1.on seisukohal, et ELi kodakondsus hõlmab jagatud ja ühist Euroopa demokraatlikku identiteeti ning sellega seotud konkreetseid õigusi, kodanikukohustusi ja vabadusi ning et selliste õiguste kasutamine nii internetis kui ka väljaspool seda tugevdab kodanike sidet ELiga ja selle demokraatlikku legitiimsust ning annab neile täiendavaid õigusi;

2.juhib tähelepanu sellele, et ELi kodakondsuse ülesehitamisel tuleb liikuda edasi, et vastata ELi 21. sajandi vajadustele ning hakkama saada uute probleemidega, tunnistades digitaalse innovatsiooni potentsiaali ja vajadust tasakaalustatud lähenemise järele, et tegeleda üleilmastumisest ja uutest tehnoloogiatest tuleneva keerukusega; rõhutab, et demokraatlike protsesside digiteerimine koos ebapiisava digitaalse kirjaoskuse ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale juurdepääsuga võib süvendada suurenevat digitaalsele lõhet kodanikuõiguste kasutamisel, jättes osa avalikkusest Euroopa projektist eemale;

3.on seisukohal, et mitmekeelsus institutsioonides ja nende suhtluses ELi kodanikega on ELi kodakondsuse mõiste tugevdamise oluline aspekt; rõhutab sellega seoses, et nõukogu 13. juuni 2005. aasta järeldustes nähti ette, et ELi kodanikud võivad kasutada ELi institutsioonidega suhtlemisel ELi mitteametlikke keeli, mida tunnustatakse liikmesriigis või selle territooriumi mõnes osas, samuti võivad nad kasutada neid ametlikult ELi institutsioonides või organites, sealhulgas Euroopa Parlamendis;

4.tuletab meelde, et Euroopa Parlament nõudis ELi kodakondsuse põhikirja loomist oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsioonis aluslepingute nende sätete rakendamise kohta, mis käsitlevad ELi kodakondsust, ja oma 10. märtsi 2022. aasta resolutsioon 2020. aasta ELi kodakondsuse ning kodanike võimestamise ja nende õiguste kaitsmise aruande kohta; tuletab meelde, et Euroopa tuleviku konverents on rõhutanud ELi kodakondsuse tugevdamise tähtsust, mainides oma järeldustes, et selline põhikiri oleks kasulik vahend ELi põhimõtete ja väärtuste konkreetsemaks muutmisel;

5.avaldab kahetsust, et komisjon ei maininud oma teatises, mis järgnes Euroopa tuleviku konverentsile, konkreetselt ELi kodakondsuse tugevdamist ja võimalikke viise selle saavutamiseks Komisjoni 17. juuni 2022. aasta teatis „Euroopa tuleviku konverents. Visioonist reaalsuseks“ (COM(2022)0404).; tuletab meelde, et nõukogu näitas valmisolekut tugevdada kodakondsust oma tehnilises hinnangus, mille ta avaldas seoses Euroopa tuleviku konverentsiga, kuid ei ole välja pakkunud, võtnud ega rakendanud meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks;

6.tuletab meelde, et komisjon avaldab enne aasta lõppu 2023. aasta ELi kodakondsuse aruande, ja eeldab, et selles tehakse ettepanekuid uute algatuste kohta ELi kodakondsuse tugevdamiseks ja selle rakendamisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks; avaldab kahetsust, et seekord on komisjon otsustanud avaldada üleskutse tõendite esitamiseks, mitte avalikule konsultatsioonile nagu varasematel aastatel; tuletab meelde, et tõendite esitamise üleskutse tulemused ei sisalda põhjalikku ülevaadet viimastest arengusuundadest ja rakendamisel esinevatest puudustest; rõhutab, et aruanne tuleks koostada ajakohastatud andmete põhjal;

7.tunneb muret konkreetsete raskuste pärast, mis takistavad ELi kodakondsusest tulenevate õiguste ja vabaduste täielikku kasutamist;

8.peab kahetsusväärseks, et liikuvad kodanikud kasutavad oma elukohaliikmesriigis vähem oma õigust hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistel, mille põhjuseks on muu hulgas ebapiisav teave, keelebarjäärid, raskused valimisteks registreerimisel ja mittekodanikest kandidaatide vähene edukus;

9.on väga mures teatud liikmesriikide praktika pärast, millega jäetakse nende kodanikud, kes elavad alaliselt või ajutiselt välismaal, ilma õigusest hääletada riiklikel parlamendivalimistel, mis toob kaasa nende tõrjutuse poliitilisest elust nii nende päritoluriigis kui ka nende elukohariigis;

10. rõhutab, et Schengeni ala on üks ELi suurimaid saavutusi; rõhutab, et kõik liikumisvabaduse tõkked ELis tuleks kõrvaldada, et tagada kõigile Euroopa kodanikele võrdsed ELi kodakondsusega seotud õigused; nõuab Rumeenia ja Bulgaaria ühinemist Schengeni alaga kooskõlas Euroopa Parlamendi resolutsioonidega;

11.on mures selle pärast, et liikuvaid ELi kodanikke, eriti neid, kes kuuluvad vähekaitstud rühmadesse, koheldakse nende elukohaliikmesriikides hüvedele juurdepääsu andmisel erinevalt nende liikmesriikide kodanikest; kutsub liikmesriike üles rakendama nõuetekohaselt Euroopa Liidu Kohtu praktikat, millega selline diskrimineerimine keelatakse;

12. tunneb muret raskuste ja probleemide pärast, millega seisavad silmitsi ELi piiriülestes piirkondades elavad kodanikud, eriti piiride sulgemise korral kogu ELi hõlmavate või piirkondlike kriiside tõttu; kutsub sellistel juhtudel liikmesriike üles jätkama piiriülest koostööd ja vajaduse korral tihedat koostööd asjaomaste kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

13.on mures puuduste pärast konsulaarkaitse direktiivi rakendamisel ja liikmesriikide konsulaarvõrkude toimimises, märkides, et need on pärast Ühendkuningriigi EList lahkumist suurenenud; taunib sellega seoses asjaolu, et ELi kodanikel on piiratud juurdepääs konsulaarkaitsele ja -abile mõnes kolmandas riigis;

14.juhib tähelepanu sellele, et on esinenud juhtumeid, kus kaks inimest, kes on kahe eri liikmesriigi kodanikud, ei ole saanud täita teatud formaalsusi, näiteks abielluda ühe liikmesriigi konsulaaresinduses, isegi kui teisel liikmesriigil ei ole konsulaaresindust selles riigis;

15.on seisukohal, et liikmesriikide kodakondsuse omandamist ja kaotamist käsitlevate normide ebaühtlus on põhjustanud erinevusi ELi kodakondsuse omandamise ja kaotamise küsimuses ning et need erinevused on mõnel juhul viinud ELi põhimõtete ja väärtuste rikkumiseni;

16.rõhutab, et endiselt on mitmeid juhtumeid, kus keeldutakse tuletatud elamisõiguse andmisest kolmandate riikide kodanikele, kelle alaealised ülalpeetavad on ELi kodanikud, hoolimata arengutendentsidest Euroopa Liidu Kohtu praktikas;

17. kordab oma muret samasooliste paaride ja nende laste diskrimineerimise pärast, kui nad kasutavad oma põhiõigust liikumisvabadusele ELis;

18.kutsub liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles täielikult rakendama kehtivaid direktiive liikuvate kodanike õiguste kohta ning tegelema kiiresti erinevate olemasolevate puudujääkidega, pidades silmas eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi; nõuab sihipäraste teadlikkuse suurendamise kampaaniate korraldamist elukohariigis, et teavitada liikuvaid ELi kodanikke nende õigusest hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel selles riigis; kordab oma üleskutset laiendada liikuvate kodanike õigusi riiklikele ja piirkondlikele valimistele;

19.kutsub liikmesriike üles tagama oma väljarännanud kodanike õigust hääletada oma päritoluriigis, kui seda õigust tunnistatakse, luues regulatiivsed tingimused, mis võimaldavad neil hääletada, ning kõrvaldades kõik bürokraatlikud takistused, mis takistavad selle õiguse kasutamist ja muudavad selle mõnikord võimatuks; kutsub eelkõige liikmesriike üles tagama võrdselt sellised õigused ja kaotama oma kodumaalt lahkunud kodanike vahel mis tahes erineva kohtlemise kaughääletamise, eelkõige kirja teel hääletamise puhul, kui see on asjakohane; nõuab väljaspool ELi elavate ELi kodanike hääleõiguse ühetaolist tagamist Euroopa Parlamendi valimistel;

20.kutsub komisjoni üles võtma vastu uue teatise, et selgitada teatud põhimõisteid, mis sisalduvad direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, et anda liikmesriikidele ajakohastatud suunised, mis võiksid aidata kaasa direktiivi rakendamisele riiklikul tasandil, millest saaksid kasu ELi kodanikud ja nende pereliikmed;

21.kutsub ELi üles edendama siduva Euroopa digitaalõiguste harta, sealhulgas digitaalse kodakondsuse seotud õiguste vastuvõtmist, tuginedes Euroopa digitaalõiguste deklaratsioonile ja digikümnendi põhimõtetele;

22.väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle ajakohastada ja parandada konsulaarkaitse direktiivi, et tugevdada ELi kodanike õigust konsulaarkaitsele, eelkõige kriisiolukordades, sealhulgas andes ELi delegatsioonidele aktiivsema rolli alaesindatud ELi kodanike abistamisel;

23.kutsub liikmesriike üles lõpetama investoritele elamisloa andmise kava programmid ja investeerimiskavad ning muud sarnased riiklikud kavad, mis viivad kodakondsuse omandamiseni ja hõlmavad ELi kodakondsuse otsest või kaudset müüki ja kuritarvitamist, kuna need õõnestavad ELi kodakondsuse kontseptsiooni ning rikuvad ELi põhimõtteid ja väärtusi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaitseksid ELi kodakondsuse terviklikkust ja väärtust; kutsub komisjoni üles võtma mis tahes vajalikke meetmeid, näiteks suunama asjaomased liikmesriigid Euroopa Liidu Kohtusse;

24. nõuab aluslepingute järgmise läbivaatamise raames, et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võtta ühissätted passide müügi või kolmandate riikide kodanike poolt ELi kodakondsuse omandamise ja kaotamisega seotud muude kuritarvituste vältimise kohta, et ühtlustada kodakondsuse saamise tingimusi;

25.kutsub liikmesriike ja asjaomaseid ametiasutusi üles kohandama olemasolevaid koolide õppekavasid või looma uusi õppekavasid, et õpetada Euroopa ja Euroopa Liidu ajalugu ja toimimist, edendamaks kodanikuaktiivsust ja ühiseid Euroopa väärtusi ning suurendamaks teadlikkust eurooplaseks ja ELi kodanikuks olemise lisaväärtusest; rõhutab, et kodanikuhariduse Euroopa mõõtme tugevdamine ja kõigile võrdse juurdepääsu tagamine, sealhulgas kõiki meie käsutuses olevaid digivahendeid kasutades, võimaldab ELi kodanikel tegutseda teadlike kodanikena ning osaleda täiel määral kodaniku-, poliitilises ja ühiskondlikus elus nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil; rõhutab, et programmil „Erasmus+“ võib olla oluline roll ELi kodanikuhariduse edendamisel õpirände kaudu kõigile, olenemata vanusest, soost, tööhõivest või haridustasemest;

26.kutsub komisjoni üles töötama välja ELi kodanikele, eeskätt noortele suunatud avalikke konsultatsioone, et suurendada ELi kodanike osalust; nõuab tungivalt, et komisjon ajakohastaks avalike konsultatsioonide läbiviimise viisi, et suurendada suurema hulga Euroopa kodanike kodanikuaktiivsust ja osalust, kooskõlas Euroopa tuleviku konverentsi eduka näitega; kutsub sellega seoses komisjoni üles parandama veelgi portaali „Avaldage arvamust!“, kasutades ära uusi tehnoloogiaid, ja teavitama sellest, kuidas kodanike tagasiside eri algatustele kaasa aitab;

27.kutsub üles looma kõigi ELi osalusvahendite, nagu Euroopa kodanikualgatus, Euroopa Parlamendile esitatavad petitsioonid, Euroopa Ombudsmanile esitatavad kaebused, avalikud konsultatsioonid ja kodanikega peetavad dialoogid, jaoks ühtset kontaktpunkti ja selliste vahendite tõhususe suurendamist, eelkõige tagades, et need aitavad kaasa Euroopa tegevuskava koostamisele ning et otsustusprotsessiga tugevdatakse ka esindusdemokraatiat; kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi üles suurendama oma jõupingutusi, et teavitada avalikkust olemasolevatest osalusvahenditest;

28.kordab oma ettepanekut luua alaline kodanikega konsulteerimise mehhanism, mis võimaldaks kodanikel, eeskätt noortel, arutleda ELi prioriteetide ja poliitika üle, aidates muu hulgas kaasa „noortekontrolli“ kohaldamisele õigusaktides, et täiendada, mitte asendada esinduslikku parlamentaarset demokraatiat; teeb ettepaneku, et Euroopa Parlamendi esindajaid tuleks nendest aruteludest teavitada, et nad saaksid hinnata, kas võtta vajaduse korral järelmeetmeid;

29.teeb ettepaneku kaaluda Euroopa kodanikukaardi kasutuselevõttu, mis võiks näiteks hõlbustada kodanikuõiguste kasutamist ja hääletamist Euroopa Parlamendi valimistel ning osalusvahendite kasutamist;

30. rõhutab Europe Directi büroode olulist rolli kodanike kohaliku tasandi osaluse suurendamisel Euroopa Liidu demokraatlikus elus; julgustab liikmesriike ning piirkondliku ja kohaliku tasandi üksusi suurendama koostööd nende büroodega;

31. kutsub komisjoni üles suurendama sotsiaalmeedia ja digivahendite kasutamist, pöörates erilist tähelepanu noorte ja puuetega inimeste kaasatuse suurendamisele demokraatlikus protsessis, edendades seeläbi nende osalemist, tunnustades samal ajal ka Euroopa Parlamendi valimiste alandatud valimisõiguslikku vanust liikmesriikides; kutsub sellega seoses komisjoni üles toetama demokraatliku osalemise edendamist, suurendades dialoogi kodanikega ja suurendades kodanike teadlikkust ELi õigusaktide mõjust nende igapäevaelule;

32. on seisukohal, et arvestades digitaalsfääri kasvavat mõju kodanike elule, eelkõige sotsiaalmeediale ja tehisintellektile, on endiselt oluline, et liikmesriigid ja Euroopa institutsioonid keskenduksid jätkuvalt uue avaliku poliitika loomisele ja toimivate mehhanismide rakendamisele, mille eesmärk on kaitsta põhiõigusi internetis ning võidelda välissekkumise ja desinformatsiooni vastu, kuna need kujutavad endast eksistentsiaalset ohtu demokraatiale ja kodanike õiguste kasutamisele;

33.nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon jätkaksid läbirääkimisi määruse (EÜ) nr 1049/2001 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43). läbivaatamise üle, et tagada ELi kodanikele võimalus kasutada täielikult oma õigust pääseda juurde dokumentidele ning kontrollida ELi institutsioonide, organite ja asutuste tegevust;

34. kordab vajadust koostada ELi toimimise lepingu artikli 25 alusel ELi kodakondsuse põhikiri, mis koondaks olemasolevaid ja tulevasi kodakondsusega seotud õiguseid, et suurendada kodanikuõiguste jõustatavust ja tagada kodanike võrdõiguslikkus, parandada ühtekuuluvust ja reageerida sotsiaalsetele, majanduslikele, poliitilistele ja digitaalsetele muutustele; tuletab meelde, et seda tuleks teha aluslepingute raames;

35.teeb ettepaneku, et osalemise ja poliitiliste õiguste, liikumisvabaduse ja digitaalse kodakondsuse valdkonnas ning kooskõlas kehtivate ja tulevaste ELi õigusaktidega peaks kodanikel olema õigus eelkõige järgmisele:–sooliselt tasakaalustatud demokraatlik esindatus valimisnimekirjades;–alaline interaktiivne digiplatvorm, mille kaudu kodanikud saavad esitada oma ettepanekuid ja ideid kõigis ELi ametlikes keeltes;–õppeperioodide, mitte ainult kvalifikatsiooni ja ametialase pädevuse tunnustamine võrdväärsena teises liikmesriigis töötamiseks;–üldine juurdepääs internetile, et tagada kodanike kaasamine ja võrdne ligipääs digikeskkonnale;–oma digitaalse identiteedi haldamine, minnes kaugemale kaitsest, mis on juba olemas seoses isikuandmete kaitsega digikeskkonnas;–surnud isiku digitaalsete andmete digitaalne pärimine;–turvaliste, läbipaistvate, jälgitavate ning inimeste ja reguleerivate asutuste poolt kontrollitavate tehisintellekti süsteemide väljatöötamine;

36.nõuab, et ELi kodakondsuse põhikirja lisataks horisontaalne mittediskrimineerimise klausel, mis tagaks võrdsuse täiendava kaitse kodakondsusega seotud õiguste kasutamisel, et võidelda diskrimineerimisega ja kaitsta kodanikke, eelkõige vähekaitstud ja tõrjutud rühmade liikmeid ning ELi piiriülestes piirkondades elavaid isikuid;

37.kutsub komisjoni üles korraldama sihipäraseid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ELi kodakondsusest ja põhikirjast tulenevate õiguste ja kodanikukohustuste kohta, sealhulgas kehtestades ELi kodakondsust käsitleva teabepaketi, ning eraldama ELi kodakondsusele rohkem ressursse; rõhutab, et tänu digitaalsele ja tehnoloogilisele revolutsioonile on kodanikest saanud meie demokraatlike süsteemide tõelised tugisambad ja kaitsjad;

38.võtab teadmiseks kodakondsuspaketi, sealhulgas 6. detsembril 2023. aastal komisjoni poolt avaldatud 2023. aasta aruande ELi kodakondsuse kohta, mille eesmärk on ELi kodakondsust veelgi edendada ja muuta see liidu kodanike jaoks konkreetsemaks; kutsub komisjoni üles võtma selles aruandes esitatud soovitusi arvesse ja võtma vajalikke meetmeid nende rakendamiseks aluslepingute kohase menetluse alusel;

39.kordab oma üleskutset kutsuda kokku konventsioon aluslepingute läbivaatamiseks, nagu on sätestatud ELi lepingu artiklis 48; on veendunud, et konventsiooniga tuleks hoolikalt hinnata, kuidas tugevdada ELi kodakondsust veelgi;

40.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.