P9_TA(2024)0014Elektrilennundus – lahendus lühi- ja keskmaalendudeleEuroopa Parlamendi 16. jaanuari 2024. aasta resolutsioon elektrilennunduse kohta – lahendus lühi- ja keskpikkadele lendudele (2023/2060(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 90,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 3 lõiget 3,

–võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks (nullnetotööstuse määrus) (COM(2023)0161),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta ettepanekut määruse kohta, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL (COM(2021)0559),

–võttes arvesse komisjoni 14. detsembri 2021. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1153 ja määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (COM(2021)0812), eelkõige selle 5. jagu, mis käsitleb lennutransporditaristut,

–võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (COM(2018)0435),

–võttes arvesse komisjoni 11. juuni 2013. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (COM(2013)0410),

–võttes arvesse komisjoni 29. novembri 2022. aasta teatist „Droonistrateegia 2.0 – arukas ja säästev mehitamata õhusõidukite ökosüsteem Euroopas“ (COM(2022)0652),

–võttes arvesse komisjoni 9. detsembri 2020. aasta teatist „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu suunad“ (COM(2020)0789),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) ELT L 243, 9.7.2021, lk 1., muutes Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid seaduseks,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 598/2014 müraga seotud käitamispiirangute eeskirjade ja korra kehtestamise kohta liidu lennujaamades tasakaalustatud lähenemisviisi raames ning direktiivi 2002/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta ELT L 173, 12.6.2014, lk 65.,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ ELT L 275, 25.10.2003, lk 32., eriti innovatsioonifondi loomist,

–võttes arvesse Euroopa rohelist kokkulepet, mille eesmärk on aidata ELil minna üle rohelisele majandusele, mille lõppeesmärk on kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks,

–võttes arvesse paketi „Eesmärk 55“ vastuvõtmist ja selles sisalduvaid ettepanekuid, eelkõige ettepanekut suurendada säästvate lennukikütuste tootmist ja kasutamist, mida tuntakse ka algatusena „ReFuelEU Aviation“, ning ettepanekut vaadata läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) seoses lennunduse CO2 heitega,

–võttes arvesse oma 9. mai 2023. aasta resolutsiooni uue linnalise liikumiskeskkonna raamistiku kohta Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0130.,

–võttes arvesse oma 11. novembri 2015. aasta resolutsiooni lennunduse kohta ELT C 366, 27.10.2017, lk 2.,

– võttes arvesse oma 10. mai 2012. aasta resolutsiooni piirkondlike lennujaamade ja lennuteenuste tuleviku kohta ELis ELT C 261 E, 10.9.2013, lk 1. ja oma 16. veebruari 2017. aasta resolutsiooni Euroopa lennundusstrateegia kohta ELT C 252, 18.7.2018, lk 284.,

–võttes arvesse Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) elektriliste/hübriidjõuseadmete sertifitseerimise eritingimusi SC E‑19,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A9‑0438/2023),

A.arvestades, et 2019. aastaks oli rahvusvahelise lennunduse heide suurenenud 146 % võrreldes 1990. aastaga Euroopa Parlament, Lennukite ja laevade heitkogused: faktid ja arvud (infograafikud), ajakohastatud 15. juunil 2023.; arvestades, et tõenäoliselt heide suureneb koos lennureiside nõudlusega;

B.arvestades, et säästvate lennukikütuste kasutamisega saaks vähendada heidet 50–55 % võrra, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga 30–35 % võrra, õhusõiduki käitamise ja taristu optimeerimisega 5–10 % võrra ning uute turupõhiste meetmete kasutuselevõtuga 5 % võrra Waypoint 2050, „Aviation: Benefits Beyond Borders“ (Lennundus: piirideta hüved), joonis 2.;

C.arvestades, et vajaliku heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmiseks 2050. aastaks tuleb alates 2035. aastast asendada 75 % ülemaailmsest tsiviillennunduse õhusõidukipargist;

D.arvestades, et tõeliselt keskkonnasäästlik lennundus nõuab teadlaste, tootjate, lennuettevõtjate, valitsuste ja teiste sidusrühmade tihedamat koostööd; arvestades, et osa lennundustööstusest on juba välja arendamas täiustatud õhusõidukite kavandeid ATR, Avinor, Deutsche Aircraft (koostöös Private Wingsiga), Heart Aerospace (koostöös Finnairi ja Icelandairiga), Pipistrel, SAS (koostöös Airbusiga), Tecnam jne., nagu elektrilised vertikaalstardi ning -maandumisega (eVTOL) õhusõidukid;

E.arvestades, et Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõte on ELi juhtiv teadusuuringute ja innovatsiooni programm lennunduse viimiseks keskkonnasäästlikule teele; arvestades, et Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõte ja EASA teevad koostööd standardse sertifitseerimissüsteemi kohandamisel uuele õhusõidukite põlvkonnale;

F.arvestades, et mitmes ELi piirkonnas lendavad juba väikesed elektrilised testõhusõidukid, millel on kuni üheksa kohta; arvestades, et 2020. aastate lõpuks on kavandatud kuni 30-kohalised õhusõidukid ning 2030. aastateks piirkondlikud õhusõidukid Teabeleht, „Net zero 2050:new aircraft technology“ (Netonullheide 2050. aastaks: uus õhusõidukitehnoloogia), Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA), juuni 2023.; arvestades, et esimesed EASA poolt sertifitseeritud elektriõhusõidukid Pipistrel Velis Electro. tegelevad juba pilootide ohutu ja keskkonnasõbraliku koolitamisega; arvestades, et mitu eVTOLi mudelit on juba taotlenud EASA tüübisertifikaati;

G.arvestades, et EASA on teinud ettepaneku VTOL-õhusõidukite ohutu käitamise reeglite kohta, mis hõlmavad ka lennutaksosid, ning ulatuslike käitamisnõuete kogumit juhitavatele elektrilistele õhutaksodele, mis hõlmavad kõiki tegevusvaldkondi, lennumeeskonna litsentsimist ning lennu- ja lennuliikluse korraldamist käsitlevaid reegleid;

H.arvestades, et elektriline ja hübriidelektrilennundus võivad edendada linnalist ja piirkondlikku õhuliikuvust ja -ühenduvust, pakkudes uuenduslike ühistranspordilahenduste valikut; arvestades, et samal ajal kujundatakse ka plaane vesinikkütusega õhusõidukite laialdaseks õhkutõusmiseks 2035. aastaks;

I.arvestades, et elektriline ja hübriidelektriline lennundus vähendab reisiaegu lühematel vahemaadel kiirema ümberistumisega; arvestades, et elektrilised õhusõidukid kannavad vähem reisijaid väiksemates lennukites, mis tähendab, et õhusõidukisse minemiseks ja maapealseks teeninduseks kulub vähem aega;

J.arvestades, et ELis toimub kiire areng akutehnoloogia valdkonnas nii tootmismahtude kui ka nende arendamiseks kasutatavate rahaliste vahendite valdkonnas;

K.arvestades, et keskkonnasäästliku lennunduse valdkonna äärmiselt keeruliste teadus- ja arendusprojektide edu sõltub otseselt rahalisest ja poliitilisest toetusest, kaasa arvatud ELi institutsioonide ja liikmesriikide toetusest; arvestades, et on loodud mitu keskkonnahoidliku lennunduse liitu, näiteks heitevaba lennunduse liit, kes praegu töötab projektikavade kallal, kuid vajab tõhusat ELi toetust; arvestades, et avaliku sektori stiimulid nendele projektidele on erasektori investeeringute ligimeelitamisel keskse tähtsusega;

L.arvestades, et lähiaastatel on vaja liikmesriikide investeeringuid statsionaarsete õhusõidukite elektrivarustusse, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määruses (EL) 2023/1804 (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) ELT L 234, 22.9.2023, lk 1. sätestatud eesmärke, mis võivad olla hüppelauaks elektriõhusõidukite laadimistaristu tulevasele kasutuselevõtule;

M.arvestades, et elektri- ja vesinikupõhise lennunduse CO2 jalajälje arvutamine peab põhinema kogu selle olelusringil, sealhulgas energia tootmisel ja akude tootmisel;

N.arvestades, et kuigi lennundussektor on selgelt tunnetanud vähest kaitstust pandeemiate, geopoliitika ja majandusšokkide suhtes, on see tõestanud oma keskset rolli tarneahela katkematuna hoidmisel, eriti oluliste kaupade puhul;

O.arvestades, et keskkonnahoidlikud ja digitaalsed oskused tehnilises hariduses ja oskusteabes, nagu lennundustehnoloogia ja -tehnika, loodusteadused ja matemaatika, on lennunduse kestliku arengu jaoks üliolulised ning loovad noortele atraktiivseid töökohti;

P.arvestades, et ohutus peab jääma lennunduses peamiseks prioriteediks;

Õhusõidukite elektrifitseerimise eelised

1.märgib liidu piirkondlike lennujaamade tähtsust lühi- ja keskmaa elektrilise lennunduse seisukohast; rõhutab piirkondlike lennujaamade potentsiaali mitmeliigilise innovatsiooni keskustena ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) potentsiaali kogu tarneahela ulatuses, edendades teadusuuringuid ja konkurentsi mitte ainult lennundussektoris, vaid ka teistes transpordisektorites, nagu maantee-, mere- ja raudteetransport; palub seetõttu komisjonil kinnitada oma rahalist toetust piirkondlikele lennujaamadele, eriti neile, mis tegutsevad elektrilennunduse valdkonnas;

2.on veendunud, et keskkonnahoidlikumad, kiiremad ja mugavamad õhutranspordivõimalused suurendaksid ühenduvust ning juurdepääsetavust väiksemates, eraldatumates ja hõredalt asustatud piirkondades, kaasa arvatud saarepiirkondades ja äärepoolseimates piirkondades, ning seda eriti seoses juurdepääsuga avalikele teenustele, uute töövõimaluste loomisega ja kestlikuma turismi edendamisega;

3.märgib, et äärepoolseimaid piirkondi on raske ühendada Euroopa mandriga elektrilise lennunduse kaudu, sest nad asuvad kaugel ja õhusõidukite akude mahtuvus on piiratud; juhib siiski tähelepanu elektrilise lennunduse potentsiaalile ühenduvuse tagamisel äärepoolseimate piirkondade vahel, mis soodustaks nende arengut ja leevendaks osaliselt nende keerulisest topograafiast tulenevaid negatiivseid majanduslikke tagajärgi; rõhutab, et äärealadel on vaja rahalist, sisulist ja tehnilist tuge, et tagada akude kiireks ja usaldusväärseks laadimiseks, eVTOL-õhusõidukite teenindamiseks ning kõrgelt kvalifitseeritud tehnikute ja operaatorite koolitamiseks vajaliku taristu arendamine sobivas tempos;

4.rõhutab, et elektriliste lendude kasutamisel uue ühistranspordivahendina, mis ei toetu olemasolevatele teedele ega raudteedele, võib geograafiliste takistuste ületamisel saadud ajaline võit olla märkimisväärne; viitab Põhjamaade kogemustele, kus on ühendatud fjordide, järvede ja mägedega geograafia, madal rahvastikutihedus ja tugev keskendumine taastuvenergiale „Accessibility study for electric aviation. Part of the project Electric Aviation and the Effect on Nordic Regions“ (Elektrilise lennunduse juurdepääsetavusuuring. Osa elektrilist lennundust ja selle mõju Põhjamaa piirkondadele käsitlevast projektist)., ning äärepoolseimate piirkondade kogemustele, mida iseloomustavad saarelisus, kaugus, väiksus ning keeruline topograafia ja kliima; palub komisjonil uurida seda potentsiaali koostöös asjaomaste piirkondade ja liikmesriikidega;

5.on seisukohal, et piirkondliku lennunduse elektrifitseerimine võib muuta varem hüljatud lennuliinid majanduslikult elujõuliseks, parandades ühenduvust, suurendades piirkondlikku arengut ja meelitades ligi uusi piirkondlikke investeeringuid; rõhutab hübriidimise usaldusväärseid väljavaateid, pidades silmas piirkondlikke lennunduspiiranguid, mis on seotud autonoomsuse ja reisijate arvuga;

6.kordab komisjoni nägemust, et komisjoni droonide strateegia 2.0 kaudu väljendatud eVTOLid peaks saama 2030. aastaks reisijateveos põhiliseks, integreerides need olemasolevatesse transpordisüsteemidesse ja aidates kaasa ELi CO2 heite vähendamisele, minimeerides samal ajal mis tahes kahjulikku keskkonnamõju Samas.; rõhutab asjaolu, et hoolimata eVTOL-süsteemide kiirest tehnoloogilisest arengust on need praegu piiratud kuue istekohaga, samas kui jäiga tiivakinnitusega elektrilised õhusõidukid suudavad juba praegu vedada rohkem reisijaid nii olemasolevatel kui ka uutel linnalennuteedel; kutsub komisjoni üles eristama neid kahte võimalust, kuna need kasutavad erinevaid tehnoloogiaid ja teenindavad erinevaid turge; on veendunud, et nii eVTOL-süsteeme kui ka jäiga tiivakinnitusega elektrilisi õhusõidukeid tuleb käsitleda uue linnaõhutranspordi täiendavate vormidena;

7.rõhutab, et elektrimootoritega õhusõidukid ei tekita peaaegu üldse tegevusega kaasnevat saastet, mis tähendab, et tekib vähem kohalikku heidet, mis võiks lennujaamade lähedal elavate kodanike tervist negatiivselt mõjutada; on seetõttu seisukohal, et müraga seotud lubade saamiseks või lennupiirangutest erandite tegemiseks peaksid eelkõige madala müratasemega lennukid saama kasu lihtsustatud menetlustest; rõhutab, et madala müratasemega elektrilennunduse abil saavutatud müra vähendamine võib parandada mõnede lennujaamade ja lähedalasuvate elamupiirkondade olukorda;

8.rõhutab vajadust kasutada ära elektri- ja hübriidelektriõhusõidukite oluliselt madalama mürataseme potentsiaali; nõuab tungivalt, et tööstusharu kasutaks EASA tööd teatavate eVTOL-õhusõidukite müra hindamise esimese keskkonnakaitse tehnilise kirjelduse määratlemisel https://www.easa.europa.eu/en/newsroom-and-events/press-releases/easa-publishes-worlds-first-proposal-assessment-and-limitation, mille eesmärk on tagada Euroopa kodanikele keskkonnakaitse kõrge ja ühtne tase ning hõlbustada nende integreerimist lennundusökosüsteemi ja linnakeskkonda;

9.on kindlalt veendunud, et elektri- ja hübriidelektriõhusõidukid pakuvad märkimisväärset potentsiaali kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks lennunduses ja uusi võimalusi linnalise liikumiskeskkonna jaoks; väljendab heameelt EASA seni tehtud töö üle seoses eVTOL-õhusõidukitega, mis on mõeldud kasutamiseks õhutaksodena, linnaõhutranspordi ohutuks käitamiseks vajaliku maapealse taristu projekteerimisega EASA, „Vertiports. Prototype Technical Specifications for the Design of VFR Vertiports for Operation of Manned VTOL-Capable Aircraft Certified in the Enhanced category (PTS-VPT-DSN)“ (Vertipordid. Tehniliste kirjelduste prototüüp VFR vertiportide kavandamisele, kus kasutatakse mehitatud vertikaalstardi ja -maandumisvõimekusega õhusõidukeid, mis on sertifitseeritud kategoorias „täiustatud“ (PTS-VPT-DSN)), märts 2022. ja lennundust reguleeriva raamistiku kohandamisega, et hõlbustada elektri- ja vesinikumootoriga õhusõidukite turuletulekut; rõhutab EASA keskset rolli seda tüüpi õhusõidukite sertifitseerimisel, kuna see võib kiirendada nende arendamist; toetab selliste keskkonnasõbralike õhusõidukite turustamist, mis kasutavad alternatiivseid jõuseadmetehnoloogiaid, et täiendada säästva lennukikütuse algatuste raames käivitatud meetmeid; kutsub komisjoni üles võtma tulevikus meetmeid tagamaks, et elektrilennud teenindaksid lühikesi piirkondlikke liine, et täita avaliku teenindamise kohustusi vastavalt kohaldatavatele ELi reeglitele;

Investeerimine tulevikku

10.on seisukohal, et kuigi lühi- ja keskmise pikkusega lennud tekitavad vaid väikese osa heitest, kujutab iga elektrifitseeritud liin endast lennunduse kliima ja keskkonnajalajälje vähendamist ning tasuvat investeeringut; nõuab, et vajalike rahaliste investeerimisvahendite kogumine peab algama kohe;

11.on seisukohal, et vähese heitega ja heitevabad eesmärgid saavutatakse ka hübriidelektriliste tehnoloogiate abil, mis on välja töötatud piirkondlike ja rahvusvaheliste lühikeste ja keskmise pikkusega lendude jaoks, mida käitatakse nii kommerts- kui ka ärilises lennunduses, ning nõuab vajalikke teadus- ja arendusinvesteeringuid õhusõidukite ja jõuseadmete projekteerimise, akude ja muude hübriidlahenduste jaoks; märgib, et elektrilennunduse turustamisel peaksid liikmesriigid kaaluma lühi- ja keskmise pikkusega lendude keelustamist käsitlevate õigusaktide läbivaatamist;

12.märgib, et tsiviillennunduse õhusõidukipargi asendamisega seotud suured vajadused on probleem ja nende jaoks on vaja märkimisväärseid rahalisi investeeringuid, kuid on ka märkimisväärne turuvõimalus, mis võib luua uusi töökohti ja anda uusi oskuseid kogu Euroopa transpordisektorile;

13.rõhutab, et elektrilise kommertslennunduse arendamine nõuab tõhusat rahalist ja regulatiivset toetust nii riiklikul kui ka ELi tasandil; rõhutab riigihangete kaudu saavutatud väga positiivseid tulemusi ja peab neid tõhusaks vahendiks lennunduse elektrifitseerimisel ilma turgu häirimata;

14.kutsub liikmesriike üles uurima turustiimuleid ja kasu asjaomastele elektriõhusõidukite tootjatele, käitajatele ja VKEdele, et edendada selle keskkonnahoidliku tehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu; on veendunud, et need stiimulid ja kasu elektrilennunduse komponentidele, elektri- ja heiteühikutele võivad hoogustada turu kasvu;

15.märgib, et kogu Euroopas käitatakse palju lühi- ja keskmise pikkusega lende; kutsub komisjoni üles koostöös Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsiooni ja EASAga kindlaks tegema lennumarsruute, mis on täielikuks elektrifitseerimiseks kõige sobivamad ja mis tooksid kaasa CO2 heite märkimisväärse vähenemise, kuna see aitab asjaomastel lennujaamadel vajalikke kohandusi alustada; rõhutab, et vesinikul võib olla oluline roll heitkoguste vähendamisel; juhib tähelepanu sellele, et ettevõtted seavad oma lootused elektriõhusõidukitele väiksemate lahenduste jaoks ja vesinikul töötavatele õhusõidukitele suuremate jaoks;

16.peab vajalikuks uurida võimalust muuta kehtivaid ELi riigiabi reegleid, et võimaldada luua sihtotstarbeline investeerimisraamistik, mis tugineb avaliku ja erasektori rahastamisele, et toetada kujunemisjärgus ressursimahukat eVTOL-sektorit, et tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat selles valdkonnas, kuna eVTOLid peavad saama transpordisektori strateegiliseks osaks;

17.on seisukohal, et lennundussektori elektrifitseerimisega tegelevad ettevõtted peaksid tegema tihedamat koostööd riiklike ja ELi asutustega, et luua integreeritud tehniline kava ja ühised teadusuuringute programmid; väljendab heameelt heitevaba lennunduse liidu raames tehtud töö üle; rõhutab, et see koostöö on ELi tööstusliku juhtpositsiooni ja rahvusvahelise konkurentsivõime säilitamiseks elutähtis;

18.märgib, et väiksemad elektrilised õhusõidukid saavad kasutada lühemaid ja lihtsamaid lennuradasid, mis võib tulevikus vähendada vajadust suure ja kalli taristu järele;

19.rõhutab, et energiataristu kavandamine ja valmisolek on peamine tegur elektri- ja vesinikupõhise lennunduse kasutuselevõtu kindlaksmääramisel, sest alles pärast taristu ettevalmistamist ja katsetamist on võimalik võtta kasutusele elektrilennundus; märgib, et pärast üleminekut alternatiivsetele jõuseadmetele võivad olemasolevad suured lennujaamad 2050. aastaks tarbida 5–10 korda rohkem elektrit kui praegu „Target True Zero:Delivering the Infrastructure for Battery and Hydrogen-Powered Flight“ (Netonulli eesmärk: taristu ehitamine akude ja vesiniku jõul lendavatele õhusõidukitele), World Economic Forum, aprill 2023, lk 10–15., ning märgib, et elektriõhusõidukite taristut ja selliste rajatiste nagu lennujaamade elektrifitseerimist ei ole veel piisavalt välja arendatud; märgib, et ennustatava energianõudlusega toimetulekuks peavad esimesed lennujaamas asuva taristu elemendid olema paigas 2025. aastaks, ning nõuab vajalike investeeringute eraldamist; rõhutab sellega seoses, et elektriõhusõidukite nõuetekohase kasutuselevõtu tagamiseks peavad komisjon ja liikmesriigid nõuetekohaselt rakendama alternatiivkütuste taristu määrust Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1804, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL (ELT L 234, 22.9.2023, lk 1)., et veelgi edendada rajatiste elektrifitseerimist; rõhutab sellega seoses sihtotstarbeliste taristu rahastamise projektide, näiteks Euroopa ühendamise rahastu transpordi- ja energiavaldkonna kasulikkust; tuletab meelde, et alternatiivkütuste taristu määruse kohaselt peab komisjon 2026. aasta lõpus ja seejärel iga viie aasta tagant hindama vesiniku- ja elektrimootoriga õhusõidukite turu praegust olukorda ja tulevast arengut; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid selle hindamise, sealhulgas teostatavusuuringu asjaomase taristu kasutuselevõtu kohta õhusõidukite käitamiseks, millele järgneb alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kava lennujaamades, eelkõige elektrilaadimispunktides ja vesinikutanklates; julgustab tööstust ülemaailmsel tasandil leppima võimalikult kiiresti kokku seisvate õhusõidukite maapealsete laadimisjaamade ülemaailmsetes standardites;

Tehnoloogilised probleemid ja lahendused

20.arvestades, et erinevate transpordisektorite tehnoloogilised suundumused liiguvad samas suunas, pooldab olemasolevaid sektoriüleseid teadusuuringute ja arendustegevuse partnerlusi „Airbus and Renault Group to advance research on electrification“ (Airbus ja Renault Group hakkavad edendama elektrifitseerimist käsitlevaid uuringuid). lennundus- ja autotööstuse (järgmise põlvkonna akude ja kütuseelementide arendamine), lennundus- ja transpordisektori (alternatiivsete kütuste kasutamine) ning lennundus- ja raudteesektori (elektri jaotusvõrgud) vahel;

21.juhib tähelepanu sellele, et kuigi elektri- ja hübriidelektriõhusõidukitel on tohutu potentsiaal säästvama lennunduse tulevikuks, tekitab nende praegune akutootmine märkimisväärseid probleeme, mis on peamiselt seotud kaalu ja energiatihedusega; märgib, et need piirangud mõjutavad elektriõhusõidukite sõiduulatust, kandevõimet ja üldist tõhusust;

22.tuletab meelde, et elektriliste õhusõidukite kasutamisega kaasnevad ranged nõuded akudele, seades esikohale turvalisuse, kuid samuti peavad need olema kerged, kompaktsed, kiiresti laetavad ning võimelised pakkuma õhkutõusuks ja lennukõrgusele tõusmiseks vajalikku suurt võimsust; rõhutab, et sellised suure jõudlusega akud vajavad kriitilise tähtsusega tooraineid, mis ei ole Euroopas sageli kättesaadavad; kutsub lennundussektorit üles osalema tööstuse jõupingutustes tagada kestlik tarneahel;

23.tuletab meelde, et õhutranspordile omased kõrgustingimused seavad akudele võrreldes teiste transpordiliikidega erilised tehnilised piirangud;

24.rõhutab vesinikupõhise lennunduse potentsiaali, mis põhineb kütuseelementidel, mis on elektrilennunduse alternatiivne vorm, eelkõige autonoomsuse seisukohast; rõhutab, et aku ja kütuselementide tehnoloogia jätkuv areng koos energiatõhusamate õhusõidukitega parandavad keskkonnatoimet; kordab, et lennundussektori suurimate tehnoloogiliste probleemide hulgas on praegu akude mass ja mõõtmed, kütuseelementide maksimaalne väljundvõimsus, elektrijaotus, soojussüsteemid, plaaneri integratsioon ja aerodünaamika parandamine;

25.rõhutab, et akude laialdasem kasutamine lennunduses nõuab kohe sektori vajadustele vastava ELi ringlussevõtutööstuse loomist, et vältida uute sõltuvuste tekkimist ELi mittekuuluvatest riikidest;

Tegevus ELi raames

26.tuletab meelde, et lennundussektor ei ole mitte ainult majandustegevuse oluline soodustaja, vaid ka üks edukamaid kõrgtehnoloogilisi sektoreid ELis; palub komisjonil võtta ennetavaid meetmeid, et toetada ja arendada tööstusharu tihedas koostöös olemasolevate foorumitega, nagu lennundusuuringute ja innovatsiooni nõuandekogu ja heitevaba lennunduse liit; kutsub komisjoni üles tagama, et olemasolevad selle valdkonna ELi õigusaktid ei oleks üksteisega vastuolus ega takistaks lennundussektoril CO2 heite vähendamise ja elektrifitseerimise projektide arendamist;

27.on veendunud, et elektrilendude tõhustamiseks on vaja täiendavat kooskõlastamist kosmose- ja kaitseökosüsteemi ning energia ökosüsteemi vahel; märgib, et komisjon töötab mõlema ökosüsteemi jaoks eraldi üleminekuvõimaluste kallal; tunnistab üleminekuvõimaluste ülimat tähtsust, et võimaldada tööstusel tõhusalt muuta kliimapüüdlused käegakatsutavateks kliimameetmeteks, säilitades ja luues seeläbi väärtust nii ühiskonnale, planeedile kui ka ettevõtetele; tunneb siiski muret kahe ökosüsteemi erinevate üleminekuviiside pärast, pidades eelkõige silmas jagatud kohustust luua piisavalt stabiilsed elektrivõrgud ja tagada puhta elektri taskukohasus, sealhulgas õhusõidukite elektrifitseerimise jaoks; rõhutab eespool öeldut silmas pidades elektrilennukite ühise strateegia tähtsust ja nõuab tungivalt, et komisjon võtaks ennetavaid meetmeid sellise strateegia koostamiseks; kutsub lisaks komisjoni üles algatama sellega seoses liikuvuse, transpordi ja energeetika peadirektoraadi vahel ühist struktuurset dialoogi ning viima üleminekuviisi lõpule enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, et uus komisjon saaks seda 2024. aastal kasutada tulevaste määruste võrdlusalusena;

28.tuletab meelde, et heitevaba lennunduse liit loodi komisjoni algatusel, et koondada kõik erasektori ja avaliku sektori partnerid kogu lennunduse ökosüsteemis, et valmistuda vesinikkütusel töötavate ja elektriõhusõidukite kommertskasutuseks; kutsub komisjoni üles tegema heitevaba lennunduse liiduga koostööd ja toetama neid teadmiste arendamisel elektrilennunduse kohta; märgib, et sellega seoses võiks kasutada nullnetotööstuse määruse oskuste akadeemiaid, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles neid edendama;

29.rõhutab praegust oskuste nappust elektri- ja süsteemikorralduse valdkonnas; tuletab meelde, et ELi noorte teadlaste konkurssi võiks kasutada võrdlusalusena, et töötada välja noorte talentide teemaline ELi konkurss kõigile tööstusökosüsteemidele, sealhulgas elektrilendudele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama teadlikkust keskkonnahoidliku karjääri võimalustest lennunduses ning julgustama sellega seoses riiklikke ja ELi projekte;

30.väljendab heameelt komisjoni kavatsuse üle luua olemasolevate ELi vahendite ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenude raames kooskõlastatud projektikonkursse, et toetada uut droonitehnoloogia juhtprojekti; nõuab tungivalt, et EIP võtaks kasutusele sihipärased rahastamisvahendid, mille eesmärk on tugevdada kujunevat Euroopa elektrilennusektorit ja toetada selle vajadusi, tunnistades selle kapitalimahukat olemust ja ainulaadseid nõudeid ning tunnistades, et eVTOLide kasutuselevõtt nõuab investeeringuid ka maapealsesse taristusse, sealhulgas vertipordi- ja laadimistaristusse;

31.väljendab muret, et programmi „Euroopa horisont“ raames Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõttele ette nähtud eelarve on tugevalt alla tema ambitsioonide ulatuse; tuletab meelde, et iga projektiga on seotud kõrge innovatsioonimäär, ning et rahastus peab uue mitmeaastase finantsraamistiku alusel alates 2027. aastast olema proportsionaalne ja järjepidev; on seisukohal, et Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõtet tuleks samuti julgustada tegelema elektrilennundusega ja seadma prioriteediks heiteta lennunduse uuenduslike projektide, näiteks elektri- ja vesinikkütusel töötavate õhusõidukite rahastamise; juhib tähelepanu sellele, et tehnoloogiavalmiduse 6. tasemest kaugemale minemiseks on vaja uusi rahalisi vahendeid, et tuua tehnoloogia turule; väljendab heameelt Ühendkuningriigi kui programmiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigi hiljutise teadaande üle, mis suurendab meie ühiseid jõupingutusi puhta lennunduse saavutamiseks;

32.peab kahetsusväärseks asjaolu, et vaatamata märkimisväärsetele jõupingutustele ja pühendumusele, mida lennundussektor nõuab CO2 heite vähendamiseks, ei ole lennunduse toetamiseks sõnaselgelt ette nähtud konkreetset ELi lennundusfondi; kutsub komisjoni üles algatama konkreetseid projektikonkursse, et rahastada elektrifitseerimist toetavaid projekte ja meetmeid lennunduse üldise mõju vähendamiseks; tuletab siiski meelde, et heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifond ja CO2 heite hinnavahelepingute kasutamine on olulised vahendid selliste tehnoloogiate rakendamiseks ja tööstuslikuks kasutuselevõtuks, mis võiksid sillutada teed elektri- ja vesinikupõhisele lennundusele; tuletab meelde direktiivi (EL) 2023/959 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. mai 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/959, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134)., millega muudeti direktiivi 2003/87/EÜ ja laiendati innovatsioonifondist rahastatavate rahastamiskõlblike projektide valikut, et hõlmata rohkem CO2 heiteta tooteid, protsesse ja tehnoloogiaid;

33.rõhutab vajadust parandada akude soojusjuhtimist ning akude laadimist ja asendamist ning kiirendada akude ringlussevõtu sektori arengut; kutsub komisjoni üles investeerima uue generatsiooni tahketesse akudesse, mis annavad kaks korda rohkem energiat ja võivad talletada umbes kolm korda rohkem energiat kui liitiumioonakud; kutsub seetõttu komisjoni üles julgustama selliste vahendite nagu nullnetotööstuse määrus ja Euroopa akuliit abil vähendama sõltuvust akude tarneahelas ja tagama kriitilise tähtsusega toorainete piisava tarnimise, vähendades seeläbi meie välist sõltuvust akudest; julgustab komisjoni ja liikmesriike jätkama paralleelselt strateegiliste partnerluste arendamist sarnaselt meelestatud kolmandate riikidega lennunduse tooraine valdkonnas;

34.kutsub komisjoni üles tagama kooskõla elektritranspordi arendamise ja liikuvuse, vajaliku taristu ja ELi poliitika vahel, mille eesmärk on suurendada Euroopa akude tootmisvõimsust, sealhulgas akude tootmiseks vajalike toorainete ja kõrgtehnoloogiliste materjalide tarnimine; kutsub seetõttu komisjoni üles vaatama läbi akusid käsitlev strateegiline tegevuskava, mis seob eespool nimetatud aspektid ja hõlmab konkreetselt kvantifitseeritud ja ajaliselt piiritletud eesmärkide kehtestamist ELi akude tootmisele; kutsub eespool toodut silmas pidades liikmesriike ja komisjoni üles tegema koostöös tööstusega kindlaks võimalikud koostoimed maanteetranspordisektoriga, et maksimeerida avaliku ja erasektori investeeringuid, eelkõige akude ja kütuseelementide tootmisse ja ringlussevõttu;

35.kutsub komisjoni üles looma poliitikaraamistikku, mis toetaks elektrilennukite tehnoloogiate kasutuselevõttu, näiteks suunates osa heitkogustega kauplemise süsteemi lennundusest saadavast tulust või lennunduse maksustamisest Keskkonnahoidliku Lennunduse Ühisettevõttesse kooskõlas energia maksustamise direktiivi ettepanekuga Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).;

36.kutsub komisjoni üles töötama välja strateegia, et tagada elektrilennunduse jaoks vajaliku taristu, sealhulgas elektritootmise, võrguühenduse ja laadimistaristu kasutuselevõtt vastavalt elektrilennukite kasutuselevõtule; tuletab meelde, et saastevaba vesiniku nappus ja taristu puudumine võivad vesinikkütusega õhusõidukite kasutuselevõtmist edasi lükata; nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja vesiniku tootmise ja säilitamise sihipärase strateegia;

37.kutsub EASAt üles jätkama tööd sertifitseerimisstandardite ja -viiside kehtestamiseks, et muuta elektri- ja hübriidelektrilennukid elujõuliseks ja võimeliseks märkimisväärselt lühendama selliste lennukite turulejõudmise aega; kutsub komisjoni üles eraldama sellega seoses vajalikke vahendeid, eelkõige töötajaid;

38.kutsub komisjoni üles looma Euroopa strateegia koordineeritud lähenemisviisiks uue põlvkonna õhusõidukite, sealhulgas eVTOL-õhusõidukite arendusele, sertifitseerimisele ja kasutuselevõtule, et suurendada Euroopa kodanike teadlikkust selle hüvedest ning edendada era- ja avaliku sektori investeeringud, säilitades samas tehnoloogilise baasi ja liidripositsiooni Euroopas; on veendunud, et elektrilennundusel on potentsiaal tagada lennureisidele kestlikum tulevik ning et üldsuse teadlikkuse suurendamiseks selle võimalikest eelistest ja mõjust on väga oluline korraldada sihipärane teavituskampaania;

o

o   o

39.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.