P9_TA(2024)0031ELi arengukoostöö, millega toetatakse energiale juurdepääsu arenguriikidesEuroopa Parlamendi 17. jaanuari 2024. aasta resolutsioon ELi arengukoostöö kohta, millega toetatakse energiale juurdepääsu arenguriikides (2023/2073(INI))Euroopa Parlament,

–võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärki nr 1 vaesuse kaotamise kohta, eesmärki nr 7 kõigile taskukohase, kindla, kestliku ja kaasaegse energia tagamise kohta, eesmärki nr 9 tööstuse ja taristu kohta, eesmärki nr 13 kliimameetmete kohta ning eesmärki nr 5 soolise võrdõiguslikkuse saavutamise ning kõigi naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise kohta,

–võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 208, milles sätestatakse, et ELi arengupoliitika põhieesmärgiks on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine, ning nõutakse, et liit võtaks arengukoostöö eesmärke arvesse sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid,

–võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 5 ja artiklit 21, milles rõhutatakse liidu kohustust järgida arengukoostöös väärtuspõhist lähenemisviisi, et tagada liidu välistegevuse järjepidevus, austades ÜRO põhikirja põhimõtteid ning edendades arenguriikide kestlikku majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut,

–võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni 30. juuni 2017. aasta ühisavaldust uue Euroopa arengukonsensuse „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik“ ELT C 210, 30.6.2017, lk 1. kohta,

–võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 ELT L 209, 14.6.2021, lk 1.,

–võttes arvesse nõukogu 4. oktoobri 2022. aasta järeldusi kliimamuutustega seotud rahastamise kohta, pidades silmas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärku (COP 27) 6.–18. novembril 2022 Sharm el Sheikhis, 25. jaanuari 2021. aasta järeldusi kliima– ja energiadiplomaatia kohta – Euroopa rohelise kokkuleppe välismõõtme rakendamine, ning 28. novembri 2016. aasta järeldusi energia ja arengu kohta,

–võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640),

–võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2023. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega sätestatakse kriitiliste toorainete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (COM(2023)0160),

–võttes arvesse komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrust (EL) 2023/1184, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks ELT L 157, 20.6.2023, lk 11.,

–võttes arvesse komisjoni 16. märtsi 2023. aasta teatist Euroopa vesinikupanga kohta (COM(2023)0156),

–võttes arvesse komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatist „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ (COM(2020)0301),

–võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. mai 2022. aasta ühisteatist „ELi energiaalane välistegevus muutuvas maailmas“ (JOIN(2022)0023),

–võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 1. detsembri 2021. aasta ühisteatist „Global Gateway“ (JOIN(2021)0030),

–võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 9. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Tervikliku Aafrika strateegia suunas“ (JOIN(2020)0004),

–võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu eriraportööri 5. jaanuari 2023. aasta aruannet ohutu, puhta, tervisliku ja kestliku keskkonnaga seotud inimõigustealaste kohustuste kohta „Women, girls and the right to a clean, healthy and sustainable environment“ (Naised ja tütarlapsed ning õigus puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale),

–võttes arvesse Euroopa Liidu ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide organisatsiooni (AKVRO) liikmete vahelist uut partnerluslepingut (Samoa leping), mis jõustub pärast seda, kui Euroopa Parlament on selle heaks kiitnud ja lepinguosalised on selle ratifitseerinud,

–võttes arvesse ÜRO 1992. aasta kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) ja selle Kyoto protokolli, 2015. aasta detsembris Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku (COP21) ning vastu võetud Pariisi kokkulepet, mis on esimene ülemaailmne õiguslikult siduv kliimakokkulepe, ja valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli viiendat kliimamuutuste hindamisaruannet,

–võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli 24. septembri 2019. aasta eriaruannet ookeani ja krüosfääri kohta muutuvas kliimas,

–võttes arvesse ÜRO Peaassamblee poolt 13. septembril 2007. aastal vastu võetud põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni,

–võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi heitkoguste vähendamise lünga aruannet 2022 ja teist kokkuvõtvat aruannet fossiilkütuste tootmise kohta (2021. aasta aruanne fossiilkütuste tootmise erinevuse kohta) Stockholmi Keskkonnainstituut, Rahvusvaheline Kestliku Arengu Instituut, Ülemeremaade Arengu Instituut, E3G ja ÜRO Keskkonnaprogramm, „2021 Report – The Production Gap: Governments’ planned fossil fuel production remains dangerously out of sync with Paris Agreement limits“, 2021.,

–võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, mille ÜRO Inimõiguste Nõukogu kinnitas 16. juunil 2011,

–võttes arvesse OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele ja OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku äritegevuse kohta,

–võttes arvesse ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna 2018. aasta poliitikaülevaadet „Policy Brief #12: Global Progress of SDG7 – Energy and Gender“ (Poliitikaülevaade nr 12: kestliku arengu eesmärgi nr 7 ülemaailmsed edusammud – energia ja sooline võrdõiguslikkus),

–võttes arvesse Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri 2022. aasta aruannet „World Energy Transitions Outlook 2022: 1.5 °C Pathway“ (Maailma energiasüsteemi ümberkujundamise ülevaade: tee 1,5 °C eesmärgi saavutamise poole) Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur, „World Energy Transitions Outlook 2022:1,5 °C Pathway“, Abu Dhabi, 2022.,

–võttes arvesse Maailmapanga, Rahvusvahelise Energiaagentuuri, Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri, ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsiooni 2023. aasta ühisaruannet „Tracking SDG 7: The Energy Progress Report, 2023“ (Kestliku arengu eesmärgi nr 7 täitmise seire: 2023. aasta energiaalane eduaruanne) Rahvusvaheline Energiaagentuur, „Tracking SDG7:The Energy Progress Report, 2023“, Pariis, juuni 2023.,

–võttes arvesse Aafrika Liidu keskkonnahoidliku taastamise tegevuskava aastateks 2021–2027, milles esitatakse terviklik strateegia, mille eesmärk on edendada keskkonnahoidlikke algatusi, vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kaitsta keskkonda ja suurendada kliimamuutustele vastupanu võimet Aafrika Liit, „The African Union green recovery action plan“, Addis Abeba, 2021.,

–võttes arvesse Aafrika juhtide 6. septembri 2023. aasta Nairobi deklaratsiooni kliimamuutuste kohta ja üleskutset tegutseda,

–võttes arvesse Aafrika rahvaste 2023. aasta kliima- ja arengudeklaratsiooni,

–võttes arvesse oma 14. märtsi 2023. aasta resolutsiooni poliitikavaldkondade arengusidususe kohta ELT C, C/2023/398, 23.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/398/oj., 25. märtsi 2021. aasta resolutsiooni uue ELi Aafrika‑strateegia ning kestlikku ja kaasavat arengut toetava partnerluse kohta ELT C 494, 8.12.2021, lk 80., 15. jaanuari 2020. aasta resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta ELT C 270, 7.7.2021, lk 2., 1. detsembri 2016. aasta resolutsiooni energia kättesaadavuse kohta arenguriikides ELT C 224, 27.6.2018, lk 167. ja 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni ELi arengukoostöö kohta, millega toetatakse eesmärki muuta energia 2030. aastaks üldkättesaadavaks ELT C 239 E, 20.8.2013, lk 83.,

–võttes arvesse ELi tegevuskava soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise kohta välissuhetes aastateks 2021–2025 (GAP III),

–võttes arvesse Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna majanduskomisjoni 2022. aasta mai aruannet „Energy in Latin America and the Caribbean: access, renewability and efficiency“ (Energia Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas: juurdepääs, taastuvus ja tõhusus),

–võttes arvesse Maailma Tammide Komisjoni 16. novembri 2000. aasta aruannet „A new framework for decision-making“(Uus otsuste tegemise raamistik),

–võttes arvesse kodukorra artiklit 54,

–võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A9‑0441/2023),

A.arvestades, et energia on kõigi kestliku arengu eesmärkide keskmes, kuid 2023. aasta kestliku arengu eesmärkide aruandes ÜRO majandus- ja sotsiaalosakond, „The Sustainable Development Goals Report 2023: Special Edition – July 2023“ (2023. aasta kestliku arengu eesmärkide aruanne: eriväljaanne – juuli 2023), New York, USA, 2023. jõutakse järeldusele, et maailm ei ole ikka veel leidnud teed energia üldkättesaadavuse saavutamiseks; arvestades, et energia on arengut, eelkõige põllumajanduse, ettevõtluse, side, hariduse, tervishoiu ja transpordi arengut ning riigi toimimist soodustav tegur;

B.arvestades, et kestliku arengu eesmärk nr 7 sätestab eesmärgi saavutada 2030. aastaks kestlik juurdepääs taskukohasele ja puhtale energiale, eelkõige kutsudes üles tegema suuremat rahvusvahelist koostööd, et hõlbustada juurdepääsu puhta ja taastuvenergia alastele teadusuuringutele, taristule ja tehnoloogiale ning edendada investeeringuid nende eesmärkide saavutamiseks; arvestades, et on oluline tugevdada diplomaatilisi jõupingutusi suuremate poliitiliste ambitsioonide edendamiseks, et tulemuslikult tegeleda energiaostuvõimetusega ja see kaotada;

C.arvestades, et ÜRO andmetel ei ole 2023. aasta keskpaigaks maailmas ligikaudu 733 miljonil inimesel, kellest 80 % elab Sahara‑taguses Aafrikas, ikka veel juurdepääsu taskukohasele, usaldusväärsele, puhtale ja kvaliteetsele energiale Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur, „Basic Energy Access Lags Amid Renewable Opportunities New Report Shows“ (Põhijuurdepääs energiale jääb taastuvate energiaallikate võimaluste seas maha, näitab uus aruanne), 6. juuni 2023.;

D.arvestades, et juurdepääs energiale on arenguriikides väga erinev; arvestades, et 52 % Sahara-taguse Aafrika elanikkonnast elab ilma elektrita ja see on ainus piirkond maailmas, kus elektrita inimeste osakaal suureneb; arvestades, et see arv varjab suuri erinevusi, sest ainult 30,4 %‑l piirkonna maaelanikkonnast on regulaarne juurdepääs energiale, võrreldes 80,7%‑ga linnaelanikkonnast; arvestades, et haridust peetakse üheks vaesuse vähendamise kõige olulisemaks osaks; arvestades, et juurdepääs elektrile toetab ka kvaliteetset haridust, kuid elekter on ainult 47 %‑l Sahara‑taguse Aafrika koolidest;

E.arvestades, et elektrile juurdepääsu puudumine linna- või linnalähedastes keskkondades mõjutab suurte ebaseaduslike asulate elanikkonda ning põgenikke ja pagulasi; arvestades, et isegi kui elektrile on juurdepääs olemas, on teenuste kvaliteet sageli halb;

F.arvestades, et konfliktidest ja loodusõnnetustest mõjutatud riikides on juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, puhtale ja kvaliteetsele energiale veelgi raskem; arvestades, et isegi piirkondades, kus on parem juurdepääs energiale, nagu Aasia ja Vaikse ookeani piirkond või Ladina‑Ameerika ja Kariibi mere piirkond, valitseb riikide ja elanikkondade vahel suur ebavõrdsus;

G.arvestades, et energiakriis, mille põhjustas Venemaa sissetung Ukrainasse, nõuab jätkuvalt suurt lõivu ning kõrged energiahinnad mõjutavad kõige rängemalt kõige kaitsetumaid, eelkõige arenguriikides;

H.arvestades, et juurdepääs energiale on humanitaar- ja arenguorganisatsioonide jaoks hädavajalik, et anda tõhusat humanitaarabi, eelkõige arstiabi ja erakorralist meditsiiniabi;

I.arvestades, et praeguste prognooside kohaselt ei ole 2030. aastal ligikaudu 660 miljonil inimesel kogu maailmas juurdepääsu elektrile ja ligikaudu miljardil inimesel puudub juurdepääs puhtale toiduvalmistamisele, kui ei võeta asjakohaseid meetmeid;

J.arvestades, et parem juurdepääs taskukohasele ja puhtale energiale avab tee kestlikuks majanduskasvuks, tõmbab ligi ettevõtjaid ja ettevõtlust ning parandab inimeste tervist, heaolu ja turvalisust;

K.arvestades, et energiaostuvõimetus, mida määratletakse kui kestlike, puhaste ja ohutute energiaallikate puudumist, on muu hulgas soolise võrdõiguslikkuse probleem, kuna naised ja tütarlapsed kulutavad päevas keskmiselt kuni 18 tundi toiduvalmistamiseks kasutatava küttematerjali kogumisele ÜRO arenguprogramm, „Energy and Gender Equality“ (Energia ja sooline võrdõiguslikkus).;

L.arvestades, et naised on kogu maailmas energiasektori töötajate seas väga alaesindatud, eriti juhtivatel ametikohtadel; arvestades, et naiste kaasamine taastuvenergia lahendustesse aktiivsete osalejatena kooskõlas ELi GAP III‑ga parandab kestlikkust ja suurendab positiivseid soolise võrdõiguslikkusega seotud tulemusi;

M.arvestades, et traditsioonilised toiduvalmistamiseks kasutatavad kütused (tahke biomass, petrool ja kivisüsi) on peamised CO2 heite, raadamise ja kliimamuutuste põhjustajad ja ohustavad inimeste tervist; arvestades, et 2,4 miljardit inimest kogu maailmas sõltuvad nendest kütustest, mille tagajärjeks on umbes 3,7 miljonit enneaegset surma aastas, kusjuures enim kannatavad naised ja lapsed; arvestades, et ainuüksi Aafrikas registreeriti 2019. aastal 700 000 surmajuhtumit kodumajapidamiste õhusaaste tõttu;

N.arvestades, et toiduvalmistamiseks kasutatavate puhaste kütustega seotud ELi rahastamine on praktiliselt olematu; arvestades, et isegi kui on olemas puhta toiduvalmistamise strateegiad, on rakendamine nõrk ja rahaliste vahendite kättesaadavus väike, nii et isegi tagasihoidlikku tulu on raske saada ning täiustatud pliitide kasutuselevõtt ja pidev kasutamine on endiselt vähene; arvestades, et vähem kui 10 % inimestest, kellel puudub juurdepääs puhtale toiduvalmistamisele, elab riikides, kus on mõjus poliitika ja piisavad rahalised vahendid, et saavutada 2030. aastaks üldine juurdepääs;

O.arvestades, et COVID‑19 pandeemia ja energiahindade tõus on aeglustanud edusamme juurdepääsu laiendamisel puhtale toiduvalmistamisele; arvestades, et arenguriikides, kus sõltutakse toiduvalmistamisel suurel määral biomassist, peaks EL toetama puidu tarbimise alternatiive ja edendama selliseid lahendusi nagu päikeseenergial töötavad pliidid;

P.arvestades, et juurdepääsu puudumine puhtale toiduvalmistamisele suurendab aega, mida naised ja tütarlapsed kulutavad toiduvalmistamisele; arvestades, et see suurendab kodutööde ebavõrdset jaotumist meeste ja naiste vahel; arvestades, et hinnanguliselt annaks juurdepääs puhtale toiduvalmistamisele naistele ja tütarlastele päevas keskmiselt 1,5 tundi rohkem, mille nad saaksid pühendada vaba aja veetmisele ja/või haridusele;

Q.arvestades, et arenguriikides on palju taastuvaid energiaallikaid, kuid sageli puudub neil kestliku energia arendamist ja kasutamist võimaldav poliitiline ja õigusraamistik ning vajalikud tööstuslikud ja tehnoloogilised tingimused; arvestades, et nad seisavad silmitsi ka mitmete probleemidega, nagu kliimamuutused, liigne võlakoormus ja kiire demograafiline kasv, mis kõik mõjutavad energianõudlust ja -tarbimist; arvestades, et sellised riigid nagu Namiibia ja Angola osalevad ambitsioonikates taastuvenergiaprojektides; arvestades, et mõned arenguriigid, nagu Senegal, Rwanda ja Keenia, on teinud energiale juurdepääsu valdkonnas märkimisväärseid edusamme; arvestades, et energiale juurdepääsu osas läbimurde saavutamiseks tuleb arvesse võtta iga riigi erinevat konteksti koos asjakohasel tasemel poliitilise tahte ja ELi toetusega;

R.arvestades, et ELil on Aafrikas pikaajaline energiakoostöö traditsioon; arvestades, et suurem osa ametliku arenguabi rahalistest vahenditest kestliku arengu eesmärgi nr 7 projektidele Aafrikas tuli aastatel 2014–2020 ELilt ja selle liikmesriikidelt, kogusummas 13,8 miljardit eurot; arvestades, et sellest ei piisa ja tuleb teha rohkem jõupingutusi; arvestades, et hinnanguliselt 53 % väljamaksetest olid laenud, kuid see täiendav võlg vähendab nende riikide võimet investeerida kestliku arengu eesmärkidesse, sealhulgas kestliku arengu eesmärki nr 7; arvestades, et 2023. aastal on 21 madala sissetulekuga Aafrika riiki suure võlakoormusega või selle ohus;

S.arvestades, et energiaga seotud rahavood on endiselt koondunud väikesesse riikide rühma, jättes sageli kõrvale vähim arenenud riigid; arvestades, et geograafilise suunamise tähenduses on esikümne abisaajatest vaid kolm vähim arenenud riigid, mis näitab, et ressursse energiale juurdepääsu laiendamiseks ja energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks ei ole eraldatud tähtsuse järjekorras;

T.arvestades, et energiasüsteemi ümberkujundamine on arenguriikides, eelkõige vähim arenenud riikides, tõsiselt ja püsivalt alarahastatud; arvestades, et Natural Resource Governance Institute (loodusvarade juhtimise instituut) määratleb loodusvarade needuse kui paljude ressursirikaste riikide suutmatuse saada oma loodusvararikkusest täit kasu ja nende riikide valitsuste võimetuse reageerida tulemuslikult rahva heaolu vajadustele Natural Resource Governance Institute (loodusvarade juhtimise instituut), „The Resource Curse – The Political and Economic Challenges of Natural Resource Wealth“ (Loodusvarade needus – loodusvararikkuse poliitilised ja majanduslikud probleemid), NRGI Reader, märts 2015.; arvestades, et liigne sõltuvus fossiilkütuste ekspordist toob kaasa majanduse vähese mitmekesistamise ohu;

U.arvestades, et EL peaks suurendama taastuvenergia rahastamist arenguriikides, eriti uues geopoliitilises kontekstis, mille on loonud Venemaa sissetung Ukrainasse, tegeledes samal ajal korruptsiooni ja nõrkade institutsioonidega, mis süvendavad alarahastamise probleeme, eriti vähim arenenud riikides;

V.arvestades, et enamiku ELi rahastatavate projektide eesmärk on edendada elektritootmist, kuid kõige nõrgem segment on energiajaotus, ehkki see on kestliku arengu eesmärgi nr 7 saavutamiseks hädavajalik; arvestades, et paljud arenguriigid toetuvad elektri tootmisel jätkuvalt söele kui esmasele energiaallikale;

W.arvestades, et kliimamuutuste negatiivsetest tagajärgedest enim mõjutatud riigid kannavad kõige vähem vastutust heitkoguste eest; arvestades, et Aafrikas elab peaaegu 18 % maailma elanikkonnast, kuid Aafrika osakaal ülemaailmsest energiakasutusest on alla 6 %; arvestades, et Aafrika vastutab ainult 3 % maailma energiaga seotud CO2 heitkoguste eest; arvestades, et G20 riigid tekitavad 80 % ülemaailmsetest heitkogustest;

X.arvestades, et Aafrika ja ELi energiapartnerlust uuendati 2022. aasta veebruaris, et kajastada Aafrika Liidu tegevuskava aastani 2063 ning ELi prioriteete kliimamuutuste, energiajulgeoleku, REPowerEU ja Global Gateway valdkonnas, ja selle eesmärk on edendada taastuvenergia tootmist ja jaotamist, sealhulgas Euroopasse eksportimiseks; arvestades, et tehti teatavaks ligikaudu 150 miljardi euro suurune investeerimispakett, et toetada kontinentide ühiseid ambitsioone, mis on sätestatud tegevuskavas aastani 2030 ja Aafrika Liidu tegevuskavas aastani 2063, eesmärgiga tagada muu hulgas kulutõhus, kaasaegne, tulemuslik, usaldusväärne ja õiglane energiasüsteemi ümberkujundamine;

Y.arvestades, et ELi energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise partnerlus Lõuna-Aafrikaga on näide ELi valmisolekust asuda energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise ülemaailmse juhi kohale, aidates sellega kaasa ELi energia- ja kliimastrateegia välismõõtmele ning edendades Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke kogu maailmas;

Z.arvestades, et väikeste arenevate saareriikide energiasõltumatus, mis tugineb nende suurele taastuvenergia potentsiaalile, peaks jääma selgeks eesmärgiks;

AA.arvestades, et see, mida nimetatakse vähese CO2 heitega vesinikuks, võib hõlmata ka tuumaenergia ja maagaasi abil toodetud vesinikku, mis tähendab, et see ei pruugi olla heitmevaba; arvestades, et taastuvatest energiaallikatest toodetud saastevaba vesinik on ainus vesiniku liik, mis võib pikas perspektiivis tõeliselt kaasa aidata kliimaneutraalsusele;

AB.arvestades, et REPowerEU seab eesmärgiks importida 2030. aastaks igal aastal 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku; arvestades, et sel eesmärgil allkirjastas komisjon 2022. aasta novembris muude algatuste hulgas vastastikuse mõistmise memorandumid taastuvallikatest toodetud vesiniku strateegiliste partnerluste kohta Namiibia ja Egiptusega;

AC.arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2023. aasta ülemaailmse vesiniku ülevaate Rahvusvaheline Energiaagentuur, „Global Hydrogen Review 2023“ (Ülemaailmne vesiniku ülevaade 2023), 2023, ja Rahvusvaheline Energiaagentuur, „Hydrogen“ (Vesinik), 2023. kohaselt valmistatakse 99 % maailmas toodetud vesinikust fossiilkütustest;

AD.arvestades, et saastevaba vesinik võib kiirendada tööstustoodangu CO2 heite vähendamist partnerriikides, tingimusel, et see ei aeglusta kohalikku energiasüsteemi ümberkujundamist ja on osa laiemast strateegiast, mille eesmärk on vähendada üldist energiatarbimist arenenud riikides, et austada planeedi taluvuspiire; arvestades, et samal ajal tuleb siiski nõuetekohaselt arvesse võtta asjaolu, et saastevaba vesiniku jaoks vajalik taristu on kapitali- ja tehnoloogiamahukas, et vesiniku pikamaatransport ja ladustamine on energiamahukas ja kulukas ning et saastevaba vesiniku laiaulatuslik tootmine nõuab tohutul hulgal maad ja vett;

AE.arvestades, et 2030. ja 2050. aasta kliimaeesmärke ei saavutata ilma CO2 heite vähendamiseta peamistes sektorites, kus heidet on raske vähendada; arvestades, et saastevaba vesiniku import kolmandatest riikidest on ELi uute strateegiliste partnerluste oluline osa; arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri 2023. aasta ülemaailmse vesiniku ülevaate kohaselt ohustavad kuluprobleemid vesiniku tootmise kasutuselevõtu pikaajalist kasumlikkust; arvestades, et vesiniku tootmise kasutuselevõtuga võib kaasneda oht laiendada arenevates tootjariikides fossiilkütuste kasutamist ja kaevandamist, sealhulgas maa, vee ja energia võimalikku laiaulatuslikku omastamist;

AF.arvestades, et kriitilise tähtsusega toorained täidavad keskset rolli puhta energia tehnoloogiate kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamisel kõigile, arvestades, et EL on loomas ühtset raamistikku, et tagada nende pidev, turvaline ja vastutustundlik tarnimine, kaitstes samal ajal inimõigusi ja toetades kohalikku arengut;

AG.arvestades, et detsentraliseeritud minivõrk ja võrguväline taastuvenergia pakub äärealade kogukondadele häid lahendusi, eelkõige töökohtade loomise, hariduse ja tervishoiu osas, kuid elujõulise ja vastutustundliku ärimudeli loomiseks peab sellega kaasnema avaliku sektori toetus;

AH.arvestades, et päikese- ja tuuleenergial põhinevate taastuvate energiaallikate laiendamine, taastuva vesiniku tootmine ja hüdroelektrijaamade tammide ehitamine tekitavad samuti probleeme, kuna need nõuavad suuri maa-alasid, mis võib häirida olemasolevat maakasutust ja kohalikke vajadusi, eelkõige seoses juurdepääsuga veele, ning võib põhjustada kohalike ja põliskogukondade sundrännet ning kahjustada ökosüsteeme ja looduslikke elupaiku; arvestades, et tuleb kindlaks määrata maa- ja merealad, mida saaks kasutada taastuvenergia tootmiseks, võttes arvesse elurikkuse austamist, kohalikku majandust ja põlisrahvaste nõusolekut;

AI.arvestades, et taastuvenergiale üleminek loob prognooside kohaselt taastuvenergia sektoris rohkem töökohti; arvestades, et uutel taastuvenergia tehnoloogiatel on potentsiaali luua majanduslikke võimalusi, mis omakorda võivad toetada elatise ja inimväärse töö õiguse saavutamist; arvestades, et Aafrikal on taastuvenergiasüsteemide valdkonnas paljulubav tulevik, kuna seal on 60 % maailma parimatest päikeseenergia ressurssidest, kuid ainult 1 % paigaldatud päikeseenergia võimsusest; arvestades, et Ladina-Ameerika on üks maailma juhtivaid taastuvenergia kasutamise ja tootmise piirkondi;

AJ.arvestades, et Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel peab ülemaailmne hüdroenergia võimsus aastatel 2021–2030 suurenema 17 %; arvestades, et suurem osa kasutusele võtmata hüdroenergia potentsiaalist asub Aafrika, Aasia ja Ladina‑Ameerika arenguriikides; arvestades, et suuremahulised hüdroenergia projektid on siiski seotud negatiivsete sotsiaalsete ja keskkonnamõjudega, alates vähekaitstud elanikkonnarühmade sundrändest kuni ainulaadse elurikkuse hävimiseni; arvestades, et hüdroenergia tekitab kliimamuutuste kontekstis uusi probleeme, mis suurendavad järsult üleujutuste ja põudade sagedust jõgede puhul, kus töötavad hüdroenergiaprojektid, suurendades riske nii projektide ohutusele kui ka nende elektritootmisvõimele;

AK.arvestades, et ELil ja partnerriikidel on ühine, kuid diferentseeritud vastutus kestlikule energiale ülemineku saavutamise eest; arvestades, et taastuvenergiaprojektidele antava ELi toetuse puhul tuleb esmajärjekorras arvesse võtta kohaliku elanikkonna vajadusi, mitte ekspordi edendamist;

AL.arvestades, et teatavate arenguriikide väljendatud soovi kasutada oma süsivesinike varu tuleks analüüsida ka ELi püüdluse valguses anda COP28 raames ülemaailmne lubadus fossiilkütuste järkjärguliseks kaotamiseks; arvestades, et loodusvarade kasutamine energia tootmiseks võib luua majanduslikke võimalusi, kuid taastuvenergia ekspordi esikohale seadmisega võivad arenguriigid seada ohtu oma riigisisese energiasüsteemi ümberkujundamise ja suurendada fossiilkütuste tarbimise osakaalu oma elektrienergia allikate jaotuses;

AM.arvestades, et Maailma Loodusvarade Instituudi andmetel seisab 25 % maailma elanikkonnast igal aastal silmitsi väga suure veestressiga; arvestades, et vesi on kesksel kohal põllukultuuride ja kariloomade kasvatamisel, elektri tootmisel, inimeste tervise säilitamisel, õiglaste ühiskondade edendamisel ja maailma kliimaeesmärkide saavutamisel;

AN.arvestades, et põllumajandus- ja toidutootmissüsteemid tarbivad umbes 30 % maailma energiast ja kolmandik sektori kasvuhoonegaaside heitkogustest tuleb energiakasutusest; arvestades, et energiasüsteemi ümberkujundamine ning põllumajandus- ja toidutootmissüsteemide ümberkujundamine on omavahel seotud;

Puhtale energiale üldise juurdepääsu edendamine

1.tuletab meelde, et juurdepääs universaalsele, taskukohasele ja säästvale energiale on põhiline inimõigus ja eeltingimus kestliku arengu eesmärkide ning mitte kellegi kõrvalejätmise eesmärgi saavutamiseks; tunnustab sellega seoses avaliku ja erasektori rolli rahastajana; rõhutab, et süsinikdioksiidiheitevaba tulevik ja taastuvate energiaallikate arendamine peavad käima käsikäes majanduse mitmekesistamise, rohelise industrialiseerimise, CO2 heite vähendamise, vaesuse vähendamise ja inimõigustel põhineva lähenemisviisiga;

2.rõhutab, et stabiilse energiavarustuse tagamine ei ole mitte ainult majanduslik ja logistiline, vaid ka geopoliitiline küsimus; tuletab meelde, et Venemaa agressioonisõjal Ukraina vastu on olnud tõsine mõju ülemaailmsetele energiaturgudele, eriti arenguriikides, ning et stabiilsete energiatarnete ja taskukohaste hindade tagamiseks on endiselt vaja kooskõlastatud meetmeid;

3.nõuab, et EL edendaks arenguriikides juurdepääsu taastuvenergiale poliitilise, õigusliku ja haldustoetuse kaudu, sealhulgas suutlikkuse suurendamine ja tehnoloogiasiire; julgustab partnerlusi, mis loobuvad fossiilsete ressursside kasutamisest ja keskenduvad puhta energia kasutamisele; rõhutab vajadust tagada, et keskkonnahoidlikud investeeringud aitaksid kaasa sotsiaal-majanduslikule arengule ja arenguriikide suuremale osalemisele uuel netonullenergia geopoliitilisel maastikul;

4.rõhutab vajadust töötada välja lahendused, mis aitavad kaasa taastuvenergia, sealhulgas mere- ja jõeenergia kasutuselevõtule arenguriikides, kaitstes samas elurikkust; rõhutab märkimisväärset potentsiaali avamere taastuvenergia tootmisrajatiste paigaldamiseks arenguriikides; rõhutab vajadust merealade tervikliku haldamise järele, kaasates kõik asjaomased sidusrühmad ja austades kohalike kogukondade nõusolekut;

5.julgustab arenguriike tungivalt pühenduma energiaõiglusele oma õigusraamistike kaudu, mis peaksid tagama kohaliku heakskiidu, kogukonna osaluse, maaomandiõiguste kaitse ja rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste standardite järgimise, eesmärgiga tagada kõigile juurdepääs energiale ja taskukohane energia; rõhutab vajadust siduda energiapartnerlused õigusraamistike vastuvõtmisega ja anda tehnilist abi nende jõustamiseks;

6.juhib tähelepanu sellele, et energiajulgeolek nõuab soopõhist lähenemisviisi; rõhutab, et energiaostuvõimetus mõjutab ebaproportsionaalselt tugevalt naisi ja tütarlapsi; toonitab, et nad on igapäevaselt hõivatud küttepuude ja puusöe kogumisega kodust kaugel; nõuab naiste kui aktiivsete osalejate kaasamist energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi, sealhulgas merekaitsealadel;

7.nõuab, et EL suurendaks oma tehnilist tuge soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel energiasüsteemi ümberkujundamisel, seades muu hulgas esikohale sooteadlikud energiaprojektid, mis hõlmavad naiste juhitud energiaorganisatsioone ja -ettevõtteid ning tagavad ka kohaliku isevastutuse, pöörates erilist tähelepanu vähim arenenud riikidele ja keskmise sissetulekuga riikidele, mis kannatavad märkimisväärse riigisisese ebavõrdsuse käes seoses juurdepääsuga energiale ja puhtale toiduvalmistamisele; rõhutab, kui oluline on koguda energiale juurdepääsu kohta sooliselt eristatud andmeid, et suunata ELi energiaalast välistegevust; juhib tähelepanu, et energiaostuvõimetus mõjutab ka vähemusi ja tõrjutud kogukondi;

8.on mures kodumajapidamistes kasutatava küttepuidu heite tagajärgede pärast tervisele ja keskkonnale, nagu hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigused ja vähk, metsade degradeerumine, kasvuhoonegaaside heitkogused ja elurikkuse vähenemine; juhib tähelepanu riskile, mis on seotud toiduvalmistamiseks kasutatavate mitte puhaste kütuste suureneva kasutamisega kasvava elanikkonna energiavajaduse rahuldamiseks, eriti Sahara-taguses Aafrikas;

9.rõhutab, et paljudes kohtades ei ole äärmises vaesuses elavatel inimestel enam juurdepääsu küttepuudele ning seetõttu kasutavad nad kütmiseks ja toiduvalmistamiseks muid kodus või läheduses leiduvaid materjale, näiteks rehve ja muid tervisele kahjulikke aineid; rõhutab selle taustal, et kodumajapidamiste õhusaaste mõjutab ebaproportsionaalselt naisi ja tütarlapsi;

10.juhib tähelepanu sellele, et kiirus, millega paljudes arenguriikides laiendatakse praegu juurdepääsu toiduvalmistamiseks kasutatavatele puhastele kütustele, ei ole piisavalt kiire, et saavutada 2030. aastaks kestliku arengu eesmärgi nr 7 alla kuuluvad eesmärgid; tunnistab mitmetahulisi probleeme, mis on seotud WHO standarditele vastava puhta toiduvalmistamise ja sobivate pliitide kasutuselevõtuga; nõuab teadlikkuse suurendamist terviseriskidest, mis on seotud traditsiooniliste toiduvalmistamise tavade põhjustatud õhusaastega kodumajapidamistes, ja alternatiividest tulenevatest eelistest; nõuab tungivalt, et EL toetaks rahaliselt, toetaks ja julgustaks riiklikke meetmeid partnerriikides;

11.nõuab lisaks, et EL lisaks juurdepääsu puhtale toiduvalmistamisele prioriteedina oma energiapartnerlustesse ja mitmeaastastesse sihtprogrammidesse arenguriikidega ning koostöö kavandamisse kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil; rõhutab kohapealse kodanikuühiskonnaga, eelkõige naiste juhitud organisatsioonidega konsulteerimise tähtsust, eesmärgiga saavutada sooline võrdõiguslikkus ning edendada kodu- ja hooldustöö võrdsemat jaotumist meeste ja naiste vahel kooskõlas hooliva ühiskonna põhimõttega; juhib tähelepanu võimalustele, mida pakuvad Global Gateway algatused, nagu „Aafrika kaasaegse toiduvalmistamise rahastu“ ja „Ettevõtluskeskkonna tugevdamine puhtaks toiduvalmistamiseks“;

12.nõuab lisaks, et EL pööraks erilist tähelepanu taristule ja kommunaalteenustele, sealhulgas kanalisatsioonisüsteemide ehitamisele ja neile juurdepääsule, ning kodumajapidamiste või kogukonna juurdepääsule kaevudele või veepuhastussüsteemidele;

13.avaldab kahetsust laastava mõju üle, mida avaldab elektrile juurdepääsu puudumine elanikkonna põhivajadustele; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid seaksid elektrifitseerimise arenguriikidega tehtava koostöö ja partnerluste prioriteediks; rõhutab eelkõige vajadust investeerida tootmisvõimsusesse, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas, et saavutada energiale universaalse juurdepääsu eesmärk;

14.juhib tähelepanu võimalustele pääseda juurde alternatiivsetele energiaallikatele, näiteks kasutamata geotermilistele energiaallikatele; juhib tähelepanu sellele, et energiakulude taskukohasuse toetamine on otsustava tähtsusega elektrile juurdepääsu laiendamiseks, eelkõige Aafrikas, kus 30 % elanikkonnast ei saa endale lubada esmavajalikku elektriteenuste paketti;

15.tunneb muret laagrites elavate pagulaste ja riigisiseste põgenike suureneva energiavajaduse pärast; peab kahetsusväärseks asjaolu, et isoleeritud piirkondades ja humanitaarkriisi tingimustes takistab energiavarustuse ebakindlus kohalike tervishoiukliinikute ja koolide täielikku toimimist;

16.rõhutab vajadust suurendada humanitaarabi eelarverida mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise kontekstis, et rahuldada humanitaarabi vajadusi, sealhulgas suurendades rahalist abi energiavarustuse tagamiseks laagrites, sealhulgas rohelise võrguvälise elektrienergia, minivõrgu ja taastuvenergia projektide kaudu, tagamaks, et kohapealsed humanitaarabiorganisatsioonid saaksid osutada põhilist humanitaarabi, eelkõige meditsiini- ja erakorralist abi;

Energiasüsteemi ümberkujundamise toetamine kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega

17.nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid tagaksid poliitikavaldkondade kestliku arengu sidususe kogu ELi energiaalase välispoliitika tegevuskava ulatuses, mis peaks olema kohandatud kohalike eripärade ja vajadustega;

18.kinnitab taas, et peab oluliseks energiaõiglust; nõuab, et EL toetaks arenguriike õigustepõhiste taastuvenergiasüsteemide rakendamisel, mis aitavad tulemuslikult kaasa nende kestlikule arengule; on veendunud, et asjaomaste kogukondade eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku põhimõte on õiglase taastuvenergiale ülemineku õnnestumise eeltingimus; rõhutab energiatõhususe ja kohalike oskuste edendamise ning uuendusliku tehnoloogia, tehnoloogiasiirde ja tehnilise koostöö ergutamise tähtsust selliste energiasüsteemi ümberkujundamise projektide puhul;

19.rõhutab, et EL peab vajaduse korral toetama arenguriike selliste õigusraamistike loomisel või tugevdamisel, mis tagavad energia jaotamise ja universaalteenuse nende territooriumil, samuti hea valitsemistava suutlikkuse ja kõigi energiasüsteemi ümberkujundamise projektide läbipaistvuse; nõuab, et EL tõhustaks tehnilist abi elektrisüsteemide reformimiseks; kutsub lisaks komisjoni üles andma aru edusammudest, mis on saavutatud energiale juurdepääsu ja energiasektori reguleerimise parandamisel ELi sihtotstarbeliste projektide ja investeeringute kaudu partneritest arenguriikides;

20.rõhutab maa- ja veekasutuse konfliktidega kaasnevaid ohte, eelkõige elanikkonna sunniviisilist ümberasustamist ja maa sundvõõrandamist suurte taastuvenergiakomplekside rajamiseks; nõuab tungivalt, et EL toetaks oma partnerluste kaudu arenguriikide valitsusi järgmisel eesmärgil:a)viia enne taastuvenergia projektide arendamist läbi traditsioonilise maa- ja veekasutuse sõltumatu ja erapooletu kaardistamine, sealhulgas ajutise karjatamise, põlisrahvaste kultuuripärandi ja väärtuslike elurikkuse süsteemide huvides, et soodustada säästvat maakasutuse planeerimist ning hinnata keskkonna- ja sotsiaalset mõju;b)saada kohalikelt kogukondadelt eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek, tagades samal ajal, et kohalikel kogukondadel on õigus keelduda, kasutada õiguskaitsevahendeid, otsuseid edasi kaevata ning nõuda ja saada hüvitist;c)määratleda kooskõlas rahvusvaheliste õigusraamistikega keskkonnaalased ja sotsiaalsed kriteeriumid ning vastutustundlikud äritavad ning tagada järelevalve- ja kaebuste esitamise mehhanismidega nende järgimine;d)tagada kliimaaktivistide kaitse;e)hõlbustada teadmiste ja parimate tavade jagamist arenguriikide ja piirkondade vahel, kes on edukalt lahendanud energiaprojektidega seotud maakasutuskonflikte;

21.märgib, et teatavate suurte rohelise energia projektide (nt tuule- ja päikeseenergia) puhul, näiteks kuivaladele rajatavad projektid, on oluline nõuetekohaselt konsulteerida maa traditsiooniliste kasutajatega (nt rändkarjakasvatajad); tuletab meelde, et traditsioonilistel kogukondlikel õigustel on üsna nõrk õiguslik seisund ja neid sageli ei rakendata, mis võib suurendada maa hõivamise ohtu; nõuab selle taustal, et EL ja selle partnerriigid tunnustaksid ja kaitseksid põlisrahvaste õigusi oma maa ja loodusvarade taval põhinevale omandile ning kontrollile, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonis nr 169, ning järgiksid vaba, eelneva ja teadva nõusoleku põhimõtet;

22.soovitab ELi liikmesriikidel, kes ei ole seda veel teinud, ratifitseerida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 169 põlis- ja hõimurahvaste kohta;

23.tunnistab mõju, mida veemahukad energia muundamise tavad, näiteks hüdroelektrijaamad ja vesiniku tootmine, võivad avaldada põllumajandusega tegelevatele kogukondadele; rõhutab hüdroenergia tammide kahjulikku mõju jõgedele ja elurikkusele, eriti estuaarides, nagu on muu hulgas esile toodud Maailma Tammide Komisjoni 16. novembri 2000. aasta aruandes; rõhutab siiski osmootse energia arendamise potentsiaali, eriti estuaarides ja deltades, et pakkuda lahendusi taastuvenergia tootmiseks;

24.tuletab meelde, et suured hüdroenergiaprojektid arenguriikides seisavad sageli silmitsi mitmesuguste probleemidega, sealhulgas takistuseks olevad ettemaksukulud, suured ülekulud ja viivitused, raskused rahastamise kaasamisel, sotsiaalsed ja keskkonnajalajäljed, kaitsetus kliimamuutuste ees ja mõned kehvad tulemused lubatud energiatulemuste saavutamisel; rõhutab kestlike hüdroenergiaprojektide edendamise tähtsust, viies läbi tervikliku keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamise ning tagades kogukonna sisulise osaluse; on arvamusel, et võimaluse korral tuleks eelistada muid väikesi ja erinevat tüüpi taastuvenergia projekte;

25.rõhutab, et Maailma Tammide Komisjoni 16. novembri 2000. aasta aruande soovituste kohaselt tuleks igasugust tammide kavandamist hinnata viie väärtuse alusel: võrdsus, tõhusus, otsustusprotsessis osalemine, kestlikkus ja aruandekohustus; rõhutab laiemalt, et tammidega seotud otsustusprotsessis tuleks täielikult arvesse võtta inimõiguste mõistet, mis on sätestatud 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis ja pärast seda vastu võetud sellega seotud paktides, et lahendada vee, tammide ja arenguga seotud keerulisi küsimusi; rõhutab, et EL peaks oma partnerluste raames tegema koostööd arenguriikidega, et tagada tammiprojektidest mõjutatud kogukondadele piisav hüvitis ja asjakohased elatusvahendite taastamise meetmed;

26.tunneb muret rajatiste ebakindluse pärast äärmuslike ilmastikunähtuste korral, mida näitasid hiljutised üleujutused Liibüas, mis pühkisid minema terveid linnaosasid ja kahjustasid elutähtsat taristut; rõhutab kestliku arengu eesmärgi nr 9 tähtsaimaid eesmärke, mille sihiks on ehitada vastupidav taristu, edendada säästvat industrialiseerimist ja soodustada innovatsiooni;

27.võtab murega teadmiseks fossiilkütuste projektide arvu suurenemise Aafrikas, mis võib takistada Aafrika õigeaegset taastuvenergiale üleminekut; märgib lisaks, et kuigi Aafrikas elab 18 % maailma elanikkonnast, moodustab see vaid 6 % ülemaailmsest energiatarbimisest; tuletab meelde, et suur osa Aafrika praegusest nafta-, gaasi- ja söetoodangust on ette nähtud ekspordiks, samas pitsitab mandrit jätkuvalt energiaostuvõimetus; rõhutab, et on vaja seada esikohale investeeringud säästvasse taastuvenergia taristusse Aafrikas, eelkõige maa- ja tõrjutud kogukondades, luues detsentraliseeritud energiasüsteemid ja mikrovõrgud;

28.nõuab, et EL julgustaks kooskõlas Rahvusvahelise Energiaagentuuri soovitustega selliste energiasüsteemide arendamist, mis ei hõlma olemasolevate või uute fossiilkütuste projektide laiendamist ega tugine nendele; rõhutab mõlemale poolele kasulike partnerluste tähtsust, millest saavad taastuvenergia osas kasu ka eksportivad riigid ja nende elanikkond;

29.mõistab hukka topeltstandardid, mille järgi era- ja avaliku sektori finantseerimisasutused arenguriikides annavad üha suuremaid lubadusi saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus, kuid rahastavad samal ajal fossiilkütuste arendamist ja ulatuslikumat kasutamist; rõhutab, et madala ja keskmise sissetulekuga riikidele suunatud üleskutsed vähendada oma sõltuvust kivisöest ei ole tulemuslikud seni, kuni arenenud riigid jätkavad otsustavalt tuginemist muudele fossiilkütustele;

30.tuletab meelde, et taastuvenergial põhinevad alternatiivid võivad üha enam pakkuda odavamat, juurdepääsetavamat, kaasavamat ja usaldusväärsemat energiaallikat; rõhutab taastuvenergia rolli põllumajandus- ja toidutootmissüsteemide kohandamise ja tõhususe suurendamisel; nõuab, et EL ja liikmesriigid seaksid taastuvenergia kasutamise põllumajandus- ja toidutootmissüsteemides oma partnerluslepingutes kolmandate riikidega prioriteediks;

31.soovitab viia ELi ja Aafrika Liidu partnerluse raames läbi ühine energiasüsteemi ümberkujundamise kavandamine, tuginedes Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna ja ELi parlamentaarsele ühisassambleele ning Aafrika kodanikuühiskondadele, austades samas Aafrika riikide suveräänsust; soovitab koostada suunised investeeringute, tulude, tehnoloogiate ja oskuste õiglase jagamise kohta;

32.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid lisaksid oma energiapartnerlustesse kolmandate riikidega haridus- ja koolitusprogrammid kohaliku elanikkonna jaoks, et toetada kohapeal energiasüsteemi ümberkujundamist ja luua kohalikele kogukondadele tööhõivevõimalusi; nõuab samuti, et EL tõhustaks teaduskoostööd arenguriikidega seoses juurdepääsuga teadusuuringutele ja taastuvenergia tehnoloogiatele; on veendunud, et taastuvenergia tootmismaatriksit tuleks muuta, et loobuda puhtalt kaevandamisel põhinevast perspektiivist;

33.tuletab meelde, et 2021. aasta Glasgow avaldus rahvusvahelise avaliku toetuse kohta puhtale energiale üleminekule kohustab allakirjutanuid lõpetama uued avaliku sektori otsetoetused fossiilkütuste energiasektorile; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid näitaksid eeskuju ja lõpetaksid fossiilkütuste projektide rahastamise;

Saastevaba vesinik

34.rõhutab saastevaba vesiniku üliolulist rolli energiasüsteemi CO2 heite vähendamise vahendina ja 2050. aastaks kogu maailmas netonullheite ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel, kuid tuletab meelde elutsükli hindamiste tähtsust, mis võtavad arvesse kasutatavaid tootmis- ja transpordiliike;

35.hoiatab uue nn saastevaba vesiniku needuse ohu eest, mis võib suurendada arenguriikide ekspordisõltuvust ja tõrjuda välja investeeringud kohalike energiaturgude arendamisse; märgib, et saastevabal vesinikutööstusel võib olla otsustav roll ressursirikaste arenguriikide arengus, kui on olemas teatavad tegurid, nagu hea valitsemistava, usaldusväärse õigusraamistiku rakendamine ja järelevalve, korruptsiooni ennetamine, toimiv õigusriik ja rahavoogude läbipaistvus;

36.rõhutab vajadust tegeleda ülemaailmse taristuga, mis on seotud saastevaba vesiniku tootmise, ladustamise, transpordi, jaotamise ja tarbimisega, kaugtranspordi kulude ja kliimamõjuga, piiratud investeeringute ja finantssuutlikkusega ning nõrkade institutsioonide ja korruptsiooniga seotud riskidega mõnes arenguriigis;

37.nõuab, et EL toetaks eelkõige algatuse „Global Gateway“ kaudu mõlemale poolele kasulikke partnerlusi, millest on kasu nii importivatele kui ka eksportivatele riikidele ja nende elanikkonnale; nõuab sel eesmärgil, et EL toetaks saastevaba vesiniku väärtusahela arendamist, kui see toob eksportivatele riikidele võrdset sotsiaalset ja majanduslikku kasu, eelkõige seoses kohaliku elanikkonna õppe ja ümberõppega, töökohtade loomisega, CO2 heite vähendamisega tööstustegevustes, kus seda on raske teha, ning juurdepääsuga puhtamale liikuvusele ja energiale;

38.nõuab, et EL toetaks majanduse mitmekesistamist ning riigisisest juurdepääsu elektrile ja veele, austades täielikult ökosüsteeme ja seades eesmärgiks vähendada ülemäärast sõltuvust fossiilkütuste ekspordist; rõhutab, et tõhustatud koostöö ELi ja partnerriikide ettevõtjate ning VKEde vahel, mis ühendab erinevate sarnaselt mõtlevate partnerite teadmised, võib luua tee usaldusväärseks ettevõtluseks saastevaba vesiniku sektoris;

39.tunnistab, et saastevaba vesiniku tootmise laiendamisel võib olla maailma lõunapoolsetes riikides negatiivne sotsiaalne ja keskkonnamõju, eriti kuna see põhineb kaevandamisel ning tooraine ja haruldaste muldmetallide kasutamisel, mis nõuavad suures koguses magevett ja tekitavad veereostust; rõhutab vajadust töötada välja ülemaailmne ressursside haldamise süsteem, milles seatakse esikohale kestlikkus, tõhusus ja ringlus, et vähendada ülemaailmset nõudlust esmase tooraine järele, tunnistades samas ka probleeme selle saavutamisel;

40.rõhutab vajadust süsteemse lähenemisviisi järele, et hinnata Euroopa vajadusteks saastevaba vesiniku tootmise kohalikke võimalusi ja tagajärgi arenguriikides; rõhutab, et EL peaks tagama vesiniku ja muude nullnetotehnoloogiate jaoks ülioluliste kaevandatud, töödeldud ja ringlussevõetud kriitilise tähtsusega toorainete kestlikkuse;

41.võtab murega teadmiseks kaevandamise ja suurte taastuvenergiarajatiste, näiteks saastevaba vesiniku rajatiste arendamisega kaasneva veekasutuskonflikti; kinnitab, et juurdepääs veele on põhiline inimõigus; rõhutab vajadust tõhustada veetaristut piirkondades, kus kaevandamine ja taastuvenergiajaamad on olulisel kohal, investeerides veepuhastusseadmetesse ja vee ringlussevõtu süsteemidesse;

42.rõhutab vajadust reguleerida vett kui saastevaba vesiniku tootmise ressurssi säästval viisil, eriti kuivades piirkondades, sealhulgas rakendades määrusi, mis nõuavad säästvaid veevarustustehnikaid, tõhusat veekasutust ja reovee ärajuhtimise vähendamist, nii et see ei ohustaks kohaliku elanikkonna juurdepääsu veele ega suurendaks veekulusid;

43.võtab teadmiseks veepuuduse vastu võitlemiseks mõeldud veemagestamistehaste arvu kasvu; tunnistab, et veemagestamistehased võivad tuua kasu kohalikele kogukondadele ja sisemajandusele, kuid juhib tähelepanu sellele, et merevee magestamine võib avaldada suurt keskkonnamõju, eelkõige mere elurikkusele; nõuab säästva lähenemisviisi edendamist vee magestamise suhtes ja lahendusi, mis ei mõjuta rannikualasid, näiteks süvamere vee magestamist; rõhutab, et veekasutuse vähendamine ning puhastatud reovee ringlussevõtt või korduskasutamine on sageli odavam kui magestamine;

44.rõhutab võimalikke vee hõivamise ja veereostuse riske, mis on seotud välismaiste otseinvesteeringutega suures mahus maa omandamisse taastuvenergia eesmärgil; nõuab, et EL ja selle liikmesriigid kehtestaksid ettevõtjatele kohustuslikud veega seotud hoolsuskohustuse ja aruandluse standardid;

45.rõhutab, et saastevaba vesiniku strateegiate puhul tuleb järgida rangeid sotsiaalseid ja kestlikkusstandardeid; nõuab, et EL kehtestaks oma partnerluslepingutes asjakohased seireraamistikud, mis võimaldavad hinnata nende laiemat mõju kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, eelkõige keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisnäitajate kindlaksmääramise ning mõõdetavate eesmärkide seadmise kaudu; nõuab kohustuslike keskkonnamõju uuringute läbiviimist, sealhulgas magestamise kohta, ja selle tagamist, et bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt olulistest aladest ei saaks saastevaba vesiniku tootmise asukoht; on veendunud, et saastevaba vesiniku tootmisel tuleks tugineda materjalidele, mis on hangitud kaevandustegevuse suhtes kehtivate keskkonna- ja inimõiguste standardite alusel (näiteks riikidest, mis on alla kirjutanud mäetööstuse läbipaistvuse algatusele);

46.nõuab tungivalt, et komisjon looks partnerluslepingute jaoks kaasava juhtimisraamistiku, mis hõlmaks kodanikuühiskonna organisatsioone, et tagada kahju mittetekitamise põhimõtte järgimine kohalike kogukondade suhtes ja ülemaailmsete inimõiguste standardite järgimine;

Energiasüsteemi õiglase ümberkujundamise rahastamise suurendamine

47.rõhutab, et ELi taastuvenergia rahastamine peaks olema kooskõlas õigluse, kestlikkuse ja kliimaõigluse põhimõtetega, mis võiksid muu hulgas hõlmata võlaabi, võlakergendust ja võla kustutamist, võla ümberkujundamist ning kahjufondi;

48.rõhutab, et kolmandates riikides toodetud taastuvallikatest toodetud vesinikku investeerimisel tuleks järgida rahvusvahelisi hoolsuskohustuse põhimõtteid, sealhulgas, kuid mitte ainult, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele ja OECD hoolsuskohustuse suuniseid vastutustundliku äritegevuse kohta;

49.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid energiasektorile antava ametliku arenguabi summat, eriti järgmise mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 6 raames, ja eelkõige Aafrikas, seades laenude asemel prioriteediks toetused ja suunates rahastamise ümber riikidesse, kus on madalam elektrile juurdepääsu määr, et toetada nende üleminekut puhtale ja taastuvenergiale kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030;

50.julgustab arendama avaliku ja erasektori partnerlusi ning programme, et hõlbustada teadmiste ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate siiret; rõhutab, et paljude Aafrika riikide elektrisektoritel on spetsiifilised omadused (nt nõudluse järsk kasv, väikesed võrgud, nõrgad riiklikud kommunaalteenused ja klientide piiratud maksevõime), mida tuleb arvesse võtta;

51.rõhutab, et arenguriikide jaoks tuleb lihtsustada ja kiirendada juurdepääsu rahastamisele energiasüsteemi õiglaseks ümberkujundamiseks; rõhutab, et EL saab pakkuda uuenduslikke lahendusi roheülemineku kiirendamiseks ja taastuvate energiaallikate ülemaailmse osakaalu suurendamiseks; nõuab sel eesmärgil, et EL ja selle liikmesriigid kaaluksid võlgade ja kliima vahetustehinguid, et võlgnikest arenguriigid saaksid kasutada võlgnetavat raha kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise projektide rahastamiseks;

52.nõuab laiemalt, et G20 võlateeninduse peatamise algatuse raames võetaks kasutusele pikaajaline võlgade ja kliima vahetustehingute mehhanism ning et suunataks ümber IMFi eriarveldusühikud;

53.nõuab, et EL ja selle liikmesriigid suurendaksid rahalisi vahendeid, mis on ette nähtud arenguriikide abistamiseks kliimamuutustega kohanemisel, muutes energiasüsteemid kliimariskide suhtes vastupidavamaks; rõhutab taastuvenergia olulisust agrometsanduse ja kliimamuutustega kohanemise projektides, nagu suure rohelise müüri algatus;

54.nõuab tungivalt, et komisjon suurendaks algatuse „Global Gateway“ raames selliste programmide arvu, mis seavad esikohale põhijuurdepääsu elektrile ja puhtale toiduvalmistamisele, eriti riikides, mis seda kõige enam vajavad; rõhutab erasektori tähtsust rahastamise suurendamisel põhijuurdepääsuks energiale ja puhtale toiduvalmistamisele, tagades samal ajal üldsuse juurdepääsu ja tugevdades riiklikke avalikke energiatarnijaid; kutsub sel eesmärgil komisjoni üles kasutama Euroopa Kestliku Arengu Fond+i vahendina erasektori investeeringute toetamiseks arenguriikides, et tugevdada energiataristut ning tagada parem juurdepääs energiale ja puhtale toiduvalmistamisele koduseks kasutamiseks;

55.nõuab tungivalt, et EL toetaks arenguriike fossiilkütuste toetuste järkjärgulisel kaotamisel ning keskenduks tõhusatele, kaasaegsetele ja taskukohastele toiduvalmistamistehnoloogiatele; nõuab tungivalt investeeringute kasutuselevõttu ja soodsate keskkondade loomist tugeva puhta toiduvalmistamise tööstuse kasvu edendamiseks;

56.nõuab, et EL ja arengut rahastavad Euroopa asutuseda)suunaksid investeeringud jaotussegmenti, eelkõige maapiirkondade elektrifitseerimisse, ning seaksid esikohale detsentraliseeritud, väikesemahulised ja võrguvälised taastuvenergiasüsteemid, kui sellised lahendused on võrgu laiendamisest asjakohasemad, et võimaldada maaelanikele juurdepääsu elektrile;b)koordineeriksid investeeringuid erinevate institutsioonide vahel, et suurendada mõju ja vältida jõupingutuste dubleerimist;c)tagaksid inimõigustele avalduva mõju sõltumatu ja erapooletu hindamise ning kõikide nõutavate juhtimis-, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kaitsemeetmete ja õiguskaitsevahendite, sealhulgas inimõiguste ja maavalduse haldamise suuniste nõuetekohase rakendamise ja jälgimise;d)tagaksid kohalike kogukondade kaasamise ja nõuetekohase teavitamise kõikides projekti planeerimise ja elluviimise etappides;e)rakendaksid ja kohaldaksid rangelt õigustepõhist lähenemisviisi, pakkudes toimivaid kaebuste esitamise ja õiguskaitsemehhanisme kooskõlas vastutustundlike äritavade rahvusvaheliste standarditega ning nõuaksid projektide mõju-uuringuid, eelkõige seoses kliimamuutuste, ebavõrdsuse ja kohaliku elanikkonna sundrändega, sealhulgas algatuse „Global Gateway“ projektide raames;f)tagaksid, et kõik heakskiidetud rahastamisega tammiprojektid vastavad Maailma Tammide Komisjoni suunistele;g)toetaksid kohalikke ja piirkondlikke elektrivõrkude ühendamise projekte;h)pakuksid tehnilist tuge ja suutlikkuse suurendamise algatusi, et anda arenguriikidele võimalus rakendada tulemuslikult puhta energia projekte;

57.kutsub komisjoni üles esitama disagregeeritud andmed energiale juurdepääsu tehtavate investeeringute mahu kohta, et jälgida, kui palju eraldatakse kestliku arengu eesmärgile nr 7, ning esitama andmed peamise tulemusnäitaja „Liidu toetusega paigaldatud taastuvenergia tootmisvõimsus (MW)“ kohta, mis on kindlaks määratud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames;

58.tunneb heameelt 2023. aasta COP 28 järelduste üle, milles nõutakse esimest korda ajaloos üleminekut fossiilkütustelt ja võetakse selge kohustus saavutada 1,5 °C eesmärk, võtta meetmeid, et saavutada üleilmsel tasandil taastuvenergia võimsuse kolmekordistamine ja energiatõhususe parandamise kahekordistamine 2030. aastaks ning edendada kogu maailmas inimkeskset lähenemisviisi kliimameetmete rahastamisele ja energiataristuprojektidele;

59.nõuab, et EL täidaks keskset rolli läbirääkimistel leevendusmeetmete üle arenguriikide jaoks, et võidelda saastavate kütuste kasutamise kahjulike mõjudega, edendades samal ajal säästva ja puhta energia arengut;

o o

60.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele ja Euroopa Investeerimispangale.