamat), mille avaldas Teadusuuringute Ühiskeskus,

–võttes arvesse DG REGIO töödokumenti „The geography of EU discontent and the regional Development trap“ (ELi rahulolematuse geograafia ja regionaalarengu lõks), mis avaldati 2023. aasta märtsis,

–võttes arvesse Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tehtud analüüsi „ITI and CLLD. The use of integrate territorial tools in cohesion policy“ (Integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng. Integreeritud territoriaalsete vahendite kasutamine ühtekuuluvuspoliitikas), mis avaldati 2022. aasta detsembris,

–võttes arvesse 2007. aasta Euroopa säästvate linnade Leipzigi hartat ja 30. novembri 2020. aasta uut Leipzigi hartat – linnade ümberkujundav jõud ühise heaolu nimel,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa,

–võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust,

–võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit (A9‑0420/2023),

A.arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika jääb ja peaks jääma ELi piirkondade ja linnade peamiseks investeerimispoliitikaks ning seda ei kavatseta järjepidevalt kasutada esimese valikuna finantsabi andmisel, et tulla toime ettenägematute sündmustega, mis raputavad meie sotsiaalmajandust; arvestades, et territoriaalne tegevuskava on ELi territoriaalse poliitika suunav vahend, mis kajastub ELi riiklikes programmides ja projektides ning mis annab suuna strateegilisele ruumilisele planeerimisele ja regionaalarengule, nõuab sektoripoliitika territoriaalse mõõtme tugevdamist kõigil valitsemistasanditel ning püüab edendada kaasavat ja kestlikku tulevikku kõigis kohtades ning aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele Euroopas;

B.arvestades, et probleemid, millega ELi piirkonnad silmitsi seisavad, tehakse kindlaks ja neid hallatakse territoriaalsel tasandil;

C.arvestades, et eelmistes ja kehtivates ühissätete määrustes ei ole konkreetset viidet ei territoriaalsele tegevuskavale 2020 ega 2030; arvestades, et kehtiva ühissätete määruse III jaotise II peatükk on aluseks ühtekuuluvuspoliitika vahendite eraldamisele territoriaalse arengu strateegiate kaudu; arvestades, et määruse (EL) nr 1301/2013 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 289). artiklis 7 on ühtsete tegevuste valimise raamistikuna osutatud linnade säästvale arengule läbi integreeritud säästvate linnastrateegiate;

D.arvestades, et integreeritud territoriaalsel arengul põhineva poliitikakujundamise kohapõhise lähenemisviisi eesmärk on vallandada territoriaalse kapitali, teadmiste ja varadega seotud ainulaadne potentsiaal, tunnistades samas vajadust individuaalsete lahenduste järele eri tüüpi territooriumidel;

E.arvestades, et näib, et peamised raskused, millega kohalikud ja piirkondlikud institutsioonid ning kodanikuühiskond aastatel 2014–2020 kokku puutusid, olid ebapiisav tehniline ja haldustoetus, ebaproportsionaalsed bürokraatlikud takistused, oskuste ja koolituse puudumine, teadmiste ja suutlikkuse suurendamine ning puudulik koostöö eri valitsustasandite vahel, lisaks vahendite aeglasele kasutamisele;

F.arvestades, et näib, et piirkondades ja haldusüksustes, kus LEADERit rakendatakse, aitab kohustuslik kohaliku tegevusrühma juht parandada piirkondliku rahastamise tulemuslikkust ja kasutamist;

G.arvestades, et ELi territoriaalse mitmekesisuse rikkust tuleks vaadelda dünaamilise ja keeruka süsteemina, milles iga piirkond seisab silmitsi arenguprobleemidega vastavalt oma eripärale; arvestades, et kohtade ja inimeste vaheline kasvav ebavõrdsus on jõudnud kriitilisele tasemele ning kõigil geograafilistel ja valitsemistasanditel on vaja kooskõlastatud meetmeid, et tagada kõigile inimestele ja kohtadele kogu ELis positiivsed tulevikuväljavaated;

H.arvestades, et territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiate käsiraamat pakub metoodilist tuge kõigil tasanditel;

