1.väljendab heameelt Interreg NEXTi programmide ühtlustamise üle Interregi programmidega, kuna see võib lihtsustada menetlusi ning suurendada programmidevahelist koostoimet ja Euroopa investeeringute tõhusust; rõhutab siiski vajadust lihtsamate menetluste järele nii projektide hindamis- kui ka rakendamisetapis, keskendudes võimaluse korral rohkem mõõdetavatele tulemustele ning üldisele mõjule piirkondade arengule ja kodanike elule;

2.rõhutab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on naaberriikidega tehtavas piiriüleses koostöös oluline roll, sest neil on teadmised geograafilisest, kultuurilisest, keelelisest ja sotsiaalsest olukorrast, võimalustest, piirangutest ja ühistest probleemidest;

3.toonitab piiriüleste projektide, sealhulgas inimestevaheliste projektide tähtsust inimeste kokkuviimises ja seeläbi kestlikuks kohalikuks arenguks ja piiriüleseks koostööks uute võimaluste loomises; rõhutab piiriüleste investeeringute tähtsust, et edendada innovatsiooni, tehnosiiret, ühiseid lahendusi ja erinevate programmide koostoimet, ning seeläbi suurendada territoriaalset ühtekuuluvust väljaspool halduspiire ja tugevdada solidaarsust;

4.rõhutab, et ajavahemikuks 2021–2027 eraldatud vahendid ei ole kaugeltki optimaalsed, ning toonitab seetõttu nende programmide rahastuse suurendamise tähtsust; väljendab heameelt kolmandate riikide suurema vastutuse üle erasektori abisaajatelt sissenõutud summade eest; rõhutab, kui olulised on õigusriik ja võrdsed tingimused kõigile avaliku ja erasektori abisaajatele, ning rõhutab vajadust ergutada erainvestorite ja avaliku sektori investorite kaasamist piirialade ja kolmandate riikide kestlikku arengusse, pakkudes rohkem rahalisi vahendeid;

5.väljendab heameelt korraldusasutuste võimaluse üle edastada komisjonile andmeid elektrooniliselt, kuid juhib samal ajal tähelepanu sellele, et sagedasem andmeedastus ei tohi suurendada bürokratiseerumist; rõhutab seetõttu, kui olulised on koostalitlusvõimelised süsteemid, mis võiksid automaatselt esitada andmeid ühisesse andmebaasi, ning julgustab komisjoni arendama edasi sellealast koostööd kolmandate riikidega;

6.väljendab muret selle pärast, et komisjon ei pea enam suuri taristuprojekte heaks kiitma;

7.väljendab heameelt suurte taristuprojektide ELi-poolse rahastamise piirangu kaotamise üle ja usub, et taristu kestlik arendamine aitab kaasa sotsiaal-majanduslikule kasvule piiriülestes piirkondades; rõhutab samal ajal vajadust kaasata nii avalik- kui ka erasektor, mis võib aidata suurendada innovatsiooni ja arendada energiasektori, transpordi, teabevahetuse ja digiteerimisega seotud taristuid;

8.juhib tähelepanu asjaolule, et suuri probleeme, millega EL silmitsi seisab, on võimalik lahendada ka naaberpiirkondade vahelise piiriülese koostöö edendamisega (nt Vahemere, Musta mere, Läänemere ja muude merepiirkondade kestlik tulevik; Alpide, Püreneede, Karpaatide ja muude mäestikupiirkondade kestlik tulevik; Reini suurte vesikondade, Doonau, Meuse’i jne kestlik tulevik).

