1.rõhutab, et Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegia on riigi juhitud ja kontrollitud programm ja kava, mille eesmärk on kasutada ära kõiki riigi- ja kommertsvõimu vahendeid, et tugevdada ja toetada Hiina Kommunistliku Parteid (HKP) ja selle relvastatud haru Rahvavabastusarmeed, eelkõige omandades ja suunates ümber maailma tipptehnoloogiaid eesmärgiga tugevdada totalitaarset režiimi ja saavutada sõjaline domineerimine;

2.on seisukohal, et Hiina parteipõhise poliitilise süsteemi ja majanduse tõttu peavad eraettevõtjad oma ärihuvide elluviimisel sageli arvestama HKP‑ga, sh sõjalise tegevuse, represseerimise, mõju ja poliitilise sekkumisega; märgib, et eraettevõtjate sees olevaid HKP rakukesi kasutatakse ulatuslikult parteilise otsese kontrolli vahenditena; rõhutab, et sellest tulenevalt toetab Hiina äriühingute rahvusvaheline tegevus HKP eesmärke laiendada partei mõju kolmandate riikides, õõnestada geopoliitilisi rivaale ja suurendada Hiina mõju;

3.on veendunud, et Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamist tuleb vaadelda laiemas geopoliitilises, majanduslikus ja strateegilises kontekstis ning võtta arvesse selle seoseid teiste algatustega, näiteks algatustega „Üks vöönd, üks tee“ ja digitaalne siiditee, (sh „Made in China 2025“ ja „China Standards 2035“, ülemaailmne julgeolekualgatus ja topeltringluse strateegia), ning Hiina kasvavat jõulisust ja agressiivsust väljaspool riiki; usub, et HKP lõppeesmärk on edendada HKP pikaajalist strateegilist eesmärki saada poliitilise mõju, majanduslike võimete, tehnoloogilise domineerimise ja sõjalise võimsuse poolest maailma juhtivaks jõuks ning õõnestada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda;

4.tuletab meelde, et teaduse ja tehnoloogia ülimuslikkuse saavutamine on olnud HKP viimaste aastate üks peamisi prioriteete ning et HKP sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegiaga ergutatakse teadus- ja arendustegevuse tulemuste jagamist turule orienteeritud ja Hiina kaitsetööstuse vahel; rõhutab luureasutuste korduvaid hoiatusi majandusliku sõltuvuse, spionaaži- ja sabotaažiohu eest, mida põhjustab teatavatest ELi mittekuuluvatest riikidest, eriti Hiinast pärit üksuste majanduslik kohalolek kogu ELi elutähtsas taristus ja strateegilistes sektorites; on lisaks mures poliitilise surve pärast, mida avaldati elutähtsasse taristusse Hiina konkreetsete investeeringute heakskiitmisel, näiteks Saksamaa valitsuse otsus nõustuda Hamburgi sadamas COSCO osaluse omandamisega, mis oli vastuolus pädevate asutuste nõuannetega;

5.hoiatab ohu eest, mis kaasneb ELi strateegiliste varadega seotud Hiina äriühingute, eriti Hiina poliitilis‑sõjalise või luuresüsteemiga otseselt või kaudselt seotud äriühingutega; rõhutab sellega seoses oma muret, et Hiina sõjavägi saab seetõttu jätkuvalt ligipääsu tsiviiltegevuses, eriti majandussfääris kasutatavale tehnoloogiale ja tehnoloogilisele oskusteabele, mis suurendab Rahvavabastusarmee suutlikkust arendada järgmise põlvkonna sõjatehnoloogiat, mida võidakse kasutada partnerite survestamiseks Aasias ja kogu maailmas; nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid suurendaksid regulatiivset järelevalvet ning võtaksid kasutusele spetsiifilised taustakontrollid üksikisikute ja juriidiliste isikute suhtes, kellel on Hiina valitsusega otsesed sidemed;

6.on mures selle pärast, et 98 % ELi nõudlusest haruldaste muldmetallide järele rahuldab Hiina Rahvavabariik; rõhutab, et Hiina toodab 70 % maailma patareidest ja akudest (viiest suurimast patarei- ja akutootjast kolm asuvad just seal), 60 % maailma alumiiniumist ja 75 % ränist, samuti 94 % maailma galliumist ja umbes 60 % germaaniumist ning on suurim rafineerija, töödeldes 60 % liitiumist ja 70 % vasest ning annab 84 % nikli- ja 85 % maailma koobaltitoodangust; rõhutab, et Hiina kaevandusettevõtjad tegutsevad Serbias (vask ja kuld), Kongo Demokraatlikus Vabariigis (koobalt), Indoneesias (nikkel) ning Tšiilis ja Austraalias (liitium) ning et Hiina monopolisarnane positsioon nende kriitilise tähtsusega kaupade tootmise ja töötlemise valdkonnas tekitab suurt sõltuvust, on ELi jaoks tõsine geopoliitiline probleem ning kujutab ühtlasi suurt ohtu Euroopa kaitse- ja muudele peamistele tööstussektoritele, samuti selle avatud strateegilisele autonoomiale ja Euroopa majandusjulgeoleku strateegiale;

7.tunneb sellega seoses heameelt komisjoni kriitilise tähtsusega toorainete määruse ettepaneku üle ja nõuab selle eesmärkide kiiret elluviimist, et tugevdada ELi tarneahela vastupanuvõimet; tuletab meelde, et kriitilise tähtsusega toorained on julgeoleku- ja kaitsesektori ning ELi digi- ja rohepöörde edu jaoks hädavajalikud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama koostöös tööstuse sidusrühmadega otsust vähendada järk-järgult Hiinast sõltuvust, mitmekesistades kriitilise tähtsusega toorainete ja haruldaste muldmetallide allikaid ning luues strateegilised partnerlused usaldusväärsete kolmandate riikidega, et tagada kriitilise tähtsusega toorainete kindel ja usaldusväärne tarnimine; nõuab tungivalt, et EL abistaks liikmesriike selliste projektide väljatöötamisel, mille eesmärk on suurem sõltumatus Hiina tootmisest;

8.pooldab tungivalt tarnijate ja partnerite mitmekesistamist elutähtsa taristu algatustes, et vähendada kaitsetust välismõjude ees, tagades samas, et sõltuvus mis tahes ühest allikast oleks võimalikult väike;

9.on mures selle pärast, et ELi ja liikmesriikide diplomaatilist ja sõjalist sidet on toetatud eraomandis olevate merealuste kaablite kaudu, mille tootjad on Hiina äriühingud, näiteks HMN Technologies, mis on Rahvavabastusarmee küberluurega seotud üksus; väljendab sügavat muret Hiina äriühingu HMN Technologies hallatava ja andmete edastamiseks ette nähtud merealuse kaablisüsteemi pärast, mis ühendab ELi liikmesriikide territooriume ning India ja Vaikse ookeani piirkonda, sealhulgas liikmesriikide ja NATO sõjaväebaase, ning põhjustab küberturvalisuse, veealuse seire, andmete ja luureteabe kogumise valdkonnas turvaauke; tunneb sellega seoses muret ka selle pärast, et Eesti internetitaristu selgrooks olev Hollandi äriühing müüdi Rahvavabastusarmeega seotud Hiina äriühingule; rõhutab sarnaste juhtumite ärahoidmiseks vajadust liikmesriikide ühiste pingutuste järele;

10.tuletab meelde vajadust põhjalikult hinnata ELi institutsioonide infoturbe taristuid ja teenuseid, eelkõige seoses institutsioonidevahelise salastatud teabevahetuse ning välismissioonide ja -operatsioonidega; tuletab meelde, et arvesse tuleks võtta kogu tarneahelat tagamaks, et äriühingutel ei oleks Hiina Rahvavabariigiga otseseid ega kaudseid sidemeid; nõuab ELi institutsioonide hankemenetlustes erisätteid, et piirata sekkumisriski, sealhulgas kolmandate isikute poolset omandamist, hooldust või kontrollimist;

11.hoiatab, et suured investeeringud meresadamatesse, raudteedesse ja lennujaamadesse annavad Pekingile võimaluse jälgida ja kontrollida tegevust olulise strateegilise mõõtmega logistilistes sõlmedes;

12.rõhutab asjaolu, et 2022. aastal oli Hiina ELi suuruselt teine kaubavahetuspartner; väljendab muret ELi ja Hiina vaheliste üha tasakaalustamata kaubandus- ja investeerimissuhete pärast, mida rõhutab ka ELi rekordiline kaubandusbilansi puudujääk 396 miljardit eurot 2022. aastal ning ELi sõltuvus Hiina impordist ja investeeringutest mõnes kriitilise tähtsusega sektoris; rõhutab, et Hiina topeltringluse strateegia tulemuseks on tasakaalustamata rahvusvaheline kaubanduspoliitika; kutsub komisjoni üles väljendama Hiinale, et EL on Hiina kaubandustavade pärast mures;

13.on seisukohal, et ELi elutähtsa taristu tähtis osa on liidu teadus- ja arenduskeskuste võrgustik, millel on oluline roll ELi suutlikkuses saavutada rohe- ja digipööre koos selliste oluliste valdkondadega nagu kosmosekaitse; tuletab meelde turvaauke, mis on seotud sunniviisilise tehnosiirde, intellektuaalomandi varguse ja teadmiste leketega nii ELis kui ka mujal; nõuab suuremat valvsust selliste ohtudega arvestamisel, pidades silmas ELi innovatsioonivõimet ja majanduskasvu edendamist;

14.märgib, et Hiina äriühingud on juba juhtpositsioonil põhitehnoloogiate vallas, mida kasutatakse sellistes sektorites nagu 5G traadita taristu, droonid, akud, hüperhelikiirusega raketid, päikese- ja tuuleenergia ning krüptoraha; väljendab muret nende tehnoloogiate kasutamise ja neist põhjustatud sõltuvuste pärast; märgib sellega seoses, et 100 % Küprose ja 59 % Saksamaa 5G RANi võrgust koosneb Hiina seadmetest; rõhutab, et see on vastuolus ELi 5G küberturvalisuse meetmepaketi suunistega võrkude turvariskide maandamise kohta, ning kutsub nõukogu ja komisjoni üles välistama põhivõrgu funktsioonide jaoks Hiina Rahvavabariigist pärit tootjate seadmed ja tarkvara; tuletab meelde, et Huawei on osalenud programmi „Euroopa horisont“ 11 projektis kuni 2023. aasta juunini, saades seega kokku 3,89 miljonit eurot; nõuab tungivalt, et ELi ja Euroopa institutsioonid jälgiksid süstemaatiliselt Hiina selliseid äriühinguid, mis saavad otsest või kaudset kasu ELi jaoks strateegilise tähtsusega Euroopa programmidest, ning lõpetaksid vajadusel nende osalemise; palub lisaks komisjonil teha ettepanek rohkemate turvastandardite kohta Hiina 5G- ja järgmise põlvkonna 6G‑võrgu tarnijatele;

15.on seisukohal, et Hiina konglomeraadile ByteDance kuuluv rakendus TikTok rikub Euroopa andmekaitseraamistikku, muutes selle võimalikuks ohuks ja Hiina toetatud desinformatsiooni allikaks; kiidab heaks ELi institutsioonide ja mitme ELi liikmesriigi otsuse keelata TikToki rakenduse kasutamine äriühingute seadmetes, samuti institutsioonide mobiilseadmete teenustes registreeritud isiklikes seadmetes;

16.hoiatab, et Euroopa, selle naabruse ja ülejäänud maailma julgeolekukeskkonna halvenemise tõttu tuleb hakata kiiresti mõtlema selle peale, kuidas tugevdada ELi avatud strateegilist autonoomiat ja vähendada sõltuvust sellistest riikidest nagu Hiina Rahvavabariik ja süsteemsetest rivaalidest, kes ELi julgeolekut ohustavad; rõhutab vajadust vältida tundlike kujunemisjärgus tehnoloogiate ja peamiste kahesuguse kasutusega kaupade, eriti nende, mis on ELi julgeoleku ja kaitse seisukohast üliolulised, edastamist problemaatilistesse sihtkohtadesse, kus järgitakse sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegiaid või tehakse nende raames koostööd; peab kogu ELi hõlmavate elektrooniliste tolli- ja ekspordilitsentsisüsteemide loomist vajalikuks sammuks tulemusliku ühtse Euroopa ekspordikontrolli poole ning nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid võtaksid need süsteemid 2024. aasta lõpuks kasutusele; kutsub lisaks ELi institutsioone ja liikmesriike üles tugevdama koostööd Atlandi-üleste ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega elutähtsa taristu kaitsmisel ning kaitsma demokraatiat ja säilitama meie ühiseid väärtusi, julgeolekut ja heaolu;

17.on endiselt mures selle pärast, et Euroopa elutähtsad taristud alates telekommunikatsioonivõrgust kuni sadamarajatisteni muutuvad välismõju ees üha kaitsetumaks; tunnustab sellega seoses hiljutisi seadusandlikke meetmeid elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks ELis; väljendab siiski muret, et sellised algatused piirduvad suurel määral välismaiste otseinvesteeringute taustauuringutega, jättes HKP‑le avatuks muud kanalid, mis võimaldavad saada juurdepääsu kriitilise tähtsusega varadele ja mõjuvõimu nende üle, sealhulgas eliidi kaasamise, tehnoloogia ja intellektuaalomandi üleandmise ning tarneahela ja müügituru sõltuvuste kaudu; märgib, et põhjaliku riskihindamise ja kaardistamise raamistiku loomine on hädavajalik elutähtsate taristute varade ja nende nõrkuste kindlakstegemiseks; peab vajalikuks kaardistada, jälgida ja hinnata Hiina ja muude kolmandate riikide juurdepääsu ELi elutähtsale taristule ning vajaduse korral võtta ühiseid leevendavaid meetmeid; kutsub sellega seoses komisjoni üles koostama liikmesriikide toetusel kriitilise tähtsusega varade põhjaliku loetelu ja süstemaatiliselt hindama nende kaitstust välismõjude eest; nõuab seetõttu seadusandlike algatuste laiendamist selliste riskidega tegelemiseks;

18.palub, et komisjon saadaks Euroopa Parlamendile enne Euroopa Parlamendi praeguse ametiaja lõppu üksikasjaliku analüüsi ohtude kohta, mis avalduvad ELi kaubandusele seoses pooljuhtidega, kvantarvutusega, plokiahelaga, kosmosega, tehisintellektiga ja biotehnoloogiaga, ning võimaliku vajadusega võtta nendes valdkondades ELi meetmeid;

19.tuletab meelde, et välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitlevas määruses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (ELT L 79 I, 21.3.2019, lk 1). käsitletakse julgeoleku ja avaliku korraga seonduvaid riske, mis tulenevad väljastpoolt ELi tehtud investeeringutest; märgib taustauuringumehhanismi kui asjakohase vahendi peamist lisaväärtust, kuna sellega antakse liidule ja selle liikmesriikidele parem strateegiline ülevaade ja olukorrateadlikkus suundumustest, eesmärkidest, vahenditest ja meetoditest, mida välisosalejad kasutavad oma majandusliku ja poliitilise mõju suurendamiseks; nõuab, et välismaiseid otseinvesteeringuid ja välisriigi subsiidiume käsitlevaid kehtivaid õigusakte laiendataks selliselt, et kõikidele ELi elutähtsate taristuprojektidega seotud sidusrühmadele oleks ette nähtud üldine taustauuring, mis hõlmab kõiki elutähtsa taristuga seotud ettevõtmistes osalemise viise, sealhulgas ühisettevõtteid, partnerlussuhteid ja tehnosiiret; rõhutab samuti, et oluline on ELi-väliseid sidusrühmi kaasavate elutähtsate taristuprojektide korrapärane hindamine, ning on veendunud, et see protsess peaks hõlmama omandistruktuuride, tarneahelate sõltuvuse ja nende projektidega seotud tehnosiirde kontrollimist; peab samuti vajalikuks kehtestada hoolsuskohustuse standardid, et teha kindlaks Hiina mõju ELi elutähtsa taristu investorite üle, ning rõhutab, et seda lähenemisviisi tuleks kohaldada võrdselt kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide suhtes; rõhutab, et taristu kaitse eest vastutavad lõppkokkuvõttes liikmesriigid, kuid nad ei ole järjekindlalt rakendanud kehtivaid välismaiste otseinvesteeringutega seotud suuniseid; on seda silmas pidades sügavalt mures asjaolu pärast, et mitte kõik liikmesriigid ei ole kehtestanud ega kasuta elutähtsasse taristusse tehtavate välisinvesteeringute tausta uurimise mehhanisme; kutsub liikmesriike tungivalt üles järjepidevalt rakendama kehtivaid õigusakte, mis on seotud välismaiste otseinvesteeringute ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevustega;

20.avaldab sellega seoses kahetsust, et ei ole piisavalt kontrollitud turvaseadmetega seotud riigihangetesse sekkumise riske, nagu Strasbourgi lennujaama allkirjastatud lepingu puhul, et paigaldada lennujaama turvaskannerid ja -väravad, mida tarnib Hiina ettevõtja Nuctech – mis kuulub osaliselt Hiina valitsusele ja on seotud Ühisrinde poliitikaga – Euroopa tütarettevõtja; hoiatab, et kõik sellised tehnoloogiad võivad sisaldada sisseehitatud turvaauke või neile võib nende hoolduse ajal olla võimalik juurde pääseda; väljendab teisest küljest heameelt Rumeenia valitsuse otsuse üle lõpetada läbirääkimised ettevõtjaga China General Nuclear Power Corporation (CGNPC) Cernavoda 3. ja 4. tuumareaktori ehitamise üle;

21.rõhutab siiski, et tuleb leida strateegiline tasakaal ühelt poolt ELi ühtse turu avatuse ja investeeringute ligimeelitamise ning teiselt poolt ELi elutähtsa taristu kaitse ja autonoomia vahel, võttes arvesse ELi turvaauke, eelkõige majanduslikku survestamist ja ELi elutähtsa taristu terviklikkust ähvardavaid ohte;

22.kutsub komisjoni üles kaaluma, kuidas muuta välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitlevad arvamused mõjukamaks, et vältida siseturu moonutusi ja liikmesriikidevahelist võidujooksu madalaimale tasemele; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama ühtlustamist, sealhulgas asjakohaste eksperditeadmiste arendamise kaudu, ning täielikult rakendama välismaiste otseinvesteeringute taustauuringuid käsitlevat määrust; on veendunud, et kõnealust määrust ja selle kohaldamisala on vaja aasta lõpus kavandatud läbivaatamisel parandada; julgustab komisjoni esitama läbivaadatud määruse kohta kaugelevaatava seadusandliku ettepaneku, milles käsitletaks kõiki selle rakendamisel tekkinud lünki ning hindama kiiremas korras võimalust esitada seadusandlik ettepanek ka väljaminevate investeeringute taustauuringumehhanismi kohta; soovitab tugineda kavandatava väljaminevate investeeringute taustauuringumehhanismi loomisel mõjuhinnangule, mis hõlmab piisavat konsulteerimist ettevõtjatega, et minimeerida võimalikke kahjulikke tagajärgi Euroopa konkurentsivõimele;

23.väljendab heameelt 20. juunil 2023 esitatud Euroopa majandusjulgeoleku strateegia uue riskide vähendamisele suunatud lähenemisviisi üle, mille eesmärk on maksimeerida ELi majanduslikust avatusest saadavat kasu ning kaitsta, edendada ja suurendada ELi avatud strateegilist autonoomiat, minimeerides samal ajal riske, mis tulenevad majanduslikust sõltuvusest ja selle võimalikust negatiivsest ärakasutamisest, sealhulgas investeeringud ja teaduskoostöö sõjalise rakendusega peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiate valdkonnas, mis hõlmab teiste seas kvantarvutust, tipptasemel pooljuhte ja tehisintellekti; nõuab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning komisjoni ettepanekute viivitamatut vastuvõtmist ja palub, et liikmesriigid rakendaksid täielikult ELi laiendatud õigusraamistikku, millega jäetakse välja üksused, kes võiksid toetada Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamist, ning leiaksid Hiina rahastavatele ELi projektidele alternatiive tervikliku lähenemisviisi väljatöötamise kaudu Euroopa majandusjulgeoleku riskide ühiseks kindlakstegemiseks, hindamiseks ja juhtimiseks;

24.väljendab ühtlasi heameelt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni ettepaneku üle, mille kohaselt tuleks tundlike kujunemisjärgus tehnoloogiate lekkimise vältimiseks koostada kahesuguse kasutusega tehnoloogiate loetelu, mis põhineb kitsalt määratletud ja tulevikku suunatud kriteeriumidel, nagu tehnoloogia potentsiaalselt progressi võimaldav ja muutlik olemus, Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamisega kaasnev risk ning oht, et tehnoloogiat võidakse kuritarvitada inimõiguste rikkumiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema võimalikult kiiresti kindlaks nende kahesuguse kasutusega tehnoloogiate jaoks vajalikud asjakohased kaitsemeetmed ja neid rakendama;

25.kutsub sellega seoses komisjoni üles töötama koos liikmesriikidega välja kiirreageerimismehhanismi juhuks, kui avastatakse Hiinale kuuluva, tema osalusega või kontsessiooni all oleva ELi taristu kahesugune kasutus või väärkasutus, mis omandiõiguse või osalemise korral võib tuua kaasa kontsessiooniõiguste tühistamise ja/või omandiõiguse peatamise; palub komisjonil Euroopa Parlamendile iga aasta aru anda järgnevast:a)Hiinale logistilist ja luurealast tuge pakkuvate strateegiliste taristute võimaliku kahesuguse kasutuse tuvastamine;b)ELi kaubandusalaste õigusaktide täieulatuslik järgimine, eelkõige seoses hoolsuskohustuse, survestamise vastase võitluse ja sunniviisilise töö kasutamisega ELi turgudele sisenevate kaupade puhul;

26.väljendab heameelt Euroopa kiibimääruse vastuvõtmise üle, mis suurendab ELi pooljuhtide tootmise võimekust ja loob strateegilise kaardi muu hulgas ELi pooljuhtide väärtusahela võimekuse puudujääkide kohta, vähendades seeläbi ELi sõltuvust sellistest kolmandatest riikidest nagu Hiina; nõuab lisaettepanekuid, et tagada ELi elutähtsate taristute ja materjalide tootmis- ja tarneahelad; kutsub lisaks komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja lisaalgatusi, mille eesmärk on võimaldada tihedamat kooskõlastamist ja koostööd sarnaselt meelestatud partnerite ja liitlastega, ning võimaluse korral ja kooskõlas ELi edasise sõltuvuse vähendamise eesmärgiga jälgima ja arendama edasi ELi julgeoleku ja kaitse seisukohalt üliolulise elutähtsa taristu ja kriitilise tähtsusega materjalide ülemaailmset tootmisvõimsust ning tarneahelaid; juhib erilist tähelepanu Taiwanile, millel on ülemaailmsetes tarneahelates ja reeglitel põhinevas rahvusvahelises korras oluline roll; kordab oma pikaajalist toetust ELi ja Taiwani kahepoolsele investeerimislepingule ning kõikidele kahepoolsetele vastastikku kasulikele kaubandus- ja investeerimiskokkulepetele;