I.arvestades, et mikroühtekuuluvus on tasakaalu vorm enam arenenud piirkondades asuvate vähemarenenud piirkondade jaoks; arvestades, et territoriaalses tegevuskavas (TA2030) tõstetakse esiplaanile territoriaalse ühtekuuluvuse idee kõrvuti territoriaalse ühtekuuluvusega, võttes arvesse, et nende erinevustega saab tegeleda ainult siis, kui pöörata rohkem tähelepanu territooriumide mitmekesisusele ja potentsiaalile ning töötada välja kohapõhised poliitikameetmed ja strateegiad, et integreerida territoriaalne mõõde paremini kõigisse ELi fondidesse;

J.arvestades, et ühissätete määruse artikli 28 kohaselt on integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng territoriaalse arengu strateegiate rakendamise vahendid ning selles nõutakse fondide sidusust ja koordineerimist, kui sama territoriaalse või kohaliku arengu strateegia suhtes kohaldatakse mitut fondi; arvestades, et nende vahendite eesmärk on alt ülespoole territoriaalne areng ja kohalike sidusrühmade aktiivse osaluse tugevdamine;

K.arvestades, et ajavahemikul 2014–2020 kavandati 1975 strateegiat 28 liikmesriigi vahel, mida rahastati 19 miljardi euroga Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), millest 13,8 miljardit eurot eraldati integreeritud territoriaalsetele investeeringutele üheksas liikmesriigis;

L.arvestades, et kogukonna juhitud kohalik areng oli aastatel 2014–2020 liikmesriikide poolt territoriaalsete või kohalike strateegiate väljatöötamisel teine enim kasutatud vahend ning sellega tagatakse, et kohalikud omavalitsused ja sidusrühmad on tihedalt seotud neile eraldatud ELi rahaliste vahendite ettevalmistamise, rakendamise ja järelevalvega. arvestades, et programmitöö perioodil 2021–2027 kogukonna juhitud kohaliku arengu kasutamiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku vahendite sihtotstarbe määramist;

M.arvestades, et integreeritud territoriaalsete investeeringute ja kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamine on liidus jätkuvalt ebaühtlane ning mitmed liikmesriigid ja korraldusasutused ei paista tõsiselt võtvat kohustust neid rakendada; arvestades, et poliitikaeesmärgi nr 5 „Kodanikele lähemal olev Euroopa“ (poliitikaeesmärk nr 5) tõlgendamine ja rakendamine on liikmesriigiti erinev, mistõttu integreeritud territoriaalsete investeeringute ja kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendamine on madal; arvestades, et kaasseadusandjad peaksid tulevikus kaaluma poliitikaeesmärgi nr 5 paindlikumat rakendamist ilma rangete nõueteta strateegiatele ja juhtimisele, aidates avada seda igat liiki algatustele, mis aitavad kaasa piirkondlikule ja kohalikule arengule;

N.arvestades, et integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia on vahendid, mille eesmärk peaks olema mitte ainult hõlbustada alt-üles lähenemisviisi territoriaalsele arengule, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, vaid ka hõlbustada dialoogi eri sidusrühmade vahel ning suurendada koostööd avaliku ja erasektori vahel ning edendada koostööd ja teabe edastamist kõigi valitsustasandite vahel;

O.arvestades, et TA2030s kutsutakse Euroopa Parlamenti ja selle regionaalarengukomisjoni kui majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eest vastutavat komisjoni, üles võtma arvesse tegevuskava eesmärke, toetades selle prioriteete ELi õigusloomeprotsessides;

P.arvestades, et integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kohapõhine poliitika on vajalikud tingimused selliste ELi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks nagu rohe- ja digiüleminek; arvestades, et kohapõhine poliitika võib aidata territooriumidel pääseda pikaajalisest majanduslangusest ja nn regionaalarengu lõksust, kus piirkond ei suuda säilitada oma majanduslikku dünaamikat sissetulekute, tootlikkuse ega tööhõive osas;

Q.arvestades, et TA2030 määratleb kaks üldeesmärki: „Õiglane Euroopa“ ja „Roheline Euroopa“, millel on kuus prioriteeti (tasakaalustatud Euroopa, funktsionaalsed piirkonnad, piirideülene integratsioon, tervislik keskkond, ringmajandus ja kestlikud ühendused) kogu Euroopa territooriumi ja kõigi selle kohtade arendamiseks. arvestades, et TA2030-s viiakse ELi territoriaalse arengu eesmärgid veelgi enam kooskõlla ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ja Euroopa rohelise kokkuleppega; arvestades, et ELi linnade tegevuskavas toetatakse Leipzigi harta kaudu TA2030 eesmärke;