9.rõhutab, et piiriülene koostöö on oluline samm ELi ühinemiseelsetes protsessides, mis julgustab kandidaatriike jagama kogemusi ja õppima, kuidas EL sisemiselt toimib; toonitab, et see aitab ELi algatusi ja eesmärke kandidaatriikide jaoks lähemale tuua, võimaldab neil jagada kogemusi ning alustada majandusliku ja sotsiaalse lähenemise protsessi; rõhutab, et piiriüleses koostöös osalevad kandidaatriigid on ELiga ühinemise ajaks juba ELi programmide ja projektidega tutvunud;

10.rõhutab piiriülese koostöö olulist rolli loodusvarade kestlikul majandamisel ja kliimamuutustega seotud probleemide, sealhulgas loodusõnnetuste ning keskkonna, elurikkuse ja toiduga kindlustatuse ning piirialade ökosüsteemidega seotud probleemide lahendamisel; rõhutab, kui oluline on seetõttu ennetustöö ning kohalike ja piirkondlike kavade koostamine, et rakendada kliimamuutustega kohanemise meetmeid piiriüleselt; rõhutab vajadust suurendada jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja nende tõhusamaks leevendamiseks ennekõike nendes piirkondades, et viia sellekohane tegevus kooskõlla ELi kliimaeesmärkidega;

11.rõhutab piiriülese koostöö potentsiaali sellistes valdkondades nagu taastuvenergia ja ringmajandus, eelkõige hõredamalt asustatud piiriülestel aladel, ning nõuab olemasolevate võimaluste paremat ärakasutamist kestliku majanduse ja kvaliteetsete töökohtade arendamiseks;

12.väljendab heameelt Venemaa ja Valgevenega tehtava piiriülese koostöö peatamise üle Venemaa agressioonisõja tõttu Ukraina vastu, ning rahaliste vahendite ümbersuunamise üle Ukrainasse ja Moldova Vabariiki, millega muudeti põhjalikult Euroopa julgeolekustruktuuri; rõhutab sellest tulenevalt vajadust julgeolekupoliitika alase koostöö järele, et saavutada piiriülese koostöö raames ühised eesmärgid usaldusväärse kollektiivse heidutuse ja kaitse valdkonnas;

13.juhib tähelepanu Venemaa ja Valgevenega piirnevate piirkondade keerulisele olukorrale pärast nende riikidega piiriülese koostöö peatamist, ning julgustab komisjoni tegema mõjutatud liikmesriikidega tihedat koostööd, et leida nende piirkondade sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele kestlikud lahendused;

14.nõuab, et piiriüleste programmide vahendeid kasutataks kestliku transporditaristu arendamiseks, sealhulgas raudteeühenduste ja hoidlate ehitamiseks ELi ning Ukraina ja Moldova Vabariigi piiride lähedal, et sujuvdada kauba- ja teraviljavoogu, tagada ülemaailmne toiduga kindlustatus, panustada mõlema riigi kestlikku majandusarengusse ning aidata kõige suurema surve all olevatel liikmesriikidel, aga ka Moldoval ja Ukrainal nende probleemidega toime tulla;

15.tunnistab, kui oluline on edendada kohalikku ja piirkondlikku kultuuri ja kultuuripärandi säilitamist ning haridus- ja majandusvahetust piirialade vahel, et tugevdada vastastikust arusaamist naabrite tavadest ja luua tugevaid stiimuleid mitmekeelse hariduse jaoks; rõhutab kaasava hariduse tähtsust demokraatlike väärtuste järgimise seisukohast ja vajadust toetada kõrgemat kvaliteeti selles valdkonnas;

16.nõuab, et toetataks kestlikumaid taristuprojekte, mis aitavad parandada piiriüleste piirkondade ühendatust, edendada liikuvust nendes piirkondades ja nende vahel ning parandada elukvaliteeti ja piirkondade elanike võimalusi; samuti projekte, millega täidetakse vajadust taristu järele;

17.tunnustab Ukraina ümbruses paiknevate ELi liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna tohutuid pingutusi, samuti Moldova Vabariigi pingutusi selleks, et võtta vastu ümberasustatud ukrainlased ja tegeleda kõigi Venemaa agressioonisõjast tingitud probleemidega, sealhulgas seoses Ukraina teravilja ja puuduliku transporditaristuga; nõuab sellega seoses piisavat toetust, sealhulgas piiriülese koostöö programmide kaudu, et rahuldada tekkivaid vajadusi;

18.rõhutab, et kuigi Moldova Vabariik ei ole Venemaaga avalikus sõjalises konfliktis, on ka seal Venemaa toetatavaid konfliktipiirkondi; samuti on Moldova vastu võtnud suure hulga Ukraina pagulasi ning Venemaaga kaubandussuhete lõpetamine on Moldovat tugevalt mõjutanud; rõhutab seetõttu, et suured investeeringud ja avatud turg on väga vajalikud ning et ühisprojektid on enam kui tervitatavad kõigis majandus- ja sotsiaalvaldkondades;

19.väljendab nördimust inimkaotuste ning kodude ja infrastruktuuri hävitamise üle Ukrainas; rõhutab, et piiriülese koostöö programmidel ja uuel Euroopa Bauhausil peaks olema aktiivne roll sõjajärgses kestlikus ülesehitustöös, ning toonitab tungivat vajadust toetada Ukraina kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, jätkates samal ajal naaberpiirkondade abistamist ja soodustades tihedamat koostööd;

20.kiidab heaks algatuse Ukraina kaasamiseks Euroopa territoriaalse koostöö programmi URBACT ning Ukraina ja Moldova Vabariigi ühinemist vaatlejaliikmetena Euroopa territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse vaatlusvõrgustikus (ESPON);

21.taunib asjaolu, et Venemaa kasutab energiaallikaid poliitilise ja majandusliku surve avaldamise vahendina; nõuab, et kiiremas korras uuritaks mõne liikmesriigi ja Venemaa vahelist majanduskoostööd energiasektoris ning võetaks rohkem meetmeid, et tugevdada taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust ning vähendada sõltuvust Venemaast nii neis liikmesriikides, kes järsult vähendasid agressoriga tehtavat koostööd ja keda sanktsioonid tugevalt mõjutasid, kui ka naaberriikides;

22.taunib Venemaa kasvavat mõju naaberriikides, eelkõige manipuleerimise ja desinformatsiooni kaudu nii traditsioonilises meedias kui ka veebipõhises sotsiaalmeedias, ning rõhutab, kui oluline on tõhustada nende riikidega tehtavat koostööd, eelkõige haridus- ja kultuurisektoris, et hoida nende riikide kodanikke demokraatlike väärtustega kursis ja neid sel teemal harida;

23.rõhutab, kui oluline on eraldada programmile suurem rahaline toetus, võttes arvesse Musta mere julgeolekuprobleeme, mis tulenevad Venemaa rünnakutest ning blokaadist merel ja Doonau sadamates, mille eesmärk on takistada Ukraina majanduse jaoks hädavajalikke teraviljasaadetisi; rõhutab, et need rünnakud kujutavad endast Ukrainaga piirnevate riikide jaoks julgeolekuohtu;

24.rõhutab Musta mere energiaallikate potentsiaali, mis võivad aidata kaasa kestliku energia tulevikule ELis; rõhutab, et hoolimata nende potentsiaalist on taastuvad energiaallikad endiselt suures osas kasutamata;

25.on seisukohal, et Interreg NEXTi Musta mere piirkonna programm peaks hõlbustama kestlikku majandusarengut ja jagatud ressursside tõhusat haldamist;

26.rõhutab säästva turismi arendamise tähtsust Musta mere rannikualadel ja pooldab kõigi osaliste vastutustundlikku lähenemisviisi keskkonnakaitsele;

27.rõhutab, et Mustale merele tuleks pöörata suurt tähelepanu, et tõhustada piirkondlikku koostööd julgeolekuprobleemide lahendamiseks, sealhulgas piirkondlike konfliktide ja energiajulgeoleku valdkonnas, ning ergutada projekte sadamate ja nendega seotud taristu ajakohastamiseks ning rohkemate ühenduste loomiseks olemasolevate transpordisõlmedega; nõuab seetõttu eelkõige nende ühendamist TEN-T koridoridega;

28.nõuab tungivalt, et võetaks vastu sidus strateegia Musta mere piirkonna jaoks ja arendataks selle koostoimet Doonau programmiga 2021–2027;

29.rõhutab tugevate majandus- ja sotsiaalpartnerluste tähtsust Vahemere piirkonnas paiknevate kolmandate riikidega; väljendab heameelt asjaolu üle, et Interreg Euro-MEDi programmides (2021–2027) osalevate riikide arv on suurenemas;

30.nõuab praeguste sotsiaal-, kliima- ja keskkonnanormide raamistiku kohaste olemasolevate vahendite koordineeritumat ja tõhusamat kasutamist, et suurendada Vahemere piirkonna konkurentsivõimet, edendades samal ajal maismaa ja avamere taastuvenergia potentsiaali;

31.on seisukohal, et piiriülestel programmidel peab olema aktiivne roll ühiste julgeolekuprobleemide lahendamises ja piirkondliku stabiilsuse saavutamises;

32.nõuab rändevoogude haldamist ning ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse vastu võitlemist, sealhulgas rahastades projekte, mille eesmärk on rändajaid vastu võtta, nende eest hoolitseda ja pakkuda neile koolitust, et aidata neil toime tulla konkurentsipõhise majanduskeskkonna väljakutsetega ning paremini mõista ja austada Euroopa väärtusi, edendades samal ajal kaasatust mõlemal pool Vahemerd;

33.tunnistab teadusuuringute ja innovatsiooni otsustavat rolli looduskatastroofide ohu ennetamisel, säästval veemajandusel ja CO2 heite vähendamisel ning rõhutab vajadust seada prioriteediks projektid, millel on nii majanduslikud, sotsiaalsed kui ka keskkonnaalased mõõdetavad eesmärgid;

34.rõhutab, et hoolimata nende potentsiaalist on taastuvad energiaallikad suures osas kasutamata ja seda potentsiaali tuleks stimuleerida, sealhulgas kaasates VKEsid ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid;

35.väljendab heameelt Vahemere lääneosa strateegia üle Vahemere lääneosas ja selliste Interregi programmide üle nagu MARITTIMO, mis on head näited otsesest ja mitmekesisest ühiste eesmärkidega koostööst, sealhulgas piirkondlikul tasandil;

36.väljendab heameelt edusammude üle Aadria ja Joonia mere makropiirkondlikus strateegias (EUSAIR), millega on kaasatud liikmesriike ja nende piirkondi, kolmandaid riike ja nende kohalikke omavalitsusi; on seisukohal, et EUSAIR on edukas näide, mille puhul liit osutus liikumapanevaks jõuks ja avatuse suurendajaks; on seisukohal, et samu põhimõtteid ja sarnast ühist lähenemisviisi tuleb kohaldada ka muude Vahemere-äärsete piirkondade suhtes;

37.kutsub Euroopa Ülemkogu üles paluma komisjonil esitada üksikasjalik Vahemere piirkonna makropiirkondlik strateegia, võttes arvesse Vahemere piirkonna uut tegevuskava, eelkõige selle punkti 5 (rohepööre: vastupanuvõime kliimamuutustele, energia ja keskkond) ja selle vastu võtma; taunib keskkonnaseisundi pidevat halvenemist kogu Vahemere piirkonnas, elurikkuse vähenemist ning õhu- ja merereostuse süvenemist eelkõige plasti- ja majapidamisjäätmete tõttu ning nõuab nende tekitamise ennetamist, piiramist ja haldamist ringmajanduse edendamise kaudu;

38.märgib, et kuna kehtivad õigus- ja institutsioonilised raamistikud on erinevad, loob see lisatakistusi projektide rakendamisel ja muudab seetõttu projektide rakendamise keeruliseks; tuletab meelde, et haldusmenetlused võivad olla keerulised ja aeganõudvad, mis võib pärssida kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist territoriaalses koostöös; kutsub komisjoni üles aitama neid menetlusi lihtsustada, muutes need kättesaadavamaks ja läbipaistvamaks;

39.märgib, et keelebarjäärid ja kultuurilised erinevused muudavad teabevahetuse keerulisemaks ja võivad põhjustada liigset halduskoormust, mis tuleks ületada asjakohaste meetmete abil;

40.rõhutab, et riikide vahel esineb erinevusi ametiasutuste pädevuse suhtes ning muutusi toimub ka piirkondlikes omavalitsustes, mis võib põhjustada viivitusi; on veendunud, et tuleks soodustada dialoogi kohalike omavalitsuste vahel ning edendada kodanikuühiskonna osalemist territoriaalse koostöö projektides, kaasates valitsusväliseid organisatsioone, sotsiaalseid ettevõtteid ja muid sidusrühmi;

41.rõhutab vajadust töötada piiriüleste piirkondade institutsioonide ja ettevõtjate vahel välja pikaajalised vahetus- ja ettevõtluskoostöö programmid, et edendada kestlikku majandusarengut ja tõhustada osalevate riikide vahelist halduskoordineerimist, arendades edasi olemasolevaid kestlikke toimivaid piiriülese koostöö alaseid struktuure ja võrgustikke, neid ümber korraldades või vajaduse korral neid luues;

42.rõhutab, kui oluline on luua lühikeses ja keskmises perspektiivis kultuuridevaheline vahetussüsteem, edendada ühiste keelte õppimist, piirkondlike kultuuride põhjalikumat mõistmist ning hõlbustada piiriüleste kogukondade vahelist koostööd, ning toonitab, et see süsteem peaks hõlmama ka ettevõtlus- ja haldusaspekte, et stimuleerida majandus- ja haldusarengut;

43.märgib vajadust kohandada programme iga osaleva riigi/piirkonna individuaalsete vajaduste ja eripärade järgi; nõuab, et selles osas tehtaks rohkem pingutusi;

44.märgib, et COVID-19 pandeemia on avaldanud piirialadele kahjulikku mõju ning mõjutanud praeguste programmide ja projektide rakendamist;

45.juhib tähelepanu sellele, et piisava transporditaristu ja -võrkude puudumine takistab kaubandust ja liikuvust ning raskendab koostööd, eelkõige piiriülese koostöö kontekstis merel ja saartel;

46.juhib tähelepanu merepiirialade probleemidele ja vajadusele tunnustada neid konkreetsete piirialadena, millel on omad vajadused, eelkõige keeleliste ja kultuuriliste erinevuste, haldus- ja õigusliku koormuse, sotsiaal-majanduslike erinevuste ning keskkonnaprobleemide osas;

47.rõhutab, et arvukate kriiside ja konfliktide kontekstis nõuab piiriülene koostöö naaberriikidega investeeringuid riikide ja ühiskondade vastupanuvõimesse, ning et partnerluse prioriteedid peaksid aitama oluliselt parandada elutingimusi mõlemal pool piiri, sealhulgas tagades kaasava kestliku arengu, sotsiaalse õigluse, tööhõivevõimalused ja majandusliku heaolu;

48.on seisukohal, et piiriülene koostöö võib oluliselt aidata tugevdada kohalikku ja piirkondlikku demokraatiat ja partnerriikide haldussuutlikkust; rõhutab Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste (ETKR) tähtsust territoriaalse koostöö hõlbustamisel ja edendamisel, eelkõige piiriüleste transporditeenuste või haiglate haldamisel, piiriüleste arenguprojektide rakendamisel või juhtimisel ning teadmiste ja parimate tavade vahetamisel;

49.rõhutab, kui oluline on, et ELi piiriülesed programmid hõlmaksid kultuuri kui regionaalarengu olulist näitajat, eelkõige piirialadel, kus mõlemal pool piiri elavad sama keele- ja kultuuritaustaga inimesed, et tagada elujõulised piirkonnad ja suurendada nende piirkondade atraktiivsust, elavdada kultuurivahetust ning edendada mitmekesisust ja solidaarsust väljaspool ELi piire;

50.rõhutab asjaolu, et programmid pakuvad võimalusi põhjalikuks dialoogiks paljude sidusrühmadega, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajate, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, akadeemiliste ringkondadega, kodanike, valitsusväliste organisatsioonide ning erasektoriga; rõhutab piiriüleste programmide erilist tähtsust ELi kandidaatriikide jaoks, kuna need võimaldavad kohalikel ja riiklikel ametiasutustel tutvuda ELi õigusaktidega;

51.märgib, et piiriülene koostöö võib aidata veelgi vähendada piirkondlikke erinevusi, edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut, soolõimet, tööhõivet, kaubandust ja territoriaalset ühtekuuluvust ning parandada inimeste liikuvust ja piirkondade ühendatust;

52.rõhutab, kui oluline on piiriülene koostöö digiteerimise vallas ning toonitab, et eriti vajalikud on digitaristu alased ühisprojektid ja seda eelkõige avalike teenuste jaoks, et tagada sidus ja tõhus avalik sektor, mis tegeleb kõigi vajaduste täitmisega;

53.rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid tegema tihedamat koostööd naaberriikidega tervishoiu- ja hädaabiteenistuste valdkonnas, ning peaksid tõhustama VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate suutlikkust tegutseda piiriüleselt;

54.rõhutab võrgustike loomise ja võrdlusuuringute tähtsust piiriülese koostöö takistuste kõrvaldamisel ning märgib, et see peaks võimaldama paremini kasutada selliseid vahendeid nagu ETKRid, integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia;

55.rõhutab, et kvaliteetsetesse avalikesse teenustesse investeerimisel on tähtis roll sotsiaalse vastupanuvõime tugevdamises ning majandus-, tervishoiu- ja sotsiaalkriisidega toime tulemises;

56.väljendab heameelt Ühendkuningriigi valitsuse jätkuva tegevuse üle programmi PEACE raames, millel on oluline roll Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piirialade vahelises koostöös;

57.rõhutab programmi PEACE PLUS olulist rolli heanaaberlike suhete säilitamisel neis piirkondades ja nende sotsiaal-majandusliku arengu tagamisel;

58.soovitab suurendada projektide vastastikust täiendavust ja rõhutab vajadust koostoimete järele teiste ELi rahastamisvahenditega, millel on nendega geograafilisi ja temaatilisi kattuvusi, et vältida topeltrahastamist; rõhutab, et programmitöö perioodil 2021–2027 tuleb sihtotstarbelistes programmides selgelt määratleda ELi välispiiridel asuvate piirkondade jaoks ühised nõuded ja prioriteedid ning täiendada muid ELi rahastatavaid algatusi, kuid vältida nende kattumist;

59.leiab, et ELi makropiirkondlike strateegiate rolli piirialadega seotud probleemide lahendamisel tuleks suurendada;

60.soovitab piiriülese juhtimise valdkonnas välja töötada täielikult integreeritud taristustrateegia (maantee-, raudtee- ja veetaristu), arvestades piiriülese piirkonna kui tervikuga; rõhutab, kui oluline on töötada välja kestlikumad liikuvuslahendused kõigil piirialadel, sealhulgas TEN-T poliitika kaudu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama arukat liikuvust;

61.soovitab edendada sotsiaalse ja majandusliku lisaväärtusega ELi rahastamisvahendeid, et suurendada teadlikkust ELi eelistest;

62.kutsub komisjoni üles vähendama bürokraatlikku koormust, lihtsustama menetlusi märkimisväärselt ja vähendama erinevate õigusaktidega seotud takistusi; rõhutab, et see peaks võimaldama täita piiriüleste alade elanike tegelikke vajadusi; rõhutab, et kestlik ja kaasav areng nõuab meetmeid kõigil tasanditel; tunnistab sõnaselgelt, kui oluline on pöörata tähelepanu piiriüleste alade maapiirkondadele, kuna demograafilised probleemid mõjutavad neid iseäranis tugevalt;

63.nõuab paremat koordineerimist, dialoogi ja parimate tavade vahetamise jätkamist piirkondade ja riikide vahel, näiteks sellise platvormi kaudu nagu INTERREG Europe; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tõhustaksid sellealast koostööd, ning nõuab, et liikmesriigid annaksid kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele vahendid ja ressursid, mida nad vajavad ulatusliku piiriülese koostöö edendamiseks; märgib, et avalikud haridus- ja kultuuriteenused peaksid olema avatud, kättesaadavad ja taskukohased mõlemal pool piiri;

64.rõhutab, et partnerluse põhimõtte kohaselt tuleks projektide ettevalmistamisse ja rakendamisse kaasata võimalikult suures ulatuses ja algusest peale kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning kodanikuühiskonna ja erasektori esindajaid; kutsub komisjoni üles kaaluma tehnilise toe pakkumist naaberriikide kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, et aidata neil territoriaalse koostöö projekte arendada ja rakendada; nõuab ka sellekohaste suuniste koostamist;

65.kutsub komisjoni üles jätkama kestliku arengu eesmärkide integreerimist tulevastesse piiriülese koostöö tegevuskavadesse, et ühtegi kohta ega inimest ei jäetaks kõrvale;

66.kutsub komisjoni üles jätkama koostööd partnerriikidega, et edendada piiriülest koostööd, andes neile vajaduse korral oskusteavet, et aidata partnerriikide ametiasutusi ja parandada neile edastatavat teavet ELi rahastamisele juurde pääsemiseks vajalike menetluste ja tingimuste kohta;

67.nõuab piiriülese territoriaalse koostöö kogueelarve suurendamist;

68.on seisukohal, et eeskujuks võiks olla ühiste piiriüleste kohalike omavalitsuste volikogude loomine, nagu on loodud Rumeenia ja Moldova vahel, et aidata arendada vastastikust huvi pakkuvaid ühisprojekte;

69.julgustab tegema jõupingutusi, et tuua partnerriigid ELile lähemale, stimuleerida sisereforme ja suutlikkuse suurendamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning edendada kohalikku demokraatiat, mitmetasandilist valitsemist ja detsentraliseeritud koostööd, sealhulgas koostöö kaudu Euronesti, idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP) ning Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) ja Vahemere Liidu parlamentaarse assamblee raames lõunanaabruses;

70.rõhutab vajadust suurendada jõupingutusi ja eraldada rohkem vahendeid piiriülestele projektidele, mille eesmärk on arendada IT-taristut ja laiendada juurdepääsu lairibavõrkudele, et toetada majanduslikku ja sotsiaalset koostööd piiriüleste piirkondade vahel; rõhutab, et tehisintellektil põhinev tehnoloogia ja innovatsioon võivad olla märkimisväärselt kasulikud sidemete tugevdamisel, kestliku arengu edendamisel ning haldusmenetluste parandamisel ja lihtsustamisel;

71.rõhutab, kui oluline on teha kindlaks ja vältida projektide kattumist ja tarbetuid kulutusi Euroopa eri programmide ja algatuste vahel;

72.soovitab piiriüleseid koostööprojekte korrapäraselt hinnata, et tagada ELi rahaliste vahendite tõhus kasutamine;

73.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning liikmesriikide riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele.