P9_TA(2024)0023Aluslepingute sätete rakendamine, mis käsitlevad liikmesriikide parlamenteEuroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad liikmesriikide parlamente (2023/2084(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artiklit 5 pädevuste andmise ja subsidiaarsuse kohta, artikli 10 lõiget 1 esindusdemokraatia kohta, artikli 10 lõiget 2 ELi kodanike esindatuse kohta, artikli 10 lõiget 3 ELi kodanike õiguse kohta osaleda liidu demokraatias, artikli 10 lõiget 4 Euroopa tasandi erakondade rolli kohta, artiklit 11 osalusdemokraatia kohta, artiklit 12 liikmesriikide parlamentide rolli kohta, artikli 48 lõiget 3 tavalise läbivaatamismenetluse kohta ja artikli 48 lõiget 7 (sillaklausel),

–võttes arvesse Amsterdami lepingule lisatud protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus ELT C 202, 7.6.2016, lk 203. ning Lissaboni lepingule lisatud protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta ELT C 115, 9.5.2008, lk 206.,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklit 15 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 41 ja 42,

–võttes arvesse oma 7. mai 2009. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete arendamise kohta vastavalt Lissaboni lepingule ELT C 212 E, 5.8.2010, lk 94., 16. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide vaheliste suhete kohta ELT C 443, 22.12.2017, lk 40. ning 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad liikmesriikide parlamente ELT C 390, 18.11.2019, lk 121.,

–võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist (COM(2021)0734),

–võttes arvesse komisjoni 11. juuli 2019. aasta aastaaruannet subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise ning suhete kohta liikmesriikide parlamentidega 2018. aastal (COM(2019)0333), 30. juuni 2020. aasta aruannet 2019. aasta kohta (COM(2020)0272), 23. juuli 2021. aasta aruannet 2020. aasta kohta (COM(2021)0417) ja 1. augusti 2022. aasta aruannet 2021. aasta kohta (COM(2022)0366),

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi riikide parlamentidega suhtlemise direktoraadi aastaaruandeid, eriti 2022. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja ELi liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete kohta,

–võttes arvesse oma 20. jaanuari 2021. aasta resolutsiooni liidu õiguse kohaldamise järelevalve kohta 2017., 2018. ja 2019. aastal ELT C 456, 10.11.2021, lk 56. ning 19. mai 2022. aasta resolutsiooni õigusriigi olukorda käsitleva Euroopa Komisjoni 2021. aasta aruande kohta ELT C 479, 16.12.2022, lk 18.,

–võttes arvesse oma 24. juuni 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu õigusloome kvaliteedi ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta – raport parema õigusloome kohta, mis käsitleb aastaid 2017, 2018 ja 2019 ELT C 81, 18.2.2022, lk 74.,

–võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ 10. juuli 2018. aasta aruannet, milles käsitletakse aktiivse subsidiaarsuse kontseptsiooni kui uut töömeetodit „Aktiivne subsidiaarsus – uus töömeetod“, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ aruanne, 10. juuli 2018.,

–võttes arvesse oma 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi seisukoha kohta Euroopa tuleviku konverentsi kohta ELT C 270, 7.7.2021, lk 71. ja 4. mai 2022. aasta resolutsiooni Euroopa tuleviku konverentsi järelduste järelmeetmete kohta ELT C 465, 6.12.2022, lk 109.,

–võttes arvesse oma 9. juuni 2022. aasta resolutsiooni konvendi kokkukutsumise kohta aluslepingute läbivaatamiseks ELT C 493, 27.12.2022, lk 130.,

–võttes arvesse 22. novembri 2023. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi ettepanekute kohta aluslepingute muutmiseks Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0427.,

–võttes arvesse majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artiklit 13, milles sätestatakse parlamentidevaheliste konverentside korraldamine, et arutada eelarvepoliitikat ja teisi lepinguga hõlmatud küsimusi,

–võttes arvesse oma 15. märtsi 2023. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta 2023 kohta Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2023)0078.,

–võttes arvesse 24. ja 25. aprillil 2023 Prahas toimunud Euroopa Liidu liikmesriikide parlamentide esimeeste konverentsi eesistuja järeldusi https://parleu2022.cz/wp-content/uploads/2023/04/EUSC-Prague-Presidency-Conclusions-final-EN-1.pdf,

–võttes arvesse 14.–16. mail 2023 Stockholmis toimunud Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide LXIX konverentsi (COSAC) täiskoguistungi järeldusi https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/download/file/8a8629a88827df1e018828991e660000/Contribution%20adopted%20by%20the%20LXIX%20COSAC.pdf,

–võttes arvesse 30. juunil ja 1. juulil 2023 Léonis toimunud rahvusvahelise parlamentarismi päeva tähistamiseks korraldatud konverentsil vastu võetud Léoni deklaratsiooni parlamentarismi kohta, milles käsitletakse parlamentide tugevdamist demokraatia edendamiseks https://www.congreso.es/backoffice_doc/prensa/notas_prensa/99181_1688138271277.pdf,

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

–võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A9‑0429/2023),

A.arvestades, et liikmesriikide parlamentide aktiivne osalemine liidu asjades ja liikmesriikide parlamentide tugevam kontroll riikide valitsuste tegevuse üle on väga olulised ELi institutsioonilise süsteemi demokraatliku vastutuse võtmise ja legitiimsuse tagamisel;

B.arvestades, et liikmesriikide parlamendid „aitavad aktiivselt kaasa liidu nõuetekohasele toimimisele“ (ELi lepingu artikkel 12) ja neil on koos Euroopa Parlamendiga oluline roll ELi projekti demokraatliku legitiimsuse tugevdamisel ja kodanike usalduse ning Euroopa projekti kestlikkuse ja vastupanuvõime suurendamisel;

C.arvestades, et praegused vahendid liikmesriikide parlamentide osalemiseks Euroopa asjades on nii poliitikakujundajate kui ka üldsuse jaoks suures osas tundmatud; arvestades, et on vaja suurendada teadlikkust nendest vahenditest;

D.arvestades, et liikmesriikide valitsuste aruandekohustus oma parlamentide ees ja parlamentaarne kontroll Euroopa asjades, mis sõltub liikmesriikides kehtivatest tavadest, on praegustes Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud liikmesriikide parlamentide rolli alustala;

E.arvestades, et aruandmist ja kontrolli saab hõlbustada nõukogu tegevust läbipaistvamaks muutes, eriti selles osas, mis puudutab liikmesriikide hääletamistulemusi ja seisukohti; arvestades, et liikmesriikide parlamendid ja Euroopa Parlament peaksid suurendama survet nõukogule, et see tegutseks läbipaistvamalt ja annaks kogu õigusloomeprotsessi vältel oma tegevusest rohkem aru; arvestades, et juurdepääs teiste ELi institutsioonide dokumentidele võimaldab riikide parlamentidel teha igakülgset kontrolli;

F.arvestades, et läbipaistvuse puudumine ELi seadusandlikes ja otsustusprotsessides võib kahjustada nii aluslepingutest ja asjakohastest protokollidest tulenevaid liikmesriikide parlamentide õigusi kui ka nende rolli nõukogus esindatud riikide valitsuste tegevuse kontrollimisel;

G.arvestades, et parlamentaarne pluralism rikastab Euroopa tasandil arutelu ja on seetõttu liidule väga kasulik ning aitab parandada Euroopa asjades kaasarääkimisel parlamendivähemuste esindatust ja tasakaalustada igas parlamendis valitsevat enamust, seejuures neid täielikult austades ja nende osakaalu arvesse võttes; arvestades, et liikmesriikide parlamendivähemuste seisukohti ja esindatust tuleks ELi tasandil arvesse võtta ning need võivad osutuda kasulikuks muu hulgas tulevases ELi aluslepingute läbivaatamise protsessis, austades ühtlasi riikide parlamentide pädevust oma esindatuse küsimuses;

H.arvestades, et protokolli nr 2 artiklis 6 nähakse küll ette, et liikmesriikide parlamendid võivad konsulteerida seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentidega, kuid viimaste roll sõltub suuresti riigisisesest korraldusest ja väga sageli on neil vaid nõuandev roll; arvestades, et komisjon, nõukogu, liikmesriigid ja nende parlamendid peaksid võtma arvesse seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide rolli ja soodustama nende kaasamist, eriti kui see võib mõjutada piirkondlikke ainupädevusi;

I.arvestades, et paljudel Regioonide Komitee liikmetel on piirkondlike organite valimistel saadud mandaat; arvestades, et võiks pidada arutelu Regioonide Komitee rolli üle piirkondlike parlamentide lähendamisel üldisele integratsiooniprotsessile ja Euroopa demokraatia tugevdamisel;

J.arvestades, et liikmesriikide parlamente ja nende rolli ELi institutsioonilises raamistikus on käsitletud mitmes Euroopa tuleviku konverentsi lõpptulemust käsitlevas aruandes sisalduvas ettepanekus; arvestades, et Euroopa tuleviku konverentsi kogemused näitasid, et liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vaheline koostöö kannab vilja;

K.arvestades, et liikmesriikide parlamendid on alati kaasatud ka Euroopa aluslepingute läbivaatamisse, eelkõige eesmärgiga tugevdada ELi parlamentaarset mõõdet ja elavdada demokraatiat; arvestades, et Euroopa Parlament võttis 9. juunil 2022. aastal vastu resolutsiooni konvendi kokkukutsumise kohta aluslepingute läbivaatamiseks;

L.arvestades, et Euroopa avalikku ruumi puudutavate küsimuste lahendamist võiks toetada mitmete liidu tegevuskava käsitlevate foorumite kaudu ning see võiks toimuda ühise Euroopa nädala raames, mille jooksul liikmesriikide ja piirkondlike parlamentide liikmed arutaksid samal ajal Euroopa asju volinike, Euroopa Parlamendi liikmete ja nõukogu eesistujariigi ministritega; arvestades, et tõelise Euroopa avaliku sfääri arendamisele tuleks kasuks ka kodanike suurem teadlikkus, osalemine ja dialoog nendega;

M.arvestades, et liikmesriikide parlamentide kaasamist ELi asjadesse tuleks tugevdada ka temaatilise, komisjonidepõhise või vajaduspõhise lähenemisviisi alusel; arvestades, et parlamentidevaheliste komisjonide kohtumiste pidamise vormi tuleks veelgi täpsustada;

N.arvestades, et liikmesriikide parlamendid on näidanud üles huvi osaleda aktiivsemalt ELi poliitika ja õigusaktide sisu kujundamises ja seda mitte üksnes varajase hoiatamise süsteemi (EWS) raames, mis puudutab vaid subsidiaarsust;

O.arvestades, et liikmesriikide parlamentide rakendatav õigus kontrollida subsidiaarsuse põhimõtte järgimist varajase hoiatamise süsteemi raames on suurendanud liikmesriikide parlamentide kaasatust ELi otsustusprotsessi;

P.arvestades, et liikmesriikide parlamentide esitatud põhjendatud arvamused tugevdavad Euroopa õigusloomeprotsessi, kuna neis hinnatakse vastavust subsidiaarsuse põhimõttele; arvestades, et protokolli nr 1 artiklis 4 sätestatud kaheksanädalane tähtaeg on osutunud ebapiisavaks, et kontrollida õigeaegselt subsidiaarsuse põhimõtte järgimist, ja seda tuleks aluslepingute järgmise läbivaatamise käigus pikendada;

Q.arvestades, et Euroopa tasandi erakondadel on oluline roll ELi ja liikmesriikide parlamentide vahelise lõhe ületamisel; arvestades, et regulatiivsed tõkked takistavad Euroopa tasandi erakondade ja riigi tasandi erakondade vahelist sisukamat koostööd; arvestades, et kaaluda võib uuenduslikke ja tõhusamaid liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelise koostöö võimalusi, sealhulgas intensiivsemat dialoogi poliitiliste rühmituste ja fraktsioonide vahel;

R.arvestades, et 2018. aasta rakendamisaruandes soovitati anda liikmesriikide parlamentidele võimalus esitada komisjonile läbivaatamiseks konstruktiivseid ettepanekuid, võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni algatusõigust;

S.arvestades, et Euroopa tuleviku konverentsil soovitati anda liikmesriikide parlamentidele ja seadusandlike volitustega piirkondlikele parlamentidele võimalus esitada Euroopa tasandil seadusandlikke algatusi, mis annaks neile võimaluse teha komisjonile läbivaatamiseks konstruktiivseid ettepanekuid, olles selleks eelnevalt saanud Euroopa Parlamendi toetuse ning võttes nõuetekohaselt arvesse komisjoni algatusõigust; arvestades, et Euroopa Parlamendi täieliku algatusõiguse saavutamise eesmärki on parlamendi praeguse koosseisu ametiajal rõhutatud mitmel korral;

T.arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 9. juuni 2022. aasta resolutsioonis Euroopa Parlamendile üldise otsese seadusandliku algatusõiguse andmist; arvestades, et pärast selle õiguse andmist tuleks rohelise kaardi menetlused suunata Euroopa Parlamendile;

U.arvestades, et punase kaardi menetluse rakendamist ei saa pidada sobivaks ja konstruktiivseks vahendiks, mis võimaldaks saavutada liikmesriikide parlamentide suurema osaluse Euroopa integratsiooniprotsessis;

V.arvestades, et IPEXit, mis on parlamentidevaheline ELi teabevahetussüsteem riikide parlamentide ning liikmesriikide parlamentide ja Euroopa institutsioonide vahel, tuleks selle digitaalse strateegia kohaselt edasi arendada; arvestades, et Euroopa Parlamendil on selles väga oluline toetav roll;

W.arvestades, et liikmesriikide parlamentidel on asjakohased pädevused vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 70, 85 ja 88, mistõttu neil peaks olema edaspidi liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikas oluline roll, tuginedes ühtlasi ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP/ÜJKP) parlamentidevahelisele konverentsile, nagu on ette nähtud protokolli nr 1 artiklis 10;

Valitsuste tegevuse kontrollimine Euroopa asjade valdkonnas

1.on arvamusel, et Lissaboni lepingust tulenevate liikmesriikide parlamentide õiguste ja kohustuste rakendamine on tugevdanud nende rolli Euroopa põhiseaduslikus raamistikus, tagades seeläbi rohkem mitmekesisust, suurema demokraatliku legitiimsuse ja liidu parema toimimise;

2.on seisukohal, et liikmesriikide valitsuste aruandmiskohustus riikide parlamentidele, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 10 lõikes 2, on liikmesriikide parlamentide rolli alustala Euroopa Liidus; on seisukohal, et liikmesriikide parlamendid on partnerid ELi institutsioonilise tasakaalu säilitamisel; ergutab liikmesriikide parlamente täitma oma Euroopa tasandi ülesandeid täies ulatuses, et kontrollida ja mõjutada otseselt Euroopa poliitika sisu, jälgides eelkõige oma valitsuste tegevust Euroopa Ülemkogu liikmetena; kutsub liikmesriikide ja piirkondlike parlamentide liikmeid üles järgima oma otsusprotsessis Euroopa südametunnistust ja tõdema, et ELi poliitika avaldab nende valimisringkondadele otsest mõju; peab riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelise koostöö häid kogemusi kiiduväärseks ning on seisukohal, et riikide parlamendid ja Euroopa Parlament võivad olla loomulikud partnerid ELi tugevama parlamentaarse mõõtme kujundamisel;

3.kutsub liikmesriike üles tagama, et riikide parlamentidele antaks piisavalt aega ja neile oleks tagatud võimekus, vahendid ja vajalik juurdepääs teabele, et nad saaksid täita oma põhiseaduslikku ülesannet kontrollida oma riigi valitsuse tegevust Euroopa tasandil ja seeläbi suurendada selle legitiimsust; rõhutab teabele juurdepääsu tähtsust ja tõdeb, et nõukogu peab kehtestama dokumentide turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed, võimaldades ühtlasi riikide parlamentidel teha oma valitsuste üle demokraatlikku kontrolli, kasutades selleks muu hulgas juurdepääsu nõukogu õigusaktide andmebaasile ja järgides täielikult konfidentsiaalsusnõudeid;

4.leiab, et ELi institutsioonide töömeetodite ja otsustamisprotsesside läbipaistvus on eeltingimus, mis võimaldab liikmesriikide parlamentidel täita tulemuslikult oma aluslepingutest tulenevat institutsioonilist rolli; nõuab seetõttu, et liikmesriikide hääletustulemused ja seisukohavõtud nõukogus avalikustataks; nõuab ka seda, et liikmesriikide parlamendid kasutaksid täiel määral ära oma vastavaid pädevusi, kohandades selleks muu hulgas oma sisemist korraldust, ajakavasid ja kodukorda; seab endale ja liikmesriikide parlamentidele sihiks võtta poliitilisel ja haldustasandil kasutusele uuenduslikumad ja tõhusamad koostöövahendid, sealhulgas intensiivsemad teabevahetus- ja dialoogivormid Euroopa poliitiliste rühmituste ja fraktsioonide vahel;

5.ergutab poliitilise dialoogi tugevdamist ELi institutsioonide ja liikmesriikide parlamentide vahel ja tuletab meelde, et otsused tuleb teha kooskõlas põhiseaduslike pädevuste, ELi aluslepingute ja ELi õigustikuga ning võttes arvesse kohalike, piirkondlike, riiklike ja ELi asutuste vastavate pädevuste selget piiritlemist otsustamisel;

6.täheldab, et Euroopa poolaasta vastavusse viimine liikmesriikide parlamentide tegevuskavadega võiks aidata majanduspoliitikat omavahel veelgi paremini koordineerida, toonitades samas, et seejuures ei tohiks eirata omavalitsemise volitusi ja iga parlamendikoja konkreetset kodukorda;

7.nõuab liikmesriikide parlamentidele jõulisemat rolli riikliku eelarve- ja majanduspoliitilise dialoogi perioodi ärakasutamisel, mille jooksul liikmesriikide parlamendid saaksid teha koostööd, arutada Euroopa poolaasta küsimusi ja anda sellesse oma panuse, volitades oma valitsusi suhtlema komisjoni ja nõukoguga;

Euroopa avaliku ruumi kujundamine

8.rõhutab, kui oluline on sellega seoses eri erakondade liikmete proportsionaalse esindatuse põhimõte; soovitab seetõttu, et poliitiline mitmekesisus peaks kajastuma ka liikmesriikide parlamentide nende delegatsioonide koosseisus, kes suhtlevad Euroopa institutsioonidega;

9.märgib ära asjaolu, et varajase hoiatamise süsteemi raames või väljaspool seda avaldatud liikmesriikide parlamentide arvamustes võiks olla esitatud parlamendi enamuse siduv tahe; toetab sellegipoolest ideed anda liikmesriikide parlamentide poliitilistele vähemustele võimalus väljendada oma lahknevaid seisukohti, mis võiksid olla lisatud selliste arvamuste lisadesse;

10.on veendunud, et suhtlust liikmesriikide parlamentidega saab kaudselt tugevdada Euroopa tasandi erakondade mõjuvõimu suurendamisega; kordab oma pikaajalist üleskutset võimaldada neil erakondadel aktiivselt osaleda liikmesriikide poliitilises sfääris ja toetada ELi teemasid käsitledes nende liikmeserakondi; nõuab, et kiiresti viidaks lõpule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1141/2014 (mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist) ELT L 317, 4.11.2014, lk 1. uuesti sõnastamine, et Euroopa tasandi erakondadel oleks võimalik toetada oma liikmeserakondi Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias ja ELi küsimusi puudutavates referendumikampaaniates;

11.on veendunud, et iga‑aastase Euroopa nädala ellukutsumine võimaldaks Euroopa Parlamendi liikmetel, Euroopa Komisjoni volinikel ja nõukogu eesistujariikide ministritel külastada kõiki riiklikke ja vajaduse korral piirkondlikke parlamente, et koos kohalike parlamendiliikmetega liidu tegevuskava arutada ja seda neile selgitada; teeb ettepaneku alustada arutelu liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelise poliitilise ühisdeklaratsiooni või raamlepingu koostamise üle seoses kavandatava Euroopa nädala korraldamisega, et luua poliitilisel, institutsioonilisel ja haldustasandil sidusam koostööraamistik; on seisukohal, et Euroopa nädala kavandamisel peaks võtma õppust praegustest ja varasematest foorumitest, nagu Euroopa poolaasta konverentsi parlamentaarne nädal, stabiilsust, majanduse koordineerimist ja juhtimist Euroopa Liidus käsitlev parlamentidevaheline konverents ning Euroopa tuleviku konverents; on lisaks arvamusel, et liikmesriikide erakondade ja Euroopa fraktsioonide poliitiliste perekondade ja leeride kohtumised ELi parlamentidevahelise koostöö raames võivad pakkuda lisaväärtust tõelise Euroopa poliitilise arutelu näol;

12.on seisukohal, et kandidaatriikide parlamentide suurem kaasamine on oluline vahend ELi laienemisstrateegia edukuse saavutamiseks; teeb ettepaneku kaasata kavandatavasse Euroopa nädalasse ka kandidaatriikide parlamentide esindajad;

Varajase hoiatamise süsteemi reformi toetamine

13.rõhutab, et liikmesriikide parlamentidele Lissaboni lepinguga antud kõige olulisem õigus oli võimalus kontrollida subsidiaarsuse põhimõtte järgimist ELi seadusandlike menetluste varajases etapis;

14.märgib, et kollase ja oranži kaardi menetlusi ei ole laialdaselt kasutatud; teeb ettepaneku, et kõik ELi institutsioonid ja liikmesriigid lepiksid kokku subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimise ühises käsituses, mis põhineb algsel Amsterdami lepingul, Euroopa Liidu Kohtu asjakohasel kohtupraktikal ja komisjoni enda kogemusel; on seisukohal, et selle ühise arusaama kujundamine peaks hõlmama kõiki subsidiaarsuse elemente ja sellele võiks kaasa aidata uute koostöövahenditega;

15.võtab teadmiseks liikmesriikide parlamentide esitatud taotluse pikendada protokolli nr 1 artiklis 3 ette nähtud kaheksanädalast perioodi, mille jooksul nad saavad esitada põhjendatud arvamusi; toonitab sellegipoolest, et praeguses aluslepingute raamistikus sellist pikendamist ette ei nähta; märgib, et komisjon hakkas alates 2019. aastast leevendusmeetmena jätma liikmesriikide parlamentidele põhjendatud arvamuste saatmiseks kaheksanädalase tähtaja määramisel välja aastalõpu pühadeperioodi; on seetõttu seisukohal, et aluslepingute järgmise läbivaatamise ajal tuleks kaaluda 12‑nädalase tähtaja kehtestamist;

16.nõuab, et liikmesriikide parlamendid lisaksid seadusandlike volitustega piirkondlike parlamentide põhjendatud arvamused oma lõplikesse põhjendatud arvamustesse, mis saadetakse Euroopa Parlamendi presidendile, nõukogu eesistujale ja komisjoni presidendile, kui see mõjutab piirkondlikke ainupädevusi;

17.teeb ettepaneku luua süsteem, mida mõnikord nimetatakse rohelise kaardi menetluseks, mille kohaselt vähemalt kolmandik liikmesriikide parlamentidest saab paluda komisjonil või Euroopa Parlamendil (pärast seda, kui viimasele on antud üldine otsene algatusõigus) esitada ettepanekuid, et ergutada Euroopa Liitu käsitlevat arutelu; soovitab sellega seoses, et komisjonil või Euroopa Parlamendil võiks olla kaalutlusõigus küsimuses, kas võtta selliseid ettepanekuid arvesse või esitada ametlik vastus, tuues välja arvesse võtmata jätmise põhjused; juhib tähelepanu asjaolule, et see menetlus ei saa sisaldada algatusõigust ega õigust õigusakte tühistada või neid muuta, kuna see õõnestaks nn liidu meetodit ja pädevuste jaotust liikmesriikide ja Euroopa tasandil, rikkudes sellega aluslepinguid;

Õigus teabele

18.kinnitab, et Euroopa Liidu lepingu artikliga 12 ja protokolliga nr 1 antakse liikmesriikide parlamentidele õigus saada teavet otse Euroopa institutsioonidelt; teeb ettepaneku laiendada õigust saada teavet ka seadusandlike volitustega piirkondlikele parlamentidele;

19.soovitab liikmesriikide parlamentidel kasutada IPEXi platvormi õigeaegselt, et tagada riigisisese kontrollimehhanismi varane käivitamine; soovitab kasutada IPEXi platvormi kanalina, mille kaudu jagada süsteemselt teavet ja juhtida varakult tähelepanu subsidiaarsusega seotud probleemidele; väljendab heameelt IPEXi suuniste ajakohastatud versiooni üle, mis kiideti heaks peasekretäride 2023. aasta veebruarikuu koosolekul ja on kohandatud IPEXi platvormi uuele versioonile, võttes arvesse selle pakutavaid võimalusi ja vahendeid;

Parema institutsioonidevahelise koostöö kavandamine

20.võtab teadmiseks Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide koostöö Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide konverentsi ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika parlamentidevahelise konverentsi raames ning majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 13 raamistikus; võtab lisaks teadmiseks uuemad parlamentidevahelise koostöö vormid, nagu Europoli parlamentaarse ühiskontrolli töörühm ja parlamentidevaheline komisjonide kohtumine Eurojusti tegevuse hindamiseks; rõhutab, et sellist koostööd tuleks arendada konsensuse, teabevahetuse ja konsulteerimise põhimõtetele tuginedes, et liikmesriikide parlamendid saaksid kontrollida oma valitsuste ja haldusasutuste tegevust;

21.kordab uuesti, et praegust liidu ja liikmesriikide vaheliste suhete raamistikku võiks lihtsustada ja ühtlustada, et muuta see tõhusamaks ja tulemuslikumaks; nõuab sellega seoses, et vaadataks läbi liidu ja liikmesriikide parlamentide koostöö olemasolevate platvormide ja foorumite raames, et neid suhteid tugevdada ja praeguste vajadustega kohandada; julgustab Euroopa institutsioone ja seadusandlike volitustega piirkondlikke parlamente üksteisega aktiivsemalt koostööd tegema ja otse suhtlema, järgides täielikult liikmesriikide parlamentide rolli ja pädevusi;

22.juhib tähelepanu asjaolule, et poliitilise ja tehnilise dialoogi tugevdamine parlamendikomisjonide ja fraktsioonide vahel nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil oleks ülimalt tulemuslik samm täieliku parlamentidevahelise koostöö suunas; soovitab selleks suurendada riiklikul tasandil teadlikkust võimalikest koostöövahenditest; teeb seetõttu ettepaneku eraldada selle eesmärgi saavutamiseks lisaressursse, et muu hulgas rahastada videokonverentside kasutamist, personalivahetust või katseprojekte;

23.tunnistab protokolli nr 1 artiklite 9 ja 10 alusel loodud parlamentidevaheliste komisjonide kohtumiste asjakohasust ja komisjonide meetodi valdkondlikku edu parlamentidevahelises koostöös; on arvamusel, et institutsioonidevahelist koostööd oleks võimalik parandada, kui Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide liikmed omistaksid parlamentidevaheliste komisjonide kohtumistele suuremat tähtsust ja kui kohtumisi valmistataks ette tihedamas koostöös; on seisukohal, et kodukorda võiks muuta, et reguleerida tõhusamaid koostöövorme riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahel, austades täielikult nende institutsioonilist pädevust ja pädevuste jaotust;

24.soovitab kaasata liikmesriikide parlamendid täielikult ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika jätkuvasse väljatöötamisse; on veendunud, et selline kaasamine peaks toimuma tihedas koostöös Euroopa Parlamendiga, kooskõlas protokolli nr 1 artikliga 10 ning võttes täielikult arvesse riikide põhiseaduste sätteid, milles käsitletakse julgeoleku- ja kaitsepoliitikat; kutsub liikmesriikide parlamente üles kaaluma üksikasjalikumalt kaitsevõime prioriteediks seadmist ELi tasandil, sealhulgas parlamentidevaheliste ühiskohtumiste kaudu riikide parlamentide esindajate ja Euroopa Parlamendi liikmete osalusel, ÜVJP/ÜJKP parlamentidevaheliste konverentside raames ning poliitilise dialoogi teel;

25.tuletab meelde, kui oluline on tõhustada liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi koostööd ja dialoogi uurimisõiguse valdkonnas;

o

o   o

26.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.