R.arvestades, et tugev ühine territoriaalne areng ühissätete määruse ja tegevuskava (TA2030) rakendamise kaudu võib olla vahend solidaarsuse ja demokraatlike protsesside tugevdamiseks ning õiglase ja keskkonnahoidliku ELi loomiseks; arvestades, et territoriaalsed lähenemisviisid annavad lisaväärtust strateegilise ruumilise objektiivi kohaldamise kaudu, mis hõlmab sotsiaalsete, institutsiooniliste, majanduslike ning keskkonnaprobleemide ja -potentsiaalide konkreetseid kombinatsioone, mis mõjutavad igat liiki territooriumi arengut;

S.arvestades, et TA2030 prioriteetide rakendamine on ELis endiselt ebaühtlane, võttes eelkõige arvesse ruumilisi erinevusi, näiteks saarelise asendi tingimust; arvestades, et TA2030 järeldused näitavad kasvavat ebavõrdsust ELis, mis suurendab lõhet kodanike ja territooriumide vahel;

T.arvestades, et TA2030s nõutakse valdkondliku poliitika territoriaalse mõõtme tugevdamist kõigil valitsemistasanditel; arvestades, et TA2030 juhtpõhimõtted on hõlmatud kahes prioriteedis „Inimesed ja kohad eemalduvad üksteisest“ ning „Kestlik areng ja kliimamuutused“;

U.arvestades, et TA2030 vastuvõtmisega käivitati seitse katsemeedet, mis on näide selle eesmärkide kohapealsest rakendamisest kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning inspireerivad ühismeetmed kogu ELis, nimelt: „Mahajäänud piirkondade tulevik“, „Kuidas valdkondlik poliitika kujundab ruumilist tasakaalu/tasakaalustamatust“, „Väikesed kohad on olulised“, „Piiriülene ruumiline planeerimine“, „Kliimameetmed Alpi linnades“, „Kliimamuutustega kohanemine ja vastupanuvõime maastiku ülemineku kaudu“ ja „Maa kunstlikuks muutmise, valglinnastumise ja mulla katmise vähendamine eri suurusega linnades ja funktsionaalsetes linnapiirkondades“;

V.arvestades, et võttes arvesse piiratud geograafilist tasakaalu nende katsemeetmete väljatöötamisel ja haldusraskusi, mis tekkisid katsemeetmete rahastamisel mitmest programmist, on vaja paremat andmete kogumist ning TA2030 sidusat läbivaatamist;

1.rõhutab, et ajavahemikul 2014–2020 rakendati integreeritud territoriaalsete investeeringute kaudu vaid 28 % kestliku linnaarengu strateegiatest; kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et julgustada selliste vahendite kasutamist TA2030 väljatöötamisel, eelkõige tõhustatud teabevahetustegevuse kaudu;

2.rõhutab väärtuslikku panust territoriaalsesse arengusse, mida annavad kogukonna juhitud kohaliku arengu kaudu rakendatavad meetmed, näiteks need, mida rakendatakse programmi LEADER raames; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama programmi LEADER, suurendades selle eelarvevahendeid tagades kohalike tegevusrühmade suure autonoomia nende moodustamisel ja otsuste tegemisel ning vähendades halduskoormust;

3.kutsub komisjoni üles kasutama programmitöö perioodi 2014–2020 eelseisva 2024. aasta hindamisaruande tulemusi ning kogukonna juhitud kohaku arengu kaudu ellu viidud meetmete, näiteks programmi LEADER tulemusi, et toetada ajavahemiku 2021–2027 programme; võtab teadmiseks territoriaalse arengu vahendite kvalitatiivse analüüsi tähtsust; peab sellega seoses kahetsusväärseks LEADERi ja kogukonna juhitud kohaliku arengut käsitlevas Euroopa Kontrollikoja eriaruandes esitatud järeldust, et nende kasu ei ole piisavalt tõendatud;

4.väljendab heameelt territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiate käsiraamatu ning kestliku linnaarengu strateegiate käsiraamatu üle, mis on suunised territoriaalsete ja kohalike, sealhulgas linnade arengustrateegiate kavandamiseks, rakendamiseks ja järelevalveks kõigil haldustasanditel; peab vajalikuks edendada heade territoriaalse arengu tavade levitamist, et tagada projektide tulemuslikkus ja kestlikkus; peab siiski kahetsusväärseks nende käsiraamatute hilinenud avaldamist ja julgustab komisjoni koostama õigeaegseid suuniseid rakenduskavade väljatöötamise protsessi lihtsustamiseks; rõhutab vajadust pakkuda liikmesriikidele rohkem suuniseid ja suuremat paindlikkust poliitikaeesmärgi nr 5 „Kodanikele lähemal olev Euroopa“ rakendamiseks ja selle saavutamiseks võetavate meetmete kohta ning viia need kooskõlla tegevuskavas 2030 sätestatud meetmetega ja luua stiimulid poliitikaeesmärgile nr 5 rohkem raha eraldamiseks;

5.kutsub liikmesriike üles edendama strateegilist ruumilist planeerimist, milles võetakse arvesse territooriume tervikuna väljaspool suurlinna-, linna- ja funktsionaalseid linnapiirkondi; kutsub lisaks liikmesriike üles tugevdama maa- ja linnapiirkondade vahelisi sidemeid, et saavutada paremini tasakaalustatud territoriaalne areng kogu ELis, ning kaaluma piiriülest planeerimist ja rakendamist alt üles lähenemisviiside kaudu, nagu kogukonna juhitud kohalik areng/ITI;

6.kutsub komisjoni ja nõukogu üles ette nägema rahastust maapiirkondadele ja piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, samal viisil, et 8 % ühtekuuluvuspoliitika vahenditest on ette nähtud linnade tegevuskava programmide väljatöötamiseks; märgib, et neid vahendeid tuleks kasutada peamiselt integreeritud territoriaalse arengu vahendite kaudu;

7.võtab arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust territoriaalsete vahendite rakendamisel ja haldamisel ning peab vajalikuks paradigma muutmist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisel territoriaalsete vahendite kavandamisse, rakendamisse ja haldamisse; nõuab partnerluse põhimõtte tulemuslikku rakendamist ja põhjalikku konsulteerimist kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning muude sidusrühmadega enne integreeritud territoriaalsete investeeringute ja kogukonna juhitud kohaliku arengu meetmete määratlemist; rõhutab alt üles lähenemisviisi tähtsust territoriaalsele arengule, andes samal ajal kodanikele võimaluse võtta vastutus oma territooriumi arengu eest;

8.nõuab, et rohkem kui ühest programmist rahastatavad territoriaalsed või kohalikud arengustrateegiad ühendataks üheks suunaks kooskõlas ühissätete määruse artikliga 28, kasutades selleks vajaduse korral komisjoni abi, et vältida viivitusi ja haldustakistusi; väljendab heameelt programmitöö perioodil 2021–2027 kasutusele võetud võimaluse üle määrata juhtfond strateegiate jaoks, mida rahastatakse rohkem kui ühest fondist;

9.märgib, et sellised territoriaalsed instrumendid nagu kogukonna juhitud kohalik areng ja integreeritud territoriaalsed investeeringud on end tõestatud meetmed, millega tuua Euroopa kodanikele lähemale; märgib, et vahendi STRAT Board andmed perioodi 2014–2020 kohta näitavad, et kogukonna juhitud kohalik areng etendas olulist rolli territoriaalsete strateegiate väljatöötamisel, tõstes esile kohaliku tasandi suurt huvi aktiivselt osaleda nende strateegiate väljatöötamises; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles lihtsustama rahaliste vahendite haldamist, eriti juhtudel, kui kogukonna juhitud kohalikud arengud pärinevad rohkem kui ühest fondist; rõhutab, et integreeritud territoriaalsed investeeringud on peamine vahend, mida kasutavad need liikmesriigid, kellele on eraldatud suuremad Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid, kuna nad suudavad summad kiiresti ära kasutada ja suudavad katta korraga ühes või mitmes programmis esinevat põhisuunda;

10.rõhutab selget vahet liikmesriikide vahel, kes on pühendunud integreeritud territoriaalsete investeeringute või kogukonna juhitud kohaliku arengu arendamisele, ja nende liikmesriikide vahel, kes seda ei tee; kutsub komisjoni üles seda eristamist selgitama, et vältida geograafilisi erinevusi ning nägema ette vajadusepõhise tehnilise toe nendele liikmesriikidele, kes ei ole neid territoriaalseid vahendeid kasutanud; julgustab kõiki liikmesriike kasutama rohkem ära ühissätete määruse artiklis 28 määratletud integreeritud territoriaalset arengut ja tagama ühissätete määruse artiklis 8 määratletud partnerluse austamise; on seisukohal, et integreeritud territoriaalse arengu vahendid peaksid olema liikmesriikidele kohustuslikud;

11.väljendab heameelt territoriaalse arengu tehniliste lihtsustuste üle, mis kehtestati programmitöö perioodil 2021–2027; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hoidma vajalikke täiendavaid halduseeskirju võimalikult madalal tasemel ja keskenduma veelgi enam proportsionaalsusele, kuna rahaliselt väikestel projektidel on praegu proportsionaalselt suurem halduskoormus (abisaajatele) ja halduskulud (programmi haldavatele asutustele) kui rahaliselt suurematel projektidel;

12.on seisukohal, et TA2030 on reaalne ja asjakohane vahend, mille eesmärk on vähendada ebavõrdsuse ruumilist mõõdet ja tagada ELi ühtekuuluvus iga oma eripäraga piirkonna haldamise kaudu; on seetõttu veendunud, et ühiskondi ja territooriume tuleks rohkem kaasata selle tegevuskava tähtsuse tunnustamisse; kutsub komisjoni üles muutma TA2030 rolli lisaks territoriaalse juhtimise juhendile;

13.märgib, et TA2030 ei toeta mitte ainult kohapõhiseid poliitikameetmeid territoriaalsete probleemide lahendamiseks, vaid selles esitatakse ka territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi visioon ja ambitsioonikus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kodanike parema kaasamise kaudu;

14.rõhutab, et kuigi mitmest fondist rahastamine on territoriaalsete integreeritud vahendite üks peamisi eesmärke, näitavad praegused järeldused, et mõnes riigis võib mitmest fondist rahastamise kasutamine osutuda endiselt keeruliseks, eriti kuna praegusel perioodil ei ole EAFRD (maaelu areng) ühissätete määrusesse enam lisatud ning seetõttu oleks vaja täiendavaid ja erimeetmeid EAFRD ning muude ühtekuuluvuspoliitika vahendite eeskirjade ühtlustamiseks (st kasutada kohalikul tasandil erinevaid ELi vahendeid integreeritud projektide jaoks, mis on seotud mitme poliitikaeesmärgiga);

15.kutsub liikmesriike üles edendama aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist TA2030 katseprojektide ettevalmistamisel ja rakendamisel kohapeal;

16.rõhutab, et maapiirkondade kodanike ja nende perekondade õiglane ja väärikas sissetulek ning elukvaliteet on oluline sotsiaalse progressi ning eduka territoriaalse ja kohaliku arengu tagamiseks; rõhutab vajadust tagada inimväärsed töö- ja elamistingimused ning sotsiaalkaitse kõigile;

17.rõhutab, kui oluline on parandada poliitika sidusust ja viia ellu tulevase ELi integreeritud territoriaalse arengu ja muude oluliste algatuste maapiirkondadele avalduva mõju hindamine, et hinnata ELi poliitikavaldkondade sidusust ja vastastikust täiendavust ning nende võimalikku mõju maapiirkondadele, vältides seeläbi tõhusalt maapiirkondade rahvastikukadu ja hõlbustades põlvkondade vahetumist, võrdväärset juurdepääsu kvaliteetsetele esmatähtsatele teenustele ja töökohtade loomist maapiirkondades; rõhutab, maapiirkondadele avalduva mõju hindamise mehhanismi tähtsust ka juhul, kui liikmesriigid hindavad kavandatavate õigusaktide mõju maapiirkondadele; rõhutab, kui oluline on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused maapiirkondadele avalduva mõju hindamise mehhanismide määratlemisse ja rakendamisse ning nende juhtimisse nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil, et võidelda transpordiga seotud sotsiaalse tõrjutuse vastu ja parandada asjaomaste piirkondade territoriaalset juurdepääsetavust, et parandada piiriülest ning maa- ja linnapiirkondade vahelist koostööd, juurdepääsu lairibaühendusele ja piisavatele teenustele, eelkõige tervishoiule ja haridusele, samuti maamajanduse mitmekesistamist ja maapiirkondade taaselustamist, suurendades nende piirkondade atraktiivsust ning tagades nende kogukondade kestliku tuleviku;

18.rõhutab, et TA2030 meetmetel peaks olema keskne roll partnerluslepingutes ja rakenduskavades; juhib tähelepanu, et TA2030 meetmed peaksid olema rahaliste vahendite eraldamisel otsustavamad ja et on vaja edendada TA2030 integreerimist ELi poliitikasse, keskendudes kohalikule tasandile lähemal asuvatele valitsemistasanditele; on veendunud, et tulevases mitmeaastases finantsraamistikus tuleks ette näha piisavad rahalised vahendid ja vahendite eraldamise metoodika;

19.rõhutab, et oluline on lisada TA2030 prioriteedid ja eesmärgid ühtekuuluvuspoliitika fondide õigusaktidesse ja programmidesse, mis tuleks kohandada iga territooriumi jaoks; väljendab heameelt välja töötatud TA2030 katsemeetmete üle ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkama nendesse meetmetesse investeerimist, parandades nende geograafilist tasakaalu ja koordineerides neid paremini TA2030 põhimõtetega;

20.rõhutab vajadust kaasata Euroopa Parlament - eelkõige selle asjaomane regionaalarengukomisjon - katsemeetmesse, et tagada nende kooskõla ELi praeguste prioriteetidega, ja reklaamida katsemeetmete tulemusi ja levitada neid Euroopa tasandil, integreerides ning koordineerides neid selliste algatustega nagu ühtekuuluvuspoliitika, eelkõige Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Interregiga;

21.nõuab strateegiat, et hõlbustada sünergiat erinevate ELi fondide vahel projektide puhul, mida rakendatakse territoriaalsete vahendite kaudu, ning rohkem kui ühest fondist rahastatavate katseprojektide halduskorra lihtsustamist, et vähendada haldustõkkeid ja hõlbustada nende projektide taotlemist;

22.on seisukohal, et ettevõtjatel võiks olla territoriaalse arengu strateegiates oluline roll; kutsub komisjoni üles edendama ettevõtjate ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelise koostöö süsteeme, et töötada välja territoriaalse arengu projekte, mis soodustavad töökohtade loomist ja majanduskasvu;

23.juhib tähelepanu TA2030 ning selle praeguste ja tulevaste katseprojektide tohutule potentsiaalile linnaväliste piirkondade, sealhulgas maapiirkondade, mägipiirkondade, saarte ja rannikualade, kõrvaliste ja hõredalt asustatud piirkondade ning paljude muude linna- ja maapiirkondade kooseksisteerivate alade väga erinevate vajaduste rahuldamisel; rõhutab eelkõige, et maapiirkonnad puutuvad sageli kokku demograafiliste probleemidega, väikese rahvastikutihedusega ja piiratud juurdepääsuga üldhuviteenustele, neil ei ole alati suutlikkust kavandada ega rakendada uuenduslikke lahendusi ning nad saavad seega suurel määral kasu parimate tavade vahetamisest;

24.rõhutab vajadust levitada rohkem katseprojektide meetmeid ja saavutusi kui näiteid ELi fondide rakendamise kohta; pooldab ideed korraldada iga kahe aasta tagant konverents, et tutvustada katsemeetmeid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning asjaomastele osalejatele riiklikul ja ELi tasandil, sidudes selle muude üritustega, näiteks maaelupakti või linnade foorumi üritustega;

25.kutsub liikmesriike üles arendama oma territoriaalseid tegevuskavasid kooskõlas TA2030-ga oma territoriaalsete strateegiate kavandamise alusena, võttes arvesse iga piirkonna eripära ja tugevalt erinevaid vajadusi ning toimides stiimulina, ning selleks, et stimuleerida otsustamisprotsessi ning territoriaalse ja linnapoliitika kujundamist; kutsub lisaks liikmesriike üles võimaldama erinevaid territoriaalseid strateegiaid kõigile ELi piirkondadele, sealhulgas maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele, piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, nagu põhjapoolseimad piirkonnad ja väga väikese rahvastikutihedusega piirkonnad, saared, piiriülesed piirkonnad ja mägipiirkonnad;

26.rõhutab, et juhtimisstruktuuride hea tulemuslikkus võib määrata investeerimisprioriteetide optimaalse kombinatsiooni, et saavutada integreeritud arengustrateegiate kavandamiseks ja elluviimiseks vajalik mitmetasandiline vertikaalne ja horisontaalne koordineerimine;

27.kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama TA2030 rakendamist lisaks katsemeetmetele, muutes selle vahendi tegevusraamistikuks, mis annab ELi territooriumidele konkreetsed ja kohandatud suunised nende tulemuslikkuse parandamiseks; rõhutab võimalust seada piirkondlik rahastamine sõltuvusse TA2030 prioriteetide saavutamisest ning kutsub komisjoni üles töötama välja seirenäitajad, mis ühendavad TA2030 ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite, eelkõige ERDFi kasutamise;

28.kordab vajadust kiiresti tugevdada ELi poliitikat kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnas, pidades silmas ka äärmuslike ilmastikunähtuste kasvavaid suundumusi ELis viimastel aastatel ja kuudel; kutsub seetõttu avaliku sektori asutusi üles jätkama võitlust kliimamuutuste vastu; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada katseprojektide ambitsioonikust ja kvaliteeti eesmärgi „Roheline Euroopa“ ja selle esimese prioriteedi „Tervislik keskkond“ raames; rõhutab, et territoriaalne areng on otsustava tähtsusega vastupanuvõimeliste piirkondade ülesehitamisel ja ühtekuuluvuspoliitika vahendite jätkusuutliku rakendamise tagamisel;

29.väljendab heameelt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepaneku üle edendada kogu Euroopat hõlmavat maa- ja linnapiirkondade õiguste ja kohustuste hartat; on samuti veendunud, et vaja on rohkem koostööd linnapiirkondadega tagamaks, et ükski piirkond ega kodanik ei jääks kõrvale õiglasel üleminekul kliimaneutraalsele, kestlikule ja jõukale Euroopa Liidule, püüdes saavutada maa- ja linnapiirkondade pühendumust õiglasele lähenemisviisile ning näidata maa- ja linnaorganisatsioonide koostöö lisaväärtust;

30.rõhutab vajadust tagada ELi piirkondade tasakaalustatum areng, tagades ELi vahendite, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika toetuse parema jaotamise liikmesriikides ja nende vahel; rõhutab, et kestlikku ja pikaajalist territoriaalset arengut ei ole võimalik saavutada, kui toetust eraldatakse eri piirkondadele ajalooliste andmete alusel;

31.märgib, et üha rohkem inimesi otsustab elada linnades ja töötada maapiirkondades; kutsub komisjoni üles kavandama programme, milles võetakse arvesse kõiki territooriume, sealhulgas suurlinna-, linna- ja funktsionaalseid piirkondi; julgustab komisjoni kavandama LEADERit nii, et seda saaksid kasutada väikelinnad;

32.kutsub komisjoni üles ühendama TA2030 rakendamisel saadud kogemused tulevase ühtekuuluvuspoliitikaga ja ühtekuuluvuspoliitika tulevikku käsitleva kõrgetasemelise töörühma soovitustega, et tõhusamalt ületada territoriaalne tasakaalustamatus ja funktsionaalsed ebakõlad; juhib tähelepanu võimalusele, mida pakub TA2030 ühtekuuluvuspoliitika mõju hindamiseks seoses territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga;

33.kutsub komisjoni ja liikmesriike üles viima 2024. aastaks läbi TA2030 ühtse läbivaatamise, sealhulgas vaatama põhjalikult läbi selle juhtimissüsteemi, rakendamisel tehtud edusammud ning selle prioriteetide asjakohasuse, nagu on kirjeldatud TA2030s;

34.väljendab heameelt territoriaalse ja kohaliku arengu strateegiate käsiraamatus kirjeldatud metoodika siduva iseloomu üle, mis annab territoriaalsele poliitikale sama olulise koha kui linnapoliitikale;

35.nõuab ühtset raamistikku strateegiate jaoks, mis on suunatud nii linna- kui ka laiemale territoriaalsele arengule, käsitledes territoriaalseid nõudeid tervikuna; rõhutab, et see võib oluliselt vähendada bürokraatlikke takistusi rahaliste vahendite omandamisel;

36.kutsub komisjoni üles tagama fondide nõuetekohase kasutamise ja territoriaalsete vahendite rakendamise, soodustades tõhusat haldamist ilma bürokraatlike tõketeta; rõhutab vajadust lihtsustada juurdepääsu rahalistele vahenditele, millega määratakse kindlaks ühtsed kontaktpunktid ELi ühtekuuluvusfondide integreeritud territoriaalsete investeeringute või kogukonna juhitud kohaliku arengu projektide võimalike toetusesaajate jaoks, eelkõige juurdepääsuks teabele rahastamise liigi, haldusnõuete ja rahastamiskõlblikkuse kohta;

37.tunnustab Euroopa Ülemkogu rolli liikmesriikide territoriaalse tegevuse arendamisel; palub liikmesriikidel näha ette piisav personal nii integreeritud territoriaalsete investeeringute või kogukonna juhitud kohaliku arengu eest vastutavates korraldusasutustes kui ka rakendusasutustes, et tagada tehniline tugi ja nõustamisteenus eelkõige kohalikele tegevusrühmadele ning integreeritud territoriaalsete investeeringute partneritele, et võimaldada eeskirjade järgimist;

38.kutsub komisjoni üles suurendama ühtekuuluvuspoliitika kaudu oma osalust territoriaalpoliitikas ja tugevdama piirkondade juhtimist, et edendada ühtekuuluvust ja mikroühtekuuluvust, hõlmates iga piirkonna iseärasusi, parandades otsuste tegemist kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning rakendades olemasolevaid vahendeid, et parandada õigusaktide haldamist; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles jätkama ühtekuuluvuspoliitika fondide toetamist, et suurendada territoriaalse arengu vastupanuvõimet, eelkõige selleks, et leevendada ootamatute sündmuste mõju, kaitsta piirkondi tagajärgede eest ja järgida ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõtet;

39.on teadlik ELi poolaasta otsuste mõjust territoriaalsele ühtekuuluvusele ja sellest tulenevalt suutlikkusele arendada territoriaalseid programme; kordab seetõttu vajadust tugevdada Euroopa poolaasta territoriaalset mõõdet ning parandada ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa majanduse juhtimise vahelist seost, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi Euroopa poolaasta ja riigipõhiste soovitustega seotud menetluste kõikidesse etappidesse;

40.kutsub Euroopa Regioonide Komiteed ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed üles aktiivsemalt osalema TA2030 järelmeetmetes ja edasiarendamises; kutsub Euroopa Komisjoni üles viima läbi uuringu iga piirkonna suutlikkuse kohta leevendada tulevasi ülemaailmseid probleeme, mis mõjutavad territoriaalset ühtekuuluvust; märgib, et see võiks olla kiirreageerimisvahend, mis võimaldaks paindlikkust nende vahendite eraldamisel või suurendamisel vastavalt ELi piirkondades reaalajas valitsevale olukorrale;

41.rõhutab territoriaalsete vahendite asjakohasust seoses kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste suurema ning kaasava osalemisega; kutsub komisjoni üles uurima uusi viise, kuidas tõsta teadlikkust nende põhimõtetest ning oluliselt suurendada integreeritud territoriaalsete investeeringute ja kogukonna juhitud kohaliku arengu kasutamist, eraldades ka võimaliku kohustusliku protsendimäära, mida kasutatakse ühtekuuluvuspoliitika 2027. aasta järgses raamistikus;

42.kutsub Euroopa Investeerimispanka üles suurendama ühtekuuluvuspoliitika vahenditele ette nähtud rahaeraldisi, mis on mõeldud meie piirkondade tasakaalu ja nõuetekohase toimimise tagamiseks;

43.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele.