P9_TA(2024)0012Pangandusliit – 2023. aasta aruanneEuroopa Parlamendi 16. jaanuari 2024. aasta resolutsioon pangandusliidu kohta – 2023. aasta aruanne (2023/2078(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse oma 11. juuli 2023. aasta resolutsiooni pangandusliidu kohta – 2022. aasta aruanne Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0270.,

–võttes arvesse komisjoni järelmeetmeid seoses Euroopa Parlamendi 11. juuli 2023. aasta resolutsiooniga pangandusliidu kohta – 2022. aasta aruanne,

–võttes arvesse 20. oktoobril 2023. aastal avaldatud Euroopa Keskpanga dokumenti „Feedback on the input provided by the European Parliament as part of its resolution on Banking Union 2022“ (Tagasiside Euroopa Parlamendi panuse kohta, mis anti osana resolutsioonist pangandusliitu käsitleva 2022. aasta aruande kohta),

–võttes arvesse Euroopa Keskpanga (EKP) 21. märtsi 2023. aasta aruannet järelevalveülesannete täitmise kohta 2022. aastal,

–võttes arvesse Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) 30. juuni 2023. aasta aruannet 2022. aasta kohta,

–võttes arvesse komisjoni 24. novembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014, et luua Euroopa hoiuste tagamise skeem (COM(2015)0586),

–võttes arvesse komisjoni 14. märtsi 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv krediidihaldajate, krediidiostjate ja tagatiste sissenõudmise kohta (COM(2018)0135),

–võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2022. aasta pressiteadet „Rahapesuvastane võitlus: nõukogu leppis kokku oma seisukohas tõhustatud reeglistiku suhtes“,

–võttes arvesse nõukogu 27. juuni 2023. aasta pressiteadet „Pangandussektor: saavutati esialgne kokkulepe Basel III reformide rakendamise kohta“,

–võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 806/2014 seoses varajase sekkumise meetmete, kriisilahenduste eeltingimuste ja kriisilahenduse meetmete rahastamisega (COM(2023)0226),

–võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse direktiivi 2014/59/EL seoses varajase sekkumise meetmete, kriisilahenduse eeltingimuste ja kriisilahenduse meetmete rahastamisega (COM(2023)0227),

–võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2014/49/EL seoses hoiuste kaitse ulatuse, hoiuste tagamise skeemide rahaliste vahendite kasutamise, piiriülese koostöö ja läbipaistvusega (COM(2023)0228),

–võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

–võttes arvesse eurorühma 16. juuni 2022. aasta avaldust pangandusliidu tuleviku kohta,

–võttes arvesse Baseli pangajärelevalve komitee poolt 16. detsembril 2022 avaldatud standardeid krüptovarapositsioonide usaldatavusnõuetekohase käsitlemise kohta,

–võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2020. aasta teatist viivislaenude probleemi lahendamise kohta COVID-19 pandeemia tagajärgede kontekstis (COM(2020)0822),

–võttes arvesse EKP 15. detsembri 2020. aasta soovitust dividendide väljamaksmise kohta COVID-19 pandeemia ajal,

–võttes arvesse EKP üldtoimetist „The Road to Paris: stress testing the transition towards a net-zero economy“ (Pariisi kliimakonverentsi eesmärkide saavutamine: kliimaneutraalsele majandusele ülemineku stressitestimine),

–võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) poolt 2023. aastal läbi viidud kogu ELi hõlmava läbipaistvustesti tulemusi, mis avaldati 28. juulil 2023,

–võttes arvesse EBA aruannet keskkonna- ja sotsiaalsete riskide rolli kohta usaldatavusraamistikus,

–võttes arvesse EKP 2023. aasta mai finantsstabiilsuse ülevaadet,

–võttes arvesse EKP 12. detsembri 2022. aasta aruannet järelevalveprioriteetide kohta aastateks 2023–2025,

–võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 12. mai 2023. aasta eriaruannet 12/2023 „ELi järelevalve pankade krediidiriski üle – EKP suurendas oma jõupingutusi, kuid neid tuleb jätkata, et suurendada kindlust, et krediidiriski juhitakse ja kaetakse nõuetekohaselt“,

–võttes arvesse EKP järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enria avaldusi Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni kuulamistel 21. märtsil 2023 ja 28. juunil 2023,

–võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjonis EKP järelevalvenõukogu esimehe kandidaadiga 20. septembril 2023. aastal toimunud avalikul kuulamisel tehtud avaldusi,

–võttes arvesse SRB esimehe Dominique Laboureix’ avaldusi Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni kuulamistel 1. märtsil 2023 ja 18. juulil 2023,

–võttes arvesse SRB 15. mail 2023. aastal esitatud poolaastaaruannet eurorühmale,

–võttes arvesse EKP pangandusjärelevalve, EBA ja SRB 20. märtsi 2023. aasta ühisavaldust Šveitsi ametiasutuste 19. märtsi 2023. aasta teadaande kohta,

–võttes arvesse 27. juuni 2023. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit, millega luuakse Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi finantsteenuste alase regulatiivse koostöö raamistik,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe allkirjastatud ja kuue Euroopa Parlamendi fraktsiooni (Euroopa Rahvapartei, sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis, Renew Europe, Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon, Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon ja The Left) koordinaatorite 7. detsembri 2022. aasta deklaratsiooni Euroopa hoiusekindlustusskeemi kohta,

–võttes arvesse oma 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni euro rahvusvahelise rolli tugevdamise kohta ELT C 494, 8.12.2021, lk 118.,

–võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni soolise tasakaalu kohta kandidaatide esitamisel ELi majandus- ja rahandusalastele ametikohtadele ELT C 23, 21.1.2021, lk 105.,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A9‑0431/2023),

A.arvestades, et pangandusliit, mis praegu hõlmab ühtset järelevalvemehhanismi ja ühtset kriisilahenduskorda ning mille aluseks on ühtsed eeskirjad, on liidu finantsstabiilsuse lahutamatu osa ning tagab Euroopa hoiusekindlustusskeemi (EDIS) puudumise korral hoiuste kaitse kõrge miinimumstandardi;

B.arvestades, et pankade ja riikide vastastikuse sõltuvuse liigse kontsentreerumise probleemist tulenevate riskide käsitlemine tagaks Euroopa pangandussüsteemile ja seda kasutavatele klientidele olulise täiendava stabiilsuse ja turvalisuse;

C.arvestades, et täielikult väljakujundatud pangandusliit oleks kodanike ja ELi majanduse jaoks positiivne areng, kuna see looks aluse stabiilsemale pangandussüsteemile, väiksemale süsteemsele riskile, tõhustatud konkurentsile, paremale valikule tarbijate jaoks ja paremale tarbijakaitsele, suurematele võimalustele piiriüleseks panganduseks, jaefinantsteenuste kättesaadavusele, suurematele majandusinvesteeringutele, rahastuse paremale kättesaadavusele kodumajapidamiste ja ettevõtjate jaoks ning pangaklientide kulude vähenemisele, tagades samal ajal, et avaliku sektori raha ei kasutata pangandussektori päästmiseks;

D.arvestades, et ELi pangad on Venemaa agressiooni mõjule vastu pidanud; arvestades, et neil on ELi poolt sissetungi tõttu Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide jätkuva rakendamise ja järgimise tagamisel keskne roll; arvestades, et sanktsioonidest kõrvalehoidmise vältimiseks on vaja täiendavat koordineerimist;

E.arvestades, et kliimamuutused, keskkonna seisundi halvenemine ja üleminek vähese CO2 heitega majandusele on tegurid, mida tuleb pankade bilansside kestlikkuse hindamisel arvesse võtta, kuna need on riskiallikad, mis võivad mõjutada investeeringuid piirkondades ja sektorites;

F.arvestades, et Euroopa hoiusekindlustusskeemi osas ei ole veel kokkuleppele jõutud; arvestades, et pärast Euroopa Parlamendi üleskutseid tegi komisjon ettepaneku reformida kriisiohje ja hoiuste tagamise (CMDI) raamistikku, tunnistades samal ajal, et seda raamistikku ei tohiks käsitada Euroopa hoiusekindlustusskeemi asendusena;

G.arvestades, et kuigi 2020. aastal saavutati poliitiline kokkulepe ühtse kriisilahendusfondi kaitsekorra loomise kohta, puudub see kaitsekord endiselt; arvestades, et uusimate kättesaadavate andmete kohaselt jäi ELis 36st hoiuste tagamise skeemist 16 nõutavast (minimaalsest) rahastamistasemest allapoole;

H.arvestades, et ELi pangandussektori piiriülese konsolideerimise puudumine mõjutab selle ülemaailmset konkurentsivõimet ja mõnes liikmesriigis domineerib tarbijale mõeldud pangandusteenuste vallas endiselt väike arv panku; arvestades, et ELi ja USA pankade kasumlikkuse erinevus on viimase kümne aasta jooksul suurenenud ja ELi pankade omakapitali tasuvus on 5 protsendipunkti võrra USA pankade omast madalam De Vito, L. et al., „Understanding the profitability gap between euro area and US global systemically important banks“, EKP üldtoimetis 327, 2023.;

I.arvestades, et ELi pangandussektor on näidanud kasvavat kasumlikkust, mis on osaliselt tingitud kõrgematest intressimääradest ja EKP hoiuste suurenemisest; arvestades, et intressimäärade tõus on toonud kaasa ka teatavate pankade bilansi halvenemise realiseerimata kapitalikahjumi tõttu;

J.arvestades, et tugev, kindel, vastupanuvõimeline, dünaamiline ja konkurentsivõimeline pangandussektor on eluliselt oluline majanduskasvu saavutamise, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) ja idufirmade rahastamise, eluaseme omamise võimaluste suurendamise ning rohe- ja digimajandusele kiire ülemineku seisukohast;

K.arvestades, et pangandussektor seisab pandeemia ja sissetungi järel silmitsi riskidega, eelkõige seoses varade kvaliteedi halvenemisega; arvestades, et kuigi viivislaenude osakaal vähenes 2023. aasta esimeses kvartalis 2,24 %-le ja on pärast suure majanduslanguse lõppu pidevalt vähenenud, on vaja seda veelgi vähendada;

L.arvestades, et liidu seadusandjad pidasid läbirääkimisi Basel III standardite rakendamiseks viisil, millega säilitatakse pankade konkurentsivõime ja võetakse arvesse ELi pangandussektori eripärasid;

M.arvestades, et rahanduse digiteerimine pakub pangandussektorile olulisi võimalusi ning on toonud kaasa olulisi tehnoloogilisi edusamme ELi pangandussektoris, suurendades pangandusteenuste osutamise tõhusust ja huvi innovatsiooni vastu; arvestades, et see tekitab ka probleeme, sealhulgas seoses andmekaitse, maineriskide, rahapesuvastase võitluse ja tarbijakaitse küsimustega;

N.arvestades, et finantsasutused sõltuvad üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamisest; arvestades, et ELi pangandussektor peab suurendama oma küberkerksust, tagamaks, et IKT-süsteemid suudavad vastu pidada eri liiki küberohtudele;

O.arvestades, et riiginõuete tase on mitmes pangas kasvanud; arvestades, et tuleb tegeleda riskidega, mis tulenevad pankade ja riikide vastastikuse sõltuvuse liigse kontsentreerumise probleemist;

P.arvestades, et pangandusliit peaks aitama tegeleda jätkuvalt eksisteeriva pankade ja riikide vastastikuse sõltuvuse ehk allakäiguspiraaliga; arvestades, et riiginõuete tase on mitmes pangas kasvanud; arvestades, et riigi võlakohustuse usaldatavusnõuete kohane käsitlus peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

Q.arvestades, et intressimäärade tõus on avaldanud negatiivset mõju kodumajapidamiste laenuvõtmisvõimele ja laenuvõtjate suutlikkusele võlga tagasi maksta ning seetõttu on ELi pangad tulevikus võimalike kahjude suhtes ebasoodsas olukorras; arvestades, et intressimäärade tõusust tulenevaid riske on siiani nõuetekohaselt käsitletud;

R.arvestades, et kapitaliturgude liidu väljakujundamine nõuab ühiste reeglite ja mõjusate vahendite kehtestamist, et vähendada siseturu killustatust ja hõlbustada juurdepääsu alternatiivsetele rahastamisvahenditele;

S.arvestades, et EL ja Ühendkuningriik on allkirjastanud vastastikuse mõistmise memorandumi finantsteenuste valdkonnas tehtava regulatiivse koostöö kohta ning selline koostööpõhine lähenemisviis peaks toetama ELi ja Ühendkuningriigi pikaajalisi suhteid, eelkõige panganduse vallas; arvestades, et komisjon on jälle pikendanud ajutist luba, mis võimaldab ELi pankadel ja fondivalitsejatel kasutada Ühendkuningriigi kliiringukodasid;

Üldised märkused

1.mõistab hukka Venemaa agressiooni Ukraina vastu ja selle mõju Ukraina rahvale, ELile ja mujale; kutsub panku üles jätkama oma strateegiliste otsuste kohandamist sellest asjaolust tuleneva uue Euroopa ja rahvusvahelise kontekstiga, tegelema süsteemse riskiga ning jätkama selliste finantssanktsioonide rakendamist ja järgimist, mis võeti vastu vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse;

2.tuletab meelde, et kuigi liikmesriigid vastutavad ELi sanktsioonide rikkumiste tuvastamise eest, on pangandussektoril oluline roll sanktsioonide rakendamisel ja nõuete täitmise jälgimisel; kutsub komisjoni üles looma ELi tasandil andmebaasi, et edendada pankadevahelist koordineerimist, kõrvaldada lüngad sanktsioonide rakendamisel liikmesriikides ja hinnata, kuidas ELi pangad sanktsioone täidavad; võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi seisukoha Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ametit käsitleva määruse ettepaneku kohta, millega tehakse uuele ametile ülesandeks toetada ELi sihipäraste finantssanktsioonide järjepidevat kohaldamist;

3.märgib, et Venemaa ja Ukrainaga seotud pangandussektori otsesed riskipositsioonid on piiratud, kuna pangad vähendavad praegu oma riskipositsioone, ning kutsub järelevalveasutusi ja EKP pangandusjärelevalvet üles aitama Venemaal veel edasi tegutsevatel ELi pankadel Venemaa turult korrakohaselt lahkuda;

4.rõhutab, et pangandusliit on majandus- ja rahaliidu ning seega siseturu oluline täiendus; tuletab meelde, et pangandusliidu peamised eesmärgid on pangandussüsteemi turvalisus, hoiustajate kaitse ja selle ärahoidmine, et maksumaksjad peavad panku päästma; tunnustab viimase 15 aasta jooksul ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorra loomise kaudu tehtud edusamme ning seda, et ELi pangad on nüüd paremas olukorras ja suudavad finantsšokkidele vastu seista; nõuab pangandusliidu väljakujundamist ja märgib, et selle kolmas sammas – Euroopa hoiusekindlustusskeem – on veel pooleli;

5.palub komisjonil säilitada pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu lõpuleviimine praeguse ja järgmise ametiaja peamiste prioriteetidena; rõhutab, et mõlemad projektid–pakuvad siiamaani suures osas pangalaenudest sõltuvatele kodumajapidamistele ja VKEdele laiemat juurdepääsu rahastamisele,–soodustavad investeeringuid ja töökohtade loomist,–toetavad Euroopa majandust,–suurendavad finantsstabiilsust,–vähendavad majanduslanguse mõju,–rahastavad digiüleminekut ja üleminekut kestlikule majandusele, ning–päästavad valla ELi kasvupotentsiaali;

6.võtab teadmiseks EBA 13. juuli 2023. aasta avalduse, milles märgitakse, et ELi/EMP pangandussektori kasumlikkus kasvab, kuid ees ootavad varade kvaliteedi ja kasumlikkusega seotud riskid; võtab teadmiseks ELi pankade kasumlikkuse hiljutise lühiajalise suurenemise (kapitali aastapõhine tulusus tõusis 2023. aasta teises kvartalis 10,04 %-ni, samal ajal kui 2022. aasta samal perioodil oli selle osamäär 7,59 %, mis tähendab, et see jõudis 14 aasta jooksul kõrgeimale tasemele EKP, Supervisory Banking Statistics for significant institutions. Second quarter 2023 (Järelevalvealane pangandusstatistika oluliste asutuste jaoks. 2023. aasta teine kvartal), oktoober 2023.), kuid hoiatab, et see peab olema jätkusuutlik, et tagada pikaajaline konkurentsivõime;

7.ergutab kasumi kasutamist puhvrite loomiseks, et nii säilitada finantssüsteemi stabiilsust, ja Euroopa majanduse rahastamiseks; märgib, et dividendide jaotamise ja aktsiate tagasiostmise ajutine peatamine pankade vastupanuvõime tagamisel COVID-19 kriisi ajal osutus tulemuslikuks;

8.märgib, et 2023. aasta teise kvartali euroala pankade laenutegevuse uuringust ilmnes, et pangad karmistasid veelgi ettevõtetele ja kodumajapidamistele eluaseme ostmiseks antavate laenude krediidistandardeid, kuna riskitaju on kõrgem, riskitaluvus on väiksem ja rahastamiskulud on suurenenud, ning et pangad karmistasid ka laenutingimusi, kuna viivislaenude pärast muretseti rohkem EKP, Euro area bank lending survey (Euroala pankade laenutegevuse uuring).; tuletab meelde ELi pangandussektori keskset rolli ELi majanduse taastamise rahastamisel ning on arvamusel, et majanduse taastumine sõltub ka sellest, kas pankadel on piisavalt kapitali krediidi andmiseks, eelkõige seetõttu, et liikmesriikide avaliku sektori toetusmeetmed kaotatakse järk‑järgult;

9.kutsub komisjoni üles hindama piiriüleste ühinemiste takistusi ja võimalikke stiimuleid vahendite sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks; võtab teadmiseks, et EKP järelevalvenõukogu esimehe Andrea Enria avaliku avalduse kohaselt on pangandussektor suures osas endiselt riikide pangandussektorite kogum; märgib, et integreeritum ELi pangandussektor võiks suurendada pankade suutlikkust teha strateegilisi investeeringuid ja edendada ELi kapitaliturgude arengut, tunnistades samas, et euroala panganduse ärimudelite mitmekesisus suurendab finantssüsteemi vastupanuvõimet; võtab teadmiseks riskid, mis võivad kaasneda nn pankrotti minemiseks liiga suurte asutustega, ning märgib, et finantsstabiilsust saaks suurendada ELi globaalsete süsteemselt oluliste pankade reformiga, mis käsitleks moraalset ohtu, rõhutab, et piiriülene konsolideerimine ilma ülemäärase kontsentreerumiseta võib suurendada ELi pangandussektori kasumlikkust ning parandada praegust olukorda paljudes liikmesriikide, kus pakutavad teenused vähenevad ja kodanike kulud suurenevad;

10.märgib, et teatavates liikmesriikides domineerib jaepanganduses endiselt väike arv panku ja sellest tulenevalt vähenevad jaepanganduse klientide valikuvõimalused; on arvamusel, et integreeritud pangandusliit peab tuginema jaefinantsteenuste hästi toimivale ühtsele turule; peab kahetsusväärseks piiriüleste jaepangandusteenuste allesjäänud tõkkeid ning kutsub komisjoni üles hindama jaepangandustoodete kasutamisel tarbijate jaoks tekkivaid takistusi ja tõkkeid; rõhutab integreeritud pangandusliidu potentsiaali parandada konkurentsi ja tarbijate valikuvõimalusi jaepanganduse valdkonnas, sealhulgas piiriüleste jaepangandusteenuste osutamise võimaluste parandamise kaudu; rõhutab ELi mitmekesise ja konkurentsivõimelise pangandussektori eeliseid;

11.toonitab, et kodumajapidamistele ja VKEdele pakutavad intressimäärad on liikmesriikides väga erinevad; nõuab tungivalt, et ELi institutsioonid ja organid kaaluksid meetmeid tarbijate valikuvõimaluste ja konkurentsi parandamiseks ning hüpoteeklaenude omanike ja VKEde koormuse vähendamiseks liikmesriikides, kus laenuintressid on kõrgemad, et tagada kõigi kodanike ja ettevõtjate juurdepääs hädavajalikule kapitalile õiglaste ja konkurentsivõimeliste intressimääradega;

12.rõhutab pangandussektori rolli digiteeritud ja CO2-neutraalsele majandusele ülemineku toetamisel, vahendite suunamisel taastuvatesse energiaallikatesse ning ELi rohelise kokkuleppe ja ELi kliimamääruse 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1). eesmärkide saavutamise toetamisel; võtab teadmiseks, et ELi pangad vähendavad jätkuvalt oma kokkupuudet energiamahukate ja fossiilkütuseid kasutavate ettevõtetega, ning võtab teadmiseks mitmesugused finantsstabiilsust mõjutavad tegurid, sealhulgas fossiilkütustega seotud varade väärtused; ootab, et avaldataks EBA aruanded, milles käsitletakse olulisi küsimusi, mis on seotud krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskipositsioonidega varades, mis on seotud keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega ning nende riskipositsioonide kohandatud usaldatavusnõuete kohase käsitlemise võimaliku mõjuga ning mis avaldatakse 2024. ja 2025. aasta lõpuks;

13.peab kahetsusväärseks, et finantseerimisasutused ei suuda tagada soolist tasakaalu, eriti oma juhtorganites; rõhutab, et sooline tasakaal juhatustes ja töötajate seas toob nii ühiskondlikku kui ka majanduslikku tulu; kutsub finantsasutusi üles korrapäraselt ajakohastama oma mitmekesisuse ja kaasamise poliitikat ning aitama edendada tervislikku töökultuuri, mille puhul seatakse esikohale kaasavus; kutsub järelevalveasutusi üles kasutama oma järelevalvevolitusi seoses vähese mitmekesisuse ja puuduliku soolise tasakaaluga finantseerimisasutuste juhtorganites;

14.peab kahetsusväärseks soolise tasakaalu puudumist EKP nõukogus, selle järelevalvenõukogus ja SRB nõukogus; kutsub osalisi üles tagama, et tulevaste ametisse nimetamistega see lõhe kaotataks; tuletab meelde parlamendi 14. märtsi 2019. aasta resolutsiooni, mille eesmärk on tagada sooline tasakaal ELi majandus- ja rahandusalaste ametikohtade kandidaatide eelseisvas nimekirjas, ning kordab oma kohustust mitte võtta arvesse kandidaatide nimekirju, mille puhul ei ole järgitud soolise tasakaalu põhimõtet;

15.peab kahetsusväärseks, et EKP järelevalvenõukogu esimehe valikumenetluse raames eiras EKP parlamendi tagasisidet; nõuab tungivalt, et EKP võtaks eelseisvates valikumenetlustes Euroopa Parlamendi arvamust nõuetekohaselt arvesse;

16.märgib, et pankade riskipositsioonid riigisiseste riigivõlakirjade suhtes on pangandusliidus endiselt suured; tuletab meelde, et pangandusliidu üks peamisi eesmärke on kaotada seos panga ja riigi maksejõuetuse riskide vahel; rõhutab, et riiginõuete regulatiivse käsitlemise küsimus nõuab põhjalikku uurimist rahvusvahelistel foorumitel ja peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, ning kutsub komisjoni üles seda tulevastes ettepanekutes selle küsimuse käsitlemisel arvesse võtma; jagab EBA muret, et riiginõuded on ELi pankade jaoks äärmiselt olulised ja võivad muutuda võimaliku ebasoodsa olukorra allikaks EBA, „Risk Assessment of the European Banking System“ (Euroopa pangandussüsteemi riskihinnang), detsember 2022.;

17.rõhutab, et ELi turvalise vara loomine võib aidata leevendada riikide ja riigisiseste pangandussektorite vastastikust sõltuvust; on seisukohal, et taasterahastu „NextGenerationEU“ pakub kvaliteetseid ja madala riskiga Euroopa varasid, mis võimaldab riigivõlakirjade tasakaalustamist pankade bilansis;

Järelevalve

18.märgib, et esimese taseme põhiomavahendite suhtarv suurenes 2023. aasta teises kvartalis 15,72 %-ni (2022. aasta teises kvartalis oli see 14,96 %); peab kahetsusväärseks, et likviidsuskattekordaja langes 2023. aasta teises kvartalis 158,00 %‑le (2022. aasta teises kvartalis oli see 164,36 %) EKP, Supervisory Banking Statistics for significant institutions. Second quarter 2023 (Järelevalvealane pangandusstatistika oluliste asutuste jaoks. 2023. aasta teine kvartal), oktoober 2023.

19.märgib, et viivislaenude suhtarv vähenes veelgi, ja nõuab edasist vähendamist; tuletab meelde, et riskide vähendamine pangandussektoris aitaks kaasa stabiilsemale, tugevamale ja majanduskasvule suunatud pangandusliidule; kutsub järelevalveasutusi üles jälgima ka 2. etapi laenude arengut; märgib, et edusamme ei ole tehtud seoses tagatistest tulenevate kohustuste kiirendatud kohtuvälise täitmisele pööramise direktiivi ettepanekuga, mille eesmärk on näha pankadele teatavatel tingimustel ette mehhanism, et kiirendada tagatud laenude väärtuse sissenõudmist menetluste kohtuvälise täitmisele pööramise kaudu, et arendada edasi viivislaenude järelturge; rõhutab, et krediidihaldajaid ja krediidiostjaid käsitlev direktiiv 24. novembri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/2167 krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL (ELT L 438, 8.12.2021, lk 1). on tõhustanud viivislaenude järelturgu, kehtestades samal ajal võlgnikele kõrged kaitsemeetmed; rõhutab, et viivislaenude müük on paremuselt teine lahendus võrreldes krediidi uuesti tulemuslikuks muutumisega;

20.võtab teadmiseks halveneva makromajandusliku olukorra; juhib tähelepanu sellele, et ELi pangad peaksid valmistuma varade kvaliteedi võimalikuks halvenemiseks; toonitab seetõttu usaldusväärse riskijuhtimise ja asjakohaste eraldiste tähtsust; kutsub komisjoni ning riiklikke ja ELi järelevalveasutusi üles valmistuma varade kvaliteedi võimalikuks halvenemiseks;

21.märgib, et viimased pankade maksejõuetuse juhtumid USAs ja Šveitsis on näidanud finantssüsteemi vähest kaitstust, eriti nendes riikides; rõhutab, et seda arvesse võttes on ELi pankade kapitali- ja likviidsusolukord jätkuvalt kindel, mis näitab ELi pangandussektori vastupanuvõimet; toonitab, et ELi ja riiklikud järelevalveasutused on nende riskidega tegelenud, ning väljendab heameelt kogu ELi hõlmava 2023. aasta stressitesti tulemuste ja asjaolu üle, et ELi pangad suudavad majanduslanguses vastu pidada;

22.kutsub järelevalveasutusi üles jätkama intressimäärade taseme edasisest muutumisest tulenevate pankade intressiriskidega seotud riskipositsioonide hindamist; märgib, et pankade intressiriskidega seotud riskipositsioon sõltub nende varade struktuurist ja ärimudelist, ning ootab, et komisjon hindaks pankade regulatiivset raamistikku; tunneb muret riikide võlakohustuste suure osakaalu pärast pangandusliidu pankade bilanssides; rõhutab, et riiginõuete regulatiivse käsitlemise küsimus nõuab põhjalikku uurimist rahvusvahelistel foorumitel ja peaks olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega; tuletab meelde, et pangandusliidu üks peamisi eesmärke on kaotada seos panga ja riigi maksejõuetuse riskide vahel;

23.tuletab meelde, et EKP 2023. aasta finantsstabiilsuse ülevaates rõhutatakse, kui oluline on võtta arvesse pankade bilansside halvenemist seoses intressimäärade tõusuga, ning rõhutab, et makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutused peavad järk-järgult tugevdama kapitali ja/või laenuvõtjatega seotud meetmeid;

24.nõuab ELi õigusraamistiku edasist ühtlustamist, kui see on asjakohane, riiklike ametiasutuste lähenemise edendamist ja järelevalvedialoogi kasutamist pangandussektorit ähvardavate ohtude muutumise hindamiseks;

25.väljendab heameelt institutsioonidevahelisel tasandil saavutatud kokkuleppe üle rakendada ELis Basel III standardeid; rõhutab, et see raamistik suurendab usaldatavusnõudeid erinevalt, sõltuvalt sellest, kas pangad tuginevad oma riskikaalude arvutamisel sisemudelite kasutamisele; rõhutab, et uued õigusnormid on tugevdanud ja täpsustanud pangandusjärelevalve proportsionaalsust ning suurendavad jätkuvalt finantsstabiilsust ELis; rõhutab, kui oluline on tagada jurisdiktsioonidele võrdsed tingimused;

26.võtab teadmiseks EBA ja EKP seisukohad seoses eranditega kapitalinõuete määrusega 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1). kehtestatud rahvusvahelisest kokkuleppest;

27.rõhutab, et krüptovarad loovad pankadele uusi võimalusi ja probleeme; märgib, et Baseli standardite rakendamine krüptovara suhtes on veel pooleli; väljendab heameelt üleminekukorra üle, mis on juba lisatud kapitalinõuete direktiivi 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338). ja kapitalinõuete määruse praegusesse läbivaatamisse; ootab, et komisjon esitaks 30. juuniks 2025 seadusandliku ettepaneku, millega kehtestatakse krüptovaradega seotud riskipositsioonide sihtotstarbeline usaldatavusnõuete kohane käsitlus, võttes arvesse Baseli standardeid;

28.märgib, et pangandusväline finantsvahendussektor kasvab jätkuvalt; rõhutab vajadust suurendada pangandusväliste finantsvahendajate vastupanuvõimet ning luua pangandussektoris võrdsed võimalused, sealhulgas töötades likviidsuskriisi ennetamiseks välja konkreetsed regulatiivsed ja järelevalvevahendid; väljendab heameelt IMFi 2023. aasta aprillis avaldatud ülemaailmse finantsstabiilsuse aruande üle, milles tehakse kindlaks finantssektorile avalduva riski võimalikud allikad: hoiatab, et pankadeväliste finantseerimisasutuste seotus pankadega suurendab raskuste ühest liikmesriigist teise ülekandmise ohtu;

29.rõhutab, kui oluline on ühendada edasine integratsioon usaldusväärsete kaitsemeetmetega, millega käsitletakse päritoluriigi-vastuvõtjariigi küsimust proportsionaalselt ja usaldusväärselt;

30.võtab teadmiseks kliima ja loodusega seotud finantsriskide lisamise EKP järgmiste aastate järelevalveprioriteetide hulka; väljendab muu hulgas heameelt EKP teise, kogu majandust hõlmava kliimaalase stressitesti üle 2023. aasta septembris; võtab teadmiseks EKP üldtoimetise nr 328 „The Road to Paris: stress testing the transition towards a net-zero economy“ (Pariisi kliimakonverentsi eesmärkide saavutamine: kliimaneutraalsele majandusele ülemineku stressitestimine) järeldused, kuna selles väidetakse, et parim viis kliimaneutraalse majanduse saavutamiseks euroala ettevõtete, kodumajapidamiste ja pankade jaoks on kiirendada rohepööret määrani, mis on kiirem kui praeguse poliitika puhul; märgib, et EKP võtab oma järelevalvetavades arvesse kliima ja loodusega seotud finantsriske ning jälgib tähelepanelikult suurenevaid füüsilisi ja üleminekuriske;

31.võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide reitingute läbipaistvuse, võrreldavuse ja kvaliteedi kohta; märgib, et EBA soovitab, et välistes krediidihinnangutes võetaks vajaduse korral krediidiriski põhjustajatena arvesse keskkonna- ja/või sotsiaalseid tegureid;

Kriisilahendus

32.väljendab heameelt SRB lähenemisviisi üle kriisilahenduskõlblikkuse hindamiste süvendamisel, töötades välja kriisilahenduse kavade kvaliteedikontrolli meetmed ja hinnates, kas neid kavasid saab lühikese etteteatamisega ellu viia; juhib tähelepanu asjaolule, et selleks, et kriisilahenduskavad oleksid täielikult kooskõlas õiguslike nõuetega, peavad need sisaldama põhjalikku hinnangut iga panga kriisilahenduskõlblikkuse kohta, sealhulgas selle kohta, kas on olemas kriisilahenduskõlblikkust pärssivad olulised takistused ja kuidas neid takistusi kõrvaldada, kaasa arvatud vajaduse korral panga struktuuri ja ülesehituse muutmine;

33.väljendab heameelt selle üle, et SRB pädevusalasse kuuluvad pangad on üldiselt teinud suuri edusamme kriisilahenduskõlblikkuse ja kahjumikatmisvõime suurendamise suunas; loodab, et see positiivne suundumus jätkub, tuletab meelde, et kriisilahenduskõlblikkuse saavutamine kõigi krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul ei tohiks olla liikuv eesmärk ning et kõik pangad peaksid olema 2023. aasta lõpuks täielikult kriisilahenduskõlblikud; märgib, et kõik pangad peavad tegema täiendavaid edusamme;

34.väljendab heameelt SRB uue esimehe otsuse üle teha põhjalik strateegiline läbivaatamine ja esitada uus tegevuskava; kutsub SRBd üles veelgi parandama oma otsuste läbipaistvust;

35.rõhutab võlausaldajate hierarhia kaitsmise tähtsust pankade kriisilahenduse ja maksejõuetuse menetlustes; väljendab heameelt EKP pangandusjärelevalve, SRB ja EBA avalduse üle, milles rõhutatakse, et ELis katavad põhikapitaliinstrumendid kahjud ja täiendavaid esimese taseme omavahendeid saab allahinnata ainult siis, kui need instrumendid on täielikult ära kasutatud; tuletab meelde, et nagu SRB esimees märkis, tuleb panga maksejõuetuse korral täiel määral ja terves ulatuses järgida allahindamise hierarhiat;

36.märgib, et fossiilkütused on kliimamuutuste kiirenemise peamine põhjustaja ning paljud fossiilkütustega seotud varad tuleb enne nende majandusliku kasutusea lõppu hüljata, mistõttu need kaotavad kogu oma väärtuse ja muutuvad kasutuskõlbmatuks;

37.võtab teadmiseks ettepaneku reformida pärast parlamendi üleskutseid kriisiohje ja hoiuste tagamise raamistikku; nõuab kriisilahenduse ulatuse laiendamist, avaliku huvi hindamise selgitamist, maksumaksjate isoleerimist pankade maksejõuetuse kuludest ja riigiabi ulatuse piiramist ning liigset moraalset ohtu tekitada võivate meetmete leevendamist; nõuab CMDI läbivaatamise kiiret ja tulemuslikku vastuvõtmist;

38.märgib, et maksejõuetuse ohus olev pank saadetakse kriisilahendusse ainult siis, kui ta ei saa läbida tavapärast maksejõuetusmenetlust, ilma et see kahjustaks avalikku huvi või põhjustaks finantsilist ebastabiilsust; märgib samuti, et tulevaste reformiettepanekute hulgas on anda väikestele ja keskmise suurusega pankadele, kelle avaliku huvi hinnang on positiivne, juurdepääs ELi tasandi kriisilahendusraamistikule, tingimusel et nad täidavad ühtsele kriisilahendusfondile juurdepääsu tingimusi;

39.rõhutab SRB ja sektori rahastatud turvavõrgustike rolli maksumaksjate kaitsmisel päästeabi kinnimaksmise eest; on veendunud, et sissemakseid sektori rahastatavatesse turvavõrgustikesse tuleb alati arvutada proportsionaalselt riskiga, mida institutsioon kujutab; peab kahetsusväärseks, et hoolimata 2020. aasta novembris saavutatud poliitilisest kokkuleppest varajase kasutuselevõtmise kohta, ei ole ühtse kriisilahendusfondi (mis koosneb Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) krediidiliinist) kaitsekorda veel rakendatud, kuna ESMi asutamislepingu muutmislepingu ratifitseerimisprotsess on viibinud; rõhutab ühtse kriisilahendusfondi tähtsust tugeva ja usaldusväärse kriisiohjeraamistiku tagamisel; nõuab, et kõik liikmesriigid ratifitseeriksid täielikult ESMi asutamislepingu muutmislepingu, sealhulgas ühtse kriisilahendusfondi ühise kaitsekorra;

40.tuletab meelde, et pangad peavad pärast kriisilahendusotsuse rakendamist jätkama oma kohustuste täitmist ja täitma oma põhifunktsioone; tunneb muret selle pärast, et pangad võivad kriisilahenduse käigus kohe pärast turulepääsu taastamist seista silmitsi likviidsusprobleemidega; nõuab, et ELi institutsioonid lepiksid kokku lahenduses, mis tagab usalduse ja suurendab prognoositavust;

Hoiusekindlustus

41.toetab Euroopa Parlamendi Euroopa hoiusekindlustusskeemi läbirääkimisrühma ning koordinaatorite ja majandus- ja rahanduskomisjoni esimehe 7. detsembri 2022. aasta avalduses esitatud üleskutset vaadata põhjalikult läbi CMDI raamistik, mis võib aidata ületada takistusi Euroopa hoiusekindlustusskeemi loomisel, ning jätkata läbirääkimisi Euroopa hoiusekindlustusskeemi üle; nõustub EKP üleskutsega jätkata tööd Euroopa hoiusekindlustusskeemi loomiseks;

42.väljendab heameelt seadusandliku töö üle parlamendi tasandil seoses Euroopa hoiusekindlustusskeemi ettepanekuga, mida on tehtud pärast Euroopa Parlamendi Euroopa hoiusekindlustusskeemi läbirääkimisrühma 2022. aasta detsembri avaldust; kordab Euroopa Parlamendi võetud kohustust töötada selle nimel, et saavutada Euroopa hoiusekindlustusskeemi osas kokkulepe; nõuab, et kaasseadusandjad töötaksid selle nimel, et luua realistlik, usaldusväärne ja kindel Euroopa hoiusekindlustusskeem;

43.väljendab heameelt komisjoni pingutuste üle selgitada hoiustajate kaitse ulatust ja suurendada lähenemist, reformides direktiivi 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta ELT L 173, 12.6.2014, lk 149. osana CMDI läbivaatamisest; rõhutab, et kuigi CMDI läbivaatamist ei saa käsitada Euroopa hoiusekindlustusskeemi asendamisena, võib ühtlustatum raamistik aidata ületada takistusi Euroopa hoiusekindlustusskeemi loomisel; rõhutab, kui oluline on riski proportsionaalsus hoiusekindlustusskeemidesse tehtavate sissemaksete puhul;

44.rõhutab vajadust täiemahulise Euroopa hoiusekindlustusskeemi järele, mis hõlmaks riskipõhiseid osamakseid, mis võimaldaks kahjumi jagamist; nõuab panga varade kvaliteedi sihipärast hindamist; soovitab kõigepealt koondada likviidsust ja luua järk-järgult ELi fond;

45.nõuab, et mis tahes Euroopa hoiusekindlustusskeemi puhul võetaks arvesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeeme, eelkõige nende riskimaandamismõju, säilitades samal ajal võrdsed tingimused ühtsel turul;

46.tuletab meelde, et pangandusliidu üks peamisi eesmärke on kaotada seos panga ja riigi maksejõuetuse riskide vahel; märgib, et pankade riskipositsioonid riigisiseste riigivõlakirjade suhtes on pangandusliidus endiselt suured; jagab EBA muret, et riiginõuded on ELi pankade jaoks äärmiselt olulised ja võivad muutuda võimaliku ebasoodsa olukorra allikaks; rõhutab, et riiginõuete regulatiivse käsitlemise küsimus peab olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, ning kutsub komisjoni üles seda tulevastes ettepanekutes selle küsimuse käsitlemisel arvesse võtma;

47.väljendab heameelt märkimisväärsete edusammude üle riskide vähendamisel, mida on tehtud alates 2015. aastast; märgib, et teisest küljest on riskijagamisel tehtud vähe edusamme; märgib aga, et pangandusliidu eduks on vaja sobivat ja tõhusat riskide vähendamist;

o

o   o

48.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, Ühtsele Kriisilahendusnõukogule ja Euroopa Pangandusjärelevalvele.