27.kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku uue õigusraamistiku kohta, et leevendada merealuste kaablisüsteemide tarnijatest tulenevaid turvariske, sealhulgas tehes selliste tarnijate omandistruktuuride, nende merealustesse kaablisüsteemidesse tehtud varasemate investeeringute ning Euroopa ja liitlaste sõjaväebaasidele lähedal asuvate merealuste kaablisüsteemide üle rangemat järelevalvet ja vaadates neid sageli üle; rõhutab vajadust takistada kaablisüsteemi tarnijaid, näiteks Hiina äriühinguid, jagamast andmeid luureteenistustega muul eesmärgil kui selleks, et kaitsta taristut sissetungide ja pahatahtlike rünnakute eest; nõuab sellega seoses algatusi, mis on suunatud Euroopale kuuluvate või Euroopas asuvate äriühingute edasiarendamiseks merealuste kaablisüsteemide valdkonnas;

28.rõhutab, et ELi reaktsioon peab põhinema asjaomase strateegilise olukorra sügaval mõistmisel, keskendudes elutähtsa taristu poliitikaülestele ja riikidevahelistele ohuhinnangutele ja nõrkuste uuringutele; on arvamusel, et detsentraliseeritud või hooletu lähenemisviis, milles puudub selge visioon ja kontroll Euroopa kaitse ja julgeoleku jaoks strateegilise tähtsusega projektide üle, võib oluliselt kahjustada ELi geopoliitilisi huve Liidu välispoliitika peadirektoraadi välissuhete poliitikaosakond, „Security implications of China-owned critical infrastructure in the European Union“ (Hiinale kuuluva ELis asuva elutähtsa taristu mõju julgeolekule Euroopa Liidus), juuni 2023.; tuletab meelde välissekkumisega seotud nõrkusi, seda eelkõige inforuumi puhul, ning välismaiste otseinvesteeringute projektide ja pahatahtlike välisosalejate infoga manipuleerimise operatsioonide koosmõju;

29.väljendab muret selle pärast, et Hiina Rahvavabariik on tunginud ELi turule ja ELi laiemasse naabruskonda; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tagama, et meetmeid, mis on võetud ELi vastupanuvõime tugevdamiseks Hiina mõju vastu, sealhulgas riskide vähendamine, mitmekesistamine ja kriitiliste sõltuvuste vähendamine, laiendatakse ka ELi lähimatele partneritele, eelkõige läbirääkijariikidele ja neile, kes osalevad ELi naabruspoliitikas;

30.tuletab meelde, et Hiina Rahvavabariigi mereväel on õiguslikud ja muud vahendid, mille alusel saab Hiina tsiviillaevu ja -taristut kasutada sõjalistel ja julgeolekuga seotud eesmärkidel; on seisukohal, et Hiina saab kasutada oma tsiviilkasutuses olevat kaubandustaristut, et toetada Rahvavabastusarmee kohalolu kolmandates riikides; hoiatab, et selline Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamine annab Rahvavabastusarmeele juurdepääsu välissadamatele, mis tagab riigile eelpositsioonide kujul logistilise toe, et viia oma sõjalaevastik isegi nii kaugele kui India ookean, Vahemeri ja Atlandi ookean; rõhutab, et spionaažioht on suurim olukorras, kus Hiina tsiviilotstarbelised kommertsvarad asuvad ELi ja NATO mereväebaaside või sadamaoperaatorite lähedal asuvates logistikakeskustes, kes on sõlminud Euroopa äriühingutele logistilise toe pakkumise lepingud; kutsub liikmesriike üles viivitamata tegelema vajadusega vähendada spionaaži ja sabotaaži riske eelkõige selliste elutähtsate taristute puhul, millel on sõjaline funktsioon, nagu NATO kasutatavad sadamad; rõhutab sellega seoses, et EL ja NATO peavad tegema koostööd, et töötada välja pikaajaline kava Hiina sõjalise ja tsiviilvaldkonna ühitamise strateegia vastu võitlemiseks Euroopas, ning kutsub üles täielikult rakendama ELi ja NATO rakkerühma lõplikku hindamisaruannet Euroopa Komisjon, ELi ja NATO elutähtsa taristu vastupidavuse rakkerühm: lõplik hindamisaruanne, juuni 2023.;

31.märgib, et sadamad on väravad maailma ja etendavad sellisena ELi majanduses otsustavat rolli; märgib murega, et Hiina omandis või kontrolli all olevad üksused on strateegiliselt Euroopa sadamates ja sadamataristus oma osalust suurendanud; kutsub komisjoni üles esitama ELi strateegilise poliitikaraamistiku, et vähendada ja piirata Hiina ja teiste režiimide mõju ja operatiivjuhtimist; tuletab samuti meelde, et Hiina Rahvavabariik edastab energiat ülemeremaadele, kasutades kaubandussadamate võrgustikku ja kahesuguse kasutusega rajatisi, mis pakuvad Hiina mereväele logistikat ja luurealast tuge; märgib, et 2022. aastal omasid või käitasid Hiina ettevõtjad terminale 53 riigi 96 sadamas; märgib lisaks, et vähemalt üheksas sadamas, millest kaks on Euroopas, on Hiina Rahvavabastusarmee sõjalaevad ja nende varustus läbinud olulisi remondi- või hooldustöid; juhib tähelepanu sellele, et mereväe visiidid paljastavad mõjupiirkondi, prioriteetseid operatsioonipiirkondi, luureandmete kogumise eesmärke ja koostööprioriteete;

32.rõhutab, et selleks, et EL suudaks uutele julgeolekuprobleemidele vastu seista, on vaja elutähtsa taristu alase üleilmse koostöö jaoks geopoliitilist lähenemisviisi; märgib, et Hiina riigiettevõtjad on rahastanud ja ehitanud umbes kolmandikku alates 2010. aastast valminud Aafrika taristust, sealhulgas umbes 50 % Aafrika 3G‑võrkudest ja 70 % 4G‑võrkudest; rõhutab, et Hiina on viimase 20 aasta jooksul suurendanud oma kaubandus-, investeerimis- ja laenukohustusi 160 miljardi dollari väärtuses väheste või läbipaistmatute lepinguliste võlasuhetega, mis on sõlmitud Aafrika valitsuste ja nende peamiselt transpordi, elektrienergia tootmise, kaevandamise ja telekommunikatsiooni valdkonnas tegutsevate riigiettevõtjatega; rõhutab eriti tõsiasja, et üks Hiina telekommunikatsiooniettevõtja on ehitanud kuni 70 % Aafrika infotehnoloogia taristust, ning rõhutab ka Hiina ettevõtjate rolli vähemalt Aafrika 14 tundliku valitsusesisese telekommunikatsioonivõrgu rahastamisel, ehitamisel, laiendamisel ja renoveerimisel; väljendab muret selle pärast, et niisugune Hiina mudel on paljudele riikidele, kes ei suuda või ei taha täita sarnase rahastuse saamiseks vajalikke ELi nõudeid, ilmselgelt atraktiivne, mistõttu suureneb Hiina mõju ELi partnerluste arvelt ja nende riikide jaoks tekib jätkusuutmatute võlgade oht, mis kahjustab nende pikaajalist arengut ja toob kahju kohalikule elanikkonnale; kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles suurendama pingutusi, sealhulgas meelitama ligi investeeringuid erasektorist, et rakendada strateegia „Global Gateway“ 150 miljardi euro suurust investeerimispaketti, milles lepiti kokku ELi ja Aafrika Liidu kuuendal tippkohtumisel 2022. aasta veebruaris; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon viiksid algatuse raames kiiresti ellu projekte, eelkõige majakaprojekte;

33.rõhutab murega, et Hiina Rahvavabariigi strateegiat luua Aafrika rannikule nn sinise majanduse koostööbaas, sealhulgas ehitada kalalaevad ja laevaremonditehased, saab kasutada ka sõjalisel otstarbel; rõhutab, et Aafrika riikidega sõlmitud lepingud ja litsentsid ei ole piisavalt üksikasjalikud ega läbipaistvad; kirjeldab, millised on võimalikud geopoliitilised tagajärjed ELile, eelkõige kolmandates riikides, kus EL tegutseb;

34.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning nõukogule ja komisjonile.