1.väljendab heameelt Euroopa Parlamendi kasvava rolli üle ELi välistegevuses, kus see on järk-järgult muutunud märkimisväärseks, ühendades parlamendi seadusandlikud, eelarve- ja kontrollivolitused mitmesuguses vormis avalike ja vaikimisi realiseeruvate suhetega ELi‑väliste rahvusvaheliste organisatsioonide, riikide, ühiskondade ja üksikisikutega;

2.rõhutab parlamentaarse diplomaatia silmapaistvat rolli ja väärtust ELi diplomaatia täiendamisel ning ELi välis- ja julgeolekupoliitika nähtavuse ja mõju tugevdamisel koos Euroopa välisteenistuse, komisjoni ja liikmesriikide diplomaatiliste teenistuste ja parlamentidega, säilitades samal ajal Euroopa Parlamendi enda autonoomia;

3.rõhutab sellega seoses parlamentaarse diplomaatia ülimat tähtsust partnerriikide ja ELi-väliste riikide mitmekesisemate sidusrühmadeni jõudmiseks, et suurendada teadlikkust ELi õigusaktidest ja seisukohtadest, mõista paremini selliste õigusaktide ja seisukohtade tajumist, mõju ja tagajärgi neis riikides ning luua vastastikuseid liite ja tugevaid partnerlusi üha keerukamas ja multipolaarsemas rahvusvahelises kontekstis;

4.peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaatamata Euroopa Parlamendi erilisele panusele ELi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamisse ning hoolimata parlamentaarse diplomaatia lisaväärtusest ja täiendavusest ei ole komisjon, nõukogu ja Euroopa välisteenistus Euroopa tiimi lähenemisviisis Euroopa Parlamenti veel lahutamatu osalejana tunnustanud;

5.on veendunud, et parlamendil on suur kasutamata potentsiaal arendada edasi oma diplomaatilist rolli ja panust ELi välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamisse;

6.rõhutab Euroopa Parlamendi spetsiifilist, dünaamilist ja avalikku panust ELi välis- ja julgeolekupoliitikasse ning üleilmsete probleemide lahendamisse välissuhetega tegelevate komisjonide, sealhulgas inimõiguse allkomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni töö kaudu, mis aitab kaasa suhetele ELi-väliste riikidega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kodanikuühiskonnaga kogu maailmas;

7.märgib, et väliskomisjoni üldise järelevalve all annavad alalised delegatsioonid olulise ja täiendava panuse komisjonide töösse, luues korrapärase ja püsiva foorumi poliitiliseks dialoogiks ELi-väliste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas parlamentaarsete ühisorganite ja mitmepoolsete assambleede kaudu;

8.rõhutab, et alalistel delegatsioonidel on oluline roll vahendajana Euroopa Parlamendi ja tema partnerite vahel kogu maailmas, need hõlbustavad suhtlust, andes pidevalt teavet parlamendikomisjonidele ja muudele parlamendiorganitele, et arutada ühist huvi pakkuvaid seisukohti ja poliitikat ning kuulata ära eri partnerid ja muud sidusrühmad ning edastada nende seisukohad parlamendi pädevatele organitele;

9.on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ametlikud lähetused väljapoole ELi moodustavad lahutamatu osa ELi välispoliitikast ja peavad seetõttu saama ELi delegatsioonide täieliku toetuse ning Euroopa välisteenistuse kõrgeimal tasemel teabe ja turvalisuse; nõuab, et Euroopa välisteenistuse kriisidele reageerimise keskusele antaks kõik vajalikud vahendid; on seisukohal, et missioonide parem koordineerimine, kavandamine ja prioriteetide seadmine parlamendi eri organite vahel suurendaks Euroopa Parlamendi diplomaatilise rolli järjepidevust, usaldusväärsust ja mõju;

10.teeb ettepaneku, et asjaomased Euroopa Parlamendi organid võtaksid kasutusele parlamendisisese koordineerimise, koostades muude meetmete hulgas korrapäraselt loetelu prioriteetsetest riikidest, kellega tulevaste seadusandlike dokumentide ning geopoliitiliste või strateegiliste prioriteetide alusel koostööd teha, korraldades ühiseid arvamuste vahetusi ELi suhete üle prioriteetsete riikidega või horisontaalsete geopoliitiliste või konfliktiküsimuste üle ning edendades sünergiat Euroopa Parlamendi arvukate välislähetuste vahel, et vältida tarbetuid kordusi, ühtlustada ressursse ja tugevdada Euroopa Parlamendi sõnumite järjekindlust;

11.rõhutab, et parlamendiliikmed peaksid olema ametlikule lähetusele minekul saanud täieliku ettevalmistuse ELi‑välise riigi kultuurilise ja rahvusvaheliste kultuurisuhete mõõtme osas, et nad saaksid edendada eri kultuuride dialoogi raames dialoogi pidamise kultuuri; nõuab sellega seoses, et Euroopa välisteenistus ning eelkõige selle strateegilise kommunikatsiooni ja tulevikusuundade analüüsi osakond toetaksid täielikult Euroopa Parlamendi ametlikke lähetusi ELi-välistesse riikidesse;

12.on veendunud, et poliitiline dialoog, mida Euroopa Parlament ja selle liikmed peavad valitsuste, parlamentide ja kodanikuühiskonna osalejatega kogu maailmas, aitab edendada ELi prioriteete, seisukohti ja väärtusi ülemaailmsete standardite osas sellistes valdkondades nagu universaalsed inimõigused ja demokraatia, LGBTI kogukonna liikmete õigused, naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, kliima- ja energiadiplomaatia, ühendatus, tehisintellekt ning digitaal- ja tehnoloogiapoliitika;

13.rõhutab, et Euroopa Parlament on järjekindlalt pühendunud sellele, et seada inimõigused, õigusriik ja demokraatia ELi välistegevuse keskmesse ning pakkuda olulist foorumit maailma eri paikade kodanikuühiskonna ja demokraatia sidusrühmade hääle kuulamiseks ja võimendamiseks; rõhutab sellega seoses Euroopa Parlamendi tegevust inimõiguste kaitsjate, ohus olevate parlamendiliikmete ja noorte poliitiliste liidrite toetamiseks, samuti naiste poliitilises elus osalemise ja desinformatsioonivastase võitluse toetamiseks; nõuab, et Euroopa Parlamendi tegevust arendataks edasi ja et parlamendi järgmisel ametiajal antaks sõnaõigus neile, kelle õigused on ohus;

14.rõhutab inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumeid käsitlevate Euroopa Parlamendi arutelude ja resolutsioonide suurt tähtsust ühe vahendina, millel on ülimalt suur mõju välismaal, kui tegeletakse inimõiguste olukorraga ELi-välistes riikides; nõuab seetõttu niisuguste arutelude ja resolutsioonide nähtavuse suurendamist, sealhulgas pidades silmas täiskogu istungjärkude päevakordi ning kooskõlas teiste komisjonide ja alaliste parlamentaarsete organite tegevusega;

15.rõhutab Euroopa Parlamendi rolli tähtsust ja ainulaadsust valimisvaatlusmissioonides ja laiemalt demokraatia toetusprogrammides, nagu parlamentaarse demokraatia tugevdamine ELi‑välistes riikides, ning algatustes, mis hõlmavad vahendamist, suutlikkuse suurendamise hõlbustamist, konfliktide ennetamist, konsensusliku ja demokraatliku parlamentaarse kultuuri edendamist ning inimõiguste edendamist; nõuab, et demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma konkreetsete riikidega seotud tegevus ja ELi valimisvaatlusmissioonide tulemused integreeritaks paremini parlamendikomisjonide ja delegatsioonide ning täiskogu istungjärkude asjakohasesse töösse, kui keskendutakse samadele riikidele;

16.nõuab tugevamat koordineerimist komisjoniga, sealhulgas Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadiga ning rahvusvahelise partnerluse peadirektoraadiga, et toetada parlamentaarset demokraatiat kogu maailmas ja tugevdada institutsioonilist toetust parlamentidele; teeb ettepaneku, et Euroopa Parlamendi poolt koos riikide parlamentidega demokraatia toetamiseks loodud võrgustikust võiks saada korrapärane institutsiooniline koht tegevuse koordineerimiseks ja eksperditeadmiste võimendamiseks;

17.rõhutab vajadust saavutada sooline tasakaal kõigis tegevustes ja lähetustes, sealhulgas Euroopa Parlamendi esindustes väljaspool ELi, ning vajadust levitada soolise võrdõiguslikkuse alaseid eksperditeadmisi, lähetades soolise võrdõiguslikkuse eksperte Euroopa Parlamendi abimeetmete ja -programmide raames;

18.on veendunud, et parlamendi järgmine ametiaeg ja tulevase komisjoni moodustamine peaksid andma võimaluse tugevdada institutsioonidevaheliste suhete raamistikku Euroopa Parlamendi, Euroopa välisteenistuse ja komisjoni, sealhulgas ELi delegatsioonide vahel, et tõhustada parlamentaarset diplomaatiat ja tugevdada ELi välistegevuse vahendeid;

19.nõuab eelkõige, et Euroopa Parlamendi järelevalvet ELi välis- ja julgeolekupoliitika alase tegevuse üle tugevdataks, suurendades Euroopa välisteenistuse ja komisjoni välistalituste aruandekohustuse ulatust ja läbipaistvust; rõhutab vajadust ajakohastada 2010. aasta poliitilist vastutust käsitlevat deklaratsiooni, et määratleda uuesti Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Parlamendi suhted;

20.kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles kaasama parlamenti tõeliselt ELi välisasjade strateegilise tähtsusega küsimuste (kaasa arvatud piiravate meetmete kohaldamine) rakendamisse ja kontrollimisse ning välisrahastamisvahendite kontrolli;

21.rõhutab, et Euroopa Parlamendil on ELi lepingu artikli 36 alusel õigus saada ÜVJP küsimustes teavet, sealhulgas õigeaegne juurdepääs raportitele ja riigistrateegiatele ning muule konfidentsiaalsele teabele, mis suunab ELi välis- ja julgeolekupoliitika elluviimist; rõhutab sellega seoses, kui oluline on viia võimalikult kiiresti lõpule 20. novembril 2002. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (mis käsitleb Euroopa Parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika valdkonnas) ajakohastamine;

22.rõhutab, et Euroopa Parlamendi järelevalvefunktsioon ja volitused jälgida rahvusvaheliste lepingute üle peetavaid läbirääkimisi ja nende lepingute rakendamist peaksid andma talle otsustava rolli liidu ning ELi-väliste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelise koostöö ning üldise tegevuse kujundamisel rahvusvahelisel areenil ning võimaldavad ühtlasi ELil edendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ja kliimadiplomaatiat rahvusvahelistes suhetes; taunib sellega seoses nn mitteametlikke või ajutisi kokkuleppeid, mis ei nõua Euroopa Parlamendi nõusolekut ja õõnestavad seega Euroopa Parlamendi autoriteeti kaasseadusandjana ja tema järelevalverolli;

23.on arvamusel, et ELi suursaadikud strateegilistes riikides ja ELi eriesindajad tuleks ametisse kinnitada alles pärast Euroopa Parlamendi väliskomisjonilt positiivse hinnangu saamist;

24.nõuab Euroopa Parlamendi väliskomisjonide esimeeste süstemaatilisemat osalemist kõrgetasemelistel ÜVJP koosolekutel ja üritustel, sealhulgas välisasjade nõukogus; nõuab Euroopa välisteenistuse, komisjoni ja Euroopa Parlamendi ühiseid delegatsioone suurtel mitmepoolsetel ja piirkondlikel kogunemistel;

25.nõuab, et kõik komisjoni ja nõukogu poolt vastu võetavad peamised strateegilised poliitikadokumendid, mis on seotud ELi välispoliitika elluviimisega, tuleks koostada Euroopa Parlamendiga konsulteerides ning neisse tuleks integreerida Euroopa Parlamendi roll ja panus;

26.nõuab, et veelgi tugevdataks Euroopa Parlamendi suhteid liikmesriikide parlamentidega, mis on sobivad organid, mille kaudu pöörduda liikmesriikide täitevvõimu poole; rõhutab seetõttu, et ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemaline parlamentidevaheline konverents ning ka inimõiguste allkomisjoni korraldatavad iga‑aastased parlamentidevahelised konverentsid kujutavad endast olulist foorumit, kus riikide parlamendid ja Euroopa Parlament saavad asjakohastes valdkondades vahetada teavet ja parimaid tavasid, ning seetõttu tuleks neid tõhustada;

27.on seisukohal, et Euroopa Parlament saab täita ainulaadset rolli ELi välispoliitika liidu kodanikele lähemale toomisel ja selle demokraatliku legitiimsuse tugevdamisel, sealhulgas tehes koostööd selliste riigi tasandist madalama tasandi üksustega nagu piirkondlikud valitsused ja parlamendid ning võimaldades seega mitmetasandilisel diplomaatial ELi ja liikmesriikide välispoliitika õiguslikus ja institutsioonilises raamistikus panustada ELi tasandi välistegevusse ja seda edasi arendada;

28.kordab oma üleskutset töötada välja autonoomne ELi diplomaatia, mille aluseks on ühine diplomaatiline kultuur, mis lähtub ELi perspektiivist, ning rõhutab sellega seoses Euroopa Parlamendi tähtsust; on seisukohal, et konkreetne samm selles suunas oleks see, kui viidaks ellu Euroopa Parlamendi katseprojekt Euroopa diplomaatilise akadeemia loomiseks, pidades eelkõige silmas selle tulevast ja alalist struktuuri; nõuab tagatisi Euroopa Parlamendi alaliseks osalemiseks ja aktiivseks kaasatuseks Euroopa diplomaatilise akadeemia tulevastes haldus- või juhtorganites, samuti selle koolitusprogrammides ja -tegevustes;

29.on seisukohal, et inimõiguste ja demokraatia valdkonnas kogu maailmas toimuva tagasimineku kontekstis on Euroopa Parlamendil eriline roll reeglitel põhineva mitmepoolsuse, demokraatia ja õigusriigi kaitsmisel, inimõiguste ja poliitilise pluralismi edendamisel, desinformatsiooni ja välissekkumise vastu võitlemisel ELi-välistes riikides ning demokraatlikult valitud parlamentide aitamisel kogu maailmas, et nad saaksid tugevdada oma institutsioonilist rolli ja sisemisi töömeetodeid sihipäraste programmide kaudu; märgib, et Euroopa Parlamendi liikmed saavad käsitleda tundlikumaid küsimusi, nagu inimõiguste rikkumisi, ja teha nende kohta avalikke avaldusi, avada avalikke või erakommunikatsioonikanaleid või suhelda kohalike partneritega, kui traditsioonilise diplomaatia tegutsemisruum on piiratum;

30.rõhutab parlamentaarsete organite erilist rolli partnerriikide, eelkõige laienemisprotsessis osalevate ja potentsiaalsete kandidaatriikide abistamisel Lääne-Balkanil ja idanaabruses; kutsub üles tugevdama nende rolli ELiga ühinemise protsessis, võttes arvesse riikide parlamentide spetsiifilist ja keskset rolli vajalikus reformiprotsessis muu hulgas õigusaktide ühtlustamise, järelevalve ja kodanike teavitamise kaudu; tuletab meelde, et ELi delegatsioonid peavad aktiivselt toetama kõnealust parlamentidevahelist koostööd kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides;

31.väljendab heameelt uuenduslike lähenemisviiside üle, nagu hiljuti Euroopa Parlamendi ja Ukraina ülemraada vahel käivitatud komisjonidevaheline koostöö, ning ergutab arendama selles valdkonnas välja veelgi rohkem algatusi, võttes arvesse laienemisprotsessi poliitilist tähtsust;

32.kordab oma üleskutset suurendada ELi institutsioonilist suutlikkust ennetavas diplomaatias, konfliktide ennetamisel ja vahendamisel ning on veendunud, et Euroopa Parlament saab pakkuda selles valdkonnas eksperditeadmisi ja anda oma organite ja meetmete kaudu märkimisväärse panuse, sealhulgas varajase hoiatamise mehhanismide ja kohapealsete kontrollkäikude rakendamise kaudu;

33.rõhutab, et ulatuslik parlamentidevaheline võrgustik, mille parlament on oma alaliste delegatsioonide ja mitmepoolsete assambleede kaudu välja arendanud, on peamine vahend rahvusvaheliste partneritega seisukohtade arutamiseks ja koordineerimiseks mitmepoolsetel foorumitel, näiteks seoses ÜRO resolutsioonide, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise, kliimadiplomaatia või G20 seisukohtadega, samuti selleks, et selgitada ELi kavatsusi partneritele ja edendada liidu meetmeid; rõhutab Euroopa Parlamendi olulist panust mitmepoolsete foorumite töösse, kuna ta osaleb muu hulgas G7 ja G20 parlamentaarsetel tippkohtumistel ning Parlamentidevahelise Liidu kohtumistel;

34.rõhutab Euroopa Parlamendi rolli soolise võrdõiguslikkuse ülemaailmses edendamises, sealhulgas võitluses naiste tapmise ja soolise vägivalla vastu, ning LGBTI kogukonna liikmete õiguste edendamisel ELi välistegevuses; juhib tähelepanu parlamendiliikmete tähtsusele sootundlikkuse edendamisel välissuhetes teadlikkuse suurendamise, suutlikkuse suurendamise ja heade tavade jagamise kaudu, sealhulgas, kuid mitte ainult, lisaväärtusele, mida annab sooliselt tasakaalustatud parlamentide tagamine ja soolise perspektiivi arvesse võtmine parlamendi organite toimimises; kutsub Euroopa Parlamenti üles oma suhtluses partnerriikidega veelgi tugevdama seda parlamentaarse diplomaatia olulist mõõdet;

35.on seisukohal, et võttes arvesse kestliku arengu 5. eesmärki (saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja tütarlapsi), peab Euroopa Parlamendil olema oluline roll peamiste strateegiliste soolise võrdõiguslikkuse sihttasemete saavutamisel;

36.rõhutab parlamendi toetustööd asjakohaste ÜRO ja muude rahvusvaheliste konventsioonide ja fakultatiivprotokollide, näiteks Pariisi kokkuleppe ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ratifitseerimisel ja rakendamisel;

37.on seisukohal, et kuigi Euroopa Parlament peaks säilitama täieliku autonoomia oma välispoliitika tegevuskava elluviimisel, on Euroopa tiimi lähenemisviisi rakendamiseks paljulubav valdkond parlamendi, komisjoni ja nõukogu esindajate koos tehtavad erakorralised ühiskülastused ja avaldused peamiste arengute kohta ELi‑välistes riikides; nõuab sellega seoses institutsioonidevahelise Euroopa tiimi katseprogrammi käivitamist valitud ELi‑välistes riikides; nõuab, et see katseprogramm tagaks, et parlamendi vahendid integreeritakse täielikult asjaomaste riikide suhtes kohaldatavasse ühisesse institutsioonidevahelisesse lähenemisviisi;

38.mõistab hukka mõnede riikide, sealhulgas ELiga lepinguid omavate riikide otsuse keelata Euroopa Parlamendi delegatsioonidel ja üksikutel parlamendiliikmetel siseneda mõnele oma territooriumile või kogu oma territooriumile; mõistab hukka ELi‑väliste riikide ähvardused ja sanktsioonid Euroopa Parlamendi liikmete vastu; nõuab kindlalt, et nõukogu ja liikmesriigid võtaksid viivitamata ja jõulisi meetmeid, sealhulgas rakendaksid vajaduse korral sanktsioone, kui Euroopa Parlamendi organite või üksikute parlamendiliikmete suhtes kohaldatakse ELi‑väliste riikide poolt piiravaid meetmeid;

39.rõhutab, et valimiste vaatlemine on valdkond, kus Euroopa Parlamendi ja Euroopa välisteenistuse vaheline koostöö on kõige struktureeritum ning mõlemad institutsioonid viivad läbi valimisvaatlusi, mis on omavahel mitmel viisil hästi integreeritud;

40.kordab oma nõudmist ulatuslikuma strateegilise koordineerimise järele ELi institutsioonide vahel seoses kiireloomuliste üksikjuhtumitega, mis hõlmavad inimõiguste kaitsjaid, ajakirjanikke või eriti vähekaitstud rühmade liikmeid; on veendunud, et parlamentaarne diplomaatia võib osutuda selliste juhtumite puhul mõjusaks ja täiendavaks mehhanismiks ELi‑väliste riikidega suhtlemisel; nõuab institutsioonidevahelise inimõiguste kaitsjate rakkerühma loomist, et koordineerida Euroopa jõupingutusi inimõiguste kaitsjatega seotud prioriteetsete juhtumite puhul;

41.kordab oma nõudmist, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võtaks koostöös liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga igal aastal vastu inimõiguste kaitsjate ja demokraatiaaktivistide raske olukorra tõttu tõsist muret valmistavate riikide loetelu, mis muu hulgas võimaldaks täielikult koordineeritud Euroopa tiimi praktilist reageerimist kohapeal; on veendunud, et Euroopa Parlamendil võiks olla otsustav roll, kasutades oma institutsioonilisi ja muid vahendeid selle sihipärase ja ühise lähenemisviisi toetamiseks;

42.nõuab tungivalt, et iga ELi delegatsioon avaldaks oma veebisaidil teavet Euroopa Parlamendi tegevuse kohta, mis on seotud delegatsiooni asukohariigiga, sealhulgas kohalikus keeles, ning võtaks järelmeetmeid koos kohalike ametiasutuste ja kodanikuühiskonna rühmadega;

43.